Eelnõu kooskõlastamine

Rahandusministeerium Meie 26.10.2020 nr 1.2-2/119-1 Riigi Tugiteenuste Keskus Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused „Võisiku Kodu reorganiseerimine““ eelnõu. Eelnõu hõlmab perioodi 2014–2020 prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ tegevust 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister Lisad: 1. Ministri käskkirja eelnõu 2. Toetuse andmise tingimused 3. Toetuse andmise tingimuste seletuskiri 4. Toetuse andmise tingimuste lisa (eelarve) Lisaadressaadid: Hoolekandeteenused AS Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Puuetega Inimeste Koda Sotsiaalkindlustusamet Marilin Sternhof 626 9136 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU Lisa „Võisiku Kodu reorganiseerimine“ toetuse andmise tingimused TAT abikõlblikkuse periood 13.08.2020–28.02.2023 Rakendusasutus (RA) Sotsiaalministeerium Rakendusüksus (RÜ) Riigi Tugiteenuste Keskus Toetuse saaja AS Hoolekandeteenused SISUKORD 1. TAT KIRJELDUS............................................................................................................................................................ 3 1.1. SEOS RAKENDUSKAVAGA ...................................................................................................................................... 3 1.1.1. PRIORITEETNE SUUND ..................................................................................................................................................... 3 1.1.2. PRIORITEETSE SUUNA ALAEESMÄRK ................................................................................................................................... 3 1.1.3. MEETME NIMETUS ......................................................................................................................................................... 3 1.1.4. MEETME EESMÄRK......................................................................................................................................................... 3 1.2. TAT ........................................................................................................................................................................ 3 1.2.1. EESMÄRK ..................................................................................................................................................................... 3 1.2.2. TULEMUS ..................................................................................................................................................................... 3 1.2.3. VAJALIKKUSE PÕHJENDUS ................................................................................................................................................ 3 1.2.4. EELARVE ...................................................................................................................................................................... 4 1.2.5. SIHTRÜHM ................................................................................................................................................................... 4 2. TEGEVUSE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ................................................................................................. 4 2.1. VÕISIKU KODU REORGANISEERIMISE LÕPULEVIIMINE ............................................................................................................. 4 3. NÄITAJAD ................................................................................................................................................................... 5 4. TAT MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE ........................................................................................................................... 6 5. SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TAT-DE JA AVATUD TAOTLUSVOORUDEGA ...................................... 7 6. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ................................................................................................................. 8 7. TAT RAKENDAMINE .................................................................................................................................................... 8 7.1. TOETUSE SAAJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED .......................................................................................................................... 8 7.2. RAKENDUSÜKSUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED ...................................................................................................................... 9 7.3. RAKENDUSASUTUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED ..................................................................................................................... 9 7.4. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ................................................................................................................................................ 10 7.5. RIIGIABI ..................................................................................................................................................................... 10 7.6. TOETUSE MAKSMINE .................................................................................................................................................... 10 7.7. TAT MUUTMINE .......................................................................................................................................................... 11 7.8. TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD TEABE JA SEIREARUANNETE ESITAMINE................................................................................ 12 7.9. FINANTSKORREKTSIOON ................................................................................................................................................ 12 7.10. VAIETE MENETLEJA....................................................................................................................................................... 12 8. RISKIDE HINDAMINE ...................................................................................................................................................... 12 Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel kooskõlas sama paragrahvi lõikega 4. 1. TAT kirjeldus 1.1. Seos rakenduskavaga 1.1.1. Prioriteetne suund 2. Sotsiaalse kaasatuse suurendamine 1.1.2. Prioriteetse suuna alaeesmärk ELi vahendite kasutamise eesmärk 5: Kvaliteetsem ja integreeritum teenuste struktuur toetab psüühilise erivajadusega inimeste kogukonnas elamist ning puudest tuleneva tegevuspiiranguga inimestel on paremad võimalused oma koduses keskkonnas toimetulekuks 1.1.3. Meetme nimetus 2.5 Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks 2.5.1 Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine 1.1.4. Meetme eesmärk Meetme eesmärk on tagada erivajadusega inimestele paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused. 1.2. TAT 1.2.1. Eesmärk Toetuse andmise eesmärk on lõpetada AS-i Hoolekandeteenused hallatavas Võisiku Kodus institutsionaalse erihoolekandeteenuse osutamine. Selleks reorganiseeritakse 144 ööpäevaringse erihooldusteenuse teenusekohta (sh vähemalt 24 teenusekohta on liitpuudega klientidele) ja kuus autismispektri häiretega täiskasvanutele mõeldud ööpäevaringse erihooldusteenuse teenusekohta. Planeeritud uutel teenusekohtadel saavad psüühilise erivajadusega inimesed elada inimväärsetes elutingimustes, olla iseseisvamad enda elu puudutavates otsustes ja elukorralduslikes küsimustes. Neil on võimalik kasutada kättesaadavaid avalikke ja elutähtsaid teenuseid (nt eriarstiabi, kauplused, apteek). Uutes üksustes on võimalikult tavapärased elutingimused, mis tagavad privaatsuse ja suurema personaalse tähelepanu ning individuaalse lähenemise. Teenusekohad luuakse peamiselt suuremate asulate vahetusse lähedusse, mis annab võimaluse klientide igapäevased tegevused siduda kohaliku kogukonnaga. 1.2.2. Tulemus TAT tulemusena on Võisiku Kodus lõpetatud institutsionaalse erihoolekandeteenuse osutamine ja psüühilise erivajadusega inimesed on reorganiseeritud väiksematesse, kuni 24-kohalistesse teenuseüksustesse, kus elatakse 6-liikmelistes peredes. 1.2.3. Vajalikkuse põhjendus Erihoolekandeteenused on mõeldud psüühilise erivajadusega inimestele. Erihoolekandeteenuseid rahastatakse riigi eelarvest Sotsiaalkindlustusameti kaudu ning riigil lasub ka teenuste arendamise kohtustus. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikkel 19 sätestab puuetega inimeste õiguse „elada kogukonnas ning omada teistega võrdseid valikuid“ ning nõuab, et riik töötaks välja „mitmed kodu- , elukohajärgsed ja muud kogukondlikud tugiteenused, kaasa arvatud elamise toetuseks, kogukonda kaasamiseks, isolatsiooni ja kogukonnast eraldamise vältimiseks vajalik isiklik abistamine“. AS-i Hoolekandeteenused hallatav Võisiku Kodu asub Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Võisiku külas. Võisiku Kodu on suuruselt teine erihooldekodu Eestis, mis on aastakümnete jooksul kasvanud omaette institutsiooniks. Klientide koduks on ühiselamu tüüpi, pikkadest koridoridest ja kahekohalistest tubadest koosnevad osakonnad, kus klientidel ei ole privaatsust, isiklik ruum piirdub voodi ja öökapiga kitsas toas ning ühes osakonnas elab mitukümmend inimest. Toitlustamine toimub suures söögisaalis, etteantud menüü alusel. Igapäevased huvitegevused ja hügieenitoimingud toimuvad kindla graafiku alusel. Klientidel puudub võimalus kaasa rääkida ja valikuid teha. Ligipääs avalikele teenustele, üritustele, õppimis- ja töötamisvõimalustele ning eneseteostuseks sisuliselt puudub. Eraldatud asukoha tõttu on ka psühhiaatri, pereõe ja rehabilitatsiooniteenuste osutamine ning muud aktiveerivad või teraapilised tegevused korraldatud Võisiku Kodus kohapeal, mitte ei kasutata kogukondlikke teenuseid väljaspool institutsiooni. Linnaga halva ühenduse tõttu elavad kliendid eraldatuses, suhtlevad põhiliselt üksteisega ja moodustavad seeläbi isoleeritud kogukonna, mis ei ole ümbritseva kogukonna osaks. Erihoolekandeteenuseid osutatakse Võisiku Kodus mitmes erineval ajal ehitatud hoones. Mõisahoone on ehitatud 18. sajandi standardite järgi, mistõttu ei ole olemasolevaid ruume võimalik kohandada kodusteks ega kaasaegsetele nõuetele vastavateks eluruumideks. Nõukogude perioodil on hooldekodu järk-järgult laiendatud. Mõisahoonele lisaks on ehitatud kaks 3-korruselist ühiselamutüüpi hoonet ning ravi- ja sööklakorpus. Hooned on omavahel ühendatud pikkade galeriide ja ühenduskorpustega. Võisiku Kodu füüsiline keskkond ei võimalda teenuse osutamise kohandamist deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid järgivaks. Nagu meil kõigil, on psüühilise erivajadusega inimestel vajadus privaatse ja koduse eluruumi järele. Võisikul ei ole erivajadusega inimestele võimalik luua kaasaja standarditele vastavat loomulikku elukeskkonda ega uut elukorraldust väiksemas, omavahel sobivamas inimeste grupis. 1.2.4. Eelarve Summa Osakaal 1 ERFi toetus 6 375 000 85% 2 Riiklik kaasfinantseering 1 125 000 15% 3 Omafinantseering 0 0 4 Eelarve kokku 7 500 000 100% 1.2.5. Sihtrühm AS-i Hoolekandeteenused hallatavas Võisiku Kodus ööpäevaringset erihooldusteenust saavad psüühilise erivajadusega inimesed 2. Tegevuse kirjeldus tulemuste saavutamiseks 2.1. Võisiku Kodu reorganiseerimise lõpuleviimine Tegevuse tulemusena viiakse lõpule Võisiku Kodu reorganiseerimine. Selleks reorganiseeritakse 144 ööpäevaringse erihooldusteenuse teenusekohta (sh vähemalt 24 teenusekohta on liitpuudega klientidele) ja kuus autismispektri häiretega täiskasvanutele mõeldud ööpäevaringse erihooldusteenuse teenusekohta väiksematesse, peresarnastesse teenuseüksustesse. Kliendikohad rajatakse spetsiaalselt ööpäevaringse teenuse osutamiseks projekteeritud korter- ja ridamajadesse. Kõikide hoonete projekteerimisel on arvestatud universaalse disaini põhimõtetega. Kahekorruselise kortermaja mõlemale korrusele on kavandatud eluruumid kahele peresarnasele 6- liikmelisele grupile. Sama suurele grupile on eluruumid ka igas ridaelamu korteris. Igas korteris on teenusesaajate kasutuses privaatsed magamistoad ning ühiskasutuses köök, elutuba ja vajalikud abiruumid. Teenuseüksustes on oluline roll CARe metoodikast lähtuval samaväärsel ja üksteist austaval suhtel. Koos poes käimine, abi raviskeemi jälgimisel või vahetu toetus ja juhendamine tööotsingutel, sh töövestlusele minekul ja töötamisel, lähtuvad iga inimese vajadusest ja soovist, milles ja millist toetust ta vajab. Kasutusele võetud tugevatele külgedele ja arengule suunatud lähenemine on näidanud, et see toetab paremini inimese isiklikku ja sotsiaalset taastumist kui seni sotsiaalvaldkonnas laialdaselt kasutusel olnud probleemide tuvastamisel ja sekkumisel tuginev lähenemine. Tulenevalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 6 lõigetest 2 ja 3 jaguneb vald asulateks: külad, alevikud, alevid ja vallasisesed linnad ning linn haldusüksusena. Vabariigi Valitsuse 25. novembri 2004. a määruses nr 335 „Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord“ on sätestatud, et alevik on üldjuhul vähemalt 300 alalise elanikuga tiheasustusega asula ning sellest järgmine asula tasand (viidatud määruses alev ja linn) on üldjuhul vähemalt 1000 alalise elanikuga tiheasustusega asula. Teenuseüksused luuakse asulatesse selliselt, et kõigi erihoolekande teenusekohtade osakaal võib moodustada kuni 10% küla, aleviku, alevi või linna alaliste elanike arvust 01.01.2020 seisuga. Seetõttu peab TAT tegevuse elluviija rajama teenuseüksused asulatesse, kus alaliste elanike arv 01.01.2020 seisuga on vähemalt 300. Juhul kui planeeritud asulas on üks kuni 30-kohaline teenuseüksus juba olemas, peab uue teenuseüksuse loomiseks asula alaliste elanike arv olema vähemalt 1000. TAT tegevuse tulemusena rajatakse üle Eesti seitse teenuseüksust (sh eraldi teenuseüksus autismispektri häiretega täiskasvanutele), millest vähemalt kaks on Tallinna linnas või Harju maakonnas. See aitab luua tingimused minimaalse vajaliku kogukondliku elukorralduse tagamiseks ja paremad eeldused psüühilise erivajadusega isikute ühiskonda integreerimisel. Lisaks asula alaliste elanike arvule peab TAT toetuse saaja arvestama ka avalike teenuste kättesaadavusega. Kuna erihoolekandeteenuste saajad reeglina isiklikku sõiduvahendit ei oma, on oluline toimiva ühistranspordi lähedus. Samuti tuleb inimestele tagada perearsti nimistusse pääsemine ning võimalus külastada psühhiaatrit ja teisi eriarste. Inimesed soovivad tegeleda erinevate huvialadega, käia raamatukogus, kinos ja teatris. Teenuseüksuse asukoha valikul tuleb nende vajadustega arvestada. Oluline on ka see, et liikumisteed oleksid turvalised ja ligipääsetavad ka liikumisraskustega inimestele. 3. Näitajad Näita Näitaja nimetus Algtase Sihttase Selgitus (2023) Rakenduskava Iseseisvat 1,1 3,6 Panustab otseselt tulemusnäitaja toimetulekut rakenduskava toetavate teenuste ja tulemusnäitajasse. TAT ööpäevaringsete tulemusena institutsionaalsete reorganiseeritakse senisest hooldusteenuste suurest institutsionaalsest kohtade suhtarv erihooldekodust 150 erihoolekandes teenusekohta väiksematesse, peresarnastesse teenuseüksustesse Rakenduskava Loodud kvaliteetsete 0 150 Panustab otseselt väljundinäitaja teenusekohtade arv rakenduskava väljundinäitajasse 4. TAT mõju läbivatele teemadele Toetuse andmise tingimused (TAT) mõjutavad: Keskkonnahoid ja kliima jah ei Erihoolekandetaristu arendamisega väheneb hoonete kasutusest tingitud negatiivne mõju keskkonnale. Uutele ehitatavatele või rekonstrueeritavatele hoonetele kehtestatud rangemate soojapidavusnõuete tõttu väheneb hoonete kütte-(energia-)kuludega seoses soojatootmisprotsessist põhjustatud koormus keskkonnale. Vastavat muutust rakendamise raames eraldi ei hinnata. Võrdsed võimalused1 jah ei Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)2 jah ei TAT tegevuste elluviimisel puudub mõju soolise võrdsuse edendamisele ning see ei sisalda tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse. Käskkiri ei panusta soolise võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste lõimimise kaudu käskkirja ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse. Võrdne kohtlemine jah ei TAT tegevustel on positiivne mõju erivajadusega inimestele võrdsete võimaluste tagamisel. Toetatavad tegevused on otseselt suunatud psüühilise erivajadusega inimeste elukvaliteedi parandamisele ja nende kogukonnas elamise toetamisele. Institutsionaalse erihoolekandeteenuse osutamise lõpetamine ja üleminek väiksematesse, kuni 24-kohalistesse teenuseüksustesse, kus elatakse 6-liikmelistes peredes, tagab puudest tuleneva tegevuspiiranguga inimestele paremad võimalused oma koduses keskkonnas toimetulekuks. Samuti võimaldab see erivajadusega inimestel olla aktiivsemad kogukonna liikmed ning leida ümbritsevas keskkonnas tegevusi, sh tööd või töösarnast tegevust, ja saada vajalikke teenuseid. Hoonete projekteerimisel arvestatakse universaalse disaini põhimõtetega ning kõik teenusekohad peavad vastama ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kinnitatava ligipääsetavuse nõudeid reguleeriva määruse tingimustele, et luua hoonetes ja nende ümber ligipääsetav liikumiskeskkond kõikidele sihtrühmadele, sõltumata nende erivajadustest. Infoühiskond jah ei TAT tegevuste elluviimisel puudub oluline mõju infoühiskonna edendamisele. Regionaalareng jah ei TAT edukal elluviimisel on mõju regionaalarengule seeläbi, et erihoolekandeteenuste pakkumine piirkondades on ühtlasem. Regionaalarengut mõjutab teenusekohtade liikumine suurematesse keskustesse. Psüühilise erivajadusega inimestele suunatud Võisiku Kodu asub eraldatud kohtas ja teistest inimestest eemal. Võisiku Kodu reorganiseerimine viib teenusekohad väiksematest 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine. 2 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Kõik poliitikavaldkonnad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad ka naisi ja mehi. asustusüksustest suurematesse. See on otseses seoses sooviga kaasata psüühilise erivajadusega inimesi paremini kogukonda, sh ka tööturule. Suuremate asustusüksuste eelistamine aitab tagada paremini kättesaadavad avalikud teenused. Muu hulgas on tööandjatel lihtsam värvata töötajaid – seda nii teenuseüksustest kui ka loodavates teenuseüksustes töötamiseks. Loodavate teenuseüksuste asukohtade valikul tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määrusest nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ ja riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määrusest nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine“. Nimetatud määrustele tuginedes on lubatavate teenuseüksuste asukohtadena arvestatud käesolevas määruses alevikud, alevid ja linnad. Valitsuse määruse alusel on alevik üldjuhul vähemalt 300 alalise elanikuga tiheasustusega asula ning alev ja vallasisene linn on üldjuhul vähemalt 1000 alalise elanikuga tiheasustusega asula. Riigivalitsemine jah ei Planeeritud tegevuste edukas elluviimine toetab ühtlast arengut ja elukvaliteedi paranemist terves riigis, toetades erivajadusega inimeste paremat kaasamist ühiskonda. Sellega koos areneb kohalike omavalitsuste võime ja pädevus osutada vajalikke sotsiaalteenuseid. Meetme tegevuse raames soodustatakse avalike teenuste osutamisel koostööd erihoolekandeteenuse osutajate, kohalike omavalitsuste ja muude teenuste (sh sotsiaalteenused) osutajate vahel, sest majutusega teenuste pakkumisega kaasneb sageli ka vajadus toetavate ja tugiteenuste järele. TAT väljatöötamisel on tuginetud 2014. aasta septembris kinnitatud erihoolekande arengukavas seatud eesmärkidele. 5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega Seos sama meetme tegevuse teiste TAT-dega TAT tegevus on osa meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ tegevusest 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“, mille eesmärk on tagada psüühilise erivajadusega inimestele paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused. Meetme tegevuse 2.5.1 esimese taotlusvooru projektid said toetust investeeringute kava alusel, TAT kinnitati sotsiaalkaitseministri 14. septembri 2015. a määrusega nr 42 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine”. Toetati selliste teenuseüksuste reorganiseerimist, kus vähemalt ühes hoones on enam kui 30 ööpäevaringse erihooldusteenuse teenusekohta, ning uute kogukonnapõhiste erihoolekande teenusekohtade taristu ehitamist, rekonstrueerimist, ostmist või renoveerimist. Meetme tegevuse 2.5.1 teise taotlusvooru projektid said toetust avatud taotlemisel, TAT kinnitati sotsiaalkaitseministri 6. novembri 2017. a määrusega nr 42 „Meetme tegevuse „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine” toetuse andmise tingimused avatud taotlemisel”. Toetati teenuseüksuste reorganiseerimist ööpäevaringse erihooldusteenuse pakkumiseks kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikutele Valkla Kodu baasil ja ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega isikutele Viljandi Haigla ööpäevaringse erihooldusteenuse üksuse baasil ning uute erihoolekande teenusekohtade, sealhulgas sotsiaalhoolekande seaduse §-des 87, 94, 97 ja 100 nimetatud teenuste kohtade taristu ehitamist, rekonstrueerimist, ostmist ja renoveerimist. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete TAT-dega puudub. 6. Seos valdkondlike arengukavadega  Erihoolekande arengukava aastateks 2014‒2020.3 Lähtudes erihoolekandeteenuse kasutajate, nende pereliikmete, esindusorganisatsioonide ja erihoolekandeteenuse osutajate poolt erihoolekandes esile toodud kitsaskohtadest, Eesti poolt 30. mail 2012. aastal ratifitseeritud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni eesmärgist ning Euroopa Liidu struktuurifondide kasutamisega aastateks 2014–2020 võetud kohustustest on erihoolekande arengukavas püstitatud üldeesmärk: tagada psüühilise erivajadusega täisealistele inimestele võrdsed võimalused eneseteostuseks ning kvaliteetsed ja deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid järgivad erihoolekandeteenused. Kvaliteetsete erihoolekandeteenuste all peetakse silmas teenuseid, mis lähtuvad Euroopa vabatahtliku sotsiaalteenuste kvaliteedi raamistiku põhimõtetest. Kvaliteetsed sotsiaalteenused on teenused, mis on muu hulgas: o kättesaadavad – psüühilise erivajadusega täisealistel on piisavalt võimalusi valida endale sobivaim teenus sobivaimas kohas; o juurdepääsetavad – psüühilise erivajadusega täisealistele on tagatud nii füüsiline juurdepääs kui ka asjakohane, erapooletu ja terviklik teave teenuste kasutamiseks; o isikukesksed – psüühilise erivajadusega täisealistele mõeldud teenused on kujundatud paindlikult ning lähtuvad isiku ja tema perekonna vajadustest; o terviklikud – psüühilise erivajadusega täisealistele välja töötatud sotsiaal-, tervishoiu-, tööturu-, haridus- ja eluasemeteenused on omavahel paindlikult kombineeritavad, võimaldades seeläbi isikukeskset lähenemist ning dubleerimist vältides ressursse säästa. Meetme tegevuse 2.5.1 toel lõpetatakse ööpäevaringse teenuse osutamine mitmes suures ja vananenud ebasobivas asutuses. Vastavalt erihoolekande arengukavale väheneb enam kui 30 inimesega teenuseüksuses elavate ööpäevaringset erihooldusteenust saavate psüühilise erivajadusega inimeste osakaal 65%-lt 30%-le.  Heaolu arengukava 2016–2023.4 Üldeesmärkide saavutamiseks on arengukavas püstitatud neli alaeesmärki, millest 3. alaeesmärk – inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning ühiskonnaelus osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kvaliteetsele kõrvalabile paranenud – keskendub sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele, inimesi ühiskonnaellu kaasavate toetavate teenuste arendamisele ja põhiõiguste kaitsele. 7. TAT rakendamine 7.1. Toetuse saaja õigused ja kohustused Toetuse saajale kohalduvad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) §-des 24 ja 26 nimetatud kohustused lisaks käesolevas TAT-s sätestatule. Toetuse saaja peab täitma ka struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustusi. Ühtlasi on toetuse saaja kohustatud: 7.1.1 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa (lisa); 7.1.2 TAT tegevuse kirjelduse muutmise soovi korral esitama RA-le muudatustaotluse; 7.1.3 teavitama RÜ-d, kui TAT-ga samalaadsetele tegevustele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest. RÜ teavitab RA-d; 7.1.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud tegevuse kirjeldusele ja eelarvele; 7.1.5 edastama RÜ-le info riigihankega seotud dokumentide kohta järgmiselt: 3 https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Sotsiaalhoolekanne/Puudega_inimetele/erihoolekande_arengukava_2014-2020.pdf 4 https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023 7.1.5.1 teavitama viis tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest riigihangete registris ning võimaldama juurdepääsuõigused vaatlejana; 7.1.5.2 teavitama riigihanke alusdokumentide muudatustest viie tööpäeva jooksul nende esitamisest riigihangete registrile; 7.1.5.3 edastama hankelepingu muudatused viis tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmimist; 7.1.6 kinnisasja ostmise korral esitama RÜ-levastava kulu tõendamiseks kinnisasja turuväärtuse kohta sõltumatu kvalifitseeritud hindaja eksperdihinnangu, mis on väljastatud kuni 90 kalendripäeva enne ostutehingut; 7.1.7 säilitama toetatavate tegevuste elluviimisega seotud dokumente, sh abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid, neli aastat alates sama aasta 31. detsembrist, kui lõppmakse laekus enne 30. juunit, ja alates järgneva aasta 31. detsembrist, kui lõppmakse laekus pärast 30. juunit; 7.1.8 kooskõlastama RA-ga planeeritud teenuseüksuste asukohad; 7.1.9 tagama 20 aasta jooksul projekti abikõlblikkuse tähtaja lõppemisest erihoolekandetaristu eesmärgipärase kasutamise vastavalt TAT-le, välja arvatud juhul, kui tegevuste muudatused on kooskõlastatud RA-ga; 7.1.10 saama RA-lt nõusoleku enda omandis oleva taristu võõrandamiseks ja tervikuna teisele isikule kasutada andmiseks punktis 7.1.9 nimetatud perioodi jooksul. Nõusolek antakse juhul, kui on tagatud punktis 7.1.9 sätestatud tingimuste täitmine. Toetuse saajal on õigus saada RÜ-lt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuetega ning toetuse saaja kohustustega. Toetuse saajal on vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 2 punktidele 1 ja 3 õigus esitada oma seisukohad enne: 1) ettekirjutuse tegemist; 2) finantskorrektsiooni otsuse tegemist. 7.2. Rakendusüksuse õigused ja kohustused RÜ on kohustatud lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele: 7.2.1 teavitama RA-d toetuse kasutamisel esinevatest probleemidest, kui need seavad ohtu meetme eesmärkide saavutamise, tegevuste elluviimise või väljamaksete tegemise; 7.2.2 edastama RA-le teadmiseks finantskorrektsiooni otsuse viie tööpäeva jooksul otsuse allkirjastamisest arvates; 7.2.3 tegema projekti üle järelkontrolli viie aasta jooksul pärast projekti lõppmakse tegemist, veendumaks, et projekti elluviimise tulemusena soetatud vara ja rajatud või rekonstrueeritud taristut kasutatakse sihtotstarbeliselt ning projekt ei ole teeninud puhastulu või teenitud puhastulu ei ületa projekti abikõlblikest kuludest maha arvatud puhastulu; 7.2.4 tegema muid struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud toiminguid. 7.3. Rakendusasutuse õigused ja kohustused 7.3.1. RA-l on õigus küsida TAT tegevuse elluviijalt punktis 7.1.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste eelarve kulukohtade täpsustusi ning põhjendatud juhtudel teha ettepanek kulukohtade korrigeerimiseks. 7.3.2. RA-l on õigus nõuda rajatava erihoolekandetaristu koormamist piiratud asjaõigusega toetuse eesmärgipärase kasutamise tagamiseks. 7.3.3. RA-l on kohustus vaadata läbi toetuse saaja punktis 7.1.2 kirjeldatud muudatustaotlus 25 tööpäeva jooksul ning õigus muudatustaotluse kinnitamisest keelduda. 7.3.4. RA-l on kohustus vaadata läbi toetuse saaja punktis 7.1.8 kirjeldatud taotlust kümne tööpäeva jooksul ning põhjendatud juhtudel jätta planeeritud teenuseüksuse asukoht kooskõlastamata. 7.4. Kulude abikõlblikkus 7.4.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. 7.4.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ja käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele. 7.4.3. Abikõlblikud on järgmised käesoleva TAT tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt TAT punktis 1.2.4 sätestatud osakaalule: 7.4.3.1 projekti ettevalmistamisega seotud kulud (sh analüüsid, uuringud); 7.4.3.2 projektijuhtimise ja omanikujärelevalve kulud; 7.4.3.3 katastrimõõdistamise ja muude maakorraldustoimingute kulud; 7.4.3.4 detailplaneeringu koostamise, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemise kulud; 7.4.3.5 projekteerimise kulud; 7.4.3.6 riigihangete tegemise kulud; 7.4.3.7 ehitise ekspertiisi kulud; 7.4.3.8 ehitamise kulud; 7.4.3.9 ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate seadmete ja sisustuse soetamise ning väliskeskkonna rajamise kulud; 7.4.3.10 teavitamise kulud; 7.4.3.11 hoonestamata ja hoonestatud maa ostusumma, mis moodustab kuni kümme protsenti projekti abikõlblikest kuludest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 69 lõike 3 punktile a, ning selle maa omandamisega seotud kulud; 7.4.3.12 ruumide, sh korterite või elamute, ostmise kulud eesmärgiga pakkuda ruumides erihoolekandeteenuseid ning nende ruumide ostmise, remondi ja kohandamisega seotud kulud, mis ei ole punktis 7.4.3.11 nimetatud kulud; 7.4.3.13 ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonidega liitumise kulud; 7.4.3.14 hoonete ja ruumide ligipääsetavuse tagamiseks vajalike vahendite ning sotsiaalministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 75 „Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“ ette nähtud sisustuse soetamise kulud; 7.4.3.15 reorganiseeritavate teenuseüksuste klientide üleviimise ettevalmistuse kulud (sh lisapersonali värbamise ja koolituse kulud), mis moodustavad kuni 1,5% projekti abikõlblikest kuludest. 7.4.4. Käibemaks on projekti raames abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Käibemaks on abikõlblik juhul, kui käibemaksukohustuslasest toetuse saaja kasutab oma raamatupidamises käibemaksu otsearvestuse meetodit. 7.5. Riigiabi Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. 7.6. Toetuse maksmine 7.6.1. Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-des 28 ja 29, ühendmääruse §-des 11–14 ja 18 ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustest ja korrast. 7.6.2. Toetuse saaja esitab RÜ-le maksetaotluse e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. 7.6.3. Pärast maksetaotluse saamist kontrollib RÜ maksetaotluses esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist hiljemalt 30 tööpäeva jooksul maksetaotluse laekumisest RÜ-le. 7.6.4. Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab RÜ puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2. 7.6.5. RÜ võib maksetaotluse ja ettemakse kasutamise aruande menetlemise osaliselt või täielikult peatada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud alustel. 7.6.6. Toetust makstakse üldjuhul ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel. 7.6.7. Toetuse saajale, kes ei ole riigiabi saaja ega äriühing, võib põhjendatud juhtudel teha ettemakseid ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 1 kehtestatud tingimustel. Ettemaksena saadud toetuse kasutamise tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 18 lõigetest 9−12. Ühendmääruse § 18 lõike 1 punkti 1 alusel ettemaksete tegemisel ei või ühendmääruse § 18 lõike 2 alusel ettemaksetena välja maksta viimast 5 protsenti määratud toetusest. 7.6.8. Toetus makstakse välja vastavalt TAT punktis 1.2.4 sätestatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem, kui on määratud toetuse piirsumma. 7.6.9. Korraldusasutus (edaspidi KA) võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. KA võib kohustada RÜ-d peatama maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 4 nimetatud juhtudel. 7.6.10. KA keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik. KA võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel. 7.6.11. Lõppmakse tehakse pärast kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja maksete tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse taotlus esitatakse koos lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RÜ poolt. 7.7. TAT muutmine 7.7.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemust, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab TAT tegevuste elluviija RA-le põhjendatud taotluse e-posti teel. 7.7.2. RA vaatab punktis 7.7.1 viidatud muudatustaotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta pärast punktis 7.7.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 7.7.8 nimetatud kooskõlastamist. 7.7.3. Puuduste esinemise korral annab RA TAT tegevuste elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.7.4. RA edastab muutmise taotluse arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 7.7.5. RÜ võib TAT tegevuste elluviijale või RA-le teha ettepaneku TAT eelarvet muuta, kui TAT seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 7.7.6. TAT tegevuste elluviija ei saa TAT muutmist taotleda sagedamini kui üks kord 12 kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RÜ nõusolek. 7.7.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või TAT tegevuste elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses või kantakse jääk järgmisesse kalendriaastasse. 7.7.8. TAT muutmine kooskõlastatakse reeglina KA-ga, Rahandusministeeriumiga, valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega ja teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuste või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. Peale kooskõlastamist esitab RA TAT tegevuste kirjelduse ja eelarve ministrile kinnitamiseks. RA edastab kinnitatud TAT RÜ-le. 7.7.9. TAT muutmiseks punkti 7.7.1 tähenduses ei loeta TAT lisas näidatud toetuse ja riikliku kaasfinatseeringu muutumist aastati (punkt 7.1.1) tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu. 7.7.10. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda kinnitatud eelarve muutmine TAT muutmist tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja osakaal ei muutu, kui kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15%. 7.8. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine 7.8.1. Toetuse saaja esitab RÜ-le iga aasta 20. jaanuariks 31. detsembri seisuga ja 20. juuliks 30. juuni seisuga projekti vahearuande e-toetuse keskkonna vahendusel. 7.8.2. Toetuse saaja esitab RÜ-le projekti lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul alates TAT tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast, kuid kõige hiljem 31. oktoobriks 2023. 7.8.3. Kui projekti vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult projekti lõpparuanne. 7.8.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne) laekumisest, kas TAT seirearuanne on nõuetekohaselt täidetud. 7.8.5. Kui seirearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT seirearuande e-toetuse keskkonnas viie tööpäeva jooksul. 7.8.6. Seirearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ TAT tegevuste elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT seirearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 7.9. Finantskorrektsioon 7.9.1. RÜ teeb finantskorrektsiooni otsuse ning toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule. 7.9.2. Toetus makstakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel. 7.9.3. Kui toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule. 7.10. Vaiete menetleja RA otsuse või toimingu vaide menetleja on RA. RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja on RÜ. 8. Riskide hindamine Risk Tegevus riskide maandamiseks ERFi toetusega ei ole võimalik TAT  TAT tegevuste elluviimise eelarve on läbi mõeldud, tegevusi täielikult ellu viia selle koostamisel on tuginetud asjakohastele prognoosidele ja kaasatud on erialaspetsialiste TAT tegevuste eesmärke ei ole võimalik  Tegevuskavasse on planeeritud ajaline puhver abikõlblikkuse perioodil ellu viia võimalike probleemide ja viivituste lahendamiseks, tegevuskavast peetakse kinni  Osapoolte vahel toimub probleemide vältimiseks aktiivne koostöö ja kommunikatsioon  Kõik vajalikud tegevused tehakse ja lubade taotlused esitatakse õigeks ajaks, tegevustega ei viivitata  Hangete luhtumine, vaidlused hangetes  TAT tegevuste elluviija kaasab pädevad juristid, hankespetsialistid  Hanke eelteade avaldatakse riigihangete registris  Hankes ei ole piiravaid tingimusi, hange on kooskõlas riigihangete seaduses sätestatuga  Hanke luhtumise korral on TAT tegevuste elluviija arvestanud tegevuste ajakava planeerimisel puhverajaga, esimesel võimalusel kuulutatakse välja uus hange  Hanke ajakavas on võimaluse korral arvestatud täiendava ajakuluga võimalike vaidlustuste lahendamiseks Finantskorrektsioon  TAT tegevuste elluviija järgib hankedokumentide koostamisel riigihangete seadust  TAT tegevuste elluviija edastab vajalikud hankedokumendid TAT-s sätestatud korras RÜ-le ülevaatamiseks Rekonstrueerimise ja ehitusmahtude  TAT tegevuse elluviija on planeerimisel kaasanud alahindamine, projekteerimis- ja pädevad eksperdid ehituskvaliteedi etteantud  Tehakse projektiekspertiisi ja autorijärelevalvet normidele vastavuse tagamine  Tehakse omanikujärelevalvet  Võimalikud probleemide arutatakse varakult läbi, koostöös osapooltega leitakse sobivad lahendused  TAT tegevuste elluviimisel on arvestatud puhverajaga, et lahendada ootamatuid probleeme Personalirisk TAT tegevuste elluviija  Kogu projektiga seotud info dokumenteeritakse projektimeeskonnas ning tehakse projektimeeskonnale kättesaadavaks Teenusekohtade reorganiseerimisel ei  TAT tegevuse tulemusena luuakse kuus 24-kohalist järgita deinstitutsinaliseerimise põhimõtteid teenuseüksust neljale kuueliikmelisele „perele“ ja üks kuuekohaline teenuseüksus autismispektri häiretega täiskasvanutele Teenuseüksuste asukohad ei ole kooskõlas  TAT tegevuse elluviija kooskõlastab meetme tegevuse eesmärkidega, teenuseüksuste asukohad RA-ga, sh arvestab TAT arvestatud ei ole avalike teenuste tegevuse elluviija TAT-s sätestatud tingimusi kättesaadavusega Kogukonna vastuseisu tõttu takerdub  TAT tegevuse elluviija tutvustab koostöös KOV-iga ehitustegevus üksuse tulevast asukohta ümbritsevale kogukonnale planeeritava erihoolekandeteenuse üksuse toimimist, teenuse sihtrühma ja soovi olla osa kogukonnast Teenuseüksuste asukohtadesse ei leita  TAT tegevuse elluviija kooskõlastab sobilikku personali teenuseüksuste asukohad RA-ga, sh arvestab TAT tegevuse elluviija TAT-s sätestatud tingimusi Lisa. TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa  Sotsiaalministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused „Võisiku Kodu reorganiseerimine““ eelnõu seletuskiri I Sissejuhatus Sotsiaalministri käskkirja eelnõu, millega kinnitatakse toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) „Võisiku Kodu reorganiseerimine“, on välja töötanud Sotsiaalministeerium. Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite kasutamisel perioodil 2014–2020 Eestis on aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 14 nimetatud partnerlusleppe alusel koostatud ning Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni kinnitatud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 (edaspidi rakenduskava). Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. Vastavalt STS § 12 lõikele 3 antud Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2014. a korraldusele nr 297 on Sotsiaalministeerium rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja Riigi Tugiteenuste Keskus rakendusüksuseks (edaspidi RÜ) järgmistele Euroopa Regionaalarengu Fondist (edaspidi ERF) rahastatavatele prioriteetse suuna 2 meetme tegevustele: 2.4.1 „Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine“; 2.4.2 „Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused“; 2.4.3 „Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“; 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“; 2.5.2 „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“. RA võib STS § 16 lõikest 1 tulenevalt rakenduskavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks ette nähtud tegevuste kohta koostada TAT käskkirja. Sama paragrahvi lõike 4 alusel võib toetatavate tegevuste elluviimise volitada juriidilisele isikule. Kui toetatavate tegevuste elluviijaks on juriidiline isik, võib RA vajaduse korral sõlmida toetatavate tegevuste elluviijaga halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras. Käesoleva eelnõuga kehtestatakse meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ tegevuse 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ raames TAT „Võisiku Kodu reorganiseerimine“. TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, toetatava tegevuse sihtrühma, näitajaid, mõju läbivatele (horisontaalsetele) teemadele, seost prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega ning valdkondlike arengukavadega, rakendamise tingimusi ja riskide hindamist. Kõikide TAT tegevuste elluviijaks ja toetuse saajaks on AS Hoolekandeteenused. TAT eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Marilin Sternhof (tel 626 9136, [email protected]). TAT eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals (tel 626 9519, [email protected]). TAT eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320; [email protected]). TAT vajalikkuse põhjendus TAT vajalikkuse põhjendus on esitatud TAT punktis 1.2.3. Seletuskirjas seda uuesti üle ei korrata. II Eelnõu sisu TAT kinnitatakse sotsiaalministri käskkirjaga STS § 16 lõike 1 alusel. TAT koosneb kaheksast peatükist: 1. peatükk „TAT kirjeldus“; 2. peatükk „Tegevuse kirjeldus tulemuste saavutamiseks“; 3. peatükk „Näitajad“; 4. peatükk „TAT mõju läbivatele teemadele“; 5. peatükk „Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega”; 6. peatükk „Seos valdkondlike arengukavadega”; 7. peatükk „TAT rakendamine“; 8. peatükk „Riskide hindamine“. TAT eelarve kulukohtade kaupa kinnitatakse RA poolt TAT-s. Kogu TAT eelarve on näidatud 1. peatüki punktis 1.2.4. Aastate kaupa on eelarve esitatud TAT lisas. 1. peatükk „TAT kirjeldus“ TAT kirjeldus koosneb kahest osast. Esimeses osas sätestatakse prioriteetse suuna ja meetme nimetus, nende eesmärk ja meetme tulemus. See osa on üldine ning sarnane kõikide TAT-dega, mille tegevusi viiakse ellu ühest meetmest. Teine osa kirjeldab konkreetse TAT eesmärki, tulemust ja vajalikkuse põhjendust, millest tingitult TAT tegevust ellu viiakse, eelarvet, üldist ajaraami ja sihtrühma. TAT tegevuste üldine ajaraam on TAT abikõlblikkuse periood. 2. peatükk „Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks" Peatükis kirjeldatakse tegevust TAT eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks. Tegevuse juures sihtrühma, tegevuse üldajaraami ja elluviijat uuesti üle ei korrata, sest sihtrühm on kindlaks määratud TAT punktis 1.2.5. Tegevuse üldajaraam on ühtlasti TAT abikõlblikkuse periood ja TAT toetuse saaja on ühtlasi ka TAT tegevuse elluviija. TAT tegevuse viib ellu AS Hoolekandeteenused. TAT tegevuste elluviijal on kohustus järgida riigihangete seadust (RHS) tervikuna, kui ta on hankija RHS § 5 lõike 2 tähenduses. 3. peatükk „Näitajad“ TAT näitajad aitavad mõõta eesmärkide saavutamist nii kvalitatiivselt, kvantitatiivselt kui ka ajaliselt. Peatükis tuuakse välja rakenduskava väljundi- ja tulemusnäitaja, nende algtasemed (kui on määratud), sihttase aastaks 2023 ning selgitus, kuidas TAT näitajad panustavad rakenduskava näitajatesse. TAT panustab otseselt rakenduskava tulemusnäitajasse „Iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste ja ööpäevaringsete institutsionaalsete hooldusteenuste kohtade suhtarv erihoolekandes“ ning rakenduskava väljundinäitajatesse „Loodud kvaliteetsete teenusekohtade arv“ ja „Isikukaitsevahendid“. TAT-spetsiifilisi näitajaid ei ole. TAT tulemusnäitaja andmeallikas on Sotsiaalministeerium, rakenduskava väljundinäitaja andmeallikas on RÜ. 4. peatükk „TAT mõju läbivatele teemadele“ 2 Peatükis määratakse koos selgitusega, millist mõju omab TAT tegevus rakenduskavas esitatud läbivatele (horisontaalsetele) teemadele. Hinnatud on TAT mõju järgmistele teemadele:  regionaalareng  keskkonnahoid ja kliima  infoühiskond  riigivalitsemine  võrdsed võimalused, sh tuleb eraldi hinnata panust o soolisse võrdsusesse o võrdsesse kohtlemisse. Nendest mõjutab TAT keskkonda ja kliimat, võrdset kohtlemist, regionaalarengut ja riigivalitsemist. TAT-l puudub mõju soolise võrdsuse edendamisele ning infoühiskonnale. 5. peatükk „Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega” Peatüki eesmärk on kirjeldada, kuidas on TAT seotud teiste samas meetmes elluviidavate TAT- dega ja avatud taotlusvooruga, milline on nende vastastikune mõju ja mil määral on nad omavahel seotud. 6. peatükk „Seos valdkondlike arengukavadega” Kirjeldatakse TAT seost arengukavadega, tuues välja peatükid või punktid, mis on aluseks TAT tegevusele või millesse tegevus panustab. 7. peatükk „TAT rakendamine“ Peatükk koosneb kümnest alapeatükist: 7.1 „Toetuse saaja õigused ja kohustused“ 7.2 „Rakendusüksuse õigused ja kohustused“ 7.3 „Rakendusasutuse õigused ja kohustused“ 7.4 „Kulude abikõlblikkus“ 7.5 „Riigiabi“ 7.6 „Toetuse maksmine“ 7.7 „TAT muutmine“ 7.8 „Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine“ 7.9 „Finantskorrektsioon“ 7.10 „Vaiete menetleja“ 7.1. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused Lisaks TAT-s nimetatule kohalduvad TAT tegevuse elluviijale kõik STS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Toetuse saaja on RA nõudmisel kohustatud esitama TAT eelarve jagunemise eelarve aastate ja eelarveartiklite kaupa (lisa). Eelarve allkirjastab RA juht (vormistatakse TAT lisana). Vastav nõue on vajalik infona riigieelarve ja tööplaani planeerimise protsessis. RA küsib enne kinnitamist RÜ-lt hinnangut, sest RÜ-l on juurdepääs hankelepingutele ning parem ülevaade maksetaotlustest ja (võimalikest) finantskorrektsioonidest. Kui toetuse saaja soovib TAT tegevuse kirjeldust muuta, tuleb RA-le esitada muudatustaotlus. Toetuse saaja peab teavitama RÜ-d, kui TAT-ga samalaadsetele tegevustele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest. RÜ teavitab omakorda RA-d. 3 Toetuse saaja on kohustatud rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud tegevuse kirjeldusele ja eelarvele. Toetuse saaja peab tähelepanu pöörama RHS-i järgimisele. Reguleeritud on toetuse saaja kohustus edastada RÜ-le info riigihankega seotud dokumentide kohta. Toetuse saaja peab võimaldama RÜ-le vaatlejana juurdepääsuõigused riigihangete registris ning teavitama RÜ-d viis tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest ja nende muudatuste esitamisest riigihangete registrile. Lisaks peab toetuse saaja edastama RÜ-le hankelepingu muudatused viis tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmist. RÜ ei kooskõlasta edastatud riigihanke alusdokumente ega -lepinguid, vaid juhib vajaduse korral toetuse saaja tähelepanu sellele, kas riigihanke korraldamisel on järgitud RHS-is sätestatut. Eesmärk on finantskorrektsioonide ennetamine ja ärahoidmine, kuna Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 22 lõike 11 punkti 6 kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti, kui riigihankes seatud kvalifitseerimise tingimused ei ole vastavad ja proportsionaalsed riigihanke esemega. Sama määruse § 22 lõike 12 kohaselt võib RÜ lõike 11 punktides 3–16 ja 19 nimetatud juhtudel sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Toetuse saaja peab kinnisasja ostmisel vastava kulu tõendamiseks esitama RÜ-le kinnisasja turuväärtuse kohta sõltumatu kvalifitseeritud hindaja eksperdihinnangu, mis on väljastatud kuni 90 kalendripäeva enne ostutehingut Dokumentide säilitamisel tuleb lähtuda STS §-st 35, kus reguleeritakse dokumentide säilitamise kohustust kooskõlas ühissätete määruse artikli 140 lõikes 1 nimetatud võimalustega. Toetuse saaja on kohustatud RA-ga kooskõlastama projektiga planeeritud teenuseüksuste asukohad, sh peavad teenuseüksused asuma asustusüksuses, kus alaliste elanike arv 01.01.2020 seisuga on vähemalt 300. Toetuse saaja peab tagama erihoolekandeteenuste osutamise jätkusuutlikuse taristus, millesse TAT alusel panustatakse. Jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline, et rajatavad teenuseüksused jätkavad tegutsemist ning et pikema perioodi jooksul oleks tagatud juba välja arendatud teenusekohtade kasutamine, sest tegemist on riigile olulise taristuga. Seega kohustub toetuse saaja tagama 20 aasta jooksul abikõlblikkuse tähtaja lõppemisest erihoolekandetaristu eesmärgipärase kasutamise vastavalt käesolevale TAT-le. Nimetatud tähtaja valikul on lähtutud sellest, et igal hoonel, masinal ja seadmel on maksumus ja mõistlik kasutusiga. Kasutusea pikkus sõltub füüsilisest kulumisest ja aegumisest (mittevastavus aja nõuetele). Kui hoone, masina või seadme kasutusiga lõpeb, loetakse see amortiseerunuks ja selle asemel soetatakse või ehitatakse uus. Hoone kasutuseaks loetakse raamatupidamises tavaliselt 25 kuni 50 aastat, selle aja möödudes on tuleb seda kapitaalselt remontida või ehitada uus. Euroopa Komisjoni tulu-kulu analüüsi juhend annab muu taristu amortiseerimise perioodiks 10–15 aastat. Eeltoodule tuginedes on TAT-s seatud tähtajaks 20 aastat, välja arvatud juhul, kui tegevuste muudatused on RA-ga kooskõlastatud. Seega on toetuse saajal kohustus korraldada oma tegevus selliselt, et 20 aastat peale viimase väljamakse saamist (ja abikõlblikkuse perioodi lõppu) oleks loodud teenuseüksustes tagatud erihoolekandeteenuse osutamine. Teenuse osutamise kohustus ei sõltu otseselt sellest, milliste erihoolekandeteenuste osutamiseks vajalike teenusekohtade jaoks toetuse saaja toetust sai, kuivõrd teatavate teenuste osutamise vajadus konkreetsetele klientidele või konkreetses piirkonnas võib aja jooksul muutuda. Toetuse saajal on võimalik kooskõlastatult RA-ga muuta selliste tegevuste loetelu, mille elluviimise kohustus tal 20 aasta jooksul lasub. Selle kohustuse täitmise tagamiseks on TAT punktis 7.3.2 sätestatud RA õigus nõuda rajatava erihoolekandetaristu koormamist piiratud asjaõigusega, et tagada toetuse eesmärgipärane kasutamine. 4 TAT-s on sätestatud toetuse saaja õigus ärakuulamisele. Toetuse saajale antakse tulenevalt STS § 23 lõike 2 punktidest 1 ja 3 võimalus esitada oma seisukohad enne ettekirjutuse ja finantskorrektsiooni otsuse tegemist. 7.2. Rakendusüksuse kohustused ja õigused Sätestatud on RÜ kohustused lisaks STS § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele. RÜ peab RA-d teavitama toetuse kasutamisel esinevatest probleemidest, kui need seavad ohtu TAT eesmärgi saavutamise, tegevuse elluviimise või väljamaksete tegemise. RÜ peab viie tööpäeva jooksul edastama RA-le teadmiseks tehtud finantskorrektsiooni otsused. RÜ peab projekti järelkontrolli tegema viie aasta jooksul projekti lõppmakse tegemisest. 7.3. Rakendusasutuse kohustused ja õigused Sätestatakse RA õigus küsida toetuse saajalt eelarveaasta(te) tegevuse eelarve kulukohtade kaupa ja nõuda rajatava(te) erihoolekandetaristu(te) koormamist piiratud asjaõigusega. RA-l on kohustus vaadata läbi toetuse saaja esitatud TAT tegevuse kirjelduse muudatustaotlus 25 tööpäeva jooksul ja teenuseüksuse asukoha kooskõlastamise taotlus kümne tööpäeva jooksul, sh RA õigus muudatustaotluse kinnitamisest ja teenuseüksuse asukoha kooskõlastamisest põhjendatud juhtudel keelduda. 7.4. Kulude abikõlblikkus Abikõlblike kulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrusest nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus). Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib ja makstakse toetuse saaja poolt TAT abikõlblikkuse perioodil ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisisese õigusega. Abikõlblikud on muu hulgas väliskeskkonna rajamise kulud, näiteks projektikohane haljastus, pingid, paiksed spordivahendid ja aiaehitised (piirdekonstruktsioonid, kuurid, abihooned), mis mahuvad ettenähtud eelarve piiresse. Abikõlblikud on ka teavitamisega seotud kulud (eelkõige objekti ELi märgistusega sildid ning tänu- ja infotahvlid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määrusele nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord”) ning projektide avaüritustega ja nurgakivi paigaldamisega seotud kulud. Hoonestamata ja hoonestatud maa ostusumma on abikõlblik kuni kümne protsendi ulatuses projekti abikõlblikest kuludest. Lisaks on abikõlblikud selle maa omandamisega seotud kulud. Abikõlblikud on ka reorganiseeritavate teenuseüksuste klientide üleviimise ettevalmistuse kulud ehk Euroopa Sotsiaalfondi tüüpi kulud (sh lisapersonali värbamise ja koolituse kulud) kuni 1,5% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest. Protsendi leidmisel on arvestatud AS-i Hoolekandeteenused kui eelarveperioodil 2007–2013 erihoolekandeasutuste reorganiseerimist korraldanud osapoole prognoose ja hinnanguid klientide individuaalse juhendamise ja arendamisega seotud kuludeks, sh täiendavate tegevusjuhendajate palkamiseks. Selliste kulutuste roll on oluline psüühiliste erivajadustega inimeste liikumisel suurest asutusest (ehk neile harjumuspärasest keskkonnast) väiksemasse üksusesse ja uude keskkonda. Käibemaks on abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole TAT tegevuse elluviimise raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Haiglate põhitegevus ei ole käibemaksuga maksustatav tegevus ja sisendkäibemaksu 5 mahaarvamisel lähtutakse käibemaksuseaduses (KMS) sätestatud sisendkäibemaksu korrigeerimise põhimõtetest (KMS § 32). KMS § 29 lõike 1 kohaselt saab maksukohustuslane maksustamisperioodil tema maksustatavalt käibelt arvestatavast käibemaksust maha arvata maksustatava käibe tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu. Seega ei saa sisendkäibemaksu arvestatud käibemaksust maha arvata ja see on abikõlblik ERFist finantseerimiseks, kui: 1) toetuse saaja ei ole käibemaksukohustuslane vastavalt KMS §-des 19 ja 20 sätestatule; 2) käibemaksukohustuslasest toetuse saaja soetab kaupu ja teenuseid vaid KMS §-s 16 sätestatud maksuvaba käibe tarbeks või ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel, mille sisendkäibemaks ei kuulu mahaarvamisele vastavalt KMS §-s 29 sätestatule. Lisaks lubab KMS § 32 sisendkäibemaksu osalist mahaarvamist, kui maksukohustuslane kasutab kaupu ja teenuseid nii maksustatava kui maksuvaba käibe tarbeks. KMS § 33 kohaselt võib sisendkäibemaksu osalisel mahaarvamisel kasutada kas proportsionaalse mahaarvamise meetodit või otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetodit. Proportsionaalse mahaarvamise korral lähtutakse sisendkäibemaksu mahaarvamisel maksukohustuslase maksustatava käibe ja kogu käibe suhtest ning sisendkäibemaks arvatakse maha proportsionaalselt kogu sisendkäibemaksult. Sisendkäibemaksu proportsionaalse mahaarvamise meetodit kasutades mõjutavad maksustatava ja maksuvaba käibe proportsiooni ka projektivälised arved. Kuna sisendkäibemaks arvatakse maha proportsionaalselt kogu käibelt ning seda ei ole võimalik seostada konkreetse arvega, siis on võimalus, et käibemaksu hüvitamisel ERFist makstakse käibemaksu tagasi ka arvetelt, mis ei ole projektiga seotud. Kuna Maksu- ja Tolliamet maksab käibemaksu tagasi ka muudelt arvetelt, on tehniliselt keerukas kindlaks määrata, milline osa maksti tagasi projektiga seotud arvetelt ja milline projektiga mitteseotud arvetelt. Seega, proportsionaalse meetodi puhul saab toetuse saaja sisendkäibemaksu maha arvata ainult osaliselt. Käibemaks on ERFist finantseerimiseks abikõlblik üksnes juhul, kui käibemaksukohustuslasest toetuse saaja kasutab oma raamatupidamises käibemaksu otsearvestuse meetodit. Käibemaksu otsearvestuse korral on käibemaksu kulu raamatupidamises seotud konkreetse arvega ning seega on võimalik tõendada, et see on seotud ERFist rahastatava projektiga. Kui kaup või teenus soetatakse maksuvaba käibe tarbeks, on see toetuse saaja jaoks lõplik kulu. 7.5. Riigiabi Meetme raames antav toetus ei ole riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Sotsiaalministeerium esitas erihoolekande meetme tegevuse 2.5.1 kohta Euroopa Komisjonile eelteatise (18.12.2015 case SA.43968(2015/PN) – Reorganization of special welfare institutions), mille kohaselt ei mõjuta antav toetus liikmesriikidevahelist kaubandust ega konkurentsi ning tegevusel on üksnes kohalik mõju. Komisjon andis tagasiside, et on Eesti seisukohaga nõus. 7.6. Toetuse maksmine Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse STS §-dest 28 ja 29 ning see toimub ühendmääruse §- de 11–14 alusel. Reguleeritud on maksetaotluse menetlemise ja puuduste kõrvaldamise tähtajad ning RÜ õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult. 6 Toetuse väljamaksed tehakse reeglina proportsionaalselt omafinantseeringuga, aga käesolevas TAT-s on toetuse saaja omafinantseeringu asemel riiklik kaasfinantseering. Toetuse ja kaasfinantseeringu proportsioon on kinnitatud TAT punktis 1.2.4. Uudsena on perioodil 2014–2020 lisandunud korraldusasutuse (edaspidi KA) õigus keelata toetuse väljamaksmine. KA võib vastavalt asjaoludele kas kohustada RÜ-d peatama toetuse maksmine või keelata RÜ-l makset teha. KA esitab RÜ-le motiveeritud otsuse. RÜ teavitab toetuse saajat või partnerit ning palub toetuse saajal või partneril korrigeerida maksetaotlust või esitada täiendavaid tõendeid või selgitusi. Puuduse likvideerimise järel jätkatakse maksetaotluse menetlusega. Kui toetuse saaja või partner puudusi ei likvideeri, teeb RÜ finantskorrektsiooni. Kui puudus tuleneb RÜ toimingust, likvideerib puudused RÜ. Toetuse saaja, partneri või RÜ selgituse, esitatud informatsiooni või täiendavate tegevuste põhjal võib KA tühistada peatamise ning maksetaotluse menetlemisega jätkatakse. KA-l on õigus vajaduse korral kontrollida kulude abikõlblikkust ja abikõlblike kulude aluseks olevaid dokumente, sest RÜ täidab ühissätete määruse artikli 125 lõike 5 punktis a nimetatud kulude abikõlblikkuse kontrolli vahendusasutusena. Seega peab KA olema veendunud, et KA mittetäidetavat ülesannet täidetakse korrektselt. KA võib kohustada RÜ-d maksetaotluse menetlemise peatama ka siis, kui sertifitseerimisasutus ei nõustu RÜ poolt abikõlblikuks loetud kulu lisamisega ühissätete määruse artikli 126 punktides a ja b nimetatud Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusesse ja aruandesse või kui Euroopa Komisjon peatab maksed Eestile. Tegemist on erandkorras rakendatava võimalusega, mille võib tingida eelnimetatud põhjustel toetuse Euroopa Komisjonilt mittelaekumine. Euroopa Komisjonilt toetuse mittelaekumine ei tähenda automaatselt riigisisest toetuse maksete peatamist, kuid KA võib sellise otsuse teha, kui: 1) kulude abikõlblikkust kontrolliva asutuse (nt RÜ) tööprotsesside puudused on niivõrd olulised, et RÜ poolt toetuse saajatele maksete jätkamine võib tähendada olulise finantskahju tekkimist; 2) riigieelarveliste vahendite piiratuse tõttu ei ole võimalik riigieelarveliste vahendite arvelt maksetega jätkata. Lõppmakse tehakse pärast kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja maksete tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse taotlus esitatakse koos lõpparuandega. Viimase väljamakse teeb RÜ pärast lõpparuande kinnitamist. 7.7. TAT muutmine TAT-d on TAT tegevuse elluviija ettepanekul lubatud muuta. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TAT edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord 12 kuu jooksul ei ole TAT muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TAT peab põhinema põhjalikele analüüsidele ja planeerimisele, välistades sagedaste paranduste vajaduse, samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi kaalutud. RA-l on õigus TAT-d muuta, kui selgub, et see on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või TAT tegevuse elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. RA võib muuta TAT tegevuskava, finantsplaani, eelarvet või TAT abikõlblikkuse perioodi. Kui TAT rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib RA vähendada TAT eelarvet tingimusel, et see ei takista TAT eesmärgi täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TAT tegevuste elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud. Ülejäävad vahendid saab sel juhul operatiivselt suunata vastavalt vajadusele kas meetme sama tegevuse avatud taotlusvoorudesse või meetme teistesse tegevustesse. 7 RA otsustab TAT muutmise või muutmata jätmise 25 tööpäeva jooksul alates muudatustaotluse kättesaamisest. Siinkohal tuleb arvestada, et lisaks RA-le tuleb RA-l muudatused kooskõlastada ka RÜ, KA, Rahandusministeeriumi ja valdkondliku seirekomisjoniga ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuste või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. Seega võib kogu muutmisprotsess aega võtta kuni kolm kuud. TAT muutmist ei eelda järgmise eelarveaasta tegevuste kirjelduse ja sellele vastava eelarve esitamine, samuti peab olema täidetud tingimus, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu. 7.8. Toetuse kasutamisega seotud teabe ning vahe- ja lõpparuannete esitamine TAT toetuse saaja on kohustatud esitama RÜ-le iga aasta 20. jaanuariks 31. detsembri seisuga ja 20. juuliks 30. juuni seisuga projekti vahearuande struktuuritoetuse registri vahendusel. TAT lõpparuanne esitatakse 30 päeva jooksul TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast või meetme tegevuse eelarve täitumisel, kuid kõige hiljem 31. oktoobriks 2023. Juhul kui vahe- ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, ei nõuta vahearuande esitamist ning esitatakse vaid lõpparuanne. Sätestatud on ka vahe- ja lõpparuannete menetlemise ning TAT tegevuse elluviija puuduste likvideerimise tähtajad. 7.9. Finantskorrektsioon Nimetatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistik. 7.10. Vaiete menetleja Nimetatakse vaiete menetlejad. 8. peatükk „Riskide hindamine“ Peatükis on välja toodud võimalikud riskid ja tegevused riskide maandamiseks. III Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006. IV TAT mõjud ERFi vahenditest tehakse programmiperioodil 2014–2020 investeeringuid hoolekandetaristu arendamiseks ja keskkonna kohandamiseks puudega inimeste vajadustele vastavaks. Lisaks meetme tegevusele 2.5.1, mille tulemusena toetatakse erihoolekandeasutuste reorganiseerimist, rahastatakse ERFist 9 481 546 euro ulatuses ka meetme tegevust 2.5.2 „Puuetega inimeste 8 eluaseme füüsiline kohandamine”, mille eesmärk on kohandada vähemalt 2000 puudest tuleneva erivajadusega inimese eluruumi vastavalt nende puudest tulenevatele vajadustele selleks, et parandada nende iseseisevat toimetulekut ja vähendada hoolduskoormust. Meetme 2.5 tegevused on kavandatud ellu viia perioodil 2014–2023 ja nende elluviimiseks on vajalik ühekordne ELi toetus. Eesmärk on kvaliteetsem ja integreeritum teenuste struktuur, mis toetab psüühilise erivajadusega inimeste kogukonnas elamist ning puudest tuleneva tegevuspiiranguga inimestel on paremad võimalused oma koduses keskkonnas toimetulekuks. Meetme tegevuse 2.5.1 ERFi toetus on 47 600 000 eurot ja Eesti-poolne riiklik kaasfinantseering on 6 132 000 eurot. Esimese taotlusvooru tulemusena arvati Vabariigi Valitsuse 12. jaanuari 2017. a korraldusega nr 7 „Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ tegevuse 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ investeeringute kava kinnitamine“ investeeringute kavasse kümme projekti seniste suurte ja institutsionaalsete erihoolekandeasutuste (Imastu Kool- Kodu, Sõmera Kodu, Erastvere Kodu, Koluvere Kodu, Tori Kodu, Võisiku Kodu ja Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus) reorganiseerimiseks väiksematesse, peresarnastesse teenuseüksustesse ning kümme projekti uute kogukondlike teenusekohtade rajamiseks. Kokku reorganiseeritakse 501 ööpäevaringse hoolduse ja 370 kogukonnas elamise teenusekohta ning luuakse 124 kogukonnas elamise ja 74 toetatud elamise teenusekohta. Meetme tegevuse 2.5.1 teise, avatud taotlusvooru tulemusena reorganiseeritakse 60 ebastabiilse remissiooniga inimese ja 94 kohtumääruse alusel teenust saava isiku ööpäevaringse hoolduse teenusekohad ning luuakse 17 ööpäevaringse hoolduse, 106 kogukonnas elamise, 25 toetatud elamise, 130 igapäevaelu toetamise, 25 töötamise toetamise, 13 intervallhoolduse nädalahoiu ja 3 päevahoiu teenusekohta. TAT tegevuse elluviimiseks on vajalik Eesti-poolne kaasrahastamine, sest toetuse saaja seniste majandustulemuste alusel ei oleks võimalik eeldada ettevõtte endapoolset võimekust selle tasumiseks. Seega on riigi kui omaniku ülesanne lisada vahendeid täiendavate investeeringute kaasrahastamiseks. Programmiperioodi lõppedes välisvahenditest rahastamise lõppemisega seotud kulusid riigieelarvesse ei planeerita, sest TAT tegevuse elluviimise tulemusena on TAT tegevuse kokkulepitud eesmärk täidetud. Ehitatavate, rekonstrueeritavate, ostetavate või renoveeritavate hoonete ülalpidamise kulud kaetakse toetuse saajate tuludest, mille allikaks on Sotsiaalkindlustusameti poolt lepingute alusel eraldatavad teenusekohtade järgsed summad ning teenusesaajate omaosaluse tasud (sh ka riigieelarvest kompenseeritav omaosaluse osa juhul, kui teenusesaajal ei ole endal piisavalt vahendeid). Andmekaitsealane mõjuhinnang Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. V TAT kooskõla valikukriteeriumitega TAT tulemusena vastab Võisiku Kodu reorganiseerimine ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumidele. 1. Mõju meetme eesmärkide saavutamisele Kriteeriumi „mõju meetme eesmärkide saavutamisele“ puhul võetakse arvesse meetme eesmärki tagada erivajadusega inimestele paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused. Meetme eesmärgi täitmiseks on kavandatud kaks tegevust: erihoolekandeasutuste reorganiseerimine ja puudega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine. 9 Erihoolekandes on suund võetud kogukonnaga tihedamalt seotud toetavate teenuste osutamisele (deinstitutsionaliseerimisele). Selleks toetatakse meetme tegevusest 2.5.1 erihoolekande teenusekohtade loomist (sh peremajade ehitamist) psüühilise erivajadusega inimestele, et pakkuda neile paremaid elamis-, õppimis- ja töötamistingimusi. Loodud kohtadel saab inimene elada võimalikult tavapärast elu. Eesmärk on lõpetada ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamine suurtes, institutsionaalsetes erihoolekandeasutustes, sh AS-i Hoolekandeteenused hallatavas Võisiku Kodus, mille reorganiseerimisega alustati meetme tegevuse 2.5.1 esimeses taotlusvoorus. TAT tegevuse elluviimise tulemusena viiakse lõpuni Võisiku Kodu reorganiseerimine, sest Lõuna- Eesti Hooldekeskuse AS-i projekt nr 2014-2020.2.05.17-0010 240 ööpäevaringse erihooldusteenuse teenusekoha reorganiseerimiseks tunnistati kehtetuks. Jätkuvalt on vajadus Võisiku Kodust 150 teenusekohta reorganiseerida. Seega väheneb ööpäevaringsete teenusekohtade arv 90 võrra. TAT tulemusena luuakse seitse teenuseüksust, millest kuus on 24- kohalised (varasema planeeritud 30 asemel) ja mõeldud neljale kuueliikmelisele (varasema planeeritud 10 asemel) „perele“. Lisaks on vajadus ühe kuuekohalise ööpäevaringse teenuseüksuse rajamiseks autismispektrihäiretega täiskasvanule. Uued teenuseüksused rajatakse asustusüksustesse, kus alaliste elanike arv 01.01.2020 seisuga on vähemalt 300. Juhul kui asustusüksuses on juba mõni erihoolekandeasutus, peab alaliste elanike arv olema vähemalt 1000. Teenuseüksuste planeerimisel tuleb lisaks asukohale lähtuda ka avalike teenuste kättesaadavusest. TAT edukas elluviimine panustab nii rakenduskavas sätestatud tulemusnäitaja kui ka väljundinäitaja sihttaseme saavutamisele. 2. Põhjendatus Projekti põhjendatuse hindamisel lähtutakse TAT vajalikkusest, mida on täpsemalt kirjeldatud TAT punktis 1.2.3. ERFi meetme tegevuse 2.5.1 esimese taotlusvooru tulemusena kinnitati Vabariigi Valitsuse 12. jaanuari 2017. a korraldusega nr 7 „Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ tegevuse 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ investeeringute kava kinnitamine“ Võisiku Kodu reorganiseerimiseks investeeringute kavas AS-i Hoolekandeteenused ja Lõuna-Eesti Hooldekeskuse AS-i projektid. Koostöökokkuleppe kohaselt oli eesmärk hiljemalt 31.12.2018 Võisikult reorganiseerida 67 kogukonnas elamise ja 240 ööpäevaringse erihooldusteenuse teenusekohta. AS-i Hoolekandeteenused projekt viidi edukalt ellu ja 67 kogukonnas elamise teenusekohta reorganiseeriti väiksematesse, peresarnastesse teenuseüksustesse Jõhvis, Paides, Türil, Tartus, Viljandis ja Kundas. Uutes perepõhise elukorraldusega teenuseüksustes on erivajadusega inimestele iseseisvalt kättesaadavad nii vajalikud teenused kui ka loodud eeldused ja võimalused eneseteostuseks ning ühiskondlikus elus osalemiseks. Lõuna-Eesti Hooldekeskuse AS-i projekt nr 2014-2020.2.05.17-0010 (240 ööpäevaringse erihooldusteenuse teenusekoha reorganiseerimine Kosel, Türil, Tähtveres, Antslas ja Verioras asuvatesse teenuseüksustesse) tunnistati RÜ poolt kehtetuks, sh on käimas kriminaalmenetlus, mistõttu ei ole Riigi Tugiteenuste Keskuse hinnangul võimalik projekti väljamaksetega jätkata. Seetõttu otsustati Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2020. a korraldusega nr 278 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste meetmete nimekiri“ lubada meetme tegevuses 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ võtta kinnitatud eelarvest suuremad kohustused ERFi toetuse osas summas 6 444 440 eurot. Lõuna-Eesti Hooldekeskuse AS-i Võisiku Kodu reorganiseerimise projekti nr 2014- 2020.2.05.17-0010 ei ole võimalik Vabariigi Valitsuse 12. jaanuari 2017. a korraldusega nr 7 „Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna 10 kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ tegevuse 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ investeeringute kava kinnitamine“ kinnitatud investeeringute kavast välja arvata enne, kui see tunnistatakse kehtetuks ja toetus nõutakse tagasi. Meetme tegevuse 2.5.1 eelarvest suuremate kohustuste võtmine võimaldab viia AS-i Hoolekandeteenused hallatavast Võisiku Kodust elanikud väiksematesse teenuseüksustesse. Tegevustega jätkamine võimaldab saavutada meetme tegevuse väljundiindikaatorid 2023. aastaks. Kuna tegevuste elluviimiseks on aega kolm aastat, ei jõuta kriminaalmenetluse lõpptulemuse selgumisel suure tõenäosusega Lõuna-Eesti Hooldekeskuse projekti nr 2014-2020.2.05.17-0010 ERFi toetuse summat enne abikõlblikkuse perioodi lõppu kasutusele võtta ning programmiperioodi lõpuks teenusekohti rajada. See seab ohtu meetme tegevuse vahendite täies ulatuses kasutamise ning väljundite saavutamise. Praeguseks on reorganiseerimist vajavate ööpäevaringset erihooldusteenust saavate klientide arv vähenenud 90 kliendikoha võrra, seega on vajadus Võisiku Kodust reorganiseerida veel 150 ööpäevaringset teenusekohta. Tuginedes eeltoodule ning arvestades TAT tegevuse piiratud ajaraami ja eelarvet, sh ehitushindade kallinemist, ei ole võimalik meetme tegevuse 2.5.1 kaasabil rohkem uusi teenusekohti luua. Toetuse saaja valiku põhjendus kajastub punktis 4 „Toetuse saaja suutlikkus projekti ellu viia“. 3. Kuluefektiivsus Projekti kuluefektiivsuse all hinnatakse projektis planeeritud tegevuste kuluefektiivsust, sh projekti omafinantseeringu osakaalu. TAT-s toetuse saaja omafinantseeringut ei ole, lisaks 85% ERFi toetusele on 15% ulatuses riiklik kaasfinantseering. Projekti ettenähtud tegevuste ja lahenduste kuluefektiivsust planeeritud tulemuste saavutamiseks, planeeritud eelarve realistlikkust ja mõistlikkust on hinnatud TAT väljatöötamise käigus. ERFi meetme tegevuse 2.5.1 Eesti-poolne riiklik kaasfinantseering on kokku 6 132 000 eurot. Summast kaetakse AS-i Hoolekandeteenused (ja SA Viljandi Haigla) projektide kaasfinantseering, kuna teenuseosutaja seniste majandustulemuste alusel ei oleks võimalik eeldada ettevõtte endapoolset võimekust seda tasuda. Seega on riigi kui omaniku ülesanne lisada vahendeid täiendavate investeeringute kaasrahastamiseks. Võrreldes meetme tegevuse esimese ja teise taotlusvooruga on TAT edukaks elluviimiseks suurendatud ühe ööpäevaringse erihooldusteenuse teenusekoha ERFist rajamise maksumust 34 000 eurolt 42 500 eurole, tuginedes sarnaste projektide senisele maksumusele ning arvestades ehitushindade kallinemist ja TAT elluviimiseks jäänud piiratud ajaraami. 4. Toetuse saaja suutlikkus projekti ellu viia Hinnates toetuse saaja suutlikkust projekti edukalt ellu viia, on arvestatud AS-i Hoolekandeteenused kui toetuse saaja ja projektimeeskonna kvalifikatsiooni, kogemusi, õiguslikke, organisatsioonilisi ja tehnilisi eeldusi projekt kavandatud viisil ellu viia. Hinnates toetuse saaja suutlikkust tagada teenused projekti valmimisel, on määravaks, et AS Hoolekandeteenused on riigile kuuluv äriühing, mille põhitegevusalaks on psüühilise erivajadusega täiskasvanud inimestele hoolekandeteenuste pakkumine. AS Hoolekandeteenused asutati 2007. aastal eesmärgiga koondada üle Eesti paiknevate erihooldekodude juhtimine ja haldamine ühe katuse alla ning pakkuda seeläbi paremat ja ühtlasemat teenuse kvaliteeti. AS Hoolekandeteenused on programmiperioodil 2014–2020 meetme tegevusest 2.5.1 edukalt ellu viinud Tori Kodu (48 ööpäevaringset ja 16 kogukonnas elamise teenusekohta), Erastvere Kodu (24 ööpäevaringset ja 56 kogukonnas elamise teenusekohta), Koluvere Kodu (72 ööpäevaringset ja 47 kogukonnas elamise teenusekohta) ja Imastu Kool-kodu reorganiseerimise (48 ööpäevaringset ja 22 kogukonnas elamise teenusekohta), samuti Võisiku Kodust 67 kogukonnas elamise teenusekoha reorganiseerimise ning pooleli on Sõmera Kodu (234 ööpäevaringset ja 136 kogukonnas elamise teenusekohta) ja Valkla Kodu (64 kohtumääruse alusel ööpäevaringset teenust saava isiku) teenusekohtade reorganiseerimine. Seega on AS-il Hoolekandeteenused vastav kvalifikatsioon, kogemus ja jätkusuutlikkus ning õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused, et projekt kavandatud viisil ellu viia. 11 5. Mõju läbivatele teemadele Läbivatele teemadele projekti mõju hindamisel hinnati projekti mõju regionaalarengule, keskkonnale ja kliimale, infoühiskonna edendamisele, ühtsele riigivalitsemisele ja võrdsetele võimalustele, mida on kirjeldatud TAT 4. peatükis. VI TAT kinnitamine TAT kinnitab sotsiaalminister oma käskkirjaga. VII TAT kooskõlastamine TAT eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile ning Riigi Tugiteenuste Keskusele, arvamuse avaldamiseks AS-ile Hoolekandeteenused, Sotsiaalkindlustusametile, heaolu arengukava juhtkomiteele, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning Eesti Puuetega Inimese Kojale. 12  EELNÕU .10.2020 MINISTRI KÄSKKIRI nr Toetuse andmise tingimused „Võisiku Kodu reorganiseerimine“ Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ja kooskõlas sama paragrahvi lõikega 4: kinnitan toetuse andmise tingimused „Võisiku Kodu reorganiseerimine“ koos lisaga (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952