Elutähtsa telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded

Kaitseministeerium Siseministeerium Meie 27.10.2020 nr 2-1/20-0365/6589 Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Elutähtsa telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ eelnõu kooskõlastamine Esitame teile kooskõlastamiseks väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Elutähtsa telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raul Siem väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: eelnõu ja eelnõu seletuskiri Lisaadressaadid: Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Mart Laas 625 6441 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  26.10.2020 Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Elutähtsa telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) § 37 lõike 2 alusel, arvestades lõigetes 3 ja 4 sätestatut. Eelnõu koostamise vajadus on tingitud 01.07.2017 jõustunud HOS-ist, mille § 37 lõige 2 kohustab elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavat asutust kehtestama määrusega elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded. Elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS) § 87 lõikest 4 tulenevalt on teenuse osutaja, kelle teenust tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat, HOS-i § 36 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja vastava teenuse puhul. Määrusega kehtestatakse HOS-i § 36 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded. Telefoni-, mobiiltelefoni- või andmesideteenuse osutamisel peab elutähtsat teenust osutav sideettevõtja täitma määruses kehtestatud toimepidevuse nõudeid. Määruses sätestatakse elutähtsa sideteenuse katkestuse kõrvaldamise aeg ja nõuded elutähtsa teenuse toimepidevusele ning nõuded katkestuseks valmisolekule. Määruse eesmärgiks on elutähtsate sideteenuste toimepidevuse tagamine. Oluline on kaitsta sideteenuseid, mille toimimine, töökindlus ja turvalisus on riigi ja ühiskonna toimimise seisukohast olulised. Sideteenustele tuleb järjekindlalt rakendada toimepidevusmeetmeid, tegeleda häirete ja katkestuste ennetamisega ja tugevdada nendele reageerimise ja käsitlemise võimekust. Lisaks on määruse eesmärk seada selged kriteeriumid elutähtsa sideteenuse järjepidevaks toimimiseks. Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Elutähtsa telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ eelnõu ja seletuskirja valmistas ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna juhataja asetäitja Mart Laas (tel: 625 6441, e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel: 715 3403, e- post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist. Eelnõu § 1 sätestatakse elutähtsa teenuse kirjeldus, mis on kooskõlas ESS-is sätestatud mõistetega. Eelnõu § 1 lõikes 1 sätestatud telefoniteenus kui elutähtis teenus on sideteenus, mis võimaldab riigisiseste kõnede tegemist ning vastuvõtmist Eesti numeratsiooniplaani kuuluva numbri abil. Rahvusvaheliste kõnede võimaldamise kohustust ei ole sätestatud, kuna riigi vaates on vajalik ennekõike riigisiseste kõnede tegemise võimalus. 1 Eelnõu § 1 lõikes 2 sätestatud mobiiltelefoniteenus kui elutähtis teenus on sideteenus, mis võimaldab kindlaks määramata asukohas riigisiseste kõnede tegemist ja vastuvõtmist ning lühisõnumi (SMS – Short Message Service, edaspidi SMS) edastamist ja vastuvõtmist. Rahvusvaheliste kõnede võimaldamise kohustust ei ole sätestatud, kuna riigi vaates on vajalik ennekõike riigisiseste kõnede tegemise võimalus. Eelnõu § 1 lõikes 3 sätestatud andmesideteenus kui elutähtis teenus on sideteenus, mis võimaldab andmete edastamist pakettkommutatsiooni abil, mis võimaldab andmete allalaadimiskiirust vähemalt 384 kbit/s. Andmesideteenuse vahendusel saavad lõppkasutajad näiteks ühenduse internetiga. Mobiilse andmesideteenuse puhul ei eeldata, et näiteks elektrikatkestuse korral säilitaks sideettevõtja kiire andmesideühenduse (20 Mbit/s ja enam) võimekuse. Suur andmesidekiirus on elektrikatkestuse ajal kasutatavate alternatiivsete toiteallikate jaoks väga koormav. Määrusega seatakse eesmärgiks tagada elutähtsa sideteenuse toimepidevus elektrikatkestuse järel võimalikult pikalt. Madalamate mobiilsete andmesidekiiruste korral on võimalik kauem töös hoida ka kõnede tegemise ja SMS-ide saatmise (tekstsõnumiside) võimalust. Sisuliselt võimaldab ka madalam mobiilse andmesidekiirus jätkata kõiki olulisemaid toiminguid peale video reaalajas ülekandmise. Eelnõu § 1 lõikes 4 sätestatakse tingimus, mille korral on telefoni-, mobiiltelefoni- või andmesideteenus (edaspidi sideteenus) elutähtis teenus. Sätte kohaselt on tegu elutähtsa teenusega, kui ühe sideettevõtja osutatavat sideteenust tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat. Eelnõu § 1 lõikes 5 sätestatakse, et sideteenuse lõppkasutajate arvu hindamisel lähtutakse sideettevõtja osutatava sideteenuse tavapärasest lõppkasutajate arvust. Kuna sideteenuse katkestus võib tekitada teatavatel juhtudel lõppkasutajate arvu muutuseid võrreldes tavapärase olukorraga, siis on oluline, et oleks selge, kuidas lõppkasutajate arvu hinnatakse. Eelnõu § 2 sätestatakse sideteenuse taseme ja valmisoleku nõuded. Eelnõu §-s 2 kohustatakse sideettevõtjat, kes osutab elutähtsat teenust (edaspidi sideettevõtja), planeerima, projekteerima, ehitama, hooldama ja kasutama teenuse osutamiseks vajalikku sidevõrku nii, et sideteenus oleks sidevõrku ja sideteenust häiriva teguri esinemisel minimaalselt häiritud. Nii elektrivarustuse tagamisega kui ka vedelkütusega varustamisega tegelevad ettevõtted on oma riskianalüüsides väga olulisena välja toonud andmesideteenuse olemasolu ning säilimise hädaolukordades. Ennekõike on andmesideteenuse olemasolu hädavajalik elektrisüsteemi juhtimiseks. Ilma selleta oleks tõenäoliselt raskendatud või võimatu hädaolukordades elektrisüsteemi kui terviku töö taastamine. Eelnõu § 3 sätestatakse sideteenuse katkestuse lubatud aeg. Eelnõu § 3 lõikes 1 sätestatakse aeg, mille jooksul sideettevõtja peab sideteenuse katkestuse oma sidevõrgu piires kõrvaldama. Siinkohal peetakse silmas katkestust, mis on tekkinud näiteks mõne sidevõrgus asuva seadme või tarkvara rikkest. Käesolev säte ei kohaldu elektrikatkestusest tingitud sideteenuse katkestusele, mis on reguleeritud § 5 lõikega 2. Katkestuse kestvuse ja lõppkasutajate arvu sätestamisel on lähtutud, et mida suuremat lõppkasutajate hulka mingi sideteenuse katkestuse põhjustanud seade teenindab, seda kiiremini peab olema tema asendamine tagatud. Lõppkasutajate arvu sätestamisel on hinnatud erinevate sidevõrgu seadmete poolt reaalselt teenindatavate 2 lõppkasutajate hulka. Katkestuse lubatud kestvuse sätestamisel on arvestatud reaalset aega, mis võib kuluda ühe või teise seadme asendamisele. Väiksema tähtsusega seadmete puhul on sideettevõtjal liialt kulukas vajalikku laovaru pidevalt hoida ning rikkis seade tuleb hankida selle tootjalt, mis võib tähenda, et seade tuuakse väljastpoolt Eestit. Sellest tulenevalt ka pikem sideteenuse katkestuse kõrvaldamise aeg. Oluline on, et taasteaja puhul vaadeldakse iga seadme riket ja sellest mõjutatud lõppkasutajate arvu eraldi. Kui samal ajal juhtuvad ühes piirkonnas rikki minema kaks seadet korraga, siis ei summeerita kahe seadme rikkest mõjutatud lõppkasutajate arvu ega kõrvaldata katkestust vastavalt lõppkasutajate summale vastava aja jooksul. Selline lähenemine on vajalik, kuna mitu väiksemat lõppkasutajate arvu teenindavat seadet võivad koos rikki minnes põhjustada katkestuse suuremale hulgale lõppkasutajatele, mis summeerituna võiks eeldada kiiremat rikke kõrvaldamist. Samas ei ole nende seadmete madalama tähtsuse tõttu sideettevõtjal olemas nende seadmete laovaru kohapeal vaid need seadmed tuleb hankida nende tootjalt väljastpoolt Eestit ning lühema aja jooksul ei ole võimalik neid seadmeid asendada. Samuti on õigusselguse mõttes oluline sätestada, et sideettevõtja tagab sideteenuse taastamise vaid oma sidevõrgu piires. Kuna sidevõrgud on omavahel ühendatud ja helistada saab ühest sidevõrgust teise, siis ühes sidevõrgus olev rike võib põhjustada probleeme sideteenuse toimimises ka teises sidevõrgus. Näiteks on rike sidevõrgus x, kuid sidevõrgust y helistav lõppkasutaja ei saa ühendust sidevõrgus x asuva lõppkasutajaga. Samas ei ole aga sidevõrku y omava sideettevõtja võimuses riket sidevõrgus x kõrvaldada, kuigi tema sidevõrgus asuv lõppkasutaja võib seda nõuda. Eelnõu § 3 lõikes 2 sätestatakse, et sideettevõtja ja lõppkasutaja võivad kokku leppida ka kiirema sideteenuse taastamise tähtaja, kui on sätestatud käesoleva paragrahvi lõikes 1. HOS § 38 lõige 3 punkti 2 kohaselt on elutähtsa teenuse osutaja kohustatud rakendama elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid. Ühe võimaliku meetmena võibki elutähtsa teenuse osutaja või politsei- või päästeasutus leppida sideettevõtjaga sõlmitavas lepingus kokku konkreetsed aadressiobjektid, kus on vajalik tagada kiirem sideteenuse taastamise tähtaeg, kui on sätestatud käesoleva paragrahvi lõikes 1. Eelnõu § 3 lõikes 3 sätestatakse sideteenuse katkestuse kõrvaldamist puudutav täpsustus, mille kohaselt, kui katkestuse kõrvaldamist takistab vääramatu jõud võlaõigusseaduse tähenduses, mille tõttu sideettevõtja ei saa rikke kõrvaldamisele asuda või mis selle kõrvaldamist takistab (näiteks elektroonilise side võrgu parandustöid takistav torm või üleujutus), tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aega hakata arvestama alates vääramatu jõu lõppemisest. Vääramatu jõu lõppemise all peetakse silmas olukorda, kus sideettevõtjal on võimalik pääseda ligi oma sidevõrgule, kus rike on tekkinud. Vääramatu jõu faktori arvestamine on oluline, kuna sageli on peale suurt tormi rikkis sidevõrgu osani pääsemine murdunud puude või maas olevate pingestatud elektrijuhtmete tõttu takistatud. Samuti võib juurdepääsu rikkis sidevõrgu osale takistada näiteks ulatuslik üleujutus. Eelnõu § 3 lõikes 4 sätestatakse sideettevõtjale kohustus teavitada viivitamata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit olukorrast, kus sideettevõtja ei saa vääramatu jõu tõttu asuda sideteenuse katkestust likvideerima. Selline teavitus on väga oluline näiteks Siseministeeriumi haldusala jaoks, kuna sideteenuse taastamise tähtaegade pikenemisel vääramatu jõu tõttu, on neil sellisel juhul aega omalt poolt rakendada alternatiivseid lahendusi enda tegevuste toimepidevuse säilimiseks. Ühtlasi on sideettevõtja kohustatud teavitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit vääramatu jõu olukorra lõppemisest. 3 Eelnõu § 4 sätestatakse sideteenuse taastamise korraldus. Eelnõu § 4 kohaselt lähtub sideettevõtja sideteenuse katkestuse korral elutähtsa teenuse taastamisel HOS § 39 lõikes 1 viidatud toimepidevuse plaanis esitatud teenuse taastamise järjekorrast ehk teisisõnu taastatakse sideteenus võimalusel esmajärjekorras prioriteetsematel aadressiobjektidel. Kõige prioriteetsemaks on ühenduse loomise võimalus Euroopa ühtse hädaabinumbriga „112“ ja sideteenuse olemasolu lõppkasutajatele, kes on seotud objektidega, kus sideteenuse katkestus võib põhjustada muu elutähtsa teenuse katkestuse ning sellega võib kaasneda vahetu oht inimelule (nt Häirekeskuse hooned, haiglad ja hooldekodud). Järgmisel prioriteetsuse tasemel on objektid, mis tagavad elutähtsa teenuse (nt tanklad, side maakonna keskustes ja teistes suuremates linnades, energiasektor jne) või riigikaitse objektide (Kaitsevägi, Kaitseliit, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet jne) toimepidevuse. Objektide nimekirja koostamisel võetakse eeskujuks juba elektrivarustuse võrguettevõtjatele koostatud elutähtsate teenuste ja riigikaitse objektide nimekiri. Riigikaitse all mõeldakse laialt riigikaitse objekte ehk ka siseturvalisust ja muid olulisi valdkondi. Eelnõu § 5 sätestatakse sideteenuse katkestuse ennetuse nõuded Eelnõu § 5 lõike 1 kohaselt peab sideettevõtja teise elutähtsa teenuse katkestuse korral (näiteks elektrivarustus või probleemid vedelkütusega varustamisel) tagama sideteenuse toimimise vastavalt HOS § 39 lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsile ja plaanile. HOS § 39 lõikes 1 nimetatud toimepidevuse riskianalüüsis ja plaanis tuleb sideettevõtjal muuhulgas analüüsida ja kirjeldada oma tegevust elektriga ja vedelkütusega varustamise katkestuse korral. Sätte eesmärgiks on kohustada sideettevõtjat juba ennetavalt analüüsima ja mõtlema kuidas hoida sideteenus toimepidevana ka olukorras, kus teise elutähtsa teenuse katkestuse ristsõltuvusest tulenevalt tekib oht sideteenuse toimepidevusele. Elekter ja vedelkütus on eraldi välja toodud, kui elutähtsad teenused, millest sideteenuse toimepidevus on kõige enam sõltuv. Eelnõu § 5 lõikes 2 kohustatakse sideettevõtjat tagama valmisolek osutada sideteenust elektrikatkestuse korral. Sidevõrgu toimepidevuse aja pikkus peale elektrikatkestust väheneb vastavalt sidevõrgus olevate võrgusõlmede (näiteks keskserver, sidekonteiner, jaotuspunkt, tugijaam, sidekapp) prioriteetsusele ja sellest tulenevale teenindatavate lõppkasutajate hulgale 24 tunnilt 3 tunnile. Sisuliselt tähendab see seda, et sideettevõtja peab enda sidevõrgu ulatuses hindama võrgusõlmede olulisust ehk kui paljude lõppkasutajate jaoks vastav võrgusõlm sideteenuse tagab. Võrgusõlmed, mille toimepidevusest sõltub telefoniteenuse või andmesideteenuse, välja arvatud mobiilse andmesideteenuse, kättesaadavus alla 200 lõppkasutajale, on regulatsiooni alt välja jäetud. Sellisteks sõlmedeks on näiteks kortermajade sissepääsude juures olevad sidekapid, mille puhul alternatiivse elektritoite tagamine polegi tehniliselt võimalik. Samuti ei ole selliste võrgusõlmede toimepidevus lõppkasutaja jaoks üldjuhul määrav, kuna lõppkasutaja valduses olevad sideseadmed (näiteks andmesideteenuse kasutamiseks vajalik ruuter) on elektri puudumise tõttu lakanud töötamast. Mobiiltelefoniteenuse puhul sätestab eelnõu aga minimaalse tundide arvu (6 tundi väljaspool asustusüksusena käsitletavaid linnu ja 3 tundi asustusüksusena käsitletavates linnades) ka sidevõrgu kõige madalama tasemega võrgusõlmedele ehk mobiiltelefonivõrgu tugijaamadele. Selline diferentseerimine linnades ja väljaspool linnu vahel on põhjendatud, kuna energeetika sektori uuringute kohaselt on linnades keskmine elektrikatkestuste kestus tänu heale elektrivarustuse toimepidevuse võimekusele alla 1 tunni ning suurlinnades (Tallinn, Tartu) alla poole tunni. Väljaspool linnu aga võib elektrikatkestus kesta 5 ja enam tundi. 4 Täpsemalt joonisel allpool1: Lisaks piirdub sideteenuse nõue tugijaamade osas kõne ja SMS teenuse tagamisega. Selline piiritlus on vajalik, kuna mobiilne andmesideteenus koormab suuremal määral elektrivarustuse katkemisel kasutatavaid akusid võrreldes kõne ja SMS-ga. Üksnes kõne ja SMS tagamisel on võimalik pikendada sideteenuse toimepidevust. Kuna sideettevõtjatel on tavapärase mobiiltelefoniteenuse sh mobiilse andmesideteenuse tagamiseks kasutusel hinnanguliselt 4500 tugijaama ja nende kõigi varustamine piisava hulga akudega või generaatoritega läheks ebaproportsionaalselt kalliks (ca 50 000 000 € 10 aasta kohta, täpsem kalkulatsioon allpool seletuskirja punktis 4.3). Seetõttu on eelnõus ka sätestatud, et kõne ja SMS tuleb tagada välitingimustes, mis kahandab akude või generaatoritega varustatavate tugijaamade arvu hinnanguliselt 1000-1200. Nendest 2/3 asuks väljaspool linnu ehk peaks olema võimelised toimima kuni 6 tundi peale elektrikatkestust ja 1/3 linnades ehk peaks olema võimelised toimima kuni 3 tundi peale elektrikatkestust. Eelnõu § 6 sätestatakse tingimused, mille kohaselt on tegu ulatusliku või raskete tagajärgedega katkestusega ja sellest teavitamise kohustus. Eelnõu § 6 lõikes 1 sätestatakse tingimused, mille täitumise korral on tegemist sideteenuse ulatusliku või raskete tagajärgedega katkestusega. Sideteenuse ulatusliku või raskete tagajärgedega katkestusega on tegu siis, kui sideteenus on 72 tunni jooksul kättesaamatu sideettevõtja osutatava sideteenuse rohkem kui 200 000 lõppkasutajale, sideteenuse katkestus põhjustab teise elutähtsa teenuse katkestusest tuleneva hädaolukorra või sideteenus on katkenud terve riigi territooriumil ja katkestust ei ole võimalik likvideerida § 3 lõikes 1 sätestatud tingimustel. Vastavalt HOS-ile peab sellist olukorda hakkama lahendama hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus, kelleks on HOS-i § 36 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud teenuste osas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 2017. aasta 19. septembri käskkiri nr 1.1-1/17-187). 1 SAIFI on elektri võrguteenuse kvaliteedinäitaja, mis aitab hinnata võrguteenuse kvaliteeti ning katkestuste mõju tarbijatele. SAIFI arvuliseks väärtuseks on katkestuste keskmine sagedus tarbimiskoha kohta aastas. SAIDI on elektri võrguteenuse kvaliteedinäitaja, mis aitab hinnata võrguteenuse kvaliteeti ning katkestuste mõju tarbijatele. SAIDI arvuliseks väärtuseks on katkestuste keskmine kogukestus minutites tarbimiskoha kohta aastas Ülitihe ja tihe asustus - Tallinn, Tartu ja kõik linnad, kui asustusüksused. Hajatihe ja haja – maapiirkonnad. 5 Eelnõu § 6 lõike 2 kohaselt peab sideettevõtja teavitama viivitamata elutähtsa teenuse katkestusest põhjustatud hädaolukorrast või selle ohust Tehnilise Järelevalve Ametit. Eelnõu § 6 lõikes 3 sätestatakse, mida käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teavitus peab sisaldama. Eelnõu § 6 lõikes 4 sätestatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kohustus teavitada avalikkust hädaolukorrast või selle ohust HOS § 14 lõike 5 alusel kehtestatud korras. Eelnõu § 7 sätestab määruse jõustumise. Käesolev määrus jõustub üldises korras, välja arvatud elektrikatkestuse korral toimepidevuse tagamist hõlmav § 5 lõige 2, mis jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. Kuna vastav säte eeldab, et sideettevõtjad peavad selle täitmiseks tegema ümberkorraldusi oma sidevõrgus (hankima täiendavaid generaatoreid või akusid, planeerima ja ehitama dubleerivad elektritoited) ning need tegevused on aeganõudvad, siis on vajalik selleks ka täiendava lisaaja andmine. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud 4.1 Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Määrusega ei kaasne otseseid sotsiaalseid ega demograafilisi mõjusid. 4.2 Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Määrusega sätestatakse toimepidevuse nõuded telefoniteenusele, mobiiltelefoniteenusele ja andmesideteenusele. Määrusel on teatud mõju riigi julgeolekule, sest määruse eesmärgiks oleva sideteenuste toimepidevuse suurenemise kaudu pareneb sellest sõltuva teenuse toimepidevus. Tõsised ja ulatuslikud häired elutähtsa sideteenuse toimepidevuses ja sideteenuste katkemises võivad põhjustada suurt ohtu ja raskeid tagajärgi inimeste elule ja tervisele, varale ja keskkonnale, teisisõnu võib teenuse katkemisega kaasneda hädaolukord. Elutähtsa sideteenuse (telefoni-, mobiiltelefoni- või andmesideteenuse) katkestus hakkab mõjutama näiteks elektri taastamist. Lisaks raskendab sideteenuse puudumine mitmesuguste rikete likvideerimist, kütuse kättesaadavust, kiirabi tööd, päästetööd jne. Seega on tekkinud palju tehnoloogilisi ristsõltuvusi, mille tulemusena ei sõltu elutähtsa teenuse tagamine vaid ühest osapoolest. 4.3 Majanduslik mõju Määrus mõjutab sideettevõtjaid, kelle jaoks tähendab kõige suuremat kulu kohustus tagada elektrikatkestuse korral autonoomne elektritoide mobiilsidevõrgu tugijaamades (§ 3 lõige 7 punktid 4-5). Hinnanguliselt on elutähtsa teenuse osutamise kohustusega sideettevõtjatel Eestis 4500 tugijaama. Kui mobiiltelefoniteenus tuleb tagada avatud keskkonnas, siis on seda võimalik teha hinnanguliselt 1000-1200 tugijaamaga. Kuna linnades on sätestatud tugijaama toimepidevuseks elektrikatkestuse korral 3 tundi, siis tähendab see seda, et sisuliselt on 3 tunni nõue juba täna suuresti tagatud. Seega on vajalik elektritoide tagada 650-800 väljaspool linnu asuvas tugijaamas. Autonoomne elektritoide on võimalik tagada kas elektrigeneraatori või akude baasil. 6 Kuue tunni autonoomse elektritoite tagamiseks on vajalik varustada tugijaam 16 akuga. Hetkel on tugijaamades üldjuhul kasutusel 4 akut. Akude hinnanguline eluiga on 4-5 aastat. Oluline on märkida, et tõrgeteta elektritoite tagamiseks peab akude tööressurss olema ühtlustatud, mis teisisõnu tähendab, et ühte tugijaama ei saa panna kokku erineva jääkressursiga akusid. See tähendab aga omakorda seda, et 6 tunnise toimepidevuse nõude kehtestamisel tuleb välja vahetada kõikide tugijaamade olemasolev akupark, kus autonoomne elektritoide tagatakse akudega. Akude hind jääb vahemikku 145-200 € tükk. Generaatori arvestuslik hind on koos paigaldusega 12 000 € ning eluiga vähemalt 10 aastat ning korrektse hoolduse korral isegi kuni 35 aastat. Kui võtta kulude arvutamisel aluseks, et 50% tugijaamadest paigaldatakse autonoomse elektritoite tagamiseks akud ja 50% generaatorid, siis on näitlik arvutuskäik 10 aasta kohta järgmine: Akudega varustatakse 400 tugijaama. Ühe aku hind keskmiselt 170 € ja 16 akukomplekti hind 2720 €. Paigaldamise hind ühe tugijaama kohta 180 €. Akude eluiga 5 aastat. Seega maksavad tugijaamade akud 400 x 2720 = 1 088 000 €. Paigaldamise hind 400 x 180 = 72 000 €. Kokku teeb see 1 160 000 €. Viie aasta möödudes tuleb akud välja vahetada, mis tähendab, et 10 aasta lõikes on kulud kokku 2 320 000 €. Generaatorite kuluarvutus 10 aasta lõikes on järgmine: Generaatoritega varustatakse 400 tugijaama. Ühe generaatori hind koos paigaldusega 12 000 €. Ühe generaatori hooldus aastas keskmiselt 400 €. Seega maksavad generaatorid 400 x 12 000 = 4 800 000 €. Aastane hooldus 400 x 400 = 160 000 €. 10 aasta hooldus 10 x 160 000 = 1 600 000 €. Generaatoritega seotud kulud kokku on 10 aasta lõikes 6 400 000 € Autonoomse elektritoite tagamine 6 tunniks maksab 10 aasta lõikes kokku 8 720 000 €. Juhul kui nimetatud kulu jagada sideettevõtjate poolt osutatava mobiiltelefoniteenuse või mobiilse andmesideteenuse lõppkasutajate vahel, siis tähendaks see igale lõppkasutajale täiendavat kulu 0,03 € kuus. Arvutuskäik, kuidas saadud tulemus leiti on järgmine: 7 Hinnanguliselt on eelpool nimetatud teenuste lõppkasutajaid sideettevõtjatel kokku 2 200 000. Sinna hulka on arvestatud nii lepingulised lõppkasutajad, ettemaksukaardid kui ka M2M (masin- masin) lõppkasutajad. Kümne aasta peale jagatuna läheks autonoomse elektritoite tagamine iga lõppkasutaja jaoks maksma 3,96 €. Aasta peale jaotatuna tähendaks see ca 0,4 € suurust kulu ning ühe kuu kohta 0,03 €. Alternatiivina kaaluti kohustuse panemist ka kõigi 4500 tugijaamale, et oleks tagatud 6 tunnine alternatiivne elektritoide elektrikatkestuse korral, kuid see läheks maksma ca 50 000 000 € 10 aasta kohta ning tähendaks üle 80% suuremaid kulusid sideettevõtjatele. See oleks ka ebaproportsionaalne kuna linnades on elektrivarustus toimepidevus piisavalt hea ning katkestused kõrvaldatakse üldjuhul 3 tunni jooksul. 4.4 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Määrusega ei kaasne riigisektorile majanduslikku mõju. 4.5 Muud otsesed või kaudsed mõjud Muud otsesed või kaudsed mõjud puuduvad. 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, välja arvatud § 5 lõige 2, mis jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei ole ette näha riigisektorile täiendavaid kulusid ega tulusid. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS vahendusel Siseministeeriumile ja Kaitseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule. 8  EELNÕU 26.10.2020 VÄLISKAUBANDUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER MÄÄRUS Tallinn …………………………….. nr ………… Elutähtsa telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel. § 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus (1) Telefoniteenus on sideteenus, mis võimaldab riigisiseste kõnede tegemist ja vastuvõtmist Eesti numeratsiooniplaani kuuluva numbri abil. (2) Mobiiltelefoniteenus on sideteenus, mis võimaldab kindlaks määramata asukohas riigisiseste kõnede tegemist ja vastuvõtmist ning lühisõnumi (SMS – Short Message Service) edastamist ja vastuvõtmist. (3) Andmesideteenus on sideteenus, mis võimaldab andmete edastamist pakettkommutatsiooni abil allalaadimiskiirusega vähemalt 384 kilobitti sekundis. (4) Kui ühe sideettevõtja osutatavat telefoniteenust, mobiiltelefoniteenust või andmesideteenust (edaspidi sideteenus) tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat, on tegemist elutähtsa teenusega. (5) Sideteenuse lõppkasutajate arvu hindamisel lähtutakse sideettevõtja osutatava sideteenuse tavapärasest lõppkasutajate arvust. § 2. Sideteenuse taseme ja valmisoleku nõuded Sideettevõtja, kes osutab sideteenust kui elutähtsat teenust (edaspidi sideettevõtja), peab planeerima, projekteerima, ehitama, hooldama ja kasutama teenuse osutamiseks vajalikku sidevõrku nii, et sideteenus oleks sidevõrku ja sideteenust häiriva teguri esinemisel minimaalselt häiritud. § 3. Sideteenuse katkestuse lubatud aeg (1) Sideteenuse katkestuse korral, välja arvatud elektrienergiaga varustamise teenuse katkestuse korral, tagab sideettevõtja selle taastamise oma sidevõrgu piires: 1) kaheksa tunni jooksul, kui samast rikkest tingitud sideteenuse katkestusest on mõjutatud üle 200 000 lõppkasutaja; 2) 16 tunni jooksul, kui samast rikkest tingitud sideteenuse katkestusest on mõjutatud 30 001 kuni 200 000 lõppkasutajat; 3) 24 tunni jooksul, kui samast rikkest tingitud sideteenuse katkestusest on mõjutatud 1000 kuni 30 000 lõppkasutajat; 4) 48 tunni jooksul, kui samast rikkest tingitud sideteenuse katkestusest on mõjutatud alla 1000 lõppkasutaja ja tegemist ei ole üksikute geograafiliselt hajusalt paiknevate lõppkasutajate sideteenuse katkestusega. (2) Kui sideettevõtja ja lõppkasutaja on lepingus kokku leppinud lõikes 1 sätestatust kiirema sideteenuse taastamise tähtaja, lähtutakse sideteenuse taastamisel lepingus sätestatud tähtajast. (3) Kui sideteenuse katkestuse kõrvaldamist takistab vääramatu jõud võlaõigusseaduse tähenduses, hakatakse lõikes 1 sätestatud tähtaega arvestama alates vääramatu jõu lõppemisest. (4) Sideettevõtja teavitab viivitamata lõikes 3 sätestatud olukorrast ja selle lõppemisest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit. § 4. Sideteenuse taastamise korraldus Sideteenuse katkestuse korral lähtub sideettevõtja elutähtsa teenuse taastamisel hädaolukorra seaduse § 39 lõikes 1 nimetatud toimepidevuse plaanis esitatud teenuse taastamise prioriteetidest, arvestades võimalusel järgmisega: 1) esimesena taastatakse ühenduse loomise võimalus Euroopa ühtse hädaabinumbriga „112“ ning sideteenus lõppkasutajatele, kes on seotud objektidega, kus sideteenuse katkestus võib põhjustada muu elutähtsa teenuse katkestuse ning sellega võib kaasneda vahetu oht inimelule; 2) teisena taastatakse sideteenus elutähtsa teenuse või riigikaitse objekti toimepidevuse tagamisega seotud objektiga lõppkasutajale. § 5. Sideteenuse katkestuse ennetuse nõuded (1) Elutähtsa teenuse katkestuse korral tagab sideettevõtja sideteenuse toimimise vastavalt hädaolukorra seaduse § 39 lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsile ja plaanile. Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis ja plaanis tuleb sideettevõtjal analüüsida ja kirjeldada oma tegevust elektriga ja vedelkütusega varustamise katkestuse korral. (2) Sideteenuse toimepidevuse tagamiseks elektrienergiaga varustamise teenuse katkestuse korral tagab sideettevõtja autonoomse elektritoite oma sidevõrgu piires: 1) vähemalt 24 tunniks sidevõrgu osale, mille toimepidevusest sõltub sideteenuse kättesaadavus enam kui 200 000 lõppkasutajale; 2) vähemalt 16 tunniks sidevõrgu osale, mille toimepidevusest sõltub sideteenuse kättesaadavus 30 001 kuni 200 000 lõppkasutajale; 3) vähemalt kuueks tunniks sidevõrgu osale, mille toimepidevusest sõltub telefoniteenuse või andmesideteenuse, välja arvatud mobiilse andmesideteenuse, kättesaadavus 200 kuni 30 000 lõppkasutajale; 4) vähemalt kuueks tunniks mobiiltelefonivõrgu osale, mille toimepidevusest sõltub 100 kuni 30 000 lõppkasutajale mobiiltelefoniteenuse kättesaadavus avatud keskkonnas väljaspool asustusüksusena käsitletavat linna; 5) vähemalt kolmeks tunniks mobiiltelefonivõrgu osale, mille toimepidevusest sõltub 100 kuni 30 000 lõppkasutajale mobiiltelefoniteenuse kättesaadavus avatud keskkonnas asustusüksusena käsitletavas linnas. § 6. Sideteenuse ulatuslik või raskete tagajärgedega katkestus ja sellest teavitamine (1) Sideteenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorraga on tegemist juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) sideteenus on katkenud 72 tunni vältel vähemalt 200 000 lõppkasutajale; 2) sideteenuse katkestus põhjustab teise elutähtsa teenuse katkestusest tuleneva hädaolukorra; 3) sideteenus on katkenud terve riigi territooriumil ja katkestust ei ole võimalik likvideerida § 3 lõikes 1 sätestatud tingimustel. (2) Sideettevõtja teavitab viivitamata elutähtsa teenuse katkestusest põhjustatud hädaolukorrast või selle ohust Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit. (3) Lõikes 2 nimetatud teavitus sisaldab vähemalt järgmist teavet: 1) sideteenuse katkestuse algusaeg ja hinnanguline kestus; 2) sideteenuse katkestuse tegelik või oletatav põhjus ja hetkeolukorra lühikirjeldus; 3) sideteenuse taastamiseks või katkestuse mõju vähendamiseks rakendatud ja rakendatavad meetmed; 4) esialgne hinnang prognoositava mõju kohta sideteenuse lõppkasutajale; 5) esialgne hinnang prognoositava mõju kohta teiste elutähtsate teenuste toimepidevusele. (4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teavitab avalikkust hädaolukorrast või selle ohust hädaolukorra seaduse § 14 lõike 5 alusel kehtestatud korras. § 7. Määruse jõustumine Paragrahvi 5 lõige 2 jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. (allkirjastatud digitaalselt) Raul Siem (allkirjastatud digitaalselt) väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Ando Leppiman kantsler