Eelnõu kooskõlastamine märkustega

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 14.10.2020 Kehtib kuni 14.10.2025 dokumendi kooskõlastamiseks saatmine või vastuvõtmiseks esitamine Alus: AvTS § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: KAITSEMINISTEERIUM Mart Helme Teie 01.10.2020 nr 1-6/2178-1 Siseministeerium [email protected] Meie 24.10.2020 nr 5-2/20/3263 Eelnõu kooskõlastamine märkustega Austatud minister Kaitseministeerium on tutvunud Siseministeeriumi esitatud politsei ja piirivalve seaduse, abipolitseiniku seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse täiendatud eelnõuga (edaspidi eelnõu). Kaitseministeerium peab jätkuvalt oluliseks, et politsei ja piirivalve kriisireserviga (edaspidi kriisireserv) ei nõrgestataks sõjalise kaitse korraldust. Ühtlasi juhime tähelepanu, et Politsei- ja Piirivalveameti erakorraliste sündmuste lahendamisel tuleks meie hinnangul esmases järjekorras kasutada seniseid struktuure. Nii näiteks on paljudes eelnõuga lahendada püütavates olukordades ennast väga hästi tõestanud Kaitseliidu osalemisel toimiv ohu- ja hädaolukordade lahendamise mudel, mida ei tohiks kõrvale lükata. Võrreldes 22.06.2020 kooskõlastamisele saadetud eelnõuga on käesolevat eelnõu täiendatud ning muudetud on kriisireservi korraldamise ning toimimise põhimõtteid viisil, mis vähendab konflikti riigi sõjalise kaitse korraldamise ja riigikaitse ülesannete täitmisega. Samas jätkuvalt on mõned olulised põhimõtted, millele Kaitseministeeriumi hinnangul eelnõu peab vastama, jäetud arvestamata. Seetõttu kooskõlastab Kaitseministeerium eelnõu vaid käesoleva kirja esimeses osas toodud ettepanekutega arvestamisel. Teises osas toome välja ettepanekud, mis aitavad kaasa eelnõu eesmärkidest paremale arusaamisele ning rakendamisele. I Ettepanekud eelnõu muutmiseks 1. Teeme ettepaneku eelnõust välja jätta eelnõu § 1 punktiga 3 politsei ja piirvalveseaduse (edaspidi PPVS) lisatava § 10819 lõiked 6 ja 7, mis käsitlevad siseministri õigust kasutada kriisireservi ilma Vabariigi Valitsuse nõusolekuta. Eelnõu järgi otsustab kriisireservi kasutamise Vabariigi Valitsus korraldusega. Erijuhtudel ja kuni 72 tunniks võib kriisireservi kasutamise otsustada valdkonna eest vastutava minister. Eelnõu kohaselt on kriisireservis olev isