Vastus riigikogu liikme Kalle Grünthali päringule

Kalle Grünthal [email protected] 30.11.2020 nr 1.1-18/20/3986 Austatud Riigikogu liige Kalle Grünthal Vastan Teie küsimustele, mis missiooni mandaatide lugemise ajal tõstatusid ja puudutavad eelkõige veteranipoliitikat, 1) KV eluasemetest. Tööandja eluruumi kolme aastane kasutusperiood vigastatud veteranile teenistusest lahkumisel või langenud veterani perekonnaliikmele lähtub põhimõttest, et oleks tagatud esmane eluase olukorras, kus veteranil või lähedasel on vaja keskenduda veterani füüsilisele ravimisele või elukorralduse muutmisele. Korterite kasutustasu suurus kehtis kõigile korterit tööandja eluruumina kasutanud tegevväelastele ning alates aastast 2018 on selleks turupõhine üürhind. Üürihinna kehtestamisel lähtuti asjaolust, et tööandja korter ei olnud lisahüve, vaid vahend tegevväelase eluaseme küsimuse lahendamiseks piirkonnas, kus tegevväelasel ei olnud isiklikku eluruumi. On oluline mainida, et eluruumi kasutus kohaldus neile veteranidele, kellele oli tööandja eluruum juba eelnevalt kasutusse antud ehk see oli nende perekonna eluruum. 2016. aastal seati Kaitseväe eluasemepoliitikaga suund tasuta kasarmupõhisele eluruumi tagamisele teenistuskohas ning korteritest loobumisele. Alates 2020. aastast tööandja eluruumina kortereid kasutusse ei anta, seega ei ole antud küsimus edaspidi sellisel kujul aktuaalne. Elamispinna probleemi lahendamiseks on veteranidele ette nähtud Kredexi käendus eluasemelaenu võtmisel. Lisan siinkohal, et veteranipoliitika näeb ette võimaluse kohandada vigastatud veterani eluruumi vastavalt vajadusele (nt kaldteed ja muud vajalikud ümberehitused), et ta saaks aktiivselt osaleda töö- ja ühiskondlikus elus. Kõik veteranid, kes seda on vajanud, on ka seda teenust saanud. 2) Psühholoogilisest abist veteranidele. Veteranide psühhosotsiaalne ettevalmistus algab missioonieelse väljaõppe käigus, kus kõigile rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile suunduvatele tegevväelastele antakse eriväljaõpe, mis on eeldus paremaks toimetulekuks võimalikes psühholoogiliselt kriitilistes olukordades missioonil. Tegevväelastele jagatakse infot võimalikest missiooniga seotud riskidest, räägitakse sõduri ja tema pere stressifaktoritest, antakse ülevaade võimalikest missiooniga seotud psühholoogilistest probleemidest ning õpetatakse, kuidas käituda ja suhelda kriisiolukorras. Lisaks räägitakse veteranide sotsiaalsetest tagatistest ning tutvustatakse abi andmise protsessi võimaliku vigastada saamise korral. Kaitseväe Toetuse Väejuhatuses töötab spetsiaalne struktuuriüksus (Kaitseväe Toetusteenuste Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 Kaitseväe Toetuse Väejuhatuses töötab spetsiaalne struktuuriüksus (Kaitseväe Toetusteenuste Keskus), mille töö on suunatud vigastatute ja nende perekondade parema toimetuleku saavutamisele ning nende abistamisele, sh ettenähtud meetmete, toetuste ja hüvitiste toimetamine /vahendamine veteranidele. Meeskond koosneb sotsiaaltöötajatest, psühholoogidest, kaplanist, meedikust jne. Kui Kaitseväe spetsialistid ei suuda anda abi teatud spetsiifilistes küsimustes, siis tagab Kaitsevägi abivajajale vajaliku erialaspetsialisti abi. Ööpäevaringselt vastab ka keskuse info- ja abitelefon. Kirjeldusega olukorrast, kus palutakse veterani grupi ees rääkida oma muredest, peetakse ilmselt silmas missioonijärgsete psühholoogiapäevade grupitöid. Tegemist on psühholoogi poolt läbiviidava debriifinguga, mis on üks kriisitöö meetodeid, mille käigus on kõigil võimalik turvalises keskkonnas ventileerida sõjalisel operatsioonil kogetut ning saada teavet missioonijärgse kohanemise hõlbustamiseks. Osalejad saavad anda tagasisidet ning teha ettepanekuid neid missioonil häirinud kitsaskohtade lahendamiseks. Missioonilt naasnutele jagatakse teavet Kaitseväe poolt pakutava psühhosotsiaalse toetuse kohta ning informeeritakse võimalusest pöörduda endale sobiva Kaitseväe psühholoogi individuaalsele vastuvõtule. Sellisel juhul toimub psühholoogiline nõustamine privaatselt nõustaja ja veterani vahel, kus räägitakse pingetest ja konfliktidest, mis tekitavad rahulolematust ja tugevaid negatiivseid emotsioone ning analüüsitakse põhjuseid, mis on keeruliste olukordadeni viinud, arutatakse läbi kliendi võimalused probleemi lahendamiseks ning püstitatakse eesmärgid, mida klient soovib saavutada. Nõustamisele võib minna üksi, koos lapse või teise pereliikmega või terve perega. Teie ettepaneku osas kasutada psühholoogidena missioonisõdureid annan teada, et teist aastat toimib Kaitseväes nn kamraadiabi ehk „sõbra käe“ koolitus, kus õpetatakse veteranidele esmaseid oskusi abivajava kaaslase nõustamisel. Selle kursuse on praeguseks läbinud juba üle 10 veterani ning koolitused jätkuvad. 3) Veteranipoliitika muutmisest. Veteranipoliitikas toodud põhimõtted kehtivad ka täna, poliitikas ette nähtud toetusmeetmed leiavad rakendust igapäevaselt. Kõiki abivajajaid toetatakse. Ühtlasi sedastame, et veteranipoliitika on koostatud USA, Taani ja Teie poolt nimetatud Ühendkuningriigi ning Norra eeskujude varal. Veteranide kohtlemisel on olnud esikohal inimeste heaolu, taastumine ning parim võimalik toimetulek. Veteranipoliitikas ellukutsutud meetmed toetavad õigeaegselt ja vajadusepõhiselt vigastatud kaitseväelaste ühiskonda taasintegreerumist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister 2 (2)