Isikut tõendavate dokumentide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine märkustega

Siseministeerium Teie 13.10.2020 nr 1-6/2184-1 [email protected] Meie 16.11.2020 nr 5-2/20/3375 Isikut tõendavate dokumentide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine märkustega Siseministeerium esitas kooskõlastamiseks „Isikut tõendavate dokumentide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu“ (edaspidi eelnõu). Kaitseministeerium on eelnõuga tutvunud ning nõustume, et usaldusväärne ja turvaline identiteedihaldus on oluline ja andmete võrdlus peab olema võimalikult kvaliteetne, kuid leiame, et see peab toimuma konkreetseid ja selgeid reegleid järgides ning isikute õiguseid võimalikult vähe riivavalt. Kooskõlastame eelnõu koos järgmiste märkuste ja ettepanekutega. 1. Eelnõu § 1 punktiga 6 isikut tõendavate dokumentide seadusesse (edaspidi ITDS) lisatavas §-s 155 defineeritakse mõisted „isiku identiteet“, „isiku tuvastamine“ ja „isikusamasuse kontrollimine“ viisil, mis ei võimalda nende tegelikust sisust aru saada. Näiteks on „isiku identiteet“ andmed, mille järgi saab isikut tuvastada ning „isiku tuvastamine“ on menetlus, mille käigus tehakse kindlaks isiku identiteet ehk andmed. Palume eelnõu mõistetele anda selge definitsioon tautoloogiat kasutamata. 2. Eelnõu § 1 punktiga 5 IDTS-i lisatava § 155 lõikega 4 sätestatakse, et isiku tuvastamise käigus võrreldakse isiku identiteediandmeid mitme andmekogumiga automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi andmekogus (edaspidi ABIS). Eelnõust ja seletuskirjast ei nähtu, millised on andmekogumid, mida võrdlemiseks kasutatakse. Eelnõu tutvustamisel Kaitseministeeriumis toodi välja, et andmed on eraldi kogumites (alamregister), kuna need on kogutud erinevatel eesmärkidel ja nende kasutamine on lubatud üksnes eesmärkidel, mille jaoks on need kogutud. Samas eelnõule lisatud ABIS põhimääruse kavandist nähtub, et erinevatel eesmärkidel kogutud biomeetriliste andmete kasutamist lubatakse laiemalt. Kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) § 921 lõike 1 kohaselt on tegevväelase daktüloskopeerimise eesmärk ekspertiisiobjektile tegevväelase jäetud jälgede välistamine. Sama eesmärk on ka kajastatud eelnõu § 2 punktiga 1 KVTS-i lisatava § 151 lõikes 1. Seega on tegemist seaduses väga konkreetselt piiritletud eesmärgiga. Eelnõu § 2 punktiga 1 KVTS-i lisatava § 151 lõike 2 kohaselt kohaldatakse andmete töötlemisele ITDS §-s 155 sätestatut, mis annaks andmete töötlemiseks palju laiemad õigused, kui selleks on kogumise eesmärk. Eelnõust ja sellele lisatud ABIS-e põhimääruse kavandist võib järeldada, et kavandatud on tegevväelaste Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 ja sellele lisatud ABIS-e põhimääruse kavandist võib järeldada, et kavandatud on tegevväelaste biomeetriliste andmete töötlemise võimaldamine paljudes teistes menetlustes, mis ei ole kogumise eesmärgiga seotud (näiteks kodakondsuse saamise ja taastamise menetluses ning elamisloa menetluses). Kaitseministeerium ei nõustu tegevväelaste biomeetriliste andmete kasutamise eesmärkide laiendamisega ja teeme järgmised muudatusettepanekud: 1) muuta eelnõu § 2 punktiga 1 KVTS-i lisatava § 151 lõike 2 sõnastust järgmiselt: „(2) Andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemisele kohaldatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse §-s 155 sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega.“; 2) täiendada eelnõu § 2 punktiga 1 KVTS-i lisatava §-i 151 uue lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Tegevväelase daktüloskopeerimisel saadud andmeid võib kasutada üksnes käesoleva seaduse § 921 lõikes 1 nimetatud eesmärgil.“ 3. Eelnõu § 1 punktiga 6 ITDS-i lisatava § 155 lõike 5 kohaselt võrreldakse isikusamasuse kontrollimise käigus isiku identiteediandmeid andmekogusse ABIS varem tema kohta kantud identiteediandmetega. Seletuskirjast ei leia selgitust, mida tähendab „varem tema kohta kantud identiteediandmed“. Juhul, kui tegemist on viidatud paragrahvi lõikes 4 käsitletud andmetega, on vajalik eelnõu muuta. Kui tegemist ei ole teiste andmekogumite andmetega, vaid enne andmekogu asutamist kogutud andmetega, siis on puudu vastav IDTS-i rakendussäte, mis oleks sarnane eelnõu § 4 punktis 8 sätestatud kohtuekspertiisi seaduses tehtavale muudatusele. Palume eelnõu ja seletuskiri üle vaadata ning vastavalt muuta. 4. Eelnõu § 1 punktiga 6 ITDS-i lisatava § 155 lõike 6 punkti 3 puhul on selgusetu, miks on eraldi välja toodud kogutud andmete kasutamise lubamine, kui on alust kahtlustada isikul mitut identiteeti. Sama lõike punkti 2 kohaselt võib kogutud andmeid kasutada, kui isiku identiteedis on kahtlusi. Kaitseministeeriumi hinnangul on tegemist kordusega, mistõttu teeme ettepaneku üks punktidest eelnõust välja jätta või ümber sõnastada, lähtuvalt sätte eesmärgist. 5. Eelnõu § 1 punktiga 6 ITDS-i lisatava § 155 lõike 6 punkt 4 ei ole Kaitseministeeriumi hinnangul vajalik. Juhul, kui isikusamasuse kontrollimine ebaõnnestub, on tegu sama lõike punktis 1 sätestatud olukorraga, kus isiku identiteet ei ole teada. Palume eelnõu vastavalt muuta. 6. Arusaamatuks jääb eelnõu § 1 punktiga 6 lisatava ITDS § 155 lõike 8 eesmärk. Lõike kohaselt kohaldatakse loodava §-i 155 lõikeid 6 ja 7 sõltumata sellest, kuidas on mõisted „isiku tuvastamine“ ja „isikusamasuse kontrollimine“ asjakohastes teistes seadustes sõnastatud. Kaitseministeeriumi hinnangul võib sättest järeldada, et eirata võib eriseadustes sätestatut, millega ei saa nõustuda. Palume säte ümber sõnastada. 7. Eelnõuga ei tagata andmesubjektidele õigusselgust. ABIS-esse kantavad andmed ja nende töötlemise eesmärgid on sätestatud 13 erinevas seaduses. Eriseadustes nähakse ette sätted, mille kohaselt konkreetsele töötlemise eesmärgile lisaks võib andmeid töödelda ka ITDS §-s 155 sätestatud korras. Selline viitamine annab ulatuslikuma õiguse andmete töötlemiseks, kui on andmete kogumise eesmärk. Eelnõuga tehtavad muudatused raskendavad tulevikus andmesubjektidel tuvastamist, kes ja 2 (4) Eelnõuga tehtavad muudatused raskendavad tulevikus andmesubjektidel tuvastamist, kes ja millisel õiguslikul alusel nende biomeetrilisi andmeid töötleb. Palume eelnõu muuta viisil, mis tagab andmete kasutamise vaid neil eesmärkidel, milleks neid seaduse alusel kogutakse. 8. ABIS põhimääruse kavandi § 2 lõiked 2 ja 4 mainivad süüteomenetluse liidest. Eelnõust, seletuskirjast ega põhimääruse kavandist ei selgu liidese seaduslikku alust ja loomise eesmärki. Seetõttu ei ole selge, mis andmeid selle kaudu kogutakse või tehakse kättesaadavaks ja kes andmetele juurdepääsu omavad. Palume eelnõus või põhimääruses sätestada süüteomenetluse liidese eesmärk ja liidese kasutamisel töödeldavad andmekoosseisud. 9. Eelnõust ei selgu, kas ABIS-e andmetele on juurdepääs ka otse, st ilma liidestatud andmekogude vahenduseta. ABIS põhimääruse kavandi järgi on julgeolekuasutused (st Kaitsepolitseiamet ja Välisluureamet) andmekogu volitatud töötlejad. See võimaldab julgeolekuasutuste seaduse (edaspidi JAS) § 311 alusel saada tasuta juurdepääsu seadusega pandud ülesannete täitmiseks avaliku teabe seaduse alusel asutatud andmekogu andmetele. Seejuures on tähtis, et julgeolekuasutustel oleks juurdepääs ABIS andmekogule otse, mitte sellega liidestatud põhiandmekogude kaudu. JAS § 211 võimaldab julgeolekuasutusel seaduses määratud tingimustel piirata isikuandmete töötlemisel andmesubjekti õigusi, sh saada teada tema isikuandmete töötlemisest ning töötlemise tehnilistest ja korralduslikest kaitsemeetmetest. Otsejuurdepääsuga ABIS-ele on võimalik vältida, et isik saab oma isikuandmete töötlemisest teada viisil või ulatuses, mis kahjustab julgeolekuasutuse ülesannete täitmist. Palume eelnõu vastavalt muuta. 10. ABIS-esse kantavate andmete koosseis määratakse ABIS põhimääruses. Oluline on, et ABIS põhimääruse edasises menetluses järgitaks eelnõu algset eesmärki, mille järgi säilitatakse ABIS- es üksnes biomeetrilisi andmeid, samu biomeetrilisi andmeid ei säilitataks muudes andmekogudes ning muid isikuandmeid, millega neid seotakse, säilitatakse jätkuvalt põhiandmekogudes. Vastasel korral võib see samuti kahjustada julgeolekuasutuse ülesannete täitmist. 11. Juhime tähelepanu, et eelnõu seletuskirjas esitatud mõjude analüüs on vähene. Seletuskirja leheküljel 43 on välja toodud, et muudatus puudutab kõiki isikuid, kelle biomeetrilisi andmeid asutused töötlevad, kuid sihtrühma suurust ei ole võimalik välja tuua. Kaitseministeeriumi hinnangul peaks olema võimalik andmekogude volitatud töötlejatel öelda, kui paljude isikute andmeid nad andmekogudes hoiavad või kui suur on eeldatav sihtrühm. Sihtrühma suurus on oluline faktor mõjude analüüsimisel. Näiteks, arvestades isikut tõendava dokumendi omamise kohustust, on võimalik välja arvutada sihtrühma suurus. Arvestades eelnõu sõnastust, on sihtrühmaks kõik Eesti alalised elanikud ja kodanikud. Teada on samuti kinnipeetud isikute andmed, väljastatud viisade arv jne, mis võimaldab samuti sihtrühma suurust määrateleda. Seletuskirja leheküljel 42 tuuakse välja, et isikutele kaasnevate mõjude ulatus on väike, kuna juba praegu töödeldakse erinevate asutuste poolt isikute biomeetrilisi andmeid erinevates andmekogudes. Kuivõrd eelnõu näeb ette ulatusliku andmete ristkasutuse võimaldamise, on mõju kõikide 3 (4) Kuivõrd eelnõu näeb ette ulatusliku andmete ristkasutuse võimaldamise, on mõju kõikide liidestatavate andmekogude andmesubjektele, siis on eelnõu mõju pigem suur kui väike. Palume eelnõu mõjude osa sihtrühma osa üle vaadata ja kirjeldada sihtrühma suurust lähtuvalt olemasolevast teabest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister 4 (4)