Eesti teadustaristu teekaardil nimetatud rahvusvaheliste teadustaristute algatatud teaduskoostöös osalemise toetuse andmise tingimuste kinnitamine

Seletuskiri haridus- ja teadusministri käskkirja „Eesti teadustaristu teekaardil nimetatud rahvusvaheliste teadustaristute algatatud teaduskoostöös osalemise toetuse andmise tingimuste kinnitamine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 153 alusel avatakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga riikliku tähtsusega teadustaristute konsortsiumidele võimalus taotleda toetust Eesti teadustaristu teekaardile kantud rahvusvaheliste teadustaristute poolt algatatud teaduskoostöö algatustes osalemiseks. TAIE arengukavas on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse valdkonna ühe probleemina välja toodud rahvusvahelise teadus- ja arenduskoostöö potentsiaali vähene rakendamine. Käesolev toetusmeede on sihitud Eesti osalusega rahvusvaheliste teadustaristute koostööpotentsiaali võimalikult heale ära kasutamisele, toetades neid algatusi, mille on käivitanud Eesti teadustaristu teekaardile kuuluv rahvusvaheline teadustaristu, aga kus osalemiseks on Eesti teadusasutustel vaja ära näidata riigipoolne toetus. Sellised rahvusvahelised teadustaristud ja organisatsioonid on teiste seas Euroopa Tuumauuringute Keskus (CERN) ja Euroopa Kosmoseagentuur (ESA), mille mahukates eksperimentides ja teadusmissioonides osalemine on Eesti teadusasutustele oluline võimalus kasvatada teaduskoostöö taset ja mahtu. Kevadel 2022 koostati Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) eestvedamisel teadustaristu toetamise põhimõtted, mida arutas ka teadus- ja arendusnõukogu ning kus üks rahastamismeetmeid puudutav punkt sõnastab vajaduse suurendada rahvusvahelistesse teadustaristutesse tehtud investeeringute mõju, kasumlikkust ja kestlikkust, toetades täiendavalt mh Eesti teadlaste panustamist taristuga seotud teadus- ja arenduskoostöösse. Toetusmeede on tulevikus osa haridus- ja teadusministri määruse alusel käivituvast riikliku tähtsusega teadustaristu terviklikust toetusmeetmest, mis koondab endas tegevustoetuse, investeeringud ning rahvusvahelise koostöö toetamise. Nimetatud toetuse käivitamise eel tuleb uuendada Eesti teadustaristu teekaarti, kuid HTMi soov on alustada rahvusvaheliste teadustaristute teaduskoostöö toetamist juba varem. Üheks põhjuseks on see, et riikliku tähtsusega teadustaristute tegevustoetusele olemuselt lähedane toetus (tuumiktaristu toetusmeede) ja kehtiv investeeringute kava (riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel) on juba olemas, aga rahvusvaheliste teadustaristute algatustes osalemisele süstemaatilist lähenemist ega toetust ei ole. Teiseks põhjuseks on Eesti CERNi täisliikmeks saamise protsess, mis 2022. aastal käimas on – üks olulisi eeldusi täisliikmelisusele on toimivad riiklikud mehhanismid, et kandidaatriigi teadlased saaksid osaleda CERNi koostöös. See ei tähenda, et CERNi koostöö oleks käesolevas meetmes eelisseisus, aga on üheks põhjuseks, miks liikuda kiiremini edasi läbipaistva ja kõiki riikliku tähtsusega teadustaristuid võrdselt kohtleva süsteemi rahvusvahelise kehtestamisega. Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette HTMi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna teadustaristu valdkonna juht Martin Eessalu (tel 7354 061, [email protected]), teadus- ja arendustegevuse poliitika nõunik Toivo Räim (tel 7350 125, [email protected]) ja õiguspoliitikaosakonna õigusnõunik Sander Pelisaar (tel 735 0261, [email protected]). 1 2. Eelnõu sisu Eelnõu punktis 1 sätestatakse toetuse andmise tingimuste õiguslikud alused ja eesmärk. Toetuse andmise tingimused kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse seaduse (TAKS) § 153 alusel ehk tegemist on sihttoetusega. Käskkirja lisaga kinnitatakse tingimused, mille fookuses on sellise teadus- ja arenduskoostöö toetamine, mille on algatanud rahvusvaheline teadustaristu või teadus- ja arendustegevuse organisatsioon, millega Eesti on liitunud Vabariigi Valitsuse korralduse või otsuse alusel või on liikmelisus ratifitseeritud Riigikogus ning mis on nimetatud Eesti teadustaristu teekaardi alajaotuses „Eesti osalemine rahvusvahelistes teadustaristutes“. Eelnõu punktis 2 selgitatakse teadustaristu, riikliku tähtsusega teadustaristu, Eesti teadustaristu teekaardi ning rahvusvahelise teadustaristu mõisteid ning tuuakse välja nende erinevused ja omavahelised seosed. Teadustaristu on vahendid – laborid, aparatuur, seadmed, teaduskollektsioonid, arhiivid, struktureeritud informatsioon või nende kompleks – ning nende vahenditega seotud tingimused, oskusteave, inimressurss, meetodid, materjalid, tegevused ja teenused, mida kasutatakse uute teadmiste loomiseks, teadmiste ülekandmiseks, vahetamiseks ja/või säilitamiseks nii avalikus, era- kui kolmandas sektoris. Eesti teadustaristu teekaart märgib riikliku tähtsusega teadustaristu hetkeseisu ning mis on pikaajaliste strateegiliste otsuste, sh riiklike investeeringute aluseks. Neid teadustaristuid, mis on kantud Eesti teadustaristu teekaardile, nimetatakse riikliku tähtsusega teadustaristuteks. Rahvusvaheline teadustaristu on käesoleva toetuse andmise tingimuste raames teadustaristu või teadus- ja arendustegevusega tegelev teadustaristu või rahvusvaheline organisatsioon, mis on Eesti teadustaristu teekaardil ära nimetatud alajaotuses „Eesti osalemine rahvusvahelistes teadustaristutes“ ning millega Eesti on riiklikul tasemel liitunud. See tähendab, et toetuse fookuses on välja kujunenud küpsed rahvusvahelised taristud, mitte veel käivitumise faasis algatused. Eelnõu punktis 3 sätestatakse nõuded taotlejale ja taotlusele. Toetust saab taotleda Eesti teadustaristu teekaardile kantud riikliku tähtsusega teadustaristu konsortsium. Milline asutus konsortsiumipartneritest on taotluse esitaja, lepivad partnerid omavahel kokku. Taotluses on näha toetatava tegevuse ammendavad andmed, sh Eesti partnerite tegevused. Ühe rahvusvahelise taristu kohta saab esitada ühe taotluse, mis tähendab, et riikliku tähtsusega teadustaristu konsortsium peab sisemiselt kokku leppima prioriteetides ja ühishuvis. Juhul kui konsortsium soovib ellu viia mitut koostöötegevust, lepib konsortsium kokku oma prioriteetides. Kuna toetus on suunatud tegevustele, mis on rahvusvahelise teadustaristu algatatud, on eelduslik, et reeglina on taotluse esitamise hetkeks rahvusvahelise taristu või organisatsiooni poolt olemas kinnitus, et ollakse valmis käivitama koostöötegevust Eesti partneritega juhul kui taotleja saab ära näidata omapoolse panuse. See rahvusvahelise teadustaristu või organisatsiooni kinnitus tuleb lisada taotluse juurde. Eelnõu punktis 4 antakse suunised eelarve ja omafinantseeringu osas. Taotluses peab olema välja toodud eelarve ja selle jaotus taotluse esitanud partnerite vahel. Toetusest on lubatud teha kulutusi, mis on vahetult taotluses kirjeldatud tegevusega seotud. Kui üldiselt on eri rahvusvaheliste taristute eripärasid arvestades jäetud toetusest tehtavate kulude olemus paindlikuks, siis investeeringud ei ole toetusest lubatud. Tulevikus on riikliku tähtsusega teadustaristu toetusmeetmes esindatud nii tegevustoetus, rahvusvaheliste taristute teaduskoostöö toetus kui investeeringud. 