KAVAND S IHTASUTUSE CR14 PÕHIKIR I ÜLDSÄTTED Sihtasutuse nimi on „ Sihtasutus CR14 “ (edaspidi Sihtasutus). Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle asutajaõigusi teostab Kaitseministeerium. Sihtasutuse asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik. Sihtasutuse tegevust reguleerivad Eesti Vabariigi seadused ja muud õigusaktid ning käeso lev põhikiri . Sihtasutus vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Sihtasutuse asutajad ei vastuta Sihtasutuse kohustuste täitmise eest. Sihtasutus ei vastuta asutajate kohustuste täitmise eest. Sihtasutuse asutaja otsused avaldatakse sihtasutuse veebilehel 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Sihtasutusel ei ole soodustatud isikuid. Sihtasutus on asutatud määramata tähtajaks. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. EESMÄRK JA PÕHIÜLESANDED Sihtasutuse s riigi asutajaõiguste teostamise eesmärk on toetada Eesti kaitsevaldkonna küber poliitika kujundamist, lähtudes julgeolekupoliitika alustest , riigikaitse arengukavast ja muudest riigi valdkondlikest arengukavadest ning edendada rahvusvahelist kaitsealast koostööd küberjulgeoleku valdkonnas ja edendada nii rahvusvahelist kui siseriiklikku koostööd kahese kasutusega tehnoloogiate valdkonnas . E esmärgi saavutamiseks täidab sihtasutus järgmiseid põhiülesanded : Välislepingutega ja rahvusvaheliste kokkulepetega riigi võetud kohustuste täitmine sihtasutusele delegeeritud osas ; Kahese kasutusega ning kaitsevaldkonna küberjulgeoleku ja küber r uumi tehnoloogiatega seotud teadus- ja arendustegevus ning vastavate koostöövõrgustike loomine; Kahese kasutusega ning kaitsevaldkonna küberjulgeoleku ning küberruumi tehnoloogiatega seotud väljaõppetegevus ning doktriinide koostamises ja rakendamises osalemine; Rahvusvahelistele partneritele, riigieelarveliselt finantseeritavatele asutustele, institutsioonidele ja teistele juriidilistele isikutele küberjulgeoleku ning küberruumi tehnoloogiatega seotud teenuste osutamine ning nõustamine vastavates küsimustes . STRUKTUUR JA JUHTIMINE Sihtasutuse koosseisu kuuluvad nõukogu, juhatus, administratsioon, k überharjutusväli ning NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingent . Sihtasutuse juhtorganid on nõukogu ja juhatus. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik: kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti; k elle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; kellel on ärikeeld; k elle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule; keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud. Põhikirja alapunktides 3.3.1- 3.3.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist ning põhikirja alapunktis 3.3.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. NÕUKOGU Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle. Nõukogul on viis kuni üheksa liiget. Nõukogu liikmete konkreetse arvu ja isikud määrab kaitseminister, lähtudes sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust olukorrast nii, et oleks tagatud nõukogu ülesannete efektiivne täitmine sihtasutuse tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamisel. Kaitseminister nimetab nõukogu liikmed riigiametnike ja/või teiste asjatundjate hulgast, kusjuures vähemalt ühe (1) neist valib ta väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri ning ühe (1) rahandusministri ettepanekul. Nõukogu liikme l e võib maksta tasu. Nõukogu liikme ja nõukogu esimehe tasu suuruse ning selle maksmise korra määrab asutaja õiguste teostaja , arvestades r iigivaraseaduses ja selle alusel kehtestatud korras sätestatud tingimusi. Nõukogu liikme tasu ei maksta ministrile, abiministrile, riigisekretärile ega maavanemale. Sihtasutuse veebilehel avaldatakse sihtasutuse nõukogu koosseis, selles tehtud muudatused ja nõukogu liikmele määratud tasu suurus 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Nõukogu liikme volituste tähtaeg on viis (5) aastat. Kaitseministril on õigus nõukogu liige igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Nõukogu liige võib nõukogust tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest kaitseministrile. Nõukogu liikme õigused ja kohustused lõpevad õigusaktidega reguleeritud korras. Nõukogu pädevuses on: Sihtasutuse p õhikirja muutmine; Sihtasutuse juhatuse liikmete koosseisus muudatuste tegemine ja tagasikutsumine; Juhatuse liikme(te ) le makstava tasu ja maksmise korra määramine; Kinnitada sihtasutuse iga-aastase tööplaani lähtudes Eesti küberjulgoleku prioriteetidest. Hiljemalt majandusaasta alguseks aastaeelarve, t öö plaani ja sihtasutuse tegevuseesmärkide kinnitamine ning nende edaspidine muutmine; Sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamine; S ihtasutuse igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastava ja sihtasutuse eelarve koostamisel aluseks oleva finantsplaani kinnitamine; Juhatusele nõusoleku andmine igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemiseks, eelkõige kapitalirendilepingute sõlmimiseks või laenude võtmiseks; Sihtasutuse audiitorite arvu ja volituste kestuse määramine, audiitori nimetamine , tagasikutsumine ja audiitori tasustamise korra määramine; Sihtasutuse ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustamine kooskõlastatult kaitseministriga ; Sihtasutuse tegevuse kohta hinnangu andmine hiljemalt ühe kuu jooksul arvates S ihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamisest; Nõukogu töökorra kehtestamine; Laenu võtmine ja kapitalirendilepingute sõlmimine. Nõukogu liikmeks ei või olla juhatuse liige ega audiitor. Nõukogu liikmeks ei või olla ka isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku 49 või 49 1 kohaldanud nõukogu liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda sihtasutusega samal tegevusalal või kellel on keelatud olla nõukogu liige seaduse või kohtulahendi alusel. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on riigi asutatud sihtasutusega sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik : on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui S ihtasutus ega ole S ihtasutuse kaasasutaja; on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega kui S ihtasutus ning ta ise või tema osalusega täis- või usaldusühing ei ole Si htasutuse kaasasutaja; omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui S ihtasutus ning ta ise või äriühing, mille osanik või aktsionär ta on, ei ole S ihtasutuse kaasasutaja; on S ihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga, selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on S ihtasutuse kaasasutaja; omab S ihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on S ihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija. Nõukogu liige on kohustatud kaitseministrit teavitama sihtasutuse kavast teha tavapärasest majandustegevusest väljuvaid või olulist tähtsust ja tagajärgi omavaid tehinguid ning esitama informatsiooni oma tegevusest nõukogu liikmena kaitseministri soovitud vormis ja tähtaegadeks, samuti muudatustest enda kohta esitatud andmetes või enda mittevastamisest nõukogu liikmele sätestatud nõuetele. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. Nõukogu esimehe äraolekul nimetab nõukogu esimees teda asendava nõukogu liikme. Nõukogu esimees on ko h ustatud esitama kaitseministrile ja rahandusministrile: nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist ja protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul pära st nõukogu koosoleku toimumist; nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist. Nõukogu koosolek toimub vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme (3) kuu jooksul . Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor. Nõukogu koosoleku kutsub kirjaliku või elektroonilise teatega kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumist. Nõukogu koosolek toimub Eestis, kui nõukogu koosoleku kokkukutsuja ei ole määranud teisiti. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu liige võib nõukogu koosolekul osaleda ja teostada oma õigusi elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab nõukogu liikmel eemal viibides koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada . Koosolekult puuduvad nõukogu liikmed võivad osaleda hääletamisel, edastades oma hääle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole nõukogu koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu koosolekud protokollitakse ning protokolli koostamisel arvestatakse riigivaraseaduses sätestatud nõudeid. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja, kõik koosolekust osavõtnud nõukogu liikmed ja protokollija . Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid nõukogu koosolekut kokku kutsumata . Nõukogu esimees saadab otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul nõukogu liige peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui nõukogu liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Hääletustulemuste kohta koostab nõukogu esimees hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata liikmetele. Hääletusprotokolli kantakse: sihtasutuse nimi ja asukoht, protokollija nimi, vastuvõetud otsused koos hääletustulemustega, sealhulgas otsuse poolt häälet anud nõukogu liikmed nimeliselt, otsuse suhtes eriarvamusele jäänud nõukogu liik me nõudel tema eriarvamuse sisu, ja muud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud. N õukogu liikmete kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud seisukohad on hääletusprotokolli lahutamatu lisa. Nõukogul on õigus tutvuda Sihtasutuse kõigi dokumentidega, kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti Sihtasutuse tegevuse vastavust õigusaktidele ja p õhikirjale. Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet Sihtasutuse tegevuse kohta ning nõuda juhatuselt tegevusaruande ja bilansi koostamist. Nõukogu peab enne majandusaasta aruande heakskiitmist ära kuulama raamatupidamise aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori. Nõukogu liikmed vastutavad solidaarselt seaduse või põhikirja nõuete rikkumise, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega sihtasutusele süüliselt tekitatud kahju eest. Nõukogu liige vabaneb vastutusest, kui ta on ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele ning eriarvamus on kantud protokolli. JUHATUS Juhatus esindab ja juhib Sihtasutust. Juhatusel on üks kuni kolm liiget. Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Juhatuse liige ei või olla nõukogu liige. Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis. Juhatuse liikmeks ei või olla isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku §le 49 või 49¹ kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda Sihtasutusega samal tegevusalal või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel. J uhatuse liikme te ko osseisus muudatuste tegemise ja juhatuse liikmete tagasikutsumise otsustab nõukogu. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on viis (5) aastat. Nõukogu võib juhatuse liikme igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikmel on õigus tagasi astuda , teatades sellest nõukogule ette vähemalt 30 kalendripäeva. Juhatus peab Sihtasutuse juhtimisel järgima nõukogu seaduslikke korraldusi. Tehinguid sihtasutuse varaga , mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Juhatuse liikmed vastutavad õigusaktides sätestatud korras. Juhatuse liige peab omama tööülesannete täitmiseks vajalik k e teadmisi ja kogemusi, arvestades juriidilise isiku tegevus- ning finantsvaldkonda. Juhatuse liige peab olema võimeline tegutsema temalt oodatava lojaalsuse ja hoolsusega ning tema ametikohale esitatavate nõuete kohaselt, lähtudes Sihtasutuse eesmärkidest ja huvidest ning vajadusest tagada riigi kui asutaja huvide tõhus kaitse. Juhatus peab andma nõukogule vajalikku teavet juhtimise kohta. Juhatus peab esitama nõukogule kord nelja kuu jooksul ülevaate Sihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti teavitama nõukogu viivitamatult Sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest Sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid S ihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab S ihtasutusele seatud eesmärkide täitmist ning loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses. Sihtasutust võib esindada juhatuse iga liige välja arvatud juhul, kui nõukogu on otsustanud teisiti. Juhatus muuhulgas: korraldab Sihtasutuse igapäevast tegevust; sõlmib, muudab ja lõpetab töötajatega töölepinguid; korraldab Sihtasutuse raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele; on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise; valmistab ette Sihtasutuse tööplaani projekti; koostab Sihtasutuse majandusaasta aruande; esitab nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates Rahandusministeeriumile ja R iigikontrollile auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia ja ülevaate selle kohta, kuidas nõukogu on Sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud. Aruandes näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa ; koostab ja esitab igal aastal finantsplaani Sihtasutuse jooksva eelarveaasta, sellele eelneva ja eelarveaastale järgneva nelja eelarveaasta kohta ; koostab kõikide tulude ja kulude kohta tasakaalus eelarve, mis peab vastama sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, sama seaduse §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele. AUDIITOR JA ARUANDLUS Audiitori määrab ja kutsub tagasi nõukogu. Audiitori nimetamiseks peab olema tema kirjalik nõusolek, mis tuleb koos audiitorite nimekirjaga esitada mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidajale. Audiitori võib määrata ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks. Audiitori volituste kestuse ja tasustamise korra määrab nõukogu. Audiitoriks võib olla isik, kellele on see õigus seaduse alusel antud. Audiitoriks ei või olla juhatuse ega nõukogu liige ega sihtasutuse töötaja, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavad isikud. Audiitorite vahetumisel esitab juhatus mittetulundusühingute ja sihtasutuste r egistrile uue audiitori nime viie päeva jooksul. Juhatus korraldab Sihtasutuse raamatupidamist ja koostab majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada kaitseministriga . Kaitseministril on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks Kaitseministeeriumi struktuuriüksust. Sihtasutus avalikustab oma veebilehel: majandusaasta esimese ja kolmanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande hiljemalt kvartalile järgneva kuu lõpuks; majandusaasta teise ja neljanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist . Sihtasutus esitab iga aasta 28. veebruariks Kaitseministeeriumile aruande eelnevaks aastaks sihtasutusele seatud eesmärkide täitmise kohta. Sihtasutus esitab kaitseministrile punktis REF _Ref22116396 \r \h 5.13.7 nimetatud aruanded ja ülevaated samal ajal Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile esitamisega. SIHTASUTUSE VARA Sihtasutuse tööks ja eesmärkide elluviimiseks vajalikud vahendid taotletakse riigivara valitsejatelt, Eesti Vabariigi riigieelarvest ja programmidest, koostööprogrammidest teiste riikide vastavate uurimisasutustega, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikute sihtotstarbelistest eraldistest ja annetustest ning muudest allikatest . Sihtasutus kavandab oma majandustegevuse riigieelarve seaduse mõttes keskvalitsuse juriidilise isikuna. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavalt finantsplaani, mis on aluseks sihtasutuse eelarve koostamisel. Sihtasutusele üleantavad mitterahalised vahendid võtab vastu juhatus. Juhatus hindab Sihtasutusele üleantava vara ning teeb vajalikud tehingud ja toimingud vara üleminekuks Sihtasutuse omandisse. Juhatus teavitab nõukogu viivitamatult raha ja mitterahaliste vahendite Sihtasutusele üleandmisest. Sihtasutus ei võta vastu õigusaktidega, heade kommetega või Sihtasutuse eesmärkidega vastuolus olevat vara. Sihtasutus ei võta vastu vara üleandjalt , kelle tegevus on vastuolus Sihtasutuse eesmärkidega. Sihtasutus kasutab oma tulusid üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutus hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb rahaliste vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada kontot krediidi- või finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga. Sihtasutus võtab kinnisasja või hoonestusõiguse tasuta omandamise lepingus selle vara sihtotstarbelise kasutamise ja leppetrahvi maksmise kohustuse kehtiva seadusega sätestatud korra kohaselt. Sihtasutus osaleb, omandab ja võõrandab osalusi äriühingutes, asutab teisi sihtasutusi, ühineb teise sihtasutusega või jaguneb üksnes kaitseministri otsuse alusel. Sihtasutus osaleb üksnes äriühingus, mille tegevus on otseselt seotud Sihtasutuse eesmärgi saavutamisega. Sihtasutus võib võtta laenu ja sõlmida kapitalirendilepinguid üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel. Sihtasutus ei või anda laenu, tagada kolmandate isikute kohustusi, sõlmida krediidi- või finantseerimisasutusega hoiulepinguid ega paigutada oma rahalisi vahendeid finantsvarasse, sealhulgas väärtpaberitesse. PÕHIKIRJA MUUTMINE Põhikirja muutmiseks on vajalik kahe kolmandiku n õukogu liikmete ja kaitseministri heakskiit. Kui asjaolude muutumise tõttu tuleb Sihtasutuse p õhikirja muuta, kuid p õhikirja muutmiseks õigustatud isikud seda ei tee, võib p õhikirja muutmise otsustada kohus kaitseministri, nõukogu või huvitatud isiku nõudel. Põhikirja muutmine jõustub muudatuse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmisest. Sihtasutus teatab asukohajärgsele maksuameti kohalikule asutusele p õhikirjas tehtud muudatustest 30 päeva jooksul alates muudatuse registrisse kandmisest. SIHTASUTUSE LÕPETAMINE, ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE Sihtasutuse lõpetamine, ühinemine ja jagunemine toimub seaduses sätestatud korras. Sihtasutus lõpetatakse või ühendatakse teise sihtasutusega riigi nõudmisel. Sihtasutust ei või lõpetada või teise sihtasutusega ühendada ilma riigi nõusolekuta. Kaitseminister võib otsustada Sihtasutuse lõpetamise. Nõukogu võib otsustada Sihtasutuse lõpetamise üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige Sihtasutuse eesmärgi saavutamisel või Sihtasutuse tegevuseks vajalike varaliste vahendite lõppemisel. Sihtasutuse lõpetamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud kõik nõukogu liikmed. Nõukogu teavitab kirjalikult kaitseministrit Sihtasutuse lõpetamist otsustava nõukogu koosoleku kokkukutsumisest. Sihtasutuse vabatahtlikul lõpetamisel määrab likvideerijad nõukogu. Sihtasutuse likvideerimisel allesjäänud vara läheb üle riigile .
LISA 2 Ülesannete sihtasutusse delegeeritavuse analüüs 1. NATO küberkaitsekoostöö keskus e toetuse tagamine. NATO küberkaitsekoostöö keskus ( Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence to NATO , edaspidi CCDCOE ) on vastastikuse mõistmise memorandumi (MOU) alusel loodud rahvusvahelise sõjalise organisatsiooni staatuses olev oivakeskus . Iseseisva rahvusvahelise organisatsioonina keskendub CCDCOE rakendusuuringute ja analüüside koostamisele , teabe jagamisele ning koolituste ja õppuste korraldamisele küberkaitse valdkonnas. CCDCOE-d rahastavad ja mehitavad selle liikmesriigid ja see ei ole osa Põhja –Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO ) sõjalisest struktuurist. Samas on oluline toonitada, et tegemist on rahvusvahelise sõjalise organisatsiooni staatuses oleva rahvusvahelise organisatsiooniga „Protokoll Põhja-Atlandi lepingu alusel loodud rahvusvaheliste sõjaliste peakorterite staatuse kohta“ (Pariisi protokoll ) tähenduses. CCDCOE-l on 22 sponsorriiki (NATO riigid), mis kasvab 2021. aastaks 27 riigini. Lisaks NATO riikidele panustavad CCDCOE töösse Soome, Rootsi, Austria (nn Contributing Participant staatusega riigid) , lähiajal on CCDCOE- ga liitumas Lõuna-Korea Vabariik, Jaapan ning Iirimaa, soovi Keskusega liituda on avaldanud Austraalia. Eesti on CCDCOE raamriik, mida MOU alusel esindab Kaitseministeerium , kes on võtnud endale kohustuse tagada vastuvõtva riigi toetus ning tagada CCDCOE- le taristu, varustus, tugipersonal, administratiivne toetus . Keskuse M O U ei kohusta CCDCOE Eesti osa ehk 5K allutama sõjaväelisele juhtimiskorraldusele. Eestit puudutavad regulatsioonid on sõnastatud läbi raamriigi ( Framework Nation ) ülesannete , mille täitmine on K aitseministeeriumi pädevuses ning vastavalt võimalus otsustada, kuidas M O U- ga võetud ülesanded korraldada. CCDCOE toetamiseks on Kaitseväe k oosseisu s struktuur iüksus NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingent ( 5K ) , mille kaudu panustab Eesti CCDCOE toimimisse. 5K kaudu tagab Eesti CCDCOE missiooni ja ülesannete täitmisesse läbi teaduri te töökoh t a de , kes töötavad väljaõppe-, õigus-, strateegia - ja tehnoloogia osakonnas . 5K põhiülesandeks on osaleda NATO küberkaitsekoostöö keskuse teadus-, arendus-, analüüsi-, väljaõppe- ja doktriinidealases tegevuses ja seeläbi tõsta NATO küberkaitsevõimet küberkaitse valdkonnas. Lisaks korraldab Eesti 5 K kaudu CCDCOE- le administratiivse toetuse , vastavaid töökohti on struktuuris 13 . Kaitseväe ja CCDCOE vahel on sõlmitud tehniline kokkulepe, mille lisa 5 kohaselt peab Kaitsevägi muuhulgas tagama CCDCOE- le NATO salajase teabe töötlussüsteemile ligipääsu ja võimaluse pidada koosolekuid, kus töödeldakse muuhulgas salastatud välisteavet . Seega tuleb ülesande delegeerimisel silmas pidada, et sihtasutusel oleks võimekus eelnimetatud ülesannet toetada , kuid samas sihtasutus ise ei hakka looma salastatud välisteavet . 5K ülem on tegevväelane, kuna CCDCOE juht komitee ( Steering Committee , SC) kinnitatud otsustega peab CCDCOE direktori ametikoh t a täitma tegevväela ne, vastavalt on kinnitatud CCDCOE direktori ametijuhend , mis käsitleb ametikohale tegevväelase poolt täidetavad kvalifikatsiooninõuded. Samas ei seisne 5K juhtimine riigi sõjali se kaits e korraldamises või selleks valmistumi ses võrreldes teiste Kaitseväe alaliselt tegutsevate struktuuriüksustega ega tingi muu avaliku võimu teostamis e ülesan de täitmist . L ätis ja Leedus on sarnased NATO reeglite järgi loodud oivakeskused riigist eraldiseisvad rahvusvahelised organisatsioonid, keda raamriigid vastavalt kokkulepetele toetavad. Seega ei ole ilmtingimata vajalik, et organisatsioonile nagu CCDCOE peab administratiivse toetuse korraldamis t tagav organ asuma valitsusasutuses . Toetust hakatakse andma sihtasutusele tegevustoetuse andmise vormis ja sihtasutus peab riigieelarvest eraldatud vahenditest tagama CCDCOE- le MOU-s kokku lepitud administratiiv- ja tugipersonali ning teadurid . Sihtasutuse loomise järgselt sõlmivad K aitseministeerium (K M ) , sihtasutus ja CCDCOE uue tehnilise kokkuleppe ( TA ) , milles lepitakse kokku administratiivse toetuse tagamise tingimused ja kord. Delegeeritavuse hindamine 1. Ülesande olemus ja koosmõju 1.1 Kas on tegemist sisutegevusega? Kas on tegemist toetava tegevusega? CCDCOE- le administratiivse toetuse tagamise kohustuse on K M ja selle valitsemisala võtnud rahvusvaheliste kokkulepetega. Vabariigi Valitsuse seaduse § 60 kohaselt on rahvusvahelise kaitsealase koostöö koordineerimine K M valitsemisala ülesanne, kuid sihtasutuse asutamisega ei ole plaanis eelnimetatud ülesannet ära delegeerida, vaid on kavas korraldada ümber administratiivse toetuse andmine selliselt, et K M jääb andma rahalist toetust, kuid administratiivse ja mater i aalse toetuse ning vajaliku personali tagab vahetult loodav sihtasutus. Rahvusvahelisele organisatsioonile administratiivse ja materiaalse toetuse ning vajaliku personali tagamine ei ole K M sisutegevus. Samuti ei ole CCDCOE- le administratiivse toetuse andmine K M toetav abitegevus. 1.2. Kas ülesanne on oma olemuselt poliitiliselt väga tundlik? Ülesanne on poliitiliselt mõõdukalt tundlik, sest Eestil on CCDCOE raam riigi rollis vastutus NATO ja selle liitlaste ning partnerriikide ees, kuivõrd raamriik peab CCDCOE toetamise tagama viisil ja ulatuses, mis tagab NATO akredit eeritud rahvusvahelise sõjalise peakorteri missiooni täitmise, säilitades samas CCDCOE atraktiivsuse ning võimendades CCDCOE unikaalset positsiooni. Niisiis peab Eesti looma CCDCOE arenguks vajaliku toimimiskeskkonna. Eesti personal moodustab seejuures CCDCOE kestliku arengu ja järjepidevuse hoidmise vaatest olulise osa. Samuti on CCDCOE paiknemine Eestis poliitiliselt oluline, kuna aitab kaasa Eesti kui kübervaldkonnas ambitsioonika riigi kuvandi hoidmisele arendamisele, ehkki samas ei saa öelda, et meetmete valik, millega CCDCOE- le tagatakse vajalik administratiivne toetus, oleks poliitiliselt tundlik. 1.3. Kas ülesanne on oma olemuselt riigiasutuse tuumiktegevus? CCDCOE- le toetuse andmine ning selle töös osalemine ei ole seotud avaliku võimu teostamisega . 1.4. Kas ülesandel on seoseid teiste ülesannetega? Kuna CCDCOE kasutab Kaitseväe Küberharjutusvälja oma õppuste läbiviimiseks , on oluline, et CCDCOE- le toetuse andmine ja Küberharjutusväli koos Kaitseväe struktuurist välja läheksid ja oleksid ühes kohas, sest Eesti on võtnud kohustuse anda CCDCOE- le kasu tusse Küberharjutusvälja . Teiste Kaitseväe ülesannetega (nt ajateenijate väljaõpe, sõjalised operatsioonid jms) igapäevaselt CCDCOE toet amine selliselt seotud ei ole, et puudub võimalus neid eraldada. 1.5. Kas ülesande täitmine eeldab ligipääsu riigi jaoks tundlikule teabele? Mõõdukalt. Nimelt on vaja tagada CCDCOE- le NATO U nclassified ning salastatud välisteabe töötlemiseks vajalikud infosüsteemid ja taristu (mida tagab esimeses etapis Kaitsevägi) , kuid sihtasutus ise ei loo tundlikku teavet. Vajadusel töötleb tundlikku teavet CCDCOE. 1.6. Kas ülesanne on piiritletav konkreetse alguse ja lõpuga? JAH. Iga toetuse element on piiritletav. Algab siis, kui sihtasutusel tekib võimekus seda elementi pakkuda ja lõppeb, kui selle elemendi vajadus on ära langenud. 1.7. Kas ülesande eesmärke ja väljundit (maht ja kvaliteet) on võimalik mõõta ja hinnata? JAH. T oetus koosnebki mõõdetavatest osadest ja peamiselt annab kõige parema tagasiside ülesande täitmise kvaliteedile CCDCOE osalejariikide ning nende personali rahulolu. Maht on hinnatav nii rahaliselt kui muude näitajatega, millega on võimalik mõõta nii ülesande täitmisele kulunud aega kui näiteks inimressurssi. 2. Seadusandlus 2.1. Kas ülesanne kuulub Eeti Vabariigi p õhiseaduses või Vabariigi Valitsuse seaduses toodud määratletud täitjaga ülesannete hulka? Kuigi vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 60 on rahvusvahelise kaitsealase koostöö koordineerimine K M i valitsemisala ülesanne, siis tuleb tähele panna, et sihtasutusse ei ole kavas delegeerida rahvusvahelise kaitsealase koostöö koordineerimist vaid toetuse andmise tehnilist osa. 2.2. Kas ülesande täitmist valitsussektori poolt nõuab rahvusvaheline õigus? CCDCOE asutamislepetes ( MOU ) on sätestatud, et K M tagab vastuvõtva riigi (sh administratiivse ) toetuse, kuid kokkulepetes pole sätestatud , kuidas täpselt tuleb toetuse andmine siseriiklikult korraldada ja nagu rahvusvaheline kogemus on näidanud, piisab ka rahalisest toetusest. 2.3. Kas ülesanne kuulub riigi tuumikfunktsioonide alla? EI. CCDCOE toetamine ei ole riigi tuumikfunktsioon. 2.4. Kas ülesanne on mõne alljärgneva kategooria oluline sisutegevus: 1) Strateegiline planeerimine 2) Eelarvestamine 3) Eelnõude ettevalmistamine ja õigusaktide koostamine 4) Miinimum standardite, normide ja oodatud tulemuste väljatöötamine 5) Riiklik järelevalve 6) Haldusjärelevalve 7) Teenistuslik järelevalve? EI . Riigi jaoks olulisi funktsioone ei delegeerita. 2.5. Kas ülesande raames on tarvilik kasvõi osaliselt rakendada võimuvolitusi? EI. Kuna poliitilisel tasandil jääb administratiivse toetuse korraldamise eest vastutama K M , ei ole vaja sihtasutusel oma ülesannete täitmisel rakendada võimuvolitusi. Vajalikke läbirääkimisi teiste riigiasutustega algatab ja läbirääkimistel osaleb alati ka K M . Sihtasutus sõlmib vajalikud lepingud administratiivse to e tuse andmiseks. 2.6. Kas ülesande olemusest on enam u s seotud võimuvolituste rakendamisega? EI . Ü lesanne on pigem tehnilist laadi. On vaja tagada CCDCOE- le vajalik tugi- ja administratiivpersonal ning administratiivne toetus. 3. Turusituatsioon ja teenuse osutajad 3.1. Kas ülesande tegevuste maht on ülesande delegeerimise korral erasektorile piisavalt atraktiivne? Selle teenuse maksumus on hetkel Kaitseväes ca 2 000 000 eurot aastas. Eeldatavalt jääb sama kvaliteedi juures teenuse maksumus ka edaspidi samasse suurusjärku, seega võib pidada teenuse mahtu OLULISEKS. 3.2. Kas ülesande teostamise nõudluse maht on mõistlikult ette prognoositav (sh arvestades ka rahastuse ebakindlust) ? OLULISELT. Rahvusvaheliste kokkulepetega on kokku lepitud CCDCOE asumine Eestis ja kuna CCDCOE on rahvusvaheliselt atraktiivne , siis igal aastal liitub selle organisatsiooniga uusi riike. Eeltoodud asjaolu tingib pigem nõudluse mahu suurenemise kui vähenemise. Ette prognoositavuse tagab liitumisprotsesside aeg , mis võivad võtta mitu aastat. Lisaks toimub kaks korda aastas CCDCOE juhtkomitee kohtumine , kus muuhulgas kinnitatakse CCDCOE detailne tööplaan . 3.3. Kas eras e ktori teenusepakkuja suudab ebaühtlase nõudluse korral oma ressurssi muude tegevuste/klientide/teenuste jaoks rakendada? Antud ülesande puhul ei ole vaja seda hinnata, kuna on o luline, et seda ülesannet täidetakse ja nõudlus võib ära kaduda vaid siis, kui CCDCOE lõpetab Eestis tegevuse. Ressursi rakendamine muude tegevuste/klientide/teenuste jaoks ei ole võimalik, kuna isikkoo s seisu struktuur ning koormused on riikide poolt kokku lepitud (Eesti puhul 30FTE). Äriettevõtte puhul on eeldatud ootus kasumi teenimine ja riskide maandamine, mis tõstaks oluliselt ülesande maksumust. 3.4. Kas erasektor on ülesannet võimeline piiritlema ning mõistliku täpsusega hinnastama? OLULISELT. Kuigi administratiivse toetuse sisu on rahvusvaheliselt kokku lepitud, siis erasektoril on suurem võimekus kõiki vajalikke tegevusi hinnastada kui Kaitseväel, kus see ülesanne on tihtipeale mõne teise ülesande sees. 3.5. Kas era- või kolmandas sektoris juba eksisteerib samadele või olemuselt sarnasele ülesandele/teenusele teenusepakkujaid? EI. Tervikuna ülesande täitmiseks vajalikke teenuseid üks teenusepakkuja täna turul ei paku. 3.6. Kui ei, kas on realistlik eeldada, et turul tekiks uus ettevõte, mis hakkaks vastavat ülesannet teostama? EI, sest ülesanne on liialt spetsiifiline. 3.7. Kas ülesande delegeerimisel tekiks turul monopol. EI. Ülesanne on spetsiifiline, turul samaväärset nõudlust ei teki, seega ei teki ettevõtteid, kes sellist ülesannet täidaks. 