Rahandusministeerium 12.10.2020 nr 5-5/20/3355
Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks
Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu "Vabariigi Valitsuse 21. juuni
2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ muutmine" koos seletuskirjaga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Luik
Minister
Lisa: 20200915_EN KV põhimääruse muutmine (5K).docx
20200915_SK KV põhimääruse muutmine (5K).docx
Arvamuse avaldamiseks: Kaitsevägi
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 /
[email protected] / www.kaitseministeerium.ee
Registrikood 70004502
EELNÕU 15 .09 .20 20 MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018 . a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse K aitseväe korralduse seaduse § 12 lõike 1 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018 . a määruses nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 l õige 4 p unkt 13 tunnistatakse kehtetuks ; 2 ) paragrahv 21 tunnistatakse kehtetuks . § 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021 . a. /allkirjastatud digitaalset/ Jüri Ratas Peaminister /allkirjastatud digitaalselt/ Jüri Luik Kaitseminister /allkirjastatud digitaalselt/ Taimar Peterkop Riigisekretär
15 .0 9 .2020 Vabariigi Valitsuse määruse „ Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ muutmine “ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse määrus kehtestatakse K aitseväe korralduse seaduse § 12 lõike 1 alusel. Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018 . a määrus t nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ ( RT I, 28.06.2018, 8 ; edaspidi Kaitseväe põhi määrus ) ning tehakse selles Kaitseväe alaliselt tegutsevate struktuuriüksustega ja Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olevate ametikohtadega seotud muudatused. Vabariigi Valitsus on andnud kaitseministrile volituse asutada riigi sihtasutus S ihtasutus CR14 (edaspidi sihtasutus ), mille olulisemateks ülesanneteks vastavalt põhikirjale on: Välislepingutega ja rahvusvaheliste kokkulepetega riigi võetud kohustuste täitmine sihtasutusele delegeeritud osas ; Kahese kasutusega ning kaitsevaldkonna küberjulgeoleku ja küberuumi tehnoloogiatega seotud teadus- ja arendustegevus ning vastavate koostöövõrgustike loomine; Kahese kasutusega ning kaitsevaldkonna küberjulgeoleku ning küberruumi tehnoloogiatega seotud väljaõppetegevus ning doktriinide koostamises ja rakendamises osalemine; Rahvusvahelistele partneritele, riigieelarveliselt finantseeritavatele asutustele, institutsioonidele ja teistele juriidilistele isikutele küberjulgeoleku ning küberruumi tehnoloogiatega seotud teenuste osutamine ning nõustamine vastavates küsimustes . Sihtasutuse loomisega toimub osade Kaitseväe tegevuste , mis tegelevad eelnimetatud ülesannete täitmisega, siire sihtasutusse. Sihtasutuse loomisega vastutab sihtasutus ise administratiivsete tegevuste (finantsarvestus; avalike suhtete korraldus; juriidiline toetus; kontoritarvete, perioodika ja postiteenuste tagamine; käibemaksuvabastuste koondamine ja edastamine asjaomasele ametiasutusele ; ürituste korraldamine; sportimisvõimaluste korraldamine jms ), kontori- ja klassiruumide töökeskkonna tagamine (mööbli soetamine, vee- ja kohvimasinad, klassiruumide ettevalmistus), transpordivahendite tagamine, julgeoleku tagamine (läbipääsukaartide ja sissepääsuõiguste haldus, valveteenuse koordineerimine, külaliste vastuvõtmine), salastatud välisteabe töötlemise tagamine (registriteenused , teabele juurdepääsu haldus) , Küberharjutusvälja teenuse tagamine jms. Sihtsasutuse tegevus ei ole otseselt seotud Kaitseväe korralduse seaduse § 3 lõikes 1 loetletud Kaitseväe ülesannetega. Sihta s utus toetab riigi sh Kaitseväe võime arendusi rahvusvahelisteks küberoperatsioonide tõ r jumiseks ja neile vastamiseks . Antud muudatus hõlmab ka rahvusvahelise organisatsiooni NATO küberkaitsekoostöö keskus (inglise keeles: NATO Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence ; edaspidi küberkaitsekeskus ) tegevuse toetamist , mida käesoleval ajal korraldab Kaitseväe j uhatajale alluv struktuuriüksus NATO küberkaitsek oostöö keskuse Eesti kontingent ( edaspidi Eesti kontingent ) . Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi osakonnajuhataja Andri Rebane (e-post
[email protected] ) ja seletuskirja keeletoimetus on tehtud XXX Tõlkebüroos. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahvi 1 punktidega 1 ja 3 tunnistatakse kehtetuks Kaitseväe põhimääruse § 3 lõike 4 punkt 13 ning § 21, mis sätestavad Eesti kontingendi vahetu alluvuse Kaitseväe j uhataja le ning Eesti kontingendi põhi ülesandeid. Eesti kontingendi personal koos olemasolevate ülesannete, funktsioonide ning vajalike ressurssidega liiguvad sihtasutusse. Paragrahv 2 on jõustumissäte. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021 , mis võimaldab piisava ajavaruga ette valmistada sihtasutuse töö korralduse, sh vajalike hangete korraldamine . 3. Eelnõu terminoloogia ja vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõus ei ole kasutusele võetud uusi termineid. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse jõustumisel väheneb Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olevate ülemate arv. Samuti viiakse Kaitseväest välja kõberkaitsekeskuse igapäevase toimimisega seot ud tegevused. Selle tulemusel ei teki küberkaitsekeskuse tegevuse korraldamisel edaspidi arusaamatusi Kaitseväe sisemiste või Kaitseväe suhtes kehtivate regulatsioonide osas . Lisaks väheneb Kaitseväe töökoormus küberkaitsekeskuse tegevuse toetamisel, eelkõige administratiivselt. Samas ei muutu midagi küberkaitsekeskuse toimemudelis ning Eestisse lähetatud välisriikide esindajad saavad ka edaspidi tuge, mis on kokku lepitud rahvusvahelistes lepingutes. Sihtasutuse tegevust rahasta statakse riigieelarvest ning teenuste müügist saadavast omatulust . Muudatusega ning funktsiooni siirdega ei lisandu administratiivseid kulusid – sihtasutus jääb kasutama Riigi Tugiteenuste Keskuse teenuseid, sihtasutus volitab sarnaselt praeguse olukorraga Riigi Kaitseinvesteeringute Keskust (RKIK) korraldama hankeid, mille maht ületab lihthanke piirmäära, samuti jääb sihtasutuse kasutuses oleva kinnisvara omanikuks Kaitseministeerium. Sihtasutuse loomise l viiakse Eesti kontingendi koosseisus olevad töö kohad koos vastavate tööülesannetega Kaitseväest üle sihtasutusse. Sihtasut u ses ei ole ettenähtud ametnike , sealhulgas sõjaväelise aua s tmega ametikoh tade, loomist . Vajadusel suunab Kaitseväe juhataja sihtasutussse tööle tegeväelasi vastavalt k aitseväeteenistuse seaduse § 119 . Tegemist on üleminekuga töölepingu seaduse mõistes ja töötajad jätkavad oma tööülesannete täitmist sihtasutuses. Edaspidi tegeleb töötajate personalipoliitika kujundamise ning värbamisega sihtasutus. Nendele töötajatele, kelle töölepingud lähevad Kaitseväest üle sihtasutusse, esitab Kaitsevägi ja asutatud sihtasutus töölepingu seaduse § 113 lõike 1 alusel aegsasti töölepingute ülemineku teatise, kus sätestatakse, mis kuupäevast tööleping üle läheb, lepingu ülemineku põhjused, ülemineku õiguslikud, majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed töötajatele ning töötajate suhtes kavandatavad meetmed. Kui töölepingu üleminekul tööülesanded või töö maht muutuvad, juhindutakse töölepingu seadusest. 5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Määruse rakendamisega ei ole vajalik riigieelarvest täiendavat eraldist , peamised tegevused on olemasolevate kokkulepete ajakohastamine, uute protsesside väljatöötamine ning muudatuste kommunikeerimine puudutatud asjaosalistele. Sihtasutuse tegevuse alustamiseks vajalikud rahalised vahendid eraldatakse Kaitseministeeriumi ning Kaitseväe eelarvest, mis olid eraldatud üleantavatele funktsioonidele. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 20 2 1 . See võimaldab piisava ajavaruga ette valmistada sihtasutuse töö korralduse, sh vajalike hangete korraldamise . 7 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitat akse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile. Eelnõu edastatakse arvamuse avaldamiseks Kaitseväe le .