Seisukoha küsimine Enefit Kaevandused AS Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programmi kohta

Austatud menetlusosaline Meie 26.11.2020 nr 6-3/20/19549-2 Seisukoha küsimine Enefit Kaevandused AS Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programmi kohta Enefit Kaevandused AS esitas Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 151 kohase menetluse läbiviimiseks keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi „Enefit Kaevandused AS Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm“1 (edaspidi programm)2. KeHJS § 151 lõike 1 kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne sama seaduse § 16 kohast KMH programmi avalikustamist küsima programmi sisu kohta seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Asjaomased asutused on asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu (KeHJS § 23 lõige 1). KeHJS § 151 lõigete 1 ja 4 alusel palub Keskkonnaamet Teil esitada 30 päeva jooksul käesoleva kirja saamisest arvates seisukohad Enefit Kaevandused AS Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Dokumentatsiooni läbivaatamisel peab asutus kontrollima ka eksperdirühma koosseisulist piisavust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jelizaveta Morozova keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Põhja regioon 1 Hendrikson&Ko, töö nr 20003751, versioon 19.11.2020. 2 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 23.11.2020 nr 6-3/20/19549 all. Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Lisad: 1. KMH programm 2. Loa taotlus 3. Loa muutmise seletuskiri 4. Mäeeraldise plaan 5. KMH algatamine 6. Põhjaveekihtide piiriülesus Teadmiseks: Nimekirja alusel Camilla Kastein 5694 0905 [email protected] 2 (2)  Versioon 19.11.2020 /// Töö nr. 20003751 ENEFIT KAEVANDUSED AS SIRGALA KARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISE LOA KMIN-074 MUUTMISEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMINE Keskkonnamõju hindamise programm Töö nr 20003751 Tartu-Tallinn 2020 Krista Lahtvee Juhtekspert, KMH litsents KMH0158 Kadri Auväärt Projektijuht Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected] Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine Sisukord SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 5 1 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT, EESMÄRK JA REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS ............................................. 6 1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja asukoht ......................................................................................6 1.2 Kavandatava tegevuse kirjeldus ja realistlikud alternatiivid ...............................................................7 2 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .............................. 11 2.1 Asustus ja maakasutus ................................................................................................................... 11 2.2 Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ............................................................................. 12 2.3 Keskkonnatervis – müra, vibratsioon, välisõhu kvaliteet ................................................................. 17 2.4 Taimestik, loomastik ja rohevõrgustik ............................................................................................. 19 2.5 Kultuuriväärtused ............................................................................................................................ 21 3 NATURA EELHINDAMINE .................................................................................... 22 4 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .......................................................................... 26 4.1 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 ..................................................................................... 26 4.2 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (KPP 2050) ....................................................................... 26 4.3 Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2030 ........................................................................ 27 4.4 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 ........................................................................ 27 4.5 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (2007) ............................................................................. 27 4.6 Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+ ......................................................................... 28 4.7 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ .............................................................................................. 28 4.8 Alutaguse valla üldplaneering ......................................................................................................... 28 4.9 Alutaguse valla arengukava 2018-2030 .......................................................................................... 29 5 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU, EELDATAVAD MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID .......................................................... 30 6 HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS JA KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISEKS VAJALIKUD UURINGUD.......................................................................................... 37 6.1 Hindamismetoodika ......................................................................................................................... 37 6.2 Olulisemad alusmaterjalid, millele mõju hindamisel tuginetakse .................................................... 38 7 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESS JA AJAKAVA............................. 39 8 ANDMED ARENDAJA, JUHTEKSPERDI JA EKSPERTRÜHMA KOHTA ........... 40 9 KAASAMINE.......................................................................................................... 42 9.1 Kaasamise kava .............................................................................................................................. 42 9.2 Asjaomaste asutuste seisukohad ja nendega arvestamine ............................................................ 44 9.3 Avalikustamine ja avalik arutelu ...................................................................................................... 44 9.4 Keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamine ..................................... 44 KASUTATUD ALLIKAD ........................................................................................... 45 LISAD ....................................................................................................................... 47 Lisa 1. Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa muutmise taotlus ................................................. 47 Lisa 2. Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa muutmise seletuskiri ............................................ 47 Lisa 3. Maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmise KMH algatamine ......................................... 47 Lisa 4. Uusnova mäeeraldise plaan ...................................................................................................... 47 Lisa 5. Põhjaveekihtide piiriülesus ......................................................................................................... 47 www.hendrikson.ee Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 5 SISSEJUHATUS Enefit Kaevandused AS esitas 04.03.2019 KeA-le taotluse kaevandamisloa muutmiseks ja pikendamiseks selliselt, et mäeeraldisest arvatakse välja Sirgala kaevevälja passiivse tarbevaru plokk 19 ning mäeeraldist laiendatakse Permisküla uuringuvälja aktiivse tarbevaru ploki 1 võrra (Uusnova lahustükk). Loa pikendamist taotletakse 30 a võrra loa andmisest. Loa laiendamist taotletakse, kuna Puhatu looduskaitseala piire laiendati 255,6 ha ulatuses Sirgala karjääri mäeeraldisele ning sellega seoses hinnati passiivseks Sirgala mäeeraldise põlevkivi varu, mis kattub Puhatu looduskaitsealaga. Maapõueseaduse § 68 lõike 3 järgi on loa omajal õigus taotleda mäeeraldise laiendamist, kui mäeeraldisele moodustatakse kaitseala või hoiuala ning see piirab oluliselt kaevandamisloast tulenevate õiguste teostamist. Kaevandamise loa pikendamist taotletakse, kuna (i) praegu tegutseb suures osas mäeeraldisel AS Tootsi Turvas, kes kaevandab turvast, ning on ebaselge, millal kaevandamine lõppeb; (ii) kehtivusaja pikendamine tagab kaevandajale paindlikkuse jagada kaevandamismahte eri mäeeraldiste vahel sõltuvalt turu nõudlusest ja kuluefektiivsest tootmisest. KeA algatas 04.12.2019 kirjaga nr 12-2/19/213-17 keskkonnamõjude hindamise kaevandamise loa KMIN-074 taotlusele. KMH algatamise otsuse kohaselt on vajalik hinnata kaevanduse laienemisega plokile 1 (Uusnova lahustükk) ning kaevandamisloa pikendamisega 30. aastani kaevandamise loa andmisest kaasnevaid mõjusid. Kaevandamisega kaasnevad mõjud ülejäänud kaevandamise alal ning kaevandamisloa pikkusega 10 a on hinnatud kehtiva kaevandamisloa KMH koostamise osana. Keskkonnamõjude hindamine on vajalik ulatuses, mida ei kata varem sama ala ja tegevuse kohta koostatud KMH-d. KMH eesmärk on anda teavet kavandatava tegevuse ja selle alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning sobivaima lahendusvariandi valikuks, eesmärgiga vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. Käesoleva KMH programmiga pannakse paika tegevuskava, mille alusel viikse läbi KMH protsess ja koostatakse KMH aruanne. KMH protsessi läbiviimisel lähtutakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) nõuetest. Keskkonnamõju hindaja on Hendrikson & Ko OÜ (juhtekspert Krista Lahtvee, litsents KMH0158; projektijuht Kadri Auväärt). 6 Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 1 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT, EESMÄRK JA REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS 1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja asukoht  Eesmärk Mäeeraldise Sirgala karjäär kasutamise peamine eesmärk on kaevandada põlevkivi, mida on vaja energeetika- ja põlevkivikeemiatööstuse tarbeks (kütte- ja põlevkiviõlikivi). Turvast Sirgala karjääri maaüksusel planeeritakse kasutada Auvere elektrijaamas energeetilisel eesmärgil, kuid välistatud pole ka teised kasutusvaldkonnad. Enefit Kaevandused AS taotleb Sirgala kaevandamisloa nr KMIN-074 muutmist ja pikendamist selliselt, et mäeeraldisest arvatakse välja Sirgala kaevevälja passiivse tarbevaru plokk 19 ning mäeeraldist laiendatakse Permisküla uuringuvälja aktiivse tarbevaru ploki 1 võrra (Uusnova lahustükk). Loa pikendamist taotletakse 30 a võrra loa andmisest. Loa laiendamist taotletakse, kuna Puhatu looduskaitseala piire laiendati 255,6 ha ulatuses Sirgala karjääri mäeeraldisele ning sellega seoses hinnati passiivseks Sirgala mäeeraldise põlevkivi varu, mis kattub Puhatu looduskaitsealaga. Maapõueseaduse § 68 lõike 3 järgi on loa omajal õigus taotleda mäeeraldise laiendamist, kui mäeeraldisele moodustatakse kaitseala või hoiuala ning see piirab oluliselt kaevandamisloast tulenevate õiguste teostamist. Kaevandamisloa pikendamist taotletakse, kuna (i) praegu tegutseb suures osas mäeeraldisel AS Tootsi Turvas, kes kaevandab turvast, ning on ebaselge, millal kaevandamine lõppeb; (ii) kehtivusaja pikendamine tagab kaevandajale paindlikkuse jagada kaevandamismahte eri mäeeraldiste vahel sõltuvalt turu nõudlusest ja kuluefektiivsest tootmisest.  Asukoht Sirgala mäeeraldis Sirgala karjäär asub Eesti põlevkivimaardla idaosas, Narva jõe läänekaldal. Administratiivselt Ida-Viru maakonnas Toila ja Alutaguse valla ning Narva-Jõesuu linna territooriumil. Taotletav Uusnova lahustükk paikneb Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas. Mäeeraldise Sirgala karjäär pindala on 11 624,06 ha, millest taotletav Uusnova lahustükk moodustab 583,91 ha. Teenindusmaa pindala on 3206,29 ha, taotlusega ei soovita selle ulatust muuta. Mäeeraldisel Sirgala karjäär on põlevkivi kaevandatud alates 1962. aastast. Suurem osa põlevkivist on praeguseks ammendatud ja kaevandatud maa on korrastatud vastavalt keskkonnaministeeriumi kinnitatud projektile. Korrastatud maal, mäeeraldise põhjaosas, asub kaitseministeeriumi Sirgala harjutusväljak. Tulevikus, pärast maavara ammendamist, plaanib kaitseministeerium harjutusväljaku laiendamist lõunasse ja läände selliselt, et see hõlmab mäeeraldise Sirgala karjäär peaaegu täielikult. Uusnova lahustükk piirneb põhjas Enefit Kaevandused AS-ile kuuluvate põlevkivi mäeeraldistega (Narva karjäär ja Narva põlevkivikarjäär II), mis annab võimaluse olemasolevat kaevandamist jätkata. Idapiiriks on valitud Narva jõe piiranguvöönd või põlevkivi ploki piir. Ida- ja lõunapiir ühtib Puhatu looduskaitseala piiriga. Taotletava põlevkivi ploki kohale jääb kaks Puhatu turbamaardla plokki ja üks Uusnova liivamaardla plokk. Mäeeraldise taotletav laiendus on suurem, kui osa, mis on taotletud mäeeraldisest välja arvata. Selle põhjustab soov hõlmata kaevandamiseks ka väikesed alad, kust eraldiseisvalt kaevandamine ei ole otstarbekas. Samuti on taotluse esitamise ajal ebaselge, kas keskkonnakaitse piirangutest tulenevalt on võimalik kaevandada terve Uusnova lahustüki ulatuses või tuleb jätta mingisuguseid puhvertsoone, kaitsetervikuid vms. www.hendrikson.ee Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 7 Joonis 1.1 Olemasoleva Sirgala karjääri ning laiendusala asukoht. Aluskaart: Maa-amet september 2020 1.2 Kavandatava tegevuse kirjeldus ja realistlikud alternatiivid Kavandatavaks tegevuseks, mille osas on vajalik keskkonnamõjude hindamine, on põlevkivi kaevandamine Uusnova lahustükil allmaakaevandamisena. Allmaakaevandamisel on tänapäeval kasutusel kaks tehnoloogilist alternatiivi – kamberkaevandamine ja mehhaniseeritud laavakompleksiga kaevandamine ehk lankkaevandamine. Joonisel 1.2 on näidatud alad, kus kehtivate lubade kohaselt on kavandatud kaevandamine karjääriviisiliselt ja kus allmaakaevandamine, kasutades lankkaevandamise tehnoloogiat. Loa taotleja näeb Uusnova lahustüki kaevandamise põhialternatiivina (Alternatiiv I) kaevandamist maapinna langatamisega. Uusnova lahustüki keskosas on OÜ-le CellLand antud kaevandamisluba liiva kaevandamiseks Uusnova liivakarjääris. Põlevkivi kaevandamine liivakarjääri alt maapinna langatamisega ei tohi halvendada olukorda liivakarjääri kaevandamisloast tulenevate õiguste teostamisel. Seda arvestades käsitletakse KMHs-s tehnoloogilise alternatiivina ka kamberkaevandamist reljeefi püsivuse säilitamisega (Alternatiiv II). See tehnoloogia võimaldab vajadusel ka tervikute jätmist liivamaardla alla. Lisaks käsitletakse kombineeritud alternatiivi - lankkaevandamine põhialternatiivina ja kamberkaevandamine tundlike alade (liivamaardla) all (Alternatiiv III). Rohkem tehnoloogiaid põlevkivi allmaakaevandamiseks käesoleval ajal kasutusel ei ole. Räägitud on ka tagasitäitmisest, kuid puudub tehnoloogiline valmisolek tehnoloogia rakendamiseks, mistõttu ei ole tegemist käesoleval ajal reaalse alternatiiviga. Uusnova lahustükile jäävad osaliselt Puhatu turbamaardla plokid 9 ja 10, kuid luba turba kaevandamiseks Uusnova lahustükil ei taotleta. Turba maardla plokkide alale jäävad III kaitsekategooria 8 Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm (edaspidi KK) taimeliikide kasvukohad, samuti puudub Ida-Viru maakonnas vaba turba kaevandamise varu1. Turba varud Uusnova lahustükil tuleb säilitada kasutamis- ja kaevandamisväärsena. 2 Kaevandamiseks allmaakaevandusena on vaja kaevandatav kiht kuivendada ja suunata kuivendusvesi suublasse. Kaevandusveel on kõrgendatud heljumi ja sulfaatide sisaldus. Tavapärasest kõrgema heljumi sisalduse tõttu setitatakse kaevandusvesi enne suublasse juhtimist settetiikides. KMH hinnangul on kaevandusvee setitamiseks ja ära juhtimiseks kolm alternatiivset realistlikku lahendust, millega kaasnevad mõjusid KMH aruandes on vajalik hinnata:  Alternatiiv 1 – Kaevandusvesi setitatakse Narva karjääride settetiikides ja juhitakse sealt otse Narva jõkke;  Alternatiiv 2 – Kaevandusvesi setitatakse osaliselt või täielikult Uusnova lahustüki idaosasse rajatud maapealses settetiigis ja juhitakse sealt Narva jõkke;  Alternatiiv 3 – Kaevandusvesi setitatakse osaliselt või täielikult maa-alustes settetiikides Uusnova lahustükil ja juhitakse sealt Narva jõkke. KMH programmi koostamisel analüüsiti realistlike kaevandusvee ära juhtimise lahenduste selgitamiseks mh Uusnova lahustükile jäävate Gluboki oja ja Lugukki peakraavi (Luguski ojja) sobilikkust kaevandusvee vastuvõtmiseks ja sellega seoses vajadust täiendavate uuringute järele KMH koostamise osana. Lahustükile jäävate kraavide kohta ei ole palju infot, sh puudub info vooluhulga kohta, kuid Puhatu LKA kaitse-eeskirjas toodud infole tuginedes võib veevool kraavides olla väga väike või ka puududa. Kui vesi kraavis ei voola, ei ole võimalik mõõta ka vooluhulka, samuti on veekogud mõõtmiseks sobilikul ajal ligipääsmatud. Arvestades, et kaevandusvett on tehnoloogiliselt võimalik juhtida otse Narva jõkke, suublasse, mis on kaevandusvee poolt varasemast mõjutatud, ning nimetatud vooluveekogud voolavad läbi Natura 2000 võrgustiku alade, kus vahetult veekogude kallastele jäävad kaitse-eesmärgiks olevad esmatähtsad elupaigatüübid (9010* (vanad loodusmetsad; 91E0* (lammi- loometsad); 9020* (vanad laialehised metsad) loobuti Glubok ojast ja Lugukki peakraavist (Luguski oja) kui selgelt ebarealistlikest kaevandusvee suubla alternatiividest võrdluses Narva jõega. KAEVANDAMISE TEHNOLOOGILISED ALTERNATIIVID Lankkaevandamine  Alternatiiv I - Kaevandamine mehhaniseeritud laavakompleksidega (lankkaevandamine) Antud alternatiivi puhul kasutatakse üksikute pikkade laavadega kaevandamisviisi, lae täieliku langatamisega. Eeldatav ühe laava laius on kuni 300 m ja pikkus 1-2 km. Käesolevas aruandes käsitletava Sirgala karjääri lahustüki avamine toimub läbi Narva karjääri ja Narva II põlevkivikarjääri allmaaosa. Kaeveväli valmistatakse ette paneelidega. Iga paneel jaotatakse kaevandamislankideks (laavadeks). Paneelid jagatakse omakorda lankideks (laavadeks) külg- ja kogumisstrekkidega. Põlevkivikihindi purustamiseks ja väljamiseks kasutatakse pikaee kombaini, mis liigub kraapkonveieril piki ee rinda. Kombaini tööorgan on varustatud lõiketeradega, mis raimavad tootsakihindi, raimatud mäemass suunatakse kraapkonveierile. Kaevandamise ajal hoitakse lage üleval ajutise toestikuga, mida liigutatakse edasi koos väljamisfrondi (töö-ee) liikumisega. Peale toestiku edasinihutamist toimub lae varisemine, mis toob kaasa ka maapinna vajumise langi kohal. Lae langetamine toimub kindla vahemaa järel, mis on võrdne lähislae iseenesliku varingu sammuga, maapinnani ulatub varing vastavalt põhilae varingu sammule. Põhilae, samuti lähislae, käitumise põhilised näitajad määras juba 1950. a lõpus ja 1960. a alguses Peterburi Markšeideriinstituut (VNIMI). Lähislagi variseb F2 kihist kuni 3,5 m kõrgusele, kui ava jääb vahemikku 17–22 m. Põhilagi variseb kuni 11,6 m kõrgusele tootuskihindi laest avaga 24–36 m ning kuni maapinnani ava 32–50 m korral. 1 Vabariigi Valitsuse 11.12.2016 määrus nr. 150 „T urb a kaevandamise aastamäär ning kriitilise ja kasutatava varu suur us“ § 2 2 Maapõueseadus § 16 lg 3 www.hendrikson.ee Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 9 Kamberkaevandamine  Alternatiiv II-1. Kamberkaevandamine puurlõhketöödega Kamberkaevandamine on kaevandamise tehnoloogia, mille puhul on senini kasutatud raimamist puur- lõhketöödega, mille tulemusena tekivad 7−8 m laiused piki- ja põikikambrid. Seejuures on ühe lõhkamise samm ehk kaeveõõne ettenihe 1,8 või 4 m. Lõhatava kihi paksus ehk kaeveõõne lae kõrgus sõltub vahetu lae ehk lasuva kihindi püsivusest ja kaeveõõne kapitaalsusest ehk kasutusajast. Kasutatakse nii madalat ehk ~2,5 m lage kui ka kõrget ehk ~3,5 m lage. Kambrite vahele jäävad ruudustikuna tervikud (nimetatakse ka tulptervikud), mille küljepikkused on vahemikus 6−7 m ja garanteeritud püsivus viis aastat. Kapitaalkaeveõõsi nagu paneelstrekke, piiravad linttervikud, mille püsivus projekteeritakse igavesena. Kambrite ja tervikute täpsed mõõtmed sõltuvad kaevanduse sügavusest, lae kõrgusest ja puur-lõhketöödel kasutatavast ettenihke pikkusest. Puur-lõhketöödega kobestatud mäemass laetakse kopplaaduritega kambriplokis olevale kraapkonveierile, mille järel toimub materjali esmane purustamine. Purustatud materjal suunatakse edasi lintkonveierile, mida mööda toimub transport tranšeesse, kust materjal vajadusel suunatakse edasisele rikastamisele. Puur-lõhketööde kasutamisel on tootmine tsükliline: lõhkeaukude puurimine-laadimine-lõhkamine, peale seda tuulutamine, mäemassi koristamine, lae toestamine. Siit tulenevad ka peamised antud meetodi mõjud, milleks on lõhkamisega kaasnev vibratsioon ja lõhkegaaside eraldumine. Lisaks teostatakse iga tsükkel erinevate masinatega, mis suurendab mõnevõrra õnnetuste tekkimise riski.  Alternatiiv II-2. Kamberkaevandamine lühiee kombainiga Lühiee kombain on väljamismasin, millega raimatakse kaevist mäemassiivist. Liikumiseks kasutab kombain roomikuid. Keskseks elemendiks masinal on lõikeorgan, millega raimatakse kivimit. Kaevise, mille lõikeorgan raimab, laeb käpplaadur labade mehhanismiga kraapkonveierile, mis omakorda transpordib kaevise veovahendile. Lühiee kombaini seni Eestis põlevkivi kaevandamiseks kasutatud ei ole. Varasemalt peeti takistuseks masinate konstruktsiooni ja lõikehammaste vastupidavust põlevkivi vahekihtides oleva paekivi tõttu, eriti problemaatiliseks peeti nn kaksikpae (tootuskihindis tähistatud C/D) raimamist. Tehnoloogia ja materjalide arengu tulemusel need probleemid enam takistuseks ei tohiks olla. Seda ei saa enne väita, kui masinat on reaalselt Eesti põlevkivi maardla tingimustes katsetatud. Lühiee kombaini kasutamisel on võimalik loobuda tsüklilisest tööst ja erinevatest masinatest. Kombain teostab üheaegselt nii mäemassi raimamist kui koristamist ja laadimist veovahendile. Seega väheneb kambriplokis kasutatavate masinate hulk. Samuti ei tekita kombaini töö sellist vibratsiooni nagu lõhkamine ning lõhkegaaside tekkimine on välistatud. Tänu sellele oleks see alternatiiviks vibratsioonile tundlike objektide (kaitstavad loodusobjektid, samuti nt elamud) läheduses. Lühiee kombainiga kaevandades on ka põlevkivi kadu väiksem, kuna tervikute mõõtmeid on võimalik vähendada, sest erinevalt puurlõhketöödest ei teki tervikute välimise pinna lähedale lõhkamisest nõrgestatud tsooni. Kombineeritud alternatiiv  Alternatiiv III – Lankkaevandamise ja kamberkaevandamise kombineeritud alternatiiv Kombineeritud alternatiivi korral rakendatakse põhialternatiivina lankkaevandamist ning aladel, kus on oluline tagada maapinna püsivus, kamberkaevandamist. KMH programmi koostamise etapis teada oleva informatsiooni põhjal võib vajadus maapinna püsivuse säilitamiseks olla liivakarjääri alal, mille kasutusõigus kuulub OÜ-le CellLand. Samuti jäävad osaliselt Uusnova lahustüki alale Puhatu turbamaardla plokid 9 ja 10. 10 Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Joonis 1.2. Narva karjääri asendiplaan3 ja Uusnova lahustüki paiknemine selle suhtes 3 Eesti Energia Kaevandus ed A S kaevandamislubade K MIN-073, KMIN-046, K MIN- 074 ja K MIN- 087 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne, AS Maves, OÜ Inseneribür oo STEIG ER, 2015 www.hendrikson.ee Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 11 2 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS 2.1 Asustus ja maakasutus Kaevandamiseloa taotlusega taotletakse kaevandamise õigust Permisküla uuringuvälja plokil 1 (701,33 ha), 583,915 ha suurusel alal (Uusnova lahustükk). Taotletav ala on kaetud metsade (osaliselt raadatud), soode ja liivakarjääriga, elamuid taotletavale alale ega selle lähedusse ei jää. Lähim hoone jääb ca 2 km lõuna suunas teisele poole Poruni jõge. Lähemad elamupiirkonnad jäävad Narva jõe äärde enam kui 5 km põhja suunas ja lõuna suunas. Taotletavale alale jääb Uusnova liivakarjäär, millele on 2015. a väljastatud luba kaevandamiseks 15,2 ha suurusel maa-alal kuni 25.08.2030 (LMK/326708). Luba kuulub OÜ-le CellLand, kaevandamisega senini alustatud ei ole ning teadaolevalt on kinnistu koos kaevandamisloaga hetkel oksjonil. Seda arvestades on reaalne, et loa alusel lubatud varude ammendumine lükkub edasi. Uusnova lahustükile jäävad osaliselt ka Puhatu turbamaardla reservvaru plokid 9 ja 10. Ala idaosas paiknevad Eesti – Paide ja Eesti – Tsirguliina (M253) 220–330kV elektriõhuliinid (kaitsevööndi laius 40 m) , põhjaosas elektriõhuliin L-82-EJO 35–110kV (kaitsevööndi laius 25 m) ning alajaam (alajaam jääb ka taotletava ala ca 85 m lääne suunas põhjapiiri lähedale, lisaks jääb põhjapiiri lähedale ka mitmeid Narva karjääridega seotud trafosid) ning üks asendamist vajav geodeetiline punkt (Uusnova liivakarjäärist ca 40 m kaugusel edelas). Avalikke teid taotletavale alale ei jää. Ala põhjaosasse ja lääneserva jääb AS-le Enefit Kaevandused kuuluv Gorodenko-Punamäe tee nr 2290734, lisaks pääseb alale Narva põlevkivikarjääri II tranšee kaudu, samuti jääb alale Uusnova liivakarjääri juurdepääsutee. Teede äärde on rajatud kuivenduskraavid. Taotletavalt alalt saab alguse Gluboki oja (kaitsevöönd 10 m) ning ala lääneservast Luguki peakraav (Liguski oja) (kaitsevöönd 10 m). Lisaks jäävad kuivenduskraavid ala põhjaosasse ning liivakarjääri juurdepääsutee äärde. 12 Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Joonis 2.1. Maakasutus Uusnova lahustükil 2.2 Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused 2.2.1 Geoloogiline ehitus Uusnova lahustükil on Kvaternaari setete kogupaksus enamasti vahemikus 6–9 m. Kvaternaari setete ülemise osa moodustab enamasti turbakiht, mille all lasuvad liustikujärve setted, mis koosnevad peamiselt savist, liivast ja kruusast. Kohati võib alumistest kihtidest leida ka moreeni. Kvaternaari setete all levivad 12–18 m paksuselt Kesk-Devoni Narva lademe dolokivid ja merglid, mille vahel on savi vahekihid. Devoni lademe all lasuvad Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku kivimid, millest on esindatud Kukruse lademe kivimid (õige pisut idaosas ka Idavere alamlademe kivimid). Need koosnevad savika lubjakivi ja põlevkivi kihtidest, kogupaksusega 10–12 m. Maavarana arvel olev põlevkivi paikneb Kukruse lademe alumises osas ning selle paksus koos põlevkivi vahekihtidega on 2,5–3 m. Tootsa kihindi (F1-A) keskmine paksus on 2,47 ja põlevkivikihtide summaarne paksus 1,82 m. Kukruse lademe lamamiks on Kesk-Ordoviitsiumi Uhaku lademe savikad lubjakivid ja merglid, õhukeste savikate põlevkivi vahekihtidega. Uusnova lahustüki mäeeraldise plaan on esitatud KMH programmi lisas 4. Joonisel 2.2 on esitatud Uusnova lahustüki geoloogiline läbilõige ala keskosas idast läände. www.hendrikson.ee Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 13 Joonis 2.2 (a). Uusnova lahustüki geoloogiline läbilõige (profiil III)4 4 Enef it Kaevandused AS kaevandamisloa KMIN-074 muutmine. Geoloogiline läbilõige III -III´. 2019 14 Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Joonis 2.2 (b). Uusnova lahustüki geoloogiline läbilõige (profiil III) 5 2.2.2 Kvaternaarisetete vesi Uusnova piirkonna reljeef on tasane, absoluutkõrgusega 28–31 m, suur osa territooriumist on soostunud. Soosetete veekiht on ulatusliku levikuga. Soosetetest esinevad erinevad turbaliigid, millest enim on levinud pilliroo-lõikheinaturvas (madalsood) ja sfaagnumiturvas (rabad). Turbakihi keskmine paksus on 3–4 m, maksimaalne – 10 m. Aluspinnase moodustavad peeneteralisest liivast, liivsavist ja savist koosnevad jääjärvesetted, paksusega kuni 6 m, mis moodustavad suhtelise veepideme. Puhatu soo keskosas on jääjärveseteteks liiva- ja kruusaerimid, mis vett läbi ei lase ning seovad soosetete pinnasevett Narva veekihi põhjaveega. Veetase lasub madalvee ajal 0,7–2,0 m sügavusel maapinnast. Suurvee ajal on veetase maapinnaga tasa. Osa soid on kuivendatud. Kaardistamise andmetel ei ületa šurfide pumpamisel saadud deebit 0,01–0,03 l/s, alandusel 0,2–0,6 m, filtratsioonimoodul on 1,0 m/ööpäevas piires. Jääjärvesetete veekiht levib praktiliselt kogu alal. Vettandvateks kivimiteks on peeneteraline liiv ja aleuriit, keskmise paksusega 3–5 m. Lasumiks on peaaegu kõikjal soosetted, lamamiks on põhiliselt moreen ja kohati ka aluspõhja kivimid. Üks selline koht asub Puhatu soos lõuna pool Narva karjääri läänepiiri. Jääjärvelised setted moodustavad akumulatiivseid tasandikke, mõhnastikke ning vallide süsteeme. Akumulatiivsed tasandikud levivad Puhatu soostiku keskosast ida pool (Narva jõe vasakul 5 Enef it Kaevandused AS kaevandamisloa KMIN-07 4 muutmine. Geoloogiline läbilõige III-III´. 20 19 www.hendrikson.ee Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 15 kaldal). Soo piires on nad kaetud turbaga. Veekihi pinnaseveetase lasub 1–3 m sügavusel maapinnast. Veekiht on veevaene, keskmine erideebit on 0,018 l/s·m ja keskmine filtratsioonimoodul 2,7 m/ööpäevas. Veetaseme kõikumise aastane amplituud on 1,5 m piires. Glatsiofluviaalsete setete vesi levib Poruni iidses vagumuses, mis on suletud süvendi kujuline ning ulatub 7 km pikkuselt ja 500 m laiuselt kirdest edelasse piki Poruni jõge, haruga Narva jõe suunas. Vagumus on kuni 27 m sügavuseni lõikunud Narva lademe kivimitesse. Vettandvateks kivimiteks on liigestumata glatsiofluviaalne ja osaliselt jääjärveline liiv, mille läbilõike alumises osas esineb saviläätsi ning kohati kruusa, veeriseid ja munakaid. Puurkaevude deebit muutub 0,02–5,2 l/s, alandusel 4,6– 7,6 m, filtratsioonimoodul on 0,62–103,5 m/ööpäevas. Väärtused suurenevad alanduse keskme poole. Vettandvad kivimid lasuvad vettpidaval moreenil, mis katab Devoni merglit, dolomiiti ja savi. 2.2.3 Aluspõhja kivimite vesi Narva sporaadiliselt vettandva veepideme kihtkond (D2nr) levib vaadeldaval alal kõikjal. Kihtkonna paksus on minimaalne Poruni iidse vagumuse piirkonnas – 4,4 m, Puhatu soos ulatub paksus 17,3 meetrini. Narva lademe settekivimid lasuvad Ordoviitsiumi erineva koostisega pinnal. Kivimilises koostises vahelduvad kihiti dolomiit, mergel, liivakivi, aleuroliit ja savi. Narva lademe kivimite paksus suureneb lõuna suunas ja ulatub 25–30 meetrini. Kivimid on nõrgalt lõhelised ja praktiliselt vettpidavad, kohati – Poruni ja Narva jõe sängis ja kallastel – avanevad maapinnale. Kõige veerikkam on läbilõike ülemine osa, kus paiguti esineb dolomiidi vahekihtidega liivakivi. Piirkonna kaguosas, Narva jõe ääres, on 14-meetrise mergli-, dolomiidi- ja savikihi all 15-meetrine liivakivikiht. Seal puudub Narva ja Ordoviitsiumi põhjavett lahutav veepide. Staatiline veetase lasub 1,5–2,3 m sügavusel maapinnast, lasumis esinevate jääjärvelise savi ja liivsavimoreeni tõttu on põhjavesi nõrgalt surveline. Veekiht on veevaene, iseloomulik erideebit on 0,02–0,16 l/s·m, filtratsioonimoodul k = 0,06– 2,8 m/ööpäevas. Aastased veetaseme muutused on seotud ilmastikutingimustega, iseloomulik aastane amplituud – 1,0÷1,4 m. Keemiliselt koostiselt on Narva setete vesi mage, kuivjäägiga 0,21 g/l, HCO3- Ca-Mg-tüüpi, üldkaredusega 3,89 mg·ekv/l. Keila–Kukruse veekiht (O3kl–kk) levib kogu vaadeldaval alal. Vettandvateks kivimiteks on lõheline, kohati kavernoosne dolomiidistunud lubjakivi, milles on savika lubjakivi vahekihte. Läbilõike alumise osa moodustab põlevkivi. Vettandvate kivimite paksus vaadeldaval alal on 8–12 m, suurenemisega lõunasse. Veekihi alumiseks suhteliseks veepidemeks on Uhaku lademe savikas tihe lubjakivi, paksusega 13,5 m. Ülemiseks veepidemeks on Narva lademe alumise osa mergel ja savi. Ala kaguosas on Narva lademes peeneteraline liivakivi ja mergel, mis vettpidavat katet ei moodusta. Seal ühineb Keila–Kukruse veekiht Narva lademe settekivimite põhjaveega ja moodustub ühine veerikas süsteem. Puurkaevude deebit muutub 0,71–4,38 l/s, alandusel 12–24 m; erideebit 0,029–0,31 l/s·m; filtratsioonimoodul 0,24–3,72 m/ööpäevas; piesojuhtivuskoefitsient 5·104 m²/ööpäevas. Keemiliselt koostiselt on põhjavesi mage, kuivjäägiga 0,25 g/l, HCO3-Cl-Na-Mg-Ca-tüüpi, üldkaredusega 2,6 mg·ekv/l. Lasnamäe–Kunda veekiht (O2ls–kn) asub Kesk-Ordoviitsiumi Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademe kivimites ja levib pindalaliselt kõikjal. Vettandvateks kivimiteks on 17–24 m paksused osaliselt savikad lubjakivid ja dolomiidistunud lubjakivid. Kivimid lasuvad väikese kallakusega lõuna suunas. Alumiseks suhteliseks veepidemeks on Alam-Ordoviitsiumi savikad glaukoniitlubjakivi, dolomiit ja diktüoneemakilt. Ülemiseks veepidemeks on Uhaku lademe 13 m paksune, tiheda savika lubjakivi kiht. Veetase maapinnast on +1,3–10,9 m. Põhjavesi on surveline, survetugevus suureneb lõuna suunas. Puurkaevude erideebit jääb 0,004–1,46 l/s·m vahele, iseloomulik on 0,06–0,3 l/s·m. Filtratsioonimoodul k = 0,015–9 m/ööpäevas, iseloomulik on 0,3–2 m/ööpäevas; piesojuhtivuskoefitsient a = 1,5·10²– 1,42·108 m²/ööpäevas. Veetaseme muutumise aastane amplituud jääb 0,5–0,8 m vahele. Keemiliselt koostiselt on põhjavesi mage, kuivjäägiga 0,168 g/l, HCO3-Cl-Na-Mg-Ca-tüüpi, üldkaredusega 1,52 mg·ekv/l. 16 Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 2.2.4 Põhjavee koguseline ja keemiline seisund Uusnova lahustükk jääb Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumisse Ida-Viru maakonnas (koguseline ja keemiline seisund on halb) ja Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumi piirialale (koguseline seisund hea, keemiline seisund halb). Põhjaveekihtide koguselist ja keemilist seisundit on mõjutanud kaevanduste ja karjääride veeärastus, mis on toonud kaasa põhjaveekihtide veetaseme languse. Nimetatud kogumite all levib Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (koguseline ja keemiline seisund hea) ja selle all omakorda Kambrium-Vendi Voronka põhjaveekogum (koguseline ja keemiline seisund hea). Joonisel 2.3. on näidatud põhjaveekogumite levik taotletava mäeeraldise piirkonnas. Joonis 2.3. Põhjaveekogumite levik taotletava mäeeraldise piirkonnas. 2.2.5 Pinnavesi ja hüdrograafiline võrk Uusnova lahustüki keskosas voolab Gluboki oja (VEE1063500), mis suubub ca 730 m kaugusel lõunas Narva jõkke (VEE1062200). Lahustüki läänepiiril voolab Luguki peakraav (Liguski oja) (VEE1063400), mis suubub ca 900 m kaugusel lõunas Poruni jõkke (VEE1063300), mis omakorda suubub Narva jõkke (VEE1062200). Lahustükk jääb suures osas Narva jõe kogumi, Narva lähtest Narva veehoidlani (Narva_1), valgalale, lääneosas vähesel määral ka Poruni kogumi valgalasse. Lisaks voolab lahustüki põhjaosas mitmeid kraavi, mille kaudu juhitakse ära Narva karjääride vett. Gluboki oja on 3,6 km pikk ja 4,2 km2 valgalaga peakraav, mis ei ole avalikult kasutatav. Luguki oja (Liguski oja) on 3,5 km pikk ja 6,5 km2 valgalaga peakraav, mis samuti ei ole avalikult kasutatav. Hüdrograafilises võrgus on olulisemad Narva, Poruni ja Gorodenka jõgi. Kõige suurem – Narva jõgi (VEE1062200) – voolab kinnistu idapiiril. Jõgi voolab välja Peipsi järvest ja suubub Soome lahte. Kinnistu piires on Narva jõe lamamiks Narva lademe mergel, mille tõttu jõevesi on põhjaveega nõrgalt seotud. Jõe äravoolu hulka ja veetaset reguleerib oluliselt Narva veehoidla. www.hendrikson.ee Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 17 Veetaseme muutumise amplituud on Balti Elektrijaama pearajatiste juures 0,2–0,4 m, keskjooksul (Stepanovštšina vaatluspostil Venemaal) 1,5–2,4 m ja Vasknarvas 0,7–0,85 m. Veetaseme maksimaalne absoluutkõrgus ülalnimetatud vaatluspostidel on vastavalt 25,05; 27,43; 30,19 m; ja minimaalne – 24,6; 24,99; 29,11 m. Jõe vooluhulga muutused on Vasknarva vaatluspostil 100–450 m3 ööpäevas. 2019. a kinnitatud andmetel on Narva_1 kogumi ökoloogiline seisund kesine, põhjuseks 2018. a seirel määratud suurselgrootute seisund (põhjuseks arvatakse olevat võõrliigi levik) ning keemiline seisund halb, põhjuseks 2018. a seirelt määratud PFOS vees. Poruni jõgi (VEE1063300), valgalaga 32,6 km2, on Narva jõe vasakpoolne lisajõgi. Jõgi saab alguse peakraavide liitumisest ja voolab 10 km ulatuses lääne-idasuunaliselt. Jõeorg on valdavalt sügav, kuni 8 m kõrguste järskude nõlvadega, keskmise laiusega 10–20 m, suudmeosas on laius kuni 200 m. Kallastel paljanduvad kohati Devoni settekivimid, kus esineb üksikuid veevaeseid allikaid deebitiga kuni 0,1 l/s. Suurvee ajal muutub jõgi tormiliseks ja veerohkeks, madalavee ajal veetase alaneb ja suurema osa aastast on jõgi veevaene, keskjooksul suvisel ajal isegi kuiv. Poruni jõkke suubub Luguki peakraav (Liguski oja) VEE1063400, mille valgala pindala on 6,5 km2. 2019. aastal kinnitatud andmetel on Poruni kogumi ökoloogiline seisund halb, seda 2015. a seirel määratud suurselgrootute ja vesikonnaspetsiifiliste saasteainete seisund, põhjuseks püsiva vee puudumine alamjooksul, kesised hapniku olud ja NH4 kogus vees. Kogumi keemiline seisund on seireta hinnatud heaks. Gorodenka oja (VEE1062800) saab alguse Poruni jõega samadest peakraavidest ja voolab Narva jõkke. Jõesäng on suuremas osas õgvendatud ja süvendatud. Kaldad on järsud ja metsastunud. Jõe laius on 4–10 m, suudmes 50 m. Jõe sügavus on 0,3–1,0 m, suudmeosas 2,0–2,5 m. Vool on valdavalt aeglane, voolukiirus 0,11–0,15 m/s. 1969. aasta septembris oli vaatluskaevu 6870 ligidal jõe vooluhulgaks mõõdetud 0,13 m3/s. Kahjuks ei ole Poruni jõel ja Gorodenka ojal tehtud püsivaid hüdroloogilisi vaatlusi, kuid olemasolevad andmed tõendavad, et jõgede režiim oleneb suurel määral Narva jõe veetasemest ja režiimist. Jõgede veetaseme kõikumise suur amplituud peegeldub vaieldamatult soo- ja jääjärvesetete pinnaseveetaseme muutustes. Kogumi seisund oli 2019. a kinnitatud andmetel kesine, seda 2013. a seirel määratud kesise suurselgrootute ja kala seisundi tõttu, põhjuseks on hinnatud metsatööd valgalal. Kogumi keemiline seisund on seireta hinnatud heaks. 2.2.6 Uusnova liivakarjäär Taotletavale alale jääb OÜ-le CellLand kuuluv 15,2 ha suur liivakarjäär (kasutusluba LMK/326708 kehtivusega kuni 25.08.2030). Kattekihi paksus karjääris on 0,1 - 0,4 m (keskmiselt 0,2 m). Kasuliku kihi paksus on 3,4 - 5,8 m (keskmiselt 4,6 m). Suurem osa täiteliiva varust on veealune, keskmine veetase jäi uuringu ajal 0,6 m sügavusele maapinnast, abs kõrgusele 28,10 - 29,65 m (keskmine 28,5 m). Kasuliku kihi lamami reljeef on tasane, lamami absoluutkõrgused jäävad vahemikku 23,6 - 24,9 m. Lamamiks on sinakashall savi. Kaevandamine karjääris on hüdrogeoloogilistest tingimustest lähtuvalt võimalik veetaset alandamata, kuid teenindusala piirkond on veerohke ja sellega tuleb kaevandamisel arvestada, st veetaset alandada. 2.3 Keskkonnatervis – müra, vibratsioon, välisõhu kvaliteet 2.3.1 Müra Taotletavast Uusnova lahustükist vahetult põhja suunas jäävad Narva karjäärid ning loode suunas Sirgala karjääri töötav osa (Joonis 1.1). Sirgala karjääri põhjapoolsemale osale jääb lisaks ka Kaitseministeeriumi Sirgala harjutusväljak, mida on kavandatud laiendada Sirgala karjääri lõunaservani ning lisaks laiendada pisut ka Narva karjääri alale. Harjutusväljaku töötav osa jääb siiski enam kui 6 km kaugusele taotletavast alast ning ei avalda mõju Uusnova lahustüki piirkonnas. Töötavatest karjääridest 18 Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm ja nende laiendusest tulenevat mõju müratasemele, õhusaastele ja vibratsioonile on hinnatud Narva karjääride KMH-s6. Narva karjääri müraallikad võib oma omadustelt ja iseloomult jagada neljaks: – kaevandamise ees toimuvad tegevused nagu katendi teisaldamine kaevandatud alale, põlevkivi mehaaniline raimamine ja kaevise laadimine kallurile. Nende tegevuste asukohad muutuvad vastavalt mäetööde edasiliikumisele. Korraga on töös mitu tranšeed ehk müraallika gruppi. Antud tegevused on vaadeldavad kui punktmüraallikad; – kaevise transport mööda karjäärisiseseid teid mäetööde eest laadimis- ja purustuskompleksini. Müraallikaks on karjääri tranšeedes asuvad teed, mis iseloomult on joonallikad; – kaevise töötlemine ja toodangu valmistamine laadimis- ja purustuskompleksis. Tegemist on statsionaarsete allikatega ehk punktmüraallikatega; – lõhketööd, mis toimuvad kaevandamise ees, on vaadeldavad kui impulss punktmüraallikad. Narva karjääride KMH kohaselt jõuab ülenormatiivne müratase päevasel ajal maksimaalselt ~420 m kaugusele ja öisel ajal maksimaalselt ~2500 m kaugusele masinate töötamiskohast. Karjääriviisiline kaevandamine Narva karjääris jääb ca 1300 m kaugusele Uusnova lahustükist. Seda arvestades ei ole päevasele ajale kehtestatud müra piirnormide ületamine lahustüki piirkonnas tõenäoline. Piirnormide ületamist võib esineda öisel ajal ala põhjaosas. Allmaakaevandamisega kaasnev müra KMHs toodud hinnangu kohaselt keskkonda praktiliselt ei levi. Narva karjääride KMHs toodud hinnangute kohaselt on Narva karjääride kaevise väljaveo keskmine liiklusintensiivsus 37 edasi-tagasi reisi/tunnis. Kuna tegelikkuses kaevandamine toimub mitmes kaevandamise ees, siis jaotub ka liikluskoormus mitme tranšee vahele. Samuti on kaevisel kolm sihtkohta ehk kaks laadimis-purustuskompleksi ja õlitehase ühendladu. Kaevise veost tingitud ülenormatiivne müratase levib karjääritee teljest päevasel ajal maksimaalselt ~60 m ja öisel ajal maksimaalselt ~120 m kaugusele. Kuna kaevandamisega Uusnova lahustükil saab alustada pärast varude ammendamist Narva karjääridest, ei ole antud KMH mõistes tegemist kumuleeruvate mõjudega. Uusnova lahustükist vahetult põhja suunas, lahustüki keskosas, alal, kus põlevkivi kaevandamine on kavandatud allmaakaevandamisena, asub ca 500x500 m suurune ala, kust on Kukruse-Jõhvi teelõigu ehituseks kaevandatud liiva, kuid millel kaevandusluba puudub, kaevandamist ei toimu ega kavandata. St alalt ei lähtu müra, vibratsiooni ega õhusaaste mõjusid. 2.3.2 Õhusaaste Uusnova lahustükist põhjasuunas jäävate Narva karjääride õhusaastet on hinnatud 2014. a EKUK poolt koostatud välisõhu saasteloa lubatud heitkoguste projekti7 raames. Karjääride peamised õhusaasteallikad on: - lõhketööd; - põlevkivi purustamis- ja laadimisoperatsioonid purustuskompleksis; - kütusetankla. Lubatud heitkoguste projekti tulemustest lähtuvalt ei ulatu töös olevate karjääridega seotud õhusaaste Uusnova lahustükini ja väheneb kaevanduse minemisel maa alla. 6 Eesti Energia Kaeva ndused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN- 046, KMIN-074 ja KMIN-087 muutmiseg a kaasn eva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne. Töö nr . 15/1416. AS Maves, OÜ Inseneribüroo Steiger, 2015 7 Eesti Energia Kaev andused AS Narva karjääri välis õhu saasteloa lubatud heitkogus te projekti, OÜ Keskkonnauu ringute Keskus, M. Paju, Tallinn 2014 www.hendrikson.ee Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 19 2.3.3 Vibratsioon Narva karjääride KMH kohaselt ulatub kaljuste kivimite kobestamisel puur-lõhketöödega tekkiv vibratsioon konservatiivsetel tingimustel ligi 1 km kaugusele. Seda arvestades ei ulatu karjääriviisilisel kaevandamisel tekkiv vibratsioon Uusnova lahustükini. Allmaakaevandamisel läbindustöödel kasutatavad laengumassid on kümneid kordi väiksemad, mistõttu võib allmaakaevamisest tingitud vibratsioon avalduda vähesel määral vaid siis, kui allmaakaevandamisega Narva karjäärides on jõutud Uusnova lahustüki lähipiirkonda. 2.4 Taimestik, loomastik ja rohevõrgustik 2.4.1 Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad Vastavalt looduskaitseseadusele § 4 on kaitstavateks loodusobjektideks kaitsealad (sh kaitsealused pargid); hoiualad; püsielupaigad; kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; kaitstavad looduse üksikobjektid; kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Uusnova lahustükil leidub nimetatutest vaid kaitstavate liikide registreeritud leiukohti. Uusnova lahustükk piirneb lõunas ja läänes Puhatu looduskaitsealaga, mis on Puhatu loodusalana ja Puhatu linnualana arvatud rahvusvahelisse Natura 2000 võrgustikku. Natura 2000 võrgustiku alasid on eraldi käsitletud Natura hindamise peatükis, vt ptk 3. Teised kaitsealad alad jäävad enam kui 5 km kaugusele taotletavast alast ja teisele poole Narva karjääre ja seega väljapoole taotletava ala mõjuulatust. (Joonis 2.4) Uusnova lahustükile ja selle lähipiirkonda Puhatu looduskaitsealal jäävad III KK taimeliikide kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), balti sõrmkäpp (Dactylorhiza Baltica) kasvukohad. Tegu on sooniitudel, madalsoodes ja niisketes loopealsetel levivate liikidega, mis eelistavad niiskeid valgusküllaseid kasvukohti (Eesti Orhideekaitse Klubi). Ala idaosas on määratud III KK loomaliigi, sookurg (Grus grus), leiukoht. (Joonis 2.5) Lahustükist väljapoole kagusse, Narva jõe äärde, jäävad ida-võsalille (Moehringia lateriflora) kasvukohad, kaugemale Poruni jõe äärde lisaks ka palu-karukella (Pulsatilla patens) kasvukohad. Loomaliikidest jäävad lahustüki lähipiirkonda Narva jões II KK liikide hink (Cobitis taenia), tõugjas (Aspius aspius) ja euroopa harjus (Thymallus thymallus) elupaigad ja lahustükist lääne suunda II KK loomaliikide, kanakull (Accipiter gentilis) ja metsis (Tetrao urogallus) elupaigad. Juba mõnevõrra kaugemale Poruni jõe äärde jäävad mitmete nahkhiirte elupaigad ning lääne suunas mudanepi (Lymnocryptes minimus) ja mustsaba-vigle (Limosa limosa) elupaigad (Joonis 2.5). 20 Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Joonis 2.4. Kaitsealad lahustüki lähemas piirkonnas 8 8 Eesti Energia Kaevandus ed A S kaevandamislubade K MIN-073, KMIN-046, K MIN- 074 ja K MIN- 087 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne. AS Maves, OÜ Inseneribür oo Steiger, 2015 www.hendrikson.ee Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 21 Joonis 2.5. Kaitstavad liigid Uusnova lahustüki lähemas piirkonnas9 2.4.2 Muu taimestik, loomastik ja rohevõrgustik Uusnova lahustükk jääb terves ulatuses Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku tugialale (tuumalale) nr T1. Alutaguse valla kehtiv üldplaneering täpsustab rohelise võrgustiku paiknemist. Korrigeeritud rohevõrk hõlmab vaid osaliselt Uusnova lahustüki ala. Lahustükiga piirneval alal Narva jõe äärde ning Gluboki oja äärde lahustükist lõunasse jäävad ka mitmed vääriselupaigad10. Lisaks on lahustükiga piirneval alal Narva jões registreeritud ojasilmu (Lampetra planeri) esinemine ning ala idaosas registreeritud ka pruunkaru (Ursus arctos). 2.5 Kultuuriväärtused Uusnova lahustükile ega selle potentsiaalsesse mõjupiirkonda kultuuriväärtusena registreeritud objekte ei jää. 9 9 Eesti Energ ia Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, K MIN-046, KMIN-074 ja KMI N-087 muutmisega kaasneva keskkonna mõju hindamise aruanne . AS Maves, OÜ Inseneribüroo S teiger, 2015 10 Vääriselupaik on metsaseaduse kohaselt ala, kus kitsalt kohast unud, o hustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur 22 Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 3 NATURA EELHINDAMINE Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv). Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis"11. KeHJS ning LKS alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse tegevuse keskkonnamõju, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat negatiivset mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on läbi alljärgnevate sammude kavandatava tegevuse võimalike mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas on vajalik liikuda asjakohase hindamise etappi, kus selgitatakse välja ebasoodsa mõju teke ning kavandatakse vajadusel leevendavad meetmed.  Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega Kavandatav tegevus ei ole seotud ühegi Natura ala kaitsekorraldamisega ning ei aita kaudselt ega otseselt kaasa ühegi ala kaitse-eesmärkide saavutamisele.  Kava või projekti kirjeldus ning kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude tuvastamine Kavandatavaks tegevuseks on põlevkivi allmaakaevandamine Sirgala karjääri Uusnova lahustükil (Joonis 1.1). Kaevanduse avamise on kavandatud läbi Narva karjääride lahustükist vahetult põhjasuunas. Kaevandamiseks Uusnova lahustükil on kaevandamisloa taotluse seletuskirjast ja KMH programmist lähtuvalt kolm tehnoloogilist alternatiivi ning kolm kaevandusvee setitamise ja ära juhtimise alternatiivi. Tehnoloogilised alternatiivid:  Alternatiiv I – kaevandamine mehhaniseeritud laavakompleksidega ehk lankkaevandamine;  Alternatiiv II – kamberkaevandamine;  Alternatiiv II – lankkaevandamise ja kamberkaevandamise kombineeritud alternatiiv. Kavandatava tegevuse tehnoloogiliste alternatiivide kirjeldus on täpsemalt toodud KMH programmi ptk- s 1.2. 11 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. https://www.envir. ee/sites/default/files /KK O/KMH/kemu_natura_hindamise_juhendi_u uendus_2019.pdf www.hendrikson.ee Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 23 Natura 2000 võrgustiku kontekstis võib kavandatava tegevuse mõjupiirkonnana määratleda ala, kuhu ulatub kaevandustegevusega seotud põhjavee alanduslehtri tekkimisest tulenev mõju kvaternaarisetete veetasemele ja sellega seotult maismaaelupaikade niiskusrežiimile. Mõju pinnase niiskusrežiimile sõltub kaevandamise tehnoloogilistest alternatiividest, põhjavee alanduslehtri ulatusest, piirkonna kvaternaarisetete koostisest ning mullatüübist. Hinnanguliselt on mõjualaks taotletav ala ja selle lähipiirkond, ca 40-70 m ulatuses. Lisaks, tegevusega seotud müra mõjuala on hinnanguliselt kuni 1 km. Kavandatava tegevuse mõjualas on seega Natura 2000 võrgustiku Puhatu loodusala ja Puhatu linnuala, mis mõlemad piirnevad Uusnova taotletava kaevandusalaga. Muid Natura alasid tegevuse mõjualasse ei jää.  Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus Natura 2000 võrgustiku alade paiknemist kavandatava tegevuse piirkonnas ilmestab joonis 3.1. Uusnova lahustükk piirneb lõunast ja läänest Puhatu loodusalaga ja Puhatu linnualaga, mida võib lugeda tegevuse mõjualas asuvateks. Neid alasid ja kaitse-eesmärke on järgnevalt ka kirjeldatud. Joonis 3.1. Natura 2000 loodusalad ja linnualad Puhatu linnuala (EE0070106) Puhatu linnuala on kaitse alla võetud vastavalt korraldusele „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k). Linnuala pindala on ca 128 km² ning see on loodud 30 linnudirektiivis nimetatud liigi ning nende liikide elupaikade kaitseks. Linnuala kattub Puhatu looduskaitsealaga (KLO1000042), mis tagab linnuala siseriikliku kaitse. Liigid, kelle elupaiku alal kaitstakse on karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), nõmmekiur (Anthus campestris), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), sooräts (Asio flammeus), tuttvart (Aythya fuligula), laanepüü (Bonasa bonasia), sõtkas (Bucephala clangula), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), laululuik (Cygnus cygnus), väikepistrik (Falco columbarius), järvekaur (Gavia arctica), merikotkas (Haliaeetus albicilla), rabapüü 24 Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), mustsaba-vigle (Limosa limosa), mudanepp (Lymnocryptes minimus), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), kalakotkas (Pandion haliaetus), tutkas (Philomachus pugnax), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Puhatu loodusala (EE0070106) Puhatu loodusala on kaitse alla võetud vastavalt korraldusele „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k). Loodusala pindala on ca 128 km² ning see on loodud viieteistkümne loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi ja viie sama direktiivi II lisa liigi ning nende elupaikade kaitseks. Loodusala kattub Puhatu looduskaitsealaga (KLO1000042), mis tagab loodusala siseriikliku kaitse. Elupaigatüübid, mida alal kaitstakse on metsastunud luited (2180), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad soo- ja lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0), lammi-lodumetsad (*91E0) ning laialehised lammimetsad (91F0). Liigid, mille isendite elupaiku alal kaitstakse on laialehine nestik (Cinna latifolia), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), ida-võsalill (Moehringia laterifolia), palu-karukell (Pulsatilla patens) ja vingerjas (Misgurnus fossilis).  Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura-alale Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Puhatu loodusalale ja linnualale on kokkuvõtlikult toodud tabelis 3.1. Lisaks võib välja tuua, et kuna kaevanduse avamine on kavandatud läbi Narva karjääride, ei kaasne tegevusega Natura aladele täiendavat mõju läbi kaevise veo. KMH programmi kohaselt on kaevandusvee ära juhtumine selle kogust arvestades realistlik vaid Narva jõkke, mitte Natura alasid läbivatesse ojadesse, mistõttu kaevandusvee ärajuhtimisega ei kaasne mõju Puhatu loodusala/linnuala kaitseväärtustele. Tabel 3.1 Mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele. Natura Mõju prognoosimine Natura eelhindamise järeldus 2000 ala Puhatu Kavandatavaks tegevuseks põlevkivi kaevandamine Ebasoodsa mõju tekkimist ei linnuala allmaakaevandamise viisil. Kaevandmine on kavandatud saa välistada, vajalik on KMH Puhatu linnualaga piirneval kaevandusalal. Mõju Puhatu aruandes Natura asjakohase linnualale saab teoreetiliselt avalduda läbi kvaternaarisetete hindamise läbiviimine. veetaseme muutumise. Muutused kvaternaarisetete niiskusrežiimis võivad avaldada ebasoodsat mõju loodusala elupaikade kvaliteedile ning seeläbi ka elupaikadest sõltuvatele linnuliikidele. Muutused linnualale võivad tuleneda ka läbi müra ja vibratsiooni häiringu. Kaevandamiseks Uusnova lahustükil on vajalik tuulutusšurfide rajamine jm tehnoloogiliste puuraukude rajamine, millega kaasnev teatav müra ja vibratsioon. Linnuala kaitse-eesmärgiks olevate liikidest on registreeritud kaevandusala lähedases piirkonnas ja seega potentsiaalses mõjualas näiteks rabapüü, kalakotka, metsise, mustsaba vigle, tedre jne. leiukohad. Puhatu Kavandatavaks tegevuseks põlevkivi kaevandamine Ebasoodsa mõju tekkimist ei loodusala allmaakaevandamise viisil. Kaevandmine on kavandatud saa välistada, vajalik on KMH Puhatu linnualaga piirneval kaevandusalal. Mõju Puhatu loodusalale saab teoreetiliselt avalduda läbi kvaternaarisetete www.hendrikson.ee Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 25 Natura Mõju prognoosimine Natura eelhindamise järeldus 2000 ala veetaseme muutumise. Muutused kvaternaarisetete võivad aruandes Natura asjakohase avaldada ebasoodsat mõju loodusala elupaikade kvaliteedile hindamise läbiviimine. ning seeläbi ka elupaikadest sõltuvatele liikidele. Puhatu loodusala kaitse-eesmärkideks olevatest elupaikadest on kaevandusalale lähimas piirkonnas ja seetõttu ka võimalikus mõjualas vähemalt järgmised elupaigatüübid: siirde- ja õõtsiksood (7140) vanad loodusmetsad (*9010), soostuvad soo- ja lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).  Natura hindamise tulemused ja järeldus Natura eelhindamine jõuab objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et kaevandamisel Uusnova lahustükil ei ole ebasoodsa mõju esinemine välistatud Natura 2000 võrgustiku Puhatu loodusalale/linnualale. Kavandatava tegevuse sisu ja võimalikke mõjusid Puhatu loodusalale ja linnualale on vajalik täpsustada KMH aruande faasis ning läbi viia Natura hindamine asjakohase hindamise täpsusastmes. 26 Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 4 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA 4.1 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 Strateegia sõnastab maapõueressursside üleriigilise eesmärgi ja valdkonna arendamise põhimõtted ja prioriteetsed tegevussuunad. Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas on tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. Samal ajal on oluline vähendada sõltuvust taastumatutest loodusvaradest. Alljärgnevalt on loetletud olulisemad dokumendis esitatud põhimõtted/arengusuunad vaadeldava tegevuse ja selle KMH kontekstis:  maapõueressursse tuleb kasutada tõhusalt, välistades ülemäärase ja raiskava kasutuse;  minimeerida jäätmeteke ja maksimeerida tekkinud jäätmete taaskasutus;  maapõueressursside kasutamisel suurendatakse pidevalt ressursitootlikkust ja vähendatakse jäätmeteket;  kasutatava maapõueressursiga kaasnev maapõueressurss, kas kasutatakse või säilitatakse kasutamiskõlblikuna võimalikult esialgses kvaliteedis. KMH aruandes hinnatakse kavandatava tegevuse mõjusid keskkonnale, tuuakse välja keskkonnamõjudest lähtuvalt aktsepteeritavad alternatiivsed lahendused ning sobivaim alternatiiv. 4.2 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (KPP 2050) KPP 2050 on visioondokument, milles sätestatakse pikaajaline kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) heitkoguste vähendamise eesmärk ja poliitikasuunised kliimamuutustega kohanemiseks või kliimamuutuste mõjule reageerimiseks valmisoleku ja vajaliku vastupidavuse tagamiseks. Dokumendis toodud põhimõtteid ja suuniseid tuleb arvesse võtta valdkonnaüleste ja valdkondlike strateegiate ning riiklike arengukavade uuendamisel ja rakendamisel. Põlevkivi kasutamisel liigutakse dokumendi kohaselt järjest suurema energeetilise väärindamise ning kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise suunas, et minimeerida põlevkivi käitlemisprotsessis tekkivat KHG heidet viisil, millega ei kaasne muu negatiivse keskkonnamõju suurenemine. Suuremahulise energeetika ja tööstuse sektori osalisi suunatakse KHG heidet jõudsalt ja kulutõhusalt vähendama, jätkates turupõhiste mehhanismide kasutust. Samal ajal soodustatakse kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat kasutuselevõttu lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning vajadust tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus. Eesmärke ja kavandatud tegevusi arvesse võttes võib eeldada, vajadus põlevkivi järgi ajas väheneb. Vabariigi Valitsus on lähtuvalt Pariisi kliimakokkuleppest teinud põhimõttelise otsuse toetada kliimaneutraalsuse saavutamist. Arvestades otsusega võetud suunda on võimalik, et turunõudlus põlevkivi järgi enne kaevandamisega alustamist muutub. Mõjude hindamisel lähtutakse kehtivatest riiklikest arengukavadest ja nendes püsistatud põhimõtetest. Kavandatav tegevus on kooskõlas poliitilise arengudokumendiga. www.hendrikson.ee Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 27 4.3 Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2030 Arengukava kohaselt lähtub põlevkivi kasutus koostatavast maavarade strateegiast, so põlevkivi kasutamise riiklikust arengukavast 2016-2030 ning ja ettevõtjate tegevuskavadest. Põlevkivist elektritootmine väheneb ja suureneb põlevkiviõli tootmine ning selle saavutamiseks näeb arengukava ette investeeringuid soosiva maksukeskkonna arendamise vajadust. Seejuures kasutatakse põlevkiviõli tootmise kõrvalprodukte (uttegaas, poolkoks) elektritootmiseks. Olukorras, kus põlevkiviõli tööstuse tegevuskavad realiseeruvad väiksemas mahus ning tekib puudujääk elektri tootmise võimekuse saavutamiseks, rakendab süsteemihaldur meetmeid tootmise võimekuse piisavuse tagamiseks elektrituru regulatsiooni alusel. Kavandatav tegevus on kooskõlas ENMAK 2030-ga. Kaevandamisega alustamise algus jääb väljapoole arengukava ulatust. Vaata täiendavalt vastavus peatükis „4.4 Põlevkivi kasutamise riiklikule arengukavale 2016-2030“. 4.4 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-203012 “Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030” on strateegiline lähtedokument, milles määratletakse põlevkivivaldkonna arengu põhimõtted ja suunad 15. aastaks. Arengukava põhieesmärk on tagada põlevkivi võimalikult keskkonnasäästlik ja majanduslikult efektiivne kaevandamine ning kasutamine, kindlustades põlevkivitööstuse varustatuse põlevkivivaruga ja vähendades seejuures negatiivset keskkonnamõju. Põhieesmärgi elluviimiseks määrab arengukava kolm strateegilist eesmärki ja meetmed eesmärkideni jõudmiseks. Strateegilistele eesmärkidele on määratud mõjunäitajad ja sihttasemed. Põlevkivi arengukavas ette nähtud meetmed on vajalikud põlevkivi kasutamise suunamiseks riigi huvi elluviimisel. Põlevkivi arengukava kavandab põlevkivi kaevandamise aastamääraks 20 mln t mitmeaastase keskmise kogusena. Kaevandamiseks lubatud aastamäära suurendamine on võimalik ainult juhul, kui keskkonnakoormus ei suurene ja selle vajaduse aluseks on reaalne turusituatsioon. Põlevkivi arengukava vaadatakse üle iga viie aasta tagant. Arengukava strateegilised eesmärgid seoses põlevkivi kaevandamisega on:  põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine;  põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamine. KMH aruandes hinnatakse kavandatava tegevuse mõjusid keskkonnale, tuuakse välja keskkonnamõjudest lähtuvalt aktsepteeritavad alternatiivsed lahendused ning sobivaim alternatiiv. Kavandatav tegevus on kooskõlas kehtiva Põlevkivi arengukavaga 2016-2030, eeldusel et tegevusega ei kaasne olulisi mõjusid keskkonnale. 4.5 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (2007) “Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030” eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonnavaldkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 seab eesmärgiks maavarade keskkonnasõbraliku kaevandamise, mis säästab vett, maastikke ja õhku, ning maapõueressursi efektiivse kasutamise minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. Keskkonnasõbralik kaevandamine tähendab 12 Põlevkivi kasutamise riiklik aren gukava 2016-2030. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3180/3201/600 2/RK o_1 6032016 _Lisa.pdf# 28 Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm maardla kiiret hõlvamist, maavara lühiajalist väljamist, põhjavee minimaalset mõjutamist, müra-, tolmu- ja seismiliste efektide vältimist ning kaevandatud ala kiiret, projektikohast korrastamist. Ressursi efektiivne kasutamine tähendab kaevandamisväärse maavara võimalikult täielikku väljamist ning kaasnevate maavarade ärakasutamist. KMH aruandes hinnatakse kavandatava tegevuse mõjusid keskkonnale, tuuakse välja keskkonnamõjudest lähtuvalt aktsepteeritavad alternatiivsed lahendused ning sobivaim alternatiiv. 4.6 Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+ Arengustrateegia kohaselt jääb arengukava rakendamise perioodil Ida-Viru maakonna suurimaks majandusharuks põlevkivienergeetikatööstus, kuid ühest majandusharust sõltuvuse vähendamiseks, jätkatakse tegevusi maakonna majanduskeskkonna mitmekesistamiseks. Keskkonnakahjude ning elukeskkonna kvaliteedi alanemise leevendamiseks ja kompenseerimiseks tuleb ettevõtete ning riigi ja maakonna omavalitsuste koostöös leida õiglane tasakaal, kus maakonnast kogutud ressursi- ning saastetasud jääksid eelkõige kahjustatud piirkonda. Oluliseks muust Eestist eristuvaks trendiks Ida-Virumaa tööstussektoris on selle korrelatsioon maailmaturu nafta hindadega. Sellisest sõltuvusest vabanemiseks peab arengukava otstarbekas mitmekesistada Ida-Virumaa tööstussektorit, kaasates siia uusi, põlevkivist ja energeetikast sõltumatuid tööstusi aga ka uusi teenuste valdkondi (nt loomemajandus). Arusaadavalt tuleb orienteeruda kaasaegset tehnoloogiat kasutavatele ettevõtetele, mis vastavad keskkonnakaitse nõuetele ning on arenguvõimekad ka tulevikus. Kavandatav tegevus on kooskõlas kehtiva arengustrateegiga. 4.7 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb põlevkivi kaevandamine Ida-Virumaal lähiaastakümnetel oluliseks majandusvaldkonnaks. Põlevkivisektori arengu suunamisel on tuleb silmas pidada mõju pinnasele, maastikule, elusloodusele, põhja- ja pinnaveele, välisõhule ning teistele keskkonnatervise komponentidele avalduva keskkonnamõju vähendamise vajalikkus. Kasutusele võetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada ja majandustegevuse lõppemisel alad korrastada, et võimaldada maade edasist kasutust kas põllu- või metsamaana, puhkealana või ehitusalana. Kavandatav tegevus on kooskõlas strateegilise dokumendiga. 4.8 Alutaguse valla üldplaneering Avalikustatud, kui KMH programmi koostamisel veel kehtestamata üldplaneeringu kohaselt toimub maardlate kasutuselevõtmine vallas õigusaktides sätestatud korras. Kaevandustegevusega tuleb tagada meetmete rakendamine, et keskkonnahäiringud jääksid minimaalseks. Planeering annab kaevandustegevusele üldised põhimõtted, sh:  uute kaevandusalade kasutuselevõtul hinnata tegevuse mõju pinna- ja põhjaveele ning näha ette meetmed mõjude vähendamiseks. Olemasolevatel kaevandusaladel teostada järjepidevalt kaevanduslubades ettenähtud pinna- ja põhjavee seiret. Uute kaevandusalade puhul määrata kaevanduslubades veeseire tingimused;  kaevandamisel tuleb rakendada tehnoloogiaid, mille puhul keskkonnale ja isikutele tekitatav kahju oleks minimaalne. Sõltuvalt kaevanduses kasutatavast tehnoloogiast tuleb kaevandamisloas esitada vajadusel meetmed läheduses paiknevate elamuteni jõudva tolmu- ja mürasaaste vähendamiseks;  tehniliste puuraukude rajamine kooskõlastada maaomanikuga ja teavitada vallavalitsust puuraugu asukohast. Kaevandustegevuse lõpetamisel tagada puuraukude tamponeerimine ning kinni ajamine; www.hendrikson.ee Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 29  rohelise võrgustiku alal tuleb taastada võimalikult looduslähedane seisukord;  uue või laiendatava karjääri vahemaa elamutega peab olema vähemalt 150 m;  maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada arvelevõetud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule;  aladel, mis kattuvad maardlatega, kuid mida ei ole maavara väljamise (mäetööstusmaa) eesmärgil seni kasutusse võetud ning mida ei ole käesolevas planeeringus käsitletud kaevandamiseks perspektiivsena, määratlemine mäetööstusmaana on võimalik pärast maavara kaevandamise loa taotlemist ja selle saamist õigusaktidega sätestatud korras. Kavandatav tegevus on kooskõlas valla üldplaneeringuga. 4.9 Alutaguse valla arengukava 2018-203013 Valla arengukavas tuuakse välja, et põlevkivisektori tuleviku käekäigust sõltub suurel määral nii Ida-Viru maakonna kui ka Alutaguse valla majandusareng ja sotsiaalne heaolu. Valla eelarvetuludes on suur osa põlevkivi kaevandamisega seotud ressursitasudel. Hetkel on vallas kaks töötavat allmaakaevandust: Eesti Energia Kaevandused AS (tänasel päeval Enefit Kaevandused AS) Estonia kaevandus (loa lõpp 2019, kuid eeldatavalt jätkub kaevandamine veel aastaid) ja VKG Kaevandused OÜ Ojamaa kaevandus (loa lõpp 2029). Arengukava kohaselt on Alutaguse valla ülesandeks on olla konstruktiivne partner riigile ja kaevandajatele tulevikuplaanide selgitamisel, võttes seejuures arvesse valla kogukondade huvid. Ressursitasude vähendamine tulevikus mõjutaks olulisel määral valla suutlikkust teenuseid pakkuda. Seetõttu on investeerimis- ja arendustegevusel läbivalt oluline võimalikult efektiivsete lahenduste kasutamine ning võimalusel isemajandavate objektide poole suundumine. Kavandatav tegevus on kooskõlas valla arengukavaga. Kaevandamisloa taotluse menetluse osana toimub kavandatava tegevusega kaasnevate oluliste mõjude hindamine ning keskkonnameetmete kavandamine oluliste mõjude vältimiseks ja leevendamiseks. 13 Alutaguse valla are ngukava 2018-2030. Vast u võetu d Alutaguse Vallavolikogu 28.06.2018. a määrusega nr 53. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4100/7201/802 6/AlutaguseVVK _m53_ lisa.pdf# 30 Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 5 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU, EELDATAVAD MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID Keskkonnamõju hindamise eesmärk on hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevat eeldatavat olulist keskkonnamõju, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks. Alljärgnevas tabelis 5.1 on esitatud Uusnova lahustükil kaevandamisest ja kaevandamise loa pikendamisest potentsiaalselt mõjutatud saada võivad keskkonnaelemendid, mõjuallikad, eeldatavalt kaasnevad olulise mõjud ja eeldatavad mõjualade suurused. Tabeli koostamisel on kasutatud olemasolevaid allikaid, sh Keskkonnaregister: EELIS, Maa-ameti kaardikihid, Narva karjääride KMH 14, kaevandamisloa taotluse lisad. Teadaoleva informatsiooni alusel ei ole eeldada piiriülese keskkonnamõju ilmnemist. 14 Eesti En ergia Kaevandused AS k aevandamislubade K MIN-073, KMI N-046, K MIN-074 ja K MIN-087 muutmisega kaasn eva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne. Töö nr . 15/1416. AS Maves, OÜ Inseneribüroo Steiger, 2015 www.hendrikson.ee Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 31 Tabel 5.1 Uusnova lahustükil kaevandamisest ja kaevandamise loa pikendamisest potentsiaalselt mõjutatud saada võivad keskkonnaelemendid, mõjuallikad, eeldatavalt kaasnevad olulise mõjud ja eeldatavad mõjualade suurused Mõjutatav Mõjuallikas Eeldatavalt kaasnev oluline mõju Eeldatav mõjuala suurus keskkonnaelement Mõju põhjaveele, Kaevanduse kuivendamine ja Kaevandamiseks kuivendatakse kaevandatav Keila-Kukruse veekiht Mõjuala ulatus sõltub veekihist ja pinnaveele ja kaevandusvee ärajuhtimine lamamini ning väljapumbatud kaevandusvesi suunatakse hüdrogeoloogilistest pinnasele pinnaveekogu(de)sse. Veekihi kuivendamine mõjutab seotud veekihtide tingimustest, kuid varasematele veetaset ning veekeemiat (kaevandamisel toimub põlevkivi koostises kogemustele tuginedes ulatub 4- oleva püriidi oksüdeerimine õhu käes, mistõttu jõuavad põhjavette 6 km kaugusele kaevandatavas sulfaadid ning muutub vee karedus). Kaevandusvee suunamine veekihis. pinnaveekogusse võib olla ohuks pinnaveekogu veetasemele/vooluhulgale ja/või kvaliteedile. Veetaseme alanemine ja veekeemia muutus võib avaldada mõju tarbevee kättesaadavusele ja kvaliteedile. Põhjaveetaseme alanemine võib avaldada mõju maapinnalähedasele põhjaveekihile ja seeläbi põhjaveetasemest sõltuvatele niisketele elupaikadele kaevanduse alal ja mõju piirkonnas. Põhjaveetaseme alanemine võib avaldada mõju pinnaveekogude valgalale ja seeläbi mõjutada pinnaveekogude vooluhulka ja veetaset. Taotletavale kaevandusalale jääb kaks vooluveekogu (Gluboki oja, Luguki peakraav (Luguski oja)), mis voolavad läbi Puhatu loodusala, mille kaitse-eesmärgiks olevad elupaigad jäävad mh nimetatud vooluveekogude äärde. KMH aruandes hinnatakse kaevandatava põhjaveekihi kuivendamisest tingitud põhjaveealanduslehtri ulatust ning selle mõju maapealsetele niiskete elupaigatüüpide niiskusrežiimile. KMH aruandes hinnatakse kaevanduse kuivendamisest tulenevat mõju kaevandusalalt alguse saavatele vooluveekogudele. KMH aruandes hinnatakse kaevandusvee ärajuhtimisest tulenevat mõju Narva jõe vooluhulgale ja veekvaliteedile. Kaevanduse sulgemine Kaevandamise lõppemisel täitub kaevandus veega. Kaevandamise Mõjuala ulatus sõltub suuresti tulemusena muutuvad hüdrogeoloogilised tingimused piirkonnas, lokaalsest kvaternaarisetete mistõttu võib veetase kaevandamise sulgemisel erineda kaevandamise koostisest, nende eelsest olukorrast. Viimane omakorda võib sõltuda sellest, et kas või filtratsioonimoodulist, millisel määral on veetase muudetud enne kaevandamisega alustamist kumuleeruvatest mõjudest ja ning mis toimub ümberkaudsetes kaevandustes kaevanduse sulgemise maastikust, kuid jääb ajal (kumuleeruvad mõjud). Vajalikuks võib osutuda veetaseme kunstlik orienteeruvalt 1 km raadiusse alandamine üleujutuste vältimiseks. KMH aruandes täpsustatakse kaevandusala piirist. vajadus veetaseme kunstlikuks alandamiseks kaevanduse 32 Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine Mõjutatav Mõjuallikas Eeldatavalt kaasnev oluline mõju Eeldatav mõjuala suurus keskkonnaelement sulgemisel. Võimalusel tuuakse välja ka konkreetsed piirkonnad/objektid (sh teed), mida üleujutused võivad suurema tõenäosusega ohustada. Kaevandamise sulgemisel on vajalik korrastamisprojekti koostamine, kus esitatakse konkreetsed suunised veetaseme reguleerimiseks lähtuvalt kujunenud olukorrast. Masinate või seadmete kütuse leke ja Masinate või seadmete kasutamisel ei saa lõpuni välistada Kaevandamise tulemusena tulekahjud kaeveõõnes lekkeid/avariisid/tulekahjusid, mille tulemusena võivad põhjavette kuivendatav veekiht, seotud sattuda naftasaadused ja ohtlikud ained. lasuvad veekihid ning suublaks KMH aruandes hinnatakse erinevate tehnoloogiliste alternatiivide olevad pinnaveekogud ning mõju avariide tekkele ning alternatiivide kaasnevat mõju põhjaveele pinnavee-koguga seotud ja pinnaveele. põhjaveekihid. Oluline mõju võib esineda ennekõike kaevandusalal ja kaevandusvee suublast allavoolu ca 5 km ulatuses. Kaevandamise tehnoloogiast Taotletavale alale jäävad mitmed pinnase niiskusrežiimile tundlike III KK Taotletav ala ja selle lähipiirkond (lankkaevandamisest) tulenev mõju taimeliikide kasvukohad ning Puhtatu turbamaardla plokid 9 ja 10. ca 40-70 m. pinnase niiskusrežiimile ja pinnaveele. Uusnova lahustüki keskele jääb üks ja äärealale teie vooluveekogu. Kaevandamisel mehhaniseeritud laavadega, toimub maapinna langatamine ca 1,3-1,4 (harva kuni 2 m). Maapinna langatamise tagajärjel võib pinnase niiskusrežiim muutuda niiskemaks või ka kuivemaks. Kamberkaevandamise mõju maapinna niiskusrežiimile sõltub põhjavee alanduslehtri ulatusest, kvaternaarisetete koostisest ning mullatüübist. KMH aruandes hinnatakse kaevandamise tehnoloogilistest alternatiividest (lankkaevandamine, kamberkaevandamine) tuleneda võivat mõju pinnase niiskusrežiimile ja pinnaveekogudele kaevanduse alal ja selle mõjupiirkonnas. Muutustest põhjaveekihtide veetasemes Lähemad elamualad jäävad kaevandusalast enam kui 5 km kaugusele. Maksimaalselt 6-7 km. ja veekeemias tuleneda võiv mõju Tuginedes põhjavee alanduslehtri ulatusele hinnatakse kavandatava tegevuse mõju tarbevee kättesaadavusele ja kvaliteedile. Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale Muutustest õhukvaliteedis tuleneda võiv Lähim elamu jääb kaevandusalast ca 2 km lõuna suunas ning suuremad mõju elamualad enam kui 5 km põhja- ja lõunasuunas. Teenindus- ja tööstusalad kaevandamise laienemisega Uusnova lahustükile ei muutu. Seda arvestades puudub kaevandamisel Uusnova lahustükil www.hendrikson.ee Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 33 Mõjutatav Mõjuallikas Eeldatavalt kaasnev oluline mõju Eeldatav mõjuala suurus keskkonnaelement õhusaastest tulenev mõju inimesele, mis vajaks täpsemat käsitlemist KMH aruandes. Kaevandamisega kaasnevast Lähim elamu jääb kaevandusalast ca 2 km lõuna suunas ning suuremad vibratsioonist tulenev mõju elamualad enam kui 5 km põhja- ja lõunasuunas. Teenindus- ja tööstusalad kaevandamise laienemisega Uusnova lahustükile ei muutu. Seda arvestades puudub kaevandamisel Uusnova lahustükil vibratsioonist tulenev mõju inimesele, mis vajaks täpsemat käsitlemist KMH aruandes. Mõju Kaevise laadimine, purustamine ja vedu Uusnova lahustüki avamine on kavandatud läbi Narva karjääride. Narva Tegevuse mõjud on hinnatud õhukvaliteedile karjääris on kaks laadimis-purustuskompleksi: Sirgala laadimis- Narva karjääride KMHs. Seoses purustuskompleks, mis asub Sirgala mäeeraldise põhjaosas ja Narva kaevandamisega Uusnova laadimis-purustuskompleks, mis asub Narva mäeeraldise põhjaosas ja lahustükil mõjud pikenevad, kuid on Narva karjääri tööstusterritooriumi osa. Laadimis-purustuskompleksis ei suurene, kuna kaevandamise toimub kaevise purustamine tükisuuruseni 0 - 300 mm ja laadimine mahud ei suurene. raudteevagunitesse. Raudteetranspordiga veetakse toodang lõpptarbijani ehk Narva elektrijaamadesse, mis jäävad karjäärist kirde suunda. Lisaks raudteetranspordile toimub ka vedu kalluritega õlitehase ühendlattu. Seoses Sirgala karjääri laienemisega Uusnova lahustükile ei toimu uue taristu kasutusele võtmist, mistõttu ei ole ette näha varem hinnatud15 mõjude suurenemist. Kuna kaevandamisega Uusnova lahustükil ei saa alustada enne, kui laavad Narva karjäärides on jõudnud lahustükile, ei ole võimalikud ka kumuleeruvad mõjud. Kaevise veoga ei kaasne mõju, mis vajaks täiendavat hindamist KMH aruandes. Kaevise raimamine. Osa õhusaastest Allmaakaevandamisel tekitavad õhusaastet puur-lõhketööd, seda jõuab maapinnani tuulutusšurfide ennekõike kamberkaevandamisel puur-lõhketöödega, vähemal määral kaudu. ka kaevandamisel pikaee kombainiga. Lõhkamisel tekkivate saasteainete heitkogused sõltuvad lõhkeaine erikulust lõhatava mäe- massi mahu kohta (kg/m3), aastas lõhatava mäemassi kogusest ja saasteainete eriheitmetest lõhkeaine massi kohta (kg/t). Enamik õhusaastest jääb allmaakaevandamisel kaevandusse, osa õhusaastest väljub tuulutusšurfide kaudu. Allmaakaevandamisel maapinnani jõudvad õhusaasteainete kogused on väiksed ning 15 Eesti Energia Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, MIN-074 ja KMIN-087 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne 34 Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine Mõjutatav Mõjuallikas Eeldatavalt kaasnev oluline mõju Eeldatav mõjuala suurus keskkonnaelement täpsustatakse vajadusel keskkonnaloa lubatud heitkoguste projektis, kui on olemas kaevandamise projekt. Õhusaaste mõjude kumuleeruvust lähedal asuvate kaevandustega ei toimu, kuna Uusnova lahustükil kaevandamist saab alustada siis, kui kaevandamisega Narva karjäärides on jõutud lahustükini. Kaevandamise liikumisega Narva karjäärides maa alla, mõju õhusaastele oluliselt väheneb. Tuulutusšurfidest tulenev mõju õhusaastele ei ole KMH mõistes oluline mõju, mis vajaks täiendavalt käsitlemist KMH aruandes Mõju Aheraine Kaevandamisel tekib kaks peamist materjali voogu – põlevkivi ja jäätmekäitlusele aheraine (lubjakivi). Lisaks tekib väiksemas mahus mitmesuguseid muid jäätmeid. Kuna aheraine koosneb peamisel lubjakivist, vähemal määral ka põlevkivist, siis keemiliselt on tegemist inertse jäätmega ja keskkonnale ohtu ei kujuta. AS-le Enefit Kaevandused on antud jäätmeluba L-JÄ/327534 (14.04.2016-13.04.2021), mille kohaselt tuleb Narva karjäärides tekkiv aheraine kogu ulatuses taaskasutada. Jäätmehoidlat karjääris ei ole ega ole plaanis ka rajada. Seda arvestades ei ole jäätmekäitlusel oluline keskkonnamõju, mida tuleks täiendavalt käsitleda KMH aruandes. Lisaks kaevandamisjäätmetele tekib karjääris ka olme-, hooldus-, ehitus- jne jäätmeid. Karjääris tekkinud ohtlike-, olme- ja ehitusjäätmete äraveoks on vajalik sõlmida leping jäätmekäitlejaga. Mõju Kaevandamise tehnoloogia Uusnova lahustükile jääb lisaks põlevkivi varudele ka töötav liivakarjäär Taotletav ala ressursikasutusele (Uusnova liivakarjäär) ning Puhatu tubamaardla plokk 10, vähesel määral ka plokk 9. Lankkaevandamine eeldab maapinna langatamist, mis võib olla ohuks ressursside kaevandamisväärsena säilimisele. KMH aruandes hinnatakse kaevandamise tehnoloogiliste alternatiivide mõju liivakarjäärile ja turbamaardla plokkidele 9 ja 10. Kaevanduse kuivendamine Uusnova lahustükile jäävad Puhatu turbamaardla plokid 9 ja 10, millele Põhjavee alanduslehtri ulatus mõju võib avalduda läbi põhjaveetaseme alanemise. KMH aruandes ehk ca 6-7 km kaevandusala hinnatakse põhjavee alandamise mõju turbamaardla plokkidele. piirist. Mõju kaitstavatele Kaevanduse kuivendamine Uusnova lahustükile jäävad mitmete III KK taimeliikide kasvukohad ning loodusobjektidele, III KK linnuliigi (sookorg) elupaik. KMH aruandes hinnatakse taimestikule ja kaevanduse kuivenduse mõju kaitstavatele loodusobjektidele. loomastikule Tuulutusšurdide jt tehnoloogiliste Tuulutusšurfide jt tehnoloogiliste puuraukude rajamisega kaasneb müra Sõltub liigi tundlikkusest, kuid puuraukude rajamine ja kasutamine ja vibratsioon, mis võib olla ohuks müratundlikele liikidele. Uusnova üldiselt ei ulatu kaugemale kui 1 lahustükil on teada sookure elupaik, registreeritud on karu esinemine km müraallikast. ning mitmete linnuliikide elupaigad jäävad ka Puhatu looduskaitsealale Uusnova lahustüki naabruses. KMH aruandes hinnatakse www.hendrikson.ee Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 35 Mõjutatav Mõjuallikas Eeldatavalt kaasnev oluline mõju Eeldatav mõjuala suurus keskkonnaelement tehnoloogiliste puuraukude rajamise mõju kaitstavatele linnuliikidele. Tuulutusšurfide kasutamisega kaasnev müra jääb senistele kogemustele tuginedes üldiselt looduslikule tasemele, mistõttu seda KMH aruandes täpsustavalt ei käsitleta. Kaevandamise tehnoloogia Lankkaevandamisega kaasneb maapinna langatamine keskmiselt 1,3- Taotletav Uusnova lahustükk ja 1,4 m (üksikutel juhtudel kuni 2 m). KMH aruandes hinnatakse selle lähipiirkond (ca 40-70 m). langatamise mõju Uusnova lahustükile ja selle lähipiirkonda jäävatele kaitstavate liikide kasvukohtadele ja loomastikule. Mõju Natura 2000 Kaevanduse kuivendamine Tuginedes Natura eelhindamise tulemustele võib kaevandamisega võrgustiku alale kaasnev põhjaveealandus avaldada mõju Puhatu loodusala ja linnuala Maksimaalselt 1 km kaitse-eesmärkide saavutamisele ja ala terviklikkuse säilimisele, kaevanduse piirist mistõttu on KMH aruande koostamise etapis vajalik läbi viia asjakohane hindamine nimetatud aladele. Tuulutusšurfide ja muu tehnilise taristu Kaevandamisega kaasnev vajadus tuulutusšurfide jm tehnilise taristu Sõltub kaitse-eesmärgi alla rajamine (müra, vibratsioon) rajamise järele, millega võib kaasneda häiring Puhatu loodusala/linnuala kuuluvate liikide tundlikkusest, kaitse-eesmärkidele. kui hinnanguliselt ei ulatu KMH asjakohase hindamise osana on vajalik hinnata müra ja kaugemale kui 1 km taotletava vibratsiooni mõju Puhatu linnuala kaitse-eesmärkidele. ala piirist. Kaevandamise Kaevandamise tehnoloogia mõjutab pinnase niiskusrežiimi ennekõike Ca 40-70 m langatusala piirist, tehnoloogiast tulenev mõju kaevanduse kohal, kuid mõju võib ulatuda ja loodusala äärealadele kuid võib ulatuda kaugemale kui (lankkaevandamine). KMH aruandes on vajalik kaevandamise läheduses on vee-elupaigad. tehnoloogiate mõjude hindamine Puhatu loodusala/linnuala kaitse- eesmärkidele. Mõju maastikule ja Kaevandamise tehnoloogia Uusnova lahustükk jääb kogu ulatuses rohevõrgustiku alale. rohelisele Kaevandamisel mehhaniseeritud laavadega kaasneb maapinna võrgustikule langatamine ca 1,3-1,4 m (erandjuhul kuni 2 m). KMH aruandes on vajalik hinnata langatamise mõju rohelisele võrgustikule ja maastikule. Mõju Kaevandamise tehnoloogia Kaevandamise olulised mõjud kliimamuutustele on kaudsed ja sõltuvad kliimamuutusele põlevkivi väärindamise viisidest ja tehnoloogiast. Kaevandamise otsesed mõjud sõltuvad kaevandamise ja kaevise vedamise tehnoloogiast. Kombain töötab elektriga, mistõttu mehhaniseeritud laavadega kaevandamise otsesed mõjud kliimamuutusele puuduvad. Kaevandamisel puur-lõhketöödega kasutatakse kaevanduses masinaid, millest eraldub heitgaase, sh nn kasvuhoonegaase. Narva karjääride teenindus- ja tööstuskompleksist veetakse kaevis raudteetranspordiga lõpptarbijani ehk Narva elektrijaamadesse. Lisaks raudteetranspordile toimub ka vedu kalluritega õlitehase ühendlattu. Kaevise vedu on otseselt seotud tegevusega Narva karjääris. Narva karjääri KMH 36 Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine Mõjutatav Mõjuallikas Eeldatavalt kaasnev oluline mõju Eeldatav mõjuala suurus keskkonnaelement raames ei ole peetud oluliseks kaevise veoga kaasnevat mõju kliimamuutusele, mistõttu KMH seda ei käsitle. Mõju Puudub Taotletavale alale ega selle võimalikku mõjupiirkonda ei jää kultuuripärandile kultuuripärandi objekte, mistõttu mõju kultuuripärandile puudub ning ei vaja täiendavat käsitlemist KMH aruandes. Piiriülese mõju Puudub Lähtuvat KeHJS otsustakse piiriülese mõju võimalikkus KMH algatamise võimalikkus üle otsustamisel (KeHJS § 30 lg 2). KMH algatamise otsuses (Lisa 3) ei ole käsitletud piiriülese KMH vajalikkust. Lähtuvalt tegevuse iseloomust saab piiriülene mõju avalduda läbi tegevuse mõju Eesti-Vene piiriveekoguks oleva Narva jõe vooluhulgale ja veekeemiale ja/või põhjaveekihtide veetasemele Venemaa Föderatsiooni alal. Allmaakaevandamine Uusnova lahustükil on sisuliselt Narva karjääride allmaakaevandamise laiendamine, mille mõjusid on hinnatud Narva karjääride KMHs16. Nimetatud KMHs ei käsitleta kavandatava tegevusega kaasnevat piiriülest mõju, millest võib järeldada, et Narva karjääride laiendamisega Uusnova lahustükile ei kaasne olulist piiriülest mõju, sh kumulatiivset mõju, kuna kaevandamisega Uusnova lahustükil on kavandatud alustada pärast varude ammendumist Uusnova lahustükist põhjasuunas jäävates Narva karjäärides. Kaevandamise mõju Narva jõe veekeemiale ei ole Narva karjääride KMH kohaselt oluline ja väheneb kaevandamise liikumisega maa alla veelgi. Kaevandamise, sh kumulatsioonis teiste kaevandustega, mõju Narva jõe vooluhulgale ning põhjaveetasemele Venemaa Föderatsiooni alal on täpsemalt käsitletud KMH programmi lisas nr 5. Kaevandatava tegevusega ei kaasne piiriülest mõju, millest lähtuvalt oleks tulnud algatada piiriülese keskkonnamõju hindamise menetlus. 16 Eesti Energia Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN-087 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne. Töö nr. 15/1416. AS Maves, OÜ Inseneribüroo Steiger, 2015 www.hendrikson.ee Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 37 6 HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS JA KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISEKS VAJALIKUD UURINGUD 6.1 Hindamismetoodika Keskkonnamõju hindamise eesmärk on hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse elluviimisega ja ka olemasoleva olukorra säilitamisega kaasnevat eeldatavat olulist mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks ning pakkuda välja võimalike mõjude seire meetmed. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KMH läbiviimise aluseks on KeHJS-e KMH algatamisel (04.12.2019) kehtinud redaktsioon, mis annab üldised nõuded keskkonnamõju hindamise läbiviimiseks. KMH protsess jaguneb kahte faasi - KMH programmi koostamine ning KMH läbiviimine ja aruande koostamine. KeHJS-est tulenevad protsessi etapid ja eeldatav ajakava on esitatud ptk-s 7. Esimese etapina koostatakse keskkonnamõju hindamise programm (käesolev dokument), mis on kava, kuidas planeeritakse läbi viia keskkonnamõju hindamine, sh tuuakse välja eeldatavad mõjutegurid, mõjuvaldkonnad, läbiviimise ajakava ja kommunikatsiooni plaan erinevate mõjude hindamise protsessi osapooltega ning täpsustatakse hindamise metoodika ning vajalikud uuringud. Mõju hindamisel lähtutakse muutusest võrreldes olemasoleva olukorraga (baseline scenario). Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid ja metoodikaid. Üldistatult jagunevad KMH läbiviimisel kasutatavad mõjuhindamise tehnikad (meetodid) kahte kategooriasse:  mõju identifitseerimise tehnikad (meetodid) – nende abil määratletakse, millised ja mil viisil otsesed, kaudsed ja kumulatiivsed mõjud võivad tekkida, sh võimalusel iseloomustatakse mõjutegureid kvantitatiivselt;  hindamise tehnikad (meetodid) – nende abil määratakse ja prognoositakse mõjude ulatust ja olulisust sõltuvalt mõju kontekstist ja tugevusest (intensiivsusest). Keskkonnamõjude hindamisel lähtutakse olulise ebasoodsa mõju ruumilisest ulatusest, mis võib erinevate mõjude osas olla erinev. Hinnatakse otsesid, kaudseid, kumuleeruvaid ja koosmõjusid, lühiajalisi ja pikaajalisi mõjusid. KMH eelhinnangust lähtuvalt ei kaasne tegevusega piiriüleseid mõjusid, mis tooks kaasa piiriülese keskkonnamõju hindamise menetluse algatamise vajalikkuse (vaata täpsemalt ptk 5 ja Lisa 5). Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele hinnatakse esmalt läbi eelhindamise protsessi (hinnatud käesolevas KMH programmis). Juhul, kui on ilmne, et kavandatav tegevus avaldab olulist keskkonnamõju või mõju ei ole praeguses etapis võimalik välistada, viiakse läbi asjakohane hindamine. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“17. Kavandatava tegevuse elluviimine Natura ala(de)l või nende lähialadel on võimalik, kui hindamise tulemusena on jõutud järeldusele, et ebasoodne mõju Natura ala(de)le puudub või kavandatavad leevendavad meetmed tagavad Natura ala(de) terviklikkuse ja kaitse-eesmärkide 17 Juhised N atura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Kutsar, R., Aunapuu, A. , Eschbaum, K., 2019. 38 Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine saavutamise. Kui leevendavad meetmed ei taga Natura ala(de) terviklikkust ega kaitse-eesmärkide saavutamist tuleb loobuda kavandatavast tegevusest või asuda (täiendavaid) alternatiivseid lahendusi otsima. Kaevandamise kuivendamise mõjude hindamiseks koostatakse hüdrogeoloogiline mudel. Olemasolev (seire, uuringud, analoogsed kogemused) informatsioon on KMH eksperdi hinnangul piisav mudeli koostamiseks ja kaevanduse mõjude hindamiseks pinnase niiskusrežiimile Uusnova lahustükil ja selle mõjupiirkonnas. Peamiseks eeldatavaks hindamismeetodiks KMH aruande faasis on erialaspetsialistide poolne eksperthinnang, mis tugineb olemasolevale informatsioonile (seire, uuringud, hinnangud, kirjanduses leiduvad analoogsed olukorrad) ja ekspertteadmistele. KMH ekspertide hinnangul ei ole teadaoleva informatsiooni valguses täiendavate uuringute läbiviimine mõjude asjakohaseks hindamiseks vajalik. Ülevaade olulisemates uuringutest, mida kasutatakse keskkonnamõjude hindamisel, on esitatud ptk 6.2. Keskkonnamõju hindamise tulemusena koostatakse KMH aruanne, mis on kogu protsessi kokkuvõttev lõppdokument. Aruande koostamisel arvestatakse KeHJS § 20 nõuetega ja KMH 04.12.2019 algatamise otsusega nr 12-2/19/213-17 (Lisa 3). KMH algatamise otsuses toodud informatsiooni kohaselt on KMHs vajalik hinnata mõjusid, mis kaasnevad Sirgala mäeeraldise laienemisega Uusnova lahustükile. Koostatav KMH aruanne sisaldab informatsiooni keskkonnamõju hindamise käigus kasutatava teabe allikate kohta ning aruandele lisatakse ka koopiad mõju hindamise protsessi (sealhulgas avalikud arutelud) käigus saadud küsimustest, ettepanekutest ja vastuväidetest, mis puudutavad aruannet. Küsimustele vastatakse, ettepanekuid ja vastuväiteid võetakse arvesse või põhjendatakse nende mittearvestamist. Aruandele lisatakse avaliku arutelu protokolli koopia. Alternatiivide võrdlemise metoodika Alternatiivide võrdlemine on KMH etapp, milles sünteesitakse analüüsi etapis saadud tulemused ja esitatakse argumenteeritud järeldused, mis aitab otsusetegijal teha informeeritud otsus. Keskkonnamõju hindamise metoodikad sätestavad hea tavana, et alternatiivide vajadus määratakse lähtuvalt tegevuse eesmärgist ja arendusetappidest. Seejuures tuleb välja pakkuda ja seejärel võrdlevalt hinnata reaalseid alternatiive (KeHJS § 20 lg 1). Samuti defineeritakse Euroopa Komisjoni KMH aruande koostamise juhendis alternatiivid, kui erinevad võimalused kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks projekti elluviimisel. Keskkonnamõjude seisukohast eelistatud alternatiivid selgitatakse KMH aruandes välja eksperthinnangu alusel, võttes arvesse alternatiivide keskkonnamõjude hindamise tulemusi. 6.2 Olulisemad alusmaterjalid, millele mõju hindamisel tuginetakse  Vee erikasutuse keskkonnakaitsenõuete seadmine Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi piirkonna kaevandustele ja karjääridele. OÜ Steiger Inseneribüroo, 2019  Eesti Eergia Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN-074 ja K- MIN 087 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne. AS Maves, OÜ Inseneribüroo Steiger, 2015.  Geotechnical Survey for the Technology of combine undergound mining within the Extrating permita rea of the Narva Open-Cast Oil Shale mine, IPT projektijuhtimine, 2014  Narva karjääri allmaakaevandamisest tulenevate hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos mudeli koostamine. AS Maves, 2013  Narva karjääri allmaakaevandamisest tulenevate hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosi mudeli korrigeerimine. AS Maves, 2015  Sirgala, Narva ja Narva II mäeeraldiste lõunaosa geoloogiliste ja hüdrogoloogiliste puurimistööde aruanne. OÜ Inseneribüroo Steiger, 2014.  Uusnova uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne. OÜ Inseneribüroo Steiger, 2015. www.hendrikson.ee Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 39 7 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESS JA AJAKAVA Sirgala karjääri maavara kaevandamisloa KMIN-074 muutmise taotluse (Lisa 1 ja 2) keskkonnamõju hindamine algatati Keskkonnaameti 04.12.2019 kirjaga nr 12-2/19/213-17 (Lisa 3). Keskkonnamõju hindamise läbiviimine ja avalikustamine toimub vastavalt KeHJS-s (järgides KMH algatamisel 04.12.2019 kehtinud redaktsiooni) ja muudes avalikku menetlust puudutavates seadustes (haldusmenetluse seadus) sätestatud nõuetele. Käesoleva KMH programmi koostamise ajal prognoositud ajagraafik on indikatiivne ning see võib tegelikkuses erineda plaanitavast. Täpsustav teave avalikkuse kaasamise ürituste kohta ja KMH aruande avaliku arutelu täpse toimumisaja kohta antakse seadusega ettenähtud korras (täpsemalt peatükis 9.1). Kogu keskkonnamõju hindamise protsessi perioodil on KMH töögrupp valmis huvilistele tutvustama töö käiku. KMH läbiviimise etapid ja orienteeruv aeg on esitatud tabelis 7.1. Tabel 7.1 KMH läbiviimise etapid Eeldatav ajakava eeldusel, et Jrk nr Tegevus leping sõlmitakse oktoobri alguses 2020 1 KMH programmi koostamine September- november 2020 2 KMH programmi kommenteerimine tellija poolt ja täiendamine November 2020 KMH programmi täiendamine asjaomastelt asutustelt saadud 3 detsember 2020 – jaanuar 2021 kommentaaridest lähtuvalt 4 KMH programmi avalik väljapanek ja avalik arutelu Veebruar 2021 KMH programmi täiendamine lähtuvalt avaliku väljapaneku 5 Märts 2021 tulemustest, sh lähtuvaltesitatud kommentaaridest KMH programm antakse üle tellijale, et esitada see nõuetele 6 Aprill 2021 vastavaks tunnistamiseks 7 KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsus Juuni 2021 8 KMH aruande koostamine Juuni 2021 – September 2021 9 KMH aruande kommenteerimine tellija poolt ja täiendamine Oktoober 2021 10 Asjaomastelt asutustelt kommentaaride ootamine aruandele Detsember 2021 – Jaanuar 2022 KMH aruande täiendamine asjaomastelt asutustelt saadud 11 Veebruar 2022 kommentaaridest lähtuvalt 12 KMH aruande avalik väljapanek ja avalik arutelu Märts 2022 – Aprill 2022 KMH aruande kohta kirjalikult esitatud kommentaaridele 13 Mai 2022 – Juuni 2022 vastamine ja aruande täiendamine 14 KMH aruande nõuetele vastavuse kontrollimine KeA poolt Juuli 2022 – august 2022 15 Vajadusel aruanne täiendamine KeA tagasisidest lähtuvalt. September 2022 40 Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 8 ANDMED ARENDAJA, JUHTEKSPERDI JA EKSPERTRÜHMA KOHTA Arendaja Enefit Kaevandused AS Hobuseraua 19, Kohtla-Järve linn, 31027 Kontaktisik: Toomas Nestor Tel: +372 5263766 E-post: [email protected] Otsustaja Keskkonnaamet Narva mnt 7a, 15172 Tallinn Kontaktisik: Lilli Tamm e-post: [email protected] Telefon: 56619824 Keskkonnamõju hindaja OÜ Hendrikson & Ko Maakri 29, 10145 Tallinn Kontaktisik: Kadri Auväärt Mob: +372 56690581 E-post: [email protected] KMH ekspertrühm koosneb järgmistest liikmetest: Töörühma liige Vastutav valdkond Eksperdi pädevus Haridus: Loodusvarade kasutamine ja kaitse (MSc) Töökogemus: Enam kui 12-aastane kogemus KMH juhtekspert - KMH keskkonna valdkonnas – keskkonnamõjude programmi ja aruande hindamine/strateegiline mõjude hindamine Krista Lahtvee kvaliteedikontroll ja avalikel juhteksperdina, õhusaastevaldkonna eksperdina ja aruteludel KMH programmi ja projektijuhina; keskkonnakorralduse spetsialist (KeM aruande tutvustamine. Tartumaa keskkonnateenistus); keskkonnakorralduse spetsialist, maavarade spetsialist, veespetsialist, kliimaspetsialist (Keskkonnaamet). Projektijuht - Haridus: Loodusvarade kasutamine ja kaitse (BSc) Vee-ekspert – põhja- ja Töökogemus: Enam kui 15-aastane kogemus pinnaveega ning pinnasega keskkonna valdkonnas – keskkonnamõjude Kadri Auväärt seotud mõjude hindamine. hindamine/strateegiline mõjude hindamine eksperdi ja projektijuhina; looduskeskkonnale avalduvate mõjude järelevalve (KeM); riiklikku keskkonnaseire korraldus, seire allprogrammide koostamine ja veeanalüüsid (KAUR). Hüdrogeoloogiliste mõjude Haridus: geoloogiainsener, geoökoloogia magister ekspert (MSc), tehnikateaduste doktor (PhD) Katrin Erg Töökogemus: enam kui 30-aastane hüdrogeoloogia alane töökogemus. KMHdes eksperdina osalemise kogemus. Maavarade kaevandamisel tekkivate www.hendrikson.ee Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 41 Töörühma liige Vastutav valdkond Eksperdi pädevus hüdrogeoloogiliste probleemidega seotud eksperthinnangud. Spetsiifilised hüdrogeoloogilised uuringud. Geoloogia ja mäetööde Haridus: tehnikateadused (MSc) ekspert. Diplomeeritud mäeinsener VII Töökogemus: enam kui 12-aastane mäenduse alane (kutsetunnistus nr 146479) töökogemus. Vastutav mäeinsener, maavara Tõnis Kattel kaevandamisloa taotluste, kaevandamisjäätmete kavade, kaevandamise kohustusliku dokumentatsiooni, korrastamisprojektide koostamine, selle korraldamine ja juhendamine, geoloogiliste uuringute korraldamine. Looduskaitse, Natura ja Haridus: Zooloogia (BSc) rohevõrgustiku ekspert – looduskaitselistele objektidel Töökogemus: 13 aastat töökogemust keskkonnamõju Kaile Eschbaum ja rohevõrgustikule hindamise valdkonnas. Projektijuhtimise kogemus, avalduvate mõjude loomastiku uuringute läbiviimine. Keskkonna-alased hindamine, vajadusel Natura konsultatsioonid, loomastiku eksperthinnangud, hindamise läbiviimine. Natura hindamised. Veiko Kärbla Müra ja õhusaaste ekspert – Haridus: Keskkonnatehnoloogia (BSc) müra ja õhusaastega seonduvate mõjude Töökogemus: 14 aastat töökogemust müra ning hindamine. õhusaaste hinnangute koostamisel (sh keskkonnamõju hindamiste raames) ning müra- ja õhusaaste modelleerimisel. 42 Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 9 KAASAMINE 9.1 Kaasamise kava KMH avalikustamine on vastavalt seadusele otsustaja (käesoleval juhul Keskkonnaameti) pädevus ja ülesanne. Menetlusosalised, keda teavitatakse ja infokanalid, mille kaudu käesoleva KMH käigus eeldatavasti teavitatakse:  Ametlikud Teadaanded (algatamine, programmi ja aruande avalik väljapanek ja arutelu, programmi ja aruande heakskiitmine);  ajalehes (programmi ja aruande avalik väljapanek ning arutelu);  kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas (programmi ja aruande avalik väljapanek ning arutelu);  e-kirjaga teavitatakse KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust vastavalt KeHJS §16 lg 3. KMH protsessist eeldatavalt huvitatud isikute loetelu ning teavitamise etapid ning vormi on esitatud tabelis 9.1. Tabel 9.1 KMH protsessist eeldatavalt huvitatud asjaomaste asutuste ja isikute loetelu Asutus või isik Menetlusse kaasamise põhjendus Teavitamise vorm Asjaomased asutused Teavitatakse KMH programmi (KeHJS §16 lg 3) ja aruande (KeHJS §21) avalikust väljapanekust ning avalikust arutelust. Küsitakse seisukohti KMH programmi (KeHJS §15 1 lg 1) ning aruande osas (KeHJS §20 1 lg 1) ning kooskõlastust KMH aruandele (KeHJS §22 lg 2). Loa andmise ja KMH kinnitamise osas otsustaja, Keskkonnaamet Teavitatakse e-kirjaga kaitseala valitseja Vastutab seadusandluse eest, koordineerib Keskkonnaministeerium Teavitatakse e-kirjaga rahvusvahelisi konventsioone ja leppeid Keskkonnainspektsioon Looduskaitse järelevalve Teavitatakse e-kirjaga Inimeste sotsiaalsete vajaduste tagamine. Arengu Sotsiaalministeerium Teavitatakse e-kirjaga edendaja ja tasakaalustatud avalike huvide kaitsja Narva-Jõesuu Linnavalitsus Sirgala karjääri asukoha omavalitsus Teavitatakse e-kirjaga Toila Vallavalitus Sirgala karjääri asukoha omavalitsus Teavitatakse e-kirjaga Omavalitsus, kuhu jääb Uusnova lahustükk, kuhu Alutaguse Vallavalitsus soovitakse kaevandamisloa taotlusega laiendada Teavitatakse e-kirjaga Sirgala karjääri kaevandamisluba Muud menetlusosalised Teavitatakse KMH programmi (KeHJS §16 lg 3) ja aruande (KeHJS §21) avalikust väljapanekust ning avalikust arutelust. Teavitatakse KMH programmi (KeHJS §18 lg 4) ja aruande (KeHJS §22 lg 7) nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest. Kavandatav tegevus võib mõjutada kaasneva Eesti Geoloogiateenistus Teavitatakse e-kirjga maavara (turvas) varude seisukorda Turba kaevandamisõigus kehtival Sirgala OÜ Tootsi Turvas Teavitatakse e-kirjaga mäeeraldisel kuulub osaliselt ettevõttele AS Elering Uusnova lahustükile jäävate elektriliinide omanik Teavitatakse e-kirjaga OÜ CellLand Uusnova lahustükile jääva liivakarjääri omanik Teavitatakse e-kirjaga Eesti Keskkonnaühenduste Valitsusväliseid keskkonnaühendusi koondav Teavitatakse e-kirjaga Koda koostöövõrgustik. Uusnova lahustüki ja Kinnistute omanikud, keda kavandatav tegevus Teavitatakse e-kirjaga naaberkinnistute omanikud võib otseselt mõjutada. www.hendrikson.ee Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 43 Asutus või isik Menetlusse kaasamise põhjendus Teavitamise vorm Teavitatakse üleriigilises Sirgala kehtiva mäeeraldise ja päevalehes või ühes Kaevandamisloa naaberkinnistute omanikud. naaberkinnistute omanikud kohaliku või maakondliku levikuga ajalehes. Teavitatakse üleriigilises Kavandatava kohta informeeritud olemine. päevalehes või ühes Piirkonna elanikud Kavandatav tegevus võib mõjutada elanikkonda kohaliku või läbi muutuste põhjaveetasemes. maakondliku levikuga ajalehes. 44 Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 9.2 Asjaomaste asutuste seisukohad ja nendega arvestamine Tulenevalt KeHJS-i § 151 peab otsustaja enne KMH programmi avalikustamist programmi sisu kohta küsima seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Peatükki täiendatakse KMH programmi edasisel menetlemisel. 9.3 Avalikustamine ja avalik arutelu Peatükki täiendatakse KMH programmi edasisel menetlemisel. 9.4 Keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamine Peatükki täiendatakse KMH programmi edasisel menetlemisel. www.hendrikson.ee Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 45 KASUTATUD ALLIKAD 1. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I, 21.12.2018, 7) 2. Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri (RT III, 04.04.2017, 6) 3. Guidance on the preparation of the Environmental Impact Assessment Report, European Commission, 2017. https://www.envir.ee/sites/default/files/eia_guidance_eia_report_final.pdf 4. T. Põder. Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat, 2018. https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_kasiraamat_tp_2018.pdf 5. Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet 6. Eesti Energia Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN- 087 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne AS Maves, OÜ Inseneribüroo Steiger, 2015 7. Uusnova uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne. Töö nr. 15/1407. OÜ Steiger, 2015 8. Narva karjääri allmaakaevandamisest tulenevate hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosmudeli koostamine. AS Maves, 2013 9. Narva karjääri allmaakaevandamisest tulenevate hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosi korrigeerimine. AS Maves 2015. 10. Eesti põlevkivimaardla Narva karjääri, Narva põlevkivikarjääri II, Sirgala karjääri ja Sirgala II karjääri mäeeraldiste katendis leiduva Puhatu turbamaardla turbavaru osalise ümberhindamise ja registrikande muutmise seletuskiri. OÜ Inseneribüroo Steiger, 2013. 11. Puhatu turbamaardla keskosa eeluuringu aruanne, 1981 12. Keskkonnaagentuur. Eesti veekogumite koondseisundi, ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali ja keemilise seisundi 2018.a. ajakohastatud hinnang. 2019 13. Ida-Virumaa maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud Ida-Viru maavanem 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278 (mida on täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25). 14. Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Kehtestatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 30.01.2019 otsusega nr 78 15. Koostatava Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Algatatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 19.12.2018 otsusega nr 71 16. Toila valla üldplaneering. Kehtestatud Toila Vallavolikogu 28.10.2005 otsusega nr 1 17. Koostatav Toila valla üldplaneering. Algatatud Toila Vallavolikogu 23.05.2018 otsusega nr 37 18. Koostatav Alutaguse valla üldplaneering. Algatatud Alutaguse Vallavolikogu 30. november 2017 otsusega nr 17 19. Põhjaveekogumite seisundi hindamine I etapp, OÜ Hartal Projekt, K. Türk, Kuressaare 2014. 20. Uusnova liivakarjääri maavara kaevandamise luba nr. L.MK/326708 21. Sirgala karjääri maavara kaevandamise luba nr. KMIN-074 22. Enefit Kaevandused AS keskkonnaluba nr. L-VV/327882 23. Sirgala, Narva ja Narva II mäeeraldiste lõunaosa geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste puurimistööde aruanne. Töö nr. 14/1299. OÜ Inseneribüroo Steiger, 2014 24. Geotechnical survey for the technology of Combine underground mining within the Extracting permit area of the narva open-cast Oil shale mine. IPT Projektijuhtimine, 2014 46 Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 25. Sirgala, Narva ja Narva II mäeeraldiste lõunaosa geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste puurumistööde aruanne. OÜ Inseneribüroo Steiger, 2014. 26. Uusnova uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne. OÜ Inseneribüroo Steiger, 2015. www.hendrikson.ee Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamine 47 LISAD Lisa 1. Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa muutmise taotlus Lisa 2. Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa muutmise seletuskiri Lisa 3. Maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmise KMH algatamine Lisa 4. Uusnova mäeeraldise plaan Lisa 5. Põhjaveekihtide piiriülesus  Enefit Kaevandused AS [email protected] 04.12.2019 nr 12-2/19/213-17 Sirgala karjääri maavara kaevandamise loa nr KMIN-074 muutmise taotluse menetlusse võtmisest ja keskkonnamõju hindamise algatamisest teavitamine Keskkonnaamet on võtnud menetlusse Enefit Kaevandused AS-i Sirgala karjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba) nr KMIN-074 muutmise taotluse ja algatanud keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) nimetatud taotlusele. Kaevandamisloa nr KMIN-074 muutmise taotluse menetlusse võtmise ja antud taotlusele KMH algatamise asjaolusid on kirjeldatud alljärgnevalt: I. Maavara kaevandamise loa taotluse menetlusse võtmine Keskkonnaamet teatab, et on võtnud menetlusse Enefit Kaevandused AS-i (registrikood 10032389, aadress Jaama tn 10, Jõhvi linn, Jõhvi vald, 41533 Ida-Viru maakond) Sirgala karjääri mäeeraldise kaevandamisloa muutmise taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 04.03.2019 numbriga 12-2/19/213 ning korrigeeritud taotlused vastavalt 13.06.2019, 01.10.2019, 05.11.2019 numbritega 12-2/19/213-4, 12-2/19/213-7 ja 12- 2/19/213-10; edaspidi 04.03.2019 taotlus). Enefit Kaevandused AS taotleb Sirgala karjääri mäeeraldisest Sirgala kaevevälja passiivse tarbevaru 19 ploki väljaarvamist ning mäeeraldise laiendamist Permisküla uuringuvälja aktiivse tarbevaru 1 ploki võrra. Enefit Kaevandused AS plaanib maavara säästlikuks kaevandamiseks lisaks põlevkivi pealmaakaevandamisele rakendada mehhaniseeritud laavakompleksiga allmaakaevandamist. Lisaks taotleb ettevõte kaevandamisloa nr KMIN-074 kehtivusaja pikendamist 30 aasta võrra ehk kuupäevani 03.05.2059. Sirgala karjääri mäeeraldis asub Ida-Viru maakonnas Alutaguse ja Toila vallas ning Narva- Jõesuu linnas. Taotletava mäeeraldise pindala on 11 624,06 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala 3206,29 ha. Kaevandamisloa muutmise taotluse kohaselt on seisuga 30.06.2019 Sirgala karjääri mäeeraldisega seotud põlevkivi aktiivse tarbevaru ja kaevandatava varu kogus ca 94,11 miljonit tonni ning põlevkivi passiivse tarbevaru kogus ca 401,87 miljonit tonni, millest passiivset reservvaru on 8,15 miljonit tonni. Sirgala karjääri mäeeraldisega seotud hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru kogus on 147 tuhat tonni, aktiivse reservvaru kogus ca 1,63 miljonit tonni ning kaevandatava varu kogus 1,78 miljonit tonni. Vähelagunenud turba aktiivse reservvaru ja kaevandatava varu kogus on 21 tuhat tonni. Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Enefit Kaevandused AS-ile kuuluvate kaevandamislubade nr KMIN-074, KMIN-073 (Narva karjääri mäeeraldis), KMIN-046 (Narva põlevkivikarjäär II mäeeraldis) ja KMIN-087 (Sirgala II põlevkivikarjäär mäeeraldis) ühine kaevandamise maksimaalne aastamäär on 6 400 tuh t, kuid Enefit Kaevandused AS-ile antud kõikide põlevkivi kaevandamise lubade alusel kokku ei tohi aastas kaevandada rohkem kui 15 010 tuh t. Turba kaevandamise maksimaalne lubatud aastamäär plokis nr 30 on 100 tuh t ning plokkides nr 31 ja 32 55 tuh t. Keskkonnaamet kontrollis kaevandamisloa muutmise taotluse vastavust maapõueseaduses ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud nõuetele. Taotlus vastas esitatud nõuetele. II. Keskkonnamõju hindamise algatamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lõike 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, maapõueseaduse § 48 järgi annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega, KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemine kuulub Keskkonnaameti pädevusse. KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõike 1 punkt 28 sätestab olulise keskkonnamõjuga tegevusena pealmaakaevandamise suuremal kui 25 hektari suurusel alal ning allmaakaevandamise. KeHJS § 11 lõike 3 järgi KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata, seega on KMH kohustuslik. KeHJS § 11 lõike 6 kohaselt, kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja selle KMH algatamata, kui eelhinnangu tulemusena selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba KMH või keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Keskkonnaministeerium kiitis 27.01.2016 kirjaga nr 7-12/16/861 heaks KMH aruande „Eesti Energia Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN- 087 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne“1 (koostajad Maves OÜ (registrikood 10097377) ja OÜ Inseneribüroo STEIGER (registrikood 11206437), töö nr 15/1416; edaspidi 2016. aasta KMH). KMH viidi läbi Enefit Kaevandused AS-i 27.03.2014 kirjaga nr EP-KES-1.01/225 esitatud taotlusele (saabunud Keskkonnaministeeriumisse 01.04.2014, registreeritud numbriga 12-9/14/2758), millega taotleti kaevandamislubade nr KMIN-073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN-087 muutmist. 2016. aasta KMH raames hinnati keskkonnamõju seoses Enefit Kaevandused AS-i taotlusega, mille kohaselt sooviti võtta kasutusele täiendav kaevandamistehnoloogia (allmaakaevandamine mehhaniseeritud laavakompleksiga), kehtestada kaevandamislubadele nr KMIN-073, KMIN- 046, KMIN-087 ja KMIN-074 ühine kaevandamismäär, pikendada lubasid nr KMIN-073, KMIN-046 ja KMIN-074 10 aasta võrra ning lisada neile turbavaru kui põlevkiviga kaasnev maavara varu ja muuta kaevandamisloa nr KMIN-074 põlevkivi aktiivse, passiivse ja kaevandatava varu kogust. 1 KMH aruanne on avalikult kättesaadav aadressil https://www.envir.ee/sites/default/files/narva_kmh_05.06.2015_avalikustamiseks-vaike.pdf (kontrollitud 03.12.2019) 2 (4) 2016. aasta KMH raames ei hinnatud keskkonnamõju seoses Sirgala karjääri mäeeraldise kaevandamisloa nr KMIN-074 kehtivusaja pikendamisega 30 aasta võrra. Samuti ei hinnatud kaevandamise keskkonnamõju 04.03.2019 taotluses väljatoodud laiendatava ala piirkonnas. Arvestades eeltoodut ning tuginedes KeHJS § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 1 punktile 28, § 9, § 11 lõigetele 2 ja 3, maapõueseaduse §-le 48 ning Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaameti keskkonnaosakonna põhimäärus“ punktidele 2.5.1, 2.5.2 ja 3.9.4 algatab Keskkonnaamet KMH Sirgala karjääri mäeeraldise kaevandamisloa nr KMIN- 074 muutmise taotlusele. KeHJS § 13 kohaselt tuleb Enefit Kaevandused AS-il koostada koostöös juhteksperdi või eksperdirühmaga juhteksperdi juhtimisel KMH programm. Litsentseeritud juhtekspertide nimekirja leiab Keskkonnaministeeriumi veebilehelt: http://www.envir.ee/et/kmh- litsentsikomisjon. Keskkonnauuringute vajadus tuleb selgitada KMH programmi koostamise käigus. KMH menetlusi ei liideta ning teadaoleva informatsiooni alusel ei ole eeldada piiriülese keskkonnamõju ilmnemist. KeHJS § 18 lõike 7 kohaselt, kui Enefit Kaevandused AS ei ole 18 kuu jooksul käesoleva KMH algatamise otsusest arvates esitanud Keskkonnaametile KMH programmi KeHJS § 18 kohaseks nõuetele vastavuse kontrollimiseks, jätab Keskkonnaamet 04.03.2019 taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle Enefit Kaevandused AS-ile. Keskkonnaamet rõhutab, et enne KMH programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks esitamist tuleb läbida vastavalt KeHJS §-dele 151-17 KMH programmi kohta seisukoha küsimise etapp, KMH programmi avalikustamine ja selle tulemustega arvestamine. KeHJS § 11 lõike 11 kohaselt kaevandamisloa taotluse menetlus peatub kuni KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitamiseni ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded või KeHJS § 18 lõikes 7 sätestatud asjaolude ilmnemiseni. KeHJS § 24 lg 1 järgi Keskkonnaamet arvestab KMH tulemusi kaevandamisloa andmise või sellest keeldumise üle otsustamisel. Vastavalt KeHJS §-le 8 KMH-ga seotud kulud kannab Enefit Kaevandused AS. Tuginedes haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 3 punktile 2 ei ole käesolevat otsustust edastatud Enefit Kaevandused AS-ile arvamuste ja vastuväidete esitamiseks, kuivõrd Enefit Kaevandused AS-i taotluses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Samuti puudub käesoleval juhul Keskkonnaametil kaalutlusruum KMH algatamise üle otsustamiseks, kuivõrd antud juhul on KMH kohustuslik. Keskkonnaamet toob välja, et KMH käigus võib selguda asjaolusid, mille tõttu võib olla vajalik muuta taotlust ja/või mäeeraldise ning mäeeraldise teenindusmaa piire. III. Teade puudutatud isikutele Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 47 lõike 2 alusel avalikustab Keskkonnaamet kaevandamisloa taotluse menetlusse võtmise teate kohalikus või ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (www.ametlikudteadaanded.ee) ning sama teade avalikustatakse ajalehes Põhjarannik. Kaevandamisloa eelnõu valmimisest ja selle avalikustamisest teavitab Keskkonnaamet ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Samuti saadetakse eelnõud kaevandamisloa taotlejale tutvumiseks ja ettepanekute esitamiseks. Huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib kavandatav tegevus puudutada, on õigus esitada Keskkonnaametile kaevandamisloa taotluse või loa eelnõu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid 3 (4) kuni kaevandamisloa muutmise või muutmisest keeldumise otsuse tegemiseni. Kui menetluse käigus esitatakse Keskkonnaametile arvamusi ja vastuväiteid, siis anname Teile võimaluse nendega tutvuda ning avaldada omapoolset arvamust. KeHJS § 12 lõike 1 alusel teavitab Keskkonnaamet KMH algatamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning menetlusosalisi ja isikuid, kelle õigusi võib kavandatav tegevus puudutada, käesoleva kirjaga. Keskkonnaamet saadab käesoleva kirjaga Sirgala karjääri mäeeraldise kaevandamisloa nr KMIN-074 KMH algatamise otsuse kõikidele puudutatud isikutele ja menetlusosalistele teadmiseks. KMH algatamise otsus on kättesaadav ka Keskkonnaameti avalikust dokumendiregistrist aadressil https://dhs-adr-kea.envir.ee/ (reale „Pealkiri“ märksõna „Sirgala karjäär“). Samuti saab KMH algatamise otsusega tutvuda tööpäeviti Keskkonnaameti Põhja regiooni Jõhvi kontoris aadressil Pargi 15, Jõhvi. Keskkonnaameti kontaktisikud: Lilli Tamm (kaevandamisloa küsimustes, e-post [email protected], telefon 5699 2028) ja Irina Sõtšova (KMH küsimustes, e-post [email protected], telefon 56934801). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo keskkonnaosakond Teadmiseks: Alutaguse vallavalitsus ([email protected]), Toila Vallavalitsus ([email protected]), Narva- Jõesuu linn ([email protected]), Kaitseministeerium ([email protected]), Keskkonnaministeerium ([email protected]), Rahandusministeerium ([email protected]), Põllumajandusamet ([email protected]), Keskkonnainspektsioon ([email protected]), Maanteeamet ([email protected]), Riigimetsa Majandamise Keskus ([email protected]), Maa-amet ([email protected]) Lilli Tamm 674 4803 [email protected] 4 (4)  MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUSE VORM 1. Taotleja 1.1. Ettevõtja nimi: Enefit Kaevandused AS 1.2. Äriregistri kood: 10032389 1.3. Aadress: Jaama tn 10 Jõhvi, Jõhvi vald Ida-Virumaa 41533 2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi: Enefit Kaevandused AS 2.2. Äriregistri kood: 10032389 2.3. Aadress: Jaama tn 10 Jõhvi, Jõhvi vald Ida-Virumaa 41533 3. Maardla 3.1. Maardla nimetus: Eesti 3.2. Maardla osa nimetus: Sirgala põlevkivimaardla kaeveväli ja Permisküla uuringuväli 3.3. Maardla (maardla osa) 3.4. Maardla põhimaavara: registrikaardi number: 34; 1 Põlevkivi 4. Mäeeraldis ja selle 4.1. Mäeeraldise nimetus: Sirgala karjäär teenindusmaa 4.2. Mäeeraldise liik: uus mäeeraldis [ ] olemasoleva muutmine [ ] olemasoleva laiendus [X] lubade liitmine [ ] kehtivusaja pikendamine [X] ümberregistreerimine [ ] osaline ümberregistreerimine [ ] 4.3. Mäeeraldise asukoht (maakond, kohaliku omavalitsuse üksus): Ida- Virumaa, Alutaguse ja Toila vald ning Narva-Jõesuu linn 4.4. Mäeeraldise pindala, ha: 11 624,06 ha 4.5. Mäeeraldise teenindusmaa pindala, ha: 3206,29 ha 4.6. Mäeeraldisele ja selle teenindusmaale jäävate kinnisasjade loetelu: Katastriüksused on märgitud graafilisel lisal renditavad katastriüksused on esitatud lisas 3 5. Geoloogiline uuring 5.1. Geoloogilise uuringu loa omaja 5.2. Geoloogilise uuringu luba: loa registreerimise number loa kehtivuse aeg 5.3. Geoloogilise uuringu tegija: 1) OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2) AS Eesti Energia 3) OÜ Inseneribüroo STEIGER 4) AS Eesti Energia  5.4. Geoloogilise uuringu aruanne: nimetus geoloogiafondi number maavaravaru arvele võtmise otsus ja kuupäev: 1) Eesti põlevkivimaardla Narva ja Sirgala kaevevälja põlevkivivaru ümberhindamine (varu seisuga 01.01.2018) 2) Eesti põlevkivimaardla Permisküla uuringuvälja registrikaardi (0001) täpsustamine 2007 3) Eesti põlevkivimaardla Narva karjääri, Narva põlevkivikarjääri II, Sirgala karjääri ja Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldiste katendis leiduva Puhatu turbamaardla turbavaru osalise ümberhindamise ja registrikande muutmise seletuskiri (varu seisuga 01.10.2013. a) 4) Puhatu turbamaardla maavaravaru plokki nr 30 geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.06.2016. a) 6. Maavara kogus 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala, kogus ja ühik: Põlevkivi - energia ja põlevkiviõli tootmine: aktiivne tarbevaru: 94 107,736 aktiivne reservvaru: 0,000 passiivne tarbevaru: 401,867 passiivne reservvaru:8 148,000 kaevandatav varu: 94 107,736 Turvas hästilagunenud – energiatootmine aktiivne tarbevaru: 147,000 aktiivne reservvaru: 1 631,000 passiivne tarbevaru: 0,000 passiivne reservvaru:0,000 kaevandatav varu: 1 778,000 Turvas vähelagunenud – energiatootmine aktiivne tarbevaru: 0,000 aktiivne reservvaru: 21,000 passiivne tarbevaru: 0,000 passiivne reservvaru:0,000 kaevandatav varu: 21,000 6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 30.06.2019 6.3. Mäeeraldisele jäävate maavaravaru plokkide nimetused: Sirgala kaevevälja plokid nr 1, 2, 3, 12, 13, 14, 18, 20, 21, 22, 23, 25, 30, 31 ja 32. Permisküla uuringuvälja plokk nr 1 Nimetatud plokid koos varu kategooria, pindala ja varu kogusega on esitatud seletuskirjas, tabelis nr 2 7. Katend, sh muld Katendi kogus 0 tuh m3, sh mulla kogus, 0 tuh m3 8. Maavara kasutamine 8.1. Maavara kavandatav kasutusvaldkond: põlevkivi - energia ja põlevkiviõli tootmine; turvas - energia tootmine elektrijaamades  8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär, kogus ja ühik 8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik: 6 400 tuh. t. Enefit Kaevandused AS-le antud kõikide põlevkivi kaevandamise lubade alusel kokku ei tohi aastas kaevandada rohkem kui 15 010 tuh t. Turba kaevandamise maksimaalne lubatudaastamäär plokis nr 30 100 tuh tonni ja plokkides nr 31-32 55 tuhat tonni 8.4. Loa taotletav kehtivusaeg: 30 aastat 9. Lisad 9.1. Maavara arvelevõtmise dokumendi ärakiri [X] 9.2. Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne, milles esitatud ettepaneku alusel on tehtud otsus võtta arvele maavara, mille kaevandamiseks luba taotletakse [X] 9.3. Kui kaevandamisluba taotletakse maavara otsinguks antud kehtiva üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloaga määratud uuringuruumi piires või vähem kui aasta möödumisel sellise loa kehtivuse lõppemisest ja taotleja ei ole selle loa omaja, üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa omaja nõusolek [ ] 9.4. Eraõigusliku isiku omandis oleva maavara korral, kui maavara ei kuulu kaevandamisloa taotlejale, mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa asukoha kinnisasja omaniku nõusolek tema omandis oleva kinnisasja kasutamiseks1 [ ] 9.5. Maapõueseaduse § 50 lõikes 6 sätestatud juhul kaevandamisjäätmekava [] ________________ 1 – võimalik esitada kaevandamisloa taotluse menetluse käigus Loa taotleja ..Oleg Nikitin juhatuse liige..................................................................................... nimi amet allkiri kuupäev  Enefit Kaevandused AS Registrikood 10032389 SELETUSKIRI Enefit Kaevandused AS-i mäeeraldise Sirgala karjäär kaevandamise loa muutmise taotluse juurde SELETUSKIRI Enefit Kaevandused AS-i mäeeraldise Sirgala karjäär kaevandamise loa muutmise taotluse juurde TALLINN 2019 Sisukord TAOTLUSE KÕRVALEKALDED NORMATIIVIDEST ................................................................ 3 1 Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad ............... 4 2 Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus ........................................................................ 5 3 Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus.......................................................................................................... 9 3.1 Varasemad geoloogilised uuringud .......................................................................................... 9 3.2 Geoloogiline lühiiseloomustus............................................................................................... 10 3.3 Hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus ..................................................................................... 11 3.4 Põlevkivi kvalitatiivne ja kvantitatiivne iseloomustus........................................................... 11 3.5 Kaasnevate maavarade kvalitatiivne ja kvantitatiivne iseloomustus ..................................... 12 4 Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluva maavaravaru määramisega...................................................................................................................................... 13 5 Kavandatav kaevandamise tehnoloogia kirjeldus ......................................................................... 15 5.1 Põlevkivi kaevandamine pealmaatöödega ............................................................................. 15 5.1.1 Paljandustööd .................................................................................................................. 15 5.1.2 Kaevandamistööd ............................................................................................................ 15 5.2 Põlevkivi kaevandamine allmaatööde käigus ........................................................................ 16 5.2.1 Kaevanduse avamine....................................................................................................... 16 5.2.2 Läbindustööde tehnoloogia ............................................................................................. 16 5.2.3 Koristustööde tehnoloogia .............................................................................................. 16 5.2.4 Alternatiivse kaevandamistehnoloogia rakendamine...................................................... 17 5.3 Turba kaevandamine .............................................................................................................. 18 6 Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus ........ 19 7 Kaevandamise käigus tekkivad kaevandamisjäätmed................................................................... 19 8 Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ...................................................... 20 9 Maapõues tekkivate võimalike muutuste ennetamiseks ja vähendamiseks rakendatavad abinõud ........................................................................................................................................................... 20 10 Korrastamise suund ja maa-ala hilisem kasutamine .................................................................... 21 11 Kaevandamisega kaasneva sotsiaal-majandusliku mõju analüüs................................................ 23 12 Kasutatud kirjandus ..................................................................................................................... 23 13 Taotluse koostaja ning soovitud loa edastamise viis ................................................................... 24 Lisa 1 Mäeeraldise piiripunktide koordinaatide tabel ....................................................................... 24 2 SELETUSKIRI Enefit Kaevandused AS-i mäeeraldise Sirgala karjäär kaevandamise loa muutmise taotluse juurde Lisa 2. Mäeeraldise teenindusmaa piiripunktide koordinaatide tabel (esitatakse vaid elektroonselt) ........................................................................................................................................................... 28 Lisa 3 Rendile antud katastriüksuste loetelu (seisuga 01.02.2019) .................................................. 28 Lisa 4 Eesti Maavarade Komisjoni 21.12.199 protokolliline otsus nr 99-54, mille põhjal tunnistas keskkonnaminister 22.12.1999 Sirgala käevevälja III ploki varu passiivseks .................................. 30 Lisa 5 Eesti põlevkivimaardla Narva ja Sirgala kaevevälja põlevkivivaru ümberhindamine (varu seisuga 01.01.2018) (esitatakse vaid elektroonselt) .......................................................................... 32 Lisa 6 Käskkiri nr 1-2/18/655 Ida-Viru maakonna Eesti põlevkivimaardla Narva ja Sirgala kaeveväljade registrikannete muutmine 31.08.2018 (esitatakse vaid elektroonselt) ........................ 32 Lisa 7 Eesti põlevkivimaardla Permisküla uuringuvälja registrikaardi (0001) täpsustamine 2007 (esitatakse vaid elektroonselt) ........................................................................................................... 32 Lisa 8 Eesti põlevkivimaardla varu täpsustamine Keskkonnaregistris (10.07.2008 nr 919) (esitatakse vaid elektroonselt) ........................................................................................................... 32 Lisa 10. Geoloogilise uuringu aruanne, mille alusel võeti maavarana arvele turbaplokk nr 30 (esitatakse vaid elektroonselt) ........................................................................................................... 32 Lisa 11 ruumikujud (esitatakse vaid elektroonselt) .......................................................................... 32 Lisa 12 Riigilõivu tasumise kinnitus (esitatakse vaid elektroonselt) ................................................ 32 TAOTLUSE KÕRVALEKALDED NORMATIIVIDEST Taotletava mäeeraldise suure pindalalise ulatuse ja allmaameetodil kaevandamistööde planeerimise tõttu palume lubada taotluse graafilistel lisadel asjakohaseid kõrvalekaldeid maapõueseaduse §-st 50 ja selle alusel kehtestatud rakendusaktidest. Taotleme loa menetlemist järgmiste erisustega: 1. Mäeeraldise plaanile ja läbilõigetele ei kanta nõlvade kaitsetervikuid (keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 4 § 5 lg 9 p 9), kuna maavaralasund väljatakse allmaameetodil. Sõltumata konkreetsest kaevandamise tehnoloogiast (kas kombain või kamberkaevandamine väljatakse maavaravaru vertikaalselt kuni mäeeraldise piirini mistõttu nõlvatervikuid ei teki. 2. Geoloogilistele läbilõigetele ei kanta katastriüksuste piire (keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 4 § 5 lg 15 p 1), kuna tegemist on allmaakaevandusega. Kaevandamisloaga lubatud tegevus toimub sügavamal, kui on kinnistu kasutamise otstarve, ning seega ei ole kaevandamisel maaomaniku asjaõigusega puutumust. Katastriüksuste piirid on toodud mäeeraldise plaanil; 3 SELETUSKIRI Enefit Kaevandused AS-i mäeeraldise Sirgala karjäär kaevandamise loa muutmise taotluse juurde 1 Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad Enefit Kaevandused AS taotleb põlevkivi kaevandamise loa KMIN-074 (Sirgala karjäär) muutmist ja kehtivusaja pikendamist. Vabariigi Valitsuse määrusega nr 24 (RTI, 8, 125, 1999) muudeti Puhatu looduskaitseala piire selliselt, et need laienesid 255,6 ha ulatuses mäeeraldisele Sirgala karjäär. Sellest tulenevalt hinnati passiivseks mäeeraldise ja Puhatu looduskaitseala kattumisalal asuv põlevkivivaru (EGF 6343 ja Eesti Maavarade Komisjoni protokoll 99-54). Maapõueseaduse § 68 lõike 3 järgi on loa omajal õigus taotleda mäeeraldise laiendamist, kui mäeeraldisele moodustatakse kaitseala või hoiuala või võetakse mäeeraldisel kaitse alla püsielupaik ning see piirab oluliselt kaevandamisloast tulenevate õiguste teostamist. Eelneva põhjal taotleme maavara kaevandamise loa KMIN-074 muutmist selliselt, et mäeeraldisest arvatakse välja Sirgala kaevevälja passiivse tarbevaru plokk 19 ning laiendatakse mäeeraldist Permisküla uuringuvälja aktiivse tarbevaru ploki 1 võrra (edaspidi: Uusnova lahustükk; joonis 1). Joonis 1. Mäeeraldise asukoha skeem. Aluskaart: Maa-Amet 2019 Lisaks mäeeraldise muutmisele taotleme kaevandamisõiguse kehtivusaja pikendamist maapõueseaduse maksimaalses määras ehk 30 aastat alates loa andmisest. Loa kehtivusaja pikendamine on vajalik eelkõige kahel põhjusel: (i) praegu tegutseb suures osas mäeeraldisel AS Tootsi Turvas, kes kaevandab turvast, ning on ebaselge, kuna kaevandamine lõppeb; (ii) kehtivusaja pikendamine tagab kaevandajale paindlikkuse jagada kaevandamismahte eri mäeeraldiste vahel sõltuvalt turu nõudlusest ja kuluefektiivsest tootmisest. 4 SELETUSKIRI Enefit Kaevandused AS-i mäeeraldise Sirgala karjäär kaevandamise loa muutmise taotluse juurde Mäeeraldiselt Sirgala karjäär kaevandab põlevkivi Enefit Kaevandused AS. Ettevõttel on põlevkivi kaevandamiseks, töötlemiseks ja laadimiseks vajalikud masinad ning seadmed. Kaevandamiseks on olemas vajalikud rajatised, sh teedevõrk, elektriõhuliinid, veekõrvaldussüsteemid ja tehnoloogiline kompleks. Kaevandamistehnoloogia ja tööjõu kvalifikatsioon vastavad kaasaja nõuetele. Kaevandaja kasutab maapõue ratsionaalselt ning täidab keskkonnanõudeid. Maavara säästlikuks kaevandamiseks planeeritakse lisaks põlevkivi pealmaakaevandamisele rakendada mehhaniseeritud laavakompleksiga allmaakaevandamist. Enefit Kaevandused AS-ile kuuluvad maavara kaevandamise load KMIN-073 ja KMIN-046 (Narva ja Narva II mäeeraldised), mis piirnevad taotletava ala põhjaservaga ja võimaldavad seal põlevkivi kaevandamist jätkata, pikendades kombaini laavasid. Kohati lasub mäeeraldise Sirgala karjäär põlevkivikatendis turvas, Uusnova lahustükil ka liiv (liiva kaevandamisõigus kuulub OÜ-le CellLand). Enamik katendis lasuvast turbast jääb Puhatu turbamaardla koosseisu ning selle kaevandamisõigus kuulub kaevandamisloaga KMIN-023 ASile Tootsi Turvas. Osa turbast (plokk 30) on aga lisatud kaasneva maavarana mäeeraldise Sirgala karjäär kaevandamise loa koosseisu ning kantud Estonia põlevkivimaardla Sirgala kaevevälja registrikaardile. Turvas lisati kaevandamisloale KMIN-074 kaasneva maavarana loa muutmise käigus, sest nimetatud turbaala kuulus „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirjas“ loetletud alade hulka, mille puhul ei kohaldatud turba kaevandamise aastamäära. Ühtlasi kuuluvad kaasneva maavarana kaevandamisloa KMIN074 koosseisu Sirgala kaevevälja turbavaruplokid 31 ja 32, mille puhul kohaldatakse turba aastast kaevandamismäära. Uusnova lahustükil paiknevas Uusnova liivamaardlas kuulub kaevandamisõigus OÜle CellLand. Mäeeraldise Sirgala karjäär kasutamise peamine eesmärk on kaevandada põlevkivi, mida on vaja energeetika- ja põlevkivikeemiatööstuse tarbeks (kütte- ja põlevkiviõlikivi). Turvast planeeritakse kasutada Auvere elektrijaamas energeetilisel eesmärgil, kuid välistatud pole ka teised kasutusvaldkonnad. 2 Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Mäeeraldis Sirgala karjäär asub Eesti põlevkivimaardla idaosas, Narva jõe läänekaldal. Mäeeraldise põhjapiiril on põlevkivikihindi avamusjoon. Administratiivselt asub mäeeraldis IdaViru maakonnas Toila ja Alutaguse valla ning Narva-Jõesuu linna territooriumil. Taotletav Uusnova lahustükk paikneb Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas. Mäeeraldisel Sirgala karjäär on põlevkivi kaevandatud alates 1962. aastast. Suurem osa põlevkivist on praeguseks ammendatud ja kaevandatud maa on korrastatud vastavalt keskkonnaministeeriumi kinnitatud projektile (joonis 2). Korrastatud maa reljeef on lainjaskünklik. Põlevkivi väljaveoks on jäetud tranšeede põhja mäeeraldise idaosas lõunapõhjasuunalised ja lääneosas edelakirdesuunalised väljaveoteed. 5 SELETUSKIRI Enefit Kaevandused AS-i mäeeraldise Sirgala karjäär kaevandamise loa muutmise taotluse juurde Joonis 2. Korrastatud ja rendile antud maa skeem. Punase taustaga on korrastatuks tunnistatud maa, rohelise taustaga on rendile antud maa. Punase joonega on tähistatud mäeeraldiste piirid ja kollasega nende teenindusmaad. Aluskaart Maa-Ameti ortofoto Korrastatud maal, mäeeraldise põhjaosas, asub kaitseministeeriumi Sirgala harjutusväljak (joonis 3). Umbes 3000 ha-l paiknev ulatuslik kõrvalistele isikutele suletud tööstusmaastik võimaldab korraldada riigikaitselist õpet nii nagu mujal Eestis ei saa. Tulevikus, pärast maavara ammendamist, plaanib kaitseministeerium harjutusväljaku laiendamist lõunasse ja läände selliselt, et see hõlmab mäeeraldise Sirgala karjäär peaaegu täielikult (joonis 3). 6 SELETUSKIRI Enefit Kaevandused AS-i mäeeraldise Sirgala karjäär kaevandamise loa muutmise taotluse juurde Joonis 3. Sirgala harjutusväljaku asukoht (roheline võrgustik) ning planeeritud laienemise etapid (roosa ja sinine võrgustik). Punase joonega on tähistatud mäeeraldiste piirid ja kollasega nende teenindusmaad. Harjutusväljaku asukoha ning laiendused on digitaliseeritud Kaitseministeeriumi 19.07.2016 edastatud andme põhjal. Aluskaart Maa-Ameti ortofoto Kaevandamata maa paikneb mäeeraldise lõunaosas, kus maapinna reljeef on tasane ja absoluutkõrgused vahemikus 27–35 m. Maastikus domineerib seal kuivendatud lagesoo, mis on kohati väheväärtusliku männi ja lehtpuumetsaga kaetud. Mäeeraldise edelaosas paikneb üle 1200 ha suurune turbatootmisala, kus omab kaevandamisõigust AS Tootsi Turvas. Taotletaval Uusnova lahustükil jäävad maapinna absoluutkõrgused vahemikku 27–30 m. 7 SELETUSKIRI Enefit Kaevandused AS-i mäeeraldise Sirgala karjäär kaevandamise loa muutmise taotluse juurde Looduskaitseobjektidest jääb mäeeraldisest läände Kurtna maastikukaitseala ja lõunasse Puhatu looduskaitseala, mis kuuluvad mõlemad osaliselt Natura 2000 võrgustikku. Taotlusega tehakse ettepanek arvata mäeeraldisest välja ala, mis kattub umbes 252 ha ulatuses Puhatu looduskaitsealaga. Kurtna maastikukaitseala kaitse-eesmärk on Kurtna järvede rikka mõhnastiku maastikuilme, unikaalsete järveökosüsteemide ja koosluste kaitse, säilitamine ning sellega seotud puhkeväärtuste kaitse ja tutvustamine. Puhatu looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta Puhatu soostiku ja sellega piirnevate alade koosluste, maastiku ja elustiku mitmekesisust ning kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Taotletaval mäeeraldisel ei esine kaitsealuseid püsielupaikasid. Leidub aga kaitsealuste liikide elupaikasid. Mäeeraldise lõunaosas asub Puhatu looduskaitsealal I kategooria kaitsealuse liigi Lagopus lagopus (rabapüü) elupaik ning mäeeraldise põhjaosas II kategooria kaitsealuste liikide Sisymbrium supinum (unilook, madal) ja Sisymbrium supinum (madal unilook) kasvukoht. Uusnova lahustükil esineb mitu III kaitsekategooria liigi elupaika: Grus grus (sookurg), Dactylorhiza maculata (kuradi-sõrmkäpp), Epipactis palustris (soo-neiuvaip), Platanthera bifolia (kahelehine käokeel), Dactylorhiza incarnata (kahkjaspunane sõrmkäpp) ja Dactylorhiza baltica (balti sõrmkäpp). Avalikke seisuveekogusid mäeeraldisel ei ole. Avalikest vooluveekogudest läbivad mäeeraldist Mustajõgi, Riiasoo kraav ja Konsu peakraav (joonis 2). Riiasoo kraav algab Kihljärvest ja suubub Mustajõkke. Keskkonnaregistri andmetel on kraavi pikkus 8 km ja valgala 35 km2. Tegemist on tugevalt muudetud veekoguga, kus kehtib ainsa piiranguvööndina 4 m laiune kallasrada. Konsu peakraav algab Konsu järvest ja suubub Mustajõkke. Keskkonnaregistri andmetel on kraavi pikkus 7 km ja valgala 110 km2. Tegemist on tugevalt muudetud veekoguga, kus piiranguvööndina kehtib 4 m laiune kallasrada ja 10 m laiune veekaitsevöönd. Mustajõgi algab Peen-Kirjakjärvest ja suubub Narva jõkke. Keskkonnaregistri andmetel on jõe pikkus 32 km ja valgala 400 km2. Tegemist on tugevalt muudetud veekoguga, kus kehtib piiranguvööndina 4 m laiune kallasrada, 10 m laiune veekaitsevöönd, 50 m laiune ehituskeeluvöönd ja 100 m laiune kalda piiranguvöönd. Uusnova lahustükil avalikke veekogusid ei ole. Enefit Kaevandused AS-il on mäeeraldisel Sirgala karjäär asuvate vooluveekogude ümberjuhtimiseks õiguslik alus. Mäeeraldiselt kõrvaldatakse põhja- ja pinnavett vee erikasutusloa L.VV/327882 alusel. Seejuures on vee erikasutuse mõju vähendava meetmena nimetatud: „Vee erikasutajal on õigus tõsta ümber voolu- ja seisuveekogude tehissänge karjääri mäeeraldise piires ning väljapoole mäeeraldist. Mustajõe sängi tõstmisel väljapoole mäeeraldist lähtutakse Sirgala karjääri ja Sirgala II põlevkivikarjääri veekõrvalduse põhiprojektist (OÜ Inseneribüroo Steiger, Tallinn 2014) ning vajadusel teistest asjakohastest projektidest või uuringutest.“. Mäeeraldisel Sirgala karjäär paikneb kolm puurkaevu, Sirgala – Viivikonna 35–110 kV õhuliin, Viivikonna AJ – Viivikonna Ladimissõlm 1–20 kV keskpingeliin, pseudoVL:EE_EJ maakaabelliin, mitu geodeetilist punkti (asendamist vajavad punktid on esitatud tabelis 1), viis keskkonnaseirejaama või -ala ning kaks avalikuks kasutuseks mõeldud teed (Sillamäe tee ja Energeetikute tee). 8 SELETUSKIRI Enefit Kaevandused AS-i mäeeraldise Sirgala karjäär kaevandamise loa muutmise taotluse juurde Taotletaval Uusnova lahustükil on üks asendamist vajav geodeetiline punkt (tabelis 1), Viru – Paide ja Viru – Tsirguliina 220–330kV kõrgepingeliinid ning pseudoVL:EE_EJ 35–110kV kõrgepingeliin. Tabel 1. Likvideerimise korral asendamist vajavad geodeetilised punktid ID Nimi Koodnumber X Y SIRGALA 77472 Viivikonna 65-802-1812 6583333,213 708809,449 77473 Karjääri 65-802-1813 6580028,929 709769,679 76209 Karjääri 65-704-1814 6579658,047 709919,282 76207 Riiasoo 65-704-1809 6575998,973 708472,689 76208 Riiasoo 65-704-1810 6576724,945 708555,144 76939 Haabsaare 65-714-1817 6577079,066 715097,089 76940 Haabsaare 65-714-1818 6576381,281 715164,098 77934 2929 65-811-2929 6583297,989 710515,323 220823 303 65-811-303 6583304,445 710357,405 UUSNOVA 75693 619 6568801,053 721860,058 Mäeeraldise Sirgala karjäär pindala on 11 624,06 ha, millest taotletav Uusnova lahustükk moodustab 583,91 ha. Teenindusmaa pindala on 3206,29 ha, taotlusega ei soovita selle ulatust muuta. Suur osa mäeeraldisest on korrastatud ja maa on riigile tagastatud (joonis 2). Korrastamata ja kaevandamata maal (va Uusnova lahustükk) on Enefit Kaevandused AS-il sõlmitud rendilepingud Maa-ameti ja Kaitseministeeriumigaga, kes on riigivara valitsejad (joonis 2). Loetelu mäeeraldisel asuvatest katastriüksustest, mille kohta on sõlmitud rendilepingud, on esitatud lisa 3 rendile antud katastriüksuste loetelu. 3 Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus 3.1 Varasemad geoloogilised uuringud Mäeeraldise Sirgala karjäär esimese suuremahulise geoloogilise uuringu tegi Kohtla-Järve Geoloogia Töökond 60ndate keskel. Maavarade komisjoni 18.10.1967 protokolliga nr 5255 kinnitati kaeveväljade põlevkivivaru. Täiendavad uuringud tehti 1977. aastal. Põlevkivi järeluuringud tehti Narva ja Sirgala karjäärides aastatel 1988–1991, mille kohta koostati aruanne riikliku registreerimisnumbriga 44-88-1. Eesti Maavarade Komisjon soovitas 26. veebruari 2008. 9 SELETUSKIRI Enefit Kaevandused AS-i mäeeraldise Sirgala karjäär kaevandamise loa muutmise taotluse juurde aasta protokollilise otsusega nr 08-62 Sirgala kaevevälja põlevkivivaru täpsustada. Keskkonnamister täpsustas kaevevälja maavaravaru käskkirjadega nr 919 (10.07.2008) ja nr 941 (23.09.2013). Sirgala kaevevälja varu viimane ümberhindamine on tehtud seisuga 01.01.2018 (EGF 8929). Mäeeraldisel Sirgala karjäär paikevat turvast on uuritud alates 1950ndatest. Turbaplokid on moodustatud järgmiste uuringute alusel: • „AS Oru-Puhatu turbatootmisala turbavaru arvutus seisuga 01.01.1996.a“ EGF 5297; • „Eesti põlevkivimaardla Narva karjääri, Narva põlevkivikarjääri II, Sirgala karjääri ja Sirgala II põlevkivikarjääri mäeeraldiste katendis leiduva Puhatu turbamaardla turbavaru osalise ümberhindamise ja registrikande muutmise seletuskiri, 2013“ EGF 8615; • „Puhatu turbamaardla maavaravaru ploki nr 30 geoloogilise uuringu aruanne, 2016“ EGF 8748 Põlevkivi uuringud Permisküla uuringuväljal algasid 1950ndatel ning detailuuringud tehti 1970ndatel. Peamine Uusnova lahustükki hõlmav töö on „Eesti põlevkivimaardla kaevevälja nr.14 detailuuringu aruanne 1967-1969.a“ EGF 3082. Põlevkivivaru hindas keskkonnaminister viimati ümber 10.07.2008 käskkirjaga nr 919. Uusnova lahustükil lasuvat turvast on uuritud reservvaru täpsusega töö „Puhatu turbamaardla keskosa eeluuringu aruanne, 1981“ käigus. Uusnova lahustükil paiknevat Uusnoova liivamaardlat uuriti töö „Uusnova uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2015)“ käigus. 3.2 Geoloogiline lühiiseloomustus Mäeeraldise Sirgala karjäär kaevandamata osas on kvaternaarisetete kogupaksus vahemikus 5 – 10 m. Kvaternaari setete ülemise osa moodustab enamasti turbakiht, mis on väga muutliku paksusega. Mäeeraldise idaosas on see kiht õhuke, lääne suunas see pakseneb. Turba all lasuvad liustiku järve setted, mis koosnevad peamiselt savist, liivast ja kruusast. Paksemate Kvaternaari setete piirkonnas võib alumistest kihtidest leida ka moreeni. Kvaternaari setete all levivad Kesk-Devoni, Narva lademe dolokivid ja merglid, mille vahel on savi vahekihid. Mäeeraldise lääneosas Devoni kivimid puuduvad, kuid kaguosas küünib nende paksus üle 15 m. Devoni lademe all lasuvad Ülem-Ordoviitseumi ladestiku kivimid, millest on mäeeraldisel esindatud vaid Kukruse lademe kivimid. Need koosnevad savika lubjakivi ja põlevkivi kihtidest, kogupaksusega ca 10 m. Maavarana arvel olev põlevkivi paikneb Kukruse lademe alumises osas ning selle paksus koos põlevkivi vahekihtidega on 2,4–2,7 m. Kukruse lademe lamamiks on Kesk-Ordoviitseumi Uhaku lademe savikad lubjakivid ja merglid, õhukeste savikate põlevkivi vahekihtidega. Uusnova lahustükil on Kvaternaari setete kogupaksus enamasti vahemikus 6–9 m. Kvaternaari setete ülemise osa moodustab enamasti turbakiht, mille all lasuvad liustikujärve setted, mis koosnevad peamiselt savist, liivast ja kruusast. Kohati võib alumistest kihtidest leida ka moreeni. 10 SELETUSKIRI Enefit Kaevandused AS-i mäeeraldise Sirgala karjäär kaevandamise loa muutmise taotluse juurde Kvaternaari setete all levivad 12–18 m paksuselt Kesk-Devoni, Narva lademe dolokivid ja merglid, mille vahel on savi vahekihid. Devoni lademe all lasuvad Ülem-Ordoviitseumi ladestiku kivimid, millest on esindatud vaid Kukruse lademe kivimid. Need koosnevad savika lubjakivi ja põlevkivi kihtidest, kogupaksusega 10–12 m. Maavarana arvel olev põlevkivi paikneb Kukruse lademe alumises osas ning selle paksus koos põlevkivi vahekihtidega on 2,5–3 m. Kukruse lademe lamamiks on Kesk-Ordoviitseumi Uhaku lademe savikad lubjakivid ja merglid, õhukeste savikate põlevkivi vahekihtidega. 3.3 Hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus Ala hüdrogeoloogiline liigestus alates kõige ülemisest: 1. Soosetete veekiht – vabapinnaline veekiht, mis levib soosetetes. Vettpidavateks kivimites on turba all levivad peeneteralisest liivast, liivsavist ja savist koosnevad jääjärvesetted (Metsur jt, 2016); 2. Jääjärveliste setete veekiht – vesi lasub soosetete all. Veekiht levib peamiselt peeneteralistes liivades paksusega 3–5 m (Vahtra ja Niitlaan, 2013); 3. Narva lademe veekiht – levib Narva lademe liivakivi ja dolomiidikihtide avamusalal (Metsur jt, 2016). Vettpidavaks kihiks on Narva lademe alumises osas lasuvad merglid ja savid, mis puuduvad Narva jõe läheduses (Vahtra ja Niitlaan, 2013); 4. Idavere-Kukruse veekiht – levib peamiselt Kukruse lademe ja Idavere alamlademe kivimites. Vettandvateks kivimiteks on lõheline, kohati kavernoosne dolomiidistunud lubjakivi, milles on savika lubjakivi vahekihte (Metsur jt, 2016). Lamamiks on Uhaku lademe savikad lubjakivid ja merglid. 3.4 Põlevkivi kvalitatiivne ja kvantitatiivne iseloomustus Eesti põlevkivimaardla tootuskihindi moodustavad Kukruse lademe Kiviõli kihistiku alumise osa seitse kukersiidi (alt ülespoole A, A1, B, C, D, E, F1) ja kuus lubjakivi vahekihti (A/A1, A1/B, B/C, C/D, D/E, E/F1). Kukersiidi kihtide paksus varieerub vahemikus 0,05–0,6 m. Enamik põlevkivikihte sisaldab läätsjaid kerogeenseid lubjakivimugulaid. Lubjakivikihtide paksus on kuni 0,3 m ning nende kontaktid põlevkivikihtidega on suhteliselt sirged. Orgaanilise aine sisaldus lubjakivikihtides on madal, enamasti alla 5%. Tootsa kihindi üldpaksus on pindalaliselt hästi väljapeetud. Aktiivset põlevkivivaru on mäeeraldise Sirgala karjäär piires keskkonnaregistri andmetel kuues plokis. Seejuures on oluline märkida, et plokkide pindalasid ja varu kogust pole pärast 2008. aasta ümberhindamist täpsustatud, mistõttu on keskkonnaregistris esitatud väärtused tegelikest suuremad. Plokk 1 paikneb mäeeraldise loodeosas. Tootsa kihindi (F1–A) keskmine paksus on 2,71 m, põlevkivikihtide paksus 2,10 m, mäemassi kütteväärtus 9,64 MJ/kg ja põlevkivikihtide kütteväärtus 12,89 MJ/kg. Põlevkivi koguseks seisuga 30.06.2019 on 17,261 tuh t. 11 SELETUSKIRI Enefit Kaevandused AS-i mäeeraldise Sirgala karjäär kaevandamise loa muutmise taotluse juurde Plokk 2 paikneb mäeeraldise loodeosas. Tootsa kihindi (F1–A) keskmine paksus on 2,71 m, põlevkivikihtide summaarne paksus 2,10 m, mäemassi kütteväärtus 9,64 MJ/kg ja põlevkivikihtide kütteväärtus 12,89 MJ/kg. Põlevkivi koguseks seisuga 30.06.2019 on 184,464 tuh t. Plokk 12 asub mäeeraldise lõunaosas. Tootsa kihindi (F1–A) keskmine paksus on 2,82 m, põlevkivikihtide summaarne paksus 2,19 m, mäemassi kütteväärtus 9,67 MJ/kg ja põlevkivikihtide kütteväärtus 12,89 MJ/kg. Põlevkivi koguseks seisuga 30.06.2019 on 10 745,096 tuh t. Ploki pindala on 441,83 ha, millest kaevandamata on veel umbes 300 ha. Plokk 13 asub mäeeraldise lääneosas. Tootsa kihindi (F1–A) keskmine paksus on 2,82 m, põlevkivikihtide summaarne paksus 2,19 m, mäemassi kütteväärtus 9,67 MJ/kg ja põlevkivikihtide kütteväärtus 12,89 MJ/kg. Põlevkivi koguseks seisuga 30.06.2019 143,303 tuh t. Ploki pindala on 52,79 ha, millest kaevandamata on veel umbes 2 ha. Plokk 14 asub mäeeraldise edelaosas. Tootsa kihindi (F1–A) keskmine paksus on 2,82 m, põlevkivikihtide summaarne paksus 2,19 m, mäemassi kütteväärtus 9,67 MJ/kg ja põlevkivikihtide kütteväärtus 12,89 MJ/kg. Põlevkivi koguseks seisuga 30.06.2019 on 40 506,734 tuh t. Ploki pindala on 1229,33 ha, millest kaevandamata on ca 1205 ha. Plokk 18 asub mäeeraldise lõunaosas. Tootsa kihindi (F1–A) keskmine paksus on 2,79 m, põlevkivikihtide summaarne paksus 2,12 m, mäemassi kütteväärtus 9,14 MJ/kg ja põlevkivikihtide kütteväärtus 12,57 MJ/kg. Põlevkivi koguseks seisuga 30.06.2019 on 26 153,978 tuh t. Ploki pindala on 1409,42 ha, millest kaevandamata on veel umbes 820 ha. Taotlusega soovime kaevandamisõigust Permisküla uuringuvälja plokis 1. Tootsa kihindi (F1–A) keskmine paksus on 2,47 m, põlevkivikihtide summaarne paksus 1,82 m, mäemassi kütteväärtus 8,71 MJ/kg ja põlevkivikihtide kütteväärtus 12,6 MJ/kg. Keskkonnaregistris on põlevkivi koguseks 19 658 tuh t. Ploki pindala on 701,33 ha, millest kaevandamisõigust taotleme 583,915 ha kohta, varule 16356,900. Plokist ei ole kaevandatud. 3.5 Kaasnevate maavarade kvalitatiivne ja kvantitatiivne iseloomustus Puhatu turbamaardla aktiivseid tarbevaru plokke ning kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistatud reservvaru plokke on mäeeraldise Sirgala karjäär piires viis, lisaks on mäeeraldise piires Puhatu turbamaardla kolm reservvaru plokki. Taotletaval Uusnova lahustükil on kaks Puhatu turbamaardla plokki ja üks Uusnova liivamaardla plokk. Plokk 1 asub mäeeraldise lääneosas. Plokis esineb vähelagunenud turvas lagunemisastmega H2. Turvast on keskkonnaregistri andmetel 267,9 tuh t, ploki pindala on 227,16 ha. Kaevandamisõigus kuulub AS-ile Tootsi Turvas. Plokk 2 asub mäeeraldise lääneosas. Plokis esineb hästilagunenud turvas lagunemisastmega H3 ja kütteväärtusega 11,6 MJ/kg. Turvast on keskkonnaregistri andmetel 4662,4 tuh t, ploki pindala on 1360 ha. Praeguseks on ploki kirdeosas ca 120 ha ulatuses turvas ammendatud. Turba kaevandamisõigus kuulub AS-ile Tootsi Turvas. 12 SELETUSKIRI Enefit Kaevandused AS-i mäeeraldise Sirgala karjäär kaevandamise loa muutmise taotluse juurde Plokk 30 asub mäeeraldise lõunaosas. Plokis esineb hästilagunenud turvas lagunemisastmega H4. Turvast on keskkonnaregistri andmetel 147 tuh t, ploki pindala on 80 ha. Plokk on lisatud kaasneva maavarana Sirgala kaevevälja koosseisu. Turba kaevandamisõigus kuulub Enefit Kaevandused AS-ile, kuid kaevandamisega ei ole veel alustatud. Plokk 31 asub mäeeraldise edelaosas. Plokis esineb vähelagunenud turvas lagunemisastmega H2. Turvast on keskkonnaregistri andmetel 21 tuh t, ploki pindala on 86 ha. Plokk on lisatud kaasneva maavarana Sirgala kaevevälja koosseisu. Turba kaevandamisõigus kuulub Enefit Kaevandused AS-ile, kuid kaevandamisega ei ole veel alustatud. Plokk 32 asub mäeeraldise edelaosas. Plokis esineb hästilagunenud turvas lagunemisastmega H5. Turvast on keskkonnaregistri andmetel 1631 tuh t, ploki pindala on 221 ha. Plokk on lisatud kaasneva maavarana Sirgala kaevevälja koosseisu. Turba kaevandamisõigus kuulub Enefit Kaevandused AS-ile, kuid kaevandamisega ei ole veel alustatud. Lisaks eelpool nimetatule paikneb mäeeraldisel Sirgala karjäär Puhatu turbamaardla aktiivse reservvaru plokk 27 ning passiivse reservvaru plokid 31 ja 32. Puhatu turbamaardla plokid 31 ning 32 asuvad Puhatu looduskaitsealal ning arvatakse taotluse põhjal mäeeraldisest välja. Taotletaval Uusnova lahustükil paikneb Uusnova liivamaardla aktiivse tarbevaru plokk 1, kus on 16,02 ha-l 733 tuh t täiteliiva. Liiva kaevandamisõigus kuulub OÜ-le CellLand. Uusnova lahustükil paiknevad osaliselt ka Puhatu turbamaardla aktiivse reservvaru plokid 9 ja 10. 4 Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluva maavaravaru määramisega Tegemist on aktiivse mäeeraldisega, kus toimub pidev kaevandamistegevus, kehtiva kaevandmaisloa KMIN-074 alusel. Taotluse esitamise ja menetlusse võtmise vahele on jäänud enam kui 6 kuud, mistõttu reaalsed varud on mäeeraldise piires juba muutunud. Seetõttu esitame korrigeeritud taotluses varu seisuga 30.06.2019. Selle seisuga oli mäeeraldisel Sirgala karjäär 77 751 tuh t põlevkivi aktiivset tarbevaru, 8798 tuh t põlevkivi passiivset tarbevaru (millest taotletavale mäeeraldisele jääb 401,867 tuh t – plokk 20), 8148 tuh t põlevkivi passiivset reservvaru ning lisaks põlevkivile 1799 tuh t turba aktiivset tarbe ja reserv varu. Siinse taotlusega soovitakse arvata mäeeraldise koosseisust välja 8396 tuh t põlevkivi passiivset tarbevaru (Sirgala kaevevälja 19. plokk) ning seejuures laiendada mäeeraldist Uusnova lahustükile, kus on 583,915 ha-l 16 356,900 tuh t põlevkivi aktiivset tarbevaru. Taotluse põhjal hakkab mäeeraldise Sirgala karjäär koosseisu kuuluma 94 107 736 t põlevkivi aktiivset tarbevaru, 402 tuh t põlevkivi passiivset tarbevaru ja 8148 tuh t põlevkivi passiivset reservvaru ning 1799 tuh t turba aktiivset tarbe ja reservvaru. Kaevandatavaks loetakse kõik põlevkivi aktiivsed tarbevarud ehk 94 107,736 tuh t ja aktiivsed turba tarbe ja reservvarud ehk 1799 tuh t. (tabel 2). Uusnova lahustükk piirneb põhjas Enefit Kaevandused AS-ile kuuluvate põlevkivi mäeeraldistega, mis annab võimaluse olemasolevat kaevandamist jätkata. Idapiiriks on valitud Narva jõe piiranguvöönd või põlevkivi ploki piir. Ida- ja lõunapiir ühtib Puhatu looduskaitseala piiriga. Mäeeraldise taotletav laiendus on suurem, kui osa, mis on taotletud mäeeraldisest välja arvata. 13 SELETUSKIRI Enefit Kaevandused AS-i mäeeraldise Sirgala karjäär kaevandamise loa muutmise taotluse juurde Selle põhjustab soov hõlmata kaevandamiseks ka väikesed alad, kust eraldiseisvalt kaevandamine ei ole otstarbekas. Samuti on taotluseesitamise ajal ebaselge, kas keskkonnakaitse piirangutest tulenevalt on võimalik kaevandada kogu Uusnova lahustükis või tuleb jätta mingisugusid puhvertsoone, kaitsetervikuid vms. Nende vajadus otsustatakse keskkonnamõjude hindamise. Mäeeraldise sügavuseks taotletakse 15 m, mõõdetuna kasuliku kihi lamamist. See võimaldab rajada põlevkivi lamamisse drenaaži ning vajadusel teisi objekte, mis on vajalikud põlevkivi efektiivseks väljamiseks. Tabel 2 Varuplokid taotletaval mäeeraldisel varu ploki varu ploki ploki Varu plokis mäeeraldisel Maardlaosa Ploki nr Maavara pindala pindala (ha) kategooria (tuh t) (tuh t) (ha) mäeeraldise 30.06.2019 30.06.2019 1 põlevkivi aT 1,80 17,261 1,80 17,261 2 põlevkivi aT 130,01 184,464 130,01 184,464 12 põlevkivi aT 441,83 10 745,096 441,83 10 745,096 13 põlevkivi aT 52,79 143,303 52,79 143,303 14 põlevkivi aT 1229,33 40 506,734 1229,33 40 506,734 18 põlevkivi aT 1409,42 26 153,978 1409,42 26 153,978 20 põlevkivi pT 12,57 401,867 12,57 401,867 3 põlevkivi pR 16,92 544,000 16,92 544,000 Sirgala 21 põlevkivi pR 19,17 576,000 19,17 576,000 22 põlevkivi pR 116,45 3 502,000 116,45 3 502,000 23 põlevkivi pR 105,99 3 187,000 105,99 3 187,000 25 põlevkivi pR 10,43 339,000 10,43 339,000 turvas 30 hästilagunenud aT 79,87 147,000 79,87 147,000 turvas 31 vähelagunenud aR 85,80 21,000 85,80 21,000 turvas 32 hästilagunenud aR 220,86 1 631,000 220,86 1 631,000 Permisküla 1 põlevkivi aT 701,33 19 658,000 583,915 16 356,900 põlevkivi aT 94 107,736 14 SELETUSKIRI Enefit Kaevandused AS-i mäeeraldise Sirgala karjäär kaevandamise loa muutmise taotluse juurde põlevkivi pT 401,867 põlevkivi pR 8 148,000 põlevkivi kokku 102 657,603 5 Kavandatav kaevandamise tehnoloogia kirjeldus 5.1 Põlevkivi kaevandamine pealmaatöödega 5.1.1 Paljandustööd Paljandustöödel kasutatakse lihtkaevandamisviisi, mille korral paigutatakse katendikivimid paljandus-ekskavaatoritega vahetult sisepuistangusse, muid transpordivahendeid ei kasutata. Geoloogilise tingimuste ja tehnoloogilise otstarbekuse tõttu teisaldatakse katend kahe alaastanguga: (i) Kvaternaari setted ja (ii) kaljused kivimid. Katenditöödel kasutatakse 10 või 15 m3-se kopamahuga draglaini tüüpi ekskavaatoreid. Draglaini kasutamine võimaldab Kvaternaari setteid ja aluspõhja kaljuseid kivimeid selektiivselt teisaldada. Kvaternaari setetest vabastatud kaljune lubjakivikatend kobestatakse puurlõhketöödega. Puurtöödel kasutatakse närits-puurpinke. Buldooser-kobestit kasutatakse põhiliselt paekivi alumise osa (1,0–1,5 m) kobestamisel. Draglain paikneb kobestatud kaljuste kivimite kuhila otsas ja teisaldab mõlema alaastangu katendit ühest seisupaigast. Ekskaveerimine toimub kahes etapis. Kõigepealt teisaldatakse alumise ammutamisega lõhatud kaljused kivimid, seejärel ülemise ammutamisega settekivimid. Selline järjestus võimaldab kaljused kivimid paigutada puistangu alumisse ossa, ülaossa aga Kvaternaari setted, mis tagab puistangute püsivuse ja loob soodsamad tingimused taimestumiseks. Kaevesammu laius katendikivimite eemaldamisel oleneb katendiekskavaatorite tehnilistest parameetritest ja paljandusskeemist ning on 30–45 m. 5.1.2 Kaevandamistööd Sirgala karjääris kasutatakse avakaevandamisel nii põlevkivi osalis-selektiivset kaevandamisviisi kui ka koosväljamist vastavalt tarbija (elektrijaam, õlitööstus) esitatud nõudlusele. Osalis-selektiivse kaevandamisviisi korral väljatakse tootsa põlevkivikihindi kihid selektiivselt, kihid kobestatakse enne väljamist mehaaniliselt võimsate buldooser-kobestitega (CAT D11R või Komatsu D475A). Põlevkivi kobestamine ja kaevandamine toimub kolme ala-astmega: ülemine aste – kihid E–F, vaheaste – kihid C–B ja alumine aste – kihid A–C. Lubjakivi vahekiht D/C, nn kaksikpaas, kobestatakse eraldi, misjärel paigutab koristusekskavaatori selle mitmekordse ümberekskaveerimisega väljatöötatud alale sisepuistangu jalamile. Koosväljamisel kobestatakse tootuskihind enne väljamist puur- ja lõhketöödega. Puurimiseks kasutatakse tigupuurvardaga keerd-lõike-puurpinke. Tootuskihind puuritakse ja lõhatakse ühe korraga kogu paksuses. 15 SELETUSKIRI Enefit Kaevandused AS-i mäeeraldise Sirgala karjäär kaevandamise loa muutmise taotluse juurde Nii osalis-selektiivsel kui ka koosväljamise meetodi kasutamisel laaditakse kobestatud kaevis kallurautodele mehhaanilise pärilabidas-tüüpi ekskavaatoritega või frontaallaaduritega (CAT, Komatsu, Volvo). Kaevise veoks kasutatakse BelAZ ja Hitatchi kallureid, millega transporditakse kaevis karjääri põlevkivilattu. 5.2 Põlevkivi kaevandamine allmaatööde käigus 5.2.1 Kaevanduse avamine Enefit Kaevandused AS plaanib mäeeraldise piires allmaakaevandamist mehhaniseeritud laavakompleksiga, maapinna täieliku langetamisega. Allmaakaevandamisel kasutatakse kaevandamata välja paneelettevalmistust. Paneelidega avamisel on loogiline järgida karjääri tootmistranšeede piire. Sel juhul sõltuvad paneelide kuju ja mõõtmed nende asukohast mäeeraldisel ja allmaa kaevandamise ettevalmistustööde algusest igas tranšees. Iga paneel jaotatakse kaevandamislankideks (laavadeks). Iga laava kontuuritakse stollide või strekkidega. Üks stoll või strekk on ettenähtud laavast kaevise veoks, teine tuulutamiseks, veekõrvalduseks ning materjalide ja inimeste veoks. Kaevevälja põlevkivi ammendamiseks kasutatakse üksikute pikkade laavadega kaevandamisviisi, lae täieliku langatamisega. Eeldatav ühe laava laius on 300 m ja pikkus 1-2 km. 5.2.2 Läbindustööde tehnoloogia Läbindustööd kaevevälja ettevalmistamisel põlevkivi kaevandamiseks seisnevad allmaa ettevalmistuskaeveõõnte rajamises. Ettevalmistuskaeveõõnteks on külg- ja kogumisstollid, montaažikambrid. Kaeveõõnte vahele jäetakse hoidetervikud, mis kavandatakse kaevandada koristustööde käigus. Põhiliseks kaeveõõnte läbindamisviis on puur- ja lõhketööd. Puurlõhketööde projekt koostatakse enne läbindustööde algust pärast ettevalmistuskaeveõõnte mõõtmete täpsustamist. 5.2.3 Koristustööde tehnoloogia Põlevkivikihindi purustamiseks ja väljamiseks kasutatakse pika ee kombaini, mis liigub kraapkonveieril piki ee rinda. Kombaini tööorgan on varustatud lõiketeradega, mis raimavad tootsakihindi, raimatud mäemass suunatakse kraapkonveierile. . Kombain liigub mööda kaldsooni edasi-tagasi piki ee rinda 20-30m pikkusel lõigul ja nihutab kraapkonveierit edasi. Kombaini liikumine piki ett toimub spetsiaalse eendur-mehhanismi ja suusa abil, mis on kinnitatud kraapkonveierile kogu laava pikkuses. Kombaini etteandemehhanismil on tähtratas, mis liigub mööda suuska ja tõmbab kombaini edasi. Kõik toestiku sektsioonid kinnituvad horisontaalsete hüdraulilise silindritega ee konveierile. Toestiku sektsioonid jaotuvad otstarbelt koristusette paigaldatavaks toestikuks ning laava ja stolli ühinemiskoha toestikuks. Sektsioonid teisaldatakse (tõmmatakse kraapkonveieri poole) üksteise järel pärast kombaini käiku. Liikurtoestiku sektsioone juhitakse eelmise toestatud sektsiooni alt (käsitsi juhtimisel) või kaugjuhtimispuldist (automatjuhtimisel). 16 SELETUSKIRI Enefit Kaevandused AS-i mäeeraldise Sirgala karjäär kaevandamise loa muutmise taotluse juurde Mehhaniseeritud kompleksi põhiosaks on kraapkonveier, mis asub piki koristusett kogu laava pikkuses, ühendades toestiku eri sektsioonid ja kombaini ühtseks tervikuks. Konveieri ajamipea asub konveieri stollis (kogumistollis), saba – tuulutusstollis (külgstollis). Koristuskombain liigub mööda ee konveierit, purustab põlevkivi ja laadib selle konveierile. Konveieri edasinihutamine ees toimub liikurtoestiku sektsioonide teisaldamisel tungraudadega, edasinihutamine võib olla laineline, osadena, frontaalselt, sõltudes kasutatavatest seadmetest ja kaevandamise tehnoloogiast. Ee konveieril liigub purustatud kaevis streki ümberlaadurisse, millele on paigaldatud purusti suuremõõduliste tükkide purustamiseks. Ümberlaaduri üks külg asub ee konveieri all, teine ülestõstetav külg paikneb lintkonveieri kohal ja laadib kaevise lindile. Ümberlaadur võib lintkonveieri kohal liikuda 10–12 m ulatuses, seejärel tuleb lintkonveierit lühendada. Ümberlaaduri peale paigaldatakse mehhaniseeritud toestiku vee-emulsiooni mahutiga pumbajaamad ja veemahutiga pumbajaam kombaini elektrimootori ja reduktori ning teiste elektriseadmete jahutamiseks. Lae toestamiseks kasutatakse mehhaniseeritud toestikku, toestiku sektsioonid paigaldatakse järjestikku kogu koristusee pikkuses. Lae langatamisel toimub lae juhtimine selle täielikul varistamisel. Mehhaniseeritud toestiku pideval teisaldamisel (koristusee edasiliikumisel) hoitakse kaevandatavate kivimite rõhk ee-eelses alas lubatud piirides ja tagatakse tööala ohutus. Lae langetamine toimub kindla vahemaa järel, mis on võrdne lähislae iseenesliku varingu sammuga, maapinnani ulatub varing vastavalt põhilae varingu sammule. Põhilae, samuti lähislae, käitumise põhilised näitajad määras juba 1950. a lõpus ja 1960. a alguses Peterburi Markšeideriinstituut (VNIMI). Lähislagi variseb F2 kihist kuni 3,5 m kõrgusele, kui ava jääb vahemikku 17–22 m. Põhilagi variseb kuni 11,6 m kõrgusele tootuskihindi laest avaga 24–36 m, kuni maapinnani ava korral 32–50 m. 5.2.4 Alternatiivse kaevandamistehnoloogia rakendamine Loa taotleja näeb kaevandmaist maapinna langetamisega põhialternatiivina. Samas tuleb silmas pidada, et Uusnova lahustüki keskosas on Cell Land OÜ le antud kaevandamisluba liiva kaevandamiseks Uusnova liivakarjääris. Loa taotleja on seisukohal, et põlevkivi kaevandamine liivakarjääri alt maapinna langetamisega ei halvenda kuidagi olukorda liivakarjääri kaevandamisloast tulenevate õiguste teostamisel. Siiski võib loa menetluse käigus selguda asjaolusid mis ei ole loa taotlejale täna teada. Juhul kui selgub, et langetamisega kaevandamisega kaasneb selliseid mõjusid mis võivad piirata teise loa omaja õiguste täitmist siis tuleb kaaluda alternatiivseid kaevandamisvõimalusi. Loa taotleja peab sellisel juhul otstarbekaks kaaluda kaevandamist kamberkaevandamisega ja reljeefi püsivuse säilitamisega. Sellisel juhul saab loa taotleja kaaluda tänases Estonia kaevanduses kasutatavale kaevandamistehnoloogiale analoogilise tehnoloogia rakendamist kas kogu laienduse ulatuses või osaliselt laienduse alal. Kuna loa taotleja ei tea täna asjaolusid mis tekitaksid vajaduse alternatiivse kaevandamistehnoloogia kaalumiseks siis taotluse koostamisel ka sellise võimaluse majanduslikku mõju ei ole analüüsitud. Kui menetluse käigus ilmnevad uued asjaolud siis on loa taotleja valmis alternatiivse tehnoloogia rakendamise kaalumiseks ning taotluse täiendamiseks. Samuti on vajadusel võimalik kaaluda ka 17 SELETUSKIRI Enefit Kaevandused AS-i mäeeraldise Sirgala karjäär kaevandamise loa muutmise taotluse juurde laus terviku jätmist liivakarjääri mäeeraldise alla. Kuna taotleja hinnangul oleks selline lähenemine vastuolus MaaPS §14 sätestatud maavara kaitse põhimõtetega siis näeb taotleja, et terviku jätmist tuleb kaaluda kõige viimase alternatiivina juhul kui peaksid ilmnema asjaolud mis kaaluvad oluliselt üle maavara säästva kasutamise põhimõtted. 5.3 Turba kaevandamine Turba kaevandamiseks on erinevaid alternatiive, ning tehnoloogia valik sõltub eelkõige majanduslikest kaalutlustest. Turba kaevandamiseks planeeritakse mäeeraldisel rajada kuivenduskraavide võrgustik, kust vesi voolab kogujakraavidesse. Kogujakraavide kaudu juhitakse kuivendusvesi eesvoolu. Kuivenduskraavide sügavus saavutatakse kraavide järkjärgult süvendamise teel. Eeldatavalt on kogu ala võimalik kuivendada isevoolselt ja suublana kasutada Mustajõge. Põlevkivi mäetööde vajadustest tulenevalt on planeeritud Mustajõe ümberjuhtimine väljapoole mäeeraldise piire. Uude voolusängi juhitakse ka Konsu peakraavi veed. Turbaala läbiva Konsu peakraavi voolusängi kasutatakse võimalusel ühe turbatootmisala läbiva magistraalkraavina, kust vesi juhitakse edasi Mustajõkke. Ühe alternatiivina kaalume kasutada kaevandamismeetodiks freesimist: 1. Turbaala ettevalmistustööd (raadatakse puud, tehakse kuivendustööd, juuritakse kännud ja eemaldatakse muu puitmaterjal, eemaldatakse sugekiht); 2. Rajatakse ca 20 x 500 m kraavidega eraldatud tootmisväljakud; 3. Turvas freesitakse; 4. Turvas pööratakse (2, 3 korda olenevalt ilmast); 5. Turvas vallitatakse; 6. Turvas kogutakse; 7. Turvas transporditakse mõnda Eesti Energia AS-ile kuuluvasse elektrijaama või teistele tarbijatele. Enne allmaa tehnoloogia juurutamist ei ole täpselt selge, kui ulatuslikud reljeefi ebatasasused pärast põlevkivi väljamist tekivad, mistõttu ei pruugi traditsiooniline freeskaevandamine turba kaevandamiseks sobiv meetod olla. Turba kaevandamiseks saab kasutada ka muid Eestis seni vähem kasutust leidnud tehnoloogiaid. Teise alternatiivina kaalume tükiturba tootmist: 1. Turbaala ettevalmistustööd (raadatakse puud, tehakse kuivendustööd); 2. Turvas tõstetakse ekskavaatoriga tükiturba laoturisse ja laotatakse kuivatusväljakule; 3. Turvas pööratakse (2, 3 korda olenevalt ilmast); 4. Turvas vallitatakse; 5. Turvas kogutakse; 18 SELETUSKIRI Enefit Kaevandused AS-i mäeeraldise Sirgala karjäär kaevandamise loa muutmise taotluse juurde 6. Turvas transporditakse mõnda Eesti Energia AS-ile kuuluvasse elektrijaama. 6 Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus Mäeeraldise Sirgala karjäär kaevandamata alal levivad peamiselt õhuke turbakiht, mille paksus ei ole piisav, et seda käsitleda maavarana. Põlevkivi pealmaatööde käigus segatakse turvas Kvaternaari setetega ja paigutatakse sisepuistangute pealmisse ossa. Selline lahendus aitab kaasa puistangute kiiremasse taimestumisse. Allmaa kaevandamise aladel mullastik säilib ning seda ei mõjutata. Kaevandamiseks taotletavate turbavaruplokkide piires viljakat mulda ei esine. Seal raadatakse mets ja kooritakse sugekiht. Kooritud sugekihti kasutatakse kaevandatud maa korrastamiseks. Sugekihti saab segada korrastamisel maapinna ülemisse kihti või täita sellega teede rajamise korral madalikke ning laukaid. 7 Kaevandamise käigus tekkivad kaevandamisjäätmed Jäätmeseaduse järgi on kaevandamisjäätmed jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringu, kaevandamise, rikastamise ja ladustamise tulemusel. Põlevkivi karjääriviisilisel kaevandamisel eraldatakse põlevkivikihtide hulgast kohati C/D vahekiht ja A1/B vahekiht, mida käsitletakse kuivrikastamisena. Enefit Kaevandused AS-ile on antud Narva karjääridele ühine jäätmeluba L.JÄ/327534, mille alusel on õigus tekitada 2 840 000 t/a kaevandamisjäätmeid. Kaevandamisjäätmeid kasutatakse karjääris puistangute rajamiseks, autoteede ja rajatiste ehitusel või antakse üle ettevõtjatele, kes kasutab jäätmeid väljaspool karjääriala ehitusmaterjalina. Narva karjääris taaskasutatakse tekkivad kaevandamisjäätmed täies ulatuses ja sellest tulenevalt ei lisata siinse taotluse juurde jäätmekava. Mäeeraldiselt Sirgala karjäär tekkivate jäätmete üle eraldi arvestust ei peeta. Narva karjääri neljalt mäeeraldiselt (KIMIN-46, KMIN-073, KMIN-074 ja KMIN-087) tekkinud viimaste aastate kaevandamisjäätmete kogused on järgmised: • 2014 – 1 091 923 tonni, • 2015 – 1 291 114 tonni, • 2016 – 909 319 tonni. Allmaatööde käivitumisel kaevandamisjäätmete kogus väheneb, sest ei toimu põlevkivi selektiivset väljamist ning lubjakivi vahekihid kaasatakse põlevkivi toodangusse. Uusnova lahustükile laienemisel ei ole näha jäätmetekke suurenemist. Turba kaevandamisel eemaldatakse enne kaevandamist tootmisalalt sugekiht, mida kasutatakse aunade aluste ning teede ettevalmistamisel. Vajadusel kasutatakse sugekihti ka laugaste täitmiseks. Planeeritud on kogu sugekiht ära kasutada. Turba sees esinevad üksikud suuremad rahnud ladestatakse vajadusel Narva karjääri katendi puistangutesse. 19 SELETUSKIRI Enefit Kaevandused AS-i mäeeraldise Sirgala karjäär kaevandamise loa muutmise taotluse juurde 8 Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus Kaevandamisega kaasnevaid mõjusid on põhjalikult hinnatud keskkonnamõju hindamise käigus (Metsur jt, 2015). Kuigi keskkonnamõju hindamine ei hõlmanud Uusnova lahustükki, on töös esitatud hinnangud relevantsed ka siinse taotluse juures. Siinkohal esitame lühida sünteesi keskkonnamõju hindamise aruande peamistest järeldustest: • Põlevkivi kaevandamiseks vajalik vee kõrvaldus mõjutab eelkõige Idavere–Kukruse ja selle kohal paiknevaid põhjaveekihte. Seejuures ei mõjuta kaevandamine Vasavere põhjaveekogumi keemilist seisundit. Kui Sirgala II karjäär ammendub ning veetase taastub absoluutkõrgusele 30 m, ei ohusta kaevandamine Vasavere veehaarde veebilanssi; • Kaevandamine avaldab kaitsealustele loodusobjektidele ja Natura 2000 aladele mõju kaevandusvee väljapumpamise tõttu. Peamine ohutegur on eelkõige selles, et kaitstavate taimeliikide soodsad kasvutingimused hävivad kaevandamisest tingitud kuivendamise tagajärjel. Kuivendamise vältimiseks on vajalik kavandada leevendusmeetmed; • Mõju Kurtna järvedele on võimalik vältida leevendusmeetmetega; • Mustajõe ümberjuhtimisega hävinevad vanas voolusängis elavad liigid, kuid on tõenäoline, et need liigid asustavad rajatava kanali; • Avakaevandamisega kaasnevad maapinna ja aluspinnase pöördumatud muutused. Allmaakaevandamise mõju on väiksem, kuid seegi võib põhjustada veerežiimi muutust, mis omakorda tingib vajaduse rekonstrueerida turba tootmisalade kuivenduskraavid; • Lõhketööd ei kujuta piirkonna ehitistele ohtu; • Kõikide karjääri tegevustel tekkiv ülenormatiivne müratase võib päeval kanduda 420 m ja öösel 2500 m kaugusele; • Ülenormatiivse tolmu kontsentratsioon võib põlevkivi transpordil levida teest 250 m kaugusele; • Jäätmete äraveoks on sõlmitud lepingud. Erandiks on kaevandamisjäätmed, mida taaskasutatakse sisepuistangute rajamiseks. 9 Maapõues tekkivate võimalike muutuste ennetamiseks ja vähendamiseks rakendatavad abinõud Karjääriviisilisel kaevandamisel on tõenäoline avarii masinate kütuse- või õlileke (Metsur jt, 2015). Kui avarii juhtub, on see vaja kiirelt kogumisvahendite abil likvideerida. Vältida tuleb masinate remonti kaevandamiskohas, Narva karjääri masinaid hooldatakse ja remonditakse karjääri tööstusterritooriumil angaarides. Võimalik, et põlevkivilaos tuleb ette tulekahjusid, mis võivad tekitada õhureostust ja põlevkivijääkide pinnasesse imbumist. Tulekahju vältimiseks ja/või kiireks likvideerimiseks peab ettevõttes olema tuleohutuse (profülaktiline ja likvideerimine) juhend ning tegevusplaan. Enefit Kaevandused AS kasutab kaevandamisel seadmeid, masinaid ja tehnoloogiat, mis vastavad kaasaja nõuetele. Nii on avariiolukordade tekkimise risk minimaalne. Ettevõte töötab ISO 9001, ISO 14001 ja OHSAS 18001 alusel juurutatud ning integreeritud juhtimissüsteemi järgi. 20 SELETUSKIRI Enefit Kaevandused AS-i mäeeraldise Sirgala karjäär kaevandamise loa muutmise taotluse juurde Allmaakaevandamisel on peamised riskid järgmised: • Masinate ja seadmete kütus või õli lekib ning võib sattuda põhjavette. Avarii korral tuleb leke spetsiaalsete kogumisvahendite abil kiiresti likvideerida. Masinaid tuleb hooldada ja remontida võimaluse korral töökojas; • Allmaakaeveõõntes võib esineda tulekahju. Tulekahju vältimiseks ning tulekahju tekke korral tuleb lähtuda tuleohutuse juhenditest ja tegevusplaanist; • Raskete geoloogiliste ja mäenduslike tingimuste tõttu võib tekkida lae varing. Tuleb jälgida ümbritsevate kivimite olukorda, sh lõhede ja pragude tekkimist. Lage tuleb toestada toestuspasside järgi. Turba kaevandamisel on peamised riskid järgmised: • Seadmete hoolduse või rikete tõttu satub pinnasesse õli või kütus. Selle vältimiseks tuleb seadmeid regulaarselt hooldada. Hooldus peab toimuma selleks ettenähtud kõva kattega aladel, kus on vedelike pinnasesse imbumine raskendatud; • Turba tootmisväljakud süttivad. Selle vältimiseks jälgitakse freesturba laadimisel ja transportimisel tuule kiirust. Kui tuule kiirus kasvab üle 6 m/s, kontrollitakse laadimispunkti ja turbaveeremitele paigutatud sädemepüüdjate tehnilist seisukorda ning puhastatakse turbatolmust heitgaaside masinate väljalasketorud ja kollektorid. Seejärel jätkatakse tööga. Tuule kiiruse tõustes üle 12 m/s peatatakse turbaveeremite ja laadimispunktide töö. Lisaks on kõik turbatootmises kasutatavad masinad varustatud taadeldud tulekustutitega. Lisaks eelpool nimetatule täidetakse kõiki majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses „Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise ohutusnõuded1“ esitatud nõudeid. 10 Korrastamise suund ja maa-ala hilisem kasutamine Kaitseministeerium soovib olemasolevat Sirgala harjutusväljakut laiendada selliselt, et see hõlmab peaaegu tervet mäeeraldist (joonis 3). Harjutusvälja laienemine on kajastatud Toila valla üldplaneeringus, Vaivara valla üldplaneeringus ja rahandusministeeriumisse järelevalvesse esitatud Ida-Viru maakonnaplaneeringus 2030+. Seejuures on kaitseministeerium avaldatud soovi, et pärast kaevandamist jäetakse kaevandatud maa bioloogiliselt korrastamata. Eelnevast lähtudes küsis Enefit Kaevandused AS loa andjalt uued korrastamistingimused, mis anti 20.09.2017. Tingimuste järgi tuleb Sirgala harjutusväljaku ja selle planeeritava laienduse juures kaitseministeeriumi sooviga arvestada. Muu osa Sirgala karjäärist tuleb metsastada. Muudetud tingimuste järgi tuleb kehtivat korrastamisprojekti täpsustada. Kuna Uusnova lahustüki kohta korrastamisprojekt puudub, siis ei esitata siinse taotlusega korrastatud ala plaani. Taotluse menetluse käigus tehakse keskkonnamõju hindamine, mis võib seada täiendavaid tingimusi ning võimalik, et teeb seda ka korrastamise puhul. Ühtlasi on Uusnova lahustükile antud liiva kaevandamise luba OÜ-le CellLand. Seetõttu täpsustatakse olemasolevat korrastamisprojekti keskkonnamõju tulemuste selgudes, võttes seejuures arvesse OÜ-le CellLand antud mäeeraldise korrastamist. 21 SELETUSKIRI Enefit Kaevandused AS-i mäeeraldise Sirgala karjäär kaevandamise loa muutmise taotluse juurde Sirgala karjääris on kaevandatud maad korrastatud kaevandamisega samal ajal. Vaalkaevandamisel tõstetakse pehme ja kobestatud kaljune katend draglainiga põlevkivi pealt väljatöötatud alale. Seejuures tõstetakse ümber esmalt kaljune katend ja seejärel pehme katend. Moodustatud puistangud tasandatakse hiljem. Selline skeem loob sobivad tingimused maa bioloogiliseks korrastamiseks. Katendi ümberpaigutamisel moodustub uue aluskivimite struktuuri ja pinnakattega tehnogeenne maastik. Kujundatav tehisreljeef on mõnevõrra kõrgem esialgsest looduslikust reljeefist aluskivimite kobestatuse ja tranšeedest välja tõstetud materjali tõttu. Transpordiks kasutatavaid tranšeesid ei ole täidetud. Tehnoloogilisele korrastamisele on järgnenud bioloogiline korrastamine, mille käigus istutatakse tasandatud alale mets. Varasema kogemuse põhjal on sobivaimaks puuliigiks harilik mänd. Pärast varude ammendamist lõpetatakse veekõrvaldus, mille tulemusel tranšeed täituvad veega ning moodustuvad veekogud (joonis 4). Täidetud alad jäävad enamasti kuivaks. Selle tulemusena moodustub kammikujuline tehisjärvistu. Karjäärivee väljapumpamise lõpetamisel reguleeritakse moodustuvate karjääriveekogude veetase tasemel, mis ei põhjusta karjääri ümbritsevatel aladel liigniiskust ja soostumist. Veetaseme reguleerimine on oluline eeskätt mäeeraldise loodeosas, sest seal vähendaks madalale jääv veetase Vasavere põhjaveekogumi saadaolevat potentsiaalset põhjaveevaru. Soovituslik veetaseme kõrgus mäeeraldise põhjaosas on 30 m üle merepinna ja lõunaosas 26 m (Tamm ja Osjamets, 2013). 22 SELETUSKIRI Enefit Kaevandused AS-i mäeeraldise Sirgala karjäär kaevandamise loa muutmise taotluse juurde Joonis 4. Illustratsioon olukorrast, kui Narva karjääri moodustavatel mäeeraldistel (KMIN-046, KMIN-073, KMIN-074, KMIN-087) lõpetatakse vee pumpamine ning põhjavesi taastub Tamm ja Osjamets (2013) soovitatud kõrgustele (esitatud numbritega kaardil). Aluskaart Maa-Ameti ortofoto. Modelleerimisel kasutati Maa-Ameti aerokontrolli mõõdistuse kõrgusandmeid Korrastamise lõplikku maksumust ei ole võimalik praegu prognoosida. See sõltub kaitseministeeriumi soovist. Üldiselt on karjääri tehnoloogilise korrastamise maksumus 5000– 10 000 €/ha ning sõltub suuresti pehme ja kaljuse katendi osakaalust ning aluspõhja kivimite savikusest. Bioloogilise korrastamise hind on ca 1000 €/ha, kuid kaitseministeerium on avaldanud soovi, et seda ei tehtaks. Kaevanduse alal piirdub korrastamine eeldatavalt vaid šurfide ja puuraukude sulgemisega ning korrastamine on töö väiksema mahu tõttu odavam. Turba plokkide ala planeeritakse tehnoloogilise korrastamiseta metsastada, v.a juhul, kui kaitseministeerium avaldab teistsugust soovi. Eeldatavalt jääb turbaala bioloogilise korrastamise kulu samasse suurusjärku, kui aheraine puistangute metsastamise korral. 11 Kaevandamisega kaasneva sotsiaal-majandusliku mõju analüüs Kaevandamisega kaasnevat mõju on põhjalikult hinnatud keskkonnamõju hindamise käigus (Metsur jt, 2015). Keskkonnamõju hindamine ei käsitlenud taotletavat Uusnova lahustükki, kuid eeldatavalt on mõju sarnane keskkonnamõju hindamise olemasolevas aruandes esitatule. Siinkohal esitame lühida sünteesi keskkonnamõju hindamise aruande peamistest järeldustest: • Põlevkivitööstusel on piirkonnale tugev positiivne mõju tööhõive kaudu; • Põlevkivitööstusel on positiivne mõju, sest keskmine töötasu ületab maakonna keskmist; • Põlevkivitööstuse positiivne mõju ettevõtlusele seisneb põlevkiviettevõtete omanikutulus; • Negatiivse mõjuna on kaevandamisterritooriumil kehtivad piirangud, mis pärsivad näiteks metsanduse ja põllumajandusettevõtete arengut; • Positiivne mõju kohalikele omavalitsustele avaldub eelkõige laekuva ressursitasu kaudu; • Põlevkivitööstus ei põhjusta ohtu inimese tervisele ega avalda olulisel määral mõju heaolule. 12 Kasutatud kirjandus Metsur, M., Kaljuste, M., Tamm, I., Toomik, A., Kukk, R. (2015.) Eesti Energia Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046 KMIN-074 ja KMIN-087 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne, AS Maves ja OÜ Inseneribüroo Steiger, Tallinn, alla laetud http://www.envir.ee/sites/default/files/narva_kmh_05.06.2015_avalikustamiseks- vaike.pdf, kasutatud 09.03.2017 Tamm, I. ja Osjamets, M. (2013.) Narva karjääri allmaakaevandamisest tulenevate hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos mudeli koostamine, AS Maves, Tallinn Vahtra, H. ja Niitlaan, E. (2013.) Eesti põlevkivimaardla Narva karjääri, Narva põlevkivikarjääri II, Sirgala karjääri ja Sirgala II karjääri mäeeraldiste katendis leiduva Puhatu turbamaardla turbavaru osalise ümberhindamise ja registrikande muutmise seletuskiri 23 SELETUSKIRI Enefit Kaevandused AS-i mäeeraldise Sirgala karjäär kaevandamise loa muutmise taotluse juurde (varu seisuga 01.10.2013.a), OÜ Inseneribüroo Steiger, Ida-Virumaa, EGF 8615 13 Taotluse koostaja ning soovitud loa edastamise viis Taotlus koostas Eesti Energia AS arendusteenistus. Taotlus valmis 15.02.2019. Taotluse rahuldamisel soovime muudetud kaevandamisluba elektroonselt aadressil [email protected] ja [email protected]. Kinnitan: Enefit Kaevandused AS juhatuse liige Oleg Nikitin ………………….. /allkiri/ Koostajad: Geoloogiainsener Lauri Joosu ………………….. /allkiri/ Maavarade arendusjuht Tarmo All ………………….. /allkiri/ Lisa 1 Mäeeraldise piiripunktide koordinaatide tabel Sirgala lahustükk NR X Y NR X Y 1 6 575 597,66 717 012,81 41 6 581 881,68 703 869,81 2 6 575 962,26 716 951,58 42 6 581 783,87 703 679,81 3 6 576 197,78 716 733,77 43 6 581 698,96 703 682,96 4 6 576 715,14 716 797,82 44 6 581 284,71 703 698,18 5 6 577 588,34 716 759,76 45 6 580 843,64 703 930,05 6 6 577 641,63 716 742,54 46 6 580 558,47 704 080,83 7 6 577 973,14 716 641,42 47 6 580 164,91 704 288,70 8 6 578 680,50 716 426,76 48 6 579 321,83 704 820,30 9 6 579 725,66 714 716,61 49 6 579 098,89 704 960,98 10 6 579 781,10 714 625,91 50 6 578 876,13 705 101,32 24 SELETUSKIRI Enefit Kaevandused AS-i mäeeraldise Sirgala karjäär kaevandamise loa muutmise taotluse juurde 11 6 579 780,27 714 568,15 51 6 578 592,78 705 279,90 12 6 579 755,61 712 704,25 52 6 577 347,20 706 145,82 13 6 579 747,17 712 074,84 53 6 577 194,94 706 251,74 14 6 579 781,27 712 048,19 54 6 577 146,28 706 285,51 15 6 579 834,23 712 006,98 55 6 576 871,87 706 297,75 16 6 579 876,60 712 169,17 56 6 575 771,44 706 346,91 17 6 579 906,89 712 398,06 57 6 572 780,95 706 480,63 18 6 579 985,17 712 584,75 58 6 570 732,83 706 572,16 19 6 580 050,21 712 471,71 59 6 570 831,64 708 779,82 20 6 580 303,43 712 425,37 60 6 571 045,47 713 564,87 21 6 581 099,01 712 084,60 61 6 570 650,91 713 582,41 22 6 581 180,94 711 948,72 62 6 570 654,38 713 666,65 23 6 581 037,28 711 601,82 63 6 570 655,21 713 721,43 24 6 581 112,09 711 483,32 64 6 570 692,62 713 767,78 25 6 581 038,27 711 396,60 65 6 570 734,98 713 818,92 26 6 581 368,78 711 445,42 66 6 570 801,19 713 900,68 27 6 581 662,88 711 488,79 67 6 570 819,39 713 916,40 28 6 581 879,36 711 629,30 68 6 570 889,40 714 003,78 29 6 581 914,61 711 968,09 69 6 570 889,40 714 095,97 30 6 582 194,32 711 955,51 70 6 570 911,91 714 966,19 31 6 583 331,00 710 513,47 71 6 570 912,74 715 015,51 32 6 583 368,57 708 219,59 72 6 571 774,35 714 978,60 33 6 583 336,96 707 510,24 73 6 575 605,44 714 812,44 34 6 583 274,56 707 012,56 74 6 575 616,53 715 062,18 35 6 583 162,35 706 517,05 75 6 575 279,56 716 478,57 36 6 582 890,26 706 028,81 76 6 575 376,05 716 509,35 37 6 582 688,18 705 537,26 77 6 575 409,81 716 586,14 38 6 582 573,49 705 212,05 25 SELETUSKIRI Enefit Kaevandused AS-i mäeeraldise Sirgala karjäär kaevandamise loa muutmise taotluse juurde 39 6 582 523,67 705 115,39 40 6 581 911,30 703 927,07 Uusnova lahustükk NR X Y NR X Y 78 6 567 146,86 721 645,93 118 6 567 659,26 721 791,24 79 6 567 240,04 721 371,03 119 6 567 652,14 721 786,44 80 6 567 269,00 721 285,79 120 6 567 644,53 721 782,14 81 6 567 322,13 721 115,16 121 6 567 636,58 721 778,50 82 6 567 378,73 720 987,56 122 6 567 628,47 721 775,69 83 6 567 515,10 720 559,89 123 6 567 547,54 721 751,19 84 6 567 507,49 720 519,84 124 6 567 545,23 721 750,53 85 6 567 531,32 720 443,54 125 6 567 542,25 721 749,70 86 6 567 542,08 720 206,54 126 6 567 490,28 721 737,12 87 6 567 559,46 719 999,66 127 6 567 445,59 721 720,57 88 6 567 581,97 719 714,17 128 6 567 421,10 721 711,97 89 6 567 653,96 719 657,07 129 6 567 385,68 721 698,56 90 6 567 747,14 719 280,88 130 6 567 379,06 721 696,24 91 6 567 748,96 719 228,41 131 6 567 343,81 721 685,65 92 6 568 054,48 719 169,16 132 6 567 341,82 721 684,99 93 6 568 140,38 719 152,45 133 6 567 332,88 721 683,00 94 6 568 218,66 719 137,22 134 6 567 288,53 721 675,23 95 6 568 222,47 719 131,43 135 6 567 219,18 721 657,52 96 6 568 518,56 718 676,79 136 6 567 212,89 721 656,03 97 6 568 844,60 718 172,66 137 6 567 171,52 721 648,25 98 6 568 860,65 718 141,05 138 6 567 166,06 721 647,42 99 6 568 929,01 718 129,30 139 6 567 160,43 721 646,92 100 6 569 246,77 718 129,14 26 SELETUSKIRI Enefit Kaevandused AS-i mäeeraldise Sirgala karjäär kaevandamise loa muutmise taotluse juurde 101 6 569 404,33 721 655,03 102 6 569 404,50 721 919,68 103 6 569 328,37 721 928,61 104 6 569 323,90 721 929,27 105 6 569 279,54 721 936,39 106 6 569 237,34 721 942,35 107 6 569 233,53 721 943,01 108 6 569 190,17 721 951,29 109 6 569 183,72 721 952,78 110 6 569 177,26 721 954,76 111 6 569 170,97 721 957,08 112 6 569 164,85 721 959,89 113 6 569 158,56 721 963,04 114 6 569 139,03 721 966,84 115 6 569 102,45 721 972,97 116 6 567 674,82 721 804,65 117 6 567 666,04 721 796,71 27  Lisa 2. Mäeeraldise teenindusmaa piiripunktide koordinaatide tabel (esitatakse vaid elektroonselt) Lisa 3 Rendile antud katastriüksuste loetelu (seisuga 01.02.2019) Renditakse katastriüksust Katastritunnus Aadress/Nimi Lepingu algus Lepingu lõpp Kasutusala pindala ha Kogupindala ha täielikult/osaliselt 22901:003:0400 Sirgala karjäär 11 16.03.2005 3.05.2019 470,79 1063,7 osaliselt 22901:003:0400 Sirgala karjäär 11 18.05.2006 3.05.2019 162,33 1063,7 osaliselt 22901:003:0440 Sirgala karjäär 17 16.03.2005 3.05.2019 118,18 637,9 osaliselt 22901:006:0015 Narva karjäär 12 15.02.2005 10.08.2019 145,04 161,48 osaliselt 22901:006:0017 Sirgala karjäär 19 15.02.2005 3.05.2019 79,27 79,27 täielikult 80201:002:0140 Narva karjäär 2 15.02.2005 3.05.2019 4,42 4,42 täielikult 80201:002:0213 Nuka 15.02.2005 3.05.2019 2,56 2,56 täielikult 80201:002:0358 Põlevkivi 8.03.2006 7.03.2031 162,66 162,66 täielikult 80201:002:0363 Leiukoha 8.03.2006 7.03.2031 16,55 16,55 täielikult 80201:002:0488 Sirgala tee 15.02.2005 3.05.2019 23,21 23,21 täielikult 80201:002:0489 Argilliidi 15.02.2005 3.05.2019 554,9 554,9 täielikult 80201:002:0700 Sirgala karjäär 2 15.02.2005 3.05.2019 28,4 28,4 täielikult 80201:002:0740 Sirgala karjäär 2 15.02.2005 3.05.2019 19,3 19,3 täielikult 85101:011:0032 Haraka 15.02.2005 3.05.2019 7,64 7,64 täielikult 85101:011:0034 Leevikese 29.12.2004 10.08.2019 178,07 178,07 täielikult 85101:011:0103 Põdra 15.02.2005 3.05.2019 1 222,76 1222,76 täielikult 85101:011:0210 Mätiku 15.02.2005 3.05.2019 76,4 76,4 täielikult 85101:011:0240 Mälgi 15.02.2005 3.05.2019 23,9 23,9 täielikult 26 Lisa 4 Eesti Maavarade Komisjoni 21.12.199 protokolliline otsus nr 99-54, mille põhjal tunnistas keskkonnaminister 22.12.1999 Sirgala käevevälja III ploki varu passiivseks 27 Lisa 5 Eesti põlevkivimaardla Narva ja Sirgala kaevevälja põlevkivivaru ümberhindamine (varu seisuga 01.01.2018) (esitatakse vaid elektroonselt) Lisa 6 Käskkiri nr 1-2/18/655 Ida-Viru maakonna Eesti põlevkivimaardla Narva ja Sirgala kaeveväljade registrikannete muutmine 31.08.2018 (esitatakse vaid elektroonselt) Lisa 7 Eesti põlevkivimaardla Permisküla uuringuvälja registrikaardi (0001) täpsustamine 2007 (esitatakse vaid elektroonselt) Lisa 8 Eesti põlevkivimaardla varu täpsustamine Keskkonnaregistris (10.07.2008 nr 919) (esitatakse vaid elektroonselt) Lisa 9. Aruanne, millega võeti maavarana arvele turbaplokid 31 ja 32 (esitatakse vaid elektroonselt) Lisa 10. Geoloogilise uuringu aruanne, mille alusel võeti maavarana arvele turbaplokk nr 30 (esitatakse vaid elektroonselt) Lisa 11 ruumikujud (esitatakse vaid elektroonselt) Lisa 12 Riigilõivu tasumise kinnitus (esitatakse vaid elektroonselt) 28  Märkused: 1. Plaani koostamisel on kasutatud: - Keskkonnaregistri maardlate nimistu andmed (allikas: Maa-amet, seisuga 04.06.2018); - Katastriüksuste piiriandmed (allikas: Maa-amet, seisuga 21.01.2019) - Looduskaitselised objektid EELIS andmekogust (seisuga 01.01.2019) - Kitsenduste kaardi andmed (allikas: Maa-amet, seisuga 21.01.2019) - Lihtsustatud kaevandatud ala seisuga 01.01.2019 - Turba ja põlevkivi puuraukude andmed pärinevad erinevatest geoloogilistest uuringutest 4284 2. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH 2000. 30,86 2,61 3. Reljeef genereeriti Maa-Ameti kõrgusandmetest, mis eelnevalt üldistati. 4283 -0,59 0,06 4. Puuraukude kõrgusandmed viidi EH2000 kõrgusüsteemi kasutades 31,08 4,48 NARVA KARJÄÄR 0,48 1,67 Maa-ameti kalkulaatorit: http://www.maaamet.ee/rr/ymudel/ 5. Plaanil kuvatakse puurauke osaliselt, et säilitada loetavus. 6. Taotletava mäeeraldise pindala on 11 624,06 ha, sh Uusnova lahustükk 583,91 ha. 7. Mäeeraldise teenindusmaaNARVApindala PÕLEVKIVIKARJÄÄR on 3 206,29 ha. Uusnova II lahustükile teenindusmaad ei taotleta. 8. Mäeeraldis paikneb Toila ja Alutaguse valla ning Narva Jõesuu linna teeritooriumil, sh Uusnova lahustükk paikneb Alutaguse valla territooriumil. Mäeeraldise nurgapunktide 9. Kasutatud tarkvara: MapInfo 17.0.3. koordinaadid NR Y X 78 721 645,93 6 567 146,86 0 6 000 4369 79 721 371,03 6 567 240,04 30,01 2,10 metres -3,09 -0,44 80 721 285,79 6 567 269 81 721 115,16 6 567 322,13 Mäeeraldise asukohaskeem. Mõõtkava 1:150 000 IV 82 720 987,56 6 567 378,73 4296 83 720 559,89 6 567 515,1 4295 30,22 1,45 84 720 519,84 6 567 507,49 4294 -2,78 -0,89 30,95 1,12 85 720 443,54 6 567 531,32 -1,32 31,15 -3,45 2,24 86 720 206,54 6 567 542,08 -0,55 -0,12 87 719 999,66 6 567 559,46 88 719 714,17 6 567 581,97 4365 28,73 -3,98 89 719 657,07 6 567 653,96 -7,08 -6,24 90 719 280,88 6 567 747,14 91 719 228,41 6 567 748,96 6853 92 719 169,16 6 568 054,48 6832 31,35 -2,05 6818 6677 4361 31,33 6707 30,21 1,38 -5,25 -4,55 31,38 -0,51 28,76 -1,95 93 719 152,45 6 568 140,38 -3,27 -0,20 6842 30,58 -0,76 -1,50 -1,05 -7,25 -4,45 31,32 -1,14 -3,82 -3,10 -2,77 -3,62 -3,10 94 719 137,22 6 568 218,66 -6,58 -3,63 UUSNOVA LIIVAKARJÄÄR 95 719 131,43 6 568 222,47 96 718 676,79 6 568 518,56 97 718 172,66 6 568 844,6 98 718 141,05 6 568 860,65 99 718 129,3 6 568 929,01 100 718 129,14 6 569 247,6 4311 101 719 848,89 6 569 324,39 4310 6612 6843 -4,02 28,61 -2,50 102 719 850,38 6 569 323,9 6628 -2,54 30,30 -2,06 30,39 4309 29,68 -5,11 -4,61 -6,00 -4,87 III' -8,01 -6,42 30,30 30,88 -2,66 -6,92 -5,01 103 721 606,21 6 569 402,51 III -7,00 -3,55 -6,62 -5,12 2410 -6,24 -2,44 104 721 635,67 6 569 404,33 25,27 -4,84 -6,44 105 721 635,67 6 569 404,17 106 721 918,19 6 569 416,41 107 721 928,61 6 569 328,37 108 721 929,27 6 569 323,9 109 721 936,39 6 569 279,54 6946 110 721 942,35 6 569 237,34 29,92 -3,31 6897 -8,48 -5,78 6760 111 721 943,01 6 569 233,53 6849 30,03 -5,01 6844 30,22 -3,27 29,94 -4,04 -8,18 -7,32 6827 112 721 951,29 6 569 190,17 30,09 -6,84 29,64 -4,16 -6,39 -5,69 -7,17 -6,45 -11,51 -9,61 -8,36 -6,47 113 721 952,78 6 569 183,72 114 721 954,76 6 569 177,26 6948 30,05 -4,73 115 721 957,08 6 569 170,97 -10,25 -7,00 116 721 959,89 6 569 164,85 Tingmärgid Sirgala mäeeraldise piir 117 721 956,58 6 569 117,35 Sirgala mäeeraldise nurgapunkt ja number 118 721 958,07 6 569 097,16 Sirgala mäeeraldise teenindusmaa piir 119 721 965,69 6 569 041,71 Sirgala mäeeraldise teenindusmaa nurgapunkt ja number IV' 4315 4316 120 721 804,65 6 567 674,82 Külgneva mäeeraldise piir 29,64 -4,67 4314 -8,87 -7,15 121 721 796,71 6 567 666,04 Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 27,37 -5,81 28,95 -5,71 6668 -10,56 -8,21 Põlevkivi ploki piir, number ja kategooria 122 721 791,24 6 567 659,26 -16,64 -13,29 30,23 -5,09 Kaasneva maavara ploki piir, number ja kategooria -7,98 -7,58 123 721 786,44 6 567 652,14 5093 124 721 782,14 6 567 644,53 57,29 -3,71 Puuraugu number -11,42 -6,27 puuraugu suudme abs. kõrgus, m põlevkivikihindi lasumi abs. kõrgus, m 125 721 778,5 6 567 636,58 puuraugu põhja abs. kõrgus, m põlevkivikihindi lamami abs. kõrgus, m 126 721 775,69 6 567 628,47 IV-12 Piketi ja sondeerimispunkti number 0 vähelagunenud turbakihi paksus, m 127 721 751,19 6 567 547,54 0,8 hästilagunenud turbakihi paksus, m 128 721 750,53 6 567 545,23 I I' Geoloogilise läbilõike joon 129 721 749,7 6 567 542,25 Maapinna samakõrgusjoon, m 130 721 737,12 6 567 490,28 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m 131 721 720,57 6 567 445,59 Veekogu ja kalda piiranguvöönd 132 721 711,97 6 567 421,1 98092 Geodeetiline punkt ja kood 0 1 000 133 721 698,56 6 567 385,68 Kaitseala, hoiuala ja Natura 2000 ala 134 721 696,24 6 567 379,06 metres 135 721 685,65 6 567 343,81 Kaitsealuse liigi kasvukoht või püsielupaik Töö pealkiri 136 721 684,99 6 567 341,82 Geofüüsikaline anomaalia Graafiline lisa 1/5 Enefit Kaevandused AS Joonise sisu 137 721 683 6 567 332,88 Katastriüksuse piir ja tunnusnumber Leht 3/3 kaevandamisloa KMIN-074 Mäeeraldise plaan Uusnova 138 721 675,23 6 567 288,53 Piiranguvöönd (tee, elektriliin, kultuurimälestis; KPOIS) muutmine lahustükk Mõõtkava 139 721 657,52 6 567 219,18 Ida-Viru maakond 1 : 10 000 Maaparandushoiuala (KPOIS) 140 721 656,03 6 567 212,89 141 721 648,25 6 567 171,52 ENEFIT KAEVANDUSED AS Koostas Lauri Joosu 142 721 647,42 6 567 166,06 Jaama tn 10, 41533 JÕHVI Tel 336 4801 Kontrollis Tarmo All Kuupäev 26.09.2019 143 721 646,92 6 567 160,43 Faks 336 4803 Kinnitas Oleg Nikitin  1. Põhjaveekogumite piiriülesus 1.1. Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum (6) Hüdrogeoloogiline ehitus. Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum on moodustatud Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi veekihtidest. Administratiivselt paikneb põhjaveekogum tervenisti Ida-Viru maakonnas põlevkivi kaevandamisalast väljaspool. Põhjaveekogumi piirid on määratletud eeskätt administratiivsete ja hüdrogeoloogiliste mõjupiirkondade järgi ning riigipiiriga. Põhjaveekogumi läänepiir ühtib Ida-Viru maakonna piiriga, põhjapiir kulgeb mööda Põhja-Eesti klinti, idapiir piki Narva jõge ja lõunas ulatub põhjaveekogum Peipsi järveni. Põhjaveekogumit moodustavad veekihid jätkuvad ka teisel pool Narva jõge Venemaal, mistõttu kohati võib aset leida ka piiriülene veevahetus. Suhteliselt tinglik on piir Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumiga. Põhjaveekogumi pindala on 2099 km2, maksimaalne ulatus läänest itta on 84,0 km ja põhjast lõunasse 67,2 km.1 Põhjaveekogumi lasuv veepide on äärmiselt ebaühtlane. Ida-Viru põlevkivibasseinist põhja pool lasuv veepide praktiliselt puudub ja vettandvad kivimid on kaetud suhteliselt õhukese glatsiaalse geneesiga, valdavalt moreenist koosneva pinnakattekihiga. Põlevkivikaevandustest lõuna pool on laia levikuga ka Kesk-Devoni Narva lademe sporaadiliselt vett andev veekiht, mis kohati moodustab lasuva veepideme. Vettandvad kivimid on lubjakivid ja dolomiidid, mis on kohati tugevasti karstunud ja lõhestunud (eriti 30 m paksune ülemine osa). Vanuseliselt haaravad põhjaveekogumi kivimid peaaegu kogu Ordoviitsiumi läbilõike Kunda lademest kuni Porkuni lademeni. Põhjaveekogumi paksus suureneb lõuna suunas 8–10 m Põhja-Eesti klindil kuni 80–90 meetrini Peipsi järve ääres. Põhjaveevoolu suunad. Põhjaveekogum toitub avamusalal läbi pinnakatte infitreeruvast sademeveest ja idaosas Kesk–Alam-Devoni põhjaveekogumi veest. Põhjavee survepind jälgib suures osas maapinna reljeefi. Suuremal osal alast on põhjavee survepind 1–3 m sügavusel maapinnast. Põhjavesi infiltreerub allpool lasuvasse Ordoviitsiumi–Kambriumi põhjavee- kogumisse, liigub transiitvooluna Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumisse (seni kuni kaevandusvett välja pumbatakse). Väljavoolualadeks on Põhja- Eesti klint, Peipsi järv ja Narva jõgi. Viimaste dreneerivast mõjust tingituna märkimisväärset piiriülest veevahetust ei toimu. Põhjaveekogumi põhjaveerežiim sõltub looduslike faktorite (sademed, aurumine jm) ja Estonia kaevanduse ning Narva karjääride vee ärajuhtimise koosmõjust. Kvaternaari veekihtide, sealhulgas Puhatu soostiku rabalasundi veerežiim sõltub eelkõige sademetest. Käesoleval ajal ei ole kaevandamise mõju Puhatu soostiku veerežiimile täheldatud. 1 Perens, R., Savitski, L., Savva, V., Jaštšuk, S., Häelm, M., 2012. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine ja põhjaveekogumite hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Tallinn, EGK.  Filtratsiooniomadused. Vettandvad kivimid on lubja- ja dolokivid, mis on kohati tugevasti karstunud ja lõhestunud (ülemine, 30 m paksune osa), vesi liigub vettandvate kivimite lõhedes. Põhjaveekogumi karbonaatkivimite ülemises, kuni 20 m paksuses osas on filtratsiooni- koefitsient 5–30 m/ööp, sügavusvahemikus 20–50 m 3–5 m/ööp ning sügavamal kui 50 m 1– 2 m/ööp. Põhjaveekogumi veejuhtivus km oleneb avatud intervalli sügavusest ja on võrdlemisi muutlik. Valdavalt on veejuhtivus 30–300 m2/ööp.2 Põhjaveevoolu looduslik liikumiskiirus on tavaliselt 1–10 m/ööp. Kihtidevahelise transversaalse põhjavee liikumise kiiruseks hinnatakse 0,001–1 m/ööp. Vettandvate kivimite efektiivpoorsus on hinnanguliselt 0,03. Põhjavee liikumise kiirus on valdava hüdraulilise gradiendi 0,0007 juures 0,07 m/ööp.3 Põhjaveekogumi looduslik veeressurss, põhjaveevõtt, põhjavee tarbevaru ja selle kasutamine. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas on põhjaveekogumi tegelikuks põhjaveeressursiks hinnatud 139 793 400 m3/aastas ehk 382 996 m3/ööp. Põhjaveekogumis puuduvad kinnitatud põhjaveevaruga veehaarded. Veevõtt puurkaevudest moodustab 236 m3/ööp.4 Tingituna Narva jõe dreenivast mõjust on põhjavee liikumine valdavalt küll Venemaa suunas, kuid äravool, 562,5 m3 ööpäevas ehk 205 313 m3 aastas (tabel 1), piirdub sissevooluga Narva jõkke. Tabel 1. Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumi piiriüleselt liikuva põhjaveekoguse arvutus5 Lõik Lõigu Põhjavee- I arvutuse Piiriülene Jrk. põhjavee tasemete h Ristlõike Ristlõike k, veevahetus, m³/a pikkus vahekaugus, I paksus pindala nr koguse vahe Δh, l m/d L, m l, m b, m ω, m² Sisse Välja määramiseks m 1 A` - B` 15300 5 6800 0,0007 25 382500 2,0 - 205 313 2 B` - C` 10900 0 3900 0 25 272500 4,0 0 0 1.2. Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (7) Hüdrogeoloogiline ehitus. Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum on moodustatud Ordoviitsiumi veekompleksi Nabala–Rakvere, Keila–Kukruse ja Lasnamäe– Kunda veekihist. Põhjaveekogum levib Ida-Viru maakonna keskosas. Põhjaveekogumi piirid on määratletud eeskätt põlevkivikaevandamise ja -energeetika mõjupiirkonnaga ja riigipiiriga. See on ala, mille põhjavesi on, johtuvalt kaevanduste, karjääride, samuti keemia- ning 2 Perens, R., Savitski, L., Savva, V., Jaštšuk, S., Häelm, M., 2012. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine ja põhjaveekogumite hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Tallinn, EGK. 3 Perens, R., Savitski, L., Savva, V., Jaštšuk, S., Häelm, M., 2012. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine ja põhjaveekogumite hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Tallinn, EGK. 4 Perens, R., Savitski, L., Savva, V., Jaštšuk, S., Häelm, M., 2012. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine ja põhjaveekogumite hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Tallinn, EGK. 5 Perens, R, Kebbinau, K. 2016. Piiriülese veevahetuse määramine Eesti põhjaveekihtides. Tallinn. 53 lk. EGF8742 energeetikatööstusettevõtete ning nende jäätmeladestuste mõjust, joogiveeallikana perspektiivitu. Läänes ulatub põhjaveekogum suletud Kiviõli kaevanduse ja Põhja-Kiviõli põlevkivikarjäärini, põhja poolt haarab põhjaveekogum suletud Kohtla, Käva ja Kukruse kaevanduse, lõunast Uus-Kiviõli ja Ojamaa kaeveväljad ning Estonia kaevanduse. Piiriülese veevahetusega on seotud ainult Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumist ida poole jääv põhjaveekogumi osa, mis haarab OÜ Eesti Energia Kaevandused Sirgala, Viivikonna ja Narva karjäärid. Põhjaveekogumi pindala on 1095 km2, maksimaalne ulatus läänest itta on 75,7 km ja põhjast lõunasse 30,9 km.6 Savika lubjakivi ja mergli esinemine läbilõikes võimaldab eristada põhjaveekogumis suhteliselt iseseisvaid, erinevate filtratsiooniomaduste, veetasemete ja põhjavee keemilise koostisega veekihte. Üleujutatud kaevanduste piires eristatakse kahte, Keila–Kukruse ja Lasnamäe–Kunda veekihti, mis on teineteisest eraldatud Kesk-Ordoviitsiumi Uhaku lademe savikast lubjakivist koosneva suhtelise veepidemega. Põhjaveekogumi lasuv veepide on ebaühtlane. Vettandvate kivimite avamusala on kaetud 2– 10 meetri paksuse glatsiaalse, fluvioglatsiaalse ja limnoglatsiaalse geneesiga pinnakattekihiga, mis ei moodusta väljapeetud veepidet. Ainult Narva karjäärist lõuna pool on Ordoviitsiumi ladestu kivimid kaetud Kesk-Devoni Narva lademe sporaadiliselt vett andva veekihiga, mis kohati moodustab ka suhteliselt väljapeetud veepideme. Narva lademe kivimite filtratsioonikoefitsient avamusalal on hinnatud 0,06–3,4 m/ööp. Põhjaveevoolu suunad. Põhjavee looduslik liikumissuund on Pandivere kõrgustikult kirdesse. Kohalikuks põhjavee toitealaks on Kurtna mõhnastik, kus regionaalne põhjaveevool jaguneb kaheks: läänepoolne suundub Ojamaa ja Estonia kaevanduse poole, idapoolne – Narva karjääride suunas. Põhjavee survepind on mõjutatud põlevkivi kaevandamisest ja sellest tulenevast kaevandusvee ärajuhtimisest. Põhjavesi on valdavalt surveta. Maapinnalähedase Nabala–Rakvere veekihi veetase on enamasti 0,3–6,0 m sügavusel maapinnast, kaevetööde mõjupiirkonnas tunduvalt sügavamal kuni 30 m maapinnast. Karjääride ja kaevandustega läbitud Keila–Kukruse veekiht on kaevetööde piirkonnas täielikult dreenitud kuni põlevkivi tootsa kihindi lamamini. Lasnamäe veekiht on valdavalt surveline ja tema piesomeetriline tase püsib ülemise, Keila–Kukruse veekihi tasemest 2–6 m madalamal. Põhjaveekogumi põhjaveerežiim sõltub looduslike faktorite (sademed, aurumine jm) ja kaevanduste (Estonia, Ojamaa) ning Narva karjääride vee ärajuhtimise koosmõjust. Kaevanduste veeärastuse mõju ulatuses täheldatakse kindlat seaduspära, mis oleneb suures osas hüdrogeoloogilistest tingimustest, kaevandatava ala paiknemisest reljeefis ning veekihi lasumussügavusest. Sügaval lasuvates survelistes veekihtides levib survelangus kuni 13 km kaugusele kaevandustest. Maapinnalähedastes veekihtides (Nabala–Rakvere veekiht) korvab 6 Perens, R., Savitski, L., Savva, V., Jaštšuk, S., Häelm, M., 2012. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine ja põhjaveekogumite hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Tallinn, EGK. infiltratsioon veevõtust tingitud veetaseme alanemise kiiremini, mistõttu põhjavee liikumine ka vahetult piirilähedasel alal põlevkivikarjääride ja Narva jõe vahel ei ületa riigipiiri. Filtratsiooniomadused. Põhjaveekogumi karbonaatkivimite ülemises, kuni 20 m paksuses osas on filtratsioonikoefitsient 5–80 m/ööp, keskmiselt 20 m/ööp, sügavusvahemikus 20–50 m 3–5 m/ööp ning sügavamal kui 50 m 1–2 m/ööp.7 Põhjaveekogumi veejuhtivus km oleneb avatud intervalli sügavusest ja muutub suurtes piirides. Ülekaalus on puurkaevud veejuhtivusega kuni 50 m2/ööp, kuid sagedane on ka veejuhtivus kuni 300 m2/ööp.8 Kaevetööde tulemusel on vettandvate kivimite füüsikalised omadused järsult muutunud. Põlevkivi tootsa kihindi väljamise tõttu on suurenenud kivimite üldine poorsus. Lae deformatsioon ja varistamine on suurendanud kivimite lõhelisust ning maapinna mikroreljeef on muutunud, mis soodustavad muutusi pindmises äravoolus ja infiltratsioonis. Vettandvate kivimite efektiivpoorsus on hinnanguliselt 0,03. Põhjavee liikumise kiirus on valdava hüdraulilise gradiendi 0,0015 juures 0,2 m/ööp.9 Põhjaveekogumi looduslik veeressurss, põhjaveevõtt, põhjavee tarbevaru ja selle kasutamine. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas on põhjaveekogumi tegelikuks põhjaveeressursiks hinnatud 72 927 000 m3/aastas ehk 199 800 m3/ööp. Põhjaveekogumis puuduvad kinnitatud põhjaveevaruga veehaarded. Veevõtt puurkaevudest praktiliselt puudub. Põhiline veevõtt on seotud kaevanduste ja karjääride veeärastusega.10 Kaevanduste veekõrvaldus on põhjustanud põhjaveekogumi lootusetult halva kvantitatiivse seisundi ja mõjutanud oluliselt ka põhjaveekogumi kvalitatiivset seisundit. Töötavate kaevanduste ja karjääride veetaseme alandamiseks pumbatakse vett välja rohkem kui 34 pumplast, ühtekokku 400 000–700 000 m3/ööp, sõltuvalt aasta sademete hulgast. Vee väljapumpamine praegu töötavates karjäärides ja kaevandustes enamasti aastatega kasvab kogumispinna suurenemise ja vee juurdevoolu tõttu suletud kaevandustest. Kaevandustest ja karjääridest väljapumbatavast veest moodustab enamiku sademevesi, mis muidu auruks või jõgedega ära voolaks. Narva karjääridest väljapumbatavast veest on hinnanguliselt kuni 80 % sademevesi.11 Tingituna Narva jõe dreenivast mõjust on põhjavee liikumine valdavalt küll Venemaa suunas, kuid äravool, 12 325,4 m3 ööpäevas ehk 4 498 755 m3 aastas (tabel 2), piirdub sissevooluga Narva jõkke. 7 Perens, R., Savitski, L., Savva, V., Jaštšuk, S., Häelm, M., 2012. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine ja põhjaveekogumite hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Tallinn, EGK. 8 Perens, R., Savitski, L., Savva, V., Jaštšuk, S., Häelm, M., 2012. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine ja põhjaveekogumite hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Tallinn, EGK. 9 Perens, R., Savitski, L., Savva, V., Jaštšuk, S., Häelm, M., 2012. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine ja põhjaveekogumite hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Tallinn, EGK. 10 Perens, R., Savitski, L., Savva, V., Jaštšuk, S., Häelm, M., 2012. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine ja põhjaveekogumite hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Tallinn, EGK. 11 Savitski, L., Savva, V. 2005. Kaevandustest ja karjääridest väljapumbatava vee päritolu. Tallinn. EGK.  Tabel 2. Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini piiriüleselt liikuva põhjaveekoguse arvutus12 Lõik Põhjavee- Lõigu I arvutuse Ristlõike Ristlõike Piiriülene Jrk. põhjavee tasemete h k, pikkus vahekaugus, I paksus pindala veevahetus, m³/a nr koguse vahe Δh, l m/d L, m l, m b, m ω, m² määramiseks m Sisse Välja 1 C` - D` 24600 5 4700 0,0011 25 615000 4,0 - 955 213 2 D` - E` 46600 5 2400 0,0021 25 1165000 4,0 - 3 543 542 Kokkuvõtvalt nii Ordoviitsiumi Ida-Viru kui ka Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi põhjaveevoolu suund on valdavalt küll Venemaa suunas, kuid äravool piirdub siiski vaid sissevooluga Narva jõkke. Ordoviitsiumi Ida-Viru ja Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi loodusliku bilansi elemendid on toodud tabelis 3. Tabel 3 Eesti põhjaveekogumite detailsed loodusliku bilansi elemendid (m3/ööp)13 Sissevool, m3/ööp Väljavool, m3/ööp Vee- PVK PVK nimi vahetus, nr küljelt ülalt alt pinnavesi küljele alla m3/ööp 6 Ordoviitsiumi Ida-Viru 94 028 188 176 3 650 214 900 58 875 12 071 285 853 7a Ordoviitsiumi Ida-Viru 16 764 51 726 269 35 860 20 361 12 438 68 760 põlevkivibasseini lääneosa 7b Ordoviitsiumi Ida-Viru 7 439 31 562 142 24 850 13 127 1 167 39 143 põlevkivibasseini idaosa 12 Perens, R, Kebbinau, K. 2016. Piiriülese veevahetuse määramine Eesti põhjaveekihtides. Tallinn. 53 lk. EGF8742 13 Marandi, A., Osjamets, M., Polikarpus, M., Pärn, J., Raidla, V., Tarros, S., Vallner, L., 2019. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere.