Ingmar Roos Teie 13.09.2022 nr MKM-RM-130922
Lux Express Estonia AS
[email protected] Meie 01.11.2022 nr 1.15-5/2022/5690-2
Lastekodu 46
10144, Tallinn
Linnadevahelist bussiveoteenusest
Austatud Ingmar Roos
Pöördusite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole väitega, et Eesti riik on üles
ehitanud riigieelarvelisest dotatsioonist tugevalt sõltuva ühisliikuvuse süsteemi ning juurutab seda
ka linnadevahelises ühisliikuvuses, kus riik korraldab reisirongiliiklust viisil, mis on viimase aasta
jooksul toimunud energiahindade kallinemise taustal negatiivselt mõjutanud kommertsalustel
toimivat linnadevahelist bussiliiklust.
Teadaolevalt on reisirongiliiklus Eesti Vabariigis toiminud alati selliselt, et riik hüvitab
raudteeveoettevõtjatele avaliku teenindamise kohustuse täitmisega kaasnevad tuludega katmata
kulud riigieelarvelistest vahenditest. Samadel õiguslikel alustel hüvitatakse ka
bussiveoettevõtjatele avaliku teenindamise kohustusega seonduvad kulud nii maakondlikel kui
maakondadevahelistel bussivedudel.
Leiate, et avaliku liiniveo toetuse suurenemine reisija kohta on saanud tekkida üksnes seetõttu, et
riigiga sõlmitud otselepingu alusel teenindavale AS-le Eesti Liinirongid (edaspidi Elron) ei ole
seatud selget omatulu teenimise eesmärki ning puudub motivatsioon otsida kulude kasvule katet
mitte täiendava dotatsiooni, vaid piletitulu suurendamise kaudu. Elroniga sõlmitud avaliku
teenindamise lepingus on Elronile ette nähtud mõistliku kasumi teenimise võimalus, mis on
otseselt seotud piletuluga. Seega on Elron motiveeritud teenima võimalikult suurt piletitulu.
Lisaks juhime tähelepanu sellele, et Teie poolt toodud võrdlus 2017. aasta ja 2021. aasta
riigieelarvelise toetuse osas ühe rongireisija kohta on eksitav, sest alates 2018. aastast muudeti
haldusaktiga raudteeinfrastruktuuri kasutustasu nii, et Elron peab tasuma seda täiendavalt
9 miljonit eurot aastas.
Majandus- ja taristuminister on Ühistranspordiseaduse § 31 lõike 2 punkti 1 alusel oma 08.11.2017
määrusega nr 57 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo sõidukilomeetri
kõrgeima tariifi ja kõrgeima piletihinna kehtestamine raudteeliikluses korraldataval
sõitjateveol“ kehtestanud piirhinnad, millest kõrgemaid piletihindasid ei tohi AS Eesti Liinirongid
kehtestada. Vastavat määrust on korduvalt muudetud, kusjuures viimati tõsteti piirhindasid
käesoleva aasta 1. jaanuarist.
Oleme juba eelnevalt selgitanud, et reaalsete piletihindade muutmisel käsitleb Elron iga
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
konkreetset liini ning sõitude alg- ja sihtpunkte eraldi ning määrusega kehtestatud piirhindade
hinnakujunduses on oluline paindlikkus, kuna pikemate vahemaade puhul sõltub hind konkreetse
rongi nõudlusest eri nädalapäevadel, seda eelkõige ekspressrongide puhul. Eelpool toodust
tulenevalt on põhjendatud ka asjaolu, et suuremal osal väljumistel on reaalsed piletihinnad
madalamad kehtivatest piirhindadest.
Nii Eesti riigi kui ka Euroopa Liidu transpordipoliitika üheks eesmärgiks on võimalikult palju
suunata reisi- ja kaubaliiklust maanteelt raudteele ning selleks peavad reisirongide piletihinnad
olema mõistlikes määrades, et reisirongiteenused oleksid eelistatud valikuna kättesaadavad
kõikidele sotsiaalsetele gruppidele.
Ka Konkurentsiamet on oma varasemas vastuses Teile selgitanud, et käesoleval ajal ei saa pidada
reisirongi ja bussi samal kaubaturul tegutsevateks turuosalisteks ega seetõttu ka konkurentideks
konkurentsiseaduse tähenduses. Muu hulgas osundas Konkurentsiamet läbi viidud
uuringutulemuste põhjal sellele, et näiteks Tallinna-Tartu liinil ei ole rong ja buss reisijate jaoks
asendatavad kaubad, kuna muu hulgas ka 10%-lise hinnatõusu korral jätkaksid ligi kolm
neljandikku küsitluses osalenud reisijatest sama transpordivahendi kasutamist.
Avaliku teenindamise leping sõlmitakse olukorras, kus turg üldhuvist lähtuvatel tingimustel
teenust ei paku ehk vedaja oma majanduslikest huvidest lähtuvalt ilma hüvituseta teenust ei
osutaks või ei osutaks samas mahus või samadel tingimustel. Ilmselgelt on raudteel reisijateveo
teenuse osutamise kulud sellised, et vedaja kommertsalustel sellele turule ei sisene. Kuna riigi
ülesanne on tagada kõikide ühiskonna gruppidele nii füüsiliselt kui ka hinnalt ligipääsetav teenus,
siis katab riik osa teenuse kuludest läbi riigieelarvelise toetuse ja osa tarbija piletit ostes. Avalikku
liinivedu korraldades täidab riik avalikku ülesannet, st osutab üldhuviteenust. Kommertsvedaja
loobub koheselt veoteenuse osutamisest, kui see ei teeni omanikule piisavat tulu, samas kui avaliku
liiniveo eesmärgiks on tagada inimestele kestlikult vajalikud liikumisvõimalused ja sellega ka
teistele avalikele teenustele juurdepääs. Seega on avalikul ja kommertsliiniveol erinevad, teineteist
täiendavad, eesmärgid.
Parema ja odavama ühistranspordiühenduse loomine on avalikes huvides ning EL määruse
nr 1370/2007 art 1 lg 1 lubab parema ja odavama avaliku reisijateveo korraldamise eesmärgil
sekkuda reisijateveo valdkonda. Riik ei ole bussivedajale kommertsliiniveo luba andes võtnud
kohustust tagada talle majandustegevuse kasumlikkus või teatud sõitjate hulk. Bussivedaja
korraldab oma majandustegevust ise kehtivaid norme ja kaasnevaid äririske arvestavalt. Ministri
poolt raudteeliikluses korraldataval sõitjateveol piirhindade kehtestamine ei anna ühelegi
bussivedajale õigustatud ootust, et hinnad ka vastavates piirmäärades reisijale kehtestatakse, kuna
konkreetse lõpphinna määrab raudteeveoettevõtja.
Liiga kõrge piletihind ei täida eesmärki tuua inimesed ühistransporti ja suunata eelistama
keskkonnasõbralikku liikumisviisi ning pigem liigutakse siis kas autoga või halvimal juhul ei
tagaks riik vajalikke liikumisvõimalusi madalama sissetulekuga isikutele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
majandus- ja taristuminister
Indrek Laineveer
639 7636
[email protected]
2 (2)