Tuuletraal OÜ (TT) KMH programmi eelnõu, märkused TTJA-TT kirjavahetusega seoses

Kadi Vilu From: Eero at Tuuletraal Offshore <[email protected]> Sent: pühapäev, 4. oktoober 2020 11:46 To: [email protected] Cc: Liis Piper; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; KM Info; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Sven at Tuuletraal Offshore Subject: Tuuletraal OÜ (TT) KMH programmi eelnõu, märkused TTJA-TT kirjavahetusega seoses Attachments: Tuuletraal OÜ Liivi lahe tuulepargi ja vesiviljeluse taristu KMH programmi eelnõu.asice Tere TTJA, Saatsite meile hiljuti 2 kirja, septembris ja oktoobris. Viide (september): https://adr.mkm.ee/?id=TJA-JVIS-283773 Viide (oktoober) https://adr.mkm.ee/?id=TJA-JVIS-286812 Viimase kirja adresseerisite laiale ringile, ma teen siis ka praegu nii. Aga selline laiem vestlus on just kooskõlas avatud planeerimismenetluse põhimõtetega. Ma märkasin esialgu mõningaid arvatavaid arusaamatusi (allpool: 1, 2 ja 3), millest kirjutaksin lähemalt. Loodan, et on huvipakkuv. 1) Koormatav Ala. "Koormatava ala" defineerimisel ja tekstis kasutamiselt peab olema täpne. Peab jälgima, et seadusega defineeritud "koormatava ala" asemel ei kasutataks tahestahtmata midagi muud, mis ei ole seadusega rangelt defineeritud kui "koormatav ala". 1 Vastavalt "vanale" Veeseadusele: https://www.riigiteataja.ee/akt/116052013008 § 226. Hoonestusloa taotlemine 3) avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites; § 229. Hoonestusloa andmine (2) Hoonestusloa andmisel määratakse järgmised hoonestusloa tingimused: 2) avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja suurus ruutmeetrites; (3) Avaliku veekogu koormatava ala moodustavad ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste alune pind. Ühe hoonestusloa alusel ehitatava ehitiste kogumi puhul loetakse koormatavaks alaks ka üksikute ehitiste vaheline kuni 1000-meetrine vahemaa, mida arvestatakse ehitiste laiusgabariitidest lähtuvalt. § 2217. Hoonestustasu (1) Avaliku veekogu koormamisel kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega peab ehitise omanik maksma iga-aastast hoonestustasu. Hoonestustasu suurus on 4% ehitise kasutamise otstarbele vastava sihtotstarbega maa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast, mis arvutatakse avaliku veekogu koormatava ala pindalast lähtudes. Maa keskmine väärtus leitakse maa hindamise seaduse kohaselt läbi viidud maa korralise hindamise tulemuste alusel. (2) Hoonestustasu suurus avaliku veekogu koormamisel tuuleelektrijaamaga on sätestatud elektrituruseaduses. (märkus: see on 7%) Toon näite. Perspektiivne 275 m kõrgusega tuuliku ja 250 m diameetriga rootori kõigi tööasendite projektsioon vee-/maapinnale on ca 50 000 m2 (5 ha). Sellised tuulikuid saab paigutada 10 km x 10 km (100 km2) ruutu ca 25 tk. Tegelikult on see 100 km2 lihtsalt "mingi ala, millel tuulikud paiknevad" (nupukas oleks seda akvatooriumiks kutsuda). "Koormatav ala" on veeseaduse kohaselt aga ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste alune pind. 25 tuuliku poolt koormatav ala on seega 25 x 50 000 m2 = 1 250 000 m2. Iga-aastane hoonestustasu riigile on: 7% * 3 €/m2, a (st keskmine tootmismaa) * 1 250 000 m2 = 262 500 €. Aastasumma ehk hoonestustasu on täiesti loogiline! (TT kavandab täiendavalt samasuure summa igal aastal omavalitsuste vahel jagada, nagu rääkisime juba oma toreda suvetuuri käigus). Aga küsides nüüd arendaja(te)lt iga-aastaselt hoopis akvatooriumi suurusest lähtuvalt arvutatud tasu, näeks välja nii: 100 km2 = 100 000 000 m2; 100 000 000 m2 * 7% * 3 €/m2, a = 21 miljonit € igal aastal. Sellise finantsprognoosi kohaselt korral ei leia TT küll endale ühtegi NATO riigist kui ka maailma TOP10-sse kuuluvat meretuulepargi investorit. 2 Olukord on nüüd väga lihtne. TTJA peab kohtlema Tuuletraal OÜ-d ja Eesti Energia AS-i (EE) võrdselt. TTJA peab mõlema ettevõtte suhtes tõlgendama veeseaduseid samamoodi. Kui TTJA ei peaks kooskõlastama avalikustamise eelselt TT KMHP eelnõu - väites, et 90 km2-st on põhjendamatult saanud 350 km2 - siis TTJA võiks: a) ajutiselt peatada EE KMHP eelnõu menetlemise, tegema Vabariigi Valitsusele korrigeeriva eelnõu, millega korrigeeritakse EE detsember, 2019 hoonestusloa algatamise otsust, seejuures ca 180 km2 "ala" korrigeeritakse läbirääkimiste tulemusena näiteks 60 km2 + 33% ehk 80 km2-ni Viited EE materjalidele: 2010 (Kihnulõuna taotlus): https://adr.mkm.ee/?id=DB6E94386A2A3315C2257EC7002648B8 2015 (EE taotlus): https://adr.mkm.ee/?id=22C3E600B56F57B1C2257EC7002648D0 2019 (HL algatamine, NB "Muudetud taotluse kohaselt taotletakse hoonestusluba Kihnulõuna alale"): https://www.riigiteataja.ee/akt/323122019010 ning b) küsida uuesti Kaitseministeeriumilt EE kõrguspiirangute täpsustumist korrigeerunud ca 80 km2 "alale" (vihje: korrigeerunud ca 80 km2 asuks nimelt korrigeeritava 180 km2 "ala" Muhu õhuseireradari poolses osas) ning paluda EE AS-l täpsustada nende KMHP eelnõu, visates välja kõik mõjuhindamise alternatiivid, milles on kasutatud liiga kõrgeid tuulikuid. Viide 2020 (Kaitseministeeriumi kõrguspiirangud EE-le): https://adr.mkm.ee/?id=TJA-JVIS-244684 2) Palun laske Kaitseministeeriumil ikka ise vastata meie KMHP eelnõuga seoses. Juuni-Oktoober on võib-olla tulnud uut infot, millega arvestada ja millest TTJA pole teadlik. 3 3) Palun lubage ka Rahandusministeeriumil samuti ise vastata meie KMHP eelnõuga seoses. Näiteks Rahandusministeerium on TTJA väitel öelnud nii (kogu Rahandusministeeriumi originaalkirja me pole lugenud, kuna asub "tabaluku" taga) Septembri viide uuesti: https://adr.mkm.ee/?id=TJA-JVIS-283773 "Seega oleks radari soetamine erainvestorite abiga võimalik, kui selle soetamise vajadust on riik ette näinud või selline vajadus tuleneks erinevatest arengukavadest." TTJA aga millegipärast kirjutab nii: Oktoobri viide uuesti: https://adr.mkm.ee/?id=TJA-JVIS-286812 "Kuna TTJA-l puudub pädevus anda hinnangut, kas erainvestor saab rahastada riigikaitselise radari ostu, edastasime vastava küsimuse nii Kaitseministeeriumile kui ka Rahandusministeeriumile. Nende seisukoht oli, et isegi, kui selline instrument on olemas, millega erainvestor saab rahastada riigi omandisse jäävat radarit (nt PPP), siis Kaitseministeerium ei näe hetkel radari ostuks vajadust ja seetõttu pole vastavaid kulutusi ka riigieelarvesse planeeritud. Eeltoodust tulenevalt ei ole riik näinud vajadust täiendava radari näol." Kuidas saab musta niimoodi valgeks rääkida? Rahandusministeerium ütleb, et "oleks võimalik", TTJA aga konstrueerib Rahandusministeeriumi originaalsõnad sellisesse negatiivse sõnumiga kaelamurdvasse lausesse (ülal, rasvases kirjas) sisse? Liiatigi on ju olemas põhjalik arengukavagi (MKM, REKK 2030), mis mainib meetmena radari soetamist, täiesti olemas, viide: https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/energeetika/eesti-riiklik-energia-ja-kliimakava-aastani-2030 4 Raudset tervist ja kena töönädala algust soovides! Parimate tervitustega, Eero Saava Tuuletraal OÜ juhatuse liige 5067999 www DOT tuuletraal DOT ee --- Original message --- Subject: Tuuletraal OÜ KMH programmi eelnõu edastamine kooskõlastamiseks / arvamuse avaldamiseks From: [email protected] Date: Monday, September 21, 2020 4:55 PM To: [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected] Cc: [email protected], Sven at Tuuletraal Offshore <[email protected]> Tervist, Edastame KMH programmi eelnõu (lisatud digikonteiner), millele küsime tagasisidet käesoleva e-kirja adressaatidelt vastavalt Vabariigi Valitsuse 2019.a. detsember korralduse Tuuletraal OÜ hoonestusloa menetluse algatamisest, link: https://www.riigiteataja.ee/akt/323122019012 punktile "3.4. Keskkonnamõju hindamise programmi ja aruande koostamisse kaasata Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Veeteede Amet, Lennuamet, Maaeluministeerium, Muinsuskaitseamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning kohalikud omavalitsused ning keskkonnamõju hindamise programm ja aruanne enne avalikustamist kooskõlastada eespool nimetatud asutustega ning esitada arvamuse andmiseks piirkonna kohalikele omavalitsustele." Väga aktuaalne on seejuures mainida, et vastavalt Kaitseministeeriumi Utilitase meretuuleparkide taotluste vastuskirjas toodud kõrguse piirangutele - TTJA dokumendiregistri link: 5 https://adr.mkm.ee/?id=TJA-JVIS-264138 - eksisteerib ilmselge ja üheselt tõlgendatav vajadus Liivi lahe piirkonnas lisaradari järele, et võimaldada Eesti merealaplaneeringu eelnõu tuule-energeetika alal nr 1 kaaluda perspektiivsete 250 - 300 m kogukõrgusega meretuulikutega tuuleparkide rajamist näiteks Utilitase või uute rahvusvaheliste investorite poolt. Sellist lisaradarit on Tuuletraal OÜ valmis finantseerima ulatuses, mis katab täielikult sellega seonduvad otsesed ja kaudsed kulud ning investeeringud. Parimate tervitustega, Eero Saava Tuuletraal OÜ juhatuse liige 5067999 www DOT tuuletraal DOT ee 6