Linas Sabaliauskas Teie 02.09.2020 nr TO-JUH-6/159
Enefit Green AS Meie 30.11.2020 nr 15-1/1946-7
[email protected]
Vastuskiri Eesti mereala
planeeringu põhilahendusele
esitatud ettepanekule
Austatud härra Sabaliauskas
Täname Teid Eesti mereala planeeringu eelnõule (põhilahendusele) ja mõjude hindamise
aruande eelnõule esitatud ettepanekute ja täiendavate küsimuste esitamise eest.
Rahandusministeerium teavitas oma 15.09.2020 kirjaga nr 15-1/1946-6, et oluline on oodata
ära kogu võimalik sisend ning seejärel koostöös nii mereala planeeringu
eksperdimeeskonnaga kui erinevate ametkondadega esitatud ettepanekuid põhjalikult kaaluda
ja tasakaalustatud lahendus leida. Teie poolt esitatud ettepanekud on läbi kaalutud ja edastame
Teile oma seisukohad.
1. Viitate oma kirjas, et planeeringuga on selgelt piiritletud tuulikute parameetreid ja jäetud
mulje nagu alla 150 meetri kõrguste tuulikute arendused ei oleks elluviidavad. Palusite
täiendada Eesti mereala planeeringut selliselt, et Kaitseministeeriumi kõrguse piirangud
ei oleks arendusalasid piiravad ja kompensatsioonimehhanisme rakendades või uue radari
paigaldamisel ei peaks arendusalale teostama uut planeeringut.
Selgitame, et mereala planeeringu avalikustatud planeeringulahendus ei määranud tuulikute
kõrguseid. Nagu Te ka õigesti väidate, on mereala planeeringus ära toodud tuulikute
parameetreid käsitlev stsenaarium, mis määrab alade asukohad, hindamise aluseks olnud
vundamenditüübi, toob välja alade realiseerimise piirmäära 70% ja ka alade pindala.
Tuulikute kõrgust, sh minimaalseid kõrguseid, ei ole määratud. Mõjude hindamise aruandes
on kajastatud erinevaid varasemate kogemuste ja uurimistööde näiteid, kus on toodud ka
konkreetse uuringu aluseks olnud tuulikute parameetrid (sh kõrgus). Erinevate huvigruppide
küsimustest ja ettepanekutest lähtuvalt, täpsustame selguse huvides planeeringulahendust ja
mõjude hindamise aruannet, et stsenaarium paremini esitletud oleks, sh lisame tuulikute
võimalikud gabariidid (kuid mitte minimaalseid kõrguseid) ja tuulikute omavahelise
vahemaa.
Kaitseministeerium on hinnanud tuuleenergeetika alade mõju õhuseireradarite töövõimele ja
andis oma sisendi planeeringusse, millega Rahandusministeerium peab lahenduse koostamisel
arvestama. Mereala planeeringu lahendus peab olema kooskõlas kehtiva õigusega ja tervikuna
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
elluviidav ning lähtuma täna teadaolevatest perspektiividest. Praegusel hetkel ei ole uue radari
soetamist Eesti merealale otsustatud ja seega ei ole tegemist reaalse teadaoleva perspektiiviga,
mida on võimalik mereala planeeringus arvestada. Kui otsustatakse võtta kasutusele uus radar
ja seeläbi vabastada mingi mereala riigikaitselistest piirangutest tuuleparkide rajamiseks, siis
radari soetamise otsusest kuni selle töövõime saavutamiseni kuluv aeg on piisavalt pikk, et
selle aja jooksul jõuaks koostada planeeringu (nt riigi eriplaneeringu, kui kavandatava
tegevuse vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi). Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)
§ 6 sätestab ka planeeringu elluviimise (p 11) ja planeeringu põhilahenduse (p 14) mõisted,
millest mh tuleneb, et elluviimine on tegevus, mille eesmärgiks on planeeringus sätestatu
realiseerimine ning planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine, samuti see, et
planeeringu põhilahendus peab tagama lahenduse tervikliku toimimise ehk olema elluviidav.
Tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade leidmisel on tulnud arvestada erinevaid
valdkondlike huve ja piiranguid. Kõiki asjaolusid (majanduslikku, looduslikku, sotsiaalset ja
kultuurilist keskkonda) arvesse võttes on leitud planeeringualal tuuleenergeetika
arendamiseks kõige sobivamad alad, mida on planeeringus seatud tingimusi arvestades
võimalik realiseerida.
Lähtudes eeltoodust ei ole võimalik Teie ettepanekuga arvestada.
2. Viitasite meie 15.07.2020 vastuskirjale (nr 15-1/1946-4), kus selgitasime, et juhul kui
nt tehnoloogia arengus tekib oluline muutus, innovatsioon või riigikaitseliste
eesmärkide täitmise tagamiseks leitakse täiendavaid kompensatsiooni mehhanisme on
võimalik merealal või osal sellest koostada uus mereala planeering või riigi
eriplaneering. Palusite selgitada, mis põhjusel oleks ainult kõrguse piirangute
kadumise järgselt vajalik koostada alale uus mereala planeering või riigi eriplaneering.
Toote oma selgituses välja, et uue planeeringu koostamise kohustus kõrguse piirangute
kadumise järgselt oleks ebamõistlik ressursside kasutamine ja muuhulgas seaks see ka
arendajad ebavõrdsesse olukorda, kuna näiteks üle 150 m kõrguste arendusaladele uue
planeeringu kehtestamise kohustus ei rakenduks. Nendel aladel tegutsevad arendajad
saaksid kiirelt arendustegevusega jätkata, kuid alla 150 m kõrguste piirangutega
aladest huvitatud osapooled peaksid pärast kompensatsioonimehhanismide
rakendumist alustama uue planeeringuga. Toote välja, et sellises ebavõrdses olukorras
on Loode-Eesti meretuulepargi arenduse üks arendusaladest, mis jääb Eesti mereala
planeeringus tuulepargi alale nr 5. Palute tuua ala nr 5 uuesti tuulepargi arendusteks
sobivaks alaks, kuid jätta juurde klausel, millega jääks püsima kehtivad kõrguse
piirangud, kuid kaoks kohustus läbi viia uut planeeringut pärast kõrguse piirangute
kadumist.
Uue planeeringu koostamise vajadus ei ole seotud tuulikute kõrgusega. Planeeringu
seletuskirja ptk 5.6.4 p 3 toob välja vajaduse koostada uus planeering juhul, kui
tuuleenergeetika arendamise mõju teiste tehnoloogiate puhul on gravitatsioonivundamentidel
tuuleparkidel põhinevast lahendusest eeldatavalt suurem. Selline tingimus on vajalik, kuna
planeeringulahenduse elluviimisega kaasnevate mõjude hindamisel on lähtutud
gravitatsioonivundamendist või samaväärse mõjuga vundamendilahendusest. Mõjude
hindamine tagab, et planeering oleks elluviidav ja võimalikud kaasnevad ebasoodsad mõjud
leevendatud. Mõne teise vundamenditüübi puhul võib mõju olla suurem, mistõttu ei pruugi
lahenduses kajastuvad leevendavad meetmed ja keskkonnatingimused olla piisavad.
2
Selgitame uuesti, et avalikustatud planeeringulahenduses tuulikute kõrgust, sh minimaalseid
kõrguseid, ei ole määratud. Olukorra muutudes ei ole alla 150 m kõrgustest tuulikutest
huvitatud osapooled erinevas olukorras, kuna tuulikute minimaalseid kõrguseid ei ole
planeeringuga määratud ja seda ei ole plaanis ka määrata. Juhime tähelepanu, et
tuuleenergeetika arendamiseks sobilike alade leidmine põhineb laiapõhjalisel
välistusanalüüsil. Lisaks riigikaitselistele asjaoludele on lähtutud kaitsealustest
loodusobjektidest, visuaalsest puhvrist, lindude rändeteedest ja peatuspaikadest, nahkhiirte
rändesuundadest, veeliikluse vajadustest. Aluseks on olnud ka tuuleenergeetika arendamise
aluseks olevad põhitegurid (tuuleolud, sügavus, jää- ja laineolud).
Juhime tähelepanu, et lisaks riigikaitselistele piirangutele jääb ala nr 5 ka täielikult üleriigilise
mereala planeeringu tarbeks koostatud Eesti Ornitoloogiaühingu uuringus (2019.a) määratud
lindude sensitiivsesse alasse.
Täiendavalt märgime, et enne 01.07.2015 esitatud hoonestusloa taotluste menetlemine, sh
otsustamine, viiakse läbi vastavalt hoonestusloa taotluse esitamise ajal kehtinud õigusaktides,
eelkõige Veeseaduses, ette nähtud nõuetele (vt täpsemalt planeeringu seletuskirja ptk 4.3).
Nendel puudub otsene seos mereala planeeringuga. Vt ka eelmise punkti vastust.
Lähtudes eeltoodust ei ole võimalik Teie ettepanekuga arvestada.
3. Palusite selgitada, mis põhjusel on Eesti mereala planeeringus mindud oluliselt
rangemaks võrreldes teiste samaväärsete kehtivate planeeringutega ja piiratud
tuulikute parameetreid. Eeltoodule tuginedes palute täiendada Eesti mereala
planeeringut selliselt, et Kaitseministeeriumi kõrguse piirangud ei oleks arendusalasid
piiravad, vaid oleks kajastatud kui tuuleparkidele sobivad arendusalad ja
kompensatsioonimehhanisme rakendades või uue radari paigaldamisel ei peaks
arendusalale teostama uut planeeringut.
Selgitame uuesti, et avalikustatud planeeringulahenduses tuulikute kõrgust, sh minimaalseid
kõrguseid, ei ole määratud. Vt ka eelnevate punktide vastuseid.
Eesti mereala planeeringu koostamise ajal on tulnud mitmed kohtulahendid (Hiiu
maakonnaga piirneva mereala planeeringu ja Rail Balticu maakonnaplaneeringu osas), mis on
senist keskkonnamõjude strateegilise hindamise praktikat muutnud. Mõjusid tuleb hinnata
senisest täpsemalt. Seda ei ole võimalik teostada, kui planeeringus ei ole tingimusi täpsemalt
seatud. Tuulikute parameetrite ja võimaliku stsenaariumi kirjelduse vajadus on välja toodud
Riigikohtu Hiiu maakonnaga piirneva mereala lahendis (nr 3-16-1472), mistõttu on oluline ka
mereala planeeringus võimalik stsenaarium selgelt välja tuua ja samu vigu mitte korrata.
4. Viitasite meie 15.07.2020 vastuskirjale (nr 15-1/1946-4), kus selgitasime,
hoonestusloa taotluste info on planeeringut koostades taustainformatsioon ja ei ole
planeeringulahenduse osa. Loode-Eesti meretuulepargi projekti käsitletakse mereala
planeeringus samamoodi nagu kõiki teisi hoonestusloa taotlusi, mis on esitatud enne
01.07.2015. Te ei nõustu sellega ja toote välja, et oluline on arvestada varem esitatud
vee erikasutuslubade ja kehtivate hoonestuslubadega, kuna arendustegevus ei peatu
pärast eeltoodud lubade menetlust, vaid jätkub projekteerimise ja hiljem ka ehitusloa
taotlusega, kus kehtiv planeering oma piirangutega on üheks loa väljastamise
3
eelduseks. Peate vajalikuks Eesti mereala planeeringu koostamisel arvestada kehtivate
tuuleparkide arenduste hoonestusloa taotlustega ja näidata planeeringus
potentsiaalsete arenduste kaablikoridorid, sh Loode-Eesti meretuulepargi
kaablikoridorid sarnaselt uute Eesti mereala planeeringuga tuvastatud arendusalade
kaablikoridoridele.
Esmalt juhime tähelepanu, et hetkel ei ole mitte ühtegi hoonestusluba meretuulepargi
arendamiseks välja antud. Hoonestusloa taotluse esitamine ei anna õigustatud ootust
hoonestusloa saamiseks. Hoonestuslubade menetlust reguleerib veeseadus ja hoonestuslubade
menetlemisel lähtutakse selles toodud nõuetest.
Enne 01.07.2015 esitatud hoonestusloa taotluste menetlemine, sh otsustamine, viiakse läbi
vastavalt hoonestusloa taotluse esitamise ajal kehtinud õigusaktides, eelkõige Veeseaduses,
ette nähtud nõuetele. Samast loogikast lähtutakse ka vee-erikasutuslubade menetlemisel.
Nendel puudub otsene seos mereala planeeringuga.
Selgitame uuesti, et mereala planeering, strateegilise riikliku tasandi ruumilise
arengudokumendina, reeglina ei määra perspektiivsete kaablite ning torujuhtmete
konkreetseid ruumilisi asukohti. Planeeringu suurest üldistusastmest tulenevalt ja põhjusel, et
pole teada tulevikus kõikvõimalike kavandatavate kaablite ja torujuhtmete võimalikud
asukohad, pole otstarbekas kaablite ja torustike konkreetsete asukohtade määramine, vaid
hoonestusloa etapi jaoks tingimuste määramine. Kaablite ja torujuhtmetega seonduv selgub
hoonestusloa menetluse käigus, mille läbiviimisel tuleb arvestada ka mereala planeeringus
määratud tingimusi. Konkreetse asukoha leidmine kaablitele hoonestusloa etapis, arvestades
mereplaneeringu tingimusi, ei ole tingimata mereala planeeringut muutev tegevus.
Eelpool toodust erandiks on mereala planeeringuga kavandatud tuuleenergeetika alade
põhimõttelised ühenduskoridorid, kuna tuulenergeetika teema on uutest merekasutustest
ainuke, mille puhul sõltub otseselt tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade osas
planeeringu elluviidavus mh tehnovõrkude lahendusest ning seeläbi aitab täita Eesti riigi
taastuvenergeetika alaseid eesmärke. Seetõttu oleme seda teemat lahendanud kõikidest teistest
kaablitest ja torujuhtmetest erinevalt ning on ka mereala planeeringus neid koridore
visualiseeritud. Kuna ala nr 5 ei ole määratud mereala planeeringus ette nähtud
tuuleenergeetika arendamise alana, siis pole sellele näidatud ka põhimõttelist kaablikoridori.
Kuid see ei takista Loode-Eesti tuulepargi kaablikoridori kavandamist mõne tegevusloa
menetluses (vt eelmist lõiku).
Juhime tähelepanu, et Eesti mereala planeeringuga Hiiu maakonnaga piirnevat mereala
planeerida ei saa, kuna nimetatud mereala ei asu Eesti mereala planeeringualal. Käesoleva
planeeringu menetluses saame kaaluda vaid ettepanekuid, mis puudutavad koostatava
planeeringu alal toimuvaid tegevusi ja tegevusi, mida on võimalik tervikuna ellu viia.
Kokkuvõttes Hiiumaast ida pool paiknevale merealale on määratud kaablite rajamiseks
tingimused, mida tuleb edaspidi arvestada (vt seletuskirja ptk 5.7).
Oleme kõiki ettepanekute esitajaid ja tuuleenergeetika arendajate huvigrupi esindajaid
kohelnud võrdselt. Sarnased vastused mh kaablite teemal on läinud kõigile osapooltele.
Lähtudes eeltoodust ei ole võimalik Teie ettepanekuga arvestada.
4
5. Juhite tähelepanu, et Eesti mereala planeeringu kaardirakendusel on arendusalast 1
Virtsu kulgev kaablikoridor osaliselt kattuv Natura 2000 alaga. Palusite selgitada,
millistel juhtudel on siiski võimalik kaablikoridore planeerida Natura 2000 aladele.
Planeeringu kaardirakenduses on kuvatud kaks kaablikoridori asukohta.
Planeeringulahenduse mõjude hindamise käigus on tehtud ettepanek kaablikoridori
nihutamiseks (vt mõjude hindamise aruanne ptk 4.3, joonis 4.3.-3). Kaablikoridor uues
asukohas ei läbi Natura Väinamere Natura 2000 ala kaitse-eesmärke ega ka maismaa Natura
ala(de) ranniku- ja maismaaelupaikasid. Kaardirakendust korrigeeritakse.
