Teade Rail Balticu Tootsi kohaliku peatuse detailplaneeringu koostamise algatamisest

PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAVALITSUS Nimekirja alusel kuupäev digitaalallkirjas nr 7-2/2115-4 Teade Rail Balticu Tootsi kohaliku peatuse detailplaneeringu koostamise algatamisest Põhja-Pärnumaa vallavalitsus teatab, et Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu on algatanud 19.oktoobri 2022 otsusega nr 45 Rail Balticu Tootsi kohaliku peatuse detailplaneeringu koostamise ja jätnud algatamata sama korraldusega keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH). Planeeritava ala pindala on ligikaudu 4,9 ha. Taotluse kohaselt on Põhja-Pärnumaa vallas detailplaneeringuga hõlmatud Vändra metskond 6 (katastritunnusega 93001:001:0061); Tootsi mnt 3 (katastritunnusega 63801:001:0665), Tootsi mnt 1 (katastritunnusega 80501:001:0076), Tootsi mnt 5 (katastritunnusega 63801:001:0797), 19271 Tootsi-Piistaoja tee (katastritunnusega 80501:001:0071) ja Anastassia Ivanoffi (katastritunnusega 80501:001:0093) Rein Luubi (80501:001:0092), Kergliiklustee (63801:001:0154) kinnistud ja katastriüksus nr 63801:001:0577, millel lähiaadress hetkel puudub. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Rail Balticu Tootsi kohaliku peatuse ja sinna juurde kuuluva taristu rajamine. Peatuse hoone kavandatakse ühe korruselisena ning selle asukoht nähakse ette planeeringuala raudteepoolsele alale, et võimaldada hoone ühendamist perrooniga. Peatus hõlmab enda alla 100m² pindala ning peatuse väliala ruumivajadus on ligikaudu 4600m². Jaamale juurdepääsuks kavandatakse juurdepääsutee koos eraldi kergliiklusteega. Sõiduautode parkimiskohad lahendatakse hinnanguliselt 30-le sõidukile. Nimetatud korraldusega jäeti algatamata keskkonnamõjude strateegiline hindamine, sest detailplaneeringu elluviimisel ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid ega kahjulikke tagajärgi, mis seaksid ohtu inimeste tervise, vara, heaolu või kultuuripärandi. Kuna Tootsi endise valla territooriumil puudub kehtiv üldplaneering, siis lähtutakse detailplaneeringu algatamisel, koostamisel ja menetlemisel üldplaneeringu menetlemisel ettenähtud nõuetest ja algatamine on planeerimisseaduse § 77 lõike 1 kohaselt vallavolikogu pädevuses. Detailplaneeringu koostamise käigus teostatakse hüdrogeoloogiline uuring, peatuse müraallikatest tingitud mürafooni hinnang ning rohekoridori toimivuse eksperthinnang ja vajadusel töötatakse välja leevendusmeetmed. Pärnu-Paide mnt 2 / Vändra alev / Põhja-Pärnumaa vald/ 87701 Pärnu maakond +372 443 0330 / [email protected] / http://www.pparnumaa.ee / registrikood 77000234 / SEB pank EE111010220267487223, Swedbank EE162200221068426764 Planeeringu korraldaja on Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus. Detailplaneeringu algataja ja kehtestaja on Põhja-Pärnumaa vallavolikogu. Planeeringu kontaktisikuks on vallaarhitekt Reet Olev, [email protected], tel 56224688. Detailplaneeringu koostaja on Skepast & Puhkim OÜ. Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Detailplaneeringu materjalid lisatakse jooksvalt Põhja-Pärnumaa valla veebilehele: https://www.pparnumaa.ee/ehitus-ja-planeerimine/detailplaneeringud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Mäe vallavanem Lisa: algatamise eelnõu Reet Olev [email protected]; 5622 4688 2 (3) 3 (3)  PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAVOLIKOGU OTSUS Vändra alev 19. oktoober 2022 nr 45 Rail Balticu Tootsi kohaliku peatuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine 08.märtsil 2022 esitati taotlus algatada