3.8. Kas ülesande teostamiseks on vaja väga spetsiifilisi teadmisi/oskusi, mis eksisteerivad vaid avalikus sektoris? EI. Selle ülesande täitmiseks ei ole vaja spetsiifilisi teadmisi ja oskusi, kuid on vaja riigi toetust, sest selle ülesande täitmine ei too lisatulu. 3.9. Kas ülesande teostamiseks on vaja väga kallist põhivara, mida erasektor ei ole valmis soetama ning mille puhul riik ei saa välja delegeerida vaid varade opereerimist? MÕÕDUKALT. Näiteks on vaja salastatud välisteabe töötlussüsteeme ja salastatud välisteabe töötlemiseks sobivat taristut ning spetsiaalset riist- ja tarkvara, mille kasutamine on ebakorrapärane ning selliste kulutuste tegemist äriettevõttelt oodata ei saa. 3.10 . Kas riik/ühiskond saab aktsepteerida ülesande teostamise katkemist teatud perioodiks tulenevalt teenusepakkuja (ajutisest) võimetusest tegevust teostada? MÕÕDUKALT. Ajutiselt saab CCDCOE toimida ka ilma teenusepakkuja toetuseta, kuid pikemas perspektiivis peab K M kui raamriigi esindaja teenuse osutamise taastamise korraldama. 4. Majanduslik tasuvus ja teenuse hind 4.1. Kas ülesande tegevuse maht on piisavalt oluline õigustamaks ümberkorralduste teostamist (FTE, kogukulud, tegevuste arv, tähtsus kogu asutuse tegevustest jms)? MÕÕDUKALT. Ülesande kogukulu on hetkel ca 2 000 000 eurot (mis sisaldab 30 FTE mahus tegevusi), kuid oluline aspekt on ka see, et Kaitseväe põhitegevus on riigikaitseks valmistumine, kuid CCDCOE- le administratiivse toetuse tagamine ei ole seotud Kaitseväe põhitegevusega. 4.2. Kas ülesande teostamise tänane kulu riigile (parima hinnangu alusel) muutuks selle delegeerimisega era- või kolmandale sektorile? Arvestada tuleks kogukuludega (tegevuse täisomahind - kõigi ressursside kogukulu kokku, nii otse- kui kaudkulud (sh investeeringud) ja nn "ooteaeg") keskpikas perspektiivis (mitte esimesel aastal kui erasektor veel ei ole teenuse osutamises kogenud). Praeguse hinnangu kohaselt sama kvaliteediga teenuse tagamiseks kulu riigile tõuseb mõõdukalt. Oluline on, et administratiivseks toetuseks vajamineva personali palgad jõuaksid järgi turu keskmisele (KM viib 2019. aasta lõpuks läbi vastava analüüsi) , seega on sihtasutuse eelarve koostamisel arvestatud mõningase kulude tõusuga. 4.3. Kas ülesande üleandmisega tekivad riigile ülesande kogukulu suhtes olulised administratiiv- ja järelevalvekulud (teenuste kvaliteedi hindamine, partnerihaldus, riigihanked jms)? EI. Tegelikult on plaan võimalusel otsida toetuse andmisel riigile võimalikult soodsad lahendused. 5. Sihtgrupi huvid 5.1. Kas sihtgrupp on sunnitud tegevust/teenust tarbima (st selle tarbimine ei ole vabatahtlik) või on tarbimine eluliselt hädavajalik ning ajakriitiline? OLULINE. Rahvusvaheliselt on kokku lepitud, et CCDCOE saab Eestilt kokkulepitud toetust, seega on sihtrühm arvestanud selle teenusega. 5.2. Kas ülesande sihtgrupil tekiks teenusepakkuja vahetusega muutus tegevuse/teenuse tarbimisega seotud kuludes (otsesed tasud, kulutatud aeg)? JÄÄKS SAMAKS. Eesmärk on tagada, et samaväärse teenuse taseme juures kulud ei suureneks . Ülesande laienemisel (CCDCOE riikide lisandumisel) võivad kasvada ka kulud. 5.3. Kas ülesande sihtgrupil tekiksid teenusepakkuja vahetusest ebamõistlikud üleminekukulud ( switch costs ), mida ei saa (vajadusel) riigi poolt hüvitada? EI. Eesmärk on tekitada olukord, kus CCDCOE jaoks teenus ja selle kvaliteet ei halveneks . 5.4. Kas ülesande sihtgrupil tekiks sarnaste ühiskonna kogukulude juures teenusepakkuja vahetusega oluline halvenemine ülesande kvaliteedis või kättesaadavuses? EI. Oluline on, et teenuse kvaliteet ei muutuks. 5.5. Kas ülesande sihtgrupp (tarbija/klient) on valmis teenuse eest ise tasu maksma? EI. Kokku on lepitud, et administratiivse toetuse teenuse eest maksab K M . 6. Muu 6.1. Kas ülesande delegeerimise suhtes valitseb ühiskonnas nii tugev (poliitiline) vastuseis, et isegi asjakohase muudatuse juhtimise metoodikate rakendamisel ei ole võimalik delegeerimist ellu viia? EI . Sihtasutuse asutamiskavatust on tutvustatud ka 18. juunil 2020 a. toimunud küberjulgeoleku nõuko g u istungil . 6.2. Kas ülesande delegeerimiseks vajalik administratiivne võimekus eksisteerib või on seda võimalik mõistliku ajaga tekitada? JAH . Eesmärk on ülesande täitmiseks funktsiooni üleandmisega sihtasutusse anda sihtasutusele üle ka töölepingud, mille alusel täna Kaitseväes 5K personal CCDCOE- le toetust annab. 6.3. Kas eksisteerib mingi muu selge oluline põhjus, mis takistab ülesande delegeerimist erasektorile, kuid mida veel adresseeritud ei ole? Ei ole tegelikult ühtegi põhjust, mis välistaksid kindlalt CCDCOE- le toetuse andmise tehnilise osa delegeerimist erasektorile. 2. Küberharjutusväljade opereerimine, sealhulgas administratiivse toetuse tagamine CCDCOE- le ja NATO Cyber Range võimekusele Kaitsevägi alustas Küberharjutusvälja arendamis t 2011. aastal. Küberharjutusvälja arendamise ja käitamise põhilisteks eesmärkideks on küberteadlikkuse tõstmine läbi treeningute ja õppuste läbiviimise ning küberruumi kaitseks vajaliku tehnoloogia testimine, valideerimine, eksperimenteerimine ning teadus- ja arendustegevus, mis toetab küberruumi kaitseks valmistumist. Küberharjutusvälja opereerib Kaitseväe Küberväejuhatuse koosseisu kuuluv struktuuriüksus Küberlabor ning Küberharjutusvälja peamiseks kasutajaks on käesolevalt CCDCOE, teiste kasutajate hulka kuuluvad NATO erinevad struktuuriüksused, Eesti liitlased ja partnerid ning muuhulgas ka Kaitsevägi ja Kaitseliit. Eesti siseriiklik Küberharjutusvälja kasutamise osatähtsus on aastate jooksul vähenenud, kuna Eesti ekspertide arv, keda koolitada ning treenida, on piiratud. Samas kasvab vajadus väljaõppe, õppuste, testimise ja valideer i mise järele nii NATO-s, kui ka muudel liitlastel ja partneritel. 2014. aastal sõlmis KM NATO-ga vastastikuse mõistmise memorandumi ( MoU ), mille kohaselt Kaitseväe Küberharjutusväljast sai NATO Cyber Range ( U nclassified ), mis füüsiliselt on sama keskkond. Sarnaseid MoU-sid ja selle alamkokkuleppeid on KM sõlminud bilateraalselt teiste riikidega, samaväärse Küberharjutusvälja teenuse ja administratiivse toetuse tagamiseks ( näiteks Austriaga , Lu ks emburgiga , Singapuriga , Suurbritanniaga jne). Küberharjutusvälja funktsiooni loogiliseks osaks on ka 2020. aastal valmiv salajane Küberharjutusväli (töötleb infot tasemel kuni NATO salajane), millest saab osa NATO Cyber Range funktsioonist ning millele rakenduvad samad administratiivse toetuse nõuded kui varem nimetatud NATO Cyber Range funktsioonile. Sala jane Küberharjutusväli on füüsiliselt eraldiseisev keskkond, kuid kus kasutatakse sarnast tarkvara ning opereerimispõhimõtteid kui tavalisel Küberharjutusvälja ning need on omavahel loogiliselt seotud. Ettepanek on delegeerida Küberharjutusvälja opereerimine , arendamine ja sellega seotud administratiivse toetuse tagamine sihtasutusele, kes saab riigilt toetust, et palgata vajalik personal ja pakkuda Küberharjutusvälja teenust . MOU kohaselt on Eestil kui Küberharjutusvälja omanikriigil prioriteet Küberharjutusvälja kasutamisel, seega KM valitsemisalal (sh Kaitsevägi ja Kaitseliit) on ka edaspidi eelisõigus kasutada Küberharjutusvälja ning anda sihtasutusele teada, mida tuleb Küberharjutusväljal muuta ja parendada. Sh on KM valitsemisala ning RIA reeglina Küberharjutusvälja kasutajad läbi CCDCOE ja NATO initsiatiivide (nt läbi Locked Shields ja Cyber Coalition õppuste, koolituste jms tegevuste). Küberharjutusvälja rahvusvahelisteks kasutajateks on CCDCOE ning NATO (täpsemalt NATO strateegilised väejuhatused ning NCI Agency ). Vastavalt MoU -le - korraldab KM administratiivse toetuse NATO kasutajatele, et tagada nende väljaõppe, testimise, eksperimenteerimise, harjutuste ning valideerimisvajadused. Antud tegevus ei ole seotud sõjalise kaitse ega selleks ettevalmistumisega. Koostöö toimub ka Euroopa Kaitseagentuuriga ning bilateraalselt mitme liitlas- ja partnerriigi kaitseministeeriumi ja/või kaitseväega. Seega on Küberharjutusvälja fookus kaitsealastel tegevustel, kuid kuna küberruum üldiselt on mitmeti kasutatav ( dual-use ), on võimalik toetada ka RIA tegevusi oma põhiülesannete täitmisel. Oluline on välja tuua, et vastavalt MoU-s kokkulepitule Eesti korraldab Küberharjutusvälja opereerimist ning tasub sellega seotud kulud, kuid NATO, selle liikmesriik või partner, kes harjutusvälja kasutab, tasub kulud, mis on seotud koolituste, õppuste, vms ürituste läbiviimisega over and above põhimõttel. Over and above siinkohal tähendab kulusid, mida Eesti pool peab tegema täiendavalt oma igapäevasele toimimisele, näiteks täiendava riist- ja tarkvara soetamine või rentimine, Küberharjutusvälja konfigureerimine viisil, mis on vajalik teisele osapoolele, väljaõppekeskkonna haldamine ja korraldamine (arvutite paigaldamine, soetamine, rentimine; taristu parendused; reisi-, toitlustus- ja majutuskulu jms) jms ürituste korraldamisega seotu. Kuna täna asub Küberharjutusväli Kaitseväe struktuuris, ja Kaitsevägi ei saa teenitavat tulu, mis ületab kulusid, oma vajadusteks kasutada kui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, on MoUs kokkulepitu rakendamine kitsendatud. Kulusid ületavat tulu on võimalik kasutada parema teenuse tagamiseks (näiteks täiendavate ekspertide palkamiseks, millega paraneb teenuse käideldavus, turvalisus, reageerimisaeg jms). Küberharjutusvälja opereerimise ning seal korraldatavate tegevuste juures on oluliseks osaks riigisaladuse ja salastatud välisteabe (valdavalt NATO teave kuni tasemeni NATO secret ) töötlemine. Samas toome välja, et sihtasutus ei hakka tegelema riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korraldamise ja kontrollimisega, vaid kuna Küberharjutusvälja opereerimisel ja seal korraldatavate tegevuste korraldamisel puutub sihtasutus kokku riigisaladusega kuni tasemel SALAJANE ja NATO teabega kuni tasemel NATO Secret , on sihtasutusel ja selle osadel töötajatel vaja riigisaladuse töötlemise luba kuni tasemel SALAJANE ja välisteabe töötlemiseks vajalikke sertifikaate , mida väljastab Välisluureamet. Sihtasutusel puuduvad teadaolevalt takistused riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemiseks. Näiteks tagab Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (RIKS) salastatud teabega seotult turvalist kõnesidet. Sihtasutusele kehtivad samad nõuded kui avaliku sektori organisatsioonidele ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemine käib vastavalt riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele (RSVS) ning Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrusele nr 262 “Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kord” (RSVKK). Küberharjutusväljasid ( Cyber Range) leiab ka mujalt maailmast nii riigi kui ka erasektorist, kuid puudub ühtne definitsioon, mistõttu võib antud nime tagant leida erinevaid lahendusi, mis ei ole omavahel võrreldavad. Näiteks Läti Küberharjutusväli , mida opereerib nende Kaitsevägi, koosneb paarist serverist ja puuduvad lisateenused; Rootsi Küberharjutusväli , mida opereerib nende kaitseuuringute keskus ( Swedish Defence Research Agency ), on spetsialiseerunud kaitsevaldkonna uurimistöödele; Soome Küberharjutusväli , mida opereerib Jyvaskylä ülikool ( JyvSecTec ), on keskendunud tsiviilinfrastruktuuri kaitsele jne. Eesti Küberharjutusvälja lahenduse teeb unikaalseks tema opereerimismudel rahvusvaheliste sõjaliste organisatsioonide (CCDCOE, NATO, EDA) tegevuse toetamisel, kus on märkimisväärne osa salastatud välisteabe töötlemisel. Samaväärseid lahendusi ning toimemudeleid teada olevalt ei ole. Küberharjutusväljade opereerimise, sealhulgas NATO-le kokkulepitud administratiivse toetuse tagamise delegeeritavuse hindamine 1. Ülesande olemus ja koosmõju 1.1. Kas ülesanne on laiema funktsiooni suhtes sisutegevus või toetav, abistab tegevus? Küberharjutusväli nii ilma kui ka koos CCDCOE-d, NATO -t või EDA-d toetava funktsioonig a ei ole Kaitseväe ega K M i sisutegevus. Küberharjutusvälja raames võetud administratiivse toetuse tagamise kohustused on K M ja tema valitsemisala võtnud endale rahvusvaheliste kokkulepetega. Vabariigi Valitsuse seaduse § 60 kohaselt on rahvusvahelise kaitsealase koostöö koordineerimine K M valitsemisala ülesanne, kuid sihtasutuse asutamisega ei ole plaanis eelnimetatud ülesannet ära delegeerida, vaid on kavas korraldada ümber administratiivse toetuse andmine selliselt, et K M jääb andma rahalist toetust, kuid administratiivse ja materiaalse toetuse ning vajaliku personali tagab loodav sihtasutus. Samuti ei ole Küberharjutusvälja opereerimine K M i toetav abitegevus. 1.2. Kas ülesanne on oma olemuselt poliitiliselt väga tundlik? Küberharjutusvälja Eestis paiknemine on poliitiliselt tähtis, kuna aitab kaasa Eesti kui kübervaldkonnas ambitsioonika riigi kuvandi arendamisele, samas ei saa öelda, et meetmete valik, millega tagatakse Küberharjutusvälja opereerimine ning NATO Cyber Range administratiivne toetus, oleks poliitiliselt tundlik. 1.3. Kas ülesanne oma olemuses on riigiasutuse tuumiktegevus? EI. Tegemist ei ole riigi tuumiktegevusega. 1.4. Kas ülesande käigus kogutakse mingit olulist infot/kogemusi, mis on kriitilise tähtsusega teiste ülesannete teostamisel (mida erinevatel põhjustel ei saa koos välja delegeerida) ning mida ei saa võimalikult teenusepakkujalt mõistlikult hiljem kätte? EI. Tegemist on eraldiseisva ülesandega. 1.5. Kas ülesande täitmine eeldab ligipääsu riigi jaoks tundlikule teabele (nt riigisaladusele)? JAH. Küberharjutusväljal toimuvate tegevuste käigus puutuvad isikud kokku riigisaladuse ja salastatud välisteabega , seega peab Küberharjutusvälja personalil olema võimalik töödelda riigisaladust ja salastatud välisteavet . Samas on oluline, et teenusepakkuja na ei tooda Küberharjutusväli iseseisvalt riigisaladust ja salastatud välisteavet . Vajadusel loovad ja töötlevad tundlikku teavet CCDCOE või NATO vastavad struktuurid ning töötlemiseks vajalikud süsteemid tagab Kaitsevägi . 1.6. Kas ülesanne on piiritletav, konkreetse alguse (sisend) ja lõpuga (väljund)? JAH Tegemist on konkreetse teenuse pakkumisega, seega seda saab piiritleda. Algab siis, kui sihtasutusel tekib võimekus seda ülesannet täita ja lõppeb, kui selle elemendi vajadus on ära langenud. 1.7. Kas ülesande eesmärke ja väljundit (maht, kvaliteet) on võimalik mõõta ja hinnata (nt miinimustandardite väljatöötamise kaudu)? JAH. Küberharjutusvälja opereerimist saab hinnata kvalitatiivselt läbi kasutajate tagasiside ja kasutajad esitavad teenusepakkujale oma nõudmised, millistele standarditele peab Küberharjutusväli vastama. 2. Seadusandlus 2.1. Kas ülesanne kuulub Põhiseaduses või Vabariigi Valitsuse seaduses toodud määratletud täitjaga ülesannete hulka? Vabariigi Valitsuse seaduse § 60 kohaselt on Kaitseministeeriumi valitsemisala ülesanne riigikaitse korraldamine, riigikaitse elluviimine ja rahvusvahelise kaitsealase koostöö koordineerimine. Antud juhul ei delegeerita Kaitseministeeriumi valitsemisalast ühtegi eelnimetatud ülesannet . 2.2. Kas ülesande täitmist valitsussektori poolt nõuab rahvusvaheline õigus? Sõlmitud M o U-des ja alamdokumentides on sätestatud, et K M tagab administratiivse toetuse, kuid pole sätestatud kuidas täpselt tuleb administratiivse toetuse andmine korraldada ja nagu rahvusvaheline kogemus on näidanud, piisab ka rahalisest toetusest. 2.3. Kas ülesanne kuulub riigi tuumikfunktsioonide alla? EI. Tegemist on riigi funktsiooni tehnilise toetusega. 2.4. Kas ülesanne on mõne alljärgneva kategooria oluline sisutegevus: 1) Strateegiline planeerimine 2) Eelarvestamine 3) Eelnõude ettevalmistamine ja õigusaktide koostamine 4) Miinimum standardite, normide ja oodatud tulemuste väljatöötamine 5) Riiklik järelevalve 6) Haldusjärelevalve 7) Teenistuslik järelevalve EI. Küberharjutusvälja ülesandel puuduvad sisutegevuse tunnused. 2.5. Kas ülesande raames on tarvilik kasvõi osaliselt rakendada võimuvolitusi? EI. Tegemist on tehnilise toetuse funktsiooniga. Kuna poliitilisel tasandil jääb administratiivse toetuse korraldamise eest vastutama K M , ei ole vaja sihtasutusel oma ülesannete täitmisel rakendada võimuvolitusi. Vajalikke läbirääkimisi teiste riikide, organisatsioonide ja riigiasutustega algatab ja läbirääkimistel osaleb alati ka K M . Sihtasutus sõlmib vajalikud lepingud administratiivse toetuse andmiseks. 2.6. Kas ülesande olemusest on enamus seotud võimuvolituste rakendamisega? Ei ole vaja võimuvolitusi rakendada, on vaja tagada CCDCOE MOU-s nimetatud toetus ning NATO Cyber Range võimele vajalik administratiivne toetus. 3. Turusituatsioon ja teenuse osutajad 3.1. Kas ülesande tegevuste maht on ülesande delegeerimise korral erasektorile piisavalt atraktiivne? Hetkel on Küberharjutusvälja opereerimiseks vajaminevate kulutuste maht ca 2 000 000 eurot, mis on pigem OLULINE. 3.2. Kas ülesande teostamise nõudluse maht on mõistlikult ette prognoositav (sh arvestades ka rahastuse ebakindlust)? OLULISELT. Rahvusvaheliste kokkulepetega on kokku lepitud NATO Cyber Range asumine Eestis ning Küberharjutusvälja kasutamine suureneb aasta-aastalt, sarnased lepingud on tehtud ka teiste liitlaste ja partneritega. Nõudluse mahu suurenemine on tingitud nii CCDCOE tegevuste kasvust kui ka NATO üldisest suunast tegeleda üha enam küberruumiga ning sellega seotud väljaõppega. Valdav osa Küberharjutusvälja vajalikest investeeringutest on kvantifitseeritavad CCDCOE suurima õppuse Locked Shields järgi. 3.3. Kas erasktori teenusepakkuja suudab ebaühtlase nõudluse korral oma ressurssi muude tegevuste/klientide/teenuste jaoks rakendada? Kuna Küberharjutusvälja saavad kasutada nii militaar- kui vajadusel tsiviilsektor, siis on vähe tõenäoline, et tekib olukord, kus Küberharjutusvälja vaja ei ole. Küberharjutusvälja ülesande maht võib oluliselt väheneda vaid siis kui CCDCOE lõpetab Eestis tegevuse või väljaõppe- ja koolitustegevuse või kui NATO lõpetab NATO Cyber Range ülesande . Äriettevõte ei saaks ressurssi muude tegevuste/klientide/teenuste jaoks rakendada, kuna NATO Cyber Range kokkulepetes on määratud mahuks 15 FTE- d. 3.4. Kas erasektor on ülesannet võimeline piiritlema ning mõistliku täpsusega hinnastama? OLULISELT. Kuna on tegemist väga kitsa ülesandega, mis hetkel on Kaitseväes toetatud teiste teenustega, siis edaspidi on sihtasutusel võimalik seda teenust isegi paremini hinnastada ja piiritleda kui täna Kaitseväel, kus seda teenust rahastatakse üldisest Kaitseväe eelarvest. 3.5. Kas era- või kolmandas sektoris juba eksisteerib samadele või olemuselt sarnasele ülesandele/teenusele teenusepakkujaid? EI. Ülesanne on spetsiifiline , seotud rahvusvaheliste sõjaliste organisatsioonide tegevuse toetamisega ning seotud riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemisega. 3.6. Kui ei, kas on realistlik eeldada, et turul tekiks uus ettevõte, mis hakkaks vastavat ülesannet teostama? EI. Kuna peamised kasutajad on Kaitsevägi ja teised riigiasutused, teiste riikide kaitseministeeriumid ja kaitseväed ning rahvusvahelised organisatsioonid, siis on vähetõenäoline, et erakapitalil baseeruvad ettevõtjad oleks valmis seda teenust pakkuma samadel tingimustel. 3.7. Kas ülesande delegeerimisel tekiks turul monopol? EI. Ülesanne on spetsiifiline, turul samaväärset nõudlust ei teki, seega ei teki ettevõtteid, kes sellist ülesannet tä idaks . 3.8. Kas ülesande teostamiseks on vaja väga spetsiifilisi teadmisi/oskusi, mis eksisteerivad vaid avalikus sektoris? EI. Selle ülesande teostamiseks ei ole vaja spetsiifilisi teadmisi, kuid on vaja riigi toetust, et saaks täita rahvusvahelisi kokkuleppeid ja osutada ka Eesti asutustele ja isikutele teenust tänase kvaliteediga. 3.9. Kas ülesande teostamiseks on vaja väga kallist põhivara, mida erasektor ei ole valmis soetama ning mille puhul riik ei saa välja delegeerida vaid varade opereerimist? MÕÕDUKALT. Näiteks on vaja salastatud välisteabe töötlussüsteeme ja salastatud välisteabe töötlemiseks sobivat taristut ning spetsiaalset riist- ja tarkvara, mille kasutamine on ebakorrapärane ning selliste kulutuste tegemist äriettevõttelt oodata ei saa. 3.10. Kas riik/ühiskond saab aktsepteerida ülesande teostamise katkemist teatud perioodiks tulenevalt teenusepakkuja (ajutisest) võimetusest tegevust teostada? JAH. Pole ette näha, et Küberharjutusväljal tehtavad tegevused oleks sellise iseloomuga, et kui Küberharjutusväli mõneks ajaks rivist välja langeb, jääksid olulised tegevused tegemata ja kohustused täitmata. 4. Majanduslik tasuvus ja teenuse hind 4.1. Kas ülesande tegevuse maht on piisavalt oluline õigustamaks ümberkorralduste teostamist (FTE, kogukulud, tegevuste arv, tähtsus kogu asutuse tegevustest jms) ? JAH. Siin on kaks aspekti. Ühelt poolt on Küberharjutusvälja ülalpidamiskulud ca 2 000 000 eurot (mis sisaldab 15 FTE mahus tegevusi) aastas, aga teisalt ei ole Küberharjutusvälja opereerimine Kaitseväe põhiülesanne ja selle ülesande delegeerimise tulemusel jääb Kaitseväele rohkem ressurssi oma põhitegevuste parendamiseks. 4.2. Kas ülesande teostamise tänane kulu riigile (parima hinnangu alusel) muutuks selle delegeerimisega era- või kolmandale sektorile? Arvestada tuleks kogukuludega (tegevuse täisomahind - kõigi ressursside kogukulu kokku, nii otse- kui kaudkulud (sh investeeringud) ja nn "ooteaeg") keskpikas perspektiivis (mitte esimesel aastal kui erasektor veel ei ole teenuse osutamises kogenud). Eelarve planeerimisel on arvestatud vajamineva personali palgafondi mõningane tõusuga, sest oluline on, et teenuse osutamiseks vajamineva personali palgad oleksid konkurentsivõimelised. Siinjuures tuleb tähele panna, et enamik Küberharjutusvälja arendusega hõivatud personalist peavad olema IT haridusega, seega peavad sihtasutuse palgad olema võrreldavad IT sektoris makstavate palkadega. 4.3. Kas ülesande üleandmisega tekivad riigile ülesande kogukulu suhtes olulised administratiiv- ja järelevalvekulud (teenuste kvaliteedi hindamine, partnerihaldus, riigihanked jms)? EI. Tegelikult tekib võimalus teenida omatulu ning seeläbi pakkuda paremat teenust ja optimeerida administratiivse toetuse ülesande kulu. 5. Sihtgrupi huvid 5.1. Kas sihtgrupp on sunnitud tegevust/teenust tarbima (st selle tarbimine ei ole vabatahtlik) või on tarbimine eluliselt hädavajalik ning ajakriitiline? Pigem on teenuse tarbimiseks võimaluste loomine olnud sihtgrupile lisahüve, kuid sihtrühm on arvestanud teenusega ning Küberharjutusväli on ka CCDCOE põhilise väljundprojekti ( Locked Shields ) kriitiline komponent. 5.2. Kas ülesande sihtgrupil tekiks teenusepakkuja vahetusega muutus tegevuse/teenuse tarbimisega seotud kuludes (otsesed tasud, kulutatud aeg)? Oluline on, et tarbijate jaoks jääksid kulud enam vähem samaks. 5.3. Kas ülesande sihtgrupil tekiksid teenusepakkuja vahetusest ebamõistlikud üleminekukulud ( switch costs ), mida ei saa (vajadusel) riigi poolt hüvitada? EI. Oluline on, et sihtgrupil ei oleks vaja midagi lisaks teha, kui teenust hakkab edaspidi Kaitseväe asemel pakkuma sihtasutus. 5.4. Kas ülesande sihtgrupil tekiks sarnaste ühiskonna kogukulude juures teenusepakkuja vahetusega oluline halvenemine ülesande kvaliteedis või kättesaadavuses? EI. Oluline on, et sihtgrupi jaoks teenuse kättesaadavus ja kvaliteet ei halveneks. 5.5. Kas ülesande sihtgrupp (tarbija/klient) on valmis teenuse eest ise tasu maksma? MÕÕDUKALT. Edaspidi tuleb sihtasutusel läbi mõelda, mis osas ta saab teenuse osutamise eest raha küsida, kuid MoUs kokkulepitud administratiivse toetuse osas peab rahastuse tagama K M riigieelarvelise toetusena. 5.6. Kui oluliselt/mõõdukalt, siis kas tasu kehtestamise korral tekiks mitteületatav (poliitiline) vastuseis? EI. Sõlmitud MoU-des ja alamdokumentides on teenuste ja täiendavate kulude katmine ette nähtud . Eesti riigiasutustele ja isikutele tasu kehtestamisel tuleb asutuste ja isikutega rahastuses kokku leppida. 5.7. Kas tasu kehtestamise korral kaoks sihtgrupil ülesande järele nõudlus? EI. Tasu kehtestamine on MoU-des ja alamdokumentides ette nähtud , nõudlus kaoks vaid siis kui riik ei täidaks enam administratiivse toetuse kohustusi, mida KM tagab riigieelarvelise toetusena . Eesti riigiasutustel ja isikutel arvatavasti huvi ei kaoks, kuna ei ole alternatiivset teenusepakkujat. 6. Muu 6.1. Kas ülesande delegeerimise suhtes valitseb ühiskonnas nii tugev (poliitiline) vastuseis, et isegi asjakohase muudatuse juhtimise metoodikate rakendamisel ei ole võimalik delegeerimist ellu viia? EI. Pigem vastuseis puudub. 6.2. Kas ülesande delegeerimiseks vajalik administratiivne võimekus eksisteerib või on seda võimalik mõistliku ajaga tekitada? JAH. Kavas on funktsiooni siirdena anda Küberharjutusvälja funktsioon Kaitseväelt sihtasutusele üle koos kehtivate töölepingutega, mis tagab, et hetkest, mil ülesanne on ära delegeeritud, tekib sihtasutusele ka vajaminev administratiivne võimekus. 6.3. Kas eksisteerib mingi muu selge oluline põhjus, mis takistab ülesande delegeerimist erasektorile, kuid mida veel adresseeritud ei ole? EI. Pigem on selgunud, et ei ole ühtegi selgelt eristuvat põhjust, mis takistaks ülesande delegeerimist. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise võimalikkus sihtasutuses Riigikaitse riigisaladus on kirjeldatud RSVSi § 7 ning ükski planeeritav sihtasutuse ülesanne ei ole seotud antud paragrahvis loetletud info loomise, töötlemisega ega riigikaitse valmisoleku tagamisega, samuti ei ole salastatud teabega seotud ülesannete täitmine seotud mitte niivõrd Eesti riigisaladusega, vaid pigem salastatud välisteabe töötlemisega. Kuid ka salastatud välisteabe töötlemisel ei ole sihtasutuse eesmärgiks iseseisvalt tegeleda riigikaitse või selle valmisoleku tagamisega (nii Eesti kui NATO kontekstis) ega luua vastavat teavet, vaid toetada teavet töötlevaid organisatsioone oma tegevustes (näiteks kui NATO harjutab protseduure, mis on seotud salastatud välisteabega , siis ka Küberharjutusvälja tehniline keskkond, milles seda harjutatakse, võib olla kaitstud salastatud välisteabega ). Salastatud välisteabe töötlemine on omakorda seotud Eesti riigisaladusega (näiteks vastavalt RSVS § 10 p 2-le võib olla salastatud välisteabe töötlussüsteemi käsitlev teave salastatud kuni täiesti salajasel tasemel ning ka salastatud välisteabele juurdepääsu sertifikaate väljastatakse Eesti riigisaladuse loa alusel). Seega on paratamatult sihtasutuse üheks ülesandeks ka Eesti riigisaladuse töötlemine, kuid mitte riigikaitse tagamiseks. Kogu riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise juures on oluline ka teadmisvajaduse printsiip, mille puhul sihtasutusele tehakse teatavaks teave, mis on eelnevalt kokkulepetes kokku lepitud. Siinkohal võib analoogia tuua kineetilisest maailmast - relvasüsteemi väljatöötamist saab riik sisse osta, kuigi relvasüsteem võib olla kaetud riigisaladusega, kuid sama relvasüsteemiga on seotud eraldiseisev riigisaladus selle kasutamise kohta, relvasüsteemi kasutamist aga ei ole võimalik erasektorist sisse osta. Näiteks mereväe relvasüsteemi andmed võivad olla salastatud RSVKK § 5 lg 4 p 3 alusel, relvasüsteemi kasutamine operatiivolukorras aga RSVKK § 5 lg 1 p 3 alusel. Samal põhimõttel on võimalik küberruumis sihtasutusel pakkuda Küberharjutusväljaga seotud teenuseid ilma, et sihtasutus tegeleks riigikaitse või selle valmisoleku tagamisega, vaid selle toetamisega. Seega antud teenuse tagamine ei eelda avaliku võimu teostamist, tegemist on selgelt eristatava ülesandega ning ülesande täitmiseks kaasatakse erinevaid rahastusallikaid (riigieelarvelised vahendid, NATO investeerimisprogramm jms). Miks on valitud sihtasutuse vorm? CCDCOE ja Küberharjutusväli on rahuajal kasutatavad võimekused ning ei ole seotud sõjalise kaitse ega selleks ette valmistamisega. CCDCOE M O U alusel võib Eesti teha ettepaneku keskuse töö lõpetamiseks konfliktiolukorras ning Küberharjutusväli on M O U kohaselt treenimiseks, väljaõppeks, testimiseks, eksperimenteerimiseks, harjutamiseks ja valideerimiseks mõeldud võime, mida ei kasutata konfliktiolukorras. CCDCOE ja Küberharjutusvälja võime puhul ei ole tegemist poliitikate elluviimisega ja avaliku võimu teostamisega ning antud ülesandeid ei ole vajalik hoida otsese poliitilise kontrolli all. Samas on olemas märkimisväärne poliitiline huvi nii CCDCOE kui ka Küberharjutusvälja võimekuse opereerimiseks ja arendamiseks Eestis. Kumbki funktsioon ei paku otseselt teenuseid kodanikele ning pakub läbi oma tegevuse lisaväärtust valitsussektori sisestele klientidele. Käesolevalt on mõlemad funktsioonid Kaitseväe koosseisus, kuid erinevad märkimisväärselt Kaitseväe igapäevasest tegevusest sõjalise kaitse korraldamisel, seega on vajalik ellu viia järgmised muudatused: Luua võimalus personalipoliitika iseseisvaks korraldamiseks – funktsioonide tegevused on spetsiifilised ning erinevad Kaitseväes (tegelikult kogu avalikus sektoris) kasutatavatest tööülesannetest ja tööperedest, eelkõige on töökohad seotud rahvusvahelise töökeskkonnaga ning kompetentsidega, mida mujal Eestis ei ole (näiteks rahvusvahelise õiguse analüüs küberruumi operatsioonide tõlgendamisel). KM vii s 2019. aasta l läbi personalianalüüsi leidmaks võrreldavad tegevus ed NIST personaliraamistikust, mille alusel on võimalik võrrelda töökohti samaväärsete rahvusvaheliste töökohtadega ; Luua võimalus tegevuste finantseerimiseks mitmest erinevast allikast – administratiivse toetuse tagamine toimub riigieelarvest, kuid tegevuse toetamiseks ning võimendamiseks on võimalik taotleda vahendeid ka muudest allikatest, sh välisvahenditest (NATO investeerimisprogrammist, mitmeriigilistest projektidest vms); Luua võimalus läbi omatulu teenimise optimeerida administratiivse toetuse tagamiseks vajalikke kulusid riigieelarves; Samas säilib sihtasutuse formaadis piisav kontroll administratiivse toetuse tegevuste üle: Sihtasutuse nõukogu liikmed on määratud kaitseministri poolt, millega säilib järelevalve tegevuste üle. Sihtasutuse nõukogu pädevuses on kinnitada sihtasutuse iga-aasta ne tööplaan lähtudes Eesti küberjulgoleku prioriteetidest ; CCDCOE M O U-ga ja NATO Cyber Range funktsiooniga on Eesti võtnud kohustuse täita teatud hulga ametikohti, millega tagada organisatsiooni pikaajaline jätkusuutlikus spetsiifilises valdkonnas. Osad Eestile määratud kohad CCDCOE struktuuris on kaitseväelaste kohad, mille osas jätkab Kaitsevägi teenistujate suunamist sihtasutusse vastavalt Kaitseväeteenistuse seaduse §-le 119.
Lisa 3: Riigiabi analüüs Asutatava sihtasutuse puhul ei ole tegemist majandustegevusega tegeleva isikuga ehk et tevõtjaga - tegemist on rahvusvahelisest lepingus t tuleneva ülesande täitmisega ehk loodava sihtasutuse ülesanded on vahetult seotud riigipoolse ülesande täitmisega. Kaitseväe ja CCDCOE vahel sõlmitud tehnilise kokkuleppe lisa 5 kohaselt peab Kaitsevägi muuhulgas tagama CCDCOE-le taristu, sellega seotud julgeoleku, NATO salajase teabe töötlemissüsteemile ligipääsu ja võimaluse pidada koosolekuid, kus arutatakse mu uhulgas riigisaladust ja salastatud välisteavet. Sarnane kokkulepe on sõlmitud NATO ning Kaitseministeeriumi vahel NATO Cyber Range teenuse tagamiseks, millega Eesti tagab ligipääsu NATO-le ja tema liitlastele Küberharjutusväljale ning vastutab sellega seotud tegevuste eest, milleks muuhulgas on ka julgeolek ning salastatud välisteabe töötlemine. Mõlema ülesa nde täitmiseks on vajalik koolituste ja konverentside korraldamine ning turundustegevus rahvusvahelise lepingu alusel NATO-s ja selle liikmesriikides. Antud tegevused viiakse ellu ainult põhikirjas loetletud ülesannete raames ning ei lähe seega tavapärase majandustegevuse alla. Sihtasutuse rahastamine toimub tegevustoetuse andmise vormis ja sihtasutus peab riigieelarvest eraldatud vahenditega tagama CCDCOE-le Mo U-s kokku lepitud administratiiv- ja tugipersonali. NATO Cyber Range’iga seotud MoU-s on l isaks administratiivse toetuse tagamisele võimalik nõuda kasutajatelt kulude katmist tegevuste osas, mis on väl jaspool Eesti poolt igapäevase K überharjutusvälja võime tagamist, mille eesmärgiks ei ole turule teenuste pakkumine. Antud kulude katmist on võimalik nõuda vastavalt turu hinnakirjale ning vastavaid tulusid kasutatakse teenuse parendamiseks. Oluline on sihtasutuse võimalus tulusid akumuleerida, mis võimaldab projektide vahelistel perioodidel tegevusi jätkata ning planeerida rahvusvahelise koostöö raames parendusi pikemalt kui ühe-aastases eelarvetsüklis. Teenuseid tagatakse samadele liitlastele, kellega on sõlmitud ka kokkulepped. Siseriiklike partnerite puhul ( näiteks RIA ja julgeolekuasutused) Küberharjutusvälja kasutamise eest tasu võtmis e puhul ei ole samuti tegemist majandustegevusega, kuna näiteks ka teistele riigiasutustele (kes samuti ei tegele majandustegevusega) kulupõhise tasu eest ruumide rentimist ei peeta majandustegevuseks. Kuigi käesolevalt ei ole plaanis sihtasutusega avalikult turul teenuste pakkumine ning tegemist ei ole ettevõtjaga, siis se e lõpuni välistatud ei ole. Juhul kui sihtasutus hakkab edaspidi turul teenuseid pakkuma, siis hakkab sihtasutus pidama ka majandustegevusega seoses eraldi raamatupidamisarvestust. Juhul kui sihtasutuse majandusliku tegevuse maht jääb aastas alla 20%, saab lugeda majandustegevust kõrvaltegevuseks ning sellisel juhul samuti riigiabi eeskirjad ei kohaldu. Riigiabi küsimuse analüüsiks on kasutatud järgnevat abimaterjali : 1. Kas tegemist on ettevõtjaga? Ei. Kuna sihtasutus ei hakka tegelema majandustegevusega ei ole tegemist ettevõtjaga. 2. Kas tegemist on majandustegevusega? Ei. Tegemist on rahvusvahelisest lepingust tuleneva ülesande täitmisega ning loodava sihtasutuse ülesanded on vahetult seotud riigipoolse ülesande täitmisega. Lisaks administratiivse toetuse tagamisele on MoU kohaselt võimalik nõuda kasutajatelt kulude katmist tegevuste osas, mis on väljaspool Eesti poolt igapäevase küberharjutusvälja võime tagamist, kuid selle eesmärgiks ei ole ka turule teenuste pakkumine. Samuti ei ole teistele riigiasutustele kulupõhise tasu eest ressursi rentimine majandustegevus. Juhul kui tulevikus tekib olukord, kus turul kaupade ja teenuste pakkumi ne on vajalik või otstarbekas , peab loodav sihtasutus hakkama pidama majandustegevusega seoses eraldis eisvat raamatupidamisarvestust. K ui majandusliku tegevuse maht jääb aastas alla 20%, saab lugeda majandustegevust kõrvaltegevuseks ning sellisel juhul samuti riigiabi eeskirjad ei kohaldu. 3. Kas abi antakse riigi (sh KOVi) poolt või vahenditest (toetusena, sooduslaenuna, madalama rendihinnana, garantiina vms)? Jah, tegevus toetusena ja vara tasuta kasutusse andmise ning võõrandamise kaudu . 4. Kas ettevõtja saab eelise võrreldes konkurentidega (sh kas kaetakse ettevõtja kulud, mida ta tavaolukorras oleks ise pidanud katma?)? Jah, toetusega kaetakse sihtasutuse taristu-, majandus-, palga- jms kulud, kuid ettevõtteid, kes sarnast teenust turul täna pakuks ei ole tuvastatud. Kirjeldatud administratiivse toetuse tagamise ülesanded on väga spetsiifilised ülesanded, samuti on pakutavad täiendavad teenused vahetult seotud nende ülesannete täitmisega (küberharjutusväljaku kasutamisega). 5. Kas abi on valikuline, s.o kas tegemist on ühele ettevõtjale, ettevõtjate grupile, teatud piirkonna ettevõtjatele suunatud meetmega? Jah. 6. Kas abi võib kasvõi potentsiaalselt moonutada konkurentsi ja kaubandust EL liikmeriikide vahel? Ei, tegemist on CCDCOE-le ja NATOle, kui rahvusvahelis t e le organisatsiooni de le, administratiivse toetuse tagamisega ning pole ette näha, et turul tekiks samaväärset nõudlust muus mõttes . Loodava sihtasutuse toetamine ei moonuta konkurentsi ja kaubandust liikmesriikide vahel, kuna tegemist on spetsiifilise riigipoolse ülesande täitmisega ja sellega kaasnevate tegevustega .
