Põhimääruse muutmine

Rahandusministeerium 02.10.2020 nr 5-13/20/3267 Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame kooskõlastamiseks kaitseministri määruse "Kaitseministri 27. märtsi 2013. a määruse nr 25 "Kaitseressursside Ameti põhimäärus" muutmine" eelnõu. Palume Teie kooskõlastust 5 tööpäeva jooksul eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister Lisa: Põhimääruse muutmine EN.docx Põhimääruse muutmine 2020 SK.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  K aitseministri määruse „Kaitseministri 27. märtsi 2013 määruse nr 25 „ Kaitseressursside Ameti põhimäärus” muutmine “ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Kaitseressursside Ameti (edaspidi KRA ) põhimääruse muudatuse eesmärk on tagada organisatsiooni efektiiv s e m ja tulemuslikum toimimine. Organisatsioonisiseste ümberkorralduste kaudu pareneb pakutavate avalike teenuste kvaliteet. KRA-s on täna kokku 85 teenistus kohta . KRA põhi- ja tugiteenuste arendamine ja osutamine on 11 juhi (sh peadirektor ja peadirektori asetäitja) ja 9 osakonna vastutuses. Osakon dade koosseisud on 2 - kuni 16- liikmelised , peadirektoril on 6 otsealluvat teenistujat . KRA-s on 8.02.2020 – 31.12.2021 käimas kaitseväekohustuse täitmise toetamise protsesside parenduse ja teenuse disaini projekt, mille es maseks fookuseks on olnud organisatsiooni toimimise analüüs ja kaitseväekohustuse täitmise toetamise korralduse probleemide kaardistus. Peamis t eks probleemkoh t a de ks juhtimise seisukohast on organisatsiooni killustunud struktuur ja kõrge juhtimistasandite arv . Juhtimiskorralduse killustatusel on suurim mõju asutuse põhiteenusele ehk kaitseväekohustuse täitmise toetamisele . Probleemid juhtimiskorralduses pärsivad teenuse arengut ja sujuvat korraldust . Vastutus k aitseväekohustuse täitmise toetamise t eenus e ja selle põhiprotsesside (teenuse tegevuste) eest on praktikas jagunenud peadirektori asetäitja (teenuse omanik) alluvuses olevate Tallinna ja Tartu kaitseväekohustuslaste osakondade ja peadirektori alluvusse kuuluva arstlike komisjonide osakonna vahel. Lisaks hajusale vastutusele ei ole terviseseisundi hindamine ühe juhtimise all kaitseväekohustuslaste osakondadega , mis peegeldub ka arstlike komisjonide korralduses . Teiseks probleemkohaks on Tallinna ja Tartu kaitseväekohustuslaste osakondade eraldiseisev juhtimine ja toimimine. Tuginedes projekti analüüsi tulemustele on tänane juhtimiskorraldu s toonud kaasa kesise osakondade koostöö ning erinevused töökorralduses ja juhtimiskultuuris . Organisatsioonisiseselt on kaitseväekohustuslaste osakondade vastutused jagatud teeninduspiirkondade lõikes. Kaitseväekohustuslaste Tallinna osakonna teeninduspiirkonnad on Harjumaa, Raplamaa, Läänemaa, Saaremaa ja Hiiumaa. Kaitseväekohustuslaste Tartu osakond tegeleb ülejäänud maakondadega. Arstlikud komisjonid toimuvad 12 maakonnas, v.a Jõgevamaa, Põlvamaa ja Hiiumaa. KRA põhifookuses on olnud arengukavades seatud strateegiliste eesmärkide täitmine ning eesmärgid on ka saavutatud. Samuti on sihtgrupi rahulolu tegevustega kõrge. Teisalt näitab teenuspõhine analüüs , et teenuse pakkumine ja arstlike komisjonide korraldus üle Eesti on ebaühtlane . O rganisatsioonisiseselt on teenuse arendamine ja koordineerimine jaotatud kolme osakonnajuhi ja peadirektori asetäitja vahel . Projekti tulemusel on esitatud ettepane kud juhtimiskorralduse muutmiseks . A rvestades organisatsiooni teenuste mahtu korraldatakse organisatsiooni struktuur ja senised osakonnad ümber teenuspõhiselt. Osakondade ümberkorraldamine toimub põhimõttel, et iga osakond vastutab tervikuna teenuse arendamise eest ja osakonda juhib teenuse omanik. Muudatustest on enim mõjutatud kaitseväekohustuse täitmise toetamisega seotud osakonnad ja tugiosakonnad. Ümberkorralduse tulemusel luuakse kaitseväekohustuse täitmise toetamiseks uus osakond, kuhu konsolideeritakse kaitseväekohustuslaste Tartu osakond, kaitseväekohustuslaste Tallinn a osakond, terviseseisundi hindamise korraldami ne ( arstlike komisjonide osakond ) , riigikaitseõpetuse te gevused värbamiskeskusest ja pe adirektori asetäitja tegevused teenuse juhtimisel . Seega liigub teenuse terviklik vastut u s ja a rendami ne peadirektori asetäitjalt osakonnajuhataja tasandile . Terviseseisundi hindamise ja r iigikaitseõpetuse tegevuse d ühendatakse kaitseväekohustuse täitmise toetamise teenusega, sest need kuuluvad tervikteenuse tegevuste alla . Riigikaitseõpetus oma olemuselt on seotud pigem ajateenistuse eelse perioodiga ja noorte üldise teavitamisega riigikaitsest. Seni teemaga tegelenud Kaitseressursside Ameti v ärbamiskeskuse peamine ülesanne on aga inimeste tegevteenistusse ja kaitsevaldkonda tööle värbamine. Värbamiskeskuse põhitöö ei ole ajateenistusse suunduvate noortega tegelemine. Killustunud on struktuuris ka tugitegevused . Tugiteenuseid osutavad täna tugistruktuuride osakond, personaliosakond, õigusosakond , registrite osakond ja peadirektori otsealluvad nõunikud. Olemasolevasse t ugistruktuuride osakon da konsolideeritakse person aliosakond, registrite osakond , infoturbenõunik ja peadirektori abi. Eraldiseisva osakonnana jääb tugitegevustest toimima õigusosakond. Mobilisatsiooniressursside osakonna ja värbamiskeskuse juhtimiskorraldus es muudatusi ette ei ole nähtud . Organisatsiooni ümberkorraldus e tulemusel väheneb juhtimistasandite arv kaitseväekohustuse täi tmise toetamise tegevuste ja tugitegevuste lõikes. Kaitse väekohustuse täitmise toetamisel jääb neljast juhist alles üks , sh kaotatakse struktuurist peadirektori asetäitja ametikoht. Asutuses tervikuna jääb 11 juhi ametikohast alles 6 ja struktuuris jääb 9 osakonnast alles 5 . Ümberkorralduste järel on k aitseväekohustus laste osakonnas eesmärgiks ühtlustada töö protsesse , kaota da dubleerivad tegevused ning lihtsustada töökorraldust. Ümberkorraldusest vabanenud ressursside arvelt kaasatakse kaitseväekohustuse täitmise toetamise tegevuste sse täiendavaid kompetentse ja viiakse si ss e muuda tused ametikohtade profiilides , et tagada teenuste terviklik um arendamine ja ühtlasem pakkumine üle Eesti. Tugitegevuste ühendamise järel on tugistruktuuride osakonnas samuti fookuses tööprotsesside parendamine. Ümberkorralduste käigus vaadatakse tervikuna üle teenistuskohtade koosseis ja selle muudatusvajadused. KRA juhtimiskorralduse uuendamise vajadused tulenevad ka väliskeskkonna ajenditest. Oluline ajend muudatuste elluviimiseks on tagada organisatsiooni juhtimine ja arendamine kooskõlas riigihalduse ja riigivalitsemise üldiste trendide ja eesmärkidega. KRA lähtub organisatsiooni arendamisel juhtimiskvaliteedi tõstmisest , inimesekesksusest ja digitaalsete lahenduste kasutusest . Lisaks on kaitseväe kohustuse täitmise toetamise eesmärgiks suurendada sisemiste ümberkorralduste tulemusel veelgi enam KRA panust Eesti riigi kaitsevõime t oetami s se , s h suurendades vabatah t likult ajateenistusse asuvate isikute hulka ja ühiskonna tahet kaitsevõimesse panusta da . KRA põhiülesannete alla kuulub ajateenistuse sihttasemete täitmine, kuid üha enam tõuseb fookusesse KRA kompetents ajateenistusesuunalisel hoiakute kujundamisel ja teema populari seerimisel ühiskonnas. Ümberkorralduste jätkutegevusteks on KRA kaitseväekohustuslastega tegelevate teenistujate ametiprofiilide ümberkujundamine kliendihalduriteks, kes lisaks arvestustegevustele ja otsuste tegemisele kannavad endas personaalset nõustamis- , toetamis - ja kutsesobivuse hindamise funktsiooni kaitseväekohustuse täitmise toetamisel. Elemente pers onaalsest nõustamis - ja toetamisfunktsioonist on ka tänases töökorralduses, kuid edaspidi tegeletakse tegevustega süsteemselt ja väärtuspõhiselt, et need juurduksid terves organisatsioonis. Samuti kaasatakse uue kompetentsina turundus spetsialist , kes keskselt korraldab ameti tasandil kaitseväekohustuse täitmise toetamise (eelkõige ajateenistuse) t eadlikkuse tõstmist ühiskonnas. Organisatsiooni luuakse ka analüütik u ametikoht , kes vastutab kõigi KRA põhiteenuste lõikes andmeanalüüsi ja - kvaliteedi eest. Seega on ümberkorralduste suuremaks eesmärgiks lisaks tööprotsesside parendusele organisatsioonikultuuri muutus, mille tulemusel liigutakse organisatsioonis teenus- ja väärtuspõhise juhtimise mõtteviis i rakenda mise poole. KRA töökorralduse kujundamist mõjutab lähiaastate perspektiivis ajateenijate sihttaseme kasv 3500-lt 4000-ni, arengusuun a d arstlike komisjonide kui eraldiseisvate haldusorganite kaotamise le ning ajateenis tuse kutsumise ümberkorraldus ele . Ametis jätkatakse j ärjepidevalt lahenduste välja töötamisega kaitseväekohustuslaste registri ja kaitseväeteenistuse veebi (kliendi iseteenindusportaali ) edasiarendamiseks, et need toetaksid parimal võimalikul moel KRA siseseid tööprotsesse, klientide tegevusi ning Kaitseministeeriumi valitsemisala partnerite ootusi. KRA soovib olla uuendusmeelne ja muutustega kohanduv organisatsioon. U uendusmeelsuse taotlemise vajadus tuleneb ajateenistuse vaates ka noorest sihtgrupist (17 – 27- aastased), kelle ootused ja eripärad on mõjutatud kiiresti muutuvast ühiskonnast. Valdkonnas tuleb terviklikult mõelda, kuidas ühiskonnas laiemalt muuta hoiakuid ajateenistuse osas ja toetavalt olla teejuht ajateenistusse asuvatel e isikute l e . Tihtipeale on KRA poole pöördumine ja toimingute tegemine sihtgrupi üks esmaseid kokkupuuteid riigi ametiasutustega. KRA võtab t eadlikult vastutuse, et olla noortele teejuht lisaks ajateenistusse asumisel ka muudes elukorralduslikes teemades. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu on ette valmistanud ja seletuskirja on koostanud Kaitseressursside Ameti peadirektor Marlen Piskunov ( [email protected] ), Kaitseressursside Ameti projektijuht Astrid-Helena Teär ( [email protected] ) ja Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonnajuhataja Anu Rannaveski ( [email protected] ). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Kaitseministeeriumi nõunik Reet Kodu ( [email protected] ) . 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse kaitseministri 27. märtsi 2013. a määruse nr 25 „Kaitseressursside ameti põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus ) redaktsiooni RT I, 28.12.2019, 9. Eelnõu ei ole seotud mõne muu menetluses oleva eelnõuga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu muudatus vajadused tulenevad seletuskirja sissejuhatuses kirjeldatud ümberkorralduste sisust, li saks on selguse huvides põhimääruse teksti ajakohastatud. Eelnõu § 1 punkti ga 1 sätestatakse, et põhimääruses asendatakse sõna „kaitseminister“ läbivalt sõnadega „valdkonna eest vastutav minister“ vastavas käändes. Muudatus on vajalik selleks, et ajakohastada KRA põhimääruse teksti ja viia see kooskõlla õigusloomes kokkulepitud praktikaga. Sisulist muudatust antud sõnastuse muutus kaasa ei too. Eelnõu § 1 punkti ga 2 muudetakse põhimääruse § -s 6 toodud ameti tegevusvaldkondade kirjeldust – see sõnastatakse võrreldes kehtiva põhimäärusega üldisemalt. Tegevusvaldkondade kirjelduses kajastub uues sõnastuses ameti toetav roll kaitseväekohustuse täitmisel , Kaitseväe, vajadusel teiste Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste ja Kaitseliidu personali värbamise korraldamine ning mobilisatsiooniks ja vastuvõtva riigi toetuse osutamiseks vajalike ressursside üle arvestuse pidamine . Iga tegevusvaldkonna elluviijaks on edaspidi üks konkreetne sisuosakond, mille t äpsemad ülesanded kirjeldatakse vastava osakonna põhitegevusi kirjeldavates sätetes. Kaitseväekohustuse täitmise toetamise eest vastutab kaitseväekohustuslaste osakond, Kaitseväe ja vajadusel teiste Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste ja Kaitseliidu personali värbamise korraldamise eest vastutab värbamiskeskus ning mobilisatsiooniks ja vastuvõtva riigi toetuse osutamiseks vajalike ressursside üle arvestuse pidamise eest vastutab mobilisatsiooniressursside osakond. Eelnõu § 1 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks põhimääruse § 7 l õike 1 punktid 5 ja 6 . Põhimääruse §-s 7 on sätestatud KRA põhiülesanded. Põhimääruse § 7 lõike 1 p unkt 5 (kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud muu otsuse või toimingu tegemine) on kaetud § 7 lõike 2 p unktiga 15, mis sätestab ameti ülesande täita muid talle seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega pandud ülesandeid. Põhimääruse § 7 lõike 1 p unkt 6 (Kaitseressursside Ameti arstlike komisjonide töö korraldamine) on hõlmatud § 7 lõike 1 p unktiga 2, mis sätestab KRA põhiülesandena kutsealuse, reservis oleva isiku, asendusteenistuja ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku tervisenõuetele vastavuse hindamise korraldami se . Muudatused tehakse selleks, et vältida põhimääruses samade tegevuste erinevas sõnastuses mitmekordset kirjeldamist. Eelnõu § 1 punktiga 4 ajakohastatakse põhimääruse § 7 lõike 1 punkti 12 sõnastust . Põhimääruse § 7 lõike 1 punkti 12 muudatus on tingitud sellest, et KRA v ärbamiskeskus tegeleb kaitsevaldkonna teenistujate värbamistegevustega laiemalt kui vaid Kaitseväe suunaline värbamistegevus. Nii näiteks osutatakse vajadusel värbamisteenust ka Kaitseliidule ning nii Kaitseväe kui ka Kaitseliidu puhul t egele takse nii tegevväelaste värbamisega kui ka ametnike ja töötaja te värbamisega . Tulevikus ei saa välistada võimalust, et teatatud juhtudel võiks osutuda vajalikuks ka mõnele teisele Kaitseministeeriumi valitsemisala asutusele värbamisteenuse osutamine – seetõttu täiendatakse põhimäärust viitega ka teistele asutustele peale Kaitseväe . Kaitseliit on eraldi väljatoodud seetõttu, et Kaitseliit on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis tegutseb küll Kaitseministeeriumi valitsemisalas, aga ei ole hõlmatud, kui viidatakse Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele. Värbamiskeskuse klientide ringi laiendamine ei tähenda, et Kaitseministeeriumi valitsemisala teised asutused ja Kaitseliit ei võiks edaspidi kasutada teenistujate värbamiseks ka muid meetodeid. P õhilise värbamismahu moodustavad tegevväelased. Samas värvatakse ka amet nikke ja töötajaid. Kaitseväkke ja teistesse Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustesse ning Kaitseliitu on vaja väga erineva profiiliga teenistujaid. Värbamine on kvaliteetsem ja tulemuslikum, kui seda teeb oma valdkonnas parimat kompetentsi omav üksus, kelle jaoks on see igapäevatöö ja kes omab terviklikku ülevaadet tööjõuturul toimuvast. Tagasiside kogumise osas on võrreldes kehtiva põhimäärusega täpsustatud, et seda tegevust tehakse üksnes Kaitseväe osas. Täpsustus on vajalik, sest selles osas tegevuste laiendamist ei plaanita. Selleks, et sisenemise protsess oleks ajakohane ja mõistlik ning kooskõlas avaliku teenistuse värbamise põhimõtetega on vajalik küsida tagasisidet , et vajadusel teha ettepanekuid protsessi muutmiseks ja sujuvamaks tegemiseks. Täiendavalt annab see võimaluse vahetult saada tagasisidet konkursi läbiviimise kohta ning leida kanalid ja sõnumid , mi da sihtgrupp kasutab ja kõnetab . Tegevteenistusest lahkunud isikutelt saada kse tagasisidet lahkumise põhjuste kohta, et teha ettepanekuid Kaitseväe personaliosakonnale , et hoida olemasolevat personali. Eelnõu § 1 punkti ga 5 muudetakse põhimääruse § 8 l õiget 2 ja sätestatakse uute osakondade loetelu vastavalt struktuuri ümberkorraldustele. Ameti osakonnad on vastavalt eelnõule : kaitseväekohust uslaste osakond, mobilisatsiooniressursside osakond, tugistruktuuride osakond, õigusosakond ja värbamiskeskus . Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse põhimäärust § -ga 8 1 , milles kirjeldatakse kaitseväekohustuslaste osakonna põhiülesanded. Uue osakonna põhiülesanded tuginevad suures osas varasemate kaitseväekohustuslaste Tallinna osakonna ja kaitseväeko hustuslaste Tartu osakonna ülesannetele. Arstlike komisjonide korraldusega seonduvat kirjeldatakse tegevuse mitte haldusorgani kaudu. See tähendab, et arstlike komisjonidega seonduv on eelnõus läbivalt kirjeldatud tervisenõuetele vastavuse hindamise korraldamise kaudu (siia alla käivad kõik senised kehtiva põhimääruse §-s 16 sätestatud arstlike komisjonide osakonna ülesanded). Täiendava ülesan dena on sätestatud kaitseväekohustuse kohta avalikkusele informatsiooni jagamine, mis toetab kaitseväekohustuse täitmise toetamise funktsiooni raames ühiskonna teadlikkuse tõstmist. Uue osakonna ülesannete loetelus on riigikaitselis e töökohustusega ameti- või töö kohtadel asuvate kaitseväekohustuslaste üle arvestuse pidamine, mis on endise registrite osakonna põhimääruse § 9 punktis 6 sätestatud tegevus (ülesande nimetus on muudetu d vastavaks riigikaitseseaduse sõnastusele ) . Samuti toimub struktuurimuudatuse käigus värbamiskeskusest riigikaitseõpetus t puudutavate tegevuste liikumine kaitseväekohustus laste osakonda (kehtiva põhimääruse § 17 p-d 6–9) . Kehtiva põhimääruse §-de 10 ja 11 punktides 4, 8 ja 10 toodud ülesanded on kaetud eelnõus sätestatud kaitseväekohustuslaste osakonna teiste ülesannetega. Eelnõu § 1 punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks põhimääruse §-d 9–11, 15 ja 16 vastavalt struktuurimuudatustele. Nimetatud paragrahvid sätestasid seniste registrite, kaitseväekohustuslaste Tallinna, kaitseväekohustuslaste Tartu, personali-, arstlike komisjonide osakon na põhiülesandeid. Senise registrite osakonna tegevused jaotuvad edaspidi kaitseväekohustuslaste osakonna ja tugistruktuuride osakonna vahel. Kaitseväekohustuslaste Tallinna ja kaitseväekohustuslaste Tartu osakonnad ning arstlike komisjonide osakond ühendatakse kaitseväekohustuslaste osakonnaks. Personaliosakond liidetakse tugistruktuuride osakonnaga. Eelnõu § 1 punkti ga 8 muudetakse põhimääruse § -i 13 , milles on sätestatud tugistruktuuride osakonna ülesanded . Ülesandeid täiendatakse vastavalt struktuurimuudatusele. Samuti kaasajastatakse mõnede seniste ülesannete sõnastust. Punktis 5 toodud ülesanne on ka seni olnud tugistruktuuride osakonnas, kuid seda ei ole eraldi põhimääruses mainitud. Samas on tegemist oma olemuselt osakonna ühe põhitegevusega, mis väärib põhimääruses ära mainimist, et anda osakonna tegevustest terviklik pilt. Punktis 8 toodud töötervishoiualane tegevus on täna personaliosakonna ülesanne, kuigi pole otseselt eraldi kehtivas põhimääruses välja toodud. Samuti on kehtiva põhimääruse kohaselt personaliosakonna ülesanne personalitöö korraldamine ja täienduskoolituste korraldamine (punktid 6 ja 7). Punktides 9 ja 10 toodud ülesanded tulevad üle registrite osakonnast (kehtiva põhimääruse § 9 p-d 1 ja 9). Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse põhimääruse § -i 17 , milles sätestatakse värbamiskeskuse põhiülesanded. Läbivalt asendatakse „Kaitseväe personali värbamine“ sõnastusega „ Kaitseväkke, vajadusel teistesse Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste sse ja Kaitseliitu personali värbamine “ (punktid 1 ja 2) (vt ka eelnõu § 1 p 4 selgitust) . Punktiga 3 sätestatakse värbamiskeskuse ülesandena värbamisalane nõustamine. Tegelikkuses nõustatakse oma kliente ka täna aidates sõnastada asutuse poolset väärtuspakkumist uute töötajate leidmisel. Töötatakse välja värbamises kasutatavad sõnumid ja visuaalne tööpakkumine, tehakse meediaplaan ning leitakse konkreetse sihtgrupi jaoks sobivaimad info levitamise kanalid. Samuti viiakse läbi värbamisteemalisi teabepäevi klientidele, et tõsta inimeste teadlikkust, kuidas nemad oma tööandja esindajatena saaksid parimal võimalikul moel kujundada tööandja mainet ja atraktiivsust. Põhimääruses vajab see tegevus eraldi sätestamist, kuna soov on sellele tegevusele tulevik u s rohkem rõhku p anna ja selle osakaal teiste tegevuste seas suureneb. Punktis 4 toodud värbamisürituste korraldamine on sätestatud ka kehtivas põhimääruses värbamiskeskuse ülesandena – selles osas midagi ei muutu. Värbamise veebi lehe haldamise ülesanne asendatakse värbamise portaali haldamisega , kuna see tegevus on laiem ja hõlmab värbamises kasutatavaid infotehnoloogilisi töövahendeid laiemalt (punkt 5) . Punktis 6 toodud tegevuse osas (rahulolu-uuringud) midagi ei muutu, täpsustatakse vaid, et neid korraldatakse üksnes Kaitseväkke teenistusse võetutele (vt selle kohta ka eelnõu § 1 p 4 selgitust). Eelnõu § 1 punktid 1 0 –1 6 on seotud peadirektori asetäitja ametikoha kaotamisega. Põhimääruse § 18 lõikes 2 muudetakse peadirektori ä raolekul peadirektori asendamise korraldust ja jäetakse välja viide asetäitjale . Põhimääruse §-s 19 sätestatud peadirektori ülesannetes jäetakse samuti välja viide asetäitjale ja tunnistatakse kehtetuks § 19 lõike 1 punkt 2, sest seoses asetäitjale ametikoha kadumisega ei ole enam vajalik välja tuua, millised osakonnad alluvad peadirektorile – see punkt on kaetud põhimääruse § 19 lõike 1 punktiga 1. Põhimääruse § 20 tunnistatakse kehtetuks vastavalt struktuurimuudatusele, mille alusel peadirektori asetäitja ametikoht kaob ja ülesanded liiguvad kaitseväekohustuslaste osakonda, v.a statistika kogumine ja analüüs. Statistika kogumise ja analüüsiga hakkab edaspidi tegelema peadirektori otsealluvuses töötav analüütik ja tema konkreetsed tööülesanded sätestatakse ametijuhendis ja töölepingus. Põhimääruse § 21 lõikes 1 määratakse osakonnajuhataja otsene alluvussuhe peadirektorile vastavalt ümberkorraldustele. Põhimääruse § 21 lg 4 punktist 10 jäetakse välja sõnad „või peadirektori asetäitja“. Eelnõu § 1 punktiga 1 7 muudetakse põhimääruse § 22 sõnast ust üldisemaks ja sätestatakse , et ameti koosseisu võib väljaspool struktuuriüksust k uuluda teenistuskoht (sh võib selleks olla nõunik ). Kehtiva põhimääruse kohaselt võib väljaspool konkreetset osakonda kuuluda ameti koosseisu vaid nõunik. Konkreetne ametikoha nimetus ei oma tänapäevases organisatsioonis aga enam erilist tähtsust. Eesmärk on anda juhtimisse juurde rohkem paindlikkust ja võimalust lähtuda konkreetsest vajadusest ja tööülesannete sisust, mis kirjeldab oluliselt paremini konkreetse teenistuskoha profiili. Nii võib olla vaja tähtajaliselt värvata n t projektijuhti või võtta alaliselt tööle analüütikut. Eelnõu §-s 2 sätestatakse põhimääruse muudatuste jõustumis e aeg – 2021. aasta 1. jaanuar. 3 . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega 4 . Määruse mõjud M ääruse rakendamisega ei kaasne mõjusid demograafiale, majandusele, loodus- ja elukeskkonnale ega regionaalarengule, kohaliku omavalitsuse korraldusele ega regionaalarengule. Arvestades muudatuste sisu on muudatustel otsene mõju KRA korraldusele ( vt all ). K aud ne positiivne mõju riig i julgeolekule tuleneb eesmärgist sisemiste ümberkorraldus te tulemusel suurendada varasemast enam KRA panust Eesti riigi kaitsevõime toetamisel, sh suurendades ajateenistusse asuvate isikute ja ühiskonna kaitsevõimesse panustamise tahet. Kaitseväekohustuse täitmise toetamise valdkonna sisulised arendustegevused, mis panustavad otseselt kaitsevõime toetamise suurendamisse , seatakse KRA - s ümberkorralduste järel fookus esse . Samuti tuleneb k au dne positiivne mõju elanikkonnale ümberkorralduste järel avaliku teenuse kvaliteedi tõstmisest ja ühiskonna teadlikkuse suurendamisel riigikaitse olemusest ja vajadusest . Muudatuste mõju KRA korraldusele Muudatuste eesmärgiks on tagada organisatsiooni terviklik ja efektiivne toimimine ning sujuvam töökorraldus. Organisatsiooni ümberkorralduste tulemusel vähendatakse juht i mistasandit ning seeläbi lihtsustatakse tööprotsesse ja tagatakse dubleerivate tegevuste lõpetamine . Kaitseväekohustuse täitmise toetamise eest vastutavas osakonnas on eraldi eesmärgiks Tartu ja Tallinna töö protsesside ühtlustamine, dubleerivate tegevuste vähendamine ja töökorralduse ühtlustamine. Jätkub pidev digitaalsete võimaluste kasutuselevõtt ja kaitseväekohustuslaste registri arendus töökorralduse lihtsustamiseks organisatsioonis ja Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Kaitseväekohustuse täitmise toetamise eest vastutava uue osakonna eesmärgiks on tagada valdkonna terviklik arendamine ning ümberkorraldusest vabanenud ressursside arvelt täiendavate kompetentside kaasamine a rendustegevuste elluviimiseks. Samuti vaadatakse ümberkorralduste järel üle ametikohtade profiilid. Kaitseväekohustuse täitmise toetamise tegevuste juures saab osakonnas olulisel kohal olema toetav tegevus ajateenistuse populariseerimiseks ühiskonnas ning lisaks arvestustegevusele ja haldusmenetluslikule tehnilisele menetlusprotsessile sihtgrupi senisest personaalsem nõustamine ja toetamine ajateenistusse asumisel. Ümberkorralduste järel muudetakse tõhustamaks statistika kogumist, andmeanalüüsi ja andmekvaliteeti. Tugistruktuuride osakonnas on ühendamise järel eesmärgiks tööprotsesside lihtsustamine ja terviklik tugitegevuste arendamine eesmärgiga toetada parimal võimali kul moel põhitegevuste toimimine . Samuti on eesmär kidek s tagada kodanikel e parem avalik teenus ning asutusena olla tugev partner Kaitseministeeriumi valitsemisalas. 5 . Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Ümberkorralduse eesmärgiks on olemasolevate vahenditega suurema mõjususe saavutamine organisatsiooni stra teegiliste eesmärkide täitmisel . Asutuses väheneb juhi ametikohtade hulk. Senise 9 osakonnajuhata ja asemel jääb järele 5. Samuti kaob peadirektori asetäitja ametikoht. Vähenevate juhi positsioonide asemele luuakse 2 valdkonna eksperdi (analüüs ja turundus) töökohta, mis panustavad põhiteenuste sisulisse arengusse. Kokku kaotatakse seoses muudatustega KRA struktuurist 5 ametikohta. Põhimääruse muudatuse järel toimuvad järeltegevused , mille raames kaotatakse liidetavate osakondade dubleerivad ülesanded ning kujundatakse ümber osad senised ametikohad . Muudatus tega kaasnevad kulud kaetakse KRA 2020. aasta eelarve vahendite arvelt ja täiendavaid vahendeid ei vajata . 6 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a. 7 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumile ning arvamuse andmiseks Kaitseväele, Kaitseliidule ja Kaitseressursside A metile . EELNÕU 30 .09.2020 KAITSEMINISTER MÄÄRUS Kaitseministri 27. märtsi 2013 . a määruse nr 25 „Kaitseressursside Ameti põhimäärus” muutmine Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. § 1. Kaitseministri 27. märtsi 2013 . a määruses nr 25 „Kaitseressursside Ameti põhimäärus” tehakse järgmised muudatused: m ääruse tekstis asendatakse läbivalt sõna „kaitseminister“ sõnadega „valdkonna eest vastutav minister“ vastavas käändes ; paragrahvi 6 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Ameti tegevusvaldkonnas on kaitseväekohustuse täitmise toetamine , mobilisatsiooniks ja vastuvõtva riigi toetuse osutamiseks vajalike ressursside üle arvestuse pidamine ning Kaitseväe , vajadusel teiste Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste ja Kaitseliidu personali värbami s e korraldamine . “; paragrahvi 7 l õike 1 punkt id 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks ; paragrahvi 7 lõike 1 punkt 12 sõnastatakse järgmiselt: „ 12) Kaitseväe , vajadusel teiste Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste ja Kaitseliidu v ärbamis info vahendamine, värbamistoimingute tegemine ning tagasiside kogumine K aitseväe värbamisprotsessi ja teenistusest lahkumise kohta ; “; paragrahvi 8 l õige 2 sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Ameti osakonnad on : 1) kaitseväekohustuslaste osakond; 2) mobilisatsiooniressursside osakond ; 3 ) tugistruktuuride osakond; 4 ) õigusosakond ; 5) värbamiskeskus . “; m äärust täiendatakse §-ga 8 1 järgmises sõnastuses: „ § 8 1 . Kaitseväekohustuslaste osakond Kaitseväekohustuslaste osakonna põhiülesanded on: k aitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute üle arvestuse pidamine; k utsealuste teavitamine kaitseväekohustuslasena arvele võtmisest; k utsealuse , reservis oleva isiku, kaitseväekohustust võtta sooviva isiku ja asendusteenistuja terviseseisundi kaitseväe teenistus kohustuslase tervisenõuetele vastavuse hindamise korraldamine; k utsealuse kutsesobivuse hindamine; kutsealuse ajateenistusse kutsumine ja ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku ajateenistusse võtmine; k utsealuse ja ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku ajateenistuskohta toimetamine; k aitseväekohustuslasele ettekirjutuse tegemine kaitseväeteenistuse seaduse alusel; a sendusteenistuse korraldamine ja järelevalve; r iigikaitselis e töökohustusega ameti- või töö kohtadel asuvate kaitseväekohustuslaste üle arvestuse pidamine; k aitseväekohustuslase identifitseerimis koodi moodustamine ja isikuplaa tide väljastamine ; k aitseväekohustuse kohta avalikkusele informatsiooni jagamine; r iigikaitseõpetust õpetavate koolide ja õpetajate üle arvestuse pidamine; r iigikaitseõpetust õpetavate le koolidele toetuse andmi ne ja toetuse sihipärase kasutamise üle järelevalve korraldamine; r iigikaitseõpetuse välilaagrite korraldamise koordineerimine koostöös koolide, Kaitseväe ja Kaitseliiduga; r iigikaitseõpetuse populariseerimis- ja toetustegevuste korraldamine koostöös Kaitseministeeriumiga . “; p aragrahvid 9 – 11, 15 ja 16 tunnistatakse kehtetuks ; paragrahvi 13 tekst sõnastatakse järgmiselt: „ Tugistruktuuride osakonna põhiülesanded on: ameti eelarve eelnõu koostamine, eelarve täitmise jälgimine ja eelarvevahendite kasutamise kontrollimine ; ameti raamatupidamise algdokumentide õigusaktidele vastavuse kontrollimine ning nende raamatupidamisarvestuse ja - aruandluse teenust osutavale asutusele edastamine; teabe halduse ja dokumentide arhiveerimise korraldamine ; ameti valduses oleva riigivara valdamine ja kasutamise korraldamine ; a meti tööks vajalike vahendite soetamine või soetamise korraldamine; personalitöö korraldamine; täiendkoolituse korraldamine ameti ametnikele ja töötajatele ; töötervishoiu ja tööohutusalase tegevuse korraldamine; kaitseväekohustuslaste registri ja tsiviiltoetuse registri pidamine, andmete väljastamine registritest andmevahetuslepingute alusel ja registriandmete töötlemine; infosüsteem ide arendusprojektide juhtimine . “; paragrahvi 17 tekst sõnastatakse järgmiselt: „ Värbamiskeskuse põhiülesanded on: Kaitseväkke, vajadusel teistesse Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste sse ja Kaitseliitu personali värbamine, sealhulgas tegevteenistusse võtmisele eelnevate toimingute tegemine; Kaitseväe , vajadusel teiste Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste ja Kaitseliidu värbamisinfo vahendamine avalikkusele ja sihtrühmale; värbamisalane nõustamine; v ärbamisürituste korraldamine; v ärbamise portaali haldamine; v ärbamise tulemusena K aitseväkke t eenistusse võetu te , samuti teenistusest lahkunute rahulolu-uuringute läbiviimine. “; paragrahvi 18 l õige 2 sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Peadirektori äraolekul asendab teda peadirektori määratud osakonnajuhataja või muu ametnik. “; paragrahvi 19 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „peadirektori asetäitja,“; paragrahvi 19 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; paragrahvi 19 lõike 1 punktist 5 jäetakse välja sõnad „ peadirektori asetäitjale või“; paragrahv 20 tunnistatakse kehtetuks ; paragrahvi 21 l õige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Osakonda juhib osakonnajuhataja, kes allub vahetult peadirektorile. “; paragrahvi 21 l õike 4 punktist 10 jäetakse välja sõnad „või peadirektori asetäitja“ ; paragrahv 22 sõnastatakse järgmiselt: „ § 22. Väljaspool struktuuriüksust asuv teenistuskoht (1) Ameti struktuuri võib kuuluda väljaspool struktuuriüksust asuv teenistuskoht. (2) Väljaspool struktuuriüksust asuva teenistuskoha ülesanded, alluvus, õigused ja vastutus määratakse kindlaks ametijuhendis või töölepingus. “. § 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 202 1 . a. ( allkirjastatud digitaalselt ) Jüri Luik Kaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Prikk Kantsler