detailplaneering eesmärgiga määratleda Rail Balticu Tootsi kohaliku peatuse rajamiseks vajalikud tingimused. Detailplaneeringu ala paikneb valdavas osas Tootsi alevis ja väikeses osas Viluvere külas. Planeeritava ala pindala on ligikaudu 4,9 ha. Taotluse kohaselt on Põhja-Pärnumaa vallas detailplaneeringuga hõlmatud Vändra metskond 6 (katastritunnusega 93001:001:0061); Tootsi mnt 3 (katastritunnusega 63801:001:0665), Tootsi mnt 1 (katastritunnusega 80501:001:0076), Tootsi mnt 5 (katastritunnusega 63801:001:0797), 19271 Tootsi- Piistaoja tee (katastritunnusega 80501:001:0071) ja Anastassia Ivanoffi (katasritunnusega 80501:001:0093) Rein Luubi (80501:001:0092), Kergliiklustee (63801:001:0154) kinnistud ja katastriüksus nr 63801:001:0577, millel lähiaadress hetkel puudub. Tootsi alevi osal puudub kehtiv üldplaneering. Viluvere küla osas kehtib Vändra valla üldplaneering, (kehtestatud 21.09.2010 määrusega nr 30). Koostamisel on uus ühinenud valdade üldplaneering, mille eelnõu on läbinud avaliku väljapaneku eskiisi staadiumis. Kuna Põhja-Pärnumaa vallal puudub endise Tootsi valla ja alevi osas üldplaneering, siis lähtutakse detailplaneeringu koostamisel üldplaneeringu menetlemisele ette nähtud nõuetest. Riigihalduse minister kehtestas 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40 Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine”, millega kehtestati Rail Baltic trassi koridor. Vändra valla üldplaneeringusse on Rail Baltic trassikoridor sisse kantud vastavalt maakonna teemaplaneeringule. Samuti on kehtestatud trassi koridoriga arvestatud koostatavas Põhja-Pärnumaa üldplaneeringus. Pärnu maakonna planeeringuga (kehtestatud) on Rail Baltic trassi koridorile lisaks määratud kohalike peatuste põhimõttelised asukohad. Koostatavas Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringus on peatuse asukohaga arvestatud - riigitee nr 19271 Tootsi-Piistaoja ja Riigitee nr 19270 Suigu-Tootsi ristumise piirkonda on määratud Tootsi raudteejaama üldine asukoht, mille täpne lahendus selgitatakse välja detailplaneeringu koostamisel. Põhja-Pärnumaa jaoks on kavandatav raudteetrass oluliseks ühenduslüliks Tallinna ja Pärnu suunalisel liiklemisel ning ettevõtlust soodustava suure kasuteguriga. Koostatavas Põhja- Pärnumaa valla üldplaneeringus kirjeldatud valla ruumilise arengu põhimõttetest on üheks olulisemaks tagada riiklikult kavandatavate taristuobjektide toel (Via Baltica, Rail Baltic) kohalik arengupotentsiaal. PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. PlanS § 55 lõike 2 kohaselt on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise alus. Arvestades, et Rail Baltic kohalike peatuste võimalikud asukohad on kavandatud Pärnu maakonna planeeringuga, Tootsi alevil puudub kehtiv üldplaneering ning Põhja- Pärnumaa üldplaneeringu koostamise protsess on pooleli, kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamise menetlust nagu üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu puhul. Antud detailplaneeringu algatus hõlmab Tootsi kohalikku peatust koos juurdekuuluva taristuga. Peatuse hoone kavandatakse ühe korruselisena ning selle asukoht nähakse ette planeeringuala raudteepoolsele alale, et võimaldada hoone ühendamist perrooniga. Peatus hõlmab enda alla 100m² pindala ning peatuse väliala ruumivajadus on ligikaudu 4600m². Jaamale juurdepääsuks kavandatakse juurdepääsutee koos eraldi kergliiklusteega. Sõiduautode parkimiskohad lahendatakse hinnanguliselt 30-le sõidukile. KSH eelhinnangu vajadus KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lõike 1 punktides 1-3 sätestatud juhul (KeHJS § 33 lõige 2 punkt 3) ja kui koostatakse detailplaneeringut, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruse kohast tegevust (KeHJS § 33 lõige 2 punkt 4). Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei tingi automaatset KSH algatamist, kuna puuduvad KeHJS § 33 lõikes 1 loetletud alused. Eelhinnangu andmine on Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu 1 ” § 13 lõike 3 kohaselt on raudteeliini või raudteejaama rajamine, laiendamine või pikendamine, välja arvatud KeHJS § 6 lõike 1 punktis 14 nimetatud juhul kohustuslik. Antud juhul ei ole tegemist § 6 lõike 1 punkti 14 erisusega. Skepast & Puhkim OÜ keskkonnamõju hindamise keskkonnaekspert Marko Lauri (kontrollinud Eike Riis) on kogunud teabe Tootsi peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks (töö nr 2022_0008, 07.03.2022“Rail Baltica kohalike peatuste detailplaneeringute koostamine. Teabe andmine Tootsi peatuse KSH eelhinnangu koostamiseks. Aruanne). Vastavalt antud tööle on läbi analüüsitud teadaolevad kaasneva mõju võimalikud kriteeriumid. Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang, kus on analüüsitud võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid. Eelhinnangu koostas vallaarhitekt Reet Olev. Esitatud töö alusel koostatud KSH eelhinnangus on käsitletud KeHJS § 33 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriume. Kokkuvõte eelhinnangust: Eelhinnangus kirjeldatud keskkonnatingimuste ja võimalike mõjude analüüsi põhjal ei ole tõenäoline, et kavandatava tegevuse elluviimisega võiks kaasneda olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid. Tegevuse elluviimisega kaasneb positiivne mõju seoses regionaalse ühendatuse ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamisega, kuna tekib võimalus kasutada keskuste vahel liikumiseks kiiret, ohutut ja keskkonnasäästlikumat transpordiviisi. Vaadeldaval alal ega lähiümbruses ei asu Natura 2000 alasid, kaitsealasid, hoiualasid, kaitsealuseid III kategooria liike, püsielupaiku, kaitstavaid looduse üksikobjekte, vääriselupaiku ega kultuurimälestisi. Seega puudub neile oluline negatiivne mõju. Lähimad püsielupaigad ja kaitsealuste liikide elupaigad asuvad 850 m kaugusel. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist ebasoodsat keskkonnamõju piirkonna taimestikule ja loomastikule ning kaitstavatele loodusobjektidele. Kavandatava tegevusega ei ole arvestades ala ja selle lähiümbruse senist kasutust ette näha piirkonna maastikule ega maakasutusele olulist negatiivset muutust ning olulist ebasoodsat keskkonnamõju, kuna kinnistutele ulatub ka endine raudteetrassi koridor ning uue trassi väljaehitamisel muutub ala senine maakasutus. Tulevikus võib detailplaneeringu realiseerimisel piirkonna elu- ja äritegevus aktiveeruda, mis loob pigem positiivset arengut antud piirkonda. Mõju pinnasele võib avalduda nii peatuse rajamisel kui ka kasutamisel. Kuna läheduses ei asu arvele võetud maavarasid, siis detailplaneeringus kavandatavad tegevused ei mõjuta maavarade kättesaadavust ja kasutamist. Detailplaneeringu alal kavandatav tegevus omab mõju pinna- ja põhjaveele eelkõige planeeritava ala lähiümbruses. Detailplaneeringu käigus on planeeritud koostada hüdrogeoloogiline uuring, mille käigus selguvad andmed põhjavee taseme, kvaliteedi ja kaitstuse osas. Teadaolevalt on põhjavesi nõrgalt kaitstud ja sellega tuleb arvestada (keelatud on imbväljakud). Kuna vaadeldaval alal ei asu väärtuslikku põllumaad, siis ei asu seal ka maaparandusrajatisi. Väärtuslikud põllumaad asuvad 400m kaugusel lõunas ja läänes. Heitvee immutamine maa-alal või juhtimine peakraavidesse tuleb ehitusprojekti staadiumis kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga. Heit- ja reovee käitlemise lahendamisel tuleb järgida veeseaduse ning määruse nr 61 nõudeid. Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu koostamise käigus on rohevõrgustiku paiknemist täpsustatud, mille tulemusena üldplaneeringu eelnõu ei näe rohekoridori ette maakonnaplaneeringuga määratud asukohas, vaid see on nihutatud lõuna poole Sauga jõe äärde (olemasoleva Tootsi raudteejaama ja jõe vahele). Maakonnaplaneeringus näidatud rohekoridori asukohta, sh planeeritava peatuse lähedusse on üldplaneeringuga kavandatud arenguala. Kultuuripärandi objektid alal ja lähiümbruses puuduvad. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei oma arvestatavat mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile. Detailplaneeringu koostamise käigus teostatakse peatuse müraallikatest (sh juurdepääsuteedest) tingitud mürafooni hinnang ning vajadusel (müra normtasemete ületamisel) töötatakse välja leevendusmeetmed. Olemasolevast keskkonnast tulenevalt on võimalik, et kavandatava tegevusega kaasneb pinnase kaudu leviv vibratsioon, mis eeldatavalt ei ületa piirnorme. Antud juhul ei planeerita alale tegevust, mis võiks seada ohtu inimese tervise või kaasa tuua olulist ebasoodsat mõju inimese sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Kuna kavandatava tegevuse ala ja selle lähipiirkond jääb alale, kus radooni sisaldus pinnaseõhus on normaalne, siis ohtu kõrge radoonitaseme tekkeks hoonete siseõhus eeldada ei ole. Käesoleva eelhinnangu käigus jõuti tulemusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni kavandatava tegevuse ja piirkonna edasise arengusuuna kohta, ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes kavandatavate tegevuste ellu viimisel ning detailplaneeringu läbiviimiseks KSH algatamine ei ole hetkel otstarbekas. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta küsiti seisukohta Keskkonnaametilt, Transpordiametilt ja Rahandusministeeriumilt. Oma kirjas 03.10.2022 nr 15-3/7230-2 esitas Rahandusministeerium seisukohad, mille alusel täiendada eelnõud ja KSH eelhinnangut ning juhtis tähelepanu sellele, et detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid, majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Ühtlasi kaaluda täiendavate uuringute vajadust, mida saab määrata lähteseisukohtadega. Transpordiametil täiendavaid ettepanekuid ei olnud, aga arvestama peab maantee kaitsevöönditega detailplaneeringu alal. Keskkonnaamet oma 12.09.2022 kirjas nr 6-5/22/17458-2 juhib tähelepanu, et kui planeeringuala jääb metsamaale, siis tuleb hinnata ka metsamaa raadamisega seotud mõjusid ja kavandada leevendavaid meetmeid. Samuti toodi välja uuringud ja eksperthinnangud, mille lisamine on vajalik: hüdrogeoloogiline uuring, rohekoridori toimivuse eksperthinnang, mürauuring ja arvestada Rail Baltica trassilõigu loomapääsude projektlahendusega. Eelnõu on täiendatud ettepanekutega ja KSH eelhinnangusse on sisse viidud täpsustused. Kokkuvõtteks: Tulenevalt PlanS § 4 lõike 4, § 127 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringu kooskõlastamise alused“, tehakse planeeringu koostamisel koostööd valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. Tulenevalt PlanS § 127 lõigete 2 ja 3, kaasatakse planeeringu koostamisse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud ning isikud, kelle huve planeering võib puudutada. Planeerimisdokumendi algataja on : Rail Baltic Estonia OÜ registrikood 12734109, Harjumaa, Tallinna