Looduskaitseseaduse täiendavaks kooskõlastamiseks esitamine

Saatja: Marku Lamp <[email protected]> Saadetud: 01.11.2022 14:41 Adressaat: <[email protected]>; HM <[email protected]>; MKM info <[email protected]>; RAM Info <[email protected]>; JM info Shared MB <[email protected]> Koopia: Eda Pärtel <[email protected]>; Taimo Aasma <[email protected]> Teema: Looduskaitseseaduse täiendavaks kooskõlastamiseks esitamine Lugupeetud ministeeriumid, Seoses Valitsuse vahetusega saadame täiendavaks ülevaatamiseks Looduskaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Kuna eelnõu on varasemalt mitmeid kordi kõik kooskõlastusringid läbinud (EIS-s 20.04.2020 ja 02.07.2021), siis saadame seekord mitteametlikult. Ootame tagasisidet Keskkonnaministeeriumi üldaadressile 10 päeva jooksul. Lugupidamisega, Marku Lamp Asekantsler | Eluslooduse valdkond Deputy Secretary General | Management &#43;372 6262 920 | | Keskkonnaministeerium | Ministry of the Environment of Estonia | Paldiski mnt 96, 13522 Tallinn, Eesti *** TÄHELEPANU *** See e-kiri (kaasa arvatud manused) on mõeldud ainult e-kirja adressaatidele ning võib sisaldada ametialaseks kasutamiseks ettenähtud teavet. Teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, palun teavitage sellest kohe saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist. *** ATTENTION *** This e-mail and its attachments may contain official information. If you are not the intended recipient, please notify the sender immediately, delete this e-mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this information by a person other than the intended recipient is unauthorized and may be unlawful. EELNÕU september 202 2 Looduskaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmi s e seadus § 1. Looduskaitseseaduse muutmine Looduskaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 9 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja“ tekstiosaga „ühes üleriigilise levikuga ajalehes või“; 2 ) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) poollooduslikul kooslusel hekseldada ja niidet maha jätta.“; 3 ) paragrahvi 14 täiendatakse lõi kega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Loomastiku kaitseks nende sigimisperioodil on pindalaliselt kaitse alla võetud kaitstavatel loodusobjektidel metsa raie keelatud ajavahemikul 15. aprillist kuni 15. juulini, välja arvatud metsaseaduse § 40 lõikes 2 sätestatud juhtudel ning kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekul ehitiste erakorralis t el ehitus- ja hooldustöödel, kui seda tingib tegelik vajadus või kui see on vajalik otsese ohu vältimiseks inimese elule või varale. “; 4 ) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „ ( 2 1 ) Õuemaa käesoleva seaduse tähenduses on ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud õu.“; 5 ) paragrahvi 16 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Kaitsealal või hoiualal asuva või kaitstavat looduse üksikobjekti või püsielupaika või kohaliku kaitse alla võetud loodusobjekti või asjakohases registris registreeritud kaitsealuse liigi leiukohta sisaldava kinnisasja või selle osa võõrandamisel või asjaõigusega koormamisel peab asjakohane leping sisaldama järgmist loodusobjektiga seotud teavet: 1) loodusobjekti tüüp, registrikood ja nimetus; 2) loodusobjekti valitseja nimi; 3) viide loodusobjekti kaitse alla võtmise otsusele.“; 6 ) paragrahvi 16 lõiked 2–6 tunnistatakse kehtetuks; 7 ) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „(1) Kaitstava loodusobjekti poollooduslike koosluste esinemisaladel tuleb nende ilme ja liigikoosseis taga da selliste tegevus tega nagu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine . Nende tegevuste ulatus määratakse kaitse-eeskirja, kaitsekorralduskava, liigi tegevuskava või elupaiga tegevuskavaga .“; 8) paragrahvi 18 lõike 4 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) kui tööde tegija ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsuses toetuse saamiseks esitatud tingimusi või loodushoiutööde tulemus ei vasta otsuses või õigusaktiga kehtestatud nõuetele;“ ; 9) paragrahvi 18 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Loodushoiutoetuse maksmise aluseks on kaitstava loodusobjekti valitseja otsus ning selles nimetatud nõuete kohaselt tehtud tööde üleandmis-vastuvõtmisakt.“ ; 10) paragrahv 24 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks ; 1 1 ) paragrahvi 30 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslike koosluste hävitamist või kahjustamist põhjustav tegevus, nagu mullaharimine, puittaimestiku istutamine, väetamine, taimekaitsevahendite kasutamine.“; 1 2 ) paragrahvi 30 lõike 4 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) tootmisotstarbeta ehitise püstitamist kaitsealal paikneva kinnistu, kaitseala või riigikaitse tarbeks ning tee või tehnovõrgu ja -rajatise rajamist ning olemasolevate ehitiste hooldustöid;“; 1 3 ) paragrahvi 31 lõiget 2 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses: „13) Eesti looduse infosüsteemi kantud poollooduslike koosluste hävitamist või kahjustamist põhjustav tegevus, nagu mullaharimine, puittaimestiku istutamine, väetamine, taimekaitsevahendite kasutamine.“; 1 4 ) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „ (6 ) Kui piiranguvööndis olemasolevate maaparandussüsteemide rekonstrueerimis- ja hoiutööd, nagu kraavide osaline sulgemine, maaparandussüsteemi osaline ümberehitamine, keskkonnakaitseliste rajatiste rajamine, voolusängi kuju muutmine, võivad kahjustada kaitse-eesmärgi saavutamist, võib kaitse-eeskirjaga seada nendele tingimusi või need tegevused keelata, juhul kui nimetatud piirangud ei takista oluliselt maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist väljaspool kaitstavat loodusobjekti .“; 1 5 ) paragrahvi 35 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 16 ) paragrahvi 35 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva paragrahvi lõike s 1 nimetatud vööndite laiuse arvestamise lähtejoon on ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiir, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 1 –5 sätestatud juhtudel.“; 1 7 ) paragrahvi 35 lõige 2 2 tunnistatakse kehtetuks; 1 8 ) paragrahvi 35 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Korduva üleujutusega rannal on käesoleva seaduse §-des 37 ja 38 sätestatud vööndite arvestamise lähtejooneks korduva üleujutusega ala piir. Suurte üleujutusaladega sise veekogude või nende lõikude kaldal on käesoleva seaduse §-des 37 ja 38 sätestatud vööndite arvestamise lähtejooneks kõrgveepiir. Korduva üleujutusega ranna ja suurte üleujutusaladega sise veekogude kalda üleujut usalal kehtivad piiranguvööndi ja ehituskeeluvööndi nõuded.“ 1 9 ) paragrahvi 35 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Üle viie meetri kõrgusel ja Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirile lähemal kui 200 meetrit oleval kaldaastangul koosnevad ranna või kalda piiranguvöönd ja ehituskeeluvöönd kaldaastangu alla kuni veepiirini jäävast alast ja käesoleva seaduse §-des 37 ja 38 sätestatud vööndi laiusest.“; 20 ) paragrahvi 37 lõike 1 punktis 3 ja § 38 lõike 1 punktis 5 asendatakse sõna „veehoidlal“ sõnaga „tehisjärvel“; 2 1 ) paragrahvi 37 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie. Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit. Ranna ja kalda piiranguvööndis valik- ja turberaie tegemisel tuleb arvestada käesoleva seaduse lisas sätestatud tingimustega.“; 2 2 ) paragrahvi 37 lõike 3 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teed ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud riiklikuks seireks, kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud tööks või tiheasustusalal haljasala hooldustööks, kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks, maatulundusmaal metsamajandustööks ja põllumajandustööks ning Keskkonnaametiga kooskõlastatud riigikaitse tegevuste ks .“ ; 2 3 ) paragrahvi 38 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) linnas asustusüksusena ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse asustusega alal (edaspidi tiheasustusala ) 50 meetrit, välja arvatud käesoleva lõike punktis 5 ja § 38 lõikes 2 sätestatud juhtudel;“; 2 4 ) paragrahvi 38 lõige 4 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veeseaduse kohasesse veekaitsevööndisse;“ ; 25 ) paragrahvi 38 lõi k e 5 sissejuhatav lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga, kehtestatud üldplaneeringuga või kehtestatud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga kavandatud:“ ; 2 6 ) paragrahvi 38 lõike 5 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) sadamaehitisele ja veeliiklust reguleerivale rajatisele;“; 2 7 ) paragrahvi 38 lõike 5 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) hüdromeetriajaama ja selle seirejaama ehitisele;“; 2 8 ) paragrahvi 38 lõike 5 punktist 6 jäetakse välja tekstiosa „riigikaitse , “ ; 2 9 ) paragrahv 39 tunnistatakse kehtetuks; 30 ) paragrahv 40 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) vastuvõetud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu . “ ; 31 ) paragrahv 40 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (6) Ehituskeeluvööndi laiuse suurendamine ja vähendamine jõustub kehtestatud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu, üldplaneeringu või detailplaneeringu jõustumisel. “ ; 32 ) paragrahv 42 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 33 ) paragrahvi 45 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Tiheasustusalal asuvaid üksikpuid või nende osi, välja arvatud kasvav mets metsaseaduse tähenduses ja viljapuud, tohib raiuda kohaliku omavalitsuse loa aluse l. Loa andmise alused, tingimused ja korra kehtestab kohalik u omavalitsus e organ määrusega . “; 3 4 ) paragrahvi 47 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Isend käesoleva seaduse §-de 56 ja 59 tähenduses on igas arengujärgus loom, taim või seen või tema äratuntav osa või sellest valmistatud toode või muu kaup, mis saatedokumendi, pakendi või märgistuse järgi või muudel asjaoludel näib olevat kaitsekategooria liiki kuuluva looma, taime või seene osa või sellest valmistatud toode või muu kaup .“; 3 5 ) paragrahvi 55 lõike 6 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 2) tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, niivõrd kui selline häirimine on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ eesmärkide seisukohast oluline. Keeld ei kohaldu käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud juhul, mill e korr al tuleb häirimisest kirjalikult teatada Keskkonnaametile hiljemalt üks tööpäev pärast häirimist, ja punktides 2–5 sätestatud juhul Keskkonnaameti loa alusel.“; 3 6 ) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 6 2 järgmises sõnastuses: „(6 2 ) Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel, sealhulgas raidmete purustamisel ja teisaldamisel, tuleb vältida käesoleva paragrahvi lõikes 6¹ sätestatud nõuete rikkumist.“; 3 7 ) paragrahvi 55 lõige 10 tunnistatakse kehtetuks; 3 8 ) paragrahvi 56 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Hülgetoodetega tehtavad tehingud, mis ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1007/2009 hülgetoodetega kauplemise kohta (ELT L 286, 31.10.2009, lk 36–39) ning komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/1850, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1007/2009 (hülgetoodetega kauplemise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 271, 16.10.2015, lk 1–11), kehtestatud tingimustele, on keelatud.“; 3 9 ) paragrahvi 57 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Tehistingimustes peetavaid looduslikku tasakaalu ohustavaid võõrliigi isendeid tohib tehistingimustesse ümber asustada üksnes Keskkonnaameti loa alusel.“; 40 ) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 5 1 järgmises sõnastuses: „(5 1 ) Loomaliigi isendit, mis on omandat ud enne selle liigi looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja kandmist, on õigus pidada lemmiklooma eluea lõpuni, kui välistatakse isendi paljunemine ja loodusesse pääsemine.“; 41 ) paragrahvi 58 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kaitsealuse liigi isendit tohib loodusest eemaldada õppe-, meditsiini- või teadusotstarbel või taasasustamise eesmärgil , välja arvatud käesoleva seaduse § 55 lõikes 8 sätestatud juhtudel, Keskkonnaameti loa alusel või ümberasustamise eesmärgil üksnes siis, kui see ei kahjusta liigi soodsat seisundit.“; 42 ) paragrahvi 58 2 lõi k e s 1 asendatakse sõna „Loomaliigi“ sõnadega „Selgroogse loomaliigi“; 43 ) paragrahvi 61 lõike 3 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) hundi, ilvese ja pruunkaru tekitatud kahju kuni 100 protsendi ulatuses, olles kahjusummast e nne lahutanud omaniku omavastutuse osa 10–50 protsenti kogu kahju suurusest;“; 4 4 ) paragrahvi 61 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahjustuse ennetamiseks rakendatud abinõudele tehtud põhjendatud kulutused hüvitatakse kuni 50 protsendi ulatuses, kusjuures ühele isikule makstav summa ei või ületada 9600 eurot ühe majandusaasta kohta.“; 4 5 ) paragrahv i 63 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/1850 artikli 6 lõikes 1 nimetatud pädev asutus on Keskkonnaministeerium.“; 4 6 ) paragrahvi 70 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „(2) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 10 lõike 7 ja § 45 alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle te eb oma haldusterritooriumil valla- või linnavalitsus .“ ; 4 7 ) paragrahvi 70 3 lõi get 1 täiend atakse pärast tekstiosa „32 , “ tekstiosa ga „34 , “; 4 8 ) paragrahvi 71 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Kaitstava loodusobjekti kasutamis- või kaitsenõuete rikkumise eest , välja arvatud § des 71¹‒71⁸ , 73 , 74¹ , 74² ja 74⁵ ‒74 2 7 loetletud rikkumised, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot. “; 4 9 ) seadust täiendatakse §-dega 71¹‒71 8 järgmises sõnastuses: „ § 71 1 . Kaitstaval loodusobjektil majandustegevuse ja loodusvarade kasutamise keelu rikkumine (1) Kaitstaval loodusobjektil majandustegevuse või loodusvarade kasutamise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 000 eurot. § 71 2 . Kaitstaval loodusobjektil ehitamise nõuete rikkumine (1) Kaitstaval loodusobjektil ebaseadusliku ehitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 000 eurot. § 71 3 . Kaitstaval loodusobjektil viibimise keelu rikkumine (1) Kaitstaval loodusobjektil viibimise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 75 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni100 000 eurot. § 71 4 . Kaitstaval loodusobjektil sõidukiga sõitmise nõuete rikkumine (1) Kaitstaval loodusobjektil sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 000 eurot. § 71 5 . Kaitstaval loodusobjektil telkimise või lõkke tegemise keelu rikkumine (1) Kaitstaval loodusobjektil telkimise või lõkke tegemise eest selleks keelatud kohas – karistatakse rahatrahviga kuni 75 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot. § 71 6 . Kaitstaval loodusobjektil rahvaürituse korraldamise nõuete rikkumine (1) Kaitstaval loodusobjektil rahvaürituse korraldamisele kehtestatud piirangute rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 250 000 eurot. § 71 7 . Kaitstaval loodusobjektil puittaimestiku istutamise ja raie nõuete rikkumine (1) Kaitstaval loodusobjektil puittaimestiku istutamise või raie nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot. § 7 1 8 . Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjekti kasutamis e ja kaitse nõuete rikkumine (1) Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjekti kasutamis- või kaitsenõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot. “; 50 ) paragrahvi 73 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Tiheasustusalal kasvava puu või selle osa ebaseadusliku raie eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot. “; 51 ) paragrahv 74 tunnistatakse kehtetuks; 52 ) paragrahvi 74¹ lõikes 2 asendatakse arv „ 32 000“ arvuga „200 000“; 53 ) paragrahv 74 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 74 2 . Kaaviari pakendi märgistamise nõuete rikkumine (1) Kaaviari pakendi märgistamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 2 00 000 eurot. “; 5 4 ) paragrahvid 74 3 ja 74 4 tunnistatakse kehtetuks; 5 5 ) paragrahvi 74 5 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Hülgetoodete turule laskmise või impordi nõuete, mis on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1007/2009 artiklis 3 ning komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/1850, rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühi kut . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot.“; 5 6 ) paragrahvi 74 6 lõikes 2 asendatakse arv „32 000“ arvuga „300 000“ ; 5 7 ) seadust täiendatakse §-dega 74 7 ‒74 2 7 järgmises sõnastuses: „ § 74 7 . Ranna ja kalda piiranguvööndis metsa kasutamise ja kaitse nõuete rikkumine (1) Ranna või kalda piiranguvööndis metsa kasutamise või kaitse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2 ) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot. § 74 8 . Ranna ja kalda piiranguvööndis reoveesette laotamise keelu rikkumine (1) Ranna või kalda piiranguvööndis reoveesette laotamise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot. § 74 9 . Ranna ja kalda piiranguvööndis maavara kaevandamise keelu rikkumine (1) Ranna või kalda piiranguvööndis maavara kaevandamise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 000 eurot. § 74 10 . Ranna ja kalda piiranguvööndis sõidukiga sõitmise nõuete rikkumine (1) Ranna või kalda piiranguvööndis sõidukiga sõitmise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot. § 74 1 1 . Ranna ja kalda ehituskeeluvööndis ehitamise nõuete rikkumine (1) Ranna või kalda ehituskeeluvööndis ebaseadusliku ehitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 000 eurot. § 74 1 2 . Kaitsealuse loomaliigi isendi tahtliku surmamise keelu rikkumine (1) Kaitsealuse loomaliigi isendi tahtliku surmamise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 000 eurot. § 74 1 3 . Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmise ja tahtliku häirimise keelu rikkumine (1) Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmise või tahtliku häirimise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 2 00 000 eurot. § 74 1 4 . I kaitsekategooria taimede ja seente kaitsenõuete rikkumine (1) I kaitsekategooria taimede või seente kahjustamise, sealhulgas korjamise ja hävitamise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 1 5 0 000 eurot. § 74 1 5 . II kaitsekategooria taimede ja seente kaitsenõuete rikkumine (1) II kaitsekategooria taimede või seente kahjustamise, sealhulgas korjamise ja hävitamise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 10 0 000 eurot. § 74 1 6 . III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade kaitsenõuete rikkumine (1) III kaitsekategooria taimede, seente või selgrootute loomade hävitamise või loodusest korjamise ulatuse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 5 0 000 eurot. § 74 1 7 . Looduslikult esinevate linnuliikide tahtliku häirimise keelu rikkumine (1) Looduslikult esinevate lindude tahtliku häirimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 5 0 000 eurot. § 74¹⁸. L ooduslikult esinevate linnuliikide, nende pesade ja munade tahtliku kahjustamise keelu rikkumine ( 1 ) Looduslikult esinevate lindude või nende pesade või munade tahtliku kahjustamise või pesade kõrvaldamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut. ( 2 ) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 150 000 eurot. § 74¹⁹. Looduslikult esinevate linnuliikide, nende pesade ja munade tahtliku hävitamise keelu rikkumine ( 1 ) Looduslikult esinevate lindude või nende pesade või munade tahtliku hävitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. ( 2 ) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 000 eurot. § 74 20 . Nahkhiirte ja lindude märgistamise nõuete rikkumine (1) Nahkhiirte ja lindude märgistamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 75 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – k aristatakse rahatrahviga kuni 75 000 eurot. § 74 21 . Looduslikult esinevate mittekaitsealuste loomaliikide kaitsenõuete rikkumine (1) Looduslikult esinevate mittekaitsealuste loomaliikide kaitsenõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 150 000 eurot. § 74 2 2 . Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ IV lisa punktis a loetletud loomaliigi isendi paljunemis- ja puhkekohtade hävitamise ja kahjustamise keelu rikkumine (1) Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ IV lisa punktis a loetletud loomaliikide isendite selgelt märgatavate paljunemis- või puhkekohtade hävitamise või kahjustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot. § 74 2 3 . I kaitsekategooria liigi isendiga tehingu tegemise keelu rikkumine (1) I kaitsekategooria liigi isendiga tehingu tegemise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 000 eurot. § 74 2 4 . II kaitsekategooria liigi isendiga tehingu tegemise keelu rikkumine (1) II kaitsekategooria liigi isendiga tehingu tegemise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 1 5 0 000 eurot. § 74 2 5 . III kaitsekategooria liigi isendiga tehingu tegemise keelu rikkumine (1) III kaitsekategooria liigi isendiga tehingu tegemise keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 5 0 000 eurot. § 74 2 6 . L ooduslikult esinevate linnuliikide isendi te ga tehingu tegemise keelu rikkumine (1) L ooduslikult esinevate linnuliikide elus või surnud isendite ja nende selgelt äratuntavate kehaosade või nendest valmistatud toodete müügi, müügiks transportimise, müügi eesmärgil pidamise ja müügiks pakkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 15 0 000 eurot. § 74 2 7 . Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega riikidevahelise kauplemise nõuete rikkumine (1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 338/97 lisades A–D loetletud looma- ja taimeliikide kaitsenõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. “; 5 8 ) paragrahvi 75 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „ 71, 73, 74 ja 74 2 ‒74 4 ja 74 6 “ tekstiosaga „71–71 7 , 74 2 , 74 6 –74 9 ja 74 12 –74 2 6 “; 5 9 ) paragrahvi 75 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „71, 73 ja 74“ tekstiosaga „71 8 ja 73“; 60 ) paragrahvi 75 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „74 1 ja 74 5 “ tekstiosaga „74 1 , 74 5 ja 74 2 7 “; 61 ) paragrahvi 75 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „ ( 5 ) Käesoleva seaduse §-des 74 10 ja 74 1 1 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonna amet või valla- või linnavalitsus. “; 62 ) paragrahvi 75 1 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „71 ja 74 1 ‒ 74 6 “ tekstiosaga „71–71 2 , 74 1 , 74 2 , 74 5 , 74 6 ja 74 12 –74 2 7 “; 63 ) paragrahvi 76 tek s tis asendatakse tekstiosa „ 72, 73 ja 74“ tekstiosaga „71 8 , 73, 74 10 ja 74 11 “; 6 4 ) paragrahvist 77 moodustatakse seaduse 11 1 . peatükk ja selle pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „ 11¹. peatükk LOODUSOBJEKTILE TEKITATUD KAHJU “ ; 6 5 ) paragrahvi 77 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kaitstava loodusobjekti ja kaitsealuse liigi või muu loomaliigi, välja arvatud jahiuluk, isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega keskkonnale kahju tekitamise täpsemad alused ning kahju hüvitamise arvestamise alused, korra ja määrad kehtestab käesoleva seaduse § -s 77 1 sätestatud piirsummasid aluseks võttes ning kaitstava loodusobjekti ohustatuse taset arvestades Vabariigi Valitsus määrusega. “; 6 6 ) paragrahvi 77 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Keskkonnale õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud isik riigile käesolevas peatükis sätestatud ulatuses ja korras.“; 6 7 ) paragrahvi 77 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) kaitstava loodusobjekti, ranna või kalda piiranguvööndi piires raiutakse või raadatakse puittaimestikku keelatud ajal või tehakse seda kohas, kus kasutatav raieliik või raadamine on keelatud, või rikkudes kehtestatud raietingimusi; “; 6 8 ) paragrahvi 77 lõiget 3 täiendatakse punkti de ga 8 ja 9 järgmises sõnastuses: „ 8) loodusesse lastakse võõrliigi isend või ei ole takistatud selle levikut loodusesse ; 9) kaitstava loodusobjekti piires hävitatakse või kahjustatakse poollooduslikku kooslust. “; 6 9 ) p aragrahvi 77 lõiked 4‒10 1 tunnistatakse kehtetuks; 70 ) seadus e 11 1 . peatükki täiendatakse §-ga 77 1 järgmises sõnastuses: „ § 77¹. Loodusobjektile tekitatud kahju hüvitamise määrad ( 1 ) I kategooria kaitsealuse liigi isendi: 1) ebaseadusliku hävitamise, elujõuetuseni vigastamise või ebaseadusliku loodusest eemaldamise korra l arvestatakse keskkonnakahju 384–7000 eurot isendi kohta; 2) kahjustamise korra l arvestatakse keskkonnakahju 64–3500 eurot isendi kohta. ( 2 ) II kategooria kaitsealuse liigi isendi: 1) ebaseadusliku hävitamise, elujõuetuseni vigastamise või ebaseadusliku loodusest eemaldamise korral arvestatakse keskkonnakahju 256–3500 eurot isendi või 13–35 eurot isendi massi iga grammi kohta; 2) kahjustamise korral arvestatakse keskkonnakahju 24–1500 eurot isendi või 5–15 eurot isendi massi iga grammi kohta. ( 3 ) III kategooria kaitsealuse liigi isendi: 1) ebaseadusliku hävitamise, elujõuetuseni vigastamise või ebaseadusliku loodusest eemaldamise korral arvestatakse keskkonnakahju 128–1500 eurot isendi või 5–15 eurot isendi massi iga grammi kohta; 2) kahjustamise korral arvestatakse keskkonnakahju 24–700 eurot isendi või 3–7 eurot isendi massi iga grammi kohta. ( 4 ) Liigi püsielupaiga: 1) hävitamise korral arvestatakse keskkonnakahju 512–15 000 eurot; 2) kahjustamise korral arvestatakse keskkonnakahju 128–7000 eurot. ( 5 ) Kaitstava looduse üksikobjekti: 1) hävitamise korra l arvestatakse keskkonnakahju 1280–5000 eurot; 2) kahjustamise korra l arvestatakse keskkonnakahju 768–2500 eurot. ( 6 ) Kaitstava loodusobjekti piiresse jääva ja asjakohasesse registrisse kantud poolloodusliku koosluse: 1) hävitamise korra l arvestatakse keskkonnakahju 8000–15 000 eurot ühe hektari kohta; 2) kahjustamise korra l arvestatakse keskkonnakahju 4000–7000 eurot ühe hektari kohta. (7 ) Nõukogu määruse (EÜ) nr 338/97 lisades A–D nimetatud liikide isenditega tehtavateks tehinguteks ja toiminguteks nimetatud määrusega ja selle alusel kehtestatud reeglite rikkumise või sellise isendi loodusest ebaseadusliku eemaldamise eest arvestatakse keskkonnakahju 52–150 000 eurot olenevalt liigi ohustatuse astmest ja isendi turuväärtusest. (8 ) Sellise liigi, mis ei ole kaitse all, välja arvatud jahiuluk , isendiga tehtud ebaseaduslik ud toimingu d, hävitamise, elujõuetuseni vigastamise, loodusest eemaldamise, tahtliku häirimise, pesade ja munade tahtliku hävitamise, pesade kõrvaldamise või isenditega ning nende selgelt äratuntavate kehaosadega või nendest valmistatud toodete ja muude kaupadega tehtavate tehingute eest arvestatakse keskkonnakahju 128–320 eurot isendi kohta. (9 ) Võõrliikide loodusesse laskmisega keskkonnale tekitatud kahju arvestatakse 51–6400 eurot võõrliigi isendi kohta. “; 71 ) paragrahvi 91 täiendatakse lõi g e te ga 2 3 , 2 4 ja 2 5 järgmises sõnastuses: „(2 3 ) Enne käesoleva lõike jõustumist kaitse alla võetud alal on käesoleva seaduse § 30 lõike 2 punktis 7 ja § 31 lõike 2 punktis 13 nimetatud tegevust võimalik lubada üksnes loodusobjekti valitseja nõusolekul, kui kaitsekord ei sätesta teisiti. (2 4 ) Enne käesoleva lõike jõustumist kaitse alla võetud alal võib käesoleva seaduse § 30 lõike 4 punktis 6 sätestatud tee või tehnovõrgu ja -rajatise rajamist lubada üksnes loodusobjek t i valitseja nõusolekul, kui kaitsekord ei sätesta teisiti. (2 5 ) Enne käesoleva lõike jõustumist loodushoiutoetuse maksmise aluseks sõlmitud lepingud kehtivad, kuni neis märgitud kohustused on täidetud, ning on võrdsustatud käesoleva seaduse § 18 lõikes 5 nimetatud otsusega . “; 72 ) seaduse lisa „Valik- ja turberaie tingimused kaitstava loodusobjekti ning ranna ja kalda piiranguvööndis“ kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud) . § 2. Jahiseaduse muutmine Jahiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 10 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 40 lõikes 6 2 ja“ tekstiosaga „§ 40 lõigetes 6² ja 6 4 ning“; 2) paragrahvi 14 lõikes 9 asendatakse sõna „vormi“ sõnaga „andmekoosseisu“ ; 3) paragrahvi 40 täiendatakse lõigetega 6 3 ja 6 4 järgmises sõnastuses: „(6 3 ) Elektrooniline jahiluba antakse asjaomase elektroonilise infosüsteemi kaudu. (6 4 ) Infosüsteemi peab käesoleva seaduse § 10 lõike 1 alusel Keskkonnaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isik või Keskkonnaamet.“; 4) paragrahvi 40 lõike 8 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 7) paberil antava loa puhul loa andnud isiku allkiri . “; 5) paragrahvi 40 lõikes 13 asendatakse sõna „vormi“ sõnaga „andmekoosseisu“ ; 6) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Elektroonilise jahiloa täitmine ja tagastamine toimub asjaomase elektroonilise infosüsteemi kaudu. “; 7 ) paragrahvi 47 1 täiendatakse pärast tekstiosa „32 , “ tekstiosa ga „34 , “; 8 ) paragrahvi 47 3 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Keskkonnaameti teenistusrelvad on tulirelvad ja gaasirelvad.“ ; 9 ) paragrahvi 48 punkt is 1 asendatakse arv „2000“ arvuga „8000“; 10 ) paragrahvi 48 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Keskkonnakahju hüvitise nõuab sisse Keskkonna amet . Hüvitis kantakse riigieelarvesse.“; 1 1 ) paragrahvi 50 tekst is asendatakse arv „200“ arvuga „300“; 1 2 ) paragrahvi 58 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Jahipidamis e nõuete rikkumise eest jahipidamis e vahendite kasutamisel või jahiohutusnõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“; 1 3 ) paragrahv 61 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 61. Keskkonnaameti kehtestatud lisapiirangute, lisatingimuste , küttimismahu ja ₋ struktuuri rikkumine (1) Keskkonnaameti kehtestatud lisapiirangute, lisatingimuste või küttimismahu või - struktuuri rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3 00 000 eurot. “. § 3. Kinnistusraamatuseaduse muutmine Kinnistusraamatuseadust täiendatakse §-ga 79 11 järgmises sõnastuses: „ § 79 11 . Looduskaitseseaduse § 16 alusel kantud riigi ostueesõiguse märkuse kustutamine Looduskaitseseaduse § 16 alusel riigi ostueesõiguse kohta kantud märkus kustutatakse kinnistusraamatust kolme kuu jooksul ametiülesande korras pärast looduskaitseseaduse § 16 lõigete 2–6 kehtetuks tunnistamist.“. § 4. Metsaseaduse muutmine Metsaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 28 lõike 4 pun k t 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 6) kujundusraie, mida tehakse kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks kaitsekorralduskava, elupaiga tegevuskava , liigi kaitse ja ohjamise tegevuskava kohaselt või kaitstava looduse üksikobjekti või vääriselupaiga seisundi säilitamiseks ja parandamiseks. “; 2 ) paragrahvi 29 lõike 11 punkt 2 1 tunnistatakse kehtetuks; 3 ) paragrahvi 29 lõike 11 punktid 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „3) käesoleva lõike punktis 2 nimetamata kasvukohatüüpides raielank olla suurem kui viis hektarit, välja arvatud juhul, kui nimetatud raielank jääb ühe metsaeraldise piiresse; 4) erinevates kasvukohatüüpides asuva raielangi pindala olla suurem kui viis hektarit, arvestades käesoleva lõike punktis 2 sätestatud piiranguid.“ ; 4 ) paragrahvi 40 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (10) Loomastiku kaitseks nende sigimisperioodil võib Vabariigi Valitsus määrusega piirata raie tegemist kuni kaheks kuuks. “. § 5 . Seaduse jõustumine Käesolev a seaduse § 2 punktid 1‒6 jõustuvad 2023. aasta 1. märtsil . Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, …………………. 202 2 . a Algatab Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsuse nimel Looduskaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Looduskaitseseadus (edaspidi LKS ) võeti vastu 21. aprillil 2004. aastal ning seda muudeti viimati 202 2 . aasta juunis seoses vajadusega lubada ehituskeeluvööndisse rajada riigikaitse ehitisi. L KS i eesmärk on looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega, samuti loodusvarade säästlikule kasutamisele kaasaaitamisega. Eelnõukohase seadusega on kavas teha mitu sisulist muudatust: kaotada riigi ostueesõigus kinnisasja võõrandamisel. Kehtiva LKSi kohaselt on riigil ostueesõigus, kui võõrandatakse kinnisasja, mis a sub ranna ehituskeeluvööndis, I kaitsekategooria liigi püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis, kaitsealal või hoiualal. V iimastel aastatel on riik hinnanud ostueesõi guse rakendamist tuhandete ostu müügitehingute puhul, kuid kasutatud seda ei ole. K una ka loodusväärtuste säilitamisele ei aita ostueesõiguse rakendamine kuigivõrd kaasa, siis on plaanis jätta need sätted seadusest välja. Riigi ostueesõiguse kaotamine vähendab loodusobjekti sisaldava kinnisasja võõrandamise korral haldusorgani töökoormust ja kiirendab ostu-müügitehingute sõlmimist; muuta ja korrastada vastutussätted, eelkõige suurendada juriidiliste isikute karistusmäärasid ja täpsustada väärteokoosseisud. Vastutussätete ajakohastamisega viiakse need proportsionaalseks rikkumise iseloomu ja füüsilisele isikule ette nähtud karistusmääraga. Samuti korrastatakse loodusobjektile tekitatud kahju hüvitamise sätteid, peamiselt I kategooria liikide ja suurkiskjate korral ; tõsta looma tekitatud kahju ennetamiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutuste piirmäära. Sellega tekib võimalus hüvitada suurem summa tõhusate ennetustööde rakendamisel tehtud kulutustest, mis omakorda vähendab looma tekitatud kahjusid ja selle hüvitamiseks makstavaid kulutusi. Samuti on kavas muuta omavastutuse määramise alust, et seda saaks määrata proportsionaalselt kahjuga (%) ; kehtestada raierahu kaitstavatel aladel perioodil 15.04. – 15.07. Eelnõu kohase seaduse ga nähakse ette linnurahu kaitstavatel aladel kui linnustiku ja ka muu loodusliku mitmekesisuse seisukohast just kõige olulisematel aladel. Linnukaitsesätetesse ( LKS i § 55 lõike 6 1 punkti 2) lisatakse täiendus, mille kohaselt on lindude tahtlik häirimine keelatud, niivõrd kui selline häirimine on linnudirektiivi eesmärkide seisukohast oluline. Nimetatud täiendus viib LKS i paremini vastavusse linnudirektiiviga ja annab Ke skkonnaametil e ( KeA ) kaalutlusruumi võimalike erandite tegemiseks. L isaks täiendatakse loodusliku linnustiku kaitse sätteid, lisades sinna nõude , et t egevuste kavandamisel ja elluviimisel, sealhulgas raidmete purustamisel ja teisaldamisel, tuleb vältida loodusliku lt esinevate lindude häirimist ning pesade ja munade hävitamist ja kahjustamist või pesade kõrvaldamist ; m etsaseaduse s kavandatud muudatustega vähenda takse lageraielangi maksimumpindala seitsmelt hektarilt viiele ja võimalus ka väljaspool kaitstavaid alasid seada kuni kaheks kuuks piiranguid raietele antakse valdkonna eest vastutava ministri as e mel Vabariigi Valitsusele; j ahiseaduse muudatus ega tõstetakse uluki ebaseadusliku hukkamisega keskkonnale tekitatud kahju ülemmäär 8000 euroni . Samuti muudetakse jahiseadust selliselt, et jahiluba oleks võimalik väljastada elektrooniliselt , lisatakse KeA teenistusrelvade loetel l u lisaks tulirelvadele ka gaasirelvad ja tehakse mõned muudatused jahiseaduse vastutussätetesse . Lisaks suurematele sisulistele muudatustele on plaanis täpsustada mitme LKS i sät te sõnastus t , et muuta need selgemini mõistetavaks ja üheselt tõlgendatavaks: seadusesse lisatakse paindlikus otsustada vastavalt olukorrale kas avaldada tea d e loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse algatamise kohta ülerii gilises või kohalikus ajalehes , mitte mõlemas nagu näeb ette kehtiv kord . Tunnistatakse kehtetuks kaitsekohustuse teatiste kättetoimetamise regulatsioon, kuna see on juba sätestatud haldusmenetluse seaduses; e hitamine kaitsealade sihtkaitsevööndis (SKV) – lisatakse võimalus lubada kaitse-eeskirjaga rajada tee või tehnovõrgu ja - rajatis te laiemal eesmärgi (mitte üksnes kaitsea la , kinnistu või riigikaitse tarbeks) ; p iiranguvööndisse (PV) lisatakse võimalus kaitse-eeskirjaga reguleerida ka maaparandussüsteemide rekonstrueerimis- ja hoiutöid ; jäetakse välja veekaitsevööndi regulatsioon , mida reguleerib veeseadus ; täpsustatakse ranna ja kalda piiranguvööndi ja ehituskeeluvööndi ulatus t ja mõisteid , mis iseloomustavad mereranna ja siseveekogude üleujutatavat ala ; lisatakse võimalus r anna ja kalda piiranguvööndis K eskkonnaameti nõusolekul riigikaitsetegevuste korra l sõita mootorsõidukiga väl jaspool selleks määratud teid. täpsustatakse õ uemaa mõiste t , et eristada see elamumaa mõistest. Seotud kohtuotsusega , mis tõlgendas õuemaa mõistet teisiti , kui oli seaduse algne mõte ; e hituskeeluvööndi sätetes täpsustatakse linna mõiste t seoses haldusreformiga, kui moodustati mit u linna, mis hõlmavad ka hajaasustusalasid ning kus väiksem ehituskeeluvöönd ei ole põhjendatud ; lisatakse ehituskeeluvööndi muutmise võimalus ka kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga ning lisatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneering planeeringuliikide loetellu, mis annab õiguse rajada ehituskeeluvööndisse teatud ehitisi, millele ehituskeeluvöönd ei rakendu; tiheasustusalal puude raie sät e muudetakse üheselt arusaadav aks , et kohalik omavalitsus saab vajaduse korra l reguleerida ja loastada tiheasustusalal nii üksikpuude kui ka nende osade raiumis t ; täpsustatakse i sendi mõiste t tehingute tegemisel – nn laiem isendi mõiste, mis hõlmab lisaks ka tooteid, rakendub ka kodumaiste kaitsealuste liikidega tehinguid tehes. Hetkel kehtib laiem isendi mõiste üksnes o hustatud liikidega kauplemise rahvusvahelise konventsiooniga (CITES) kaitstud liikide isenditega tehtavate tehingute korral ; täpsustatakse v eeliiklusrajatise mõiste t . Täpsem mõiste on veeliiklust reguleeriv rajatis. Eesmärk on, et lihtsustatud reeglid kehtiksid üksnes veeliiklust vahetult korraldatavatele rajatistele , nagu navigatsioonimärgid, radarimastid, poid, meremärgid jne. Et vältida olukorda, kus veeliiklusrajatisi , näiteks paadikanal e id , rajatakse lihtsustatud korras keskkonnale tekitatud mõju kaalumata ; m ittekaitsealuste loomade surmamist reguleeriv säte tunnistatakse kehtetuks, kuna selliste loomade surmamist reguleerib juba loomakaitseseadus ; v õõrliikide ümberasustamise säte viiakse kooskõlla sätte algse mõttega ehk tehistingimustes ümberasustamise kord kehtib üksnes looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide korral ; võõrlii ke käsitlevat korda täiendatakse sättega, mille eesmärk on lubada pidada l oomaliigi isendit, mis omandati enne selle liigi looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja kandmist, kuni looma eluea lõpuni , kui välistatakse isendi paljunemine ja loodusesse pääsemine ; k orrastatakse III kategooria liikide isendite ja selgrootute loomade loodusest eemaldamise korda , muutes selle selgemaks ja vältimaks olukorda, kus teaduseesmärgil III kategooria taimede korjamine on rangemini reguleeritud kui nende taimede lihtsalt korjamine , ning muudetakse olukord, kus mittekaitsealuste selgrootute loomade püüdmine ja surmamine on ran gemalt reguleeritud kui kaitseal uste selgrootute puhul; a jakohastatak s e Euroopa Liidu hülgekaubandust reguleerivate määruste viiteid ; k orrastatakse ja täpsustat akse poollooduslike koosluste kaitseks kehtestatud korda . Hekseldamine ja niite maha jätmine ei ole lubatud ilma kaitseala valitseja nõusolekuta ja sätestatakse selgemalt keeld sihtkaitsevööndis ja piiranguvööndis poollooduslike koosluste hävitamist või kahjustamist põhjustav tegevus . Samuti muudetakse l oodushoiutoetuse rakendamise korda selliselt , et senise lepingu asemel kasutataks töö mahtude ja tähtaegade määramiseks kaitseala valitseja otsust. Eelnõu ettevalmistaja Seaduseelnõu ja seletuskirja on koostanud Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna nõunik ud Kadri Alasi (tel 626 2882, [email protected]), ja Merike Linnamägi (tel 626 2900, [email protected] ) ja peaspetsialist Maris Pärn (tel 626 0730 , m aris.parn @envir.ee ) ning jahinduse nõunik Tõnu Traks (tel. 626 2808, [email protected] ) . Vastutussätete muutmise peatükk on koostatud koostöös Keskkonnaametiga. Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Džein Aunre ( tel 626 0738, [email protected] ), eelnõu ja seletuskirja keeletoimeta ja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected] ). Märkused Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega. Eelnõu on seotud E Li õiguse rakendamisega. Sisulise st küljest on eelnõul puutumus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1143/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta. Vastutussätete muutmine on seotud karistusõiguse revisjoni eelnõuga 554 SE . Karistusõiguse revisjonist, mille tulemusena võeti vastu ja jõustus 0 1.01.2015 karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, jäid välja keskkonna valdkonda jäävate seaduste, sealhulgas ka looduskaitseseaduse muudatused, mi da Keskkonnaministeerium oli asunud kodifitseerim a . LKS i vastutussätete ajakohastamisel on lähtutud karistusõiguse revisjoni põhimõtetest, mis on kajastatud karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas. Vastutussätete l on vormiline puutumus järgmiste EL i õigusaktidega, mille järgi rikkumised eraldatakse eri väärteokoosseisude alla: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 511/2014 geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokollist tulenevate kasutajate jaoks ette nähtud vastavusmeetmete kohta liidus ; 2) n õukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta ; 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1007/2009 hülgetoodetega kauplemise kohta . 4) n õukogu määrus (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel . Eelnõukohase seadusega muudetakse looduskaitseseaduse redaktsiooni RT I, 29.06.2022, 7 ; kinnistusraamatuseaduse redaktsiooni RT I, 08.12.2021, 6 ; jahiseaduse redaktsiooni RT I, 17.11.2021, 10 ja metsaseaduse redaktsiooni RT I, 27.05.2022, 14 . Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Seaduseelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega, kuna planeeritavate sätetega ei piirata ebaproportsionaalselt kodanike põhiõigusi ega kehtestata põhiseadusega vastuolus olevaid kohustusi. 2. Seaduse eesmärk Eelnõukohase seaduse eesmärk on ajakohastada loodus e kaitse ks kehtestatud korda . Lisaks sisulistele muudatuste le täpsustatakse mitme sätte sõnastust, et muu ta need selgemaks ja üheselt mõistetavamaks. Eelnõu mõningate punktide ettevalmistamisele eelnes väljatöötamiskavatsus ( VTK ) (EIS toimiku nr 16-1029). VTK käsitles riigi ostueesõiguse kaotamist kinnisasja võõrandamisel, vastutussätete korrastamist ( karistusmäärade ajakohastamist ja väärteokoosseisude täpsustamist) ning looma tekitatud kahju ennetamiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutuste piirmäära tõstmist. Kooskõlastusprotsessis ei esitatud nimetatud muudatuste kohta vastuväiteid. Tehti ettepanekuid seletuskirja täiendamiseks ja täpsustamiseks, mida eelnõu koostamisel ka arvestati. Enamike punktide korral ei olnud väljatöötamiskavatsus nõutav, kuna nende sätete rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju. Täpsemad eesmärgid iga punkti kohta eraldi on välja toodud seletuskirja peatükis 3. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viiest paragrahvist. Eelnõu § -ga 1 muudetakse l ooduskaitseseadus t. Eelnõu § 1 punktiga 1 antakse võimalus otsustada, kas tea d e loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse algatamise kohta avaldatakse ülerii gilises või kohalikus ajalehes. Kehtiva sõnastuse kohaselt tuleb see avaldada mõlemas. Materjalide väljapanek paberkandjal ei ole KeA senise praktika kohaselt väga tulemuslik . Statistikaameti andmetel on trükimeedia osakaal vähenemas ja s ee peegeldab ka inimeste käitumisharjumuste muutust ehk üh a rohkem inimesi hangib endale vajalik k u infot pigem arvuti abil ( Statistikaameti 2017. aastal tehtud uuringu järgi o li kodus internetiühendus 88% leibkondadest ). Seetõttu on selgelt ebaotstarbekas nõue teate avaldamiseks nii üleriigilises kui ka kohalikus ajalehes. Praeguses infotehnoloogiarikkas maailmas on täiesti piisav, kui teade avaldada vaid ühes ajalehes korraga. Siinjuures on mõistlik jätta seadusesse paindlikus otsustada vastavalt olukorrale , kas avalda da edaspidi teated üleriigilise või kohaliku levikuga ajalehes. Sõltuvalt olukorrast annaks see menetl ejale võimaluse valida kõige otstarbekam viis teavitamiseks. Samas ei saa täielikult ka välistada, et suure avaliku huviga kaitsealade korral on jätkuvalt vaja avaldada teade kahes lehes, mida uus säte ka võimaldab. Lisaks on m enetlusega seotud dokumente võimalik kättesaadavaks teha kodulehel, @eesti.ee e-posti aadressile saatmisega jmt. Eelnõu § 1 punktidega 2 , 7 , 8 , 9, 1 1 ja 1 3 korrastatakse ja täpsustatakse poollooduslike koosluste (PLK) kaitseks kehtestatud korda . Kehtiva seaduse alusel on võimalik poollooduslike koosluse kaitset tagada § 14 lõike 1 p unktis 1 sätestatu kohaselt. Sellega reguleerit akse katastriüksuse kõlviku piiri ja sihtotstarbe muutmist. 2019. a veebruari Eesti topograafia andmekogu ( ETAK ) väljavõtte alusel jäävad kaitstavate alade poollooduslikud kooslused kõlvikulise jaotuse alusel rohumaade, metsade, põõsastike, muude lagedate alade, madalsoode, põldude, veekogude hulka. ETAKi kõlvikuline jaotus toob välja, et kõlviku piiri ja sihtotstarbe muutmise ga ei suudeta poollooduslikke kooslusi kaitsta. Seetõttu täiendatakse looduskaitseseaduse § 30 sihtkaitsevööndi ja § 31 piiranguvööndi sätteid, kuhu lisatakse punkt, millega taga takse poollood uslike koosluste kaitse. Punktides 7 ja 1 1 tuuakse lõpetamata loetelu tegevus test, mis võivad poollooduslikku kooslust hävitada ja kahjustada. Nendeks tegevusteks on näiteks mullaharimine . Päran dn iitudel on keelatud igasugune mullaharimi n e , sh randaalimise võte, mis mõjutab olemasolevat rohukamarat. Eesmärk on säilitada päran dn iitudele omast taimestikku, mis on kujunenud pika aja jooksul ning just tänu rohukamarat erinevate abivahendite abil mehhaaniliselt mõjutamata. Metsloomade ülessongitud rohukamara tasandamine on lubatud, see ei käi mullaharimise mõiste alla. Pärandniite kahjustavateks tegevusteks on muuhulgas ka puittaimestiku istutamine, väetamine, taimekaitsevahendite kasutamine. Sealjuures puitaimena käsit atakse puituvate ja korgistuvate vartega taimi: puud, põõsad, liaanid, puhmad. Kahjustava tegevuse hulka kuulub ka niite hekseldamine ja selle ma apinnale jätmine . Hekseldamise l jääb hein maha ning maapinnale tekib kulukiht (heinamatt) , mistõttu näiteks linnud ja teised väiksemad loomad ei saa enam toitu kätte. Samuti ei mõju hekseldamine hästi taimedele, kuna võib neid lämmatada . Samuti ei toimu hekseldamise korral toitainete äraviimist, mis on poollooduslikel kooslustel elurikkuse tekkimise alus . Heksli mahajätmisega toimub koosluse väetamine ning aegamisi vaesestub ka kooslusega seotud elurikkus, seetõttu hekseldamise mahajätmist tavapärase hooldusviisi kasutamiseks ei saa lubada. Kaitstavatel aladel tuleb tagada pärandniitude säilimine ning seal ei saa lubada kahjustavaid tegevusi. Kuid s äte annab kaitseala valitsejale ka õiguse teha kaalutlusotsus, mis arvestab konkreetse poolloodusliku koosluse tingimustega ja kaitseala kaitse eesmärkidega ning m uu h ulgas võimaldab lubada kaalukatel põhjustel hekseldamist ning hekseldatud heina maapinnale jätmis t . Näiteks mõnes kohas ei olegi võimalik iga aasta heina ära vedada. Seetõttu on vaja hekseldamist teatud kohtades ja tingimustel ka luba da . Samuti on üheks kaalukaks põhjuseks hekseldamise võimalikul lubamisel juhtumid, kus hekseldamise alternatiiviks on ala võsastumine ja kus siis tuleb kaaluda , kumb tegevus on alal esinevatest liikidest lähtudes mõistlikum. Kuna poollooduslikke kooslusi saab majandada kõikide põllumajandusmeetmete , sh otsetoetuse raames, kus hekseldamine on lubatud, siis selle sättega soovitakse kaitstavatel aladel seda tegevust just piirata ning lubada hekseldamist erandjuhtudel. Sellise täienduse tingis ka 0 1.07.2019 muudetud m aaeluministri 17. aprilli 2015. a määrus nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus “ , mille tulemusel võib hekseldatud heina jätta kokku kogumata. Kaitstavatel aladel on ligi 3000 hektarit poollooduslikke kooslusi , kuhu taotletakse vaid otsetoetust ning otsetoetuse alusel võib hekseldatud heina maha jätta. Looduskaitseseaduse § 14 l õike 1 täiendamisega suudetakse paremini taga da poollooduslike koosluste hea seisund. Päran dn iitude hooldamiseks on planeeritud ka uuel rahastusperioodil pärandniitude hooldustoetus, mis ongi mõeldud kulude kompenseerimiseks. Samuti seisame selle eest, et uuel perioodil oleksid kõik hooldatavad päran dn iidud põhisissetulekutoetuse õiguslikud, et tagada nendel maadel toimetavate põllumajandustootjate konkurentsivõime. Poollooduslike koosluste ulatust saab edaspidi kaitstavatel loodusobjektidel määrata lisaks kaitse-eeskirjale ja kaitsekorralduskavale ka liigi kaitse tegevuskavaga või elupaiga tegevuskavaga. LKS i § 17 lõikes 1 nimetatud dokumentide loetelu laiendatakse selleks, et vältida juba ühes dokumendis määratud elupaiga ulatuse korduvat määramist teises dokumendis. Näiteks kui liigi tegevuskava kaudu on määratud kaitstava l loodusobjektil elupaiga ulatus, siis edaspidi ei ole vaja sellele alale teha kaitstava ala põhist kaitsekorralduskava. Seni kehtiva sätte alusel on vaja igale hoiualale koostada alapõhine kaitsekorralduskava , kuigi sisuline vajadus võis olla kaetud nii liigi kaitse tegevuskava kui ka elupaigapõhise tegevuskava ga . Loodushoiutoetuse rakendamisel on seni tööde mahu ja tähtaegade määramiseks kasutatud kaitseala valitseja ja töö tegija vahel sõlmitud lepingut , lepingu täitmine on ühtlasi aluseks toetuse maksmisele . T egemist on toetusega, mille tingimused tulevad keskkonnaministri 1. juuni 2004 . a määrusest nr 62 „ Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks, toetuse määrad ning toetuse tagasinõudmise kord“, sisult on tegemist töö tegija tahte avaldusega ning kaitseala valitseja otsusega, kas töö tegija taotlus vastab kehtivale määrusele. Kehtiva õiguse alusel sõlmitakse p ärast Ke A otsust ka Ke A ja toetuse taotleja vahel leping. Eelnõukohase muudatuse tulemusel lepinguid enam ei sõlmita. Muudatuse eesmärk on vähendada toetuse taotleja halduskoormust ja kaitseala valitseja töö koormust. Eelnõu § 1 punktiga 3 kehtestatakse raierahu kaitstavatel aladel (pindalaliselt kaitse alla võetud kaitstavatel loodusobjektidel) perioodil 15.04 – 15.07 ( kolm kuud). Lindude arvukust mõjutavad mitmed erinevad tegurid, näiteks elupaikade vähenemine rändeteedel, ilmastikuolud, kliimamuutused, kokkupõrked erinevate objektidega (majad, autod, elektriliinid) , kisklus. Samuti mõjutavad lindude pesitsusedukust raied ja muu inimtegevus. Teaduslikud andmed metsaraiete peatamise mõju kohta just pesitsusperioodil on puudulikud , kuna selliste uuringute tegemine on raskendatud eetilistel põhjustel . A ga piisavalt on uuringuid ja teadusartikleid, mis käsitlevad erinevate metsamajandamise meetodite lühi- ja ka pikaajalist mõju metsalindude arvukusele või liigilisele koosseisule ja mis selgelt näitavad, et metsaraied vähendavad lindude liigirikkust metsades . Üks viimaseid uuringuid („Lage- ja harvendusraiete esmane mõju haudelinnustikule“ , Asko Lõhmus) näitas, et raiealadest kuni 200 m ulatuses paiknevatel metsaaladel vähendasid mõlemad käsitletud raieviisid (lage- ja harvendusraie) tunduvalt lindude arvukust (kuni 13%) ja linnukoosluste raiejärgne hõrenemine on ulatuslikum viljakates kasvukohatüüpides . Eelnõuga kavandatav r aierahu pikkus ja mõjuala on põhjalike arutelude tulemusel kesktee huvigruppide arvamuste vahel. Metsalinnustiku seisundi leevendamiseks on eelkõige vaja kehtestada r aierahu kaitstavatel aladel, kus on pesitsevate lindude tõenäosus suurim . T õenäoliselt luhtub raiealal suure osa lindude (ja ka teiste loomade) pesitsemine. Kui mitte otsese pesapaiga hävimise tõttu, siis tänaste mehhaniseeritud raievõtete põhjustatud müra tõttu, mis võib tekita da stressi ja põhjusta da pesa hülgamis e . Eelnõu kohase seaduse ga nähakse ette raie rahu kaitstavatel aladel kui linnustiku ja ka muu loodusliku mitmekesisuse seisukohast just kõige olulisematel aladel. LKS i § 55 lõike 6 1 punk t i 2 (millega on üle võetud linnudirektiiv ) lisatakse täiendus, mille kohaselt on lindude tahtlik häirimine keelatud, niivõrd kui see on linnudirektiivi eesmärkide s eisukohast oluline. Nimetatud täiendus viib LKS i paremini vastavusse linnudirektiiviga ja annab KeAle kaalutlusruumi võimalike erandite tegemiseks. Olemasolevate teadmiste põhjal (üheks aluseks on Marko Mägi 2019 . a valminud uuring „Kevadsuviste raiete võimalik mõju metsalindudele ja seda leevendavad meetmed“ ( https://envir.ee/elusloodus-looduskaitse/metsandus/uuringud-ja-lisamaterjalid ) saab seejärel välja töötada põhimõtted/juhised, mi llisel juhul on häiriv tegevus kindlasti keelatud ja mi llisel juhul ei ole tegevusega kaasnev lindude häirimine nii oluline või on see majanduslikust seisukohast hädavajalik ning seega mööndustega lubatud. Näiteks tuleks vältida kevad-suvist raiet, eelkõige lageraiet just linnurohketes metsatüüpides. Samas võib asjakohaseid ennetusmeetmeid rakendades olla lubatud hädavajalik ja ajaspetsiifiline põllumajandustegevus (näiteks silo tegemine või kevadkülv). KeA saab raietööde eelduseks oleva metsateatise registreerimisel arvestada, mis ajavahemikul, millistes metsatüüpides, millised linnud pesitsevad ja millised raied neid pesitsusajal enim ohustavad ning sellest lähtuvalt kaaluda, kas piirata raietöid ajaliselt või seada metsateatisele muud kõrvaltingimused või rakendada mõlemat meedet . Raietegevust pesade hävitamise ja kahjustamise ning lindude häirimise vältimiseks piiratakse esmajärjekorras seal, kus sellel on metsalinnustikule kõige suurem mõju. Keskkonnaamet töötas koos Keskkonnaagentuuriga välja haudelindude asustustiheduse maatriksi, mis tugineb puistu kasvukohatüübile ja vanusele. Metsakorraldusandmete põhjal saab metsaeraldised grupeerida ja hinnata kevadsuvise raie mõju linnustikule. Metsaomanikud saavad metsaportaali sisse logides kontrollida metsaeraldise kasvukohatüüpi ning vanust ja selle alusel hinnata pesitsemise tõenäosust. Kui kevadsuvine raie on tõepoolest vältimatu, siis tuleb vältida raiet vanemates linnurohketes metsatüüpides, eelkõige lehtpuu enamusega salu- ja laanemetsades . Samuti pakub Keskkonnaamet vajaduse korra l maaomanikele välja liigikaitseliselt sobiva raieviisi või - mahu või mõlemad ning võimaluse korra l aitab leida ka alternatiivseid lahendusi majandustegevuseks. Väljaspool kaitstavaid alasid ja kaitstavate liikide elupaiku on oluliseks meetmeks metsaomaniku teavitamine, harimine ja ka ( võimaluse korra l ) konkreetsete soovituste andmine. Metsaregistris on teavitus omanikule, et märtsi keskel alustavad paljud linnud metsas pesaehitusega, et lindude pesitsuse kõrghooaeg kestab aprillist juuli lõpuni ning seetõttu soovitatakse perioodil 15. märts kuni 31. juuli metsas raietöid vältida . Samuti on r aierahu rakendamine sh sel ajal tehtavate paikvaatluste metoodika ja põhimõtted üleval Keskkonnaameti kodulehel, millega kõik metsaomanikud saavad varakult arvestada. Seni on Riigimetsa Majandamise Keskus ( RMK ) rakenda nud osali st raierahu perioodil 15.04 – 15.06 ( kaks kuud) . Eelnõu kohase looduskaitseseaduse muudatu se ga nähakse ette raierahu periood kaitstavatel aladel 15. aprillist 15 . juulini ja see lähtub järgmistest argumentidest: LKS i alusel on kaitseala inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala ning eetilisest seisukohast ning eesmärkidest lähtuvalt on vaja tagada kaitsealadel segamatu paljunemine ning seda mitte ainult lindudele, vaid ka näiteks imetajatele ; l indude pesitsuskalendri andmestik kajastab eelkõige tavaliste liikide pesitsusaegu alates perioodist, mil munad on munetud . S elles andmestikus on alaesindatud nii röövlinnud kui ka rähnid. Viimased on enamasti kaitsealused liigid , kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (edaspidi linnudirektiiv ) I lisasse ning nende kaitse on seatud kaitsealade kaitse-eesmärkides. Paljud nende pesakohad (ja metsisel mängukohad) on teadmata ning raierahu aitab neile tagada eduka pesitsemise kaitsealadel ; r aierahu kehtestamine loob võimalused oluliselt rohkematel metsalinnuliikidel kasvatada edukalt üles teine pesakond ning on olemas tõendeid, et teise kurna olulisus asurkonna taastootmises seoses kliimamuutustega on suurenemas ning võib mõnel aastal või elupaigas olla isegi suurem kui esimesel kurnal. Juulis pesitsevad ka mitmed kaitsealused liigid, sh osa röövlinde . Raierahu kehtestamine vähemalt juuli keskpaigani on oluline, kuna juuli lõpuks on enam ikul lindudel lõppenud haude- ja poegade kasvatamise periood, mis pea kõikides metsatüüpides on oma kõrgpunktis juuni keskel ; l iikide arvukuse vähenemiseni viivad pidevad samasuunalised sündmused, harva ühe aasta jooksul (nagu meresaarte lindude puhul, kui sinna on sattunud kiskjad), reeglina aga aastakümnete või pikema sündmusteahela tulem usena , kui ei pöörata tähelepanu liikidele olulistele elupaikadele. Linnud on väga tundlikud ökosüsteemi koosluste muutmisele. Viimase 15 aasta jooksul on aastane raiete maht olnud pidevas tõusutrendis, samuti on suurenenud uuendusraiete osakaal, millel on linnustikule kõigist raieviisidest kõige negatiivsem mõju. Analüüsid on näidanud, et Eestis jääb kiiremini vähemaks okasmetsadega seotud linde. Näiteks on okasmetsade pindala perioodil 1988 – 2014 vähenenud umbes 13%, need alad on asendunud valdavalt lehtpuumetsadega. Samuti vähenevad meil kiiremini tüüpiliste metsaliikide (nn metsaspetsialistid) arvukus , mis viitab eelkõige metsas toimuvatele muutustele. Arvestama peab, et nii raiete otsene (lindude hukkumine) kui ka kaudne (häirimisest tingitud pesitsemise nurjumine) mõju on pideva ja püsiva iseloomuga ( hukkunud kurnad e tõttu osaleb vähem linde populatsiooni taastootmisel ning igal aastal tekib väike puudujääk asurkonna taastootmisel) ning seetõttu kuhjuva ja üha kasvava mõjuga ; Eesti Ornitoloogiaühingu andmetel on Eesti raieküpsetes metsades haudelindude asustustihedus keskmiselt 7 paari/ha, majandamata vanas metsas 11 paari/ha, nooremates metsades väiksem. Uuendusraietel hä vivad kõik kurnad/pesakonnad (s t mõjutatakse 7 paari/ha raie kohta) ning hooldusraiete ja muude raiete käigus hävi b või ebaõnnestu b 70% pesitsustest. Kui võtta arvesse loetletud fakte, häiritakse iga kevadsuvise uuendus- ja hooldusraiega looduslikult esinevate lindude pesitsust ning hävivad ka pesad. Erinevatele uuringutele ja hinnangutele tuginedes hukkub kevad-suviste raiehäiringute tõttu üle 80 000 linnupoja aastas . Seega on raierahu kinnitamine oluline , et tagada ka direktiivi 2009/147/EÜ ( l innudirektiivi ) artiklite 5 ja 6 täitmi ne. Neis on sätestatud üldised keelud seoses looduslikult esinevate linnuliikide tahtliku tapmise ja püüdmisega, nende pesade ja munade tahtliku hävitamise või kahjustamisega ning lindude tahtliku häirimisega (eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal), kui see häirimine on direktiivi eesmärke arvesse võttes oluline. Teatavasti käsitleb linnudirektiiv kõikide looduslikult esinevate linnuliikide kaitsmist liikmesriikide territooriumil, see hõlmab nende liikide kaitset, majandamist ja seiret ning kehtestab nende kasutamise. Linnudirektiiv on muuhulgas vastu võetud põhjusel, et looduslikult esinevate linnuliikide arvukus väheneb ja mõningatel juhtudel väga kiiresti . Värske Euroopa lindude Punase Nimestiku hinnangu järgi puudutab populatsiooni vähenemine koguni 30% kõigist Euroopa linnuliikidest. S e e kujutab tõsist ohtu looduskeskkonna kaitsele, kuna see ohustab ka bioloogilist tasakaalu. Seega on oluline kaitsta kõiki looduslikult esinevaid linnuliike nii, et nende arvukus ei väheneks. Kuna ka mittekaitsealuste liikide seas on väheneva arvukusega liike, nt vainurästas, salu tihane, pöialpoiss, on oluline tagada ka nende liikide häirimatus pesitsusajal, et toetada arvukuse stabiliseerumist ja vältida isendite hukkumist. LKSi rakendamisel keskendutakse juhtudele , mil häirimi s e vältimine on oluline. Metsateatise menetlemisel seab Keskkonnaamet ( KeA ) pesitsusaegse häirimise vältimiseks raiele alati ajalise piirangu pesitsusperioodiks, kui raiesse kavandatud alale jääb keskkonnaregistri andmetel kaitsealuse linnuliigi elupaik ning andmed on usaldusväärsed. Kaitsestaatuseta liikide kohta keskkonnaregistris andmed puuduvad, samas on nende seas väheneva arvukusega liike, mille arvukuse stabiliseerimine on eeldatavasti võimalik ilma neid liike kaitse alla võtmata ning nende jaoks spetsiaalseid kaitstavaid alasid loomata, rakendades üldiseid kaitse põhimõtteid (metsaomanik ud tagavad pesitsusaegse häirimatuse). Linnudirektiiv, mis on ka LKS i linnustiku kaitset käsitlevate sätete aluseks , keelab lindude tahtliku häirimise niivõrd, kui võrd selline häirimine on direktiivi eesmärkide seisukohalt oluline. LKS i muudatuste kehtestamisel ja rakendamisel keskendutakse eelkõige sellistele häiringutele, mis mõjutavad meie linnus tiku soodsa seisundi saavutamist. Üheks selliseks häiringuks on metsaraie. Igasuguste, erinevaid häiringuid põhjustavate tegevuste keelustamine oleks selgelt ebaproportsionaalne. Näiteks võib teatud määral linde häirida ka inimeste liikumine looduses , aga selle keelamine kogu kevadsuviseks perioodiks ei ole ks proportsionaalne . Üheks võrreldava mõjuga tegevuseks on põllumajandustööd, kus aga on samuti kehtestatud ja järgitakse mitmeid reegl eid ja piiranguid , et vähendada lindude häirimist pesitsusperioodil. Näiteks on kehtestatud hilisemad niitmisajad poollooduslikel koosluste hooldamisel ja u ue EL i rahastusperioodi ettevalmistamisel on arutlusel nõue (soovitus) jätta igal aastal 10 – 30% niitmata. Kultuurrohumaadel on s oovitus kasutada sobivat niitmismustrit (keskelt lahku), samuti kasutada linnupeleteid niidukitel . Väga oluline on erinevate maastikuelementide (metsatukad, kivihunnikud jms) olemasolu põllumajandusmaastikus , mille loomist mitmest meetmest toetatakse ja/või nõutakse . K evadi se karjatamise keelamine ei oleks mõistlik , kuna sellel on väga suur kasu looduslikule mitmekesisusele võrreldes ohuga , et loomad võivad ära tallu da ka linnupes i . Samuti ei saa keelata teatud kevadtöid , näiteks kündmine põldudel, kuna neid on gi võimalik teha üksnes kindlal ajaperioodil. M etsaraiet on võimalik ajaliselt nihutada ja kevadperioodil teha metsas linde vähem häirivaid tegevusi, näiteks puude istutamine. Siiski võib osutuda vajalikuks metsade sanitaarse seisundi halvenemise ennetamiseks teha vajalik ud metsatööd kevadsuvisel perioodil. Kuigi põllumajandustöid tehakse kevadsuvel oluliselt suuremal pindalal, siis ei saa võrrelda linnustiku mitmekesisust metsas ja põllul . J uba metsa rindelisusest tingituna on seal pesitsevate lindude arvukus ja liigiline mitmekesisus oluliselt suurem. Ja ka teiste liigirühmade poolest on metsa s mitmekesisus võrreldamatult suurem kui põllul . Sättesse on lisatud viide, et raierahu ei kehti m etsaseaduse (MS) § 40 lõikes 2 sätestatud juhtudel , mille kohaselt on Keskkonnaametil õigus metsakaitseekspertiisi alusel teha metsakahjustuste ärahoidmiseks ja nende leviku tõkestamiseks ettekirjutusi. Lisaks m etsaseaduse ettekirjutuse üldnõuetele nõutakse ettekirjutuses resolutsioonina kahjustust põhjustava tegevuse lõpetamist või kahjustust põhjustada võivast tegevusest hoidumist, ohuallika kõrvaldamist ja tekkinud kahjustuse tagajärgede likvideerimist. Ettekirjutus on vajalik näiteks üraskikahjustuste likvideerimise korra l, mis on teatud olukorras vaja teha just kevadise raierahu ajal. Lisaks on sättes ka erand erakorraliste ks ehitus- ja hooldustöödeks. See erand võimaldab kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekul lahendada tehnorajatiste , nagu teede, elekter, side jmt rajatis te avariilisi olukordi , et tagada elutähtsate teenuste toimimine. Ennekõike pe e takse silmas näiteks tormikahjude kõrvaldamist, mida ei ole võimalik ajaliselt ette planeerida. Korralised ehitustööd, kus kohene sekkumine pole vajalik, selle erandi all a ei kuulu. E rand on vajalik otsese ohu kõrvaldamiseks, kui see eeldab raiet . See on tõenäoliselt väga harva ettetulev juhtum, ku i mõni puu muutub ootamatult väga ohtlikuks. Üheks selliseks olukorraks võib näiteks olla , kui äike on löönud puusse ja see on muutu nud murdumis - ja seeläbi elu ohtlikuks. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse LKS i § 15 lõikega 2 1 , milles täpsustatakse LKS is õuemaa mõistet. Õuemaa on tavamõistes ala elamu (sh ühiselamud, hoolekandasutused jt ehitised, mida kitsamas tähenduses elamuks ei peeta) ja selle vahetus läheduses asuvate ehitiste vahel, mis on vajalik elamu teenindamiseks ning mida isik hooldab ja kasutab iga päev. Seetõttu on ka LKS is õuemaa leevendused ette nähtud alale, mis on inimese aktiivses kasutuses ehk selleks, et võimaldada juba väljakujunenud elukeskkonna toimimist. Kohtupraktikas on ekslikult õuemaa võrdsustatud elamumaaga ja see on tinginud vajaduse täpsustada, mis on LKS i mõistes õuemaa. Õuemaa ja elamumaa sisuline võrdsustamine ei ole kooskõlas kaitstavatel loodusobjektidel ning ranna ja kalda ehituskeeluvööndis õuemaaga seotud kitsenduste või leevenduste eesmärgiga. Elamumaa suurusele piiranguid ei ole, kui samas maatulundusmaa õuemaa kõlvik määratakse elamu ja selle vahetus läheduses paiknevate ehitiste vahelise tavapärases kasutuses oleva alana. Näiteks LKS i § 38 lõike 4 punkti 1 eesmärk on olnud leevendada ehituskeeluvööndisse ehitamise piirangut selliselt, et oleks võimalik ilma ehituskeeluvööndit vähendamata olemasolevate elamute vahetusse lähedusse (tavamõistes õuemaale) vajalikke abihooneid jms ehitisi ehitada. Sihtotstarbelt võib maaüksuse puhul olla tegemist elamumaaga, mis võrreldes õuega võib olla kordades suurem. Kui lubada ehitada ehituskeeluvööndis kogu elamumaale , arvestamata elamu tegeliku õuega, siis ei ole tagatud LKS i eesmärk. Ehitamine on üks kõige intensiivsemaid häiringuid looduses. Ehitamise tulemusena ei hävine üksnes valmiva ehitise alune looduskooslus , vaid ka ehitamise ajal kasutuses oleva ala looduskooslus. Häiring on püsiva iseloomuga ja olukorda algses seisus taastada ei ole võimalik. Ranna ja kalda looduskooslused on õrnad ja tundlikud. Tavamõistes õuemaad (vt selgitus punkti alguses) iseloomustab kõige paremini põhikaardile kantud õuemaa, põhikaardi legendil nimetusega „õu“. Seega on kõige mõistlikum määratleda õuemaa kui põhikaardile kantud õu , lähtu des põhikaardi kõige uuemast versioonist. Maa-ameti kasutatavad õue kaardistamise peamised põhimõtted on sätestatud ruumiandmete seaduse § 66 lõike 4 kohase rakendusakti alusel. Seega on tagatud õue ühetaoline põhikaardile kandmine ja kajastamine. Nimetatud täiendus ei muuda senist halduspraktikat, küll aga loob piisava õigusselguse ja läheb kokku keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (KeÜS) nimetatud õuemaa sisuga. Väljavõte KeÜS i kommentaaridest: „Oluline on see, mida mõistlik inimene õuemaa all mõistab ja kuidas aru saada, millal on jõutud võõra maatüki õuemaale. Selles tähenduses saab lugeda õuemaaks maaomaniku aktiivses kasutuses oleva maa – hoonete jm ehitiste (nt välikamin, kasvuhoone, aiamaja) vahelise ja neid vahetult ümbritseva maa, samuti peenramaa, puuviljaaia, mesila jms.“ Kui LKS i § 33 l õige 7, § 38 l õike 4 p unkt 1 ja § 50 l õige 6 annavad lisatingimuse, et erandid kehtivad olemasoleva elamu õuemaal , siis LKS i § 15 l õige 2 kehtib kõikide õuede korral. Ükskõik millisel õuel paikneva üksikobjekti juurde minekuks on vaja omaniku nõusolek ut . See säte ei kehti üksnes olemasoleva elamu õuel , vaid ETAKi ja põhikaardi loogikat järgides ka näiteks tööstusõue ja ühiskondlike hoonete õuel. Eelnõu järgi sätestaks õuemaa kõlviku piiri edaspidi ainult ETAK, ilma muude eranditeta. Kuna LKS i § 14 l õike 1 p unkt 1 jääb endiselt kehtima, mis tähendab, et kõlviku piiri ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta muuta , siis peaks olema välistatud oht, et kõnealune muudatus seadustab kooskõlastamata (ebaseaduslikud) õuealad kaitse- ja hoiualadel (sh sihtkaitsevööndis). Maa-amet ja Keskkonna a met räägivad läbi ja lepivad kokku praktika, kui kõlvikuid on vaja muuta seoses ülelennul tekkinud uue infoga, mis tingib kõlviku muutmis e . Eelnõu § 1 punkti de ga 5 ja 6 muudetakse LKS i § 16 ja kaotatakse ära riigi ostueesõigus loodusobjekti sisaldava kinnisasja võõrandamisel. Notarite saadetud ostueesõigusega seotud dokumentide läbivaatamise ja vastamisega kaasnev haldusorgani töökoormus on väga suur (tuhandeid dokumente aastas). Lisaks notarite saadetud kirjadele tekitavad haldusorganile töökoormust ka Keskkonnaameti väljasaadetavad avaldused kinnistusraamatusse riigi ostueesõiguse märke tegemiseks (2015. aastal ca 300). Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemist nähtub, et viimastel aastatel on ametis hinnatud ostueesõiguse rakendamist tuhandete ostu-müügitehingute korral , kuid riik ei ole kasuta nud ostueesõigust . Näiteks 2015. aastal oli selliseid päringuid üle 2500. Kuna praktikas ei ole viimastel aastatel ostueesõigust üldse kasutatud ja varem on seda tehtud vaid väga üksikute suure loodusväärtusega kinnisasjade korral , o n otstarbekas tehingudokumentide esitamise kohustus ja riigi ostueesõiguse rakendamise võimalus LKS is piirata või kaotada. Ostueesõiguse märgete mahavõtmiseks muudetakse ka kinnistusraamatuseadust , lisades sinna § 79 11 , mille kohaselt LKS i § 16 alusel riigi ostueesõiguse kohta kantud märkus kustutatakse kinnistusraamatust ametiülesande korras pärast LKS i § 16 lõi g ete 2 – 6 kehtetuks tunnistamist. Loodusobjekti sisaldava kinnisasja võõrandamise korral riigi ostueesõiguse kasutamist ettenägevate sätete väljajätmine vähendab haldusorgan i töökoormust ja kiirendab ostu müügitehingute sõlmimist. Ostueesõiguse rakendamine ei aita kuigivõrd kaasa loodusväärtuste säilitamisele ja praktikas ei ole viimastel aastatel seda ka kasutatud. Ostueesõiguse kaotamist toetab ka asjaolu, et riigi jaoks ei ole olnud eesmärgiks, et looduskaitseliste piirangutega kinnisasjad oleksid kindlasti riigi omandis, mistõttu on piiratud eelarvevahendeid kasutatud pigem kinnisasjade riigile omandamiseks LKS i § 20 alusel, mitte ostueesõiguse rakendamiseks . Riigi ostueesõiguse täies mahus kaotamise korral jääb endiselt jõusse kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja omandamise võimalus LKS i § 20 kohaselt . Kuna ka omandamise korras on riigil ( kaitstava loodusobjekti valitsejal või keskkonnaministril) võimalik teha ettepanek kinnisasja omandamiseks, asendaks see vajaduse korra l ostueesõiguse kasutamise võimalust. Samas eeldab ostueesõiguse täielik kaotamine ning ainult omandamisprotseduuri rakendamine viimase olulist paranemist/kiirenemist, mida LKS i § 16 l õigete 2–6 kehtetuks tunnistamine ei taga. Kuna ei ole teada, kas lähiaastatel võiks olla tõenäoline maade riigile omandamise rahastamise suurenemine, säilib selle stsenaariumi puhul risk, et kaitsealuseid loodusobjekte sisaldavate kinnistute omandamine venib ja looduskaitseliselt väärtuslikke alasid ei suudeta vajaduse korra l operatiivselt riigile omandada. Arvestades asjaoluga, et viimastel aastatel ei ole riik ostueesõigust kasutanud, ei ole tõenäosus selle riski avaldumiseks suur. Erakordseteks juhtumiteks jääb endiselt kehtima sundvõõrandamise võimalus kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel. Ostueesõiguse kaotamine vähendab halduskoormust ka seetõttu , et alates 01.07.2018 kehtiva asjaõigus seadus e § 54 muudatustega nõuab kinnistusregister eelnevat riigi nõusoleku t , kui ostueesõiguse märkust ei kanta registriosa jagamisel üle moodustatavasse registriossa, mis kitsendustega enam koormatu d ei ole. See on seni suurendanud oluliselt halduskoormust, samuti notarite töökoormust. Punktiga täiendatakse ka paragrahvi sõnastust, lisades kohaliku kaitse alla võetud loodusobjekti või kaitsealuse liigi leiukoha kinnisasjade nimekirja , mille võõrandamisel või asjaõigusega koormamisel peab asjakohane leping sisaldama loodusobjektiga seotud teavet. Kehtivas seaduses on selline nõue kaitsealal või hoiualal asuva või kaitstavat looduse üksikobjekti või püsielupaika sisaldava kinnisasja korral. Kuna ka kohaliku loodusobjekti ja kaitsealuse liigi leiukohaga kaasnevad kinnistu omanikule piirangud, siis tuleb nendest teavitada ka kinnistu võõrandamisel. Mainitud info on notaritele kättesaadav e-notari programmi vahendusel, mis on x-tee kaudu ühenduses Maa-ameti kaardikihtidega. Looduskaitseseadusest tulenevad piirangud edastatakse Maa-ametisse iga nädal ja need kantakse ühe-kahe tööpäeva jooksul kitsenduste kaardile. Kuna ka kehtiva seaduse kohaselt tuleb teatud looduskaitsega seotud piirangud kindlaks teha ja asjakohasesse lepingusse märkida, siis ei muuda kahe kitsendusi põhjustava kategooria lisamine sellesse nimekirja juba toimivat praktikat. Eelnõu § 1 punktiga 10 t unnistatakse kehtetuks säte (§ 24 lg 4) , mis määras ära, kuidas toimub kaitsekohustuse teatiste kättetoimetamine. HMS-s on jagu: „ Dokumendi kättetoimetamine“, kus on kõik vajalikud aspektid käsitletud ja seega on mõistlik dubleeriv regulatsioon LKS-s kustutada. Eelnõu § 1 punktiga 1 2 lisatakse sihtkaitsevööndi tingimuste hulka (LKS § 30 lg 4 p 6) võimalus kaitse-eeskirjaga lubada tee või tehnovõrg u ja tehno rajatise rajamist. Sealjuures täpsustatakse ka terminit asjaõigusseaduse järgi . Kehtiv kord võimaldab tee ja tehnovõrgu rajatise rajamist kaitsealal paikneva kinnistu, kaitseala või riigikaitse tarbeks. Praktikas on esinenud olukordi, kus plaanitav tee või tehno rajatis ei teeninda küll kaitsealal paiknevat kinnistut, kaitseala ennast ega teeni ka riigikaitse eesmärke, kuid samas ei kahjusta ka ala kaitse-eesmärke ning mõlemad võiksid seetõttu olla kaitse eeskirjaga ja kaitseala valitseja nõusolekul lubatavad. Näiteks on siin maakaablid, mille paigaldamiseks ei ole vaja suure s mahu s pinnas t teisalda da ega kasutada rasketehnika t ja mille kaitseala sihtkaitsevööndist läbiviimine aitaks trassi pikkust oluliselt vähendada. Samuti kaitseala läbiva pinnasetee või metsatee ümberehitamine uueks teeks selliselt, et olemuslikult on tegemist uue ehitise püstitamisega ehitusseadustiku mõistes. Näiteks Baltic c onnectori projekti raames on jõutud tõdemuseni, et kaitstavat ala läbiva gaasitoru maasse paigaldamisel ehitusajal küll kahjustatakse ajutiselt poollooduslikke kooslusi, kuid need taastuvad pärast ehitust ja pöördumatut kahju ei teki . Tegemist ei ole lausalise kaitsekorra leevendamisega , vaid väga üksikute juhtumitega, mille vajadus kaalutakse läbi ja hinnatakse kaasnevad mõjud kaitse-eeskirja menetluse käigus. Viimasel ajal on selline vajadus ilmnenud näiteks P armu looduskaitsealal, kus riigipiiri ehitamise käigus on vaja rajada läbi kaitseala teid ja vedada kaableid. Kuna piir ise jääb väljapoole kaitseala, siis ei saa seda käsit ada kaitseala või kaitseala tarbeks ehitamisena. Samuti Tüdre looduskaitsealal, kus SKVd läbib Eesti-Läti gaasitra ss, mis iseenesest ei ole rajatud kaitseala tarbeks ega teeni n da ka kaitsealal paiknevat kinnistut , aga mida on vaja mingil hetke l korrastada . Eelnõu § 1 punktiga 1 4 lisatakse võimalus kaitse-eeskirjaga reguleerida ka piiranguvööndi s maaparandussüsteemide hoiutöid ja rekonstru eer imist . Muudatus võimaldaks piirata ja/või reguleerida ning vajaduse korra l ka keelata olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööde ja rekonstrueerimistööde tegemist. Tegemist on tegevus t ega, mis on LKS i kohaselt sihtkaitsevööndites eelduslikult keelatud, ent mille ks võib kaitse-eeskirjaga ette näha leevendusi. Piiranguvööndites seda tegevust kehtiv LKS ei piira. Selline olukord ei ole aga vastavuses piiranguvööndis hoitavate väärtuste kaitsevajadusega. Maaparandus, sh kuivendussüsteemide hooldus, mõjutab otseselt kõiki naabruses asuvaid vee - , soo- ja soostunud elupaiku, samuti neist elupaikadest sõltuvaid liike. Natura alade puhul takistab sellise korra puudumine otseselt rahvusvahelise kohustuse täitmist, sest ei võimalda vältida paljude direktiivi 92/43/EMÜ ( loodusdirektiiv ) elupaigatüüpide ja liikide hävitamist või kahjustamist. Piiranguvööndites maaparanduse reguleerimise võimaluse loomine on vajalik kaitstavate alade soodsa seisundi tagamiseks, aga samas aitab ka põhjendamatult rangete piirangute seadmisest hoiduda. Näiteks ei ole täna soo- või soostuvaid kooslusi, kus kunagi on rajatud kraave, võimalik piiranguvööndi kaitsekorraga kaitsta, sest see ei võimalda soodsa veerežiimi hoidmist ja ala peab võtma range kaitse alla. Tihti on juba kahjustatud sookooslustes peamiseks eesmärgiks hoida juba väljakujunenud olukorda. Soostumise protsesse tagasi pöörata on väga keeruline ja teatud juhtudel ka võimatu. Kuna nii rekonstrueerimise kui ka hoiutöödega kaasneb paratamatult oht, et süsteemi kuivendusmõjud suureneva d , siis looduskaitselisi eesmärke ei ole võimalik saavutada, kui puudub võimalus kahjulikke mõjusi d vältida või vähendada. Eelnõu kohaselt võib keelata üksnes tegevusi, mis võivad kahjustada kaitse-eesmärgi saavutamist. Samuti on sättes avatud loeteluna olemasolevate maaparandussüsteemide rekonstrueerimis- ja hoiutöödele seatavad tingimused , nagu kraavide osaline sulgemine, maaparandussüsteemi osaline ümberehitamine, keskkonnakaitseliste rajatiste rajamine, voolusängi kuju muutmine. Säte annab võimaluse regu leerida kaitse-eeskirja hoiu- ja rekonstrueerimistöid , kuna nendega võivad kaasneda järgmised riskid : sette eemaldamine võib kaasa tuua pinnase hõljumina suublasse kandumise, mis omakorda võib halvendada vee kvaliteeti ja looduslikku tasakaalu, valgustingimuste ja metsa liigendatuse muutus k raavitra sside puhastamisel ja raiumisel, niiskustingimuste muutused, t ööde käigus tekkiv mü ra, suurenev tuleoht, k iirenev pinnavee äravool võib vähendada põhjavette valguva veehulga mahtu, s uurte kraavikallete korral võib kaasneda kraavikallaste ja - põ hja erosioon, m asinate kasutusel kaasneb lekete ja reostuse oht. Selliste riskide esinemise tõenäosus sõltub suuresti konkreetsest asukohast ning tööde iseloomust . Kaitse-eeskirja koostamisel tuleb analüüsida hoiutööde vajadus ja eesmärk , tasakaalustada erinevad huvid , arvestada eesvooludega, minimeerida maaomanikele avalduva d negatiivsed mõ jud ning vajaduse korra l anda kaitseala valitsejale kaalutlusõigus otsustamaks, kas ja millistel tingimustel maaparandussüsteemide hoiutöid teha võib. Eelnõu § 1 punkti dega 1 5 -1 9 , 2 1 , 29 ja 32 jäetakse välja LKSist veekaitsevööndit puudutav regulatsioon, mis kordab veeseadus t . Edaspidi hakkab veekaitsevööndit puudutav regulatsioon olema vaid veeseaduses. Veekaitsevööndi ulatus ning majandustegevuse kitsendus ed veekaitsevööndis sätestati 1995. aastal ranna ja kalda kaitse seadusega. 2004. aastal tõsteti veekaitsevööndi säte veeseadusesse. Seni looduskaitseseaduses asunud sätted veekaitsevööndi ja selle ulatuse kohta viitasid mitmel juhul veeseadusele, kuid veeseadus erandite osas looduskaitseseadusele ei viidanud. Erandite vajalikkust analüüsides leiti, et hetkel kehtivas veeseaduses on veekaitsevööndi eesmärgi täitmiseks vajalikud sätted olemas ning need kattuvad looduskaitseseaduses veekaitsevööndit käsitlevate punktidega. Veekaitsevööndi tavapärasest laiema ulatuse kehtestamine ei ole looduskaitseseaduses vajalik kuna ka üleujutusaladel erosiooni ja hajuheite vältimiseks vajalikud sätted on veeseaduses olemas. Eelnõu § 1 p unktiga 2 4 lisatakse § 38 lõike 4 punkti 1 täpsustus , et selles sättes on mõeldud veeseaduse kohast vööndit. Eelnõu § 1 punktiga 20 korrigeeritakse ekslikud terminid. 01.10.2019 jõustunud veeseaduse rakendussätetega muudeti ka looduskaitseseadust. Mõlemas seaduses kasutatakse termini veehoidla asemel terminit tehisjärv . Tehnilise veana jäi nimetatud sätetesse sisse veehoidla , mis nüüd korrigeeritakse . K una veeseaduse kohaselt peetakse veekoguks tehisjärve veepeegli pindalaga üks hektar ja rohkem, siis alla 1 ha tehisjärvedele kaitsevööndi t ei teki . S ealjuures paisjärve loetakse vooluveekogu osaks. Eelnõu § 1 punktiga 2 2 lisatakse LKS i § 37 lõike 3 punkti 6 võimalus K e A ga kooskõlastatult sõita mootorsõidukiga ranna ja kalda piiranguvööndis välja s pool teid ka riigikaitse tegevuste tegemiseks. Muudatus annab võimaluse muuhulgas Kaitseväel taotleda sõjalise väljaõppe ja muude ülesannete täitmiseks Ke Alt nõusolekut erandiks. Sellise erandi andmise võimalus riigikaitse eesmärkidel praegu puudub. Vajadus erandi jär ele võib olla tarvilik näiteks suurõppuste Kevadtorm või Siil puhul, mis toimuvad peamiselt väljaspool harjutusväljasid. K e A hinnangul on sellise muudatuse keskkonnamõju väikene, kuna tegemist on erandlike juhtumitega mõnel korral aastas. Ke A l on tegevusele kooskõlastuse andmisel võimalus seada tingimusi, et tagada, et loodusväärtused veekogude ranna ja kalda piiranguvööndis ei saaks kahjustada. Samas on selline muudatus vajalik Kaitseväe võimekuse j a oskuste arendamisel, kuna võimaldab harjutada erinevateks ohuolukordades esinda võivateks juhtumiteks, arvestades Eesti maasikule iseloomulikke tingimusi. Eelnõu § 1 punktiga 2 3 täpsustatakse LKS i § 38 lõike 1 punktis 3 linna mõistet LKS i tähenduses. LKS i § 38 lõike 1 punkt 3 on erand, mille kohaselt on linnas ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse asustusega alal ehituskeeluvööndi laius 50 meetrit. Linnana on siin silmas peetud linna kui asustusüksust ning selle sätte mõte on, et ehituskeeluvöönd on väiksem tiheasustusalal, kus looduskooslused on vähem säilinud, väljakujunenud ehitusjoon tavaliselt veekogule lähemal, ehitussurve suurem. See tõlgendus tuleb välja ka punkti sõnastusest, milles aleviku ja küla korral on eraldi välja toodud, et ehituskeeluvöönd on väiksem just selgelt piiritletud kompaktse asustusega alal, mitte kogu küla või aleviku territooriumil. Muudatuse vajadus tuleneb asjaolust, et Eesti territooriumi haldusüksuste seaduse kohaselt võib linn olla nii haldusüksus kui ka asustusüksus ning nende piirid võivad olla erinevad. Haldusreformi järel moodustati mit u linna haldusüksuse na , mis hõlma b ka hajaasustusalasid ning kus väiksem ehituskeeluvöönd ei ole põhjendatud. Eelnõu § 1 punktidega 2 6 ja 2 7 täpsustatakse LKS i § 38 lõike 5 punktide s 2 ja 4 esitatud mõisteid. K ehtiva korra järgi ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele. Kavandatud täiendus on vajalik, et seaduse tasandil täpsustada, milliseid ehitisi peab seaduseandja silmas. Keskkonnaministeerium on var em (2013) Keskkonnaametit informeerinud, et mõiste „ veeliiklusrajatis “ all peab seaduseandja silmas rajatisi, mis on vältimatult vajalikud veeliikluse korraldamiseks (reguleerimiseks), nt rannale või kaldale paigaldatavad navigatsioonimärgid, radarimastid, poid, meremärgid jne. Erand on sätestatud, et tagada veekogul nõuetekohane ja ohutu veeliiklus. Samuti ei avalda ee s pool nimetatud rajatiste rajamine ranna ja kalda ehituskeeluvööndisse eeldatavalt olulist mõju ranna ja kalda kaitse eesmärkidele. Veeliiklusrajatisel laiemas tähenduses aga võib olla oluline mõju ja kui seda rajatakse ehituskeeluvööndisse, on vaja läbida ehituskeeluvööndi vähendamise kaalumise protsess. Täpsustus on eelkõige vajalik kohalikele omavalitsustele, et vältida olukorda, kus planeeringuga kavandatud veeliiklusrajatisi , nagu paadikanalid , rajatakse keskkonnale tekitatud mõju põhjalikult kaalumata. Punktis 4 kasutatud mõiste „hüdromeetriateenistus“ ei ole enam kasutusel, kuna selliseid teenistusi ei ole olemas. Täna on meil Keskkonnaagentuuri hüdromeetriajaamad, mille kohta see säte kehtib. Eelnõu § 1 punktiga 28 jäetakse § 38 lõike 5 punktist 6 välja tekstiosa „riigikaitse,“. Lennundusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (524 SE) täiendatakse LKS § 38 lõiget 4 ja lisatakse ehituskeeluvööndi (edaspidi EKV) erandite hulka riigikaitseehitised. Lisaks nimetatud seaduses käsitletud riigikaitselistele ehitistele, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine on sarnaselt piirivalve- ja päästevaldkonnale Kaitseministeeriumi valitsemisalas vajadus kavandada ka igapäevaselt merele orienteeritud rajatisi, mille puhul on oluline nende paiknemine kalda ääres. Samuti võib olla vajadus rajada ka nendele paigaldatavaid seadmeid teenindavaid tehnohooneid. Selliste hoonete puhul on oluline, et need paikneksid rajatistele suhteliselt lähedal. See tagab nii hallatava territooriumi mõistliku suuruse kui ka süsteemide tehnilise toimimise. Kuivõrd veekogu kaldale paigaldatavad süsteemid seonduvad eelkõige eelhoiatusega, siis planeerimisseaduse § 2 lõike 2 järgi ei kohaldata seadust eelhoiatusega seotud riigikaitseliste ehitiste planeerimisele ning sellele ei pea detailplaneeringut koostama. Eelhoiatusega seotud riigikaitseehitistele ei olegi võimalik kohaldada looduskaitseseaduse § 38 lõike 5 punktis 6 ehitamist lubavat sätet, kuna lõike sõnastus on seotud planeeringute koostamisega. Lisaks side- ja eelhoiatuse teemaga võib EKV probleem tekkida ka teiste riigikaitseehitiste, näiteks harjutusväljade ja lasketiirude teede või nende juurdepääsuteede korral. Looduslikest, maastikust sõltuvatest või omandist tulenevatel põhjustel on vaja teha uusi alternatiivseid teelõike või lühikesi möödasõite. Kui tee ületab kraavi või oja, millel on ehituskeeluvöönd, siis võib tekkida ja praktikas on ka tekkinud situatsioon, kus vaid truubi rajamiseks on vaja koostada detailplaneering. Olemasoleva teekoridori muutmisest või uue tee rajamise vajadusest tingitud truubi ehitamiseks ei oleks detailplaneeringu koostamine mõistlik. Seega tuleb seoses § 38 lõike 4 täiendamisega jätta välja ka sama paragrahvi lõike 5 punktis 6 tekstiosa „riigikaitse“, kuna lõike 4 uus punkt katab ära ka planeeringuga kavandatud riigikaitseehitiste ehitamise. Eelnõu § 1 punktidega 25, 30 ja 31 lisatakse LKSi § 38 ja 40 planeeringuliik kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Käesoleval ajal planeeritakse mitmeid ruumilise mõjuga ehitisi planeerimissead use 7. peatüki kohase kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu alusel , antud planeeringuliik lisati planeerimisseadusesse 2015. aastal. Antud muudatus võimaldab kaaluda muuhulgas ka riigile oluliste energiarajatiste rajamist ehituskeeluvööndisse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetluse raames. Eelnõu § 1 punktiga 33 lisatakse LKS i § 45 täpsustus, et oleks üheselt mõistetav, et tiheasustusalal võib kohalik omavalitsus ( edaspidi KOV) reguleerida ja loastada nii üksikpuude kui ka nende osade raiumis t . Sä t tesse on lisatud ka täpsustus , et loa andmise alused, tingimused ja korra kehtestab KOV , millega öeldakse selgelt välja, et KOV i l on endiselt võimalus puude osade lõikus ka vabastada loa nõudest. Seadusemuudatuse eesmärk on selgelt välja tuua, et kohalikel omavalitsustel on võimalik reguleerida ka puu osade lõikamist, mitte üksnes mahavõtmist. Säte on vajalik, et vältida näiteks puude liigset nn nudistamist, mis on probleemiks olnud mitmes asulas. Ka kehtiva sõnastuse kohaselt hõlmab termin „ raiuma “ mitte ainult puude langetamist, vaid ka puude kärpimist või okste lõikamist. Kuna seaduse senist sõnastust on omavalitsustes tõlgendatud erinevalt ning see on tekitanud probleeme, siis on õigusselguse tagamiseks vaja sät e t täienda da . Sätte sõnastuse täpsustamise vajadusele viitavad erinevad tõlgendused praktikas ning sellega kaasnenud probleemid. Sätte selgema sõnastuse vajadusele on viidanud nii õiguskantsler (15.05.2015 seisukohas nr 6-4/150580/1502173) kui ka Riigikohus (haldusasja nr 3-3-1-19-10 otsuse punkt 12). Eelnõu § 1 punktiga 3 4 ühtlustatakse LKS i § 47 lõikes 2 isendi definitsioonid nii ohustatud liikide kui ka kaitsealuste liikide isenditega tehtavate tehingute korral . Täpsusta takse , et isendi laiem mõiste, mis hõlmab tooteid, rakendub ka kodumaiste kaitsealuste liikidega tehinguid tehes. Hetkel kehtib laiem mõiste üksnes CITES i konventsiooniga kaitstud liikide isenditega tehtavate tehingute korral. Mõistlik on seaduses selgelt määratleda, et tehingute korral käsitletakse isendeid ühe definitsiooni alusel. Me soovime lisaks ülemaailmselt ohustatud liikidele reguleerida ka meie kaitsealustest liikidest valmista t ud toodetega tehtavaid tehinguid. Täiendus muudab sätte üheselt mõistetavaks ja selgemaks, kuna juba praegu tõlgendab Keskkonna amet kodumaiste liikide isendite ga tehtud tehingute järelevalve s LKS i § 47 lõikes 1 sätestatud isendi definitsiooni laiemalt ehk äratuntava osa all käsitletakse ka toodet. Eelnõu § 1 punktiga 3 5 muudetakse § 55 lõike 6 1 punkt i 2 sõnastust , jättes sealt välja viite § 58 lõikele 7, kuna see on kehtetu. Lisaks täiendatakse punkti sõnastust , mille kohaselt on lindude tahtlik häirimine keelatud, niivõrd kui see on linnudirektiivi eesmärkide seisukohast oluline. Nimetatud täiendus viib LKS i paremini vastavusse linnudirektiiviga ja annab KeAle kaalutlusruumi võimalike erandite tegemiseks. Vajaduse korra l saab KeA ka raietööde eelduseks oleva metsateatise registreerimisel arvestada, mis ajavahemikul, millistes metsatüüpides, millised linnud pesitsevad ja millised raied neid pesitsusajal enim ohustavad ning sellest lähtuvalt kaaluda, kas raietöid ajaliselt piirata ja/või seada metsateatisele muud kõrvaltingimused. Täpsemalt e elnõu § 1 punkti 3 selgituste juures. Linnudirektiivi art ikli 5 p unkti d kohaselt tuleb liikmesriigil keelata lindude tahtlik häirimine eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, niivõrd kui selline häirimine on direktiivi eesmärkide seisukohalt oluline. Linnudirektiivi eesmärke avab direktiivi preambul. Preambulis tõdetakse, et suure osa liikmesriikide Euroopa territooriumil looduslikult esinevate linnuliikide arvukus väheneb ja mõnel juhul väga kiiresti, selline vähenemine kujutab endast tõsist ohtu looduskeskkonna kaitsele, eelkõige bioloogilise tasakaalu ohustamise tõttu (p 3) . Võetavaid meetmeid tuleb kohaldada lindude arvukust mõjutavate mitmesuguste tegurite suhtes, nagu inimtegevuse tagajärjed, eelkõige lindude elupaikade hävitamine ja saastamine, lindude püüdmine ja tapmine inimese poolt ning sellega kaasnev kaubandus (p 6) . Elupaikade piisava mitmekesisuse ja suuruse säilitamine, hoidmine või taastamine on oluline kõikide linnuliikide kaitsel (p 8) . Teatavate eriolukordade olulisuse tõttu tuleks sätestada erandite tegemise võimalus teatavatel tingimustel ja komisjoni järelevalve all (p 12) . Nendest eesmärkidest tulenevalt on oluline kõikide linnuliikide kaitse ning tuleb tagada, et liikide arvukus ei väheneks. Kaitse hõlmab ka lindude elupaikade säilimise tagamist. Erandite tegemine on piiratud. Eelnõu § 1 punktiga 3 6 täiendatakse § 55 lõikega 6 2 , mis sätestab, et t egevuste kavandamisel ja elluviimisel, s h raidmete purustamisel ja teisaldamisel, tuleb vältida loodusliku lt esinevate lindude häirimist ning pesade ja munade hävitamist ja kahjustamist või pesade kõrvaldamist. Tegemist ei ole uue nõudega , vaid olemasolevate § 55 lõikes 6 1 linnustiku kaitset käsitlevate sätete täpsustamisega . S äte on vajalik, et enne tegevuste kavandamist ja elluviimist isikud veenduksid, et tegevusega ei kaasneks § 55 lõikes 6 1 toodud keelu rikkumist. Veendumiseks saab pidada seda, kui lindude pesitsusperioodil hinnatakse ja ka fikseeritakse enne tööde ga alustamist v aatlusega lindude pesitsemise puudumine või olemasolu . Samuti ei muutu nende sätete rakendamise ja järelevalve põhimõtted , mille kohaselt lähtutakse siin mõistlikkuse printsiibist ja oluliseks märksõnaks on ka tahtlus . LKS i linnukaitse sätted keelavad lindude pesade ja munade tahtliku hävitami s e ja kahjustami s e või lindude tahtliku häirimise. Seega on sätte rakendamisel oluline selgitada välja teo tahtlus ja üldjuhul KeA ei menetle juhtumeid, kui tahtlust ei ole võimalik kindlaks teha. Samuti on keeruline hinnata häirimist ja/või selle ulatust. Eestis on kehtivas õiguses termin „tahtlus“ defineeritud karistusseadustikus (KarS § 16 ) . Samas tuleb silmas pidada, et KarS i § 16 l õike 1 kohaselt on tahtlus kavatsetud , otsene ja kaudne tahtlus , see tähendab, et kehtiva õiguse kohaselt on LKS i § 55 lõikes 6¹ kasutatud mõiste „tahtlik“ hõlmatud KarS i § 16 lõikes 1 nimetatud tahtluse esinemise viisidega (kavats etus, otsene ja kaudne tahtlus) . Seega loetakse tahtlikuks muu hulgas süütegu, mille isik paneb toime kaudse tahtlusega ehk kui ta peab võimalikuks, et linde pesitsusajal ja poegade kasvatamise ajal häiritakse, pesad ja munad hävitatakse või neid kahjustatakse. Riigikohus (haldusasja nr 3-1-1-76-16 otsuse punkt 17 ) on öelnud, et „kui isik loob teadlikult sellise kausaalahela kulgemise, mille käiku ja tagajärgi ta ei suuda, oska ega ka taha kontrollida, kiidab ta need tagajärjed kaudse tahtluse tähenduses samal ajal ka heaks“. Tegevus on tahtlik, kui on tuvastatud, et töö tegija teadis oma tegevuse kahjulikust tagajärjest või kahjuliku tagajärje saabumine on ilmselge. S eejuures on asjakohased nii üldt eada asjaolud , näiteks linnud pesitsevad metsas, majade katustel ja räästa ääres ning põllu ja rohumaadel , kui ka teadmised, mida eeldatakse tegevuse ellu viija ametist tulenevalt. Euroopa Kohus ei ole andnud tõlgendust linnudirektiivi artiklis 5 kasutatud mõiste „tahtlik“ kohta, kuid on andnud tõlgenduse loodusdirektiivi artiklis 12 kasutatud mõiste „tahtlik“ kohta. Siinjuures on mõiste kasutus linnudirektiivi art iklis 5 ja loodusdirektiivi art iklis 12 identne. Euroopa Kohus on lahendites C-221/04 (punkt 71), C-441/17 (punkt 252) ning C-473/19 ja C-474/19 (punktid 53 ja 78) märkinud, et loodusdirektiivi art ikli 12 keeldude rikkumisel sisaldab mõiste „ tahtlus “ teo tagajärgede möönmist ja kohaldub ka tegevusele, mille eesmärk ei ole ilmselgelt loomaliigi isendite tahtlik püüdmine, tapmine või häirimine ega munade tahtlik hävitamine või võtmine. Seetõttu võib pidada põhjendatuks selle mõiste tõlgendamist, mis on tehtud loodusdirektiivi artikli 12 lõike 1 peaaegu identsete keeldude kontekstis, üle võtta linnudirektiivi artiklile 5. LKS i linnu kaitse sätete rikkumise vältimiseks tuleb teha kõik endast olenev, et kavandatava tegevuse käigus linde ja nende pesi ei kahjustataks ning linde võimalikult vähe häiritaks. Eelnõu § 1 punktiga 3 7 tunnistatakse LKS i § 55 lõige 10 kehtetuks. Kehtetuks tunnistatakse mittekaitsealuse looma tapmist reguleeriv säte, kuna selliste loomade surmamist reguleerib juba loomakaitseseadus . Loomakaitseseaduse § 10 „Looma lubatud hukkamine“ hõlmab täielikult hetkel LKS i s oleva sätte. Eelnõu § 1 punktidega 3 8 ja 4 5 muudetakse Euroopa Liidu hülgekaubandust reguleerivate euromääruste viiteid. 2015 . aastal muudeti Euroopa Parlam endi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1007/2009 hülgetoodetega kauplemise kohta (ELT L 286, 31.10.2009, lk 36–39) ja sellega seoses kehtestati ka uued rakenduseeskirjad, millele on viidatud LKS i §- des 56 ja 63 1 ning vastutuse peatükis. Uus määrus on k omisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1850, 13. oktoober 2015, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1007/2009 (hülgetoodetega kauplemise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad. Tegemist on otsekohalduva määrusega ja l ooduskaitseseaduse seisukohast sisulist muudatust viite muutmine kaasa ei too. Eelnõu § 1 punktiga 3 9 viiakse LKS i § 57 lõige 4 kooskõlla sätte algse mõttega ehk tehistingimustes ümberasustamise kord kehtib üksnes looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide korral. Sätte algne mõte oli omada selget ülevaadet sellest , kui ohtlikke looduslikku tasakaalu ohustavaid võõrliike transporditakse näiteks ühest laborist teise või neid tuuakse Eesti teadusasutusse. Seega kui kusagil lahti pääsenud looduslikku tasakaalu ohustav võõrliik avastatakse , võiks leiukoht olla seostatav konkreetse liigi transportimisega seal piirkonnas ja see lihtsustaks ka isendite kinnipüüdmist või hävitamist ning vajaduse korra l loodusele tekitatud kahju menetlemist. Tehistingimuste all peetakse §-s 57 silmas kõike, mis ei ole otseselt loodus, seega on tehistingimuseks labor, aga ka kodu ja iluaed, mi da mõjutab inimene otseselt. Iga võõrliigi isendi loodusesse laskmine on keelatud, kuid võõrliigi isendi muul viisil kasutus (nt lemmikloomana või toidu ja ilutaimena) on piiratud vaid siis, kui tegemist on ohtlike looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide ga . K ehtiva sõnastuse alusel kehtib säte võõrliigi isendi igasugusele transportimisele tehistingimusest tehistingimusse (v . a lemmikloomad), seega näiteks ka toidupoest kartuli või tomati või lillepoest taime koju toomisel rikutakse selle sätte tingimusi . See ei ole olnud LKS i eesmärgiks ja seda ei ole soovi piirata. Eelnõu § 1 punktiga 40 täiendatakse LKS i § 57 lõikega 5 1 . Muudatuse eesmärk on lubada pidada l oomaliigi isendit, mis omandati enne selle liigi looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja kandmist, kuni looma eluea lõpuni , kui välistatakse isendi paljunemine ja loodusesse pääsemine. Sätte eesmär k on anda üleminekuperiood lemmikloomaomanikele, ke l juhtu b olema loom, mis looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja kantakse. L ooduskaitseseaduse j ärgi on üldjuhul looduslikku tasakaalu ohustava võõrliigi isendi omamine keelatud . K ui aga inimene on omandanud selle legaalselt, enne liigi nimekirja lisamist , on oluline luua selgus , mis sellistest loomadest saab. Selliste loomade pidamise kohene keelamine tooks eeldatavalt kaasa pigem nende loodusesse vabastamise, kuna üldjuhul ei ole inimesed valmis oma lemmiklooma lihtsalt eutaneerima. Seaduse eesmärk on aga välistada selliste ohtlike loomade loodusesse sattumine, seega on ülemineku võimaldamine looma eluea ajaks parem ja toimivam lahendus. Muudatusega harmon eeritakse Eesti õigus Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Liidus on võõrliikide kasutamine peamiselt reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1143/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta. Selles määruses antakse liidu jaoks probleemsete looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide korral eraomanikele samasugune võimalus enne piirangu kehtima hakkamist omandatud lemmiklooma pidamiseks selle eluea lõpuni tingimusel, et on välistatud looma põgenemine ja paljunemine. Eelnõu § 1 punktiga 41 muudetakse üheselt mõistetavaks LKS i § 58 lõikes 5 kaitsealuse liigi loodusest eemaldamise kord . Paragrahvi 58 lõiget 5 täiendatakse klausliga, mis jätab loodusest eemaldamise korrast välja teatud III kaitsekategooria liikide korjamise ja hävitamise. III kaitsekategooria liikide loodusest eemaldamine on juba piisavalt reguleeritud LKS i § 55 lõikega 8 , mis ütleb, et keelatud on III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Praegu on o lukord, kui teaduseesmärgil III kaitsekategooria liigi korjamiseks on igal juhul vaja Keskkonnaameti luba (LKS § 58 lg 5) , aga niisama väikses ulatuses korjamiseks ei ole luba vaja (LKS § 55 lg 8). Täienduse tulemusena ei ole luba vajalik, kui teaduseesmärgil ei korjata elupaigast ära kõiki isendeid ehk ei ohustata liigi säilimist selles elupaigas. Kui aga soovitakse teaduseesmärgil ära korjata kõik taimed ehk soovitakse minna vastuollu LKS i § 55 lõikega 8, siis on vaja Keskkonnaameti luba. Eelnõu § 1 punktiga 42 asendatakse LKS i § 58 2 lõikes 1 sõna „loomaliigi“ sõnadega „selgroogse loomaliigi“, kuna see viib sätte vastavusse selle algse mõttega. Seaduse eesmärk on reguleerida loo m ade jälitamist, surmamist, püüdmist ja märgistamist teaduseesmärgil üksnes kõrgemate loomade korral. Selgrootute loomade , sh ka III kaitsekategooria selgrootute loomade hävitamine ja hukkamine on teatud ulatuses lubatud (LKS § 55 lg 8, LoKS § 10). Seega ei ole mõistlik sama tegevust teaduseesmärgil rangema l t reguleerida, nõudes selleks Keskkonnaameti luba. Kaitsealuste selgrootute korral kehtib jätkuvalt ka LKS i § 58 lõige 5, mille alusel tohib kaitsealuse liigi isendit loodusest eemaldada õppe-, meditsiini- või teadusotstarbel või taasasustamise eesmärgil Keskkonnaameti loa alusel või ümberasustamise eesmärgil üksnes siis, kui see ei kahjusta liigi soodsat seisundit. Paragrahvi pealkiri jäetakse muutmata, et jätta võimalus tulevikus vajaduse korra l reguleerida ka selgrootu looma püüdmist, surmamist ja märgistamist. Eelnõu § 1 punktiga 43 muudetakse hundi, ilvese ja pruunkaru tekitatud kahju hüvitamisel arvestatava omavastutuse määramise põhimõtet, viies se lle enam kooskõlla põllumajandustootja enne või pärast esmakordset kahjustust te htud kahjuennet ustööga . K ehtiva LKS i järg i lahutatakse suurkiskjate tekitatud kahju kogusummast omaniku omavastutuse osa 64–128 eurot. Nagu teiste loomaliikide tehtud kahju hüvitamise ja kahjustuste ennetamise sätetes, on ka suurkiskjate tehtud kahju puhul eesmärgiks seatud ennekõike põllumajandustootja ja looduskaitse ning ökosüsteemi terviklikkuse seisukohalt oluliste suurkiskjate (hunt, ilves, pruunkaru) vaheliste konfliktide ennetamine ja nende konfliktide leevendamine. Suurkiskjate tekitatud kahjustuste vältimiseks ja oluliseks vähendamiseks on mit u praktikas tõhusalt rakendatava t ennetusmee det (kiskjakindlam aed, karjavalvekoerad, mesila piiramine elektritaraga, mitmesugused peletid jne). Kiskjakahjude hüvitamise ks omavastutuse määramisel hinnatakse ennetusmeetmete rakendamist ning põllumajandustootja käitumist p ärast esmakordset rünnet. Praegu ne võimalik omavastutuse määr on oma väikese valikuvahemiku ja kahju suuruse mittearvestamisega osutunud ee s pool nimetatud eesmärkide täitmisel ebasobivaks. Suurkiskjate tekitatud kahjud kahjusaajatele varieeruvad väga suures ulatuses. Näiteks 2011 – 2013 oli ühe kahjusaaja väikseim deklareeritud kahju 60 eurot (murtud üks lammas) ning kõrgeim 7750 eurot (murtud 8 korral samal kahjusaajal samal aastal kokku 31 lammast). Kehtiva korra järg i pidi mõlemal juhul määrama omavastutuse vahemikus 64–128 eurot. Nimetatud perioodil ei makstudki ühe lamba murdmise korral hüvitist välja, kuna kohustuslik omavastutuse määr (vähemalt 64 eurot) ületas kahjusaaja deklareeritud lamba maksumuse määra. Omavastutuse osa määramise võimaldamine proportsionaalselt kahju suurusega võimaldab paindlikumat lähenemist , kus saab muuhulgas arvestad a ka vara kaitseks kasutatud abinõude rakendamist, kahjustuste korduvust ja ulatust, mis võimaldab vältida olukorra, kus kahjud jäävad ebamõistlikult suures osas tootja enda kanda. Muudatus võimaldab õiglasemalt kahjusaajaid käsitleda ja proportsionaalselt hüvitada, eriti just väiketootjaid ja korralikke, vastutustundlikke kasvatajaid. Näiteks juhtumid, kui esime sel ja ain sal kor ral tekib küll suur kahju , aga edaspidi suudetakse kahju ära hoida (ennetada) , siis määratakse minimaalseim omavastutus. See tagab kahjude õiglasema hüvitamise ja meetme looduskaitseliste ning maamajanduslike eesmärkide saavutamise . KeA loomakahjude komisjoni välja töötatud ettepaneku järg i rakendataks esimese ja teise kahjujuhtumi jär el minimaalset, 10% omavastutuse määra, kolmanda kahjujuhtumi puhul 20% ning neljanda ja enama kahjujuhtumi puhul 50% omavastutuse määra. Omavastutuse määramise täpne kord pannakse kehtestatakse määrusega. Eelnõu § 1 punktiga 4 4 suurendatakse LKS i § 61 lõikes 4 looma tekitatud kahjustuse ennetamiseks tehtud kulutuste hüvitamise piirmäära. LKS i § 61 lõike 4 järg i hüvitatakse looma tekitatud kahju ennetamiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutused kuni 50% ulatuses, kusjuures ühele isikule ma kstav summa ei või ületada 3200 eurot ühe majandusaasta kohta. Keskkonnaameti statistika kohaselt makstakse kiskjakahjusid välja kaks korda suurema summa eest , kui on hüvitatud kahjusid ennetavaid tegevusi. K ehtiv piirmäär ei võimalda tõhusat ennetust, mis väldiks või vähendaks hiljem kahju. Eriti olukorras, kus Aafrika seakatku tõttu on huntide looduslik toidubaas vähenenud, ning surve lammastele kasvanud. Suurem piirmäär võimaldaks näiteks rajada piisavalt suur e a ia ka suurematele karjadele. Aedade rajamisel on oluline teha need ühekorraga, kuna järkjärguline rajamine õpetab kiskjat takistusega toime tulema. Hüvitatav piirmäär aastas suureneb 9600 euroni aastas. Looma tekitatud kahju ennetamiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutuste piirmäära tõstmisel on võimalus hüvitada suurem summa tõhusate ennetustööde rakendamisel tehtud kulutustest, mis omakorda vähendab looma tekitatud kahjusid ja selle hüvitamiseks tehtavaid kulutusi. Loomakahjude ennetamiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutuste hüvitamise senise praktika järgi (2009–2021 Keskkonnaameti andmestik) võib ennetustöödeks väljamakstavate hüvitiste kogumaht teoreetiliselt suureneda kuni kolm korda, hinnanguliselt kuni 300 000 euroni (2021. a hüvitati ennetustöid 111 265 euro suuruses summas). Muudatuste vajadusi on arutatud ka Eesti Lambakasvatajate Seltsi üldkoosolekul ja Keskkonnaameti-Keskkonnaministeeriumi loomakahjude komisjonis. Eesti Lambakasvatajate Selts on sell e kohase kirja (29.01.2016 nr 1-1/1) saatnud keskkonnaministrile ja maaeluministrile. Looduskaitse arengukava aastani 2020 meetme 2.7 „Looduskaitsepiirangute kompenseerimine“ järg i analüüsitakse ja täiendatakse liikide tekitatud kahju ennetamise ja hüvitamise süsteemi. Eelnõu § 1 punktiga 4 6 täpsustatakse kohaliku omavalitsuse pädevust LKS i alusel riikliku järelevalve tegemisel. Rahandusministeeriumi juhitavas kohaliku omavalit s use korralduse seaduse uuendamise ja teiste vajalike seadusmuudatuste väljatööta m ise protsessis analüüsiti muuhulgas ka looduskaitseseaduses sätestatud kohaliku omavalitsuse riikliku järelevalve regulatsiooni. Chris Eljase 2020 . aastal koostatud analüüsis „Kohalike omavalitsuste poolt teostatav riiklik järelevalve“ on märgitud, et kehtiv LKS i § 70 2 lõi k e 2 sõnastus ja viitamine keskkonna järelevalve seaduse §-le 6 on sisuliselt raskesti jälgitav ning ei ole üheselt arusaadav, millistele juhtudele LKS i § 70 2 lõikes 2 viidatud on (analüüsi lk 33-34). Rahandusministeerium on teinud ettepaneku sätte sõnastust täpsustada. Kuivõrd kohaliku omavalitsuse pädevuses on LKS i s sätestatud kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjekti kaitse ja tiheasustusalal puude raie nõuded, siis täpsustatakse kohaliku omavalitsuse tehtava riikliku järelevalve pädevust viidetega konkreetsetele LKS i volitusnormidele, mille alusel nõuded kehtestatakse. Eelnõu § 1 punktiga 4 7 lisatakse järelevalve erimeetmete sättesse võimalus KeA l järelevalve te gemisel kasutada avalikus kohas toimuva jälgimiseks pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku. Korrakaitseseaduse (KorS) § 34 l õike 1 kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks kasutada avalikus kohas toimuva jälgimiseks pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku. KorS i § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Riigikoh us käsitle b avaliku kohana paika , kuhu on ligipääs kolmandatel isikutel, kes ei ole õigusrikkujaga isiklikult seotud (vt nt Riig ikohtu kriminaalkolleegiumi 16. detsembri 2014. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-88-14, p 6.2; 17. septembri 2009. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-6909, p 8 ja 21. mai 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-7-07, p 7.1). S alvestavat jälgimisseadmestikku on vaja kasutada kaitsealadel. Näiteks kaitseala vööndi tel , kus teatud perioodil on täielik liikumiskeeld. Samuti kaitsealad el , mille teedel/radadel mootorsõidukiga liiklemine on lubatud vaid erandjuhtudel. Sellistele kaitseala teedele, radadele sisenemi ne on tavaliselt juba märgistatud liiklusseadusest tulenevate liiklusmärkide (keelumärgid 311a kuni 331) ja lisatahvlitega, kuid neid eiratakse. Kuna kaitsealade territooriumid on väga suured , on rikkujate juhusliku tabamise tõenäosus väike. Samas on kaitsealadel, eriti loodusreservaatides, looduslikud kooslused sageli äärmiselt tundlikud ja hävinevad hooletu või pahatahtliku käitumise korral kergesti, mistõttu on suur avalik huvi selliseid rikkumisi ära hoida. Üks näide, kuhu tuleks kiiresti paigaldada salves tavad jälgimisseadmed, on Piusa l ooduskaitseala, kus inimesed, hoolimata keelavatest tekstidest, alalõpmata varingulehtritest koobastesse sisenevad. Lisaks kaitse-eesmärkide mittearvestamise le panevad nad ohtu ka enese elu. Kaamerate vajadust Piusal on tõestanud ka praktika . K ui LIFE projekti raames paigaldati sinna ajutised valvekaamera, siis sai K eA juba paari kuu ga ligi 20 väl jakutset, mis moodustas 17% sel perioodi l laekunud kaebustest . Ajavahemikul 01.01.2020–31.07.2021 on väärteomenetluse ja karistusotsusega lõppenud 31 Piusa looduskaitsealaga seonduvat kaebust, neist 29 on seotud kaitsealal asuvatesse koobastesse sisenemistega. Tei ne näi de – Valgamaal asub Karula r ahvuspargis Kaadsi loodusreservaat, kus on inimestel viibimine keelatud aasta ring i , kus asub Kaadsi järv ja kuhu suviti ikkagi inimesi satub, sõidetakse autoga järve kaldale, tehakse lõket ja koonusena on püsti pandud isegi püstkoja vaiad. Jälgimisseadmestiku seaduse alusel kasutamise korra l ei ole vastuolu isikuandmete kaitse üldmäärusega ega inimõigustega. Kaamerad (eelkõige on tegemist rajakaameratega, mis reageerivad liikumisele) paigaldatakse avalikku kohta. Eramaadele neid ei paigaldata, seega ei ole asjakohane ega vajalik lisada tingimus t , et erametsas tuleb seadmete paigaldamine omanikuga kokku leppida. Kaamerate paigaldamise vajadus on kaitsta loodusreservaate ja teisi liikumispiiranguga alasid kahjustuste eest. Jälgimisseadmeid ei paigaldata suvalistesse kohtadesse metsa all, vaid neile teedele, radadele, kallastele, koobaste sissekäikudele jne, mida kasutatakse keelatud alal liikumiseks. Samuti on väljas infotahvlid jälgimisseadmete paigaldamise kohta ja seega on inimestel võimalus hoiduda rikkumist toime panemast. Kui ta siiski liigub edasi seadmetega varustatud alale, on tegemist teadliku valikuga ja jälgimisseadmete kasutamisel ei ole tegemist inimõiguste ega i sikuandmete kaitse seaduse nõuete rikkumisega. Järelevalve käigus saadud foto- või videomaterjali kasutataks seadust rikkunud isikute tuvastamiseks, haldussunni kohaldamiseks ning vastutusele võtmisel tõendusmaterjalina süüteo toimepanemise kohta . Eelnõu § 1 punkti de ga 4 8 ‒ 63 muudetakse LKS i 11. peatük i „Vastutus“ sätteid . Justiitsministeerium on juhtinud varasema looduskaitseseaduse muutmise menetluses tähelepanu sellele, et analüüsida tuleks LKS i vastutussätete otstarbekust, st kas on võimalik väärteovastutuse asemel kohaldada haldussundi , ning samuti tuleks täpsustada väärteokoosseise, mis ei vasta määratluse nõudele. Justiitsministeerium on palunud LKS i vastutussätete ajakohastamisel lähtuda karistusõiguse revisjoni põhimõtetest, mis on kajastatud karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas (eelnõu 554 SE) . Nimetatud seletuskirjas on märgitud, et väärteovastutust tuleb kohaldada üksnes siis, kui haldussund ei anna tulemust. Kui aga karistusnorm on põhjendatud, siis peab see olema piisavalt määratletud, et isik saaks aru, millist tegu ette heidetaks e . Justiitsministeerium on juhtinud tähelepanu ka sellele, et LKS i §-de s 74 2 , 74 3 ja 74 4 on kehtestatud kvalitatiivselt erinevaid süüteokoosseise ning LKS i s sätestatud juriidilise isiku karistusmäär on leebe võrreldes KarS i juriidilise isiku maksimaalse karistusmääraga. Eelnõukohase seadusega ajakohasta takse seaduse vastutussätteid , e eskätt juriidilise isiku karistusmäära, et tagada õiglane karistus ja vastutussätete õigusselgus. Samuti on kaalutud, millisel juhul on võimalik väärteovastutuse asemel kohaldada haldussundi. LKS is on juriidilise isiku karistusmäär püsinud muutumatuna 2004. aastast (v . a § 74 1 lg 2 ja § 74 5 lg 2) ja on kuni 3200 eurot. See on selgelt liiga leebe karistus rikkumiste eest, mis võivad meie loodust väga oluliselt negatiivselt mõjutada. Sanktsioonide kehtestamisel on oluline arvesse võtta ka majanduslikku tulu, mida seaduse nõuete eiramine võib ettevõtjale anda. Praegu kehtivad juriidiliste isikute karistuste piirmäärad ei ole põhjendatud ka seetõttu, et paigast on nihutatud füüsilistele ja juriidilistele isikutele määratavate maksimaalsete karistuste proportsioonid. Füüsilis ele ja juriidilisele isikule ettenähtud maksimaalne karistuse määr peaks omavahel korreleeruma, kuivõrd maksimaalse karistusmäära sätestamisel nii füüsilise kui ka juriidilise isiku puhul peab arvestama nii kaitstavat õigushüve (kaitsealuse loodusobjekti säilimine) kui ka eri- ning üldpreventiivseid mõjusid. Kui füüsilisele isikule on LKS i rikkumiste eest enamasti võimalik määrata maksimumkaristus, mis on karistusseadus tiku § 47 lõike 1 kohaselt 300 trahviühikut, siis juriidiliste isikute kehtiv karistusmäär moodustub maksimaalselt vähem kui ühe sajandiku karistusseadus tikuga sätestatud maksimaalsest karistusmäärast, mis hetkel on 400 000 eurot. LKS i muutmise käigus on analüüsitud kehtivaid vastutussätteid , et leida võimalusi karistuse asendamiseks haldussunniga. Vaadates LKS is kaitseala kohta sätestatut , on näha, et seadusega sätestatud keeldude ja piirangute (v.a § 74 2 lg-d 3 ja 4) eesmärk on ennetada ja ära hoida kaitstavate hüvede kahjustamist. Tegemist on selles suhtes liiklusseadusele sarnase seadusega ja kui isik mõnda piirangut rikub, on tagajärg saabunud ning haldussunniga protsessi tagasi pöörata ei ole võimalik. Samas on kohati võimalik rakendada väärteovastutust paralleelselt haldussunniga, kui rikkumisega tekkinud kahjulik tagajär g on vaja likvideeri da ( likvideerida ebaseaduslik ehitis piiranguvööndist, eemaldada piiranguvööndisse sõitnud sõiduk vms.). Kuna kaitse alla võetud loodusobjektid on ühel või teisel viisil õrnemad või tundlikumad kui meid tavapäraselt ümbritsev looduskeskkond, on kaitsealade kasutamine suurema avaliku tähelepanu all, mistõttu on ka avalik ootus, et kehtestatud nõuete rikkumise eest määratakse õiglane karistus. Maksimummäära tõstmine ei tähenda, et pärast määra tõstmist hakatakse maksimummäära rohkem ja/või kergekäelisemalt määrama. Väärteo eest karistuse määramisel kehtivad samad reeglid mis kuritegude puhul ning karistuse määramise juhised ja loogika võimaldavad maksimummäära kohaldada vaid juhul, kui esinevad raskendavad asjaolud, puuduvad kergendavad asjaolud ja tegemist on nn saririkkujaga. P raktikas on maksimummäära kasutatud üksikud korrad. Karistuse mõistmine toimub KarS i § 56 ning Riigikohtu praktika väga kindlate reeglite järgi. Ke A lähtub viidatud alustest, väärteomenetluste kvaliteeti kontrollitakse , korraldatakse koolitusi ja välistatud on ametnike suva karistuse määramisel. Maksimaalse karistusmäära tõstmine võimaldab kohaldada teo raskusele ja iseloomule vastav at karistus t . Kergete rikkumiste korral jäävad karistused endiselt sümboolsetes se summade s s e , samas tulu saamise eesmärgil toime pandud teo eest on siis võimalik rakendada karistust, mis on kooskõlas põhimõttega, et rikkumine ei tohi end ära tasuda. Kedagi ei karistata, kui ta ei ole toime pannud rikkumist. Kui isik on toime pannud rikkumise teadmatusest (ettevaatamatus hooletuse vormis), on tema süü väike ja seda arvestatakse kindlasti karistuse määramisel. KeA arvestab rikkumiste menetlemisel tahtluse aspektiga. Eelnõus on arvestatud sellega, et need koosseisud, mis on orienteeritud tahtlusele, on ka selliselt sätestatud. KarS i § 15 lõike 3 kohaselt on väärteona karistatavad nii ettevaatamatud kui ka tahtlikud teod. Kui seadus ei täpsusta, siis üldjuhul peab lähtuma sellest, et tegu on pandud toime vähemalt hooletusest (Riigikohtu lahend 3-1-1-48-05 p 6). Aga kui seadus täpsustab, et väärteokoosseis eeldab tahtlust, siis tuleb väärteomenetluse käigus tuvastada, et tegu on toime pandud tahtlikult, st vähemal t kaudse tahtlusega KarS i § 16 lõike 4 tähenduses. Näiteks on rõhutatud §-des 74 13 ja 74 17 sätestatud väärtegude lühikirjeldustes, et väärteokoosseis eeldab tahtlust. Tahtlus on defineeritud KarS i § s 16. Igal juhul kehtib üldreegel, et karistuse kohaldamisel tuleb hinnata KarS i § 56 lõike 1 alusel süü sisu – karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude ning süüd mõjutavate muude asjaolude kaudu. Samuti on analüüsitud kehtivate väärteokoosseisude vastavust määratluse nõuetele. Mit u väärteokoosseisu on liiga üldsõnalised, mistõttu isikud ei pruugi aru saada, mida konkreetselt neile ette heidetakse. Näiteks LKS i § 71 näeb ette vastutuse kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete rikkumise eest. Looduskaitseseaduse kohaselt jagunevad kaitstavad loodusobjektid kuueks erineva iseloomuga objektiks, mis omakorda jagunevad vastavalt tüübile või liigile (LKS § 4). Seetõttu kirjutati enam ik LKS i § 71 vastutusalas olevad rikkumised iseseisvate väärteokoosseisudena lahti. Kui kehtivas LKS i s oli kokku üheksa väärteokoosseisu, siis eelnõu s on neid 3 5 . Viimastel aastatel on kõige rohkem, 911 korda trahve (nii juriidilistele kui ka füüsiliste le isikutele) määratud üldise sätte , LKS i § 71 „ Kaitstava loodusobjekti muude kaitsenõuete rikkumine“ alusel , kusjuures keskmine trahvisumma oli 432 eurot . Ajavahemiku l 01.01.2020 kuni 31.07.2021 on LKS i § 71 alusel menetletud pisut alla 300 väärteoasja ja füüsiliste isikute karistused jäävad 10–270 trahviühiku vahele, juriidiliste isikute karistused on vahemikus 120 kuni 1600 eurot . Eelnõu punktiga 49 lisatavates paragrahvide s on eraldi välja toodud seitse rikkumist – majandustegevuse või loodusvarade kasutamise keelu rikkumine (§ 71¹ ) , ehituskeelu nõuete rikkumine ( § 71²) , telkimise või lõkketegemise nõuete rikkumine (§ 71⁵ ), rahvaürituse korraldamise nõuete rikkumine (§ 71⁶) , viibimiskeelu rikkumine (§ 71³) , sõidukiga sõitmise (§ 71⁴) ning puittaimestiku istutamise või raie nõuete rikkumine (§ 71⁷) . Need tegevused on reguleeritud LKS i §- de 30 ja 31 järgi ja viibimiskeel d ka §-des 15 ja 29. LKS i § 29 l õige 2 keelab reservaadis igasuguse inimtegevuse, sh viibimise , hõlmates seega vastutussätteid §-d es 71 1 , 71 3 , 71 4 , 71 5 ning 71 6 . Keelu rikkumisel määrataks trahv toimepandud rikkumise järgi, nt kas inimene liikus reservaadis jalgsi või sõitis mootorsõidukiga. Sõltuvalt inimese tegevusest on rikkumise raskusaste ning häiring kaitseväärtusele erinev. Trahvi määrade määramise l on arvestatud rikkumise tagajärge. Näiteks kaitstaval loodusobjektil sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga liikumise nõuete rikkumise korral on arvestatud, et kuna kaitsevööndid on erineva rangusega piirangutega ja kooslused, mida kaitstakse, võivad olla äärmiselt tundlikud (rabas või liivasel rannal samblikukihi taastumine võib võtta aastakümneid) , siis nimetatud rikkumise tagajärg võib olla väga raske ning seetõttu on nimetatud teo eest ette nähtud maksimaal n e võimalik karistus. Juriidiliste isikute trahvimäära määramisel on arvestatud ka seda, et kui üksikisik rikub reeglina kaitsealal liikumise reegleid kogemata, siis juriidilise isiku puhul on reeglina tegemist vastavas valdkonnas (matkade, reiside korraldamine) tegutseva ettevõttega, kelle puhul eeldatakse eeltöö tegemist. Lisaks on ettevõtte korraldatud ürituste korral oht või kahjulik mõju loodusobjektile reeglina oluliselt suurem kui üksikisiku tegevusel . Alles on jäetud ka üldine vastutussäte kaitstavate loodusobjekti de kaitsenõuete rikkumiste eest. Sellisteks rikkumisteks on LKS i § 31 lõike 2 pun k tides 1, 2, 4, 7, 9 ja 12 nimetatud keelatud tegevused: uue maaparandussüsteemi rajamine; veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine; puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine; jahipidamine ja kalapüük; roo varumine külmumata pinnasel. S elliseks rikkumiseks on ka LKS i § 32 lõike 2 kohane keel atud tegevus – hoiualal nende elupaikade ja kasvukohtade hävitami n e ja kahjustami n e, mille kaitseks hoiuala moodustati , ning seal kaitstavate liikide oluli n e häirimi n e, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaits tavate liikide soodsa seisundi. Teine suurima trahvide arvuga, 390 korda , on olnud LKS i § 74 sätestatud r anna ja kalda kasutamise ja kaitse nõuete rikkumine , kusjuures keskmine trahvisumma oli 417 eurot (maksimaalne 2400 ja minimaalne 8 (nii väike määr on seotud kroonilt eurole ülemineku ümmardamisega) . Normitehnika reeglitest tulenevalt on üldise sisuga LKS i § 74 tun n istatud kehtetuks ja e elnõu s on er istatud viis sagedasemat rikkumist uutes vastutussätetes – ranna või kalda ehituskeeluvööndis ehitamise (§ 74 ¹¹ ) , sõidukiga sõitmise (§ 74¹º ) ning metsa kasutamise ja kaitse nõuete rikkumi s e (§ 74 ⁷ ) , reoveesette laotamise (§ 74⁸ ) ja maavara kaevandamise keelu rikkumine (§ 74⁹ ) . Ranna ja kalda piiranguvööndid on tavapärasest tundlikumad alad ja mis tahes rikkumised võivad kaasa tuua väga tõsiseid ning pöördumatuid tagajärgi, mistõttu on nende karistusmäärad maksimumi lähedased. Kui kehtivas seaduses oli eraldi vastutussättena üksnes linnuliikide kaitsenõuete rikkumine (viimase viie aasta jooksul määrati trahve 13 korral, keskmine trahvisumma 173 eurot) , siis eelnõu järgi on lisaks looduslikult esinevate linnuliikide kaitsenõuete rikkumisele (§ 74 1 7 ‒74 19 ) e raldi vastutusnormiks looduslikult esinevate mittekaitsealuste loomaliikide kaitsenõuete rikkumine ( § 74 21 ), mi s on regul eeritud LKS i § - des 51, 51 1 , 52, 58 ja 63 . Normitehnika reeglite alusel on kehtetuks tunnistatud LKS i § 74 ³ , mis sisaldas vastutussätteid looduslikult esinevate lindude kaitsenõuete rikkumise eest ning lindude ja nahkhiirte märgistamise nõuete rikkumise eest. Nimetatud rikkumised on eraldi koosseisudena eelnõu järgi §-d es 74 ¹ ⁷ ‒74 19 ja 74 20 . Looduslikult esinevate linnuliikide kaitsenõuete rikkumise vastutussätted on jagatud kolmek s . Eristatud on häirimine, kahjustamine ja hävitamine . Häirimine on leebe lindude ellu sekkumine, see ei pruugi kaasa tuua pesitsuse katkemist ega lindude (munade) hukkumist, seega piisab suhteliselt leebest karistusmäärast. Kahjustamine tähendab, et negatiivne tagajärg on saabunud, st pesitus on katkenud ja linnud peavad otsima uusi pesitsuskohti või jätavad pesitsuse vahele. Hävitamine tähendab, et raie käigus hukkuvad pesades olevad munad või hävitatakse pesad koos poegadega. Selline tahtlik hävitamine ehk linnupoegade tapmine peaks sisaldama võimalust karistada maksimaalsel määral. Kui näiteks laane- või salumetsas lindude pesitsemise kõrgperioodil raiutakse lagedaks 7 ha, siis sellise raie tulemusel hävib vähemalt 40 pesa poegadega ja kui võtta iga pesa suuruseks keskmiselt 5 poega (värvulistel rohkem, suurematel lindudel vähem), siis tapetakse sellise raiega 200 linnupoega. Normitehnilistel põhjustel on eelnõus kehtetuks tunnistatud ka LKS i § 74⁴, milles sisaldu vad erinevad direktiivi 92/43/EMÜ IV lisas nimetatud looma - ja taimeliikide kaitsenõuete rikkumised. Nimetatud rikkumised on kaetud vastutuskoosseisudega §-des 74 13 ‒ 74 1 6 ja 74 22 ‒74 26 . D irektiivi 92/43/EMÜ IV lisas nimetatud looma- ja taimeliigid on riigisiseselt võetud kaitse alla kas I, II või III kaitsekategoorias. Seega on nende kaitse reguleeritud riigisiseses kehtivas õiguses kaitsekategooria liikidele sätestatud nõuete ja piirangutega . Et vältida sama rikkumise eest dubleerivat vastutussätet , siis on kattuvad direktiivi 92/43/EMÜ IV lisa liikide kaitse normide le ja riigisiseselt kaitse alla võetud liikide kaitse normidele vastavad koosseisud vastutussät etes ühildatud . Eelnõu kohase seaduse ga muudetakse LKS i § 74² vastutussätte pealkirja, kuivõrd varem vastutussättes mitme seaduse nõude rikkumise eest ettenähtud koosseisude asemele jääb alles ainult üks – kaaviari pakendi märgistamise nõuete rikkumine. Üldsätte (§ 71) alt on eraldatud ka nende looma- ja taimeliikide isendite kaitsenõuete rikkumine, mis on loetletud nõukogu määruses (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel ehk nn CITES i isendite kaitsenõuete rikkumine (eelnõu järgi § 74 27 ) . Eraldi on eelnõus ette nähtud ka vastutussäte kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjekti kasutamis- või kaitsenõuete rikkumise eest (§ 71⁸). Nimetatud sätte menetluspädevus on antud valla- või linnavalitsusel e. K ehtivas LKS i s ei ole juriidilisele isikule kehtestatud karistusmäärad kooskõlas aja jooksul toimunud muudatustega majanduse s ning elatustaseme s , mistõttu kaaluti süüteokoosseisude juures, milline oleks teo raskuse ja keskkonnamõjuga vastavuses olev karistus. Ühtlasi hinnati erinevate süüteokoosseisude korral uuesti füüsilisele isikule kohaldatava i d maksimaalse i d karistusmäära si d ja ajakohastati menetluspädevust ning keskkonnakahju hüvitamist käsitlevaid sätteid. Muudatust tehes võeti arvesse ka rikkumise korral selle võimaliku keskkonnaohu olulisust, ohu realiseerumise tõenäosust ning kaitstava loodusobjekti võimalikku pöördumatut hävimist või kahjustumist ning asjaolu, et nimetatud tegu võib olla laiaulatuslike keskkonnaalaste ning loodusobjekti kaitse-eesmärkide täitmist mõjutavate tagajärgedega. Seega ei ole tihti üksnes haldussunni rakendamine tõhus eri- ja üldpreventiivsete eesmärkide täitmiseks ning vaja on määrata väärteovastutus. Samuti arvestati juriidilise isiku puhul sellega, et rikkumine ei oleks majanduslikult tulusam kui maksimaalne võimalik karistus. Mitme koosseisu korral on teoalternatiivide juures alust eeldada olulise majandusliku tulu saamis t , mida peab arvestama juriidilise isiku puhul teo maksimaalse karistusmäära määramisel . Kari s tussätete karmistamise juures on oluline pöörata tähelepanu ka selgitus- ja ennetustööle. Keskkonnateemade teavitustöö on Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti ülesanne, millega aktiivselt iga päev ka tegeletakse, sealhulgas järelevalve käigus . Esmakordsete väiksemate rikkumiste korral piirdutakse tavaliselt selgitamise ja hoiatamisega ja ei karista ta . Selgitustöö korral on hea näide K eA initsiatiivil ja koostöös RMKga valminud Hiiumaa ja Saaremaa praamidel näidatavad videoklipid, milles selgitatakse looduses puhkamist. Samuti osaleb K eA iga-aastasel meremessil, kus selgitatakse huvilistele kaitsealadel paatidega liikumise tingimusi ning muid looduskaitsega seotud küsimusi. KeA m enetluspädevus t käsitlevast LKS i § 75 lõikest 2 on välja jäetud viide §- de le 71⁸ ja 73 . Nende sätete puhul soovitakse menetluspädevus anda üksnes valla- või linnavalitsuse pädevusse. Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjad ja ü ksikpuude raie eeskirjad kehtestab iga kohalik omavalitsus eraldi ning kohaliku omavalitsuse kehtestatud õigusaktide järelevalve kohustus lasub kohalikul omavalitsusel. Alljärgnevalt on loetletud eelnõukohased vastutusnormid ning nende aluseks olev ad sätted LKSis: § 71. Kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § 14 l õike 1 p unktides 1, 2, 9 ja 10, § 31 l õike 2 p unktides 1, 2, 4, 7, 9 ja 12, § 32 l õikes 2, § 33 l õikes 1. § 71 1 . Kaitstaval loodusobjektil majandustegevuse ja loodusvarade kasutamise keelu rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § 29 l õikes 2, § 30 l õike 2 p unktides 1 ja 2, § 31 l õike 2 p unktis 3. § 71 2 . Kaitstaval loodusobjektil ehitamise nõuete rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § 30 l õike 2 p unktis 3, § 31 l õike 2 p unktis 8. § 71 3 . Kaitstaval loodusobjektil viibimise keelu rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § 29 l õikes 2 ja § 30 l õike 2 p unktis 4 . § 71 4 . Kaitstaval loodusobjektil sõidu kiga sõitmise nõuete rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § 29 l õikes 2, § 30 l õike 2 p unktis 5, § 31 l õike 2 p unktis 10 . § 71 5 . Kaitstaval loodusobjektil telkimise ja lõkke tegemise nõuete rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § 29 l õikes 2, § 30 l õike 2 p unktis 6, § 31 l õike 2 p unktis 11 . § 71 6 . Kaitstaval loodusobjektil rahvaürituse korraldamise nõuete rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § 29 l õikes 2, § 30 l õike 2 p unktis 6, § 31 l õike 2 p unktis 11 . § 71 7 . Kaitstaval loodusobjektil puittaimestiku istutamise ja raie nõuete rikkumine ‒ vastutusnorm nõuetele, mis on eelnõukohase seaduse ga lisatud § 14 lõikes se 7, § 29 lõikes 2, § 30 lõike 2 punktis 7 (lisatakse ee l nõuga), § 31 lõike 2 punktides 4, 5, 6 ja 13 (viimane lisatakse eelnõuga), § 32 lõikes 3. § 71⁸ . Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjekti kasutamis- ja kaitsenõuete rikkumine ‒ LKS i § 44 järgi kohaldub kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstaval loodusobjektil LKS i § 31 kohane kaitsekord. Vastutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § -s 31 . § 73. Tiheasustusala puude ebaseaduslik raie ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § -s 45 (eelnõu punktiga 33 täpsustatakse LKS i § 45 sõnastust, et oleks selge, et nõue hõlmab ka puu osi) . § 74 1 . Võõrliikide kasutamisnõuete rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § -s 57, § 57² l õikes 6 . Paragrahvi 57 lõike 8 kohaselt kehtestatavat ministri määrust võõrliikide lindude loodusesse laskmisega seonduva teabe vahetamise ja Euroopa Komisjoniga konsulteerimise korra kohta ei ole veel kehtestatud, kuna Euroopa Komisjon ei ole täpsustanud, kuidas teabevahetus ja konsulteerimine toimuma peab, samas oli volitusnorm vaja kehtestada linnudirektiivi ülevõtmiseks. § 74 2 . Kaaviari pakendi märgistamise nõuete rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § -s 59¹ (LKS i § 59 1 lõike 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 27.07.2009 määruses nr 38). § 74 5 . Hülgetoodetega tehtavate tehingute nõuete rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § 56 l õikes 6 . Hülgetoodetega tehtavate tehingute n õuded on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1007/2009 hülgetoodetega kauplemise kohta artiklis 3 ning komisjoni määruse (EL) nr 737/2010, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1007/2009 (hülgetoodetega kauplemise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad , artiklis 2 . § 74 6 . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 511/2014 nõuete rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 511/2014 artiklites 4 ja 7. § 74 7 . Ranna ja kalda piiranguvööndis metsa kasutamise ja kaitse nõuete rikkumine ‒ vastutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § 37 l õikes 2. § 74 8 . Ranna ja kalda piiranguvööndis reoveesette laotamise keelu rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § 37 l õike 3 punktis 1 . § 74 9 . Ranna ja kalda piiranguvööndis maavara kaevandamise keelu rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § 37 l õike 3 p unktis 5 . § 74 10 . Ranna ja kalda piiranguvööndis sõidukiga sõitmise nõuete rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § 37 l õike 3 p unktis 6 . § 74 11 . Ranna ja kalda ehituskeeluvööndis ehitamise nõuete rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § -s 38 . § 74 12 . Kaitsealuse loomaliigi isendi tahtliku surmamise keelu rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § 55 l õikes 1 ja § 58 lõikes 4 . § 74 13 . Kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmise ja tahtliku häirimise keelu rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § 55 l õikes 6 ja § 58 lõikes 4 . § 74 14 . I kaitsekategooria taimede ja seente kaitsenõuete rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § 55 l õikes 7 ja § 58 lõikes 4 . § 74 15 . II kaitsekategooria taimede ja seente kaitsenõuete rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § 55 l õikes 7 ja § 58 lõikes 4 . § 74 16 . III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade kaitsenõuete rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § 55 l õikes 8 ja § 58 lõikes 4 . § 74 17 ‒74 19 . Looduslikult esinevate linnuliikide kaitsenõuete rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § 55 l õigetes 6¹ ja 6² (eelnõuga lisatav säte). § 74 20 . Nahkhiirte ja lindude märgistamise nõuete rikkumine ‒ vastutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § -s 58¹. § 74 21 . Looduslikult esinevate mittekaitsealuste loomaliikide kaitsenõuete rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § -des 51, 51 1 , 52, 58 ja 63 . § 74 2 2 . Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ IV lisa punktis a loetletud loomaliigi isendi paljunemis- ja puhkekohtade hävitamise ja kahjustamise keelu rikkumine ‒ vastutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § -s 51². § 74 2 3 . I kaitsekategooria liigi isendiga tehingu tegemise keelu rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § 56 l õikes 2 ja lõike 2¹ punktis 2 . § 74 2 4 . II kaitsekategooria liigi isendiga tehingu tegemise keelu rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § 56 l õikes 2 ja lõike 2¹ punktis 2 . § 74 2 5 . III kaitsekategooria liigi isendiga tehingu tegemise keelu rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § 56 l õikes 2 ja lõike 2¹ punktis 2 . § 74 2 6 . L ooduslikult esinevate linnuliikide isenditega tehingu tegemise keelu rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § 56 l õike 2¹ p unktis 1 . § 74 2 7 . Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega riikidevahelise kauplemise nõuete rikkumine ‒ v astutusnorm nõuetele, mis on sätestatud LKS i § -s 59 . Eelnõu § 1 punktidega 6 4 ‒ 70 eraldatakse vastutuse peatükist LKS i § 77, mis reguleerib loodusobjektile tekitatud kahju hüvitamist ja mis viiakse omaette peatükki 11¹ „ Looduso b jektile tekitatud kahju “ . Tulenevalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 24 lõike 5 nõuetest jagatakse § 77 sisu järgi kaheks paragrahviks, et vältida ühte pikka paragrahvi . Eelnõu kohasesse § 77 jäävad kehtiva seaduse lõiked 1‒3 ja 11 ning § 77¹ jäävad kehtiva LKS i § 77 lõiked 4 – 10¹ (kahjumäärad). Täpsustatakse § 77 lõikes 1 sätestatud volitusnormi ulatust, et oleks üheselt selge, et LKS i § 77 lõikes 3 kehtestatud aluseid, s t mida loetakse loodusobjektile kahju tekitamiseks, on võimalik volitusnormi alusel täpsustada . Paragrahvi 77 on lisatud lõige 2¹ , mis sõnaselgelt sätestab, et keskkonnale kahju tekitanud isiku kohustus on tekitatud kahju hüvitada. Samuti lisatakse lõikesse 3 punkt id 8 ja 9 , millega soovitakse looduskaitseseaduse mõtet selgemini välja tuua ning ( loodusobjektile tekitat ud) kahjude loetellu lisa takse poollooduslike koosluste kahjustamine ja hävitamine ning võõrliigi loodusesse laskmine (võõrliigi loodusesse laskmiseks loetakse nii aktiivset tegevust , nagu võõrliigist looma lahti laskmist, võõrliigist taime istutamist või külvam ist , kui ka tegevusetust, mille tõttu ei ole takistatud võõrliigi levikut loodusesse ) . LKS i § 57 lõike 1 kohaselt on keelatud võõrliikide elusate isendite loodusesse laskmine, v . a metsaseaduse alusel metsapuudena kasvatada lubatud võõrpuuliikide istutamine ja külvamine. Kehtiva LKS i § 77 lõike 1 volitusnorm ja lõikes 10¹ sätestatud kahju määr käsitlevad kahju tekkimist võõrliigi laskmisega loodusesse, seetõttu parandatakse eelnõukohase muudatusega ilmselge eksimus ja täiendatakse ka sama sätte lõikes 3 kahju tekkimise alust. Lähtudes ee s pool selgitatud vastutusmäärade korrastamise ja tõstmise põhjenduste st , on üle vaadatud ka keskkonnale tekitatud kahju hüvitamise määrad ning lisatud poollooduslike koosluste hävitamise ja kahjustamise määrad. Määrasid on tõstetud proportsionaalselt kahjustatava loodusväärtuse väärtusele ehk ohustatusele. Suurendatud on kaitsealuste liikide isendite ebaseaduslikul hävitamisel, elujõuetuseni vigastamisel või ebaseaduslikul püsielupaigast eemaldamisel ning ka kahjustamisel arvestatavaid keskkonnakahju maksimummäärasid. Samuti on proportsionaalselt suurendatud miinimummäärasid. KeA ettepanekule tuginedes on miinimummäärad tõstetud neljakordseks. I kategooria kaitsealuse liigi ebaseadusliku hävitamise määra oluline tõstmine on muuhulgas vajalik, et rakendusaktis , Vabariigi V alitsuse 08.04.2005 määruses nr 69 „ Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad“ (edaspidi kahjumäärus ) , oleks teatud I kategooria liikide isendite, näiteks kotkaste ebaseadusliku ja kuritahtliku hävitamise korral keskkonnakahju määraks summa, mille alusel tekiks karistusseadustiku järgi nn oluline kahju , ja KeAl oleks alus sellise teo kahtluse korral algatada kriminaalmenetlus. Kriminaalmenetluse käigus tehtud uurimine võimaldab suurema tõenäosusega jõuda lahenduseni. Viimase viie aasta jooksul on I kategooria liikide isendite eest keskkonnakahju määratud kokku 37 800 euro ulatuses. Keskkonnakahju määrade suurendamine mõjub ka preventiivse heidutusmeetmena. Lisaks ee s pool mainitud proportsionaalsuse põhimõt tele on § 77 ¹ lõike 3 punktis 2 toodud III kategooria kaitsealuse liigi kahjustamise korral arvestatava keskkonnakahju piirmäära tõstmi se põhjuseks ka looduskaitseseaduse ja kalapüügiseaduse kooskõlla viimine. Praegu ületab k alapüügiseaduse (KPS) alusel püüda lubatud kalaliigi isendi ebaseadusliku püügi korral (näiteks elektripüük) arvestata v kahju mit u korda (vt KPS i § 73 lg 6 – 5 - ja 10 kordne määr) LKS i alusel kaitsealuse kalaliigi isendi korral arvestatavat kahjumäära. LKS i § 77 l õike 1 alusel vastuvõetud kahjumäärus ei erista kahjumäärade korral tegevusi, mille tagajärjel kahju tekkis. Seega tuleb LKS i ja KPS i alusel määratavad kahjumäärad ühtlustada . Selleks on kõige mõistlikum võimaldada teatud tegevuste korral määrata kolmekordne kahjumäär. Et kolmekordne kahjumäär vastaks LKS i piirmäärale, tuleb teha kõnealune muudatus seaduses. LKS i alusel keskkonnakahju määramisel ei ole vastuolu k eskkonnavastutus e seadusega ( edaspidi KeVS ). KeVS reguleerib keskkonnale tekitatud kahju heastamist ehk tegemist on endise olukorra taastamisega, kus keskkonnale kahju põhjustanud isik peab kahju reaalselt heastama (näiteks likvideerima reostuse, lisaks asustama kalapopulatsiooni taastamiseks kalamaimud, looma tingimused lindude pesitsemiseks jne) . LKS i § 77 sätestab keskkonnale tekitatud kahju hüvitamise, mis on rahaline hüvitamine ja ei ole otseselt seotud tegeliku olukorra taastamisega. Tegemist on erinevate regulatsioonidega. Kui tegemist on kaitsealuse liigi looma hukkamisega, lähtub K eA kahju arvutamisel LKS i alusel kehtestatud kahjumääradest. Kui tegemist on kaitsealuse liigi kahjustamise või kaitseala või kaitsealuse üksikobjekti kahjustamisega, siis selgitatakse välja , kas teoga on keskkonda kahjustatud ja milles kahjustamine seisnes. Seega on tagatud, et rakendatakse olukorras kohasemat hüvit ami smeedet ning on välistatud, et samal ajal rakenduksid nii KeVS i alusel heastamine kui ka LKS i alusel kahju väljamõistmine. Kui kahju on võimalik KeVS i alusel heastada, rakendub alati heastamine ja rahalist nõuet kahju hüvitamiseks ei esitata. KeVS i rakendussä t te § 40 alusel, kui tekitatud kahju heastatakse KeVS i alusel, siis LKS i § 77 alusel kahju rahas tasuda ei tule. Keskkonnakahju määramisel arvestab K eA ka tahtlusega. Kahjunõue esitatakse ebaseadusliku surmamise või hävitamise korral , mis tähendab, et näiteks liikluses hukkunud linnu ega ka karu, ilvese või hundi kohta keskkonnakahjunõuet ei ole võimalik esitada, kuna tegemist on õnnetusjuhtumiga, mitte kaitsealuse isendi vastu suunatud ebaseadusliku teoga. KeVS i alusel kahju tuvastamine kaitstava liigi ja elupaiga ning elupaigatüübi puhul on väga keeruline ning kohati võimatu just algandmete puudumise tõttu. Seega on väga oluline , et on ette nähtud ka konkreetsed rahalised piirväärtused ning tekitatud keskkonnakahju on võimalik välja mõista eri seaduste alusel rahas. K eskkonnakahju on võimalik tuvastada mitme seaduse mõistes ning LKS i- järgne kahju ei ole seotud KeVS i mõistes defineeritud kahjuga. V õib olla olukord , kus KeVS i mõistes kahju tekitatud ei ole, küll aga on kahju tekkinud L KS i või mõne teise eriseaduse mõistes. Iga seadus määratleb kahju eri viisil . K eskkonnakahju mõiste on kasutusel paljudes seadustes – metsaseadus es , kalapüügiseadus es jne – ning see ei tähenda , et tegemist peab olema ka keskkonnakahjuga KeVS i mõistes . Praktikas tuvastatakse liigi ja elupaiga korral KeVS i mõi stes enamasti keskkonnakahju oht , mitte kahju . K ui näiteks metsateatise alusel on nõue jätta liigi kaitseks kasvukohta teatud tihumeetri d metsa ning seda tingimust rikutakse, siis kohe ei ole võimalik tuvastada keskkonnakahju . K ahju tekib alles võib-olla seitsme aasta pärast, kui liik kaob valgustingimuste muutuse tõttu. Seega tuvastatakse praktikas enamasti keskkonnakahju oh t , mille jär el tuleb kohe rakendada meetmeid, et keskkonnakahju ei tekiks. KeVS i alusel liigi/elupaiga juhtumeid on mõned üksikud aastas ja nendestki osadel ei tuvastata lõpuks kahju ohtu ega nõuta hüvitusmeetmeid. Hetkel on menetluses KeVS i alusel keskkonnakahju ohu vältimisme etmete rakendamiseks neli juhtumit elupaigatüübi kahjustamise suhtes, mille s KeA näeb ette meetmed elupaiga taastamiseks. Eelnõu § 1 punktiga 71 lisatakse seadusesse rakendussätted. P oolloodusliku koosluse kahjustamise ja hävitamise vältimiseks kehtestatakse normid, mis sätestavad LKS i mõistes keelu, mida saab leevendada kaitse-eeskirjas. Kaitse - eeskirjade muutmine on aja - ja ressursimahukas, mistõttu antakse LKS i §-s 90 rakendussäte, et enne LKS i § 30 l õike 2 p unkti 7 ja lõike 4 p unkti 6 ning § 31 l õike 2 punkti 13 jõustumist moodustatud kaits tavatel aladel on nimetatud tegevus lubatud loodusobjekti valitseja nõusolekul. Lähtudes Riigikohtu 28.11.2019 lahendist nr 3-17-740, ei ole igasugune negatiivne tegevus poollooduslikel kooslustel tingimata selline, mida tuleb vältida . Vältida tuleb olulist mõju ala terviklikkusele, võ tta arvesse ala eesmärgid ja nende täitmist mõjutavad antropogeensed ja looduslikud tegurid. Seega ilma rakendussätteta looksime me olukorra, kus kuni kaitse-eeskirjade muutmiseni puuduks Ke A l võimalus kaaluda tegevuse lubamist olukorras, kus sellel puudub oluline mõju ala terviklikkusele. Selline imperatiivne keeld tooks asjaolude kokkulangemisel kaasa ebaproportsionaalsed piirangud maaomanikele, olles seega vastuolus nii Euroopa Liidu asutamislepingu artik li 5 l õikega 4 kui ka p õhiseaduse § 11 teise lausega. Samuti tuleb kehtestada rakendussäte si ht kaitsevööndis tee või tehnovõrgu ja -rajatise rajamise korda muut va sätte kohta, kuna praktikas võib tekkida vajadus juba varem moodustatud kaitsealadel kaalutletud otsuse põhjal lubada nimetatud rajatiste rajamist kaitsealal mitte paikneva kinnistu tarbeks, milleks varem võimalus puudus. Loodushoi u toetuse maksmise alusena kehtivad seni sõlmitud lepingud kuni lepingus märgitud kohustuste täitmiseni. Rakendussäte on vajalik, kuna eelnõukohase seaduse § 1 punktiga 9 muudetakse loodushoi u toetuse maksmise alus t ning toetuse taotleja ja kaitstava loodusobjekti valitse ja vahel sõlmitav leping asendatakse kaitstava loodusobjekti valitseja otsusega. Nii on tagatud juba sõlmitud lepingute alusel toetuse välja maksmine. Eelnõu § 1 punktiga 72 muudetakse looduskaitseseaduse lisa. Et ühtlustada LKS is ja MS is aegjärkse raie kirjeldused , muudetakse LKS i lisas aegjärkse raie tingimused selliselt, et aegjärkne raie tehakse vähemalt kahe järguga. Eelnõu § 2. Jahiseaduse muutmine Eelnõu § 2 punktidega 1 – 6 muudetakse jahiseaduse § 10 lõiget 1, § 14 lõiget 9 ja täiendatakse § -e 40 ja 41 selliselt, et edaspidi oleks seni vaid paberkandjal väljastatud jahilube võimalik väljastada ka elektroonilise infosüsteemi kaudu. Asjaomase elektroonilise infosüsteemi all peetakse silmas Eesti Jahimeeste Seltsi infosüsteemi nimega JAHIS. JAHIS on loodud eesmärgiga anda jahipiirkonna haldajale ja jahimehele tõhusam asjaajamise tööriist jahilubade väljastamiseks, jahimaa haldamiseks, ulukiseire andmete kogumiseks ning suhtlemiseks . Avaliku teabe seaduse kohaselt on andmekogu eelkõige juriidiline termin. Infosüsteemi andmekoguks olemise määratlemisel lähtume muuhulgas sellest , milline mõte on infosüsteemi andmekogumite õiguslikul reguleerimisel, kas andmete proaktiivset avaldamist nõuab seadus, EL i õigusakt või rahvusvaheline leping , ja milline tagajärg on andmete „andmekogus olemisel“. JAHIS on platvorm või kanal elektroonilise jahiloa saamiseks, kuid JAHISes ei tehta jahiloa väljastamise otsuseid ega peeta arvestust jahilubade andmete üle. Seetõttu ei määratleta JAHISt andmekoguna ja puudub vajadus andmekogu asutamise volitusnormi loomiseks ning andmekogu põhimääruse kehtestamiseks. JAHISe turvaklass on hinnatud ja JAHIS vastab täielikult ISKE nõuetele, mis JAHISe turvaklassile mõeldud on. Samuti on JAHIS registreeritud RIHAs ning infosüsteemi kirjeldus RIHAs uuendatakse kohe pärast käimasolevaid süsteemiarendusi JAHISes. Jahiseaduse § 14 lõikes 9 tehakse täpsustus, kus vormi asemel kehtestatakse andmekoosseisud, et võimaldada andmete paindlikumat esitamist andmekogus. Eelnõu § 2 punktiga 7 lisatakse järelevalve erimeetmete sättesse Ke A le võimalus kasutada järelevalve te gemisel avalikus kohas toimuva jälgimiseks pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku. Korrakaitseseaduse § 34 l õike 1 kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks kasutada avalikus kohas toimuva jälgimiseks pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku. KorS i § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Riigikoh us käsit ab avaliku kohana ala , kuhu on ligipääs kolmandatel isikutel, kes ei ole õigusrikkujaga isiklikult seotud (vt nt Riig ikohtu kriminaalkolleegiumi 16. detsembri 2014. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-88-14, p 6.2; 17. septembri 2009. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-6909, p 8 ja 21. mai 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-7-07, p 7.1). P ärast sigade Aafrika katku levikut Eestis kehtestati jahiseaduse alusel piirangud metssigade söötmisele, sh söötmiskohtade tihedus ja registreerimise kohustus. Praktikas rajatakse registreerimata söödakohti ja mitte ainult erametsades, vaid ka riigile kuuluvatesse metsadesse. Selleks, et välja selgitada, kes ebaseaduslikult rajatud söödakohta kasutab , ja anda talle korraldus rajatise likvideerimiseks, on ainus võimalus mõistliku ressursikuluga se e välja selgitada salvestava kaamera abil. Samas avalik huvi ja vajadus selliste söödakohtade likvideerimiseks on suur, sest ebaseaduslikud söödakohad suurendavad seakatku leviku võimalust. Jälgimisseadme kasutamise seost IKS i ga on selgitatud eelnõu § 1 punkti 35 47 põhjenduse juures. Järelevalve käigus saadud foto- või videomaterjali kasutataks seadust rikkunud isikute tuvastamiseks, haldussunni kohaldamiseks ning vastutusele võtmisel tõendusmaterjalina süüteo toimepanemise kohta . Eelnõu § 2 punktiga 8 lisatakse KeA teenistusrelvade loetelu lisaks tulirelvadele ka gaasirelvad . Relvaseaduse § 3 l õike 2 p unkti 1 järgi on teenistusrelv relv, mis on ette nähtud avalikku võimu teostavatele valitsusasutustele. Relvaseaduse § 3 l õike 5 alusel siseministri 11.09.2018 määruse nr 19 „ Teenistusrelvade ja nende laskemoona ning lahingumoona liigid ja teenistusrelvade, nende laskemoona ja lahingumoona, tulirelva osade käitlemise ning üleandmise kord“ § 2 järgi on teenistusrelvade liigid tulirelv, gaasirelv, külmrelv, pneumorelv, elektrišokirelv ja harjutusrelv. Relvaseaduse § 11 p unkti 2 kohaselt on gaasirelv relv, mis on ette nähtud elava objekti lühiajaliseks kahjustamiseks ärritava toimega gaasiga ja § 13 kohaselt on gaasirelvade liigit us : 1) gaasipihusti ja 2) gaasipüstol, gaasirevolver – gaasirelv, mis on ette nähtud tulistamiseks ainult gaasipadrunis sisalduva gaasilaenguga. Keskkonnajärelevalve seaduse § 15 l õike 1 järgi on riigi ja kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektoril, kelle ametikohustuseks on kasvava metsa, jahiuluki- ja kalavaru kaitse, lubatud ametiülesannete täitmisel kanda teenistusrelva. Keskkonnaameti peadirektori 30.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/269 l isa 1 p unkti 2.1 järgi on Ke A teenistusrelvade liigid tulirelvad ja gaasirelvad. Praegu on kolme eriseadusega ( j ahi seadus , k alapüügiseadus ja m etsaseadus ) lubatud inspektoril tema vastu sooritatava ründe korral kasutada vaid tulirelva, mille kasutamisel on tõenäoliselt kõige karmimad tagajärjed. Selleks, et ametniku reageering oleks igal juhul kooskõlas ründe iseloomuga, oleks igati mõistlik ja vajalik, et lisaks tulirelvale oleks inspektoril õigus kasutada ka gaasirelva, eelkõige gaasipihustit. Gaasirelva võimalik kasutamine on ohutum ja seda võiksid kanda kõik inspektorid kaitseks looma rünnaku vastu. Keskkonnaametis on kolm Sisekaitseakadeemias väljaõppe läbinud ning instruktoritunnistuse saanud relvainstruktorit , kes saavad läbi viia vajaliku gaasirelvade kasutamise väljaõppe. Lisaks on gaasirelvade ja gaasipihustite maksumus tunduvalt odavam kui tulirelval. Eelnõu § 2 punkti de ga 9 ja 10 muudetakse j ahiseaduse § 48 , tõstes uluki ebaseadusliku hukkamisega keskkonnale tekitatud kahju ülemmäära 8000 euroni. Salaküttimine on üheks oluliseks ohuteguriks meie suurkiskjate populatsioonile. Seoses sellega on s uurkiskjate kaitse ja ohjamise tegevuskavas olulise tegevusena ette nähtud ebaseadusliku küttimisega tekitatud kahjude hüvitamise määrade muutmine. See on kavas määratud I prioriteediastme ehk hädavajalikuks tegevuseks, milleta eesmärgi saavutamine planeeritavas ajavahemikus on võimatu. Jahiulukite ebaseadusliku hukkamisega keskkonnale tekitatud kahjude suurus on praegu määratud pigem nende isendite turuväärtuse, mitte nende arvukuse, ökoloogilise rolli või kaitsestaatuse põhjal. Samas on väikese arvukusega lii gi iga üksiku indiviidi tähtsus ökosüsteemis märgatavalt suurem kui suure arvukusega liikide puhul. On viiteid s uurkiskjate, eriti hundi ja ilvese ebaseadusliku küttimise suurenemisele, mis omakorda tähendab nende populatsiooni ohuteguri suurenemist . Samas on ebaseaduslik k e küttimis i avastatud vähe ning need vähesedki ei ole menetlusprotseduuride keerukuse ja potentsiaalsete karistuste ebaproportsionaalsusega seoses jõudnud lahendusteni. Seetõttu on vaja kõigi kolme suurkiskja ebaseadusliku hukkamisega seotud keskkonnakahju määr viia tasemele, mis annab aluse sellise teo kahtluse korral kriminaalmenetluse algatamiseks. See peaks, peaasjalikult heidutusmeetmena, andma märgatava positiivse tulemuse. Kehtiva jahiseaduse § 48 p unkt 1 ütleb, et uluki ebaseadusliku hukkamisega keskkonnale tekitatud kahju ülemmäär on 2000 eurot ja alammäär 3 eurot. Kuna see säte välistab ee s pool kirjeldatud tegevuse , on eelnõu s suurendatud ülemmäära vähemalt 8000 euroni. Piirmäära tõstmisel on muuhulgas aluseks võetud Tallinna Ülikoolis 2019 . a kaitstud magistritöö „Jahiulukite ebaseadusliku küttimisega tekitatud väliskulu“, kus on võrreldud keskkonnale tekitatud kahju määrasid naaberriikide s kehtestatutega ja arvutatud võimalikud määrad kolmel meetodil : turuhinna meeto dil , tulu ülekande meetod il ja uluki väärtus seoses alampalgaga. Ulukite ebaseadusliku hukkamisega keskkonnale tekitatud kahjumäärade tõstmise vajalikkusele on korduvalt tähelepanu juhtinud ka Eesti Terioloogia Selts. Kuna kehtivas jahiseaduses ei ole määratud asutust, kes on pädev nõudma sisse jahiseaduse alusel keskkonnale tekitatud kahju, siis lisatakse § 48 säte, mille kohaselt nõuab k eskkonnakahju hüvitise sisse KeA ning hüvitis kantakse riigieelarvesse . Eelnõu § 2 punktidega 1 1 ja 1 2 tõstetakse jahiloata jahipidamise ja jahipidamise , sh jahiohutuse nõuete rikkumise trahvimäär maksimumini ehk 300 trahviühikuni. Kehtiva jahiseaduse §-s 50 (jahiloata jahipidamine) ja §-s 58 (jahipidamise nõuete rikkumine, mille alla kuulub ka jahiohutus) on sätestatud rikkumiste eest rahatrahv kuni 200 trahviühikut. Jahiloata jahipidamise korral on reeglina tegemist nn salaküttimisega, millega sageli kaasneb ka keskkonnakahju ja mis jahiseaduse kontekstis kuulub raskeimate rikkumiste hulka. Seega peaks sellise teo eest olema võimalik ka määrata ka maksimaal n e võimalik karistus. Jahipidamisnõuete rikkumine hõlmab muuhulgas ka jahiohutusnõuete rikkumisi, mis aeg - ajalt lõppevad jahikaaslase vigastamise või koguni surmaga. Seetõttu peaks sellise teo eest olema võimalik määrata ka maksimaal n e võimalik karistus. Jahiloata jahipidamise eest on trahve määratud viimase viie aasta jooksul 27 korda ning aritmeetiline keskmine trahvisumma on 327 eurot (minimaalne 40, maksimaalne 760 eurot, maksimumilähedast karistust on määratud viiel korral). J ahiloata jahipidamise avastamine ning süüdlase tuvastamine ja karistamiseni jõudmine on üks keerukamaid menetlusi jahijärelevalves ning hoolimata trahviotsuseni jõudvate menetluste väikesest suhtarvust on tegu keeruliselt tõendatava raske rikkumisega. Jahipidamis - ja jahiohutusnõuete rikkumise eest on trahve määratud viimase viie aasta jooksul 58 korda ning keskmine trahvisumma on 204 eurot (minimaalne 40, maksimaalne 660 eurot). Jahiohutusnõuete rikkumised seisnevad peamiselt laetud jahirelva transportimises sõidukis, mis on äärmiselt ohtlik ning on viimaste aastate jooksul põhjustanud ka mitmeid õnnetusi, millest osad on lõppenud surmaga. Eelnõu § 2 punktiga 1 3 täiendatakse jahiseaduse § 61 , lisades väärteokoosseisu ka Ke A kehtestatud lisapiirangute ja lisatingimuste rikkumise. Ke A peadirektor kehtestab igaks jahiaastaks eri käskkirjadega suurkiskjate küttimismahud, suurkiskjate jahi registreerimise nõuded, küttimisest teavitamise kohustused, suurkiskjatelt bioproovide võtmise nõuded jne. Samuti kehtestab Ke A käskkirjaga sigade Aafrika katku tõrjumise ks lisa nõuded metssigade küttimise korraldamisele, vereproovide võtmisele ja esitamisele, lisasöötmiskohtade registreerimisele, söödaautomaatidele, lisasöötmiskohtade arvule, lisasöötmiskohtade vahekaugustele, lisasööda kogustele jne. Ke A kodulehel on sigade Aafrika katku tõrje eesmärgil kehtestatud käskkirjad, mis suunavad küttimismahtusid maakondade lõikes ning seavad piiranguid metssigade lisasöötmisele . Ke A kodulehelt leiab samuti suurkiskjate küttimisele seatud lisatingimused, mis määravad täpselt, millistest jahipiirkondadest kui palju ulukeid millisel ajavahemikul küttida võib ning kuidas on seatud tingimused küttimise st teavitamisele, et tagada ohjamisala küttimismahust kinnipidamine (vasakpoolne alamjaotus „K üttimismahud “ ) . Lisaks kajastab Ke A küttimisinfot pidevalt ka Eesti Jahimeeste Selts oma veebilehel (näiteks pruunkarude küttimise teavitus ) . N õuete eiramiste korral (nt bioproovide võtmata jätmi ne , suurkiskjate jahi registreerimata jätmi ne , suurkiskjate küttimisest teavitamata jätmi ne , ei peeta kinni metssigade lisasööda kogustest, lisasöötmiskohtade registreerimata jätmi ne jne) puudub jahiseaduses vastutussäte kirjeldatud kohustuste eirajate vastutusele võtmiseks. Jahindusalase järelevalve käigus avastab K eA igal aastal kõigis maakondades kirjeldatud nõuete eiramisi. Kuivõrd tegemist on rikkumistega, mida ei ole võimalik tagantjärele haldusaktiga heastada, on õiguskuulekuse tagamiseks vaja kehtestada vastutus. Ühtlasi tõstetakse juriidiliste isikute karistusmäär 3 00 000 euroni. Kuigi j uriidiliste isikute karistamine jahiseaduse järgi on erandjuhtum, kuna jahipidamise eest vastutab üldjuhul füüsilisest isikust jahimees ja JahiS e § 61 l õige 2 leidis viimati rakendust 2019. aastal ja ainult ühel juhul ( lubatud maksimumist poole ulatuses – 1600 eurot ) , on mõistlik sarnaselt LKS i ga korrigeerida ka juriidiliste isikute karistusmäär a . Eelnõu § 3. Kinnistusraamatuseaduse muutmine Eelnõu §-ga 3 täiendatakse k innistusraamatuseadust §-ga 79 11 . Muudatus on seotud eelnõu § 1 punkti de ga 5 ja 6 . Muudatuse kohaselt kustutatakse LKS i § 16 alusel riigi ostueesõiguse kohta kantud märkus kinnistusraamatust ametiülesande korras pärast LKS i § 16 lõi g ete 2 – 6 kehtetuks tunnistamist. Eelnõu § 4. Metsaseaduse muutmine Eelnõu § 4 punkti ga 1 lisatakse elupaiga tegevuskava dokumentide loetellu, mille alusel on lubatud teha kujundusraiet. D okumentide loetelu laiendatakse selleks, et vältida juba ühes dokumendis määratud elupaiga ulatuse korduvat määramist teises dokumendis. Näiteks kui elupaiga tegevuskava kaudu on määratud kaitstaval loodusobjektil elupaiga ulatus, siis edaspidi ei ole vaja sellele alale teha kaitstava ala põhist kaitsekorralduskava. Seni kehtiva sätte alusel on näiteks vaja igale hoiualale koostada alapõhine kaitsekorralduskava , kuigi sisuline vajadus võis olla kaetud ka elupaigapõhise tegevuskava ga . Eelnõu § 4 punktidega 2 ja 3 vähendatakse mitme eraldise piires paikneva lageraielangi maksimumpindala seitsmelt hektarilt viiele. Seni kehtinud langi piirang lubab teatud kasvukohatüübist sõltuvate eranditega teha mitme eraldise piires asuvat lageraiet kuni seitsmel hektaril. Muudatusega vähendatakse maksimaalset lageraielangi pindala viiele hektarile ning kaotatakse erand kasvukohatüüpidele, kus oli lubatud kuni viie hektari suurused lageraied. Kehtima jääb kahehektarine pindalapiirang loo ja sambliku kasvukohatüübis. Samuti jääb kehtima võimalus raiuda suuremaid kui viiehektarisi lank e, kui see jääb ühe metsaeraldise piiresse. Muudatus on vajalik, kuna metsandusega seotud rahulolu - uuringud on välja toonud, et lageraie ning lageraiealade suured pindalad on üks probleemkohti. Muudatusel ei ole tagasiulatuvat mõju. See tähendab, et kui seaduse jõustumise ajal on kehtiv metsateatis, mis lubab raiuda mitme eraldisega langil seitse hektarit, siis säilib see õigus kuni loa realiseerimiseni. Muudatus laieneb neile teatistele, mis esitatakse pärast kavandatud muudatuse jõustumist. Lageraielankidele esitatavad senised nõuded on viinud metsade suuremale killustatusele, seda nii puidutootmise kui ka elupaiga väärtusest vaadatuna. Viimane puudutab liike, kes vajavad suuremaid ühtlase struktuuriga metsaalasid. Teisalt on lageraielangi maksimumpindala vähendamine teatud metsaliikidele vajalik. Eestis majandatakse metsa üldiselt eraldise põh jal . Ühe eraldise piires asuv puistu on piisvalt ühetaoline ja terviklik metsaosa, kus on põhjendatud ühesuguste majandusvõtete kasutamine , sh uuendamine. Eraldisepõhist majandamist ei tohiks aga käsitleda kui kohustust, vaid kui lubatud võimalust. Se etõttu pole mõistlik ühe eraldise piires maksimumpindala piirata. Samuti on 5 hektarist suuremate eraldiste osakaal vaid 2% kõikide tulundusmetsas asuvate eraldiste koguarvust. Eelnõu § 4 punktiga 4 antakse võimalus Vabariigi Valitsusele kõikides metsatüüpides ka väljaspool kaitstavaid alasid seada kuni kaheks kuuks piiranguid raietele . Seni oli sarnane volitus valdkonna eest vastutaval ministril. Metsades olevad elupaigad on olulised metsalindudele, mistõttu on metsade majandamisel oluline arvestada raietegevusest tekkivate häiringutega metsalindudele. Seega tuleks vä l tida aktiivset raietegevust lindude sigimis- ja pesitsusaja kõrgajal. Kuna raie, sealhulgas raie enne raadamist, on seotud majandustegevusega, siis Vabariigi Valitsuse tasandil määruse andmine võimaldab tasakaalukamalt hinnata majandus- ja keskkonnamõjusid keelu kehtestamisel. Eesti metsalindude arvukuses esinevad trendid on kooskõlas kogu Euroopa regiooni metsalindude arvukuses esinevate trendidega. Osadel m etsalindudest läheb hästi, aga halvemini läheb vanametsa ja o kasmetsa liikidel (sh kaitsealustel kanakull il ja metsis el ). Kahaneva arvukusega on ka kaugrändsed liigid. Ü ldiselt võivad lindude arvukust mõjutada mitmed faktorid nagu erinevad raietööd, elupaikade kadu, pesitsusperioodi ajastus, pesitsusaegsed ilmastikutingimused, keskkonnamuutused väljaspool pesitsusala, muutused rändeteede oludes, kisklus ja teisedki tegurid. Enamike mõjurite mõju tugevuse ja ulatuse kohta on Eestist tervikuna andmeid liiga vähe, et saaks kõikide metsaliikide kohta teha järeldusi , kuidas need linnustiku arvukust otseselt mõjutavad , s h ei ole ka raiete mõju linnustikule väga täpselt teada. Külmadel talvedel on kõige selgem seos , näiteks aastate 2009 – 2011 külmade talvede järel vähenes paigalindude arvukus võrreldes eelneva te aastatega . Haudelindude arvukust on viimase kümne aasta jooksul positiivselt mõjutanud ka kümnendi lõpus järgnenud suhteliselt pehmed ja lumevaesed talved. Looduskaitseseadus muudatuse jõustumisel hakkab kehtima kolme kuu pikkune raierahu kaitstavatel aladel nii riigi- kui ka erametsas ehk raiepiirangud laienevad k õikidele aladele kolmeks kuuks. Välja s pool kaitstavaid alasid kehtib looduskaitseseaduse üldine linnustiku ja loomastiku häirimist keelav reegel, mille järgimist kontrollitakse. Lisaks muudetakse metsaseaduse § 40 lõiget 10 nii, et Vabariigi Valitsusel on vajaduse korra l võimalus seada kuni kaheks kuuks piiranguid kõikides metsatüüpides ka väljaspool kaitstavaid alasid. Kuivõrd metsaseaduse § 40 lõike 10 rakendamine senisel kujul on osutunud halduslikult ja tehniliselt keeruka k s, ajamahuka k s ja ka kuluka k s (lähtekriteeriumid, ajakohastatud andmed metsaregistris, arendused jne), siis on vaja täpsustada volitusnormi, et tekiks võimalus seada lisa piirangud looduslike tingimuste järgi võimalikult ühetaoliselt ja selgelt. Senise sätte rakendamisel on peamiseks probleemiks osutunud mitme rindega puistu ja segapuistu kindlakstegemine ja määramine. Metsateatiste menetlemisel on oluline, et vastav andmestik oleks otsuste tegemisel esinduslik ning võimaldaks KeAl otsust langetada. Muudetud volitusnormi alusel on Vabariigi Valitsusel õigus paremini määratleda puistud, kus pesitsusaegset linnurahu tuleks pidada. Volitusnorm võimaldab senisest enam arvestada, millistes kasvukohtades ja metsatüüpides on vajadus pesitsusaegse raierahu pidamiseks kõige suurem ning sotsiaalmajanduslik mõju proportsionaalne seatava piiranguga. Samuti võimaldab ajalise raamistiku asendamise kahekuulise perioodi määramisega paindlikumalt (looduslike olude järgi ) majanduspiiranguid määratleda. Võimalikud piirangud kehtestatakse nii, et isikutel jääks piisav alt aeg a nendega kohanemiseks ja vajalike toimingute tegemiseks. Võimalikud piirangud kehtestatakse vähemalt üks aasta enne jõustumist. See annab metsomanikele piisavalt aega töid planeerida ja samuti ei saa sel juhul tekkida vastuolu juba kinnitatud metsateatistega. Eelnõu § 5 . Seaduse jõustumine Paragrahvi 2 punktid 1‒6 jõustuvad 2023. aasta 1. märtsil. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõukohase seadusega ei võeta kasutusele uusi mõisteid. Looduskaitseseadus es kasutatakse poollooduslik u kooslus e mõistet , kuid samatähenduslik ud on pärandniit ja pärandkooslus, mida samuti kasutatakse valdkondlikus erialakirjanduses ja teadustöödes ning ka õigusaktides. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Sisulise poole pealt on eelnõul puutumus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1143/2014, 22. oktoober 2014, looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta. Euroopa Liidus on võõrliikide kasutamine peamiselt reguleeritud nimetatud määrusega. Selles määruses antakse liidu jaoks probleemsete looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide puhul eraomanikele võimalus pidada enne piirangu kehtima hakkamist omandatud lemmiklooma looma eluea lõpuni tingimusel, et on välistatud looma põgenemine ja paljunemine. Eelnõu kohase seaduse ga harmon eeritakse meie seadus selle määrusega. Vastutussätete l on vormiline puutumus järgmiste EL i õigusaktidega, mille s sätestatud rikkumised eraldatakse eri väärteokoosseisude alla: - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 511/2014 geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokollist tulenevate kasutajate jaoks ette nähtud vastavusmeetmete kohta liidus; - n õukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta; - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1007/2009 hülgetoodetega kauplemise kohta; - n õukogu määrus (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel. 6. Seaduse mõju Seadusel puudub oluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ning regionaalarengule. Kuna tegemist on õigusakti eelnõuga, millega suuremas osas täpsustatakse kehtivat seadust ega muudeta väljakujunenud halduspraktikat, siis on tegemist suuresti juba kehtiva õigus ega , mis on oma mõju juba avaldanud. Kavandatavad muudatused ja nende mõju . 6.1. Looduskaitseseaduse muudatused (§ 1) Mõju avaldav muudatus : kaitse alla võtmise teate avaldamine ühes ajalehes. Muudatusel on positiivne mõju bürokraatia vähendamisele. Samuti vähenevad avaldamise otsesed kulud. Ke skkonnaamet saab paindlikult otsustada, kummas ajaleh e s on otstarbekam teade avaldada, seda ei pea kindlasti tegema kahes lehes. Ke skkonnaamet avaldab aasta s u 20 – 30 teadet , mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb avalikustada nii üleriigilise kui ka kohaliku levikuga ajalehes. Ühe teate keskmine hind on 200 eurot ehk aastas kulub nõuete täitmisele u 13 000 eurot . Kui jääda edaspidi ühe teate juur d e , oleks kokkuhoid u 6000 eurot aastas. Sihtrühm I : Ke skkonnaameti ametnikud Arvestades suhteliselt laialdast Interneti kasutamist , ei ole enam otstarbekas levitada kaitse-eeskirjade avaldamise teateid korra ga kahes ajalehes. Muudatuse jõustudes vähenevad Keskkonnaameti töökoormus ja kulud. Selle asemel on otstarbekas suurendada elektroonsete kanalite (e- post , kodulehed, sotsiaalmeedia jmt) kasutamist. Sihtrühm II : m aaomanikud LKS i § 9 lõike 5 kohaselt saadetakse kõigile maaomanikele vastav tead e kirja teel. Seega nende maaomanike teavitamine, keda reeglina sellised otsused kõige enam puudutavad, on tagatud ka siis , kui ajaleheteated üldse puuduksid. Seega muudatus ei too kaasa erilist mõju maaomanikele ega ka puudutatud isikutele , kuna neid teavitatakse edasi kirja teel ja e - kanaleid pidi. Mõju avaldav muudatus : poollooduslike koosluste sätete täpsustamine (eelnõu § 1 punktid 2 , 7, 8, 9, 1 1 , 1 3 ja 71 ) Poollooduslike koosluste sätete täpsustamisel on oluline positiivne mõju keskkonnale. Eelnõu kohaselt ei tohi k aitstavatel aladel kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta poollooduslikel kooslustel niidet hekseldada ja seda maha jätta . Sätte mõju looduskeskkonnale on positiivne, kuna väheneb risk, et kaitstavatel aladel poollooduslikke kooslusi kahjustatakse. Eesmär k on ennetada põllumajandusmeetmete ga niite hekseldamise ulatuse suurenemist . Säte võib kaasa tuua loodusobjekti valitseja töökoormuse suurenemise. A rvestad es niite hekseldamise ulatust, on töökoormuse suurenemine võrreldes positiivse mõjuga looduskeskkonnale vähese tähtsusega . 2019. a andmetel hekseldatakse väljaspool poollooduslike koosluste hooldustoetusega ala del niidet 675 hektaril. Loodushoiutoetuse maksmise korra lihtsustamisel väheneb haldus koormus toetuse taotlejale ja töökoormus K eskkonnaameti ametnikule . Lepingu tingimused tulenevad määrusest ja tööde tegija nende määramisel lepingus reaalselt kaasa rääkida ei saa. Lepinguid sõlmitakse kas aastaks või pikemaks perioodiks. Viimasel juhul tuleb lepinguid sageli muuta , kuna reaalselt võivad tööde mahud eelkõige ettenägematute looduslike tingimuste tõttu jääda väiksemaks kui lepingus märgitud. Lepingu asendamisel otsusega langeb ära vajadus lepingute muutmiseks. Keskkonnaamet annab edaspidi otsusega nõusoleku taotlusele ja seejärel toimuks aastate lõikes erinevate tööde jaoks väljamaksed üleandmis-vastuvõtuaktiga. Kaasnev mõju: s ihtkaitsevööndi ja piiranguvööndi sätete täiendamine poollooduslike koosluste kaitsenõuete ga ei too kaasa olulist mõju, kuna see on juba olemasoleva korra täpsustamine. M õju looduskeskkonnale on positiivne, kuna vähendab võimalust, et kaitstavatel aladel poollooduslikke kooslusi siiski kahjustatakse . Sihtrühm I: poolloodusliku kooslust sisaldava kinnisasja omanikud ja /või maahooldajad . Pärandniitude hooldustoetuse taotlejaid on ligi 800 ning hooldatakse ligi 32 000 hektaril ning seal on lubatud hekseldamine vaid kaitseala valitseja nõusolekul . Kui pärandn iitu hooldatakse ka mõne te ise meetme , sh vaid otsetoetuse kaudu , siis n endel aladel ei ole saanud pärandniidu hooldamisviisi ega ka sobiliku ma aja seadmist suunata. Näiteks vaid otsetoetuse abil hooldamisel või b ala hekseldada juba 5. juulist, mis on aga maas pesitsevatele lindudele kahjulik. Teiste põllumajandusmeetmete abil majandatakse kaitstavatel aladel pärandniite ligi 3500 ha, millest hekseldati 675 ha. Kuna valdav osa päran d niitude majandajatest täna hooldusvõttena hekseldamist ei kasuta , on sihtrühm väga väike , aga seoses uute toetusmeetmetega , mis võimaldavad endiselt hekseldamist, võib sihtrühm suur eneda . Kuna riigil tuleb tagada kaitstav atel aladel pärandniitude hea seisund, tuleb seada ka tingimused majandamisviisidele . Kui lisa tingimuste seadmine on koormav, on riik ette näinud eraldi pärandniitude hooldamise meetme, mille alusel kompenseerimegi maaomanikule või maahooldajale lisanduvad kulud. Loodushoiutoetuse korral esitab taotleja taotluse ning töö antakse üle üleandmis-vastuvõtmisaktiga. Taotleja ei pea edaspidi lepingut sõlmima. Sihtrühm II : Keskkonnaameti ametnikud . Poollooduslike koosluste kaitse t käsitlevate sätete rakendamine võib ajutiselt suurendada Keskkonnaameti ametnike töökoormust , kui t uleb kooskõlasta da varem kinnitatud kaitse-eeskirjaga kaitsealadel tegevusi poollooduslikel kooslustel. T öökoormuse kasv ei ole suur. T äna taotle takse poolloodusliku koosluse aladest otsetoetust umbes 3 5 00 hektarile, millest hekseldatakse vähem kui 700 hektaril , mis on gi need alad , kuhu tuleb luba anda . Loodushoiutoetuse maksmisel ot s use alusel väheneb töökoormus , kuna seni sõlmitavaid lepinguid on vaja teatud juhtudel (näiteks kui looduslike olude tõttu ei ol e siiski võimalik algselt määratud ala kogu ulatuses taastada) muuta. Mõju avaldav muudatus : k evadise raierahu kehtestami ne kaitstavatel loodusobjektidel (eelnõu § 1 punkt 3 ). Kevadisel raierahu kehtestamisel on positiivne mõju keskkonnale. Erinevatele uuringutele ja hinnangutele tuginedes hukkub kevad-suviste raiehäiringute tõttu üle 80 000 linnupoja aastas. Kokku pesitseb Eesti metsades umbes 70% kõigist Eesti haudelinnupaaridest. Seega on mets paljudele lindudele oluliseks elupaigaks ja metsades toimuvail muutustel võib olla oluline mõju Eesti lindude arvukusele ja seeläbi kogu meie elusloodusele. Metsalinnustiku kompleksindeksi (53 liiki) trendi alusel vähenes perioodil 1983 – 2018 metsalinnustiku arvukus 26% võrra. Metsalinnustiku liikide arvukust mõjutavad peale metsaraie veel teised tegurid (ohud rändeteedel, ilmastikuolud, kliimamuutused ja eelkõige maaspesitsejate puhul röövluskoormus) , aga kuna paiksete liikide arvukus näita b suurema t langus t võrreldes rändsete liikidega, siis see viitab eelkõige kohalikele põhjustele ja ka mõjuritele meie metsamaastikus , sh kevadsuvisele raiele. Ökoloogilisest vaatepunktist peame vältima olukorda, kus enne lennuvõimestumist toimub suremus, millele omakorda võib lisanduda või järgneda teistest ökoloogilistest teguritest (nt kisklus, toidupuudus jne) põhjustatud suremus, mis võib tähendada, et kevadsuvise raie pikaajaline rakendamine viib kokkuvõttes lindude arvukuse olulise vähenemiseni. R aierahu on kõige lihtsamini rakendatav meede metsalinnustiku negatiivse mõju leevendamiseks. Langeva arvukusega liikide puhul tuleb kasutada kõiki võimalusi, et kõrvaldada või vähendada inimese põhjustatud (suremust suurendavate) tegurite mõju. Ka v ärske Euroopa lindude Punase Nimestiku (mille järgi puudutab populatsiooni vähenemine koguni 30% kõigist Euroopa linnuliikidest) raporti soovituste hulgas on olulisel kohal teatud metsa des igasuguse r aie keelamine. Kaasnev mõju: s otsiaal-majanduslikku võimalikku negatiivset mõju vähendab asjaolu, et uuringute kohaselt on 95% erametsaomanikest nõus vabatahtlikult pidama metsas raierahu lindude pesitsemise ajal ja riigimetsas peetakse seda juba aastaid . Majanduslikus mõttes ei ole pesitsusaegne raierahu kaitsealadel, hoiualadel ja püsielupaikades olulise mõjuga. 2017 – 20 20 moodustasid kaitsealadele, hoiualadele ja püsielupaikadesse metsateatistega lubatud kõikide raieviiside pindalad kogu Eesti peale lubatud raiete pindalast alla 7 %: A asta Kavandatud r aiete pindala (ha) Eesti s kokku Kavandatud r aiete pindala (ha) k aitsealad, hoiualad, püsielupaigad % kavandatud raiete pindalast 2017 120 674 8541 7, 1 2018 131 936 9285 7, 0 2019 120 982 8372 6,9 2020 115 514 7883 6,8 2021 124 338 7819 6,3 Ka raiet lubava otsusega metsateatiste arvust moodustavad kaitsealadele, hoiualadele ja püsielupaikadesse esitatud metsateatised kindla vähemuse – umbes 1 0 % kõikidest metsateatistest. Kui metsaomanikke on mõistliku aja jooksul teavitatud, et kaitsealadel, hoiualadel ja püsielupaikades kehtib pesitsusaegne raierahu, on metsaomanikel ka piisavalt aega, et enda metsa majandamine planeerida väljapoole pesitsusaegset raierahu. Sihtrühm: kaitstava l loodusobjektil metsamaa omanikud , maksimaalselt umbes 10 000. Mõju avaldav muudatus : õuemaa mõiste täpsustamine (eelnõu § 1 punkt 4 ) , Kuna teatud juhtumitel on ekslikult õuemaa võrdsustatud elamumaaga, on see tinginud vajaduse täpsustada, mis on LKSi mõistes õuemaa. Õuemaa mõiste täpsustamine ei too kaasa olulist mõju , kuna ei muuda senist praktikat. Kaasnev mõju : t õenäoliselt toob kavandatav muudatus kaasa isikute pöördumiste kasvu Maa-ameti poole, sest looduskaitselised kitsendused seotakse otsesõnu Eesti topograafia andmekogu andmetega. Sihtrühm: Maa-amet i ametnikud . Töökoormuse suurenemise mahtu ei ole aga võimalik kuidagi täpsemalt prognoosida ja hinnata, ilmselt võib pidada mõju väheoluliseks. Mõju avaldav muudatus : o stueesõiguse kaotamine (eelnõu § 1 punk t id 5 ja 6 ) . Kaob vajadus praegu notarite saadetud ostueesõigusega seotud dokumentide läbivaatamiseks ja neile vastamiseks, väheneb sellega kaasnev töö koormus (praegu tuhandeid dokumente aastas). Samuti kaob vajadus saata Kes k konnaametist välja avaldusi kinnistusraamatusse riigi ostueesõiguse märke tegemiseks. Kuna asjaga seotud avalduste ja dokumentide hulk on suur, on ka avalduv mõju suur . Kuna praktikas ei kasutata enam ostueesõigust, siis puudub ka mõju elu- ja looduskeskkonnale. Vajaduse korra l saab kaitsealuste loodusobjektidega kinnistute omandamiseks kasutada maade omandamise korda . Seega avalduv mõju on väheoluline . Sihtrühm I : Keskkonnaamet i ja Maa-amet i ametnikud , notari d ja kinnistusraamatu pidaja. Ostueesõiguse kaotamine vähendab oluliselt Keskkonnaameti ja Maa-ameti ametnike , notarite ja kinnistusraamatu pidaja töökoormust. Kaasneb ühekordne arendus ja töökoormus olemasolevate ostueesõiguse märgete kustutamiseks kinnistusraamatust. Sihtrühm II : m aaomanikud . Positiivne mõju on maaomanikele. Jäävad ära inimeste küsimused ja mõnikord kaovad ka hirmud ja pahameel, miks riik tahab sekkuda omandiõiguse teostamisse. Avalduv mõju on oluline, kuna puudutab enam kui 2000 maaomanikku aastas. Negatiivsed olulised mõjud puuduvad, kuna praktikas ei ole riigi ostueesõigust kasutatud ja LKS i s säilib looduskaitseliste piirangutega maade riigile omandamise võimalus. Mõju avaldav muudatus: s ihtkaitsevööndis tee või tehnovõrgu ja - rajatise rajamise võimaldamine (eelnõu § 1 punkt id 1 2 ja 71 ). Võimalus tee ja tehnovõrgu ja - rajatise rajamiseks kaitstava loodusobjekti sihtkaitsevööndis ei oma kaitstava loodusobjekti kaitseväärtustele püsivat mõju. Muudatusega luuakse võimalus kaitse-eeskirjaga lubada tee ja tehnovõrgu ja -rajatise rajamist sihtkaitsevööndis, selle rakendamise võimalus t kaalutakse iga kord eeskirja koostamise käigus. Lisaks eeldab uue te e või tehnovõrgu ja -rajatise rajamin e loodusobjekti valitseja igakordset nõusolekut, mis on ebasoovitavate mõjude vältimisel lisatagatiseks. Kaasnev mõju: m õju halduskoormusele ei ole märkimisväärne, kuna selliste rajatiste rajamise vajadus ja seega erinevate kooskõlastuste ja nõusolekute taotlemine kaitstava loodusobjekti sihtkaitsevööndisse on pigem erandlik ja Keskkonnaameti hinnangul ei suurenda see ka ehitus survet . Sihtrühm I: k ait stava loodusobjekti vahetusse lähedusse jäävate kinnistu t e omanikud, kellel avaneb võimalus vajaduse korra l enda kinnistu tarbeks rajatav tee või tehnorajatis rajada kaitseala l . Kuna tegemist on väga üksikute juhtumitega, mille vajadus kaalutakse ja kaasnevad mõjud hinnatakse kaitse-eeskirja menetluse käigus, siis sihtrühm on väike. Sihtrühm II: Keskkonnaamet i ametnikud , kes valmistavad ette kaitstavate loodusobjektide kaitse-eeskirju ning menetlevad nõusoleku andmiseks saabunud dokumente. Mõju avaldav muudatus: v õimalus piiranguvööndi s kaitse-eeskirjaga reguleerida maaparandussüsteemide rekonstrueerimis- ja hoiutöid (eelnõu § 1 punkt 1 4 ) . M uudatusel on oluline positiivne mõju keskkonnale, kuna aitab paremini kaitsta ka piiranguvööndi l iike ja elupaiku, kelle jaoks veerežiim on oluline , ning vähendada maaparandustöödega kaasnevaid riske (vt seletuskirja punkt 3 „ Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs “ ) . Näiteks jääb kaitsealade piiranguvööndisse ca 19 000 ha sookooslusi ja märgasid metsasid on piiranguvööndites ligi 70 000 hektarit . Kuigi kõik nendest aladest ei ole kuivendusest mõjutatud, siis on see ligikaudne pindala, mida muudatus võib positiivselt mõjutada . Kaasnev mõju: m aaparandus, sh kuivendussüsteemide hooldus , mõjutab ümberkaudseid elupaiku ja seeläbi sealseid maaomanikke. Samas kaalutakse ja arutatakse võimalikud piirangud läbi juba kaitse-eeskirja koostamise käigus, kus huvitatud maaomanikud saavad kaasa rääkida ja on võimalik leida negatiivset mõju vähendav kompromiss. Sihtrühm I: Keskkonnaamet i ametnikud . Vähesel määral võib ühest küljest kasvada töö koormus nende kaitsealade valitsemisel , kus valitsejale jäetakse kaitse-eeskirjaga kaalutlusotsuse tegemise võimalus. Samas teisest küljest, kui konkreetsed tingimused on eeskirjas kirjas, siis neid tegevusi kaitsealal ka ei planeerita ja väheneb töö koormus ja bürokraatia, mis tuleb täna keskkonnamõju hindamise protsessi läbimisest. Sihtrühm II : m aaomanikud . Mõju avaldav muudatus: v õimalus lubada riigikaitse eesmärgil sõita ranna ja kalda piiranguvööndis mootorsõidukiga väljaspool teid (eelnõu § 1 punkt 22) . Keskkonnaameti hinnangul on sellise muudatuse keskkonnamõju väikene, kuna tegemist on erandlike juhtumitega mõnel korral aastas. Keskkonnaametil on tegevusele kooskõlastuse andmisel võimalus seada tingimusi, et tagada, et loodusväärtused veekogude ranna ja kalda piiranguvööndis ei saaks kahjustada. Samas on selline muudatus oluline Kaitseväe võimekuse ja oskuste arendamisel, kuna võimaldab harjutada eri- ja sõjaolukorras vajalikeks juhtumiteks Eesti maasikule iseloomulikes tingimustes. Mõju avaldav muudatus : v õõrliigi isendite ümberasustamise korra täpsustamin e (eelnõu § 1 punktid 3 9 ja 40 ) . M õju elu- ja looduskeskkonnale on positiivne (vähendab segadust) , kuna välistab võimaluse, et sätet tõlgendatakse erinevalt selle algsest mõttest. Samas juba praegu tõlgendatakse seda sätet , nagu see kehtiks vaid looduslikku tasakaalu ohustavatele võõrliikidele, seega muutust praktikas ei järgne. Sihtrühm : l emmiklooma omanikud . Täpsustus annab selguse, mis saab inimestel kodus olevatest lemmikloomadest, k elle liik looduslikku tasakaalu ohustavate liikide nimekirja lisatakse . S amuti vähendab see karistushirmust loomade loodusesse laskmist , millel oleks negatiivne mõju keskkonnale . Mõju avaldav muudatus : k iskjakahju omavastutuse suuruse muutmine (eelnõu § 1 punkt 4 3 ). Kiskjakahju o mavastutuse osa määramise võimaldamine proportsionaalselt kahju suurusega, arvestades sealjuures ka vara kaitseks kasutatud abinõude rakendamist, kahjustuste korduvust jms, on positiivse mõjuga, kuna tagab kahjude õiglasema hüvitamise ja meetme looduskaitseliste ning maamajanduslike eesmärkide saavutamise . Kaasnev mõju : sotsiaalmajanduslik mõju võib olla negatiivne, kuna põllumajandustootjad (eriti suurtootjad) võivad sattuda olukorda, kus omavastutuse osa suureneb ja suurkiskjate tekitatud kahjud jäävad suures osas tootja enda kanda, mistõttu võib kannatada võime rakendada ennetusmeetmeid. Samas võib suureneda vaid üksikute, paljude korduvate rünnete tõttu kahju saanud loomakasvatajate omavastutuse osakaal. Muudatuse eesmär k on gi viia kahju hüvitis kooskõlla tehtud ennetustöödega. Muudatuse kohaselt on esimeste rünnete jär el võimalus kahjusaajatel pea täielikult vabaneda omavastutuse mahaarvamisest . Korduvate rünnete puhul aga on võimalus suurendada omavastutuse määra proportsionaalselt kahjude kordumisega. Eesmär k on stimuleerida loomakasvatajaid kohe p ärast kahju tekkimist rakendama oma vara kaitseks tõhusaid ennetusmeetmeid . KeAl on palju positiivseid näiteid, kus hundi esimese lammaste ründe või karu poolt mesila rüüstamise jär el on suurkiskjate elupiirkonnas majandades kohe ette võetud tõhusad ennetusmeetmed ning edasised kahjud on jäänud olemata. Sellistel puhkudel on selgelt sotsiaalselt ja keskkonnateadlikkuse poolest ülekohtune rakendada täna kehtivat absoluutsummana määratud omavastutuse määra (vähemalt 64 eurot ), kui õiglasem ja loodust arvestavat teadlikkust toetavam oleks määra t a protsentuaalne (10%) omavastutus. Samuti on senise KeA praktika (2009 – 2021 kahjujuhtumite andmestik) kohaselt just suurtootjad väga varmad oma vara kaitseks tõhusaid ennetusmeetmeid rakendama ning suurkiskjate põhjustatud kahjustused on enamasti juhuslikud, ühekordsed, sageli õnnetute kokkusattumuste tagajärg (teadmatus kiskjate esinemisest või ennetusmeetmete tõhususest, seniste kahjujuhtumite puudumine, juhuslik elektri katkestus jms). Praktika on näidanud, et h oolimatusest, pahatahtlikkusest, suutmatusest tekivad järjestikused kahjud loomakasvatajatel, kelle peamine tegevusvaldkond on kuskil mujal ja kellele loomakasvatus on vaid harrastus või projektipõhine lisa sissetuleku allikas. Näiteks 2020. aastal oli Eestis hundi poolt lammaste murdmise tõttu suurimaks kahjusaajaks loomaomanik, kellel murti maist novembrini vähemalt 22 ründe käigus vähemalt 240 lammast . Sellise selgelt hoolimatu ja pahatahtliku käitumise tagajärjel ( kogu hooaja vältel ei võetud lammaste kaitseks karjamaal midagi olulist ette ) , pidi kehtiva korra kohaselt kahjusaaja vastutama vaid maksimaalse võimaliku omavastutusega ehk 128 euroga ja samas maksid murdmistraditsiooni süvenemise ja kordumise eest eluga kahjusaaja enda ja vahetus naabruses peetavate karjade pooltuhat lammast. Lisaks aitab võimalikku negatiivset mõju leevendab eelnõu § 1 punktiga 4 4 plaanitav muudatus, millega suurendatakse looma tekitatud kahjustuste ennetamiseks tehtud kulutuse hüvitamise piirmäära kuni 9600 euroni. Samuti leevendab seda võimalus läheneda paindlikult – saab muuhulgas arvestada ka kahjustuste korduvust ja ulatust, mis välistab olukorra, kus kahjud jäävad ebamõistlikult suures osas tootja enda kanda. Samas väiketootjatele on kaasnev sotsiaalmajanduslik mõju just positiivne, kuna võimaldab õiglasemalt kahjusaajaid käsitleda ja proportsionaalselt hüvitada, eriti just väiketootjaid ja korralikke, vastutustundlikke loomakasvatajaid. Näiteks olukorras, kus esimene ja ainus kord tekib küll suur kahju, aga edaspidi suudetakse kahju ära hoida (ennetada), on võimalik määrata minimaalseim omavastutus. Sihtrühm : p õllumajandustootjad . Mõju avaldav muudatus : l oomakahju e nnetusmeetmete piirmäära tõstmine (eelnõu § 1 punkt 4 4 ) . Muudatus võimaldab investeerida korraga loomakahjude ennetusmeetmetesse suurema summa . Muudatusel on loomakasvatusele ulatuslik mõju ja ärgitab loomakasvatajaid tõhusamalt tegutsema. See vähendab pikemas plaanis loomakahjude suurust ja sellest tekkivat majanduslikku kahju. Kui võimalust suuremaks investeeringuks hakatakse aktiivselt kasutama, siis võib avalduv mõju olla oluline. Kuna LKS muudatus sisaldab lisaks ennetustöö aastase piirmäära kolmekordistumisele ka kiskjakahjude omavastutuse põhimõtete muutmist, kus suurte korduvate kahjude puhul omavastutus kasvab protsentuaalselt, siis edaspidi vähenevad kiskjakahjudega seotud summade oluliselt. Kui esialgu jääb kogu eelarve samaks (või ennetustööde osas veidi tõuseb) siis paari aasta jooksul peaks see märgatavalt vähenema. Eelduslikult võib oletada, et viimaste aastate 800 - 900 tuhande tasemelt võiks see langeda 100-150 tuhandeni aastas. Kaasnev mõju : m uudatus parandab maamajandajate (loomakasvatajad) suhtumist looduskaitseliselt olulistesse, kuid neile kahjustusi tekitavatesse loomaliikidesse. Seeläbi paraneb ja tasakaalustub elanikkonna suhe elu- ja looduskeskkonnaga. Muudatus mõjub positiivselt, võimaldab loomakahjude tekkepiirkondades majandavate isikute võrdsemat kohtlemist võrreldes kahju mitte kannatavate isikutega. Seadusemuudatus aitab tugevdada regionaalarengut Eestis. Sihtrühm: l oomakasvatajad . Mõju avaldav muudatus : Ke skkonnaameti le jälgimisseadmestikku kasutamise võimaluse andmin e (e elnõu § 1 punkt 4 7 ) . Muudatusel on positiivne mõju keskkonnale, kuna aitab tõhustada järelevalvet. Valvekaamerate kasutamisel ei rikuta isikute priv a atsusõigusi, kuivõrd valvekaamerate kasutamisest teavitavad infotahvlid ning kaameraid ei paigaldata eramaale . Kaamera eesmärk on korrarikkumise tõkestamine ja lõpetamine, mis tähendab, et kaameraid kasutataks riskianalüüsi alusel üksnes kaitstavatel loodusobjektidel riigimaal, kus rikkumi si on var em toime pandud või rikkumine on vaja lõpetada (näiteks sõitmise või inimeste viibimise keelu rikkumine) . Sihtrühm I : s eaduse nõuete rikkujad . Kuna jälgimisseadmete paigaldamise kohta pannakse välja infotahvlid ja inimestel on võimalus hoiduda rikkumist toime panemast, siis puudutab see tulevikus ilmselt väikest osa inimesi, kes hoiatustest hoolimata sisenevad valvatavale alale . Senise menetluspraktika kohaselt on liikumiskeelu rikkumisi umbes 2-3 korda aastas, mis kindlasti ei peegelda tegelikku olukorda, kuna hetkel on selliseid rikkumisi väga raske tuvastada. Ee s pool mainitud projektipõhiste valvekaamerate paigaldamine näitas, et rikkujate arv võib olla kordi suurem. Sihtrühm II: Ke skkonnaameti ametnikud (inspektorid) . Ühelt poolt võib ametnike töökoormus esialgu suureneda , kuna infot liikumise kohta tuleb kaameratest rohkem. M õningat esial gset lisakulu toob seadmete soetamine . Eestis on kokku 29 loodusreservaati, lisaks neile on ka ajalise liikumispiirangutega sihtkaitsevööndeid. Suurema (ebaseadusliku) külastussurvega on Matsalu Rahvuspargis olevad laiud (eelkõige Papirahu, kus armastavad puhkajad käia), Nigula looduskaitseala reservaat (kus on suur jahipidamise surve), Vilsandi Rahvuspargi Vaika saared ja Innarahu (suur puhkajate surve), Endla looduskaitseala reservaat (matkajad ja kalamehed). Lisaks nahkhiirte talvitumiseks sobivad käigud ja koopad, mille külastamiseks ka suur uudishimulike surve. Eeltoodud paikades liikumiskeelu tagamiseks paigaldataks paarkümmend kaamerat . Kui arvestada keskmiselt hea kaamera hinnaks 300 eurot, oleks ühekordne kulu 6000 eurot. Hoolduskulud ja muud kulud on marginaalsed. Aga laiemas plaanis on kaamerate paigaldamisel oluline positiivne mõju K e skkonnaameti töökorraldusele, kuna kaameratest tulev info näitab täpsemalt ära probleemi suuruse ja aitab koostada paremaid riskianalüüse, kus ja kuidas järelevalvet tõhustada. Mõju avaldav muudatus : v astutussätetes trahvimäärade, väärteokoosseisude ja menetluspädevuse muutmine (eelnõu § 1 punkt id 4 8 ‒ 63 ). Ajakohastatud v astutussät ted (eriti juriidilise isiku karistusmäärade tõstmine) taga vad õiglasema karistuse ning vastutus e õigusselguse. Juriidiliste isikute karistusmäärade suurendamine koos väärteokoosseisude täpsustamisega muudab karistuse proportsionaalseks karistusseadustikus sätestatuga ja viib need rohkem kooskõlla rikkumise iseloomuga. Olulist negatiivset mõju see ei tohiks kaasa tuua, kuna uued määrad on kooskõlas muudatustega, mis on toimund majanduse s ning elatustaseme kvaliteedi s ja on seega ootuspärased. Samuti ei ole põhjust eeldada, et p ärast maksimummäärade tõstmis t hakatakse neid rohkem määrama. Maksimaalse võimaliku karistusmäära tõstmine avaldab kindlasti preventiivset mõju, eelkõige sellistele rikkumistele, mis täna tegevuse kavandamisel n -ö arvestatakse eelarvesse. Sellisteks rikkumisteks on reeglina kaitsealal ehitamine, maastiku ümberkujundamine, vaadete avamine raietega. Kirjeldatud tegevuste puhul ei ole sageli võimalik (v.a raied) keskkonnale tekitatud kahju arvutada, kuigi maastikuilmeline kahju võib olla korvamatu. Seega on vaja sätestada piisavalt tõhus karistus, mille rakendamisel rikkumine end ära enam ei tasuks. Keskkonnaameti hinnangul võiks ära hoitavate rikkumiste arv olla 10–15% ringis. Tiheasustusalal puude ebaseadusliku raie menetlemise jätmine üksnes kohaliku valla- või linnavalitsuse pädevusse ei too neile kaasa lisatööd , kuna nad tegelevad juba praegu sellega . Väärteokoosseisude täpsustamine on positiivse mõjuga, kuna suurendab õigusselgust ja võimaldab inimesel paremini aru saada, mille eest talle täpsemalt karistus on määratud. Sihtrühm: s eaduse nõuete rikkujad . Viimaste aastate menetluste statistikale tuginedes on see keskmiselt paarsada inimest aastas. 6.1.1. Vähese või marginaalse mõjuga muudatused Eelnõu § 1 punkti dega 15-1 9 , 2 1 , 2 4 , 29 ja 32 kaotatakse LKSist veekaitsevööndit puudutav regulatsioon, mis kordab veeseadus t . Muudatus ei too kaasa sisulist mõju aga kuna eri seaduste s dubleerimise vähendamine muudab õigusruumi selge maks ja üheselt mõistetavaks kaasne b sellega positiivne mõju . Eelnõu § 1 punktiga 18 täpsustatakse ehituskeeluvööndi ja piiranguvööndi lähtejoont. Korduva üleujutusega alade ja kõrgveepiiri täpsustamine ei too kaasa olulisi mõjusid, kuna tegemist on sõnastuse täpsustamise, mitte sisulise muutusega. Eelnõu § 1 punkt is 20 t ermini „veehoidla“ asendamine terminiga „tehisjärv“ , mõju puudub, kuna parandatakse üksnes veeseaduse muudatusega ekslikult sisse jäänud termin. Eelnõu § 1 punktis 2 3 l inna mõiste täpsustamine ei too kaasa mõju, kuna n imetatud täpsustus ei muuda senist praktikat. Eelnõu § 1 punktiga 2 8 täpsustatakse ehituskeeluvööndi erand eid riigikaitseehitis te osas . Muudatus ei mõjuta keskkon da. Risk, et riigikaitseehitiste erand seab ohtu ranna ja kalda kaitse - eesmärgi , on minimaalne, kuna Eesti mastaabis on tegemist väga piiratud arvu juhtumitega. Juba praegu suhtleb Kaitseministeerium Keskkonnaametiga kõikide ehituskeeluvööndi juhtumite korral enne projekti kooskõlastust ja veeloa taotlust. Ja kaitsealadel tuleb niikuinii saada esmalt Keskkonnaameti kooskõlastus. Positiivse mõjuna väheneb töökoormus, kuna kaob vajadus lahendada asju planeerigu kaudu, mis on suuresti formaalsus, kuna julgeolek on ülekaalukas avalik huvi. Eelnõu § 1 punktidega 25, 30 ja 31 lisatakse planeeringute loetellu kohaliku omavalitsuse eriplaneering, mis on planeeringuliik, mis loodi alles 2015. aastal. Eelnõu § 1 punktide 2 6 ja 2 7 muudatused. Veeliiklusrajatise mõiste täpsustamine ei too kaasa olulist mõju, kuna ka seni on tõlgendatud seda LKSi mõistes üksnes veeliiklust reguleeriva rajatisena. Mõju looduskeskkonnale on positiivne, kuna vähendab segadust ja välistab võimaluse, et ekslikult kavandatakse planeeringuga suurema keskkonnamõjuga veeliiklusrajatisi, näiteks paadikanal e id ja - sil du , keskkonnale tekitatud mõju põhjalikult kaalumata. Samuti on puhtalt tehniline muudatus mõiste „hüdromeetriateenistus“ asendamine mõistega „hüdromeetriajaam“. Mõiste „ hüdromeetriateenistus“ ei ole enam kasutusel, kuna selliseid teenistusi ei ole olemas. E elnõu § 1 punkt 33 t iheasustusalal üksikpuude ja nende osade raiumise nõuete täpsustamine ei too kaasa olulist mõju, kuna ka seni on omavalitsused käsitanud puude raiena ka nende osade eemaldamist ning väljastanud selleks lube. Sätte mõju looduskeskkonnale on positiivne, kuna väheneb risk, et asulates tehakse oskamatut või põhjendamatut puude kärpimist. Eelnõu § 1 punkt 3 4 i sendi definitsiooni ühtlustamine ei too kaasa olulist mõju, kuna juba täna tõlgendab KeA kodumaiste liikide isendite tehingute üle järelevalvet tehes LKSi § 47 lõikes 1 sätestatud definitsiooni laiemalt ehk äratuntava osa all mõistetakse ka toodet. Eelnõu § 1 punkt 3 5 see osa , millega jäetakse § 55 lõike 6 1 punktist 2 välja viide kehtetule lõikele , on puhtalt tehniline muudatus ja ei too kaasa mingeid mõjusid . Eelnõu § 2 punk t 3 6 , millega täiendatakse § 55 lõikega 6 2 , mis sätestab, et t egevuste kavandamisel ja elluviimisel, sh raidmete purustamisel ja teisaldamisel, tuleb vältida looduslikult esinevate lindude häirimist ning pesade ja munade hävitamist ja kahjustamist või pesade kõrvaldamist. Kuna tegemist ei ole uue keeluga, vaid olemasolevate § 55 lõikes 6 1 olevate linnustiku kaitset käsitlevate sätete täpsustamisega, siis ei too see kaasa olulist mõju. Säte on vajalik, et rõhutad a vajadust veenduda enne tegevuste kavandamist ja elluviimist, et selle tegevusega ei kaasneks olemasolevate linnukaitsesätete rikkumist. Samuti ei muutu nende sätete rakendamise ja järelevalve põhimõtted . Eelnõu § 1 punktiga 3 7 m ittekaitsealuse looma tapmist reguleeriva sätte kehtetuks tunnistamine ei too kaasa mõju, kuna sama on reguleeritud loomakaitseseaduses ja jätkub senisel moel. Eelnõu § 1 punktides 3 8 ja 4 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1007/2009 hülgetoodetega kauplemise kohta viite täpsustamisel mõju puudub, kuna ajakohastatakse üksnes määruse viidet. Eelnõu § 1 punktis 41 k aitsealuste isendite loodusest korjamise korra täpsustamine ei too kaasa olulist mõju. Vähesel määral võib mõju olla positiivne, kuna vähendab töökoormust. Täna küsitakse teaduseesmärgil kaitsealuste liikide isendite loodusest eemaldamiseks alati Keskkonnaametilt luba. Täpsustuse tulemusena võiks tulevikus teatud koguses III kaitsekategooria taimi, seeni ja selgrootuid teaduseesmärgil korjata ka ilma loata. See aga ei avaldaks negatiivset mõju looduskeskkonnale, kuna LKSi § 55 lõike 8 kohaselt on see juba ka praegu lubatud. Eelnõu § 1 punkti 42 l oomaliigi isendi jälitamise, surmamise, püüdmise ja märgistamise korda täpsustava sätte mõju ei ole oluline, kuna muudatusega viiakse säte vastavusse selle algse mõttega, mida on praktikas juba ka järgitud. Mõningal määral võib väheneda Keskkonnaameti töökoormus nende lubade väljastamisel, mida siiski on varem taotletud. Eelnõu § 1 punkti 4 6 , millega täpsustatakse kohaliku omavalitsuse pädevust LKS i alusel riikliku järelevalve tegemisel, olulist mõju ei kaasne, kuna tegemist on normi täpsustamise, mitte sisulise muutusega. Pigem on mõju positiivne, kuna kehtiv LKS i sõnastus ja viitamine keskkonnajärelevalve seadusele, mis on sisuliselt raskesti jälgitav ning mitte üheselt arusaadav, millistele juhtudele LKS § 70 2 lõikes 2 viidatud on, asendat akse viitega konkreetsetele LKS i sätetele, mille alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle te eb järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksus või asutus. Eelnõu § 1 punkti ga 70 , millega muudetakse loodusobjektile tekitatud kahju määrade suurusi , o lulist mõju ei kaasne , kuna uued määrad on kooskõlas muudatustega, mis on toimund majanduses ning elatustaseme kvaliteedis ja on seega ootuspärased. Eelnõu § 1 punktil 72 m õju puudub, kuna sättega viiakse vastavusse LKS i ja MS i aegjärkse raie tingimused, mida on juba seni rakendatud . 6.2. J ahiseaduse muudatused (§ 2) Mõju avaldav muudatus : j ahiseaduse vastutussätete muudatused. Muudatused suurendavad õigusselgus t, eriti Ke skkonnaameti tegevusvaldkonnas , ja on suure positiivse mõju ga keskkonnale. Valvekaamerate kasutamise võimalus aitab tõhustada järelevalvet ja tuvastada rikkuja id ning võimaldab kiirem ini reageeri da , mis tagab efektiivsema rikkujate tabamise . P ärast sigade Aafrika katku levikut Eestis kehtestati jahiseaduse alusel piirangud metssigade söötmisele, sh söötmiskohtade tihedus ja registreerimise kohustus. Praktikas rajatakse registreerimata söödakohti ja mitte ainult erametsades, vaid ka riigile kuuluvatesse metsadesse. Selleks, et välja selgitada, kes ebaseaduslikult rajatud söödakohta kasutab , ja anda talle korraldus rajatise likvideerimiseks, on ainus võimalus mõistliku ressursikuluga se e välja selgitada salvestava kaamera abil. Samas avalik huvi ja vajadus selliste söödakohtade likvideerimiseks on suur, sest ebaseaduslikud söödakohad suurendavad seakatku leviku võimalust. Seega on kaamera eesmärk korrarikkumise tõkestamine ja lõpetamine, mis tähendab, et kaameraid kasutataks üksnes riigimaal ja kohtades, kuhu on rajatud ebaseaduslik söödakoht, st rikkumine on toime pandud ja on vaja lõpetada. Jahilubade väljastamine elektrooniliselt muudab lubade väljastamise, täitmise, tagastamise ja säilitamise lihtsamaks, läbipaistvamaks, kontrollitavamaks ning säästlikumaks. Oluliselt paraneb kontroll ebaseadusliku jahipidamise üle. Gaasirelvade kasutusevõtul on positiivne mõju, kuna nende kasutamine on ohutum ja võimaldab reageerida paremas kooskõlas ründe iseloomuga. Täiendavat kulu gaasirelvade kasutuselevõtt kaasa ei too, kuna need on oluliselt odavamad, kui tulirelvad . S amuti ei lisandu täiendavata kulu väljaõppele, kuna seda saavad läbi viia KeA inspektorid ise. Sihtrühm I: Ke skkonnaameti inspektorid ja ametnikud . Trahvimäärade ja keskkonnale tekitatud kahju määrade tõstmine mõjutab Ke skkonnaameti töökorraldust positiivselt, aitab tõhusamalt teha menetlustoiminguid ja samuti toimib heidutusmeetmena ning annab seega märgatava positiivse tulemuse. Trahvimäärade suurendamine tagab õiglasema karistuse ja annab ka signaali, millised rikkumised on enim taunitavad. T rahvimäärade ja keskkonnakahju määrade suurendamine mõjub ka preventiivse heidutusmeetmena ja Ke skkonnaameti hinnangu kohaselt võivad rikkumised väheneda kuni 10%. Keskkonnale tekitatud kahju määra tõstmine annab õiguse alustada teatud ulukite ebaseadusliku küttimise korral kriminaalmenetlus t , mis omakorda laiendab võimalusi süüdlaste väljaselgitamisel. Elektrooniline jahilubade infosüsteem mõjutab Ke skkonnaameti töökorraldust positiivselt, võimaldades operatiivsemalt ja tõhusamalt menetleda ebaseaduslikku jahipidamist. Kaasnev mõju : k eskkonnakahju määrade tõstmine mõjub samuti ulukeid väärtustavalt, andes selge lt märku , et riik hindab kõrgelt jätkusuutlikku ja reguleeritud jahipidamist kõigile ulukitele. Senised tagasihoidlikud ja tegelikule väärtusele mittevastavad jahiulukite keskkonnakahjud on eriti tugevas kontrastis näiteks kalapüügiseaduses kehtestatud kahjumääradega, mis püügile seatud tingimuste rikkumisel võivad kordades ületada jahiulukite kahjumäärasid (üks keeluajal keelatud vahendiga püütud lõhekala kahjumäär on 900 eurot, põdra ebaseadusliku küttimise kahjumäär on 400 eurot). Seetõttu loob jahiseaduse alusel kehtestatud kahjumäärade tõstmine õigluse ka võrreldes teiste liikide kahjumääradega. Keskkonnale tekitatud kahju määrade tõstmine tagab, et ulukite ebaseaduslik küttimine tulu saamise eesmärgil ei ole enam majanduslikult kasulik ning seetõttu paraneb ka ulukite looduslik asurkond. Keskkonnakahju sissenõudja märkimine seadusesse täpsustab kehtivat korda. Jahilubade väljastamine muutub kvaliteetsemaks, sest Keskkonnaamet saab nende menetlemist kontrollida reaalajas. Sihtrühm II : Keskkonnaagentuuri ulukiseirespetsialistid. Jahilubade elektrooniline infosüsteem koondab ja säilitab küttimis- ning vaatlusandmeid, mis on ulukiseire olulised sisendid. Juba katse projekti käivitamise ja testimise käigus on andmete laekumine oluliselt paranenud. Sihtrühm II I : jahimehed . Keskkonnaameti kehtestatud lisapiirangute rikkumise eest vastutuse lisamine jahiseadusesse on olulise positiivse mõjuga seaduskuulekusele. Jahipidamisel on oluline järgida mitte ainult jahiloal lubatud ulukiliigi tabamist, vaid paljude liikide korral on oluline järgida ka täpsustatud piiranguid uluki valikul ja küttimise korraldamisel, et jahipidamine oleks jätkusuutlik ning hetkeoludele vastav. Keskkonnaameti kehtestatud lisapiirangute ja lisatingimuste rikkumise vastutussätte lisamine annab jahimeestele selg use tegevuste lubatavusest ja võimaldab piirangute sihilikke rikkujaid vastutusele võtta. Jahilubade menetlemine elektroonilise infosüsteemi kaudu on jahimehele säästlikum. Ära jäävad lubade väljaandmisega ja tagastamisega seotud sõidu- ja ajakulu. Jahimehe jaoks muutub lubade väljastamise süsteem läbipaistvamaks, sest ta näeb ka teisi tema jahipiirkonnas väljastatud jahilubasid. Jahipidamine muutub ohutumaks, sest jahimees näeb seda, kellele, mis ajaks ja kuhu on jahiload väljastatud. Jahilubade elektroonilise infosüsteem täna juba töötab. Juba testperioodil on süsteemiga vabatahtlikult ühinenud üle poolte jahipiirkondadest. 6.3. K innistusraamatuseaduse muu datus (§ 3) Mõju avaldav muudatus : l ooduskaitseseaduse § 16 alusel riigi ostueesõiguse kohta kantud märkuste kinnistusraamatust kustutamine. Sihtrühm : Justiitsministeeriumi, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna ja Riigi Infosüsteemide Keskus e ametnikud. Muudatus ei too kaasa olulist mõju. Aga kuna k innisturaamatus on ligi 3 5 000 kehtivat märkust LKS i st tuleneva ostueesõiguse kohta, siis toob nende märkuste kustutamine Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kaasa ühekordse töökoormuse kasvu. Eelduslikult on võimalik märkused kustutada automatiseeritult, kuid sellele eelneb planeerimine ja arendus, mida Justiitsministeerium peab tegema koostöös kinnistusosakonna ja Riigi Infosüsteemide Keskusega. 6.4. Metsaseaduse muudatused (§ 4) Mõju avaldav muudatus : l ageraielangi maksimaalse pindala vähendami ne viiele hektarile . Muudatusel on positiivne mõju looduskeskkonnale, kuna metsamaastikule tekkivad lageda d alad on väiksemad. Suured lagedad alad on väheliikuvatele liikidele levikubarjääriks. Samas on kuni viie hektari suurused langid piisava suurusega, et maastikule ei tekiks ainult killustunud minielupaiku, mis samuti ei ole elustikku toetavad. Tuleb arvestada, et muudatus mõjutab üksnes mitme metsaeraldise piiresse jäävaid alasid, mis ei kuulu siirdesoo, madalsoo, mustika-kõdusoo, jänesekapsa-kõdusoo, lodu, raba (välja arvatud juhul, kui nimetatud raielank jääb ühe metsaeraldise piiresse), loo ja sambliku kasvukohatüüpidesse, sest neis on juba suurim lubatud raielangi pindala viis hektarit või sellest vähem (loo ja sambliku). RMK on hinnanud, et lageraielangi maksimumpindala vähendamine ei põhjusta oluliselt suuremat servaefekti, mistõttu servaefekti puhul negatiivset mõju langi pindala sellises mahus vähendamisele ei esine. Eesti Maaülikooli koostatud „Metsade majandamisel eraldisepõhise langi pindala rakendamise mõju analüüs“ on välja toodud järgmised lageraielangi suuruse mõjud elustikule: lühiajaline: • suurematel raiesmikel suurenevad lagedate alade liikide eluvõimalused; • teistele (häiludes elavatele) liikidele sobivad vaid väiksemad raiesmikud; • kui metsamaastik killustub väiksemateks, sageli (elustiku jaoks) omavahel ühenduseta metsatükkideks, tekivad eraldusbarjäärid. Eri liikidele on eraldusbarjääriks eri laiusega alad; pikaajaline: • väikeste raiesmikega maastik on kogu ulatuses ühtlaselt killustunud, puuduvad suuremad üheealised metsatükid (seega ka elupaigad seda tüüpi alasid vajavatele liikidele); • suuremate raiesmike korral muutub maastik homogeensemaks, seda ilmestavad suuremad metsatükid. Mõju elustikule võib olla positiivne või negatiivne, sõltuvalt eri vanusega metsade ruumilise s t asetusest. Kaasnev mõju: majanduslik mõju. Keskkonnaagentuuri metsaosakonna tehtud analüüs näitas, et lageraielangid pindalaga 5 kuni 7 ha moodustavad vähem kui 5% kõigi lageraiete arvust , kuid 15% pindalast. Valdavalt (93 – 95%) koosnevad need langid kahest või enamast metsaeraldisest. Kui lageraie maksimaalne pindala väheneb, siis vaadeldavate lankide pindala väheneb 15 – 20% ja kõigi lageraiete kogupindala 3%, maksimaalselt 5% (s . o 1000 – 1500 ha) . Seega ei ole mõju lageraiete üldisele mahule oluline. RMK 2018 . aasta lankidest moodustasid mitmest eraldisest koosnevad langid 35% lankide koguarvust ning 52% lankide kogupindalast, sealjuures oli m itmel eraldisel paiknenud üle 5 hektari suuruste lankide hulk 7% lankide koguhulgast ning 18% kogupindlast. Seega on riigimetsa näitel seadusemuudatusest mõjutatud 18% raietest, kus võrreldes tänase seisuga tekivad lisa piirangud (s . o 1500 – 2000 ha) . RMK uuendusraiete maht ei sõltu niivõrd langi suurusest , kuivõrd küpsete metsade hulgast. Mõjutatud raiete ulatuses (2018 . a näitel 18%) on RMK l võimalus oma kavandamist muuta. Lisaks tuleb silmas pidada, et metsaomanikel säilib muudatusega võimalus raiuda eraldist osaliselt . Perioodil 2009 – 2013 kasutati seda võimalust umbes 3 – 10% aladest, sealjuures füüsilisest isikust erametsaomanike metsades keskmiselt rohkem. Samuti ei tähenda tehtav muudatus raiete keeldu või ärajäämist , vaid mõjutab raiete ajatamist. Põhjalikum metsamajanduslike tööde planeerimine võimaldab selliste ajatamisest tingitud mõjudega kohaneda. Muudatusest tingitud koondmõju on samuti ümarpuitu kasutavatele ettevõtetele. Muudatus võib tähendada selliste kulude teatavat kasvu, mis võib omada mõju ka ülestöötamise hinnale. Samas ei pruugi ülestöötamise kallinemine realiseeruda ja see ei ole mõjutatud üksnes kavandatud muudatusest, vaid ka paljust muust (palgakasvu surve, sisendhindade (n t kütus) kallinemine). Kõikidest teistest faktoritest kavandatava muudatuse võimaliku mõju eraldamine ei ole võimalik . Sihtrühm I : m etsaomanikud . Suurim metsaomanik Eestis on riik. Riigimetsi haldab RMK. Erametsaomanik on füüsiline ja eraõiguslik juriidiline isik, kellel on metsamaa. Eestis on 2019. aasta lõpu seisuga umbes 104 000 erametsaomanikku, kellest 98 000 (94,3% erametsaomanike koguarvust) olid füüsilised isikud ja 59 00 (5,7%) juriidilised isikud . RMK hindas seatavate langipiirangute maksimaalset majanduslikku mõju ning hinnanguliselt väheneb RMK kasum kuni 4 miljoni euro võrra aastas, kuid arvestama peab, et tegemist on maksimaalse võimaliku tulu vähenemisega. Riigimetsa ja erametsa osakaal on Eesti metsades enam-vähem sama . Arvestades meie metsaomandi killustatust ( omanike arvu järgi jaotatuna on enamik u metsaomanik e metsaomand alla 5 ha) võib eeldada, et mitme eraldise piiresse jääva lageraielangi pindala vähendamine mõjutab majanduslikult negatiivsemalt just füüsilisest isikust erametsaomanikke . Füüsilisest isikust metsaomanike omandis olevates tulundusmetsades on küpsete puistute osakaal suurem ning nende kinnistud ja metsaeraldised on väiksemad. Viimaste aastate andmete alusel puudutaks muudatus umbes 10–12% lageraie teatisi esitanud erametsaomanikest (s . o 600 – 800 erametsaomanikku aastas) . Viimasel viiel aastal on erametsades lageraiete pindala olnud keskmise lt 21 500 ha. M uudatuse tulemusena võib erametsade aastane lageraiet e maht olla mõjutatud umbes 2 1 00 – 26 00 ha ulatuses võrreldes kehtiva korraga . S ee oleks s ee ala , kus raieid saaks te ha kas osaliselt või tuleb raieid võimaluse korra l ümber planeerida (ajatada) . Siiski peab arvestama, et raiemaht sõltub nii riigi- kui ka erametsamaal turuolu dest , puistute vanuselisest jaotusest , ilmastikust jpm. Viimaste aastate keskmine raiemaht (lageraiel) hektari kohta on olnud umbes 2 90 m 3 /ha , 2014. aasta keskmine kattetulu ühe tihumeetri kohta oli 19,7 eurot . Kui näiteks eeldada, et erametsamaal jää vad lageraie d tegemata ca 70 – 1 1 00 hektaril (s . o 3 – 5% viimase viie aasta keskmisest erametsamaa lageraiete pindalast) , siis võib muudatuse tulemusel potentsiaalselt erametsade raie maht väheneda umbes 2 00 000 – 32 0 000 m 3 võrra. Riigimetsades võib mõju raiemahtude vähenemise suunas olla ilmselt väiksem , arvestades, et mõjutatud raied on võimalik suuremal riigimetsa maa-alal ümber planeerida. See tähendab, et muudatuse mõjusid saab leevendada põhjalikuma metsamajanduslike tööde planeerimise kaudu. Sihtrühm II : m etsa- ja puidutööstusettevõtted . Eestis tegutseb metsa- ja puidusektoris ligikaudu 3500 ettevõtet. L igi poole sektori ettevõtetest moodustavad metsamajandusega tegelevad ettevõtted. Metsa- ja puidusektori ettevõtted moodustasid 2017. aastal 4% Eesti aktiivsetest ettevõtetest. Otseselt annab sektor tööd peaaegu 28 000 inimesele, arvestades kaudset ja kaasnevat mõju , loob sektor peaaegu 59 000 töökohta . Aastatel 2007 – 2017 on Eestis keskmine maksutulu tihumeetri kohta olnud 54 eurot ning keskmine kogu (otsene, kaudne ja indutseeritud) lisandväärtus tihumeetri kohta 200 eurot . Samal ajavahemikul on kogu metsa- ja puidutööstussektori osakaal SKPs olnud keskmiselt 9,7%, osakaal lisandväärtuses 11, 2 % ; . Arvestades Keskkonnaagentuuri metsaosakonna tehtud analüüsi , võib muudatus vähendada raiemahtu umbes 290 000 – 4 30 000 m 3 aastas. Vahemikus 2007 – 2017 on keskmine raiemaht kokku olnud 8-9 miljonit tihumeetrit aastas. Viimastel aastatel on see suurenenud , 2018. aastal (SMI põhjal) on raiemaht ulatunud 12,7 miljoni tihumeetrini. Kavandatav muudatus võib mõjutada aastast kogu raiemahtu umbes 2 – 5 % ulatuses. Sihtrühm III : Keskkonnaamet i ametnikud . Kavandatav muudatus suurendab ametnike poolt menetletavate metsateatiste osakaalu ja sellega Keskkonnaameti töökoormust. 20 20 . aastal esitati kokku ca 11 6 000 metsateatist , sh 44 000 lageraie tegemiseks. U mbes pool lageraieteatistest menetle sid ametnik ud . Lageraie maksimumpindala vähendamise tulemusel suunatakse ametnikele menetlemiseks senisest suhteliselt rohkem metsateatiseid. Kui arvestada, et kehtiva korraga võrreldes on muudatusest mõjutatud veel umbes 10% lageraiealasid, võib eeldada, et selliste menetluste arv võib kasvada umbes 20% võrra (60%ni kõikidest lageraieteatistest), 15% mõju juures 30% võrra (66%ni kõikidest lageraieteatistest). Mõju avaldav muudatus : Volitusnormi andmine Vabariigi Valitsusele piirata l oomastiku kaitseks nende sigimisperioodil raie tegemist kuni kaheks kuuks. Muudatuse mõju ei ole oluline, kuivõrd sarnase sisuga volitusnorm on ka varem kehtinud ja mõju olulisust saab täpsemalt hinnata volitusnormi alusel antava määruse kehtestamisel, kuna sellest selguvad konkreetsed piirangud ja keelud. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad tulud ja kulud Arendus- ja halduskulude vahendid on planeeritud riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia summade hulgas. Teataval määral võib ennetuskulude hüvitismäärade tõstmisega kaasneda ajutine, ühekordne lisaraha vajadus, kuid kokkuvõttes see lisavahendeid ei nõua, kuna piirmäära tõstmine võimaldab investeerida korraga loomakahjude ennetusmeetmetesse suurema summa, mis kehtiva korra järgi oleks lihtsalt eraldatud kolme aasta vältel. Trahvimäärade ja keskkonnakahju määrade tõstmisega võib kaasneda rahaline tulu. Selle ulatust prognoosida on raske, kuna loodetavasti on määrade tõstmisel ka preventiivne mõju ehk rikkumised hoopis vähenevad. Valvekaamerate kasutuselevõt u ga kaasneb kulu K eA le, mis on seotud valvekaamerate soetamise, paigaldamise ja töös hoidmisega. Arvestades, et valvekaamera na hakatakse kasutama rajakaameraid, mis maksavad 250 – 350 eurot tükk ja mille hoolduskulud on väikesed, siis kulu ei ole suur , eriti arvestades, et seeläbi muutub järelevalve oluliselt tõhusamaks ja seega vähemkulukaks . Metsaseaduse kavandatava muudatusega seos es on vaja täiendada metsaressursi arvestuse riikliku registri metsateatiste kontrollide osa. Hinnanguliselt maksavad arendusööd pindala kontrollide uuendamiseks 500 eurot. Seaduse rakendamisega vähenevad riigieelarve tulud nii RMK kui ka erametsaomanike tulu maksustamise st. Kinnistusraamatuseaduse muudatusega (eelnõu § 3) kaasneb kinnistusraamatust LKS i st tulenevate ostueesõiguse märgete kustutamiseks arendusvajadus . Arendusvajadus tekib kinnistusraamatu infosüsteemile, kuna on vaja luua lahendus automaatseks märkuste ( 35 000 kannet) kustutamiseks. Lisaks on vaja kinnistusosakonnal e nne seda märkused käsitsi üle kontrollida, et kustutamisele läheksid õiged märkused. Arenduse teeb Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Arendus ning märkuste kustutamine on nii RIKile kui ka kinnistusosakonnale umbes 1‒2 kuu töö, mis tehakse oma põhitöö kõrvalt. Eraldi lisarahastust ei vaja. 8. Rakendusaktid Seadusemuudatusega kaasneb järgmiste rakendusaktide muutmine: 1) Vabariigi Valitsuse 08.04.2005 määrus nr 69 „Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad“; 2) Vabariigi Valitsuse 23.05.2013 määrus nr 79 „Jahiuluki ebaseadusliku hukkamise või jahiuluki elupaiga hävitamise või kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise alused ja kahjumäärad“; 3) k eskkonnaministri 10 .09.2008 määrus nr 40 „Looma tekitatud kahju hindamise metoodika, kahju hüvitamise täpsustatud ulatus ja hüvitamise kord ning kahjustuste vältimise abinõudele tehtud kulutuste hüvitamise täpsustatud ulatus ja kord“ ; 4) k eskkonnaministri 28.05.2013 määrus nr 28 „Jahiloa vorm“ ; 5) k eskkonnaministri 1. juuni 2006. a määrus nr 62 „Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks, toetuse määrad ning toetuse tagasinõudmise kord“. Täiendatud on LKS i § 77 lõike 1 volitusnormi sõnastust, et lisaks loodusobjektile tekitatud kahju hüvitamise korrale ja määradele saaks Vabariigi Valitsus kehtestada ka keskkonnale tekitatud kahju tekitamise täpsemad alused ning kahju hüvitamise arvestamise alused. Muudatus on vajalik, et oleksid selged põhimõtted, millal keskkonnale on kahju tekitatud ja kuidas keskkonnale tekitatud kahju määra arvestada. LKS i § 77 lõikes 3 on sätestatud alused , mi llisel juhul tekitatakse loodusobjektile kahju ning samuti on samas paragrahvis kehtestatud loodusobjektile tekitatud kahju alam- ja ülemmäärad (eelnõus on loodusobjektile tekitatud kahju hüvitamise alam- ja ülemmäärad kavandatud § -s 77¹). Volitusnormi alusel antavas määruses täpsustatakse loodusobjekti tüübi ti seaduses nimetatud kahju tekitamise alused ( vajaduse korra l ka kahju tekitamise viisid) ning millises ulatuses kahjustatud loodusobjekt loetakse hävinenuks. M ääratakse põhimõtted , kui on vaja kindlaks teha kahjustatud isendite arvu või mõõtmeid (nt puu tüve mõõtmiseks keskkonnakahju arvutamisel). Samuti kahju tekitamise määramise erisused, kui kahjustatakse või hävitataks n äiteks linnumune , kaitsealuse loomaliigi pesa või looma tiinus-, imetamis - või pesitsusajal . Muudatus on kooskõlas põhiseaduse § 113 põhimõtetega, kuivõrd LKSis on sätestatud või eelnõukohase seadusega sätestatakse kahju tekitamise hüvitamiseks kohustuslikud elemendid , nagu isik, kes on kohustatud kahju hüvitama (eelnõu ga tehtav muudatus § 77 lg -s 2¹, õigusvastaselt kahju tekitanud isik) , tegevused, mille eest võib kahju hüvitamist nõuda (LKS i § 77 lg 3) , kahju hüvitamise määrad (LKS i § 77 lg-d 4‒10¹, eelnõus § 77¹), kes võib kahju hüvitamist nõuda (LKS i § 77 lg 2, KeA ) ja nõude esitamise kord (LKS i § 77 lg 2, hagi esitamine kohtule) , kahju tekitamise eest väljamõistetud hüvitise saaja (LKS i § 77 lg 2, riik), kahju tekitamise eest väljamõistetud hüvitise maksmise kord ja tähtpäev (LKS i § 77 lg 2, kohtu otsuse alusel) . LKS i § 77 lõike 1 kohane volitusnorm jääb oma asukohta, mistõttu jääb kehtiv rakendusakt ( V abariigi Valitsuse 08.04.2005 määrus nr 69 „Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad“) kehtima kuni muutmiseni või uue kehtestamiseni. Rakendusaktide kavandid on lisatud seletuskirjale. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üld ises korras , välja arvatud jahiseaduse muudatused ( § 2 ) punktid es 1‒6, mis jõustuvad 2023. aasta 1. märtsil. Seadusega kavandatud muudatused on enam jaolt kehtivaid nõudeid täpsustavad, seega ei ole vaja muudatuste jõustumiseks pikemat koha nemi s aega. Raierahu nõuete kehtestamist on huvigruppidega arutatud . Kuna isikutel on kohustus järgida LKS i § 55 l õike 6¹ nõudeid ja kaitstava loodusobjekti kaitsekorda, siis ei sea eelnõukohase seadusega raierahu aja määramine kaitstavatel loodusobjektidel lisa piiranguid ja üldkorras seaduse jõustumine ei ole üleliia koormav. Eelnõus on kavandatud ka muudatu sed (§ 1 p-d 9, 43 , 4 4 , 65-70 ja § 2 p -d 5 ja 9 ) , mille tulemusel tuleb muuta rakendusakte . Rakendusaktide eelnõu sid on kavandatud menetleda sama l ajal seaduse eelnõu menetlusega . 10. Eelnõu kooskõlastamine 20.04.2020 esitati e elnõu esimest korda eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile , Maaeluministee r iumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile . S amuti saadeti sellekohane info Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning järgmistele huvigruppidele : Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Erametsaliit, Eesti Jahimeeste Selts, Eesti Turismifirmade Liit, Eesti Orhideekaitse Klubi, Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit , Eesti Mesinike Liit , Eesti Laevaomanike Liit, Eesti Sadamate Liit. Kokku laekus ligi 150 ettepanekut ja kommentaari 3 3 asutuselt ja ühingult. Justiitsministeeriumi ja Kaitseministeeriumiga on toimunud põhjalikud läbirääkimised muudatusettepanekute üle . Teis tel on võimalik saada tagasisidet enda esitatud ettepanekute ja kommentaaride kohta EIS i st. Lisaks on huvigruppidega ( Maaeluministeerium, MTÜ Eesti Erametsaliit, MTÜ Eesti Metsa Abiks, Eesti Ornitoloogiaühing, Riigikogu metsanduse toetusrühm, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Toila Vallavalitsus, Eesti Seisukoerte Koolitusklubi MTÜ) toimunud kohtumiste ja arutelude käigus neid teemasid käsitletud ja KeMi seisukohti tutvustatud. Laekunud ettepanekud ja nendega arvestamise või arvestamata jätmise info ning sellekohased selgitused lisati seletuskirja lisas olevasse märkustega arvestamise tabelis se . Seoses valitsuse vahetusega esitat i eelnõu (koos seletuskirja ja selle lisaks oleva tabeliga, kus olid kajastatud eelmise kooskõlastuse märkused) 02.07.2021 uuesti eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile. Kokku laekus ligi 1 00 ettepanekut ja kommentaari 16 asutuselt ja ühingult. Justiitsministeeriumi , Kaitseministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu ning Eestimaa Looduse Fondi ga on toimunud arutelud ja läbirääkimised muudatusettepanekute üle . Teistel on võimalik saada tagasisidet enda esitatud ettepanekute ja kommentaaride kohta seletuskirja lisaks olevast märkustega arvestamise tabelist, mis saadetakse neile koos eelnõu ja seletuskirjaga, kui need esitatakse Vabariigi V alitsusele. Laekunud ettepanekud ja nendega arvestamise või arvestamata jätmise info ning sellekohased selgitused on seletuskirja lisas märkustega arvestamise tabelis. Looduskaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 Märkustega arvestamise tabel Ettepanek ja/või märkus Otsus ja/või s elgitus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda LKS § 55 täiendamine lõikega 6 2 (raidmete punkt) EPKK ei ole nõus eelnõus planeeritud kujul sätet toetama . Tahtluse definitsioon välistab lindude pesitsusajal looduses kõikvõimalikud inimtegevused, mõjutades eeskätt majandustegevust põllumajandus- ja metsasektoris ning on selgelt ebaproportsionaalne. See seab otseselt ohtu Eesti toidujulgeoleku ning soodustab kodumaise täisväärtusliku toidu tootmise hääbumist ja importtoodangu domineerimist . Kõik tegevused ei ole keel a tud. Hädavajalikud , sh toidujulgeolekut tagavad tegevused käivad LKS i ja ka l innudirektiivi erandite alla. Kõnealuses sättes viidatud § 55 lõike 6¹ punkti 2 on kavas lisada ka kaalutlusruumi andev täiendus, mille kohaselt on keelatud häirimine, kuivõrd see on linnudirektiivi eesmärkide seisukohast oluline . Samuti ei ole tegemist uue nõudega, vaid olemasolevate § 55 lõikes 6 1 olevate linnustiku kaitset käsitlevate sätete täpsustamisega , et enne kavandatavat tegevust veendutaks, et LKS i § 55 lõike 6¹ keelde ei rikutaks . Seletuskirjas on selgitatud ka tahtluse mõistet ja selle käsit a mist järelevalves. § 14 täiendamine lõikega 7 (raierahu punkt) Ei ole nõus toetama. Selline absoluutne keeld kõikidel kaitsealadel on ebaproportsionaalne. Seletuskirjas esitatud sotisaalmajanduslike mõjude hinnang on puudulik. Ettepanek võimaldada kiireloomulisi raieid kuuse-kooreüraski tõrjeks püünispuude langetamist ja kollete likvideerimist ka metsaomaniku esitatud metsakahjustuste teatiste ning metsakaitseekspertiisi alusel. Lindude häirimise keeld pesitsusajal on kehtinud juba alates 2009 . aastast, seega uut mõju muudatusest ei teki. Sättesse lisatakse ka kaalutlusruumi andev täiendus , mille kohaselt on keelatud häirimine, niivõrd kui see on linnudirektiivi eesmärkide seisukohast oluline. Raierahu rakendamine sh sel ajal tehtavate paikvaatluste metoodika ja põhimõtted on üleval Keskkonnaameti kodulehel, millega kõik metsaomanikud saavad varakult arvestada. Sättes on erand metsakahjustuste likvideerimise kohta. LKS § 31 täiendami ne lõikega 6 ( piiranguvööndi maaparandussüsteemid). Seletuskirjas puudub analüüs, kui palju on piiranguvööndis selliseid maaparandussüsteeme ja ei ole täpsustatud, milliseid tegevusi võib keelata. I gasuguste täiendavate piirangute seadmisel tuleb arvestada nendega kaasnevat mõju piiranguvööndist välja jäävatele aladele. Kindlasti ei tohi need mõjutada aktiivses kasutuses oleva põllumajandusmaa olemasoleva maaparandussüsteemi toimimist . Oluline on, et täiendavate tingimuste ja piirangute kaalumisel kaasataks kõiki maaomanikke, keda need võivad mõjutada. Enne põhjalikku kaasnevate mõjude analüüsi (sh hinnatud mõju ulatust maaparandussüsteemidele väljaspool piiranguvöödi alasid) ei saa sellist uut normi kehtestada Säte annab võimaluse keelata üksnes tegevusi, mis võivad kahjustada kaitse-eesmärgi saavutamist ja mida pigem hakatakse kasutama erandkorras. Need kohad ja konkreetsed tingimused selguvad kaitse-eeskirja koostamise käigus, siis analüüs i takse olukord a ja hinnatakse ka mõju si d. Kaitse-eeskirja koostamine on pikk protsess , kuhu seaduse järgi tuleb kaasata kõik maaomanikud ja kõigil teistel asjast huvitatud isikutel on samuti võimalik kaasa rääkida. Sealhulgas saadetakse kaitse-eeskiri RKM-le ja MEMi ning KeA on senises praktikas teinud koostööd ka TPAga, et maaparandust puudutavad kitsendused läbi arutada . Piiranguvööndites maaparanduse reguleerimise võimaluse loomine on vajalik kaitstavate alade ja liikide soodsa seisundi tagamiseks, et oleks vajaduse korra l võimalus vältida või vähendada kahjulikke mõjusid. Natura alade puhul takistab sellise sätte puudumine otseselt ka rahvusvahelise kohustuse täitmist, s est ei võimalda vajaduse korra l vältida loodusdirektiiv i elupaigatüüpide ja liikide hävitamist või kahjustamist . Poolloodusliku koosluse hekseldamise ja niite maha jätmise keelamine On oluline, et loodusobjekti valitseja arvestaks konkreetse poolloodusliku koosluse tingimustega ning kaasaks protsessi hooldaja. Kuna teatud kohtades ei pruugi olla võimalik heina ära vedada ja on vajalik hekseldamise võimalus. Lisaks tuleb arvestada, et antud säte võib tuua kaasa märkimisväärse töökoormuse suurenemise poolloodusliku koosluse hooldajale. Säte annabki kaitseala valitsejale õig use teha kaalutlusotsus e , mis arvestab konkreetse poolloodusliku koosluse tingimustega ja kaitseala kaitse eesmärkidega ning mh võimaldab lubada kaalukatel põhjustel hekseldamist ning hekseldatud heina maapinnale jät ta . LKS § 61 l õike 3 puntki 5 muutmine (suurkiskjate kahju omavastutus) Tootjad võivad sattuda olukorda, kus suurkiskjate poolt tekitatud kahjud jäävad suures osas tootja enda kanda, mistõttu võib kannatada võimekus rakendada ennetusmeetmeid. Samas puudub seletuskirjas täpsem selgitus, mis alustel omavastutust diferentseeritakse, st mitu korda peab olema kahjustus esinenud, et omavastutuse osakaal suureneks või suureneb see iga järgneva korraga isegi juhul, kui tootjal pole olnud piisavalt vahendeid ennetusmeetmete rakendamiseks. Arusaamatuks jääb, miks suurtootjat e puhul on negatiivne mõju aktsepteeritav Seletuskirja täiendatud (lk -d 17 ja 37). Põhjalikumalt selgitatud proportsionaalse omavastutuse vajadust ja lisatud KeA loomakahjude komisjoni välja töötatud omavastutuse diferentseerimise alus. Samuti selgitatud koos näidetega suurtootjate puhul tõstatatud probleemi põhjendamatust , kuna pigem on just suurtootjad väga varmad oma vara kaitseks tõhusaid ennetusmeetmeid rakendama ning juhtunud suurkiskjate kahjustused on neil enamasti juhuslikud ja/või ühekordsed, misjuhul saabki tulevikus määrata minimaalse omavastutuse . Suurem omavastutus määratakse tootjale, kes ei ole hoolimata korduvate st rünnete st enda loomade kaitseks midagi ette võtnud. LKS-i peatükk 11 (Vastutus) Määrade tõstmine on ebaproportsionaalselt suur ja võib ka tahtmatult toimunud eksimuse (seletuskirja kohaselt igasugust inimtegevust looduses saab hinnata tahtlikuks) korral tuua enesega kaasa maaomaniku ja ettevõtte jaoks üle jõu käivad karistused. Enne kui ei ole tagatud loodusobjektide piiri de täpne määratlemine ei saa tõsta ka vastutust piiriga looduses eksimise eest , samas peab trahvimäärade kehtestamine olema kooskõlas ühiskonna maksujõuga. Vastutussätete muutmisega , sh karistusmäärade tõstmisega , just viiakse need proportsionaalseks rikkum ise iseloomu ja füüsilisele isikule ette nähtud karistusmääraga. Likvideeritakse seni LKS i s kehtiv ebaproportsionaalsus füüsiliste ja juriidiliste isikute karistusmäärade vahel, millele on korduvalt juhtinud tähelepanu ka JuM. Eelnõukohased karistusmäärad o n kooskõlas kehtivate karistusmääradega KarS i § -s 47. Looduslikult esinevate linnuliikide kaitsenõuete rikkumise vastutussätted on eelnõus jagatud kolmeks. Eristatud on häirimine, kahjustamine ja hävitamine . Rakendamisel lähtutakse mõistlikkuse põhimõttest, süüdi saab tunnistada , kui süü on tuvastatud ja on olemas tõendid. Selge on see, et metsas või aasal jalutades linnu lendu tõusmisel isikut ei trahvita. Samuti arvestatakse loodusobjekti piiridega seotud menetlustes tuvastatud asjaoludega. Informatsiooni loodusobjektide paiknemise kohta on võimalik saada metsaregistrist, kus igal maaomanikul on võimalus vaadata enda kinnistu kohta käivaid andmeid. Metsaregistrist leiab teavet nii kaitsealuste liikide leiukohtade ja kaitstavate alade kui ka alles projekteeritavate alade (alad, millele on tehtud kaitse alla võtmise ettepanek) kohta. Lisaks on arendamisel uus Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS) ja Keskkonnaportaal, mille kaudu saavad maaomanikud samuti tutvuda enda kinnistut puudutavate andmetega. Uus EELIS hakkab kava kohaselt maaomanikele väljastama ka teateid registris tehtud muudatuse kohta . Seega lähiajal paraneb teabe kättesaadavus omaniku jaoks veelgi ja igal inimesel on võimalik saada väga täpset ja operatiivset infot enda kinnistu loodusväärtuste ja nendest tulenevate võimalike piirangute kohta. Lisaks on maaomanikel alati võimalus küsida täpsustavat teavet ka Keskkonnaametist. Samuti oskavad inimesed ü l diselt kaarti lugeda ning tänapäeval on reeglina kõigil kasutada ka üsna täpsed nutiseadmed. Karistuse määramisel võetakse arvesse kõiki asjaolusi d , sealhulgas seda, kui rikkumine on toimunud nn kogemata loodusobjekti piiri veidi ületades. LKS-i § 77 (Keskkonnakahju) Planeeritavad kahjumäärad on ebaproportsionaalselt suured ning selliseid otsuseid ei saa teha viimata läbi põhjalikku mõjuhinnangut. Lisaks on seletuskirjas esitatud, et keskkonnakahju määramisel arvestab Keskkonnaamet ka tahtlusega, mille kohaselt EPKK hinnangul võib seletuskirjas esitatud tahtlikkuse selgituse alusel, lugeda tahtlikuks igasugust inimtegevust looduses. Kahjumäärade tõstmisega just viiakse need proportsionaalseks rikkumise iseloomuga. Määrasid on tõstetud proportsionaalselt kahjustatava loodusväärtuse väärtuse ehk ohustatuse ga . Kahjum äära oluline tõstmin e on vajalik, et teatud I kategooria liikide isendite, näiteks kotkaste ebaseadusliku ja kuritahtliku hävitamise korral oleks alus sellise teo kahtluse korral algatada kriminaalmenetlus, mille k äigus tehtud uurimine võimaldab suurema tõenäosusega jõuda lahenduseni . Lisaks on keskkonnakahju piirmäära tõstmi n e vajalik, et viia kooskõlla looduskaitseseadus ja kalapüügiseadus, ühtlustada nende alusel määratavad kahjumäärad. Keskkonnakahju määramisel arvestatakse muuhulgas ka tahtlusega , aga läh tutakse mõistlikkuse põhimõttest, ebaseaduslikuks tegevuseks saab tunnistada teo, kui süü on tuvastatud ja on olemas tõendid . Igasugune tegevus ei ole keelatud ja/või ei käsitleta seda süüteona. Kahjunõue esitatakse ebaseadusliku surmamise või hävitamise korral, mis tähendab, et näiteks liikluses hukkunud looma kohta keskkonnakahjunõuet ei e si ta ta. MS § 29 l õike 11 p unktid 3 ja 4 (lageraielangi suurus) Seletuskirjast ei selgu milline on tegelik sotsiaalmajanduslik mõju Eestile makromajanduse tähenduses. On hindamata, kui palju suurenevad raieteenust osutavate ettevõttete mittetootlikud kulud ja kuidas mõjub ülestöötamise kallinemine puidutarbijatele. Samas piirkonnas 5 aastase intervalliga väiksemate lankide raiumisel ei ole pikas perspektiivis looduskeskkonnale positiivset mõju, kuna metsamaastiku ilme pärast uuenemist 10 aastag a ühtlustub, samas põhjustab lühikese intervalliga tehtav raie piirkonnas häiringuid nii elanikkonnale kui ka metsaelustikule. Oleme nõus, et hindamata on raieteenust osutavate ettevõtete mittetootlikud kulud , aga on mõnevõrra ebaselge , mida märkuse tegij a selle all silmas peab. Kui peetakse silmas transpordikulusid objektide vahel, siis seda ei ole võimalik adekvaatselt kuidagi hinnata selle muudatuse valguses. Täiendame seletuskirja (lk 43), et muudatus võib tähendada selliste kulude teatavat kasvu, mis võib omada mõju ka ülestöötamise hinnale. Samas ei pruugi ülestöötamise kallinemine re aliseeruda ja see ei ole mõjutatud üksnes kavandatud muudatusest, vaid ka paljust muust (palgakasvu surve, sisendhindade (n t kütus) kallinemine . Kõikidest teistest faktoritest kavandatava muudatuse võimaliku mõju eraldamine ei ole võimalik , kuna need on omavahel seotud ja sõltuvad üksteisest . MS § 40 l õige 10 Mõju hinnang (et selgub määruse kehtestamisel) ei ole piisav, kuna antud muudatus mõjutab oluliselt Eesti metsasektori tulevikku ning seetõttu ei saa EPKK toetada kavandatavat muudatust . Muudatusega suureneb oluliselt metsaomanike ja metsatööstuste ebamäärasus tööde planeerimisel, kuna puudub teave, millised täiendavad piirangud võidakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestada. Piirangud kehtestatakse nii, et isikutel oleks piisav alt aeg a nendega kohanemiseks ja vajalike toimingute tegemiseks , mis oluliselt vähendab võimalikku negatiivset mõju . Võimalikud piirangud kehtestatakse vähe malt üks aasta enne jõustumist. See annab mets a omanikele piisavalt aega töid planeerida ja samuti ei saa sel juhul tekkida vastuolu juba kinnitatud metsateatistega. Vastav selgitus on lisatud ka seletuskirja (lk 32). EMA Linnurahu kehtimine üksnes looduskaitse all olevatel aladel on vastuolus Linnudirektiiviga. Oluline kaitsta kõiki looduslikult esinevaid linnuliike nii, et nende arvukus ei väheneks. On väga taunitav, et püütakse seni kehtivat seadust leebemaks muuta. Loodame, et Teie kui direktiivide ellurakendamise ja samas ka siseriiklikult valdkonna eest vastutav minister leiate aja, et kohtuda Eesti Metsa Abiks esindajatega ning leida direktiividest tulenevate ja seadustes se üle võetud kohustuste täitmise nõudmise võimalused ja ühise lahenduse ka nn. pesitsusrahu probleemistikule Lindude häirimise keeld pesitsusajal on ja jääb looduskaitseseadusesse ja see kehtib kõikidel aladel , sh väljaspool kaitstavaid alasid . Lisaks teeb KeM ettepaneku lisada LKS i § 55 lõike 6 1 punkti 2 , millega on üle võetud linnudirektiiv , täiendus, mille kohaselt on lindude tahtlik häirimine keelatud, niivõrd kui see on linnudirektiivi eesmärkide seisukohast oluline. Nimetatud täiendus viib LKS i paremini vastavusse linnudirektiiviga ja annab KeAle kaalutlusruumi võimalike erandite tegemiseks. Vajaduse korra l saab KeA ka raietööde eelduseks oleva metsateatise registreerimisel arvestada, mis ajavahemikul, millistes metsatüüpides, millised linnud pesitsevad ja millised raied neid pesitsusajal enim ohustavad , ning sellest lähtuvalt kaaluda, kas raietöid ajaliselt piirata ja/või seada metsateatisele muud kõrvaltingimused. Metsaseaduse muudatusega on plaanis anda Vabariigi Valitsusele volitus ka väljaspool kaitstavaid alasid seada kuni kaheks kuuks piiranguid raietele, mis annab võimaluse määrusega seada puistute kaupa raietöödele ajalised piirangud. Volitusnorm võimaldab senisest enam arvestada, millistes kasvukohtades ja metsatüüpides on vajadus pesitsusaegse raierahu pidamiseks kõige suurem ning sotsiaalmajanduslik mõju proportsionaalne seatava piiranguga. Lisaks täiendatakse LKS i § 55 sättega , mis ütleb , et tegevuste kavandamisel ja elluviimisel, sh raidmete purustamisel ja teisaldamisel tuleb vältida looduslikult esinevate lindude häirimist ning pesade ja munade hävitamist ja kahjustamist või pesade kõrvaldamist. Tegemist ei ole uue nõudega, vaid § 55 lõikes 6 1 olevate linnustiku kaitset käsitlevate sätete täpsustamisega. Säte on vajalik, et enne tegevuste kavandamist ja elluviimist isikud veenduksid, et tegevusega ei kaasneks § 55 lõikes 6 1 toodud keelu rikkumist. Rahandusministeerium Halduskootöö seadus ( HKTS ) § 13 l õike 11 p unkt 16 Puudub alus Riigihangete seadusest erandi sätestamiseks. Juhul, kui tegemist on teenuse osutamisega riigihangete seaduse mõttes, siis Euroopa Liidu liikmena ei ole Eestil õigust teha riigisiseselt erandeid teenuste hankelepingute puhul riigihangete kohalda misest, vaid need erandid saavad tulla üksnes Euroopa Liidu õigusest. Sealjuures ei ole HKTS muudetavas punktis praegu sisalduvate halduslepingute puhul samuti olemas alust erandi tegemiseks. Eelnõus väljapakutut ei saa aktsepteerida kompromissina. Arvestatud, HKTS i ei muudeta . Eesti Taastuvenergia Koda LKS § 14 l õi g e 7 Igasuguse täiendava piirangu rakendamisel tuleb ette näha ning hinnata selle võimalikku mõju ja suurust laiemalt ning ühtlasi kaaluda võimalusi selle leevendamiseks . Lindude häirimise keeld pesitsusajal on kehtinud juba alastes 2009 . aastast, seega mõju ei teki seadusemuudatusega. Raiekeeld rakendub sätte kohaselt kaitstavatel loodusobjektidel, millel asuvad tundlikud ja kaitset vajavad ökosüsteemid, sh mets aelupaigatüübid ning liigid , sh kaitsealused linnud . Nendel aladel on majandustegevus, sh metsaraie, kas keelatud või piiratud: Seega metsaraiele lisatav ajaline piirang ei ole olulise mõjuga, kuivõrd valdavalt on metsaraie juba niigi kaitstavatel loodusobjektidel keelatud. Lisaks lisatakse LKS i § 55 lõike 6¹ punkti 2 kaalutlusruumi andev täiendus, mille kohaselt on keelatud häirimine, niivõrd kui see on linnudirektiivi eesmärkide seisukohast oluline . Samuti on r aierahu rakendamine sh sel ajal tehtavate paikvaatluste metoodika ja põhimõtted üleval Keskkonnaameti kodulehel, millega kõik metsaomanikud saavad varakult arvestada. Eestimaa Talupidajate Keskliit LKS § 55 täiendamine lõikega 6 2 (raidmete punkt) Vajab põhjalikumat mõju analüüsi, ei saa nõustuda. Probleem, et igasugust häirimist saab tõlgendada tahtlikuks. Liialt on ruumi seaduse erinevate sätete tõlgendamiseks ja sanktsioonide rakendamiseks. Kõik tegevused/igasugune häirimine ei ole keelt aud ja/või ei käsitleta neid süüteona. Kõnealuses sättes viidatud § 55 lõikes 6¹ punkti 2 on kavas lisada ka kaalutlusruumi andev täiendus. Samuti ei ole tegemist uue nõudega, vaid olemasolevate § 55 lõikes 6 1 olevate linnustiku kaitset käsitlevate sätete täpsustamisega. LKS § 11 (vastutus) Liiga suur vahe era- ja juriidiliste isikute karistusmäärade vahel seda enam, et võib juhtuda tahtmatult). Selline tõstmine on ebaproportsionaalne. Väiksemate ettevõtete korral võivad viia majandusraskusteni või pankrotini. Karistuste karmistamise kõrval tuleks tegeleda selgitustööga. Vastutussätete muutmisega , sh karistusmäärade tõstmisega just viiakse need proportsionaalseks rikkumise iseloomu ja füüsilisele isikule ette nähtud karistusmääraga. Likvideeritakse seni LKS i s kehtiv ebaproportsionaalsus füüsiliste ja juriidiliste isikute karistusmäärade vahel, millele on korduvalt juhtinud tähelepanu ka JuM. Eelnõukohased karistusmäärad on kooskõlas kehtivate karistusmääradega KarS i § -s 47. Looduslikult esinevate linnuliikide kaitsenõuete rikkumise vastutussätted on eelnõus jagatud kolmeks. Eristatud on häirimine, kahjustamine ja hävitamine . Rakendamisel lähtutakse mõistlikkus e põhimõttest ja arvestatakse asjaoludega. Oleme nõus, et lisaks tuleb tegeleda selgitustööga. MTÜ Eesti Erametsaliit LKS § 14 l õi g e 7 Ei ole nõus esitatud kujul planeeritava muudatusega. Vajadusel saab kaitse-eeskirjaga täiendavaid piiranguid kehtestada. Selline absoluutne keeld kõikidel kaitsealadel seab osad metsaomanikud põhjendamatult keerulisse olukorda. Ei saa olla olulist positiivset mõju keskkonnale. Mõju ka väljaspool metsi toimuvale (sundpuhkus, puiduga varustamine). Hindamata on jäänud regio naalsed mõjud piirkondades, kus inimesed elavad suure territooriumiga kaitsealadel, näiteks rahvusparkides. Samuti ei ole hinnatud mõju tööhõivele. Enam ikul kaitsealadel kaitse-eeskirjad juba olemas. Lisaks on kaitstavaid objekte, kus ei ole eeskirja ja nä iteks üksikobjektidel on küll kaitse-eeskiri , aga kuna kaitse eesmärk on teine, siis seal ei reguleerita metsaraiet linnukaitse eesmärgil. Sama võib olla olukord ka näiteks taime de kaitseks moodustatud püsielupaikades. Rahvusparkides on metsaraiet võimalik teha piiranguvööndites, kuid ka seal võib lindude pesitsusrahu ajal olla raie keelatud, kuna seal võib asuda kaitsealuse linnu pesitsuskoht või on muu kaitstav loodusväärtus , nt taim, mille kaitseks on metsaraie keelatud. Metsaraiet on võimalik teha aastas erinevatel aegadel, tegemist ei ole tegevusega, mida saab teha üksnes hooajaliselt kevadsuvel ning seega on võimalik tegevust planeerida teisele ajale. Raierahu rakendamine sh sel ajal tehtavate paikvaatluste metoodika ja põhimõtted on üleval Keskkonnaameti kodulehel, millega kõik metsaomanikud saavad varakult arvestada. Jääb arusaamatuks mida eelnõus metsana käsitletakse - kas aluseks on võetud MS § -d 3 ja 4 või on mingisugune muu definitsioon. Metsa mõiste on defineeritud metsaseaduses, millele on viidatud ka LKS i s. LKS i s on täpsustatud metsa mõiste kasutust rannal ja kaldal metsamaa tähenduses (LKS i § 38 lg 2) . Ettepanek on võimaldada kiireloomulisi raieid (kuuse-kooreüraski tõrjeks püünispuude langetamine ja kollete likvideerimine) ka metsaomaniku esitatud metsakahjustuste teatiste ning metsakaitseekspertiisi alusel ilma ettekirjutist tegemata. LKS i s ei plaanita selles osas MS i ja selle rakendamise praktikat muuta. Eelnõu fookuses on see, et kahjustuste puhul säte ei kehti, mitte see, et nüüd hakatakse ettekirjutusi ja sunnivahendeid rakendama. Korrastame seletuskirja teksti , et oleks üheselt arusaadav, et metsakahjustuse ärahoidmisek s saab metsaeks pertiisi alusel raieid teha. Eelnõus erandite sissetoomine tekitab õiguslikku segadust. Kas erandid kehtivad ainult kaitsealade kohta? Kas kaitsealadel plaanitakse keelata ka muud tegevused, mis võivad linde häirida ja kahjustada. Näiteks poollooduslike koosluste hooldamine LKS i § 14 lisatavas lõike s 7 nimetatud erandid kohalduvad pindalalistel kaitstavatel loodusobjektidel. Väljaspool kaitsealasid tuleb järgida LKS i teisi linnustikukaitse sätteid, mis näevad ka ette erand e id ehk teatud tingimustel võimaluse tegevusteks, mis võivad linde häirida. LKS § 31 l õi g e 6 Seab ohtu maaparandussüsteemide toimimise. Ebaproportsionaalne on volitada piiranguvööndis määratlemata tegevuste keelamine (ei ole täpsustatud millised tegevused). Kaob erinevus piiranguvööndi ja sihtkaitsevööndi vahel. Tegemist on lõpetamata loendiga, et anda mõista , millise i d tingimusi silmas peetakse. Tegemist pole lõpliku loendiga ehk seatava tingimuse konkreetne sisu tuleb kirja panna kaitse-eeskirja koostamise l, arvestades konkreetse koha eripära. Seadusemuudatus ise konkreetseid muudatusi looduses kohe kaasa ei too. Kaitse-eeskirja koostamine on pikk protsess , kuhu seaduse järgi tuleb kaasata kõik maaomanikud ja kõigi teistel asjast huvitatud isikutel on samuti võimalik kaasa rääkida. Sealhulgas saadetakse kaitse-eeskiri MEMi ning KeA on senises praktikas teinud koostööd ka TPAga, et maaparandust puudutavad kitsendused läbi arutada ja kaaluda võimalike maaparandussüsteeme ohustavate tegevuste vajalikkus. LKS § 55 l õi g e 6 2 Arusaamatuks jääb miks tuuakse eelnõus eraldi välja „raidmete purustamine ja teisaldamine“. On ka teisi tegevusi ja kas trahv 150 000 ja keskkonnakahju. Millises ulatuses on kavandatud inimtegevust kevad-suvisel lindude pesitsusperioodil piirata? Eelnõus toodud sõnastus tähendab seda, et igasugune inimtegevus, millega võib kaasneda lindude häirimine on keelatud . Raidmete purustamise nimetamine sättes on vajalik näite toomiseks, tegemist on ka ühe tegevusega, mille käigus sageli linnupesad hävivad, kuivõrd linnud teevad oma pesad sageli rai d metesse. Seega on oluline, et tegevuste korral, mille korral on teada oht, et linnud võivad pesad teha ja pesad võivad tegevuse käigus hävida, siis on oluline rakendada ennetusmeetmeid, et linnud ei asuks pesasid ehitama . Sä tte eesmärk ei ole tegevuste keelamine , vaid et tegevuste korral veendutaks, et need ei ohustaks linnupesi ja rakendataks aegsasti ennetavaid meetmeid, mis hoiaks ära olukorrad, kus tegevuse käigus linnupesad hävivad. LKS § 11 Määrade tõstmine on ebaproportsionaalselt suur ja võib ka tahtmatult toimunud eksimuse korral tuua enesega kaasa maaomaniku ja ettevõtte jaoks üle jõu käivad karistused. 100 kordne trahvimäärade tõus ei kajasta aja jooksul toimunud muudatusi majanduses ja elatustasemes objektiivselt. Seletuskirjast ei selgu, milliseid majandusnäitajaid on sellise tulemuse saamisel kasutatud. Eelnõuga eristatakse erinevad väärteokoosseisud ja viiakse karistusmäärad kooskõlla kehtivate karistusmääradega (KarS i § 47). Seejuures tuleb märkida, et LKSis on juriidilise isiku karistusmäär püsinud muutumatuna 2004. aastast (v.a § 74 1 lg 2 ja § 74 5 lg 2) ja on kuni 3200 eurot. See on selgelt liiga leebe karistus rikkumiste eest, mis võivad meie loodust väga oluliselt negatiivselt mõjutada. Sanktsioonide kehtestamisel on oluline arvesse võtta ka majanduslikku tulu, mida seaduse nõuete eiramine võib ettevõtjale anda. Praegu kehtivad juriidiliste isikute karistuste piirmäärad ei ole põhjendatud ka seetõttu, et paigast on nihutatud füüsilistele ja juriidilistele isikutele mä äratavate maksimaalsete karistuste proportsioonid. Füüsilisele ja juriidilisele isikule ettenähtud karistuse maksimaalne määr peaks omavahel korreleeruma, kuivõrd maksimaalse karistusmäära sätestamisel nii füüsilise kui ka juriidilise isiku puhul peab arve stama nii kaitstavat õigushüve (kaitsealuse loodusobjekti säilimine) kui ka eri- ning üldpreventiivseid mõjusid. Kui füüsilisele isikule on LKSi rikkumiste eest võimalik määrata maksimumkaristus, mis on karistusseadustiku § 47 lõike 1 kohaselt 300 trahviühikut, siis juriidiliste isikute kehtiv karistusmäär moodustub maksimaalselt vähem kui ühe sajandiku karistusseadustikuga sätestatud maksimaalsest karistusmäärast, mis hetkel on 400 000 eurot (KarS i § 47 lg 2) . . LKS täiendada § -ga 23 1 Ettepanek täienda da looduskaitseseadust §-ga 23 1 järgmises sõnastuses: „§ 23 1 . Kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiri looduses kättenäitamine Kui kinnisasjal asub kaitseala, hoiuala, püsielupaiga, kaitstava looduse üksikobjekti või kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjekti välis- või vööndite piir, on kaitstava loodusobjekti valitseja kohustatud kinnisasja igakordsele omanikule või kinnistusraamatusse kantud valdajale tema taotluse alusel looduses kätte näitama kinnisasjal asuva kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiri.“; Täiendus ei ole vajalik, kuna KeA peab selgitama ja selgitabki kaitstava loodusobjekti valitsejana isikule, kui isik selleks soovi avaldab, mi llised väärtused tema maal asuvad, kus kulgevad piirid, millised on piirangud. LKS § 77 1 LKS muutmise eelnõu peab olema kooskõlas keskkonnavastutuse seadusega (LKS iga isendi korjamisega aga keskkonnavastutuse seaduse kohaselt tekib keskkonnakahju siis, kui on oluliselt kahjustatud elupaika). Kui I kategooria liikide tahtliku kahjustamise eest kõrged kahjumäärad võivad olla arusaadavad, siis II ja III kategooria liikide isendipõhised kahjumäärad on ülepaisutatud. Kas on õige juhuslikult toimunud õnnetuse tagajärjel (valge-toonekurg liikluses) hukkunud isendi eest nõuda autojuhilt keskkonnale tekitatud kahju? Sama küsimus tekib ka paljude teiste paiguti laialdaselt levinud kaitsealuste liikide tahtmatu kahjustamisega kaasneva keskkonnakahju arvutamise ja sissenõudmise korral. Vastutussätete muutmisega , sh karistusmäärade tõstmisega just viiakse need proportsionaalseks rikkumise iseloomu ja füüsilisele isikule ette nähtud karistusmääraga. Likvideeritakse seni LKS i s kehtiv ebaproportsionaalsus füüsiliste ja juriidiliste isikute karistusmäärade vahel, millele on korduvalt juhtinud tähelepanu ka JuM. Eelnõukohased karistusmäärad on kooskõlas kehtivate karistusmääradega KarS i § -s 47. Looduslikult esinevate linnuliikide kaitsenõuete rikkumise vastutussätted on eelnõus jagatud kolmeks. Eristatud on häirimine, kahjustamine ja hävitamine . Rakendamisel lähtutakse mõistlikkuse põhimõttest, süüdi saab tunnistada , kui süü on tuvastatud ja on olemas tõendid. Kahjunõue esitatakse ebaseadusliku surmamise või hävitamise korral, mis tähendab, et näiteks liikluses hukkunud looma kohta keskkonnakahjunõuet ei ole võimalik esitada, kuna tegemist on õnnetusjuhtumiga, mitte kaitsealuse isendi vastu suunatud ebaseadusliku teoga. MS § 29 p unktid 3 ja 4 Seletuskirjast ei selgu milline on tegelik sotsiaalmajanduslik mõju Eestile makromajanduse tähenduses. On hindamata, kui palju suurenevad raieteenust osutavate ettevõttete mittetootlikud kulud ja kuidas mõjub ülestöötamise kallinemine puidutarbijatele. Samas piirkonnas 5 aastase intervalliga väiksemate lankide raiumisel ei ole pikas perspektiivis looduskeskkonnale positiivset mõju, kuna metsamaastiku ilme pärast uuenemist 10 aastaga ühtlustub, samas põhjustab lühikese intervalliga tehtav raie piirkonnas häiringuid nii elanikkonnale kui ka metsaelustikule. Oleme nõus, et hindamata on raieteenust osutavate ettevõtete mittetootlikud kulud , aga on mõnevõrra ebaselge, mid a märkuse tegija selle all silmas peab. Kui peetakse silmas transpordikulusid objektide vahel, siis seda ei ole võimalik adekvaatselt kuidagi hinnata selle muudatuse valguses. Täiendame seletuskirja (lk 47) , et muudatus võib tähendada selliste kulude teatavat kasvu, mis võib omada mõju ka ülestöötamise hinnale. Samas ei pruugi ülestöötamise kallinemine realiseeruda ja see ei ole mõjutatud üksnes kavandatud muudatusest, vaid ka paljust muust (palgakasvu surve, sisendhindade (n t kütus) kallinemine. Kõikidest teistest faktoritest kavandatava muudatuse võimaliku mõju eraldamine ei ole võimalik , kuna need on omavahel seotud ja sõltuvad üksteisest. Oleme seisukohal, et enne metsanduse arengukava kinnitamist Riigikogu poolt ei ole põhjendatud niivõrd suurte metsandusliku mõjuga otsuste tegemine. Tegemist ei ole suure metsandusliku mõjuga piiranguga , 5 hektarist suuremate eraldiste osakaal on vaid 2% kõikide tulundusmetsas asuvate eraldiste koguarvust. Ja lageraielangid pindalaga 5 kuni 7 ha moodustavad vähem kui 5% kõigi lageraiete arvust. Seega ei ole mõju lageraiete üldisele mahule oluline. Samuti ei tähenda tehtav muudatus raiete keeldu või ärajäämist, vaid mõjutab raiete ajatamist. Põhjalikum metsamajanduslike tööde planeerimine või maldab selliste ajatamisest tingitud mõjudega kohaneda. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Metsandust puudutavad sätted Menetlus ei ole olnud kooskõlas kehtiva õigusega (VTK puudumine ei ole õigustatud – 8 miljonit kahju aastas, seega oluline negatiivne mõju sektorile ja seega kogu RE-le, KeA halduskoormuse vähendamine ja huvigruppide rahulolu saavutamise vajadus ei kvalifitseeru erakordseks kriisisituatsiooniks ). Kui MAK asendab VTK, siis kus seal või 2016 VTK-s on Määruse nr 180 lg-s 1 nimetatud teave? Ei ole esitatud tõendeid/analüüsitud, et valitud eesmärke (KeA halduskoormuse vähendamine, huvigruppide rahulolu suurendamine, lindude kaitsmine, trahvimäärade tõus) ei oleks võimalik saavutada kavandatust leebemate vahenditega. Eesmärk kaitsta loodusli kult esinevaid linde ei kaalu automaatselt üle metsaomanike õigusi . Eelnõude menetlus on dünaamilises arengus ja on täiesti loomulik, et selle käigus lisandub uusi teemasid. VTK üks peamine eesmärk on teavitada ja ühiskonnas läbi arutada uued teemad (võimal ikud seadusemuudatused). Seda on linnurahu puhul avalikkuses tehtud juba mitu aastat. Samuti ei ole VTK hädavajalik mõju hindamise seisukohast, kuna VTK tasandil nõutav mõjuhinnang on väga üldine ja esialgne. Kuna MAK2030 on alles koostamisel, siis ei ole ka kinnitatud strateegilisi eesmärke. Eelnõu menetlemine on ennatlik enne MAK valmimist, vajalikke uuringuid ning VTK . Tegemist on l i n nu direktiivi nõudega ja lindude häirimise keeld pesitsusajal on kehtinud juba alastes 2009 . aastast, kui see nõue võeti ü le LKSi. S eega ei ole tegemist uue r egulatsiooniga. Kuid hoolimata pikast kehtimise perioodist ja igakevadisest teavitamisest lindude pesitsemisel raierahu järgida ilmnes 2021. aasta kevadsuvel, et metsaraiel ei ole sellega järjepidevalt ja ühetaoliselt arvestatud ning just metsamajandussektorist anti signaal, et tegemist on justkui uue piiranguga ja õiguslikult ebaselge olukorraga. Seega on põhjendatud ja vajalik regulatsioone seaduses täpsustada. Raierahu rakendamine sh sel ajal tehtavate paikvaatluste metoodika ja põhimõtted on üleval Keskkonnaameti kodulehel, millega kõik metsaomanikud saavad varakult arvestada. Raierahu ja linnukaitse sätetele ei ole tõesti eelnenud VTKd. VTK üks peamine eesmärk on teavitada ja ühiskonnas läbi arutada uued teemad (võimalikud seadusemuudatused) ja kuna tegemist on kehtiva normi täpsustamisega ning linnurahu teema on avalikkuses olnud arutluse all juba mitu aastat, siis ei ole VTK koostamine siin ka asjakohane. Eelnõu on nii formaalselt kui ka materiaalselt vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dega 10, 11, 13, 14, 31 ja 32. PS i § 10 kohaselt ei välista PS i teise s peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele. PS i § 11 sätestab, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas PS i ga. Need piirangu d peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. PS i § 13 kaitseb igaüht riigivõimu omavoli eest. PS i § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. PS i § 31 sätestab ettevõtlusvabaduse põhimõtte ja PS i § 32 igaühe omandi kaitse. Eelnõuga kavandatud seadusemuudatused on PS i aluspõhimõtetega (inimväärikus, sotsiaalriik, demokraatia ja õigusriik) kooskõlas. PS võimaldab seadusega õigusi ja vabadusi piirata, kui piirangud on reaalselt vajalikud ning proportsionaalsed. Raierahu reguleerimine seaduse tasandil ei ole vajalik (RMK peab raierahu, kõik vastutustundlikud metsaomanikud ka järgivad (õ iguslik veendumus tava osas olemas) , muudatuse põhjus ei ole, et seda tava rikutakse (seega tegemist ei ole ülemäärase halduskoormusega), v ajadusel saab kaitse-eeskirjaga täiendavaid piiranguid kehtestada, lisaks on KeM töötanud välja juhendi ning minister on välja andnud KeA-le LKS tõlgenduse ja nõuete tagamise selgitused. Direktiiv ei sea ranget kaitsekohustust mistahes linnuliikidele Linnudirektiivi artikkel 5, mis mh keelab lindude häirimise , kuivõrd see on oluline direktiivi mõistes, käsitleb kõiki looduslikult esinevaid linnuliike . Nimetatud direktiivi säte võeti looduskaitseseadusega ü le 2009. aastal. Kuid hoolimata pikast kehtimise perioodist ja igakevadisest teavitamisest lindude pesitsemisel raierahu järgida ilmnes 2021. aasta kevad suvel, et metsaraiel sellega ei ole järjepidevalt ja ühetaoliselt arvestatud ning vastupidi anti metsamajandussektorist signaal, et tegemist on justkui uue piiranguga ja õiguslikult ebaselge olukorraga. Seega on põhjendatud ja vajalik regu latsioone seaduses täpsustada. Raierahu rakendamine sh sel ajal tehtavate paikvaatluste metoodika ja põhimõtted on üleval Keskkonnaameti kodulehel, millega kõik metsaomanikud saavad varakult arvestada. Hinnanguliselt tehakse kaitsealade piiranguvööndites kavandatava raierahu ajal alla 1% raietest. EMPL on seisukohale, et sellisel territooriumil raiete keelamisel ei saa olla olulist positiivset mõju keskkonnale ning kehtestatava piirangu tegelikku mõju tuleks sisuliselt hinnata. R aierahu on üks paljudest ja üks konkreetsema tulemusega meede metsalinnustiku le negatiivse mõju leevendamiseks ja l angeva arvukuse juures tuleb kasutada kõiki võimalusi, et kõrvaldada või vähendada inimese põhjustatud (suremust suurendavate) tegurite mõju. Lindude häirimise keeld pesitsusajal on kehtinud juba alas tes 2009 . aastast, seega mõju ei teki selle seadusemuudatusega. LKS i § 55 lõike 6¹ punkti 2 lisatakse ka kaalutlusruumi andev täiendus, mille kohaselt on keelatud häirimine, niivõrd kui see on linnudirektiivi eesmärkide seisukohast oluline. Kui kaitsealadel tehtav raie on alla 1%, siis ei saa k a negatiivne mõju metsasektorile olla siin oluline . Täiesti hindamata on jäänud regionaalsed mõjud piirkondades, kus inimesed elavad suure territooriumiga kaitsealadel. Samuti ei ole hinnatud mõju tööhõivele. Kaitsealadel on sihtkaitsevööndis majandustegevus, sh raied keelatud. Piiranguvööndis on raietele seatud piirangud, sageli ka ajalised piirangud kaitsealuste lindude pesitsemisajal, samuti on piirangud kaitsealuste taimede kasvukohtades. Seega kaitstavatel loodusobjektidel lindude pesitsemisrahu tagamiseks ajaline piirang ei ole olulise mõjuga, kuivõrd suures osas on raied mõnel teisel looduskaitselisel põhjusel keelatud. Metsaraiet on võimalik teha aasta ring i ja see ei ole hoojajaline tegevus, mida saab teha ainult kev ad-suvisel ajal ning seetõttu on võimalik raiet planeerida teisele ajale. Eelnõu kohaselt järgneb metsaomaniku metsakahjustustest teavitamisele riigipoolne ettekirjutuse tegemine ja ähvardused sunnivahendite rakendamiseks. Selline riigipoolne usaldamatus ja ähvardamine võib viia selleni, et metsaomanikud sanktsioonide hirmus jätavad kahjustuste teatised esitamata ja ohtlike metsakahjustuste levikute ei tõkestata. Ettepanek on võimaldada kiireloomulisi raieid (kuuse-kooreüraski tõrjeks püünispuude langetamine ja kollete likvideerimine) ka metsaomaniku esitatud metsakahjustuste teatiste ning metsakaitseekspertiisi alusel ilma ettekirjutist tegemata. LKS i s ei plaanita selles osas MS i ja selle rake ndamise praktikat muuta. Eelnõu fookuses on just see, et kahjustuste puhul säte ei kehti, mitte see, et nüüd hakatakse ettekirjutusi ja sunnivahendeid rakendama. A rusaadavuse huvides k orrastame seletuskirja teksti (lk 9) , et üheselt selguks, et metsakahjustuste ärahoidmiseks tehtav raie metsa ekspertiisi alusel on lubatud erand raiekeelust. Linnudirektiivi artikkel 5, mis on üle võetud LKS i § -ga 6 ¹ kohaldub kõikide looduslike linnuliikide kohta, seega üksnes direktiivi lisa I liikidega piirangu kohaldamine on vastuolus direktiiviga. Metsateatiste menetlustes tuleb arvestada iga konkreetse ala kaitseväärtusega. Seetõttu ei ole halduskoormuse suurenemise vältimiseks eesmärgipärane uue piirangu kehtestamine kõikidel kaitstavatel loodusobjektidel sõltumata nende kaitse-režiimist ja eesmärgist, sest see piiraks nii võimalusi metsade majandamiseks piirkondades, kus see on ka kaitse-eeskirjaga lubatud. Antud juhul on muudatus ilmselgelt ebaproportsionaalne, sest menetluse kvaliteeti on võimalik parandada ka Keskkonnaregistri andmekogu täiendamisega. Kõige eesmärgipärasem on olemasolev olukord, kus konk reetse ala kaitse-eesmärke on võimalik arvestada individuaalselt metsateatise menetluses, sh sätestada täiendavaid tingimusi raieala ja raieaja piiramiseks jne. Alternatiivselt oleks võimalik kuulutada välja RMK poolt pikem raierahu ka üksnes nendel kaitse aladel, mille kaitse-eesmärgiks on linnudirektiivi lisas 1 nimetatud lindude kaitse Regulatsiooni eesmärk on kehtestada raierahu kõi kidel kaitstavatel aladel, kuna need on nii linnustiku kui ka muu loodusliku mitmekesisuse seisukohast just kõige olulisemad alad. K aitseala on ka inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala ning loogiline on seal tagada segamatu paljunemine mitte ainult lindudele, vaid ka teistele liikidele. Samuti ei ole põhjendatud keskenduda linnudirektiivi lisa I liikidele, kuna direktiivi kohaselt tuleb rangeid kaitsemeetmeid (artikkel 5) rakendada kõikide looduslikult esinevaid linnuliike kohta. MS § 29 p unktid 3 ja 4 Kavandatav muudatus ei ole proportsionaalne, kuivõrd eelduslikult on võimalik suurendada teatud sihtrühmade rahulolu metsandust puudutavates küsimustes ka muul moel kui intensiivse eraomandi piiranguga Tegemist ei ole intensiivse piiranguga. Viie st hektarist suuremate eraldiste osakaal on vaid 2% kõikide tulundusmetsas asuvate eraldiste koguarvust. Ja lageraielangid pindalaga 5 kuni 7 ha moodustavad vähem kui 5% kõigi lageraiete arvust. Seega ei ole mõju lageraiete üldisele mahule ol uline. Samuti ei tähenda tehtav muudatus raiete keeldu või ärajäämist, vaid mõjutab raiete ajatamist. Põhjalikum metsamajanduslike tööde planeerimine võimaldab selliste ajatamisest tingitud mõjudega kohaneda. Muudatuse eraldiseisev eesmärk ei ole sihtrühma de rahulolu suurendamine. Lageraielankidele esitatavad senised nõuded on viinud metsade suuremale killustatusele, seda nii puidutootmise kui ka elupaiga väärtusest vaadatuna. Viimane puudutab just liike, kes vajavad suuremaid ühtlase struktuuriga metsaalas id. Lageraielangi suuruse mõjud elustikule on välja toodud Eesti Maaülikooli koostatud „Metsade majandamisel eraldisepõhise langi pindala rakendamise mõju analüüs“ [1] , millest on ülevaade ka eelnõu seletuskirjas (lk -d 46-47) . Seletuskirjast ei selgu milline on tegelik sotsiaalmajanduslik mõju Eestile makromajanduse tähenduses. On hindamata, kui palju suurenevad raieteenust osutavate ettevõttete mittetootlikud kulud ja kuidas mõjub ülestöötamise kallinemine puidutarbijatele. Samas piirkonnas 5 aastase intervalliga väiksemate lankide raiumisel ei ole pikas perspektiivis looduskeskkonnale positiivset mõju , kuna metsamaastiku ilme pärast uuenemist 10 aastaga ühtlustub, samas põhjustab lühikese intervalliga tehtav raie piirkonnas häiringuid nii elanikkonnale k ui ka metsaelustikule. Oleme nõus, et hindamata on raieteenust osutavate ettevõtete mittetootlikud kulud , aga on mõnevõrra ebaselge, mida märkuse tegija selle all silmas peab. Kui peetakse silmas transpordikulusid objektide vahel, siis seda ei ole võimalik adekvaatselt kuidagi hinnata selle muudatuse valguses. Täiendame seletuskirja (lk 47) , et muudatus võib tähendada selliste kulude teatavat kasvu, mis võib omada mõju ka ülestöötamise hinnale. Samas ei pruugi ülestöötamise kallinemine realiseeruda ja see ei ole mõjutatud üksnes kavandatud muudatusest, vaid ka paljust muust (palgakasvu surve, sisendhinda de (n t kütus) kallinemine. Kõikidest teistest faktoritest kavandatava muudatuse võimaliku mõju eraldamine ei ole võimalik, kuna need on omavahel seotud ja sõltuvad üksteisest . Formaalselt õigusvastased on ka muudatused seoses vastutusega. Määrade tõstmine on ebaproportsionaalselt suur ja võib ka tahtmatult toimunud eksimuse korral tuua enesega kaasa maaomaniku ja ettevõtte jaoks üle jõu käivad karistused. Peab olema selgelt arusaadav, milliste eluliste asjaolude esinemisel ja mil viisil käitumine on kee latud. 100 kordne trahvimäärade tõus ei kajasta aja jooksul toimunud muudatusi majanduses ja elatustasemes objektiivselt. Seletuskirjast ei selgu, milliseid majandusnäitajaid on sellise tulemuse saamisel kasutatud. Vastutussätete muutmisega , sh karistusmäärade tõstmisega , just viiakse need proportsionaalseks rikkumise iseloomu ja füüsilisele isikule ette nähtud karistusmääraga. Likvideeritakse seni LKS i s kehtiv ebaproportsionaalsus füüsiliste ja juriidiliste isikute karistusmäärade vahel, millele on korduvalt juhtinud tähelepanu ka JuM. Eelnõukohased karistusmäärad on kooskõlas kehtivate karistusmääradega KarS i § -s 47. Looduslikult esinevate linnuliikide kaitsenõuete rikkumise vastutussätted on eelnõus jagatud kolmeks. Eristatud on häirimine, kahjustamine ja hävitamine . Rakendamisel lähtutakse mõistlikkuse põhimõttes t ja menetluses arvestatakse kõiki asjaolusid. Süüdi saab tunnistada , kui süü on tuvastatud ja on olemas tõendid. LKS §-d 74 20 , 74 21 ning 74 25 LKS §-d 74 20 , 74 21 ning 74 25 viitavad Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ lisa IV punktidele a ja b. Nende sätete aadressaadile ei ole tagatud õigusselgus ega -kindlus, kuivõrd direktiivi lisa IV punkt a ning b on koostatud erialaseid eriteadmisi nõudvas vormis ning on peamiselt ladina keeles. Seeläbi ei ole ka kõige seadusekuulekamal inimesel võimalik selgelt aru saada, m illised kitsendused on seadusandja tema tegevusele seadnud ning milliseid piiranguid on tal kohustus järgida. Keskmisel inimesel ei saa olla oskusi ega teadmisi kõigi Direktiivi lisades leiduvate liiginimetuse identifitseerimiseks ning mõistmiseks. Seda en am, et lisas ei sisaldu nimetatud loomade ning taimede elu- ja kasvupaikasid ja jääb arusaamatuks, milliseid alasid on seadusandja silmas pidanud näiteks isendite selgelt märgatavate paljunemis- või puhkekohtade all. Nimetatud sätted käsitlevad loodusdirektiivi IV lisa liike, mis pea kõik on Eestis kaitse all (eestikeelsed nimekirjad kõigile RTs kättesaadavad) ja info nende kohta kantud EELIS e sse. Seega on nende kaitse reguleeritud meie enda seadus tega ja vastavate piirangutega on võimalik/tuleb arvestada tegevuste s ja lubade menetlemisel. Eelnõu on korrastatud ja dubleerivad sätted on välja jäetud. Direktiivi tõlgendus (milliseid liike, kuidas peab kaitsma ja tahtlus) LKS § 55 kasutatavat mõistet „tahtlik häirimine“ on võimalik käsitleda ka ainult otsese tahtlusena, milline seisukoht vajab ammendavat ja üheselt mõistetavat selgitamist ka Eelnõu seletuskirjas. Kehtivas õiguses on mõiste „tahtlus“ defineeritud KarS i §-s 16. Ka õ iguskantsler on oma 7.06.2019 arvamuses selgitanud: „Karistusseadustiku § 16 lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus (vt ka KarS i § 16 lg-d 2–4). Tahtlikuks loetakse muu hulgas süütegu, mille isik paneb toime kaudse tahtlusega ehk kui ta peab võimalikuks, et linde pesitsusajal ja poegade kasvatamise ajal häiritakse, pesad ja munad hävitatakse või neid kahjustatakse. Riigikohus on öelnud, et „kui isik loob teadlikult sellise kausaalahela kulgemise, mille käiku ja tagajärgi ta ei suuda, oska ega ka taha kontrollida, kiidab ta need tagajärjed kaudse tahtluse tähenduses samal ajal ka heaks“. Seega on LKS i § 55 lõikes 6¹ kasutatud mõiste „tahtlik“ hõlmatud KarS i § 16 lõikes 1 nimetatud tahtluse esinemise viisidega. Seletuskirjas täiendatud tahtluse mõiste selgitust ( lk 17) Maaeluministeerium Seletuskirjas ajakohastada ja kasutada võimalikult hilisemaid andmeid näiteks 2019. a asemel 2020.a raiete pindala Eestis (lk 33) jne. Andmed ajakohastatud (lk 35) Eelnõu § 1 punktide 1, 6, 7 ja 9 valguses palume selgitada mullaharimise mõistet, jääb arusaamatuks, mida on selle all mõeldud. Palume täpsustada, millised mullaharimise võtted on poollooduslikel kooslustel lubatud ja millised ei ole, nt kas randaalimine on lubatud? Seletuskirja täiendatud (lk 5) , et p ära nd niitudel on keelatud igasugune mullaharimi n e , sh randaalimi n e, mis mõjutab olemasolevat rohukamarat. Eesmärk on säilitada pärandniitudele omast taimestikku, mis on kujunenud pika aja jooksul ning just tänu rohukamarat erinevate abivahendite abil mehhaaniliselt mõjutamata. LKS § 31 l õi g e 6 Tegemist on eelnõu uue sättega ja see puudutab eriti maaomanikke ja Riigimetsa Majandamise Keskust, seetõttu on eriti oluline saada nende seisukohad eelnõu sätte kohta. Seadusemuudatus ise konkreetseid muudatusi kaasa ei too. Kaitse-eeskirja koostamine on pikk protsess , kuhu seaduse järgi tuleb kaasata kõik maaomanikud ja kõigi l teistel asjast huvitatud isikutel on samuti võimalik kaasa rääkida. Sealhulgas saadetakse kaitse-eeskiri RKM i le, MEMi le ning KeA on senises praktikas teinud koostööd ka TPAga, et maaparandust puudutavad kitsendused läbi arutada . P iiranguvööndites maaparanduse reguleerimise võimaluse loomine on vajalik kaitstavate alade ja liikide soodsa seisundi tagamiseks , et oleks vajaduse korra l võimal ik vältida või vähendada kahjulikke mõjusid. Natura alade puhul takistab sellise regulatsiooni puudumine otseselt ka rahvusvahelise kohustuse täitmist, sest ei võimalda vajaduse korra l vältida loodusdirektiiv elupaigatüüpide ja liikide hävitamist või kahjusta mist . Ebaselge on, milliste maaparandussüsteemi rajatiste kohta regulatsioon rakendub. Kas ainult kuivenduskraavide või ka eesvoolude kohta. Teeme ettepaneku kasutada eelnõus valdkonda reguleeriva seaduse termineid. M õisted on üle vaadatud ja terminid ühtlusta tud . Ka seletuskirjas rohkem lahti kirjut tud . Jutt käib maaparandussüsteemist kui tervikus t . Silmas peetakse ka selle eraldiseisvaid os i ehk kuivenduskraave, eesvoole jne. Üheselt ei ole mõistetav „kraavide osaline sulgemise“ sisu, kas mõeldakse osade kuivenduskraavide sulgemist või eesvooludes ja kuivenduskraavides veetaseme reguleerimist. Sõnastuses viidatud tegevused nagu kraavide osaline sulgemine, maaparandussüsteemi osaline ümberehitamine jne ei ole käsitletavad maaparandusseaduse tähenduses hoiutöödena. Seetõttu ei saa kai tse-eeskirjaga hoiutöödele selliseid tingimusi seada. Seda on võimalik teha maaparandussüsteemi rekonstrueerimise korral. Tegemist on lõpetamata loendiga. Konkreetne tingimus sõltub kohapealse st situatsioonis, mistõttu ka tingimuse lõplik valik ja sõnastus selgub kaitse-eeskirja koostamisel. Mõeldavad on kõik MeM i kirjas toodud variandid. Lisaks neile ka palju muud, mida seaduses pole nimetatud. Võimaluse andmine keelata kaitse-eeskirjaga piiranguvööndis maaparanduse hoiu- ja rekonstrueerimistööd ei ole meie hinnangul lähtuvalt kaitsealade tsoneerimise põhimõttest proportsionaalne. Piiranguvööndite eesmärk on eeskätt sihtkaitsevööndisse jõudva majandamismõju puhverdamine. Samas maaparandussüsteemid on ehitatud valdavalt eelmise sajandi 70-80. aasta tel. Praeguse maaparandusega hoitakse seda maad seisundis, mis on aastakümneid tagasi saavutatud. Samuti on maaparandushoid üks meede saavutamaks vooluveekogude hea seisund. Kahjuks on kuivendamine ka peamine mõjutegur, miks meie sood on tugevalt degradeerunud. Looduskaitseliste eesmärkide saavutamiseks on meil vaja taastada võimalikult looduslähedane veerežiim, niivõrd kuivõrd see täna enam võimalik on. Seetõttu on ka teatud maahoiu meetmed vastuolus looduskaitseliste eesmärkidega. Selle võimaluse kasutamine ei hakka kindlasti olema lausaline, konkreetsed tingimused ja meetmed ning nende vajalikkus kaalutakse põhjalikult läbi ja pannakse kirja kaitse-eeskirja s . Piiranguvööndis maaparanduse hoiu- ja rekonstrueerimistööde piiramisel võivad olla tõsised tagajärjed eesvoolude valgalas paiknevate maaparandussüsteemide toimimisvõimele sealhulgas nendele, mis asuvad väljaspool piiranguvööndit, seetõttu teeme ettepaneku kooskõlastada kaitse- eeskirjad, mis antakse maa-ala kohta, kus paiknevad maaparanduss üsteemid, Põllumajandus- ja Toiduametiga. Juba täna on maaparandusküsimustes TPA olnud kaasatud. Kaitse-eeskiri kooskõlastatakse alati ka MEM i ga. Täiendus seaduses ei ole vajalik. Seletuskirjas olev lause osa: „sette eemaldamine võib kaasa tuua pinnase hõljumina suublasse kandumise“ on põhimõtteliselt tõene, kuid ei arvesta asjaolu, et eesvooludest ja kuivenduskraavidest sette eemaldamine vähendab kokkuvõttes võimaliku koormuse kandumist allavoolu. Nendesse rajatistesse akumuleerunud sete ei ole püsivas olekus ja suurveega kandub see nagunii allavoolu. Nõuetekohaste maaparandustööde korral on allavoolu kanduv sette kogus tunduvalt väiksem. Seega veekogude korrastamist eesvoolude puhastamise kaudu ei saa lugeda tegevuseks, millega ei saavutata teis i keskkonnaeesmärke. Nõus, et teatud juhtumitel võib kraavide puhastamine täita ka muid vajalikke keskkonna eesmärke. See ongi igakordse otsustamise koht, kus maaparandussüsteemi toimet saab edaspidi taluda või on ka abiks loodukaitseliste eesmärkide saavutamisel. Seetõttu ongi jäetud lõpliku otsustamise kohaks kaitse-eeskiri. Seletuskirja mõjude osas ei ole analüüsitud mõju maaomanikele, Põllumajandus- ja Toiduametile ning Riigimetsa Majandamise Keskusele. Teeme ettepaneku analüüsida kui suur on maaparandussüsteemide puutumus piiranguvöönditega, paljusid maavaldajaid võib regulatsiooni muudatus mõjutada ja kui suur on muudatuse mõju nimetatud sihtgrupile. Arvestama peab ka kliimamuutustega- sademete kogused on pidevalt suurenenud ja prog nooside kohaselt kasv kiireneb, seetõttu on asjakohane analüüsida, kuivõrd mõjutavad kavandatavad piirangud teise keskkonnaeesmärgi- üleujutusohu vähendamine- saavutamist. Seda mõju ei ole täna võimalik hinnata. See eeldaks, et juba täna oleks te ada kõik need kohad ja konkreetsed tingimused, kus seda võimalust kasutama hakatakse. See aga selgub alles eeskirjade koostamise käigus. Mõjude hindamise kohtustus on ka kaitse-eeskirjadel, mille raames on võimalik ja kohasem neid hinn ata. Teeme ettepaneku kaaluda sätte sõnastamisel järgmist ettepanekut: „(6) Kaitse-eeskirjaga võib piiranguvööndis olemasolevate maaparandussüsteemide rekonstrueerimistöödele seada tingimusi, nagu kuivenduskraavide osaline sulgemine, maaparandussüsteemi plaanilahenduse osaline muutmine, maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatiste rajamine, eesvoolude voolusängi kuju muutmine, kui need muudatused ei takista maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. Samuti võib kaitse-eeskirjaga seada tingimusi maaparan dushoiu tegemiseks. (7) Kui piiranguvööndis paikneb maaparandussüsteem, kooskõlastatakse kaitse-eeskiri Põllumajandus- ja Toiduametiga.“ Ei saa täielikult nõustuda sõnastuse ettepanekuga. Ka maaparandussüsteemi algse toime säilitamine võib pikaajalise toime tõttu oluliselt degradeerida sookooslusi. Lõppkokkuvõttes on oluliselt lihtsam ja vähemkulukam vältida või vähendada looduskeskkonnale avalduvat negatiivset mõju kohe, selle asemel et hiljem tegeleda kordades kulukama taastamisega. Kuivendav mõju ju iseenesest ongi see probleem, mis sookooslusi negatiivselt mõjutab. Seega ei saa alati lubada ka hoiutöid, mis kuivendavat toimet säilitada aitavad. Samas nõustume, et tihti on tegemist suurte kompleksete süsteemide ga , kus tule b enne põhjalikult kaaluda , milline meede oleks kõige otstarbekam ja arvestada ka maavaldajate huve. Kompromissina on täiendatud sõnastust , lisades klausli: „…mis võivad kahjustada kaitse-eesmärgi saavutamist ning kui need tingimused oluliselt ei takista maaparandussüsteemi nõuetekoha st toimimist väljaspool kaitstavat loodusobjekti.“ MS § 40 l õi g e 10 S äte omab olulist sotsiaalmajanduslikku mõju erametsaomanikele ja metsatööstusettevõtetele, mistõttu tuleks sätte mõju seletuskirjas põhjalikult hinnata Mõju suurus selgub määruse kehtestamisel ja seda hinnatakse selle menetluse käigus. Lisaks kehtestatakse p iirangud nii, et isikutel oleks eelnevalt piisav mõistlik aeg nendega kohanemiseks ja eelnevalt vajalike toimingute tegemiseks, mis oluliselt vähendab võimalikku negatiivset mõju. Võimalikud piirangud kehtestatakse vähemalt üks aasta enne jõustumist. See annab metsomanikele piisavalt aega töid planeerida ja samuti ei saa sel juhul tekkida vastuolu juba kinnitatud metsateatistega. Vastav selgitus on lisatud ka seletuskirja (lk 32). Seletuskirjas lk 33 on toodud, et 2017-2019 moodustasid kaitsealade, hoiualade ja püsielupaikadesse metsateatisega lubatud raieviiside pindalad kogu Eesti raiete pindalast alla 6%, samas tabelis on see protsent üle seitsme. Palume selguse huvides täpsustada, milline number on õige. Seletuskirjas andmed kaasajastatud ja korrigeeritud (lk 35) Loomakahju määruse eelnõu § 2 lg 1 Maaeluministeerium on korduvalt teinud ettepanekuid mitte rakendada meedet Komisjoni vähese tähtsusega abi määruste alusel. Ettepanek on meetmele t aotleda riigiabi luba „Euroopa Liidu suunised riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020“ (2014/C 204/01) peatüki 1.2.1.5 „Kaitsealuste loomade tekitatud kahju korvamiseks antav abi“ alusel. Ettepanek ei puuduta seadusemuudatust . Loomakahju määruse eelnõu § 2 lg 2 Loomakahju määruse eelnõu § 2 lõikes 2 on sätestatud, et „Põllumajandustoodete esmatootjale ühe taotleja kohta viimase kolme aasta (jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta) jooksul antud vähese tähtsusega abi ei tohi koos taotletava toetusega ületada vähese tähtsusega abi ülemmäära 15 000 eurot.“ Paragrahvi 2 lõikes 2 on märgitud määr 15 000 eurot, mis muutus tulenevalt Komisjoni määrusest ning seega tuleks määr muuta 25 000 euro peale. Maaeluministeerium on saatnud Keskkonnaministeeriumile ka vastavasisulise kirja (5.4-2/345). Ettepanek ei puuduta seadusemuudatust . Maaeluministeeriumile teadaolevalt on eelnõu kohta arvamuse kujundanud ka Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, kelle märkusi ja tähelepanekuid palume tõsiselt kaaluda. Kaalutud ja kommentaarid esitatud vastavate märkuste /tähelepanekute juures . Eesti Maaparandajate Selts LKS § 31 l õi g e 6 Maaparandusseaduses on mõisted rekonstrueerimine ja maaparandushoid erineva sisuga ja tegevuste menetlemise nõuetega. Maaparandushoid on süsteemi omanikule kohustuslik, siin ei rakendu ehitusloa või teatamiskohustus ja hoiutööde alusel ei ole võimalik kraave osaliselt sulgeda, maaparandussüsteemi ringi ehitada, keskkonnakaitselisi rajatisi rajada ega ka voolusängi muuta. Rekonstrueerimistöödega on võimalik ülaltoodut teostada, kui tuleb arvestada selgelt asjaoluga, et näiteks kraavide kinniajamisel on kaug eleulatuv mõju ümbritsevatele aladele, mi s võivad ulatuda väljapoole kaitsealasid. Seetõttu tuleks kaitse-eeskirja koostamisel tellida kraavide sulgemise mõjude ekspertiis Maaparandusseaduse § 28. (2) vastavalt spetsialistilt. Kuna suur osa maaparandussüsteemidest voolab läbi kaitsealade siis ju hime tähelepanu, et Maaparandusseaduse § 45. lõige (3) alusel ei tohi takistada veevoolu maaparandussüsteemis ega tekitada muu tegevusega kahju teistele maavaldajatele. Ettepanek sõnastada säte ringi järgmiselt: „(6) Kaitse-eeskirjaga võib piiranguvööndis olemasolevate maaparandussüsteemide rekonstrueerimistöödele seada tingimusi, nagu kuivenduskraavide osaline sulgemine, maaparandussüsteemi plaanilahenduse osaline muutmine, maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatiste rajamine, eesvoolude voolusängi kuju muutmine, kui need muudatused ei takista maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. Kaitse-eeskirja koostamisel tuleb eelnevalt tellida kraavide sulgemise mõjude ekspertiis Maaparandusseaduse § 28. (2) nõuetele vastavalt spetsialistilt. (7) Kui piiranguvööndis paikneb maaparandussüsteem, kooskõlastatakse kaitse-eeskiri maaomaniku ja Põllumajandus- ja Toiduametiga.“ Oleme teadlikud rekonstrueerimise ja maaparandushoiu mõistete erinevast sisust. Tõepoolest on s eaduse sõnastuses välja toodud näited peaasjalikult seotud rekonstrueerimisega. Tegemist on lõpetamata loe ndiga, et anda mõista , millise i d tingimusi silmas peetakse. Tegemist pole lõpliku loendiga ehk seatava tingimuse konkreetne sisu tuleb kirja panna kaitse-eeskirja koostamise l, arvestades konk reetse koha eripära. Seadusemuudatus ise konkreetseid muudatusi looduses kohe kaasa ei too. Kaitse-eeskirja koostamine on pikk protsess , kuhu seaduse järgi tuleb kaasata kõik maaomanikud ja kõigi l teistel asjast huvitatud isikutel on samuti võimalik kaasa rääkida. Sealhulgas saadetakse kaitse-eeskiri MEMi le ning KeA on senises praktikas teinud koostööd ka TPAga, et maaparandust puudutavad kitsendused läbi arutada. Seega pole põhjust eeldada, et muudatuse tulemusena hakatakse põhjendamatult kellegi teadmata neid tingimusi seadma. Ei saa täielikult nõustuda sõnastuse ettepanekuga. Ka maaparandussüsteemi algse toime säilitamine võib pikaajalise toime tõttu oluliselt degradeerida sookooslusi. Lõppkokkuvõttes on oluliselt lihtsam ja vähemkulukam vältida või vähendada looduskeskkonnale avalduvat negatiivset mõju kohe, selle asemel et hiljem tegeleda kordades kulukama taastamisega. Kuivendav mõju ju iseenesest ongi see probleem, mis sookooslusi negatiivselt mõjutab. Seega ei saa alati lubada ka hoiutöid, mis kuivendavat toimet säilitada aitavad. Samas nõustume, et tihti on tegemist suurte kompleksete süsteemide ga , kus tuleks enne põhjalikult kaaluda , milline meede oleks kõige otstarbekam , ja arvestada ka maavaldajate huve. Kompromissina on täiendatud sõnastus t , lisades klausli : „…mis võivad kahjustada kaitse-eesmärgi saavutamist ning kui need tingimused oluliselt ei takista maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist väljaspool kaitstavat loodusobjekti.“ LKS § 74 Kuna kraavimulletel pesitsevad mitmed erinevad linnuliigid ja maaparanduse üldtunnustatud keskkonnahoiu tavade hulka kuulub nõue teostada töid vee madalseisu ajal (suvisel perioodil), siis täielikult vältida lindude hukkumist pole võimalik. Lähtudes eelnõu punkti 21 juures seletuskirjas toodud selgitusest tahtliku tegevuse kohta, mille kohaselt saab igasugust inimtegevust looduses hinnata tahtlikuks, on juriidilise isiku korral selline trahvimääratõus täiesti ebaproportsionaalne. Kui linde häirivat tegevust saab teha ainult hooajaliselt ja sellest saab ühiskond hüve, nt põllumaade üleujutuse ärahoidmine kraavide hooldamise kaudu, siis seda saab käsitleda erandina. Samas tuleb võimaluse korra l kasutusele võtta ka ennetusmeetmeid või valida võimalikult vähe häiringuid põhjustav periood. Eestimaa Looduse Fond Eesti Ornitoloogiaühing LKS § 14 l õi g e 7 Kehtestada pindalaliselt kaitse alla võetud kaitstavatel loodusobjektidel metsa raie keeld 15. märtsist kuni 31. augustini ja üldine metsa raie keeld 15. aprillist kuni 15. juulini Kõik EKO 22.05.2020 kirjas nr 1-5/20/2710 toodud põhjendused on kehtivad ka täna. Viimasel paaril kuul toimunud raiete kontrollimised ja peatamised ning sellest tulenev avalik arutelu näitavad, et üldise raierahu seadusesse lisam ine on möödapääsmatult vajalik. Eelnõu järgi raierahu tingimused leevenduksid ja ilma üldise raierahuta on regulatsioon igal juhul jätkuvas vastuolus linnudirektiivi artikkel 5 nõuetega. Eksitav on väita, et eelnõus pakutav on kompromiss huvigruppide nägemustest. Meile teadaolevalt ei ole ükski keskkonnaorganisatsioon raierahu-teemalise kompromissi sõlmimisel osalenud ning EKO tehtud ettepaneku on Keskkonnaministeerium eelnõu menetledes tagasi lükanud. Seega ei saa allakirjutanud eelnõus väljapakutut kompromissina aktsepteerida. Eelnõus välja pakutud raierahu ja linnukaitse regulatsioon ei ole tõesti kokkulepitud kompromiss , vaid KeM i pakutud variant, mis püü ab mingil määral arvestada kõikide osa liste seisukohti. Hetkel on raierahu kohta eelnõus muudatus, millega on kavas kehtestada raierahu perioodil 15.04–15.07 kõigil kaitstavatel aladel. Lisaks teeb KeM ettepaneku lisada LKS i § 55 lõike 6 1 punkti 2 (millega on üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ ehk linnudirektiiv ) täiendus, mille kohaselt on lindude tahtlik häirimine keelatud, kuivõrd see on linnudirektiivi eesmärkide seisukohast oluline. Nimetatud täiendus viib LKS i paremini vastavusse linnudirektiiviga ja annab KeAle kaalutlusruumi võimalike erandite tegemiseks. Vajaduse korra l saab KeA ka raietööde eelduseks oleva metsateatise registreerimisel arvestada, mis ajavahemikul, millistes metsatüüpides, millised linnud pesitsevad ja millised raied neid pesitsusajal enim ohustavad ning sellest lähtuvalt kaaluda, kas raietöid ajaliselt piirata ja/või seada metsateatisele muud kõrvaltingimused. Metsaseaduse muudatusega on plaanis anda Vabariigi Valitsusele volitus ka väljaspool kaitstavaid alasid seada kuni kaheks kuuks piiranguid raietele, mis annab võimaluse määrusega seada puistute kaupa raietöödele ajalised piirangud. Volitusnorm võimaldab senisest enam arvestada, millistes kasvukohtades ja metsatüüpides on vajadus pesitsusaegse raierahu pidamiseks kõige suurem ning sotsiaalmajanduslik mõju proportsionaalne seatava piiranguga. Lisaks täiendatakse LKS i § 55 sättega , mis ütleb , et tegevuste kavandamisel ja elluviimisel, sh raidmete purustamisel ja teisaldamisel , tuleb vältida looduslikult esinevate lindude häirimist ning pesade ja munade hävitamist ja kahjustamist või pesade kõrvaldamist. Tegemist ei ole uue nõudega, vaid § 55 lõikes 6 1 olevate linnustiku kaitset käsitlevate sätete täpsustamisega. Säte on vajalik, et enne tegevuste kavandamist ja elluviimist isikud veenduksid, et tegevusega ei kaasneks § 55 lõikes 6 1 toodud keelu rikkumist. Kaitsealade piiranguvööndite metsade raie regulatsioon on Eestis ebapiisav ja vajab oluliselt parandamist (kokku 7 ettepanekut) Eelnõusse (§ 14) on lisat ud säte, mille eesmärk on keelata majanduslikust kaalutlusest lähtuvad raied Natura aladel loodusdirektiivi I lisa metsaelupaigatüüpides, et tagada nende kaitse ja seisundi paranemine . seletuskirja lisas on korduvalt viidatud vajadusele viia läbi täiendavaid analüüse ja uuringuid. Palume infot, kui kaugele on jõutud järgmiste tegevustega: ranna- ja kaldakaitsemetsade raie parema reguleerimise analüüs; LKS ja metsaseaduse regulatsioonide lahtisidumise lisaanalüüs ja arutelu; siirdesoo, madalsoo, mustika-kõdusoo, jänesekapsa-kõdusoo, lodu ja raba kasvukohatüüpides lageraie keelamise mõjuanalüüs. Nimetatud teema dega tegeletakse pidevalt erinevate protsesside ( MAK , KEVAD, seadusemuudatused jne ) raames . Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Seaduseelnõude muutmise paketi menetlus ei ole kooskõlas hea õigusloome ja normitehnika eeskirjadega, kuna kavandatavate muutuste mõjud on olulised (ulatudes hinnanguliselt 8 miljoni euroni aastas) ja menetlus ei ole põhjendatult kiireloomuline. Metsanduse Arengukava väljatöötamisel läbi viidud uuringute kasutamine ei asenda kehtiva õigusloomeprotsessi kohast väljatöötamiskavatsuse esitamise nõuet. Oleme nõus, et eelnõule eelnenud väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK) ei käsitlenud kõiki täna seal olevaid punkte. Aga seaduseelnõude menetlus ongi dünaamilises arengus ja on täiesti loomulik, et selle käigus lisandub uusi teemasid. VTK üks peamine eesmärk on teavitada ja ühiskonnas läbi arutada uued teemad (võimalikud seadusemuudatused). Seda on ühe probleemsema teema , linnurahu puhul avalikkuses tehtud juba mitu aastat. Samuti ei ole VTK hädavajalik mõju hindamise seisukohast, kuna VTK tasandil nõutav mõjuhinnang on väga üldine ja esialgne. Põhiõiguste riive on sobiv vahend eesmärgi saavutamiseks üksnes siis, kui see aitab mingil moel kaasa eesmärgi saavutamisele. Kavandatav muudatus ei ole eesmärgipärane halduskoormuse suurendamise vältimise osas ega proportsionaalne sihtrühmade rahulolu tagamisel. Kavandatav muudatus (konkreetse raierahu kehtestamine) on peamiselt vajalik juba kehtiva normi õigusselguse suurendamiseks. Selle eraldiseisev eesmärk ei ole halduskoormuse vähendamine. Samuti on linnurahu puhul erinevate sihtrühmade seisukohad väga vastandlikud ja eelnõukohane muudatus – r aierahu pikkus ja mõjuala – on põhjalike arutelude tulemusel kesktee huvigruppide nägemustest. Metsaraiete mõju lindude arvukusele on teaduslikult uurimata ja eelnõus kirjeldatud mõjud lindude arvukusele veenvalt põhjendamata. Raierahu perioodi pikendamise osas kaitsealadel ei ole välja toodud seda, et mitut protsenti lindudest see puudutab ning mis on rahaline kahju metsaomanikele. Samuti ei ole analüüsitud võimalikke alternatiive. Ei ole arusaadav, millises ulatuses on kavandatud inimtegevust kevad-suvisel lindude pesitsusperioodil piirata. Eelnõus toodud sõnastus tähendab seda, et igasugune inimte gevus, millega võib kaasneda lindude häirimine, on keelatud. On raske hinnata, kas raierahu laiendamise meede on proportsionaalne. Kindlasti on ebaproportsionaalsed sätted, mille jõustumisel oleks karistatav mistahes linnuliigi häirimine mistahes ajal ja viisil. Ebaõige on väide, et EL linnudirektiiv seab range kaitsekohustuse mistahes linnuliikidele. Direktiiv käsitleb kõiki looduslikult esinevaid linnuliike (artikkel 1), kuid ranged kaitsemeetmed (artikkel 5) on kehtestatud üksnes linnudirektiivi lisas 1 nimetatud 2 (3) hävimisohus olevatele linnuliikidele. Ekslik on väide, et metsaraie mõju lindude arvukusele on teaduslikult uurimata. Marko Mägi 2019 valminud uuring „Kevadsuviste raiete võimalik mõju metsalindudele ja seda leevendavad meetmed“ https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/metsandus/uuringud .) analüüsis läbi üle 600 erineva teadusartikli, mis käsitlesid erinevate metsamajandamise meetodite lühi- ja ka pikaajalist mõju metsalindude arvukusele või liigilisele koosseisule. Teadusajakirjades viimase 60 aasta jooksul avaldatud andmete analüüs, kus võrreldi linnustikku enne ja pärast raiet, näitavad, et metsaraied vähendavad lindude liigirikkust nii troopikas kui ka parasvöötme metsades. Nõustuda saab väitega, et puudulikud on uuringud, mis käsitlevad otsest kevadsuviste raiete mõju linnustikule. Selle üheks põhjuseks on asjaolu, et selliste uuringute tegemist raskendavad tänapäevased ranged eetikanõuded, mille kohaselt tuleb võimalusel uuringud te ha meetodil, mis väldib loomade hukkumist. Üldistava hinnangu kohaselt on kevadsuvise raierahu kehtestamisel positiivne mõju keskkonnale. Erinevatele uuringutele ja hinnangutele tuginedes hukkub kevad-suviste raiehäiringute tõttu üle 80 000 linnupoja aastas. Kokku pesitseb Eesti metsades umbes 70% kõigist Eesti haudelinnupaaridest. Seega on mets paljudele lindudele oluliseks elupaigaks ja metsades toimuvail muutustel võib olla oluline mõju Eesti lindude arvukusele ja seeläbi kogu meie elusloodusele. Metsalinnustiku kompleksindeksi trendi alusel vähenes perioodil 1983 – 2018 metsalinnustiku arvukus 26% võrra. Metsalinnustiku liikide arvukust mõjutavad peale metsaraie veel teised tegurid (ohud rändeteedel, kliimamuutused, maaspesitsejate puhul röövluskoormus) , aga kuna paiksete liikide arvukus näita b suuremaid langusi võrreldes rändsete liikidega, siis see viitab eelkõige kohalikele põhjustele ja mõjuritele meie metsamaastikus , sh kevadsuvisele raiele. L isaks on raierahu kõige lihtsamini rakendatav meede metsalinnustiku negatiivse mõju leevendamiseks. Langeva arvukusega liikide puhul tuleb kasutada kõiki võimalusi, et kõrvaldada või vähendada inimese põhjustatud (suremust suurendavate) tegurite mõju. Planeeritud raiekeeld rakendub eelnõu kohaselt kaitstavatel loodusobjektidel, millel asuvad tundlikud ja kaitset vajavad ökosüsteemid, sh metsaelupaigatüübid ning liigid , sh kaitsealused linnud. Kaitsealadel on sihtkaitsevööndis majandustegevus, sh raied , keelatud. Piiranguvööndis on raietele seatud piirangud, sageli ka ajalised piirangud kaitsealuste lindude pesitsemisajal, samuti on piirangud kaitsealuste taimede kasvukohtades. Seega kaitstavatel loodusobjektidel lindude pesitsemisrahu tagamiseks ajalise piirangu kehtestamine ei ole olulise mõjuga, kuivõrd suures osas on raied mõnel teisel looduskaitselisel põhjusel keelatud. Lisaks on metsaraiet võimalik teha aasta ring i , see ei ole hooajaline tegevus, mida saab teha ainult kevadsuvisel ajal ning seetõttu on võimalik raiet planeerida teisele ajale. Kindlasti ei ole eesmärk keelata igasugune inimtegevus kevadsuvisel perioodil. Linnukaitse regulatsiooni rakendamisel keskendutakse eelkõige häiringutele, millel on oluline mõju meie linnustiku soodsa seisundi saavutamisele. Igasuguste, erinevaid häiringuid põhjustavate tegevuste keelustamine oleks kindlasti ebaproportsionaalne. Kõik tegevused ja igasugune häirimine ei ole keel a tud ja/või neid ei käsitleta süüteona. Kevadsuviste häiringute tuvastamisel ja tegevuste piiramisel tuleb lähtuda juhtumipõhiselt ja mõistlikkuse ning proportsionaalsuse printsiibist, et tagada seaduse ja linnudirektiivi kõikide eesmärkide täitmine. Näiteks võib teatud määral linde häirida ka inimeste liikumine looduses, aga selle keelamine kogu kevadsuviseks perioodiks ei oleks proportsionaalne. Samuti ei ole võimalik keelata teatud vegetatsiooniperioodist sõltuvaid põllumajandustöid. Lisaks linnudirektiivi ja juba kehtivas looduskaitseseaduses sätestatud eranditele lisatakse eelnõuga planeeritud raierahu sättesse erandid metsakahjustuste ärahoidmiseks ja leviku tõkestamiseks ning erakorraliste ehitus- ja hooldustöödeks. Viimane erand on seotud tehnorajatiste, nagu teede, elekter, side jmt rajatise avariiliste olukordade lahendamiseks, et tagada elutähtsate teenuste toimimine. Linnudirektiivi artikkel 5 võeti looduskaitseseadusega üle 2009. aastal. Kuid hoolimata pikast kehtimise perioodist ja igakevadisest teavitamisest lindude pesitsemisel raierahu järgida ilmnes 2021. aasta kevadsuvel, et metsaraiel ei ole sellega järjepidevalt ja ühetaoliselt arvestatud ning just metsamajandussektorist anti signaal, et tegemist on justkui uue piiranguga ja õiguslikult ebaselge olukorraga. Seega on põhjendatud ja vajalik regulatsioone seaduses täpsustada. Ekslik on väide, et linnudirektiivi ranged kaitsemeetmed (artikkel 5) on kehtestatud üksnes linnudirektiivi lisas 1 nimetatud hävimisohus olevatele linnuliikidele. Artikkel 5 käsitleb kõiki looduslikult esinevaid linnuliike. Ja ka Euroopa Kohus on oma otsustes rõhutanud, et pesitsusrahu tuleb tagada kõikidele looduslikele linnuliikidele ja ka sellise inimtegevuse puhul, mille otseseks eesmärgiks ei ole linde tappa (nagu metsandus ) ( C-412/85, C-247/85, C-252/85, C-473/19 ja C-474/19). Majanduslike mõjude vähesus absoluutse raiekeelu kehtestamisel ei ole esitatud piisavalt põhjendatult. Seletuskirja eelnõud on viidatud võimalikule negatiivsele majandusmõjule, kuid puudub hinnang selle ulatusele. Raierahu pikendamine võrreldes hetkel kehtiva tavaga riivab oluliselt ettevõtlusvabadust. Majandusmõjudest on hindamata regionaalsed mõjud ning mõju tööhõivele. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, milline on kavandatava muudatuse terviklik makromajandu slik mõju Eestile. Nagu eelmises kommentaaris märgitud , on lindude häirimise keeld pesitsusajal kehtinud juba alates 2009 . aastast, seega mõju ei teki antud seadusemuudatusega. Lisaks märgime, et r aiekeeld rakendub sätte kohaselt kaitstavatel loodusobjektidel ja nagu eespool selgitatud , ei ole kaitstavatel loodusobjektidel lindude pesitsemisrahu tagamiseks ajaline piirang olulise mõjuga, kuivõrd suures osas on raied mõnel teisel looduskaitselisel põhjusel juba niigi keelatud. Samuti on metsaraiet planeerides võimalik negatiivset mõju vältida. Võimalikku negatiivset mõju aitab leevendada ka LKS i § 55 lõike 6¹punkti 2 lisatav kaalutlusruumi andev täiendus, mille kohaselt on keelatud häirimine, kuivõrd see on oluline linnudirektiivi tähenduses. Samuti on r aierahu rakendamine sh sel ajal tehtavate paikvaatluste metoodika ja põhimõtted üleval Keskkonnaameti kodulehel, millega kõik metsaomanikud saavad varakult arvestada. Ligi 100-kordne trahvimäärade tõus ei ole piisavalt põhjendatud või teiste sarnaste trahvimäärade tasemetega seostatud. Eelnõuga eristatakse erinevad väärteokoosseisud ja viiakse karistusmäärad kooskõlla kehtivate karistusmääradega (KarS i § 47). Seejuures tuleb märkida, et LKSis on juriidilise isiku karistusmäär püsinud muutumatuna 2004. aastast (v.a § 74 1 lg 2 ja § 74 5 lg 2) ja on kuni 3200 eurot. See on selgelt liiga leebe karistus rikkumiste eest, mis võivad meie loodust väga oluliselt negatiivselt mõjutada. Sanktsioonide kehtestamisel on oluline arvesse võtta ka majanduslikku tulu, mida seaduse nõuete eiramine võib ettevõtjale anda. Praegu kehtivad juriidiliste isikute karistuste piirmäärad ei ole põhjendatud ka seetõttu, et paigast on nihutatud füüsilistele ja juriidilistele isikutele määratavate maksimaalsete karistuste proportsioonid. Füüsilisele ja juriidilisele isikule ettenähtud karistuse maksimaalne määr peaks omavahel korreleeruma, kuivõrd maksimaalse karistusmäära sätestamisel nii füüsilise kui ka juriidilise isiku puhul peab arvestama nii kaitstavat õigushüve (kaitsealuse loodusobjekti säilimine) kui ka eri- ning üldpreventiivseid mõjusid. Kui füüsilisele isikule on LKSi rikkumiste eest võimalik määrata maksimumkaristus, mis on karistusseadustiku § 47 lõike 1 kohaselt 300 trahviühikut, siis juriidiliste isikute kehtiv karistusmäär moodustub maksimaalselt vähem kui ühe sajandiku karistusseadustikuga sätestatud maksimaalsest karistusmäärast, mis hetkel on 400 000 eurot (KarS i § 47 lg 2). Eelnõuga kavandatud muudatused ei loo selgust, vaid isegi suurendavad ebaselgust metsas lubatud ja keelatud tegevuste osas. Muudatused ei loo õigusselgust tänavu kevadel tekkinud probleemi lahendamiseks Keskkonnaameti ja ettevõtjate vahel. Kui ettevõte on saanud raieloa, siis on loogiline, et ta saab raiet vastavalt sellele teostada loal ette nähtud perioodi jooksul. Nagu selgitatud , võeti l innudirektiivi artikkel 5 looduskaitseseadusega üle 2009. aastal. Kuid hoolimata pikast kehtimise perioodist ja igakevadisest teavitamisest lindude pesitsemisel raierahu järgida ilmnes 2021. aasta kevadsuvel, et metsaraiel ei ole sellega järjepidevalt ja ühetaoliselt arvestatud ning just metsamajandussektorist anti signaal, et tegemist on justkui uue piiranguga ja õiguslikult ebaselge olukorraga. Seega on põhjendatud ja vajalik regulatsioone seaduses täpsustada. Planeeritud täiendus annab KeAle kaalutlusruumi võimalike erandite tegemiseks ja vajaduse korra l juba metsateatisega raiet ajaliselt piirata ja/või seada metsateatisele muud kõrvaltingimused, millega ettevõtja saab varakult arvestada. Transpordiamet LKS § 14 l õi g e 7 Lisada LKS § 14 lg 7 kaks erisust, kui raiekeeld ei kehti: Olemasoleva tee ja sellega külgnevatel katastriüksustel, kui see on vajalik riiklikult pla neeritavate rajatiste ehituseks; Üksikute puude ja põõsaste raieks olemasolevate riiklikult planeeritavate rajatiste ehitamiseks ehitusloaga määratud alal. Sättes on erand erakorraliste hooldustöödele ja LKS i § 55 lõike 6¹ punkti 2 on kavas lisada ka kaalutlusruumi andev täiendus . Kaitstavatel loodusobjektidel tuleb üldjuhul tegevused kooskõlastada valitsejaga, seega ei ole põhjendatud eeldada, et neid tegevusi saab igal juhul ellu viia. Haldusorganid peavad lubade (nt ehitusluba) väljaandmisel või tööde hangetel arvestama kehtivate piirangutega ja juhtima ka loataotleja tähelepanu piirangutele. Planeeritavate tegevuste korral on võimalik tegevusi planeerida ja neid ei pea tegema ilmtingimata lindude pesitsusajal. Seetõttu ei ole põhjendatud ettepanek lisada uusi erisus i sät t esse, millega kehtestatakse raiekeeld kaitstavatel loodusobjektidel (§ 14 lg 7). Jaanus Aun, Eramets Soovitame täiendada LKS muutmise eelnõu seletuskirja § 1 punkti 21. Kuna antud muudatus koos § 55 lõikega 6 1 sätestab, et pesitsevate lindude tahtlik häirimine on keelatud, pakume välja seletuskirja täpsustuse, mis aitaks vähendada võimalikke vaideid selle üle, kuidas veenduda, et linnupesi ei kahjustata: Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel sh. raidmete purustamisel ja teisaldamisel tuleb lindude pesitsusperioodil enne tööde teostamist vaatlusega hinnata lindude pesitsemise olemasolu. Sellise vaatluse teostamisel, kui pes itsevaid linde ei leita, on isik veendunud, et tegevusega ei kaasne § 55 lõikes 6 1 toodud keelu rikkumist. Linnupesade leidmisel tuleb vältida nende kahjustamist. Seletuskirja täiendatud (lk 14) . Niivõrd suur trahvimäärade tõus just juriidilistel isikutel olukorras, kus füüsiliste isikute trahvimäärad ei ole nii palju tõusnud, ebaproportsionaalne. Rikkumise tulemusena tekkiv looduskahju on ju ikkagi sama, sõltumata isiku juriidilisest vormist. Seetõttu teeme ettepaneku , et suurimad trahvimäärad või ksid olla kohandatud inflatsiooniga alates seaduse väljakuulutamisest aastal 2004 (5% aastase inflatsiooni korral oleks see siis ca. 7700€) Eelnõuga eristatakse erinevad väärteokoosseisud ja viiakse karistusmäärad kooskõlla kehtivate karistusmääradega (KarS i § 47). Seejuures tuleb märkida, et LKSis on juriidilise isiku karistusmäär püsinud m uutumatuna 2004. aastast (v.a § 74 1 lg 2 ja § 74 5 lg 2) ja on kuni 3200 eurot. See on selgelt liiga leebe karistus rikkumiste eest, mis võivad meie loodust väga oluliselt negatiivselt mõjutada. Sanktsioonide kehtestamisel on oluline arvesse võtta ka majand uslikku tulu, mida seaduse nõuete eiramine võib ettevõtjale anda. Praegu kehtivad juriidiliste isikute karistuste piirmäärad ei ole põhjendatud ka seetõttu, et paigast on nihutatud füüsilistele ja juriidilistele isikutele määratavate maksimaalsete karistus te proportsioonid. Füüsilisele ja juriidilisele isikule ettenähtud karistuse maksimaalne määr peaks omavahel korreleeruma, kuivõrd maksimaalse karistusmäära sätestamisel nii füüsilise kui ka juriidilise isiku puhul peab arvestama nii kaitstavat õigushüve (kaitsealuse loodusobjekti säilimine) kui ka eri- ning üldpreventiivseid mõjusid. Kui füüsilisele isikule on LKSi rikkumiste eest võimalik määrata maksimumkaristus, mis on karistusseadustiku § 47 lõike 1 kohaselt 300 trahviühikut, siis juriidiliste i sikute kehtiv karistusmäär moodustub maksimaalselt vähem kui ühe sajandiku karistusseadustikuga sätestatud maksimaalsest karistusmäärast, mis hetkel on 400 000 eurot (KarS i § 47 lg 2). Justiitsministeerium LKS § 14 l õi g e 7 Säte näeb ühtlasi ette võimaluse, et teatavatel tingimustel võib valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga seda seadusega sätestatud tähtaega muuta. Niisugune lahendus ei ole kooskõlas õigusriigi põhimõttega, mille kohaselt haldusorganid rakendavad seadust, ent ei saa neid oma üksikotsustega muuta. Lahendus võib seisneda selles, et seadusandja määrab üldised raamid, mille sees ministril on volitus määrata vajaduse korral konkreetne tähtaeg. Kui tegemist on üldise keeluga, siis tuleb see kehtestada määrusega. Seadusandja peab kindlasti määrama raiekeelu maksimumperioodi. Märkust ei saa arvestada, kuna määruse kehtestamisega ei ole võimalik kõnealust eesmärki tagada. Aga eelnõust on vastav volitusnorm üldse eemaldatud, kuna piisava paindlikkuse tagab § 55 lõike 6¹ punkti 2 lisa tav kaalutlusruumi andev täiendus . LKS § 70 3 l õi g e 1 ja JS § 47 1 (jälgimisseadmed) Vastavalt KorS §-le 34 ei saa kaamerat kasutada ohuennetuse eesmärgil, vaid üksnes ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamisek s. Avalike alade ulatuslik jälgimine toob endaga kaasa eraelu puutumatuse olulise riive. Sellise riive proportsionaalsuses aitab veenduda andmekaitsealane mõjuhinnang. Seletuskirjast ei nähtu v astavaid kaalutlusi. Palume nimetatud osas seletuskirja täiendada. Seletuskir j as (lk -d 21 ja 42) selgitatud, et kaamera eesmärk on korrarikkumise tõkestamine ja lõpetamine, mis tähendab, et kaameraid kasutataks riskianalüüsi alusel üksnes kaitstavatel loodusobjektidel riigimaal, kus liikumine on keeltaud/piiratud ja kus rikkumisi on varem toime pandud või rikkumine on vaja lõpetada. Neid ei hakata kasuta ma ulatuslikel avalikel aladel. Kaamerate paigaldamise vajadus on kaitsta loodusreservaate ja teisi liikumispiiranguga alasid kahjustuste eest. Jälgimisseadmeid ei paigaldata suvalistesse kohtadesse metsa all, vaid neile teedele, radadele, kallastele, koobaste sissekäikudele jne, mida kasutatakse keelatud alal liikumiseks. Samuti on väljas infotahvlid jälgimisseadmete paigaldamise kohta ja seega on inimestel võimalus hoiduda rikkumist toime panemast ja kaamera vaatevälja sa t tumisest. Kui ta siiski liigub edasi seadmetega varustatud alale, on tegemist teadliku valikuga ja jälgimisseadmete kasutamisel ei ole tegem ist inimõiguste ega IKSi nõuete rikkumisega. Seletuskirja leheküljel 18 1. lõigus märgitakse, et tehti väljakutseid seonduvalt Piusa looduskaitsealaga, ent ei ole selge, kui palju väljakutseid lõppes väärteo-otsusega. Väljakutsed võivad olla ka põhjendamatud, seetõttu on ehk täpsem lisada info tehtud väärteo-otsuste kohta. Seletuskirja lisatud info (lk 21) , et a javahemikul 01.01.2020 –31.07.2021 on väärteomenetluse ja karistusotsusega lõppenud 31 Piusa looduskaitsealaga seonduvat kaebust, neist 29 on seotud kaitsealal asuvatesse koobastesse sisenemistega. Seletuskirja leheküljel 18 kasutatud sõna „isikukaitseseadus“ asemel peaks olema „isikuandmete kaitse seadus“. Lisaks palume viidata isikuandmete kaitse üldmäärusele, mis reeglina KorSi reguleerimisalale (sh kaamerate kasutamisele ohu ennetamiseks) kohaldub. Seletuskirja sõnastus korrigeeritud . Füüsilise isiku karistusmäär on kehtestatud kuni 300 trahviühikut, kuid juriidilise isiku rahatrahv kuni 32 000 eurot. Miks siin on füüsilise isiku ning juriidilise isiku karistusmäärade osas selline suur erinevus? Mis põhjusel ei ole järgitud looduskaitseseaduses paika pandud põhimõtteid ehk miks siin ei ole juriidilise isiku karistusmääraks kuni 300 000 eurot? Palume seda selgitada. Eelnõus juriidilise isiku karistusmäär tõstetud 300 000 euroni . Palume seletada, kuidas saab minimaalne rahatrahvisumma olla viis eurot. KarS § 47 kohaselt saab juriidilist isikut minimaalselt karistada 100 euro suuruse rahatrahviga, füüsilist isikut aga 12 euro suuruse rahatrahviga. Kui räägitakse maksimaalselt 2000 euro suurusest rahatrahvist, siis ilmselt on see juriidilise isiku karistus, sest füüsilise isiku maksimaalne karistus saab olla 1200 eurot. Palume seletuskiri sõnastada täpselt. Seletuskirja sõnastust muudetud (lk 23) . Kuna t egemist on statistiliste andmete töötlemisel tekkinud eksitava numbriga, on see info seletuskirjas t välja jäetud ja lisatud info ajavahemiku 01.01.2020–31.07.2021 kohta. KeA järelevalveosakond (varem KKI) määrab karistusi kooskõlas KarS i §-ga 47. Soovitasime eelmisel korral üle vaadata hetkel eelnõus segaselt sõnastatud direktiivi või määrusega seotud pealkirjad (§ 74 12 , 74 13 , 74 17 , 74 21 , 74 23 ). Nüüd on seletuskirjale lisatud tabelis märgitud, et eelnõus on § 74 26 pealkirja sõnastus muudetud. Oleme selle eest tänulikud. Samas jääb probleem ikkagi üles ülejäänud §-de osas: §-d 74 20 , 74 21 ja 74 25 . Väärteokoosseisude osa eelnõus ja seletuskirjas korrastatud . Justiitsministeerium nõustub Soraineni advokaadibüroo 22.07.2021 kirjas Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidule väljatooduga: „mitmed väärteokoosseisud ei vasta määratletuse ja õigusselguse põhimõttele. Näiteks viitavad vastutuse osas kavandatavad LKS §-d 74 20 , 74 21 ning 74 25 Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (edaspidi Direktiiv) lisa IV punktidele a ja b. Kuna direktiivi lisa IV punkt a ning b on koostatud erialaseid eritea dmisi nõudvas vormis ja on peamiselt ladina keeles, siis ei ole seaduse adressaadil võimalik mõista, millised tegevused on keelatud“. Palume eelnõu sellest tulenevalt täiendada. Nimetatud sätted käsitlevad loodusdirektiivi IV lisa liike, mis pea kõik on Eestis kaitse a ll (eestikeelsed nimekirjad kõigile RTs kättesaadavad) ja info nende kohta kantud EELIS e sse. Seega on nende kaitse reguleeritud meie enda seadus tega ja vastavate piirangutega on võimalik/tuleb arvestada tegevuste s ja lubade menetlemisel. Eelnõu on vastavalt korrastatud ja dubleerivad sätted on välja jäetud. JahiS § 40 l õike d 6 3 ja 6 4 seletuskirjast ei ole võimalik aru saada, mida peetakse silmas infosüsteemi all. Ehkki alati ei pea tegemist olema andmekoguga, vajab siiski selgust, millega on tegemist ja millised nõuded infosüsteemile kehtestatakse. Kaaluda tuleb määruse kehtestamise vajadust ja sel juhul sätestada eelnõus ka asjakohane volitusnorm. Lisaks tekib küsimus, kas infosüsteem registreerita kse RIHA-s. Palume seletuskirja ja vajadusel eelnõu vastavalt täiendada. Seletuskirja täiendatud selgitustega (lk 28) : a sjaomase elektroonilise infosüsteemi all peetakse silmas Eesti Jahimeeste Seltsi infosüsteemi nimega JAHIS. JAHIS on loodud eesmärgiga anda jahipiirkonna haldajale ja jahimehele tõhusam asjaajamise tööriist jahilubade väljastamiseks, jahimaa haldamiseks, ulukiseire andmete kogumiseks ning suhtlemiseks . Avaliku teabe seaduse kohaselt on andmekogu eelkõige juriidiline termin. Infosüsteemi andmekoguks olemise määratlemisel lähtume muuhulgas sellest , milline mõte on infosüsteemi andmekogumite õiguslikul reguleerimisel, kas andmete proaktiivset avaldamist nõuab seadus, EL i õigusakt või rahvusvaheline leping ja milline ta gajärg on andmete „andmekogus olemisel“. JAHIS on platvorm või kanal elektroonilise jahiloa saamiseks, kuid JAHISes ei tehta jahiloa väljastamise otsuseid ega peeta arvestust jahilubade andmete üle. Seetõttu ei määratleta JAHISt andmekoguna ja puudub vajadus andmekogu asutamise volitusnormi loomiseks ning andmekogu põhimääruse kehtestamiseks. JAHISe turvaklass on hinnatud ja JAHIS vastab täielikult ISKE nõuetele, mis JAHISe turvaklassile mõeldud on. Samuti on JAHIS registreeritud RIHAs ning infosüsteemi kir jeldus RIHAs uuendatakse kohe pärast käima solevaid süsteemiarendusi JAHISes . JahiS § 58 Miks võrreldes kehtiva sõnastusega on nüüd „jahipidamise nõuete“ asemel kasutusele võetud „jahipidamisnõuete“. Mille poolest erinevad jahipidamise nõuded jahipidamisnõuetest? Seletuskirjale lisatud tabelis öeldakse, et eelnõu sõnastus on korrigeeritud samaks, mis on kehtivas seaduses. Meie arvates ei ole seda siiski tehtud. Eelnõu § 2 punktis 11 on JahiS § 58 sõnastus jätkuvalt kehtiva seaduse tekstist erinev: Tekst korrigeeritud . JahiS § 61 paragrahvi 61 lisatakse väärteokoosseis ka Keskkonnaameti kehtestatud lisapiirangute ja lisatingimuste rikkumise eest. Seletuskirjas tuuakse välja, et Keskkonnaameti peadirektor kehtestab igaks jahiaastaks eri käskkirjadega suurkiskjate küttimismahud, suurkiskjate jahi registreerimise nõuded, küttimisest teavitamise kohustused, suurkiskjatelt bioproovide võtmise nõuded jne. Juhime tähelepanu sellele, et juhul, kui need nõuded on igal aastal erinevad, on isikutel väga keeruline õiguspäraselt käituda ning karistust väl tida. Küttimismahtude erinevus on mõistetav, kuid jahi registreerimise nõuded, teavitamise kohustused ja bioproovide võtmise nõuded peaksid olema kehtestatud nt ministri määrusega, et tagada suurem õiguskindlus. Kõik toimingud, mida siin loetletakse , on väga operatiivsed ja muutuvad pidevalt ( näiteks ohjamisalade koordinaatori te määramine ). Ministri määruse muutmine võtab aega ja olukord võib selle vastuvõtmise hetkel juba olla muutunud ja tuleb taaskord määrust muuta. KeA on oma otsustes operatiivsem ja olukorra mu utudes paindlikum. Bioproovide võtmise nõuded ongi seiremäärusega kehtestatud, KeA peadirektori käskkirjas ainult dubleeritakse neid. KRS § 79 11 palume KRS muutmise rakendamiseks aega kolm kuud, kuna looduskaitse märkuste kustutamiseks tule b teha arendus ning kinnistusosakond peab kontrollima märkuste kustutamised üle. Teeme ettepaneku kasutada sõnastust: „Looduskaitseseaduse § 16 alusel riigi ostueesõiguse kohta kantud märkus kustutatakse kinnistusraamatust kolme kuu jooksul ametiülesande korras pärast looduskaitseseaduse § 16 lõigete 2–6 kehtetuks tunnistamist.“. Sõnastus muudetud, lisatud tekstiosa „kolme kuu jooksul“ . HKTS § 13 l õike 1 1 punkt i 16 Justiitsministeeriumi hinnangul puudub alus HKTS § 13 lg 1 1 täiendamiseks uute eranditega. Juhul, kui tegemist on teenuse osutamisega riigihangete seaduse mõttes, siis Euroopa Liidu liikmena ei ole Eestil õigust teha riigisiseselt erandeid teenuste hankelepingute puhul riigihangete kohaldamisest, vaid need erandid saavad tulla üksnes Euroopa Liidu õigusest. Palume s eletuskirjas selgitada, millisest Euroopa Liidu õigusaktist tuleb õigus vastava erandi tegemiseks. Justiitsministeeriumi hinnangul ei ole HKTS muudetavas punktis praegu sisalduvate halduslepingute puhul samuti olemas alust erandi tegemiseks. HKTSi ei muudeta . Märkused eelnõus ja seletuskirjas Eesti Turbaliit LKS § 74 9 Teeme ettepaneku jätta eelnõust välja § 74 9 Ranna ja kalda piiranguvööndis maavara kaevandamise keelu rikkumine . Regulatsioon ei rakendu, kui maavara kaevandatakse vastava loa alusel. Va stasel juhul on tegemist ilma loata kaevandamisega aga seda juba käsitleb keskkonnakahju tekitamisena maapõueseaduse § 112 lg 1 p 1. Vastava teo korral tuleb ilma loata kaevandajal tasuda riigile kaevandatud maavara kaevandamisõiguse tasu kümnekordse määra suurune summa, mis on juba niigi väga arvestatav rahaline karistus (§ 112 lg 2) Ettepanekut ei arvestata. Selgitame, et keskkonnakahju nõudmine toimub tsiviilõiguslikus korras, aga vastutusnorm materiaalõigusnormi rikkumise eest on karistusõiguslik. Tegemist on erinevate õigusharudega, mille õigusinstituutidel on erinevad eesmärgid. Karistusõiguse funktsioon on preventatiivse abinõuna rikkumiste ärahoidmine ja konkreetse rikkumise toimepanemisel sanktsiooni rakendamine süüteomenetluses (s.o isiku karistamine). Keskkonnakahju hüvitamise peamine eesmärk on tagada esialgse olukorra taastamine, et keskkond ja seeläbi ka ühiskond ei vaesuks kahju tekitaja tegevuse tõttu. Kuigi maapõueseaduse järgi on ilma loata kaevandamine samuti karistatav, siis on võimalik ühe teoga eluliselt toime panna mitu süütegu (karistusseadustiku § 63 lg 1). Teo ainsuse korral on isik pannud toime ühe teo. Kui üks tegu vastab mitmele eri süüteokoosseisule, on tegemist süütegude ideaalkogumiga. Isik paneb faktiliselt toime ühe teo, kuid täidab sellega mitu süüteokoosseisu. Ideaalkogumi korral mõistetakse üks karistus (raskeim karistus), ehkki isik tunnistatakse süüdi mitme kogumisse kuuluva süüteo eest ehk üksikkaristusi ei liideta. LKS § 77 l õi g e 3 Teeme ettepaneku täiendada looduskaitseseaduse § 77 l õi g et 3 p unkti 3 „ kaitstava loodusobjekti piires põhjustatakse puit- või rohttaimestiku põlemist, välja arvatud maastiku kontrollitud põletamise korral; “ erisusega, et tuleõnnetusest alguse saanud maastikupõlengu loodusobjektile tekitatud kahju ei kuuluks hüvitamise kohustuse alla. Kuna arvestamise alus on sätestatud ruutmeetrites, ag a maastikupõlengute korral võivad olla mõjutatud kümned, kui mitte sajad hektarid. Selliselt arvutatud keskkonnakahju ületab mistahes muu võimaliku keskkonnakahju ja/või karistusmäärad. Samas on selline lähenemine ebaõiglane, sest tuleõnnetuse korral näite ks turbatootmisalal on tegemist õnnetusega ja esmaseks kahju saajaks on niigi arendaja. Näiteks võib hävida toodang või tehnika või saada kannatada rajatised. Tuleõnnetuse korral ei ole tegu tahtlikkuse või mõtlematusega, mille karistamine on arusaadav. Ettepanekuga ei arvestata. Kuivade suvedega on turbatööstuse aladel tulekahjud suhteliselt sagedased ja tehnika põhjustatud tuleõnnetus ei ole midagi sellist, mida ei oleks võimalik hoolsa suhtumise korral vältida. Kui tööalase hooletuse tulemusena tekib tuleõnnetus, mille tulemusena hävib toodang, siis ei ole tehniliselt tegu maastikupõlenguga, vaid tootmisala põlenguga ja seal ei peaks keskkonnakahju LKS alusel enam arvestama, kuna keskkond häviks seal turba kaevandamise tulemusena niikuinii. Kui hooletuse tulemusena levib tuli ka väljapoole tootmisala/kaevandusala, siis on ikkagi tegu keskkonnakahjuga. Kindlasti peab olema põlengute vältimisel maksimaalselt hoolas. LKS § 77 lõige 3 punkt 3 räägib põlengu põhjustamisest. Tsiviilõiguse üldpõhimõtete kohaselt tehakse Igal üksikjuhul kindlaks põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Seega kui konkreetsel juhul tagajärg (põleng) ei saabunud isiku (kaevandaja) tegevuse tagajärjel, siis LKS § 77 lõige 3 punkt 3 isikule ei rakendu. See tähendab, et kui isikul põlengu tekkimises süüd ei lasu, ei pea ta ka kahju hüvitama.