KÄSKKIRI xxx nr XX Sihtasutuse CR14 asutamine Riigivaraseaduse § 78 lg 1 p 1 ja Vabariigi Valitsuse korralduse XX nr XX alusel ning kooskõlas sihtasutuste seaduse §-ga 6: 1. A sutan riigivõimu teostamiseks Sihtasutus e CR14 (edaspidi sihtasutus ) asukohaga Rävala 14, Tallinnas. 2. Kinnitan sihtasutuse põhikirja (lisatud). 3. Nimetan sihtasutuse nõukogu liikmeteks: 3.1. Kaitseministeeriumi esindaja XXX. 3.2. Kaitseväe esindaja XXX. 3.3. Kaitseväe esindaja XXX. 3.4. Rahandusministeeriumi esindaja XXX 3.5. Majandus- ja K ommunikatsiooniministeeriumi esindaja XXX. 4. Nimetan sihtasutuse juhatuse liikmeks XXX. 5 . Käskkiri teha teatavaks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja K ommunikatsiooniministeeriumile, kantslerile, küberpoliitika osakonnale ja Kaitseväele. (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Kaitseminister
EELNÕU 03 . 11 .2020 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Volitus Sihtasutuse CR14 asutamise ks Riigivaraseaduse § 6 lõike 3 ja § 78 lõike 1 punkti 1 alusel ning kooskõlas s ihtasutuste seadusega : 1. V olitada kaitseministrit asutama riigi sihtasutust nimega „ Sihtasutus CR14 “ (edaspidi sihtasutus ) . Sihtasutuse eesmärk on kaitsevaldkonna küber julgeoleku alane teadus- ja arendustegevus, selle toetamine, küberjulgeoleku alase rahvusv ahelise koostöö edendamine, küber julgeoleku alase väljaõppe korraldamine ning küberjulgeoleku alaste teenuste osutamine ning nõustamine vastavates küsimustes. 2. Määrata sihtasutuse asutajaõiguste teostajaks Kaitseministeerium. /allkirjastatud digitaalselt/ Jüri Ratas Peaminister /allkirjata t ud digitaalselt/ Taimar Peterkop Riigisekretär
03 . 11 .2020 Vabariigi Valitsuse korralduse „ Volitus Sihtasutuse CR14 asutamiseks “ eelnõu SELETUSKIRI Sissejuhatus Kaitseministeerium teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku volitada kaitseministrit asutama Sihtasutus t CR14 (edaspidi sihtasutus ) . Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi Kaitseministeerium. Asutatav sihtasutus võtab Kaitseväelt üle NATO küberkaitsekoostöö keskusele administratiivse toetuse tagamise, k überharjutusvälja opereerimise ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni k überharjutusväljale administratiivse toetuse tagamise. Sihtasutuse asutami skavat s ust on tutvustatud 18. juunil 2020 a. toimunud küberjulgeoleku nõuko g u istungil . Sihtasutuse asutamine on kavandatud novembriks 2020. a. Sihtasutuse juhatuse liikmed ja riiki esindavad nõukogu liikmed nimetatakse enne sihtasutuse asutamisotsuse allkirjastamist ja sellega kinnitatud põhikirja notariaalset tõestamist . Asutaja nimetab juhatuse liikmed asutamisotsuse tegemisel ja nõukogul on õigus korraldada uus juhatuse liikmete valimine. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi küberpoliitika osakonna juhataja Andri Rebane (
[email protected]), õiguslikku kvaliteeti kontrollis Kaitseministeeriumi nõunik Ele-Liis Jõgi (
[email protected]). Olulisemad mõisted: NATO küberkaitsekoostöö keskus (inglise keeles NATO Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence , edaspidi küberkaitsekeskus ) – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO ) lii kmete ning partnerriikide asutatud, mehitatud ja rahastatud ning NATO akrediteeritud oivakeskus , mõttekoda ja väljaõppeasutus, mis keskendub selle asutamisdokumentidest tulenevalt küberkaitse rakendusuuringutele, analüüsidele, info jagamisele ning koolitustele ja õppustele. K überkaitsekeskus on „Protokoll Põhja-Atlandi lepingu alusel loodud rahvusvaheliste sõjaliste peakorterite staatuse kohta“ (Pariisi protokoll ) mõttes rahvusvahelise sõjalise peakorteri staatusega rahvusvaheline organisatsioon ; NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingent ( edaspidi Eesti kontingent ) – Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olev struktuuriüksus, mille isikkoo s seisu moodustavad Kaitseväega töö- ja teenistussuhtes olevad isikud, kes toetavad küberkaitsekeskuse tegevust ja selle eesmärkide täitmis t . Eesti kontingendi kaudu panustab Eesti küberkaitsekeskuse toimimisse. Eesti kontingendi peamine ülesanne on küberkaitsekeskuse töö sisuline kujundamine ja selles osalemine ning selle tegevuse igapäevane tagamine. Eesti kontingendi ekspert valdkonnad ühtivad küberkaitsekeskuse eesmärgi ga tõhustada NATO küberkaitsealast võimekust ja küberkaitsekeskuse põhivaldkondadega : küberkaitse alaste doktriinide ja kontseptsioonide arendamine, teadlikkuse tõstmine ja koolituste korraldamine, teadus- ja arendustegevus, uurimuste ning ühendkogemuste analüü si teostamine ja konsultatsioon; Administratiivne toetus - (edaspidi ka toetus) hõlmab vajalikke ressursse, vara (sh hooneid, rajatisi), teenuseid ja muud abi, mis on vajalik küberkaitsekeskus e ja NATO Cyber Range tõhusaks toimimiseks, mille osutamist saab Eesti Vabariik osaliselt delegeerida eraõiguslikule juriidilisele isikule ; Kahene kasutus ( inglise keeles dual-use ) - markeerib tooteid-teenuseid, mida saab kasutada nii sõjalisel kui ka tsiviil otstarbel ; Kaitseväe k überlabor – Kaitseväe küberväejuhatuse koosseisu kuuluv all üksus , mi l l e ülesandeks on k überharjutusvälja opereerimi ne ; Küberharjutusväli ( inglise keeles: Cyber Range ) – digitaalne simulatsioonikeskkond ehk keerukas IT-süsteem, millel viiakse läbi küberkaitse väljaõpet, õppuseid, testimisi, eksperimenteerimist ning teadus- ja arendustegevusi. Küberharjutusvälja arendamise ja opereerimise näol on tegemist valdkonnaga, kus Eestil on arvestatav oskusteave ja konkurentsieelis; Küberväejuhatus ( edaspidi KüVJ ) – Kaitseväe struktuuriüksus, mis jääb andma küberkaitsekeskusele ja NATO Cyber Range’le vastuvõtva riigi toetust ning osutab muu hulgas info- ja kommunikatsiooniteenust Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele, pakub küberkaitsekeskuse le IKT tuge ja mille osaks on ka k überharjutusväli . NATO Cyber Range – 2014. aastal Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ning Kaitseministeeriumi vahelise vastastikuse mõistmise memorandumi ( MoU ) (23.09.2014 nr 475/1409) alusel loodud võime, mis kasutab Eesti k überharjutusvälja . Open Cyber Range - 22.12.2016 valitsuskabineti nõupidamisel heaks kiidetud Euroopa Majanduspiir k onna ja Norra perioodi 2014-2021 fin antsmehhanismi üks projektidest; CR14 – kaitsevaldkonna küberjulgeolekuga ning innovatsiooniga seotud tegevuste ( k überharjutusväljade ja väljaõppekeskuse opereerimine, administratiivse toe tuse tagamine küberkaitsekeskuse le ja NATO Cyber Range’le , koostöö ülikoolidega, väljaõppe korraldamine jms) kirjeldamiseks kasutatav koondnimetus; Eelnõu sisu Korralduse eesmärgiks on anda Vabariigi Valitsuse poolt riigivaraseaduse § 78 lõike 1 punkti 1 alusel kait seministrile volitus otsustada s ihtasutuse asutamine ja määrata sihtasutuse asutajaõiguste teostajaks Kaitseministeerium . Sihtasutuse asutamise põhjendatus Kübervaldkonnas toimub tormiline areng ning uute tehnoloogiate kasutuselevõttu juhib selgelt erasektor ning üldjuhul eratarbijad. Küberharjutusväli ning selle teenused on üles ehitatud innovatsioonilistele lahendustele ning arenevatele tehnoloogiatele, mis võimaldab säilitada Eesti konkurentsieelist teiste riikide ees, tõsta Eesti mainet ning kaasata välisabi vahendeid. S ihtasutus e le on kavas üle anda järgmised tegevused : küberkaitsekeskuse töö s osalemine ning küberkaitsekeskusele administratiivse toe tuse tagamine ; k überharjutusvälja opereerimine ning sellega seotud NATO Cyber Range funktsioonile administratiivse toe tuse tagamine. Mõlema funktsiooni paiknemine Eestis on poliitiliselt oluli ne , kuna Eesti väiksust arvestades on kõige suurem mõju NATO tegevustes kaasa rääkimisel just kübertegevustel . Mõl emad ülesanded on kirjeldatud riiklikus küberturvalisuse strateegias . Käesoleval ajal on mõlema ülesande täitja Kaitsevägi. Küberkaitsekeskuse administratiiv ne toetus on korraldatud Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olev a Eesti kontingen di kaudu. Kontigent panustab küberkaitsekeskuse tegevusse Eesti teaduritega , kellega on Kaitsevägi sõlminud töölepingu . Küberharjutusvälja opereerib ning NATO Cyber Range funktsioonile tagab administratiivse toetus e KüVJ koosseisus olev küber - ja infooperatsiooni de keskus e küberlabor . Üle antavate ülesannete hulka kuuluvad administratiivsed tegevused , millega toetatakse küberkaitsekeskuse igapäevast tegevust (finantsarvestus; avalike suhtete korraldus; juriidiline toetus; kontoritarvete, perioodika ja postiteenuste tagamine; käibemaksuvabastuste menetlemine; ürituste korraldamine; sportimisvõimaluste organiseerimine ), kontori- ja klassiruumide töökeskkonna tagamine (mööbli soetamine, vee- ja kohvimasinad, klassiruumide ettevalmistus), transpordivahendite tagamine, julgeoleku korraldamine (läbipääsukaartide ja sissepääsuõiguste haldus, valveteenuse koordineerimine, külaliste vastuvõtmine), salastatud välisteabe töötlemise tagamine (registriteenused, teabele juurdepääsu haldus), ekspertide värbamine küberkaitsekeksusesse ning personalihaldus , Küberharjutusvälja teenus e tagamine jms . Lisaks osaleb kavandatav sihtasutus küberkaitsekeskuse teadus-, arendus-, analüüsi- ja väljaõppetegevuses ning doktriinide koostamises ja kohaldamises. Eelnimetatud tegevuste välja viimine Kaitsevä e st v õimal dab rakendada olemasolevat isikkoosseisu suuremal määral riigi sõjalise riigikaitse korraldamisse . Eesti kohustust küberkaitsekeskuse ees töösuh te korraldamisel vastavalt küberkaitsekeskuse asutamisleppes ning vastas t ikkuse mõistmise memorandumis võetud kohustustele korraldaks edaspidi loodav sihtasutus . Eestit puudutavad regulatsioonid on sõnastatud läbi raamriigi ( Framework Nation ) ülesannete, mille täitmine on Kaitseministeeriumi pädevuses ning ühes sellega võimalus otsustada, kuidas asutamisleppega võetud ülesanded korraldada. Vasta s tikuse mõistmise memorandum ei kohusta Eesti kohustusi täitma relvajõudude kaudu . Administratiivse toetuse jms andmine on toetav tegevus, kus riigil on valiku õigus, kuidas kohustusi täita, sh on võimalik ka tegevuste delegeeri mine eraõiguslikule juriidilisele isikule . Mida rohkem on Kaitseväel toetavaid tegevusi, seda vähem on sel ressursse tegelemaks oma põhi ülesannetega. Näiteks asutat i 2017. aastal Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ( edaspidi RKIK ), kes tegeleb igapäevaselt sõjaliseks riigikaitseks vajaliku taristu, sealhulgas harjutusväljade, opereerimise ja haldamisega ning Kaitseväele varustuse ja teenuste hankimisega. Samuti on osaliselt Riigi Tugiteenuste Keskuse le (RTK) üle antud Kaitseväe raamatupidamine. Küberharjutusvälja lahenduse teeb unikaalseks selle opereerimismudel rahvusvaheliste sõjaliste organisatsioonide ( küberkaitsekes k us , NATO, E uroopa Kaitseagentuur ) tegevuse toetamisel, kus on märkimisväärne osa salastatud välisteabe töötlemisel. Samaväärseid lahendusi ning toimemudeleid teada olevalt ei ole nii Eestis kui teistes riikides. Sealjuures ei ole salastatud välisteabe töötlemisel eesmärgiks iseseisvalt tegeleda riigikaitse või selle valmisoleku tagamisega (nii Eesti kui NATO/Euroopa Liidu kontekstis) ega luua vastavat teavet, vaid toetada teavet töötlevaid organisatsioone oma tegevustes. Sihtasutuse üks ülesanne on Cyber Range ’i haldamine ja arendamine, mis on suuremahuliste kübe r ka i tseõppuste korraldamiseks unikaalne taristu. Küberkaitsekeskuse korraldatav küberkaitseõppus Locked Shields on maailma suurim rahvusvaheline ja mitmetasandiline küberkaitseõppus , mille tehnilise platvormi tagamine on Eesti kui keskuse raamriigi üks kohustus ning mida on aastaid arendatud koostöös enamjaolt Locked Shields õppuse vajadusi arvestades . V astuvõtva riigi toetuse kohustuse täitmise eest vastuta b Kaitseministeerium. Sihtasutusse antakse üle igapäevased tegevused , mis on seotud administratiivse toetuse pakkumisega . Ükski turul olev teenusepakkuja ülesannete terviklikuks täitmiseks vajalikke teenuseid ei paku, kuna tegemist on liialt spetsiifiliste ülesannetega, millele ei ole turul samaväärset nõudlust. Samas on ülesannete täitmisel oluline omatulu teenimise võimalus ning tulu kasutamine administratiivse toetuse parendamiseks, mistõttu on vajalik osaliselt tulu edasikandmine üle eelarveaasta. Omatulu tekib NATO Cyber Range teenuse tagamisel . V astavalt NATO ning Eesti vahelisele kokkuleppele tagab Eesti NATO Cyber Range ’i igapäevase toimimise, kuid võib nõuda kasutajatelt kulu katmist tegevuste osas, mis jäävad igapäevasest toimimisest väljapoole, mille eesmärgiks ei ole turule teenuste pakkumine. Antud kulu katmist on võimalik nõuda vastavalt turu hinnakirjale ning vastava t tulu kasutatakse teenuse parendamiseks. Oluline on sihtasutuse võimalus tulu akumuleerida, mis võimaldab projektide vahelistel perioodidel tegevusi jätkata ning planeerida rahvusvahelise koostöö raames parendusi pikemalt kui ühe-aastases eelarvetsüklis. Teenuseid tagatakse riikidele , kellega on sõlmitud vastavad kokkulepped ning riigiabi mõistes ei ole tegemist majandustegevusega . Eesti ametiasutustelt ( näiteks Riigi Infosüsteemi Ame t, julgeolekuasutused) k überharjutusvälja kasutamise eest tasu võtmis e puhul ei ole samuti tegemist majandustegevusega, kuna näiteks ka teistele riigiasutustele (kes samuti ei tegele majandustegevusega) kulupõhise tasu eest ruumide rentimist ei loeta majandustegevuseks. Eeltoodust tulenevalt on otstarbekas eelnimetatud ülesanded delegeerida sihtasutusse , mille asutajaõigusi teostab Kaitseministeerium , kes on Eesti riigis vastutav sõjalise koostöö eest NATO- ga ning sõlminud vastavad rahvusvahelised kokkulepped . Sihtasutus hakkab kasutama Kaitseministeeriumi valduses olevat füüsilist taristut , mille julgeolekut tagavad Kaitsevägi ning Kaitseliit . Samuti jääb Kaitseministeerium vastutama sihtasutuse rahastamise ning ka täiendavate välisrahastusega projektide koordineerimise eest . Täpsem ülesannete sihtasutus s e delegeeritavuse analüüs on Lisas 2. S ihtasutuse loomisel on eesmärgiks administratiivse toetuse raames lisateenuste pakkumine ( varem kirjeldatud omatulu ) ning erinevatest fondidest ja organisatsioonidelt lisavahendite taotlemisega saadud rahaliste vahendite kasutamine teenuste parendamiseks . Seega ei ole võimalik ülesandeid delegeerida mõnda teise riigiasutusse ( näiteks Kaitseministeerium , RKIK või Riigi Infosüsteemi Amet ). Samuti on kaalutud Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse ( edaspidi RIKS ) koosseisus delegeeritavate teenuste pakkumist , kuid RIKSi põhitegevus on seotud riigile ja riigiasutustele ühtsete infokommunikatsiooniteenuste , andmete majutus - ja haldusteenuste , serverimajutusteenuste , serveriruumide rendile andmise teenuse ning elektritööde ja tugiteenuste jne osutamisega . Kuigi Küberharjutusväli on ka kaudselt andmete majutus , siis delegeeritavaid ülesandeid tuleb vaadata kui ühte tervikut , sest Küberharjutusväli toetab täna peamiselt rahvusvaheliste sõjaliste organisatsioonide ja Kaitseväe tegevusi , Küberharjutusväljal on suurim õppuste korraldaja küberkaitsekeskus . RIKS on elektroonilise side valdkonnas tegutsev sihtasutus , kellele eelnimetatud ülesannete lisamine on lisakoormus ja tulemus kindlasti ei parandaks olemasolevate teenuste kvaliteeti . Ka Majandus - ja Kommunikatsiooniministeerium ( edaspidi MKM ) ei toeta ülesannete delegeerimist RIKSi , kuna näeb seal paralleeli tänase olukorraga , kus Kaitsevägi peab tegelema ülesannetega , mis võtavad ressurssi tema põhiülesannete täitmisest . MKM kui kübertur valisuse valdkon da korraldav v alitsusasutus on seisukohal , et kuna sihtasutuse fookus on kaitsevaldkonnal , siis on mõistlik sihtasutuse asutamine ja juhtimise korraldamine Kaitseministeerium i poolt . MKM saab oma üldjuhtimise vastutust küberturbe valdkonnas realiseerida läbi riikliku küberturvalisuse strateegia loomise , poliitika kujundamise ja õigusaktide arendamise . Hetkel näeb MKM, et loodav sihtasutus ei dubleeri ühtegi eksisteerivat võimet , vaid täiendab neid . Sisuliselt on tegemist Kaitseministeeriumi haldusalas juba praegu eksisteerivate võimete parema korraldamisega . Kübekaitsekeskuse le administratiiv se toetus e tagamine , selle töös osalemine ning Küberharjutusvälja opereerimine on loodavale sihtasutusele sobivad rollid . Eesti riikliku küberturvalisuse võimekuse vaatevinklist oleks kasulik , kui asutuse võimekust saaks rakendada kahese kasutuse loogikast lähtuvalt mitmes valdkonnas , mitte ainult sõjalise kaitse ettevalmistamiseks . See puudutab nii kübekaitsekeskuse teadurite oskusi ja teenuseid kui ka k überharjutusvälja opereerimist . Eraldi avalikku ülesannet MKM hetkel sihtasutusel ei näe , kuid olemasolevat osakusteavet ning tehnilis i võimalusi soovi takse vajadusel kasutada . Sihtasutuse loomine: suurendab Kaitseväest administratiivsete t egevuste välja viimise tulemusel Kaitseväe ressurss i tema põhi ülesannete täitmiseks ; Kaasab erinevate ministeeriumite haldusalasid küberjulgeolekuga seotud kaitseinitsiatiividesse ja laiapindsesse riigikaitsesse küberruumis läbi laiapindse juhtimismudeli, kus juhtimisotsuseid teeb asjatundlik ja valdkonnaga seotud sihtasutuse nõukogu; Võimaldab lihtsamalt kasutada riigieelarve väliseid vahendeid laiapindses riigikaitses küberruumis . Riigi osalemise eesmärk sihtasutuse s ja seos valdkonna arengukavaga Sihtasutuses riigi asutajaõiguste te ostamise eesmärk on toetada Eest i kaitsevaldkonna küberpoliitika kujundamist, lähtudes julgeolekupoliitika alustest , r iigikaitse arengukavast ja muudest riigi valdkondlikest strateegiadokumentidest , edendada rahvusvahelist sõjalist koostööd küberjulgeoleku valdkonnas ja edendada nii rahvusvahelist kui siseriiklikku koostööd kahese kasutusega tehnoloogiate valdkonnas. Sihtasutuse tegevus hakkab paiknema Kaitseministeeriumi programmis nr 2 „ K ollektiivkaitse “ arendusühikuna „ Küberjulgeoleku metoodiline arendamine ja väljaõpe“. Tegevuse eesmärgiks on kasvatada küberkaitsealast teadlikkust nii K aitseministeeriumi valitsemisalas kui ka liitlas riikide ja partnerite hulgas , s uurendada vastupanuvõime t küberrünnakutele ning kasvatada küberkaitsest huvitatud noorte hulka Eestis. Eelnimetatud eesmärgi saavutamiseks on sihtasutuse põhiülesanded: Välislepingutega ja rahvusvaheliste kokkulepetega riigi võetud kohustuste täitmine sihtasutusele delegeeritud osas ; Kahese kasutusega ning kaitsevaldkonna küberjulgeoleku ja küberuumi tehnoloogiatega seotud teadus- ja arendustegevus ning vastavate koostöövõrgustike loomine; Kahese kasutusega ning kaitsevaldkonna küberjulgeoleku ning küberruumi tehnoloogiatega seotud väljaõppetegevus ning doktriinide koostamises ja rakendamises osalemine; Rahvusvahelistele partneritele, riigieelarve st finantseeritavatele asutustele, institutsioonidele ja teistele juriidilistele isikutele küberjulgeoleku ning küberruumi tehnoloogiatega seotud teenuste osutamine ning nõustamine vastavates küsimustes . Sihtasutusse liigutatavad ülesanded on seotud Kaitseministeeriumi poolse k übertu r valisuse strateegia elluviimisega , samuti toetavad sihtasutuse funktsioonid Kaitseministeeriumi küberpoliitika plaanis kirjeldatud eesmärke . Sihtasutuse nõukogu pädevuses on kinnitada sihtasutuse iga-aasta ne tööplaan lähtudes Eesti küberjulgoleku prioriteetidest . Sihtasutuse missioon Eesti, liitlaste ja partnerite küberjulgeoleku alase ekspertiisi tõstmine ning Eesti juhtpositsiooni hoidmine ja arendamine küberinnovatsiooni ja –teadlikkuse valdkonnas. Sihtasutuse visioon Eesti on NATO, liitlaste ning partnerite jaoks küberteadmuse keskus . Eestis toimuvad maailma parimad ja unikaalsed küberõppused , koolitused ja konverentsid. Võimaldame küberruumi kasutavate tehnoloogiate ja lahenduste loomist ning arendamist . Meie töötajad on pühendunud, hästi motiveeritud ja oma valdkonna parimad asjatundjad . Sihtasutuse eesmärgi saavutamise tegevuskava koos nelja aasta finantsplaaniga Põhikirjaliste e esmär kide saavutamiseks sihtasutus : majandab ja arendab sihipäraselt ning jätkusuutlikult sihtasutuse vara ning töötab välja ja pakub sihtasutuse eesmärgile vastavaid teenuseid; hoiab ja täiendab eesmärgipäraselt sihtasutusele kasutada antud taristut ning tagab selle sihipärase kasutamise; teenindab asutusi, organisatsioone ja juriidilisi isikuid vastavalt siseriiklikele ja rahvusvahelistele kokkulepetele ning teenuste hinnakirjale; teeb teaduslikku uurimistööd, korraldab konverentse ja seminare, kirjastab ja avaldab artikleid, aastaraamatuid, katalooge ning muid väljaandeid; korraldab koolitusi, annab konsultatsioone ja teostab ekspertiise; teeb koostööd teiste vastava id võimeid pakkuvate institutsioonidega Eestis ja välismaal; tegeleb sihtasutuse turundamisega , kirjastab ja avaldab reklaamtrükiseid; loob tingimused sihtasutuse personali arenguks ; tagab riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemiseks vajalikud keskkonnad; korraldab küberkaitsekeskuse Eesti ametikohtade täitmis t vastavalt küberkaitsekeskuse juhtkomitee kinnitatud koosseisutabelile ; korraldab NATO Cyber Range ’i Eesti ametikohtade täitmis t vastavalt võimepaketile. Kaitseministeeriumist ja Kaitseväest läheb sihtasutusse üle kuni 50 töötajat : Eestil on käesoleval ajal küberkaitsekeskusese struktuuris reserveeritud 30 teenistus kohta , millest 1 8 eest tasub Eesti kübekaitsekeskuse tegevuseelarvesse sarnaselt küberkaitsekeskuse osalis riikidega nn pearaha, ülejäänud osas tuleneb küberkaitsekeskuse funktsioonid e toetamise kohustus küberkaitsekeskuse asutamisleppest ( Operational MoU ) , mida siseriiklikult täpsustab Kaitseväe ja kübekaitsekeskuse vahel sõlmitud tehnili ne kokku lep e . NATO ja Eesti poolt heaks kiidetud võimearenduspaketis on deklareeritud Eesti panuseks NATO Cyber Range võime tagamisel 15 töö kohta; Ülejäänud töö kohad on seotud administratiivse toe tuse tagamisega (valvurid). Käesolevalt tagatakse küberkaitsekeskusel e administratiivne toetus läbi tehnilise kokkuleppe, mille on sõlminud Kaitsevägi ning küberkaitsekesus . Pärast sihtasutuse loomist sõlmitakse uus kokkuleppe, mille osapoolteks on Kaitseministeerium, sihtasutus ning küberkaitsekeskus . Kaitseministeerium on tehnilise kokkuleppe pooleks, kuna vastutab vastuvõtva riigi toetuse tagamise eest ning Kaitseministeeriumi valitsemisala siseselt jagatakse vastuvõtva riigi toetuse ülesan ded veel Kaitseväe ning RKIKiga . NATO Cyber Range osas ei ole olemasolevate rahvusvaheliste kokkulepete muutmine vajalik, siseriiklikult delegeerib Kaitseministeerium osa ülesandeid sihtasutusele. Sihtasutus hakkab esmajärgus haldama järgmisi juba kinnitatud välisabi projekte: NATO Cyber Range projekt, kogusummas ca 5,1 mln eurot , mille eesmärgiks on k überharjutusvälja viimine vastavusse NATO nõuetega; Open Cyber Range projekt, kogusummas ca 3,3 mln eurot , mille eesmärgiks on olemasoleva k überharjutusvälja baasil luua võimekus alustavatele ettevõtetele samaväärse keskkonna pakkumiseks; Salajane k überharjutusväli , kogusummas ca 2 mln eurot , mille eesmärgiks on olemasoleva k überharjutusvälja baasil luua võimekus, milles töödelda riigisaladust ja salastatud välisteavet . Kaitseministeeriumil on plaanis poliitiliselt toetada täiendavate välisabiprojektide tekkimist nii NATO-s (läbi NATO investeerimisprogrammi), Euroopa Liidus (läbi EDIDP, Horizon Europe jms progammide ) kui ka läbi bilateraalsete tegevuste teiste liitlas riikide ning partneritega. Sihtasutuse finantsplaan järgmise viie aasta lõikes , sh uuendatud 2021 aasta eelarve vastavalt kriisi tingimustele , 2022 kuni 2025 eelarve täpsustatakse peale sihtasutuse asutamist : * Majandustegevuse artikli alla on lisatud tulu, mis saadakse vastavalt varasemalt kirjeldatud omatulu teenimise meetoditest. Samas ei ole tegemist riigiabi mõistes majandustegevuse alla mineva tuluga, kuna tulu ei teenita avalikult turult, vaid rahvusvaheliste lepingute täitmise tulemusel ning teistele riigiasutustele pakutavatest teenustest. Sihtasutus saab iga-aastaselt oma rahalisi vahendeid Kaitseministeeriumi lt riigieelarve lise eraldisena . Lisaks saab sihtasutus rahalisi vahendeid administratiivse toe tuse tagamise raames pakutavatest lisateenustest, mida tagatakse rahvusvahelises lepingus kokku lepitust enam (nt NATO-le lisateenuseid pakkudes) ning erinevatelt fondidelt ja organisatsioonidelt lisavahendite taotlemisega. Sihtasutuse tegevusel on vahetu seos riigipoolse ülesande täitmisega ning sihtasutus ei hakka tegelema majandusliku tegevusega, mistõttu ei ole tegemist riigiabiga ning vajalik ei ole Euroopa Komisjoni luba. Täpsemalt on riigiabi analüüsitud lisas 3. Finantsplaani arvestuse alus on Kaitseväe k überlabori ja kübekaitsekeskuse 2020 . aasta eelarve d ning välisabi osas sõlmitud lepingu d . Finantsplaan ei hõlma kübekaitsekeskuse rahvusvahelist tegevuskulude eelarvet, mida käsutab kübekaitsekeskus ja mis koosneb küberkaitsekeskuse osalisriikide osamaksetest vastavalt igale osalisriigile määratud ametikohtade arvule. Sihtasutuse nõukogu liikmetele tasu maksma ei hakata. Sihtasutuse asutamise l ei lisandu selle koosseisu võrreldes üle viid a vate töötajatega täiendavat personali ega tõuse administratiivse tegevuse kulud. Järgmise 10 aasta jooksul on ette näha sihtasutuse kulude tõus, mis on seotud administratiivsete tegevuste suurenemisega (näiteks kübekaitsekeskuse liikmesriikide arv kasvab praeguselt 2 8 -lt kuni 40-ni) ning lisanduvate ülesannete t äitmisest . Seega võib kübekaitsekesuse kasvutrend ja uute riikide liitumisega kaasnev meeskonna suurenemine tulevikus tingida vastuvõtva riigi toetuse andmise mahu suurendamise vajaduse (sh ka administratiivseid ülesandeid täitva personali osas) , et Eesti riigi võetud kohustused liitlaste ees oleks vajalikul tasemel ja ulatuses täidetud. Halduskulude optimeerimine saavutatakse läbi järgmiste tegevuste: Sihtasutuse finantsarvestuse teenust (ja sellega seotud teenuseid – RTIP, arvete menetlemine jms) hakkab pakkuma R iigi T ugiteenuste K eskus , Kaitseministeerium ja Kaitsevägi konsolideeri s oma finantsarvestuse R iigi T ugiteenuste K eskus sse alates 01.01.2020, sh personali, kes täna pakub finantstuge sihtasutusse liigutatavatele funktsioonidele. R iigi T ugiteenuste K eskuse ga on plaanis sõlmida leping samaväärsete teenuste tagamiseks sihtasutusele. Sihtasutuse taristu on Kaitseministeeriumi valitsemisel ja RKIK hallatav ning antakse sihtasutusele kasutusse kasutuslepingu alusel kuni 10 aastaks. Sihtasutuse ja kübekaitsekesuse taristu arendamiseks on Kaitseministeeriumi arengukavas aastatel 2020-202 3 ette nähtud u m bes 4,5 mln eurot , taristu ise jääb jätkuvalt Kaitseministeeriumi valitsemisele ja RKIK hallata. Sihtasutuse h an g e te osas on kavas rakendada Kaitseministeeriumi valitsemisalaga sarnaseid reegleid, sh osaleda riiklikes ühishangetes ning volitada RKIKi tegema hankemenetlusi sihtasutuse eest , kui need ületavad lihthanke piiri. Antud lähenemine võimaldab saavutada ka mastaabiefektist tulenevat kokkuhoidu. IKT tuge jääb kübekaitsekeskuse le tagama KüVJ vastuvõtva riigi toetuse raames , Küberharjutusväli tagab sihtasutuses oma IKT teenused iseseisvalt . Julgeoleku tagamine sihtasutuse kasutusse antud ruumides toimub koostöös Kaitseministeeriumi julgeoleku- ja haldusosakonnaga ning K üVJ luure- ja julgeolekujaoskonnaga. Muude funktsioonide (näiteks personalitöö, õigusnõustamine jms) osas on Eesti kontingent koosseisus vastavad eksperdid , kes liiguvad sihtasutuse koosseisu. K ehtivate töölepingute kohaselt on töötajate tööülesanded piiritletud küberkaitsekeskuse vajadustega ning ülesannete ringi laiendamine on võimalik üksnes seaduses sätestatud korras (eeskätt poolte nõusoleku l). S ihtasutus värbab võimalusel ja vajaduspõhiselt personali juurde sihtasutuse asutamise järel . Sihtasutusele üleantav vara Sihtasutusele antakse üle tegevuseks vajalik Kaitseminsteeriumis ja Kaitseväes arvel olev põhi- ja väikevara ning kehtivad lep ingulised nõuded ja kohustused. Üleantavat vara kasutab sihtasutus edaspidi oma ülesannete täitmisel. Kaitseministeeriumi valitsemisel oleva Filtri tee 12 (F12) ja Rävala 14 (R1 4 ) kinnistute volitatud asutus ja haldaja on RKIK ning neid sihtasutusele üle ei anta. RKIK annab F12 ja R14 kinnistutel sihtasutusele kasutada ruumid, mis on vajalikud sihtasutuse töö toimimiseks. Kaitseväe Küberlabori tehniline võimekus (serverid, andmemassiivid, tööjaamad jms) võõrandatakse sihtasutusele peale sihtasutuse asutamist , võõrandatava vara väärtus on ca 2 000 000 eurot . Lisaks võõrandatakse sihtasutusele peale asutamist F12 ja R14 taristus kasutatav sisustus, väärtusega umbes 100 000 eurot . 2.5. Sihtasutuse asutamisega seotud tegevused Sihtasutuse asutamisel ning Kaitseväe põhimääruse muudatuse jõustumisel väheneb Kaitseväe alaliste struktuuriüksuste arv . Samuti viiakse Kaitseväest välja kübekaitsekeskus e igapäevase toimimisega seotud tegevused (vt punktis 2.1. loetletud delegeeritavad ülesanded), mille tulemusel väheneb Kaitseväe töökoormus keskuse tegevuse toetamisel, eelkõige administratiivselt. Kaitseministeeriumi valitsemisala üldisemalt jääb tagama järgmisi teenuseid – Filtri 12 hoone K 01 ning Rävala 14 hoone (taristu, hoonete haldus, vastutab RKIK , arved tasub sihtasutus ), füüsiline julgeolek Filtri 12 territooriumil (koostöös küberkaitsekeskuse julgeolekuametnikuga, kes on sihtasutuse koosseisus, vastutab KüVJ), turvaalade kooskõlastamine (koostöös küberkaitsekekuse julgeolekuametnikuga, vastutab l uurekeskus), esmatasandi meditsiiniteenused (sh hambaravi, kust suunatakse vajadusel tsiviilmeditsiini, vastutab KüVJ), toitlustusvõimaluse pakkumine (Filtri 12 toitlustuskompleksis, KüVJ pakub ruumid, Toetuse väejuhatus tagab toitlustuse pakkumise ning arveldamise), sportimisvõimaluste pakkumine (Filtri 12 territooriumil, vastutab KüVJ), IKT teenuste tagamine ( sh riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemine vastavalt NATO nõuetele, vastutab KüVJ), parkimise võimaldamine küberkaitsekeskus ning selle töötajate sõidukitele Filtri 5 ning Filtri 12 territooriumil (vastutab KüVJ). Sihtasutuse loomise järel lähevad küberlabori ja Eesti kontingen di töökohad koos vastavate tööülesannetega Kaitseministeeriumist ja Kaitseväest üle sihtasutusse. Tegemist on ettevõtte üleminekuga töölepingu seaduse mõistes ja töötajad jätkavad oma tööülesannete täitmist sihtasutuses. Nendele töötajatele, kelle töölepingud lähevad Kaitseväest või Kaitseministeeriumist üle sihtasutusse (käesolevalt kaardistatud 48 töökohta, millest 36 on täidetud), esitavad vastavalt Kaitsevägi või Kaitseministeerium ja asutatud sihtasutus töölepingu seaduse § 113 lõike 1 alusel aegsasti töölepingute ülemineku teatise, kus sätestatakse, mis kuupäevast tööleping üle läheb, lepingu ülemineku põhjused, ülemineku õiguslikud, majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed töötajatele ning töötajate suhtes kavandatavad meetmed. Kui töölepingu üleminekul tööülesanded või töö maht muutuvad, juhindutakse töölepingu seadusest. Kaitseväel on võimalus suunata tegevväelasi sihtasutuse koosseisu . Korralduse rakendamiseks vajalikud kulutused Korralduse rakendamiseks vajalikud kulud koosnevad sihtasutuste asutamise riigilõivust ja notaritasudest. Kulud kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. Korralduse rakendamisega ei ole vajalik riigieelarvest täiendavat eraldist, peamised tegevused on olemasolevate kokkulepete ajakohastamine, uute protsesside väljatöötamine ning muudatuste kommunikeerimine puudutatud asjaosalistele. Sihtasutuse tegevuse alustamiseks vajalikud rahalised vahendid eraldatakse Kaitseministeeriumi ning Kaitseväe eelarvest, mis olid eraldatud üleantavatele funktsioonidele. Eelnõu k ooskõlastamine Korralduse eelnõu esitat i eelnõude infosüsteemis kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Rahandusministeerium ile ja arvamuse avaldamiseks Kaitseväele . Rahandusministeeriumi esitatud märkustega on seletuskirjas ja asutatava sihtasutuse põhikirja kavandis arvestatud ning märkustega arvestamine ja mittearvestamine on kajastatud eelnõu kooskõlastustabelis (Lisa 4). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta.
EELNÕU 03 . 11 .20 20 MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018 . a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse K aitseväe korralduse seaduse § 12 lõike 1 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018 . a määruses nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 l õige 4 p unkt 13 tunnistatakse kehtetuks ; 2 ) paragrahv 21 tunnistatakse kehtetuks . § 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021 . a. /allkirjastatud digitaalset/ Jüri Ratas Peaminister /allkirjastatud digitaalselt/ Jüri Luik Kaitseminister /allkirjastatud digitaalselt/ Taimar Peterkop Riigisekretär
03 . 11 .2020 Vabariigi Valitsuse määruse „ Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ muutmine “ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse määrus kehtestatakse K aitseväe korralduse seaduse § 12 lõike 1 alusel. Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018 . a määrus t nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ ( RT I, 28.06.2018, 8 ; edaspidi Kaitseväe põhi määrus ) ning tehakse selles Kaitseväe alaliselt tegutsevate struktuuriüksustega ja Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olevate ametikohtadega seotud muudatused. Vabariigi Valitsus on andnud kaitseministrile volituse asutada riigi sihtasutus S ihtasutus CR14 (edaspidi sihtasutus ), mille olulisemateks ülesanneteks vastavalt põhikirjale on: Välislepingutega ja rahvusvaheliste kokkulepetega riigi võetud kohustuste täitmine sihtasutusele delegeeritud osas ; Kahese kasutusega ning kaitsevaldkonna küberjulgeoleku ja küberuumi tehnoloogiatega seotud teadus- ja arendustegevus ning vastavate koostöövõrgustike loomine; Kahese kasutusega ning kaitsevaldkonna küberjulgeoleku ning küberruumi tehnoloogiatega seotud väljaõppetegevus ning doktriinide koostamises ja rakendamises osalemine; Rahvusvahelistele partneritele, riigieelarveliselt finantseeritavatele asutustele, institutsioonidele ja teistele juriidilistele isikutele küberjulgeoleku ning küberruumi tehnoloogiatega seotud teenuste osutamine ning nõustamine vastavates küsimustes . Sihtasutuse loomisega toimub osade Kaitseväe tegevuste , mis tegelevad eelnimetatud ülesannete täitmisega, siire sihtasutusse. Sihtasutuse loomisega vastutab sihtasutus ise administratiivsete tegevuste (finantsarvestus; avalike suhtete korraldus; juriidiline toetus; kontoritarvete, perioodika ja postiteenuste tagamine; käibemaksuvabastuste koondamine ja edastamine asjaomasele ametiasutusele ; ürituste korraldamine; sportimisvõimaluste korraldamine jms ), kontori- ja klassiruumide töökeskkonna tagamine (mööbli soetamine, vee- ja kohvimasinad, klassiruumide ettevalmistus), transpordivahendite tagamine, julgeoleku tagamine (läbipääsukaartide ja sissepääsuõiguste haldus, valveteenuse koordineerimine, külaliste vastuvõtmine), salastatud välisteabe töötlemise tagamine (registriteenused , teabele juurdepääsu haldus) , Küberharjutusvälja teenuse tagamine jms. Sihtsasutuse tegevus ei ole otseselt seotud Kaitseväe korralduse seaduse § 3 lõikes 1 loetletud Kaitseväe ülesannetega. Sihta s utus toetab riigi sh Kaitseväe võime arendusi rahvusvahelisteks küberoperatsioonide tõ r jumiseks ja neile vastamiseks . Antud muudatus hõlmab ka rahvusvahelise organisatsiooni NATO küberkaitsekoostöö keskus (inglise keeles: NATO Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence ; edaspidi küberkaitsekeskus ) tegevuse toetamist , mida käesoleval ajal korraldab Kaitseväe j uhatajale alluv struktuuriüksus NATO küberkaitsek oostöö keskuse Eesti kontingent ( edaspidi Eesti kontingent ) . Eelnõu ja seletuskirja koostas Kaitseministeeriumi osakonnajuhataja Andri Rebane (e-post
[email protected] ) . 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahvi ga 1 tunnistatakse kehtetuks Kaitseväe põhimääruse § 3 lõike 4 punkt 13 ning § 21, mis sätestavad Eesti kontingendi vahetu alluvuse Kaitseväe j uhataja le ning Eesti kontingendi põhi ülesandeid. Eesti kontingendi personal koos olemasolevate ülesannete, funktsioonide ning vajalike ressurssidega liiguvad sihtasutusse. Paragrahv 2 on jõustumissäte. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021 , mis võimaldab piisava ajavaruga ette valmistada sihtasutuse töö korralduse, sh vajalike hangete korraldamine . 3. Eelnõu terminoloogia ja vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõus ei ole kasutusele võetud uusi termineid. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse jõustumisel väheneb Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olevate ülemate arv. Samuti viiakse Kaitseväest välja kõberkaitsekeskuse igapäevase toimimisega seot ud tegevused. Selle tulemusel ei teki küberkaitsekeskuse tegevuse korraldamisel edaspidi arusaamatusi Kaitseväe sisemiste või Kaitseväe suhtes kehtivate regulatsioonide osas . Lisaks väheneb Kaitseväe töökoormus küberkaitsekeskuse tegevuse toetamisel, eelkõige administratiivselt. Samas ei muutu midagi küberkaitsekeskuse toimemudelis ning Eestisse lähetatud välisriikide esindajad saavad ka edaspidi tuge, mis on kokku lepitud rahvusvahelistes lepingutes. Sihtasutuse tegevust rahasta statakse riigieelarvest ning teenuste müügist saadavast omatulust . Muudatusega ning funktsiooni siirdega ei lisandu administratiivseid kulusid – sihtasutus jääb kasutama Riigi Tugiteenuste Keskuse teenuseid, sihtasutus volitab sarnaselt praeguse olukorraga Riigi Kaitseinvesteeringute Keskust (RKIK) korraldama hankeid, mille maht ületab lihthanke piirmäära, samuti jääb sihtasutuse kasutuses oleva kinnisvara omanikuks Kaitseministeerium. Sihtasutuse loomise l viiakse Eesti kontingendi koosseisus olevad töö kohad koos vastavate tööülesannetega Kaitseväest üle sihtasutusse. Sihtasut u ses ei ole ettenähtud ametnike , sealhulgas sõjaväelise aua s tmega ametikoh tade, loomist . Vajadusel suunab Kaitseväe juhataja sihtasutussse tööle tegeväelasi vastavalt k aitseväeteenistuse seaduse § 119 . Tegemist on üleminekuga töölepingu seaduse mõistes ja töötajad jätkavad oma tööülesannete täitmist sihtasutuses. Edaspidi tegeleb töötajate personalipoliitika kujundamise ning värbamisega sihtasutus. Nendele töötajatele, kelle töölepingud lähevad Kaitseväest üle sihtasutusse, esitab Kaitsevägi ja asutatud sihtasutus töölepingu seaduse § 113 lõike 1 alusel aegsasti töölepingute ülemineku teatise, kus sätestatakse, mis kuupäevast tööleping üle läheb, lepingu ülemineku põhjused, ülemineku õiguslikud, majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed töötajatele ning töötajate suhtes kavandatavad meetmed. Kui töölepingu üleminekul tööülesanded või töö maht muutuvad, juhindutakse töölepingu seadusest. 5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Määruse rakendamisega ei ole vajalik riigieelarvest täiendavat eraldist , peamised tegevused on olemasolevate kokkulepete ajakohastamine, uute protsesside väljatöötamine ning muudatuste kommunikeerimine puudutatud asjaosalistele. Sihtasutuse tegevuse alustamiseks vajalikud rahalised vahendid eraldatakse Kaitseministeeriumi ning Kaitseväe eelarvest, mis olid eraldatud üleantavatele funktsioonidele. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 20 2 1 . See võimaldab piisava ajavaruga ette valmistada sihtasutuse töö korralduse, sh vajalike hangete korraldamise . 7 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitat a ti eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile. Eelnõu edastata ti arvamuse avaldamiseks Kaitseväe le . Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta ja Kaitsevägi märkusi ei esitanud.