linn, Endla tn 16, 10142, [email protected] Detailplaneeringu koostaja: SKEPAST&PUHKIM OÜ, registrikood 11255795, Harjumaa, Tallinn 12929, Laki põik 2, [email protected] Koostamise korraldaja: Põhja-Pärnumaa vallavalitsus, Pärnu-Paide mnt 2, Vändra alev, Põhja-Pärnumaa vald, [email protected] Detailplaneeringu kehtestaja: Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu. Pärnu-Paide mnt 2, Vändra alev, Põhja-Pärnumaa vald. Kuna Tootsi endise valla territooriumil puudub kehtiv üldplaneering, siis lähtutakse detailplaneeringu algatamisel, koostamisel ja menetlemisel üldplaneeringu menetlemisel ettenähtud nõuetest ja algatamine on planeerimisseaduse § 77 lõike 1 kohaselt vallavolikogu pädevuses. Planeerimisseaduse § 124 lõigete 1, 2 ja 10, § 125 lõike 1 punkt 3, § 128 lõike 1, § 142 lõike 5, keskkonnamõju hindamise ja keskkonna- juhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 ja 4, § 33 lõike 2 punkt 4, lõike 2 1, lõike 3, 4 ja 5, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1" § 13 punkt 3, planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Põhja-Pärnumaa vallas § 2 punkti 1 alusel. 1. Algatada Rail Balticu kohaliku Tootsi peatuse detailplaneering; 2. Jätta algatamata keskkonnamõjude strateegiline hindamine; 3. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem (lisa 1), mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa; 4. Detailplaneeringu koostamise käigus teostatakse hüdrogeoloogiline uuring, peatuse müraallikatest tingitud mürafooni hinnang ning rohekoridori toimivuse eksperthinnang ja vajadusel töötatakse välja leevendusmeetmed; 5. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Põhja-Pärnumaa vallavalitsus; 6. Vallavalitsusel avaldada käesoleva otsuse teade ajalehtedes, valla kodulehel ja Ametlikes Teadaannetes; 7. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 36 lõike 6 kohaselt tuleb teavitada ka KSH algatamisest või algatamata jätmisest - 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist Ametlikes Teadaannetes ja vähemalt ühes üleriigilise või kohaliku levikuga ajalehes ning elektrooniliselt, liht-või tähtkirjaga KeHJS § 33 lõikes 6 nimetatud asutust; 8. Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Põhja-Pärnumaa vallavalitsusele kohustust avalikult kasutatava tee, üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja tehnovõrkude väljaehitamiseks; 9. Vallavalitsusel koostada detailplaneeringu lähteseisukohad ning küsida ettepanekud koostöö tegijatelt ja kaasatavatelt; 10. Detailplaneeringu koostamiseks sõlmitakse kolmepoolne leping (sh. koostamise ajakava) asjast huvitatud isiku, vallavalitsuse ja planeerija vahel enne planeeringu alustamist; 11. Vallavalitsus võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus; 12. Otsusega on võimalik tutvuda Põhja-Pärnumaa vallavalitsuses aadressil Pärnu-Paide mnt 2, Vändra alev ning Põhja-Pärnumaa valla kodulehel https://www.pparnumaa.ee/ ehitus-ja-planeerimine/detailplaneeringud ; 13. Otsust on õigus vaidlustada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal vaiet esitama õigustatud isik otsusest teada sai või oleks pidanud teada saama, esitades vaide Põhja-Pärnumaa Vallavolikogule haldusmenetluse seadusega vaidemenetlusele kehtestatud korras. Otsuse peale on kaebeõigusega isikul õigus esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatud tähtaegadel ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 14. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Vapper volikogu esimees  Lisa 1. Rail Balticu Tootsi kohaliku peatuse detailplaneeringu koostamise algatamine