2 Taotleja panustab tegevusse 20% omafinantseeringuga, mille puhul on samuti põhikriteeriumiks vahetu seos taotluses kirjeldatud tegevusega. Omafinantseeringuna on lubatud näidata ka investeeringuid. Eelnõu punktis 5 kirjeldatakse taotlemise ja hindamise tingimusi ning Eesti Teadusagentuuri (ETAG) rolli. Eesti Teadusagentuur korraldab toetuse taotlemise, hindamise, määramise ja aruandluse. Eesti Teadusagentuur on teadus- ja arendustegevuse valdkonna põhiline rakendusasutus ja koordineerib Eesti teadustaristu teekaardi uuendamise protsessi ning on seega sobivaim asutus toetusskeemi rakendamiseks. Kasutamaks ära olemasolevat struktuuri ja süsteemi, hindab taotlusi Eesti Teadusagentuuri teadustaristu komisjon (nn teadustaristu teekaardi komisjon). See on kooskõlas taristu toetamise põhimõtetes esitatud soovitusega koondada otsused eri otsustuskogudest kokku ühte kogusse. Komisjon lähtub taotluses kirjeldatud tegevuste mõjust Eesti teadusele ja ühiskonnale, taotleja ja rahvusvahelise teadustaristu tegevuste seostest (nt varasem koostöö, osalemine rahvusvahelise taristu töörühmades), taotleja varasemast edukusest sarnaste tegevuste elluviimisel ning valdkonna järelkasvu kaasamisest – kuidas toetatav tegevus haarab kaasa tudengeid, doktorante ja noorteadlasi. Kuna toetatakse rahvusvahelise taristu initsiatiivil algatatud koostööd, on koos taotlusega oluline ära näidata ka rahvusvahelise taristu poolne positiivne otsus koostöötegevuse elluviimise kohta (positiivne hindamisotsus taristu enda konkurentsipõhise taotlusvooru kohta, koostööleping taristu teadusprogrammi konsortsiumiga vm). ETAG kehtestab käskkirjaga kinnitatud toetuse andmise tingimuste alusel toetuse andmise korra ning vajadusel täpsemad juhised, mis võtavad paremini arvesse eri rahvusvaheliste taristute spetsiifikat. Tagamaks võrreldava tasakaalu eri rahvusvaheliste taristute teaduskoostöö tegevuste vahel, on ETAGil õigus seada rahvusvahelise taristute lõikes taotlemise ülempiirid. ETAG kooskõlastab taotlusvooru tehnilise dokumentatsiooni HTMiga. Toetust saab taotleda kuni kolmeks aastaks ning iga-aastane toetuse maht kinnitatakse igaks aastaks eraldi. Juhul kui selleks on kaalukad põhjused, võib komisjon teha ETAGile ettepaneku toetuse maksmine ennetähtaegselt lõpetada. Eelnõu punktis 6 sätestatakse seire ja aruandluse põhimõtted. Seiret tegevuste eesmärgipärasuse, kulutõhususe ja tulemuslikkuse üle teostab ETAG ning HTMi palvel esitab ETAG vastava ülevaate toetuse kasutamise hetkeseisust. Eelnõu punktis 7 on välja toodud rakendussäte, mis puudutab Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) CERNi tegevusi, mida seni on toetatud Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt otse, KBFI iga-aastase riigieelarvelise toetuse lepingu kaudu. Kuna käesolev meede on sisuliselt teadustaristu toetamise süsteemi korrastamine ja suur osa KBFI CERNiga seotud tegevusi kuulub olemuslikult meetme fookusesse, on mõistlik sulandada KBFI tegevused meetme sisse: käesoleva meetme fookuses olevad KBFI CERNIga seotud tegevused kirjutatakse taotlusvooru avanedes projektitaotlusena CERNi konsortsiumi poolt lahti, kuid rahastus on 2022. a tasemel tagatud seni, kuni 2022. a seisuga kehtivad CERNi ees võetud kohustused on täidetud. 3. Eelnõu võrdlev analüüs Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja teiste õigusaktidega. 3 4. Eelnõu mõjud Eelnõu vastuvõtmine loob paremad tingimused õigusaktides sätestatud teadus- ja arendustegevuse eesmärkide täitmiseks ning rahastatava valdkonna arendamiseks teadus- ja arendusasutustes. Eelnõu ei too kaasa muudatusi riigiasutuste tegevuses. Rahvusvahelise teadustaristu algatatud teaduskoostöös osalemise toetamise põhimõtted loovad õigusliku aluse toetamaks Eesti teadustaristu teekaardile kantud riikliku tähtsusega teadustaristuid rahvusvahelise koostöö elluviimisel ning selle toetamiseks on Haridus- ja Teadusministeeriumi teadussüsteemi programmis kavandatud 0,5 miljonit eurot teadussüsteemi programmi meetme „teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine“ tegevus „teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine“ all. Rahvusvahelise teadustaristu algatatud teaduskoostöös osalemise toetamisel ei ole tegemist riigiabi andmisega, kuna tegemist on peamiselt teadustaristu mittemajandustegevusega (sõltumatu teadustegevus, teadusuuringute tulemuste levitamine ja teadmussiire). Toetuse saajad on positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused, kelle põhitegevuseks TAKS § 3 kohaselt on alusuuringute, rakendusuuringute või arendustegevuse või mitme nimetatud tegevuse läbiviimine ning põhitegevusega kaasnevaks tegevuseks teadmiste levitamine õpetamise, publitseerimise või tehnoloogiasiirde kaudu. Nende riigieelarvelistest vahenditest finantseeritud põhitegevuste tulemused, millega ei kaasne intellektuaalomandiõigused, on avalik teave ning põhitegevusest ning põhitegevusega kaasnevatest tegevustest, sh intellektuaalomandist saadud kasum, investeeritakse teadus- ja arendustegevusse, selle tulemuste levitamisse või õpetamisse. Asutus peab raamatupidamises selgelt eristama majandustegevuse (toodete ja teenuste pakkumine teataval turul) ning põhitegevused ja sellega kaasnevad tegevused, mis vastavad mittemajandusliku tegevuse nõuetele, nende kulud ja rahastamine on teadus- ja arendusasutuse raamatupidamises selgelt eristatud. Kui tegemist on teadustaristu majandustegevusega (näiteks lepingulised teadusuuringud või teadusteenused), siis peab asutus tegema seda turutingimustel. Tegemist ei ole riigiabi andmisega lõppsaajatele, sest teadusasutus või teadusuuringute taristu osutab oma teadusuuringute teenust või teeb lepingulisi teadusuuringuid turuhinnaga või turuhinna puudumisel osutab teadusuuringute teenust või teeb lepingulisi teadusuuringuid hinnaga, mis kajastab teenuse kogukulusid ja sisaldab sektoris ettevõtjate poolt tavapäraselt kohaldatavat marginaali, või mis lepitakse kokku turutingimustel peetud läbirääkimistel. 5. Käskkirja kehtivus Käskkiri hakkab kehtima üldkorras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse Rahandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning esitatakse arvamuse avaldamiseks positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustele ja Eesti Teadusagentuurile. Katrin Pihor teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja 4  MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Eesti teadustaristu teekaardil nimetatud rahvusvaheliste teadustaristute algatatud teaduskoostöös osalemise toetuse andmise tingimuste kinnitamine Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 153 alusel: 1. Kinnitan Eesti teadustaristu teekaardil nimetatud rahvusvaheliste teadustaristute algatatud teaduskoostöös osalemise toetuse andmise tingimused (lisatud). 2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister  Kooskõlastamiseks: Rahandusministeerium 1.11.2022 nr 8-2/22/4680 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Arvamuse avaldamiseks: SA Eesti Teadusagentuur Riikliku tähtsusega teadustaristute juhtpartnerid Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Esitame teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja „Eesti teadustaristu teekaardil nimetatud rahvusvaheliste teadustaristute algatatud teaduskoostöös osalemise toetuse andmise tingimuste kinnitamine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust 5 tööpeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Eenõu lisa 3. Seletuskiri Martin Eessalu 735 4061 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  Lisa 1 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Eesti teadustaristu teekaardil nimetatud rahvusvaheliste teadustaristute algatatud teaduskoostöös osalemise toetuse andmise tingimuste kinnitamine“ Eesti teadustaristu teekaardil nimetatud rahvusvaheliste teadustaristute algatatud teaduskoostöös osalemise toetuse andmise tingimused 1. Reguleerimisala ja eesmärk 1.1. Käskkiri ja selle lisa kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 153 alusel. 1.2. Käskkirja lisaga kehtestatakse tingimused, mille alusel saab taotleda toetust teadus- ja arenduskoostööks, mille on algatanud rahvusvaheline teadustaristu või teadus- ja arendustegevuse organisatsioon, millega Eesti on liitunud Vabariigi Valitsuse korralduse või otsuse alusel või on liikmelisus ratifitseeritud Riigikogus ning mis on nimetatud Eesti teadustaristu teekaardi alajaotuses „Eesti osalemine rahvusvahelistes teadustaristutes“. 1.3. Toetuse eesmärk on võimendada Eesti liikmelisusest tulenevat kasu kõrgetasemelisest teadus- ja tehnoloogiaalasest koostööst Eesti teadus- ja arendusasutuste ning Eesti osalusega rahvusvaheliste teadustaristute ja -organisatsioonide vahel. 2. Mõisted 2.1. Teadustaristu on vahendid – laborid, aparatuur, seadmed, teaduskollektsioonid, arhiivid, struktureeritud informatsioon või nende kompleks – ning nende vahenditega seotud tingimused, oskusteave, inimressurss, meetodid, materjalid, tegevused ja teenused, mida kasutatakse uute teadmiste loomiseks, teadmiste ülekandmiseks, vahetamiseks ja/või säilitamiseks nii avalikus, era- kui kolmandas sektoris. 2.2. Riikliku tähtsusega teadustaristu on teadustaristu, mille olulisus Eesti teadussüsteemile, ühiskonnale ja ettevõtlusele on märkimisväärne ning mille mastaap ja haare on piisavalt suur, et sellist taristut on võimalikult laialdase mõju saavutamiseks mõistlik ning efektiivsem keskselt planeerida, prioritiseerida ja riigi poolt täiendavalt rahastada. 2.3. Eesti teadustaristu teekaart1 on riikliku tähtsusega teadustaristu planeerimise vahend. Teekaart on riikliku tähtsusega teadustaristute nimekiri, mis märgib riikliku tähtsusega teadustaristute hetkeseisu ning mis on pikaajaliste strateegiliste otsuste, sh riiklike investeeringute aluseks. Teekaart jaguneb kaheks osaks: Eesti teadustaristud ning Eesti osalemine rahvusvahelistes teadustaristutes. 3. Nõuded taotlejale ja taotlusele 1 https://etag.ee/rahastamine/infrastruktuuritoetused/teadustaristu-teekaart/ 1  3.1. Toetuse taotleja on p. 1.2. tingimustele vastav Eesti teadustaristu teekaardile kantud riikliku tähtsusega teadustaristu konsortsium. 3.2. Toetuse määramise aluseks on taotlus, milles esitatakse teadustaristu konsortsiumi tegevuskava eri aastate ja konsortsiumis osalevate partnerite lõikes. 3.3. Ühe Eesti teadustaristu teekaardi alajaotuses „Eesti osalemine rahvusvahelistes teadustaristutes“ rahvusvahelise teadustaristu või rahvusvahelise organisatsiooni kohta saab esitada ühe taotluse. 3.4. Taotluse saab esitada ainult nende tegevuste toetamiseks, mille käivitamise kohta on olemas teadus- ja arenduskoostöö algatanud rahvusvahelise teadustaristu või organisatsiooni kinnitus Eesti konsortsiumi osalemise võimaluse/sobilikkuse kohta. Vastav kinnitus esitatakse koos taotlusega. 4. Eelarve 4.1. Taotluses esitatakse tegevuste eelarve ja selle jaotumine partnerite vahel. 4.2. Taotluses on lubatud kulud, mis on vahetult taotluses kirjeldatud tegevuse elluviimisega seotud. Toetusest ei ole lubatud teha investeeringuid. 4.3. Toetuse omafinantseeringu määr on 20% toetuse summast. 5. Taotlemine ja hindamine 5.1. Toetuse taotlemise, hindamise, määramise ja aruandluse korraldab Eesti Teadusagentuur (ETAG). 5.2. Taotluseid hindab ETAGi moodustatud teadustaristu komisjon (edaspidi komisjon). 5.3. Komisjon hindab taotluseid, lähtudes: 5.3.1. tegevuste mõjust Eesti teadusele ja ühiskonnale; 5.3.2. taotleja ning teadus- ja arenduskoostöö algatanud teadustaristu või organisatsiooni tegevuste seosest; 5.3.3. taotluses kirjeldatud tegevustega seotud taotleja teiste, samu eesmärke toetavate täiendavate tegevuste mahust; 5.3.4. taotleja taustast ja kogemustest taotluses kirjeldatud tegevuste elluviimisel; 5.3.5. tudengite, doktorantide ja noorteadlaste tegevustesse kaasamisest. 5.4. ETAG kehtestab: 5.4.1. toetuse andmise korra, mis lähtub käesolevast haridus- ja teadusministri käskkirjast ja selle lisast. Vajadusel kehtestab ETAG taotlemiseks täpsemad teadustaristu või organisatsioon spetsiifikat arvesse võtavad juhised. 5.4.2. toetuse taotlemiseks, hindamiseks ja määramiseks vajalikud vormid ja juhendid; 5.4.3. vajadusel Eesti teadustaristu teekaardi alajaotuses „Eesti osalemine rahvusvahelistes teadustaristutes“ teadustaristu või organisatsiooni kohta taotlemise ülempiiri. 5.5. ETAG kooskõlastab punktist 5.4 tulenevad korrad, juhendid ja taotluste ülempiirid Haridus- ja Teadusministeeriumiga (HTM). 5.6. Taotlus toetuseks rahuldatakse kuni kolmeks aastaks. Toetus eraldatakse kalendriaasta põhiselt. 5.7. Põhjendatud juhul saab komisjon teha ettepaneku toetuse maksmine ennetähtaegselt lõpetada. 2 6. Seire ja aruandlus 6.1. ETAG seirab toetuse eesmärgipärasust, kulutõhusust ja tulemuslikkust ning esitab HTMi nõudmisel vastava ülevaate. 7. Rakendussätted 7.1. HTM ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) vahelise riigieelarvelise toetuse eraldamise lepingu kaudu CERNi teaduskoostöö tegevusteks eraldatavat toetust alates 2023. aastast otsetoetusena ei eraldata ning senine sihtotstarbeline toetus tuuakse käesoleva toetuse skoopi. Riikliku tähtsusega teadustaristu Euroopa Tuumauuringute Keskus (European Organisation for Nuclear Research (CERN)) konsortsium esitab ühe oma tegevusena HTM-KBFI lepingu objektiks olevad tegevused, mis on käesoleva meetme fookuses. Nimetatud tegevus ei osale 2022. a taotlusvoorus üldises konkursis ja senine rahastus on 2022. a mahus tagatud kuni 2022. a seisuga käimasoleva eksperimendiga seotud kohustuste ammendumiseni, mille järel on konsortsiumil võimalus taotleda uuteks tegevusteks toetust võrdsetel alustel teiste riikliku tähtsusega teadustaristutega. 3 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/22-1300 - Eesti teadustaristu teekaardil nimetatud rahvusvaheliste teadustaristute algatatud teaduskoostöös osalemise toetuse andmise tingimuste kinnitamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 08.11.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/70885ca3-bdcb-4f57-8568-06a5421d4dba Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/70885ca3-bdcb-4f57-8568-06a5421d4dba?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main