Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 22.09.2020 nr 2-5/20-0355 Suur-Ameerika 1 /5792 10122 TALLINN [email protected] Meie 05.11.2020 nr 5-10/20/3089 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 Olete saatnud eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamisele Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021‒2035 kinnitamise eelnõu koos lisadega, sealhulgas arengukava. Kaitseministeerium toetab arengukava üldist ideed paremini integreerida omavahel eri liiki transport (näiteks sadamatest saavad inimesed ja kaup liikuda peale mootorsõidukite ka rongiga), sealhulgas nähakse ette ka selleks vajaliku taristu (nt rambid) ehitamist, samuti innovatiivsete lahenduste kasutuselevõttu. Kõik see täidab ka otseselt või kaudselt riigikaitse laia käsitluse eesmärke. Kaitseministeerium teeb arengukava kohta järgmised märkused ja ettepanekud. 1. Arengukavas on mitmes kohas kasutatud terminit „droon“ (lk 28, 40, 43, 48, lisa 4), mis ei ole ametlik termin. Lennundusega seotud õigusaktides on kasutusel termin „mehitamata õhusõiduk“, mida soovitame kasutada ka selles arengukavas. 2. Arengukava lk 39 ja lisa 4 meretranspordipoliitika kontseptsiooni peatüki 2 (merenduse arenguprogramm) alapeatükis 2.1 on toodud merenduse visioon ja merenduse arengusuunad. Viimase arengusuuna punktina on märgitud: „Eesti merendus on integreeritud nii Eesti riiklike kui ka meie liitlaste strateegiliste vajadustega.“ Arengukavas on viidatud lisale 4, milles käsitletakse arengusuundi detailsemalt. Lisa 4 alapeatükile 2.1 järgnevas alapeatükis (alapeatükk 2.2) on kirjeldatud merenduse prioriteedid, mis kattuvad alapeatükis 2.1 loetletud arengusuundadega, ning välja on toodud ka nende saavutamiseks vajalikud ülesanded, kuid ei ole kirjeldatud viimast, eespool nimetatud arengusuunda, samuti ei ole loetletud selleks vajaminevaid tegevusi, et see saavutada. Palume see lisada ja selle koostamisse kaasata ka Kaitseministeeriumi esindajad. 3. Arengukava lisas 6 on hinnatud transpordi ja liikuvuse arengukava tegevustest tulenevat mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Meie arvates on see ebapiisav ja ei kajasta näiteks meretranspordipoliitika kontseptsiooni viimase ehk 7. arengusuuna tegevustest tulenevat mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Sama ka lennunduse ja maismaatranspordi kohta. Näiteks Tallinna lennujaama läbilaskevõimekuse suurendamise mõju kaitselennundusele, sealhulgas Ämari lennuvälja läbilaskevõimekuse suurendamise suhtes, mis evib mõju ka vastuvõtva riigi toetusele. Praegune mõju lähtub üksnes Schengeni piiriturvalisuse vaatest ja Euroopa Liidu erinevatest direktiividest tulenevatest nõuetest. Viimased aga ei reguleeri liikmesriikide Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 erinevatest direktiividest tulenevatest nõuetest. Viimased aga ei reguleeri liikmesriikide riigikaitsega seonduvat, sest see on iga liikmesriigi oma otsustada. Millist mõju omab FINEST projekti raames kavandatav piiriülene lennujuhtimisteenus riigikaitsele, sealhulgas kaitselennundusele? 4. Arengukava peatükk 6.2 käsitleb ohutuid teid ja üks alapeatükk käsitleb kohalikke teid, see tähendab, et peamiselt kohalikele omavalitsustele kuuluvaid teid. Kirjeldatud on, et kohalike omavalitsuste teede arendamisel toetab riik eelkõige ühistranspordiga, transiitliikluse ja ettevõtlusega seotud sõidu- ja kergliiklusteede seisukorra parandamist. Samas riigile kuuluvatel kruusateedel nende kõvakatte alla viimisel eelistatakse teelõike lähtuvalt liikluskoormusest, raskeveokite osakaalust ja ka asjaolust, kas seda teed on vaja ühistranspordi või võimaliku ettevõtluse teenindamiseks. Seega arengukava keskendub üksnes teedele, kuid ei käsitle sildu, mis on ka üks osa sellest, et tee oleks ohutu. Renoveerimist vajav sild võib asuda teelõigul, mis iseenesest ei vaja renoveerimist, kuid silla halva seisukorra tõttu ei saa sellest ühistranspordi, päästesõiduki või sõjatehnikaga üle sõita. Teeme ettepaneku käsitleda arengukavas teedest eraldi sildade olukorda (sh kohalike omavalitsuste teedel) ja nende renoveerimise plaanimisse, arvestades ka sõjalise tehnika liikuvuse vajadusi. See on oluline nii keskkonnakaitselisest, ettevõtluse kui ka riigikaitselisest aspektist, eriti seoses liitlaste vägede vastuvõtmise võimega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister Malle Piirsoo 717 0177 [email protected] 2 (2)