Ehitiste, rajatiste jms rajamine Natura ala(de)le ei ole välistatud, kui kavandatavad tegevuste
puhul on välistatud ebasoodne mõju Natura ala(de) kaitse-eesmärkidele. Kavandatavate
tegevuste mõju Natura 2000 ala(de)le tuleb hinnata silmas pidades ala kaitse-eesmärke, s.t
liikide ja elupaigatüüpide suhtes, kelle või mille kaitseks antud Natura 2000 ala(d) on
moodustatud.
6. Juhite tähelepanu asjaolule, et Hiiu maakonna merealade planeeringu punkt 1.3.1
kohaselt on Hiiu maakonna mereala ruumilise arengu üheks eesmärgiks tagada
Läänemaa ja Saaremaa suunal ringtoite väljaehitamine varustuskindluse tagamiseks.
Käesoleval hetkel puudub ringtoiteks vajalik ühendus Hiiumaa ja mandri vahel. Kuna
Riigikohus ei ole tühistanud ringtoite väljaehitamist ja planeering on mõeldud
kestvusega vähemalt 15 aastat, siis tuleks Eesti mereala planeeringus kajastada
ringtoiteks vajalikku ühendust.
Selgitame, et oleme sellel teemal teinud täiendavat koostööd AS Eleringiga ning nende
sisendist lähtuvalt on Läänemaa suunal ringtoite väljaehitamine otstarbekas vaid siis, kui
muud Hiiu mereala planeeringus elektrienergiaga tootmise ja tarbimisega seotud arengud
leiavad aset. Elektri ülekandevõrgu rajamise eeltingimuseks Läänemaa suunal on oluliselt
suurenenud tarbimine või elektrienergia tootmine Hiiumaal. Elering AS ülekandevõrgu
rajamist ilma võrguarenduse eest tasuva liitujata ei planeeri. Tuuleenergeetika tootmise alad
on Riigikohtu1 poolt tühistatud. Seega ei ole praegusel kujul ringtoite rajamine Läänemaa
suunal realistlik perspektiiv. Neid seisukohti on koostöös AS Eleringiga eraldi kohtumisel
selgitatud ka Hiiumaa Vallavalitsusele ning saadetud ka kirjalikud selgitused.
Juhime tähelepanu, et ringtoite väljaehitamine on Hiiu mereala planeeringus kajastatud
tuuleenergeetika tootmise alade arendamisega seoses, mille kohaselt tuleb alade arendamisel
panustada Hiiumaa elektri varustuskindluse parandamisse ja selle tulemusena tekib elektri
ringtoide Hiiumaale. Kuna tuuleenergeetika tootmise alad on Riigikohtu poolt tühistatud ja
ringtoite väljaehitamine on võimalik tuuleenergeetika tootmise alade realiseerumisel ehk
sellega otseselt seotud, ei ole selles osas planeeringut enam võimalik ellu viia. Seega Hiiu
merealal puudub planeeringuline alus (planeeritud tuule-energeetika alad), millest lähtuvalt
Eesti mereala planeeringus kaableid kavandada. Mereala planeeringus tegevuste
kavandamisel tuleb veenduda, et selle elluviimine on tervikuna võimalik. Eeltoodud põhjustel
ei ole kaablite lahendust võimalikele meretuuleparkidele Hiiu merealal võimalik praeguses
protsessis terviklikult lahendada.
PlanS § 6 sätestab ka planeeringulahenduse (p 15) ja planeeringu põhilahenduse (p 14)
mõisted, millest mh tuleneb, et planeeringulahendus koostatakse vaid planeeringuala kohta,
samuti see, et planeeringu põhilahendus peab tagama lahenduse tervikliku toimimise ehk
olema elluviidav.
1 Riigikohtu otsus nr 3-16-1472
5
Lähtudes eeltoodust ei ole võimalik Teie ettepanekuga arvestada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Teadmiseks:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kaitseministeerium
Triin Lepland 4520521
[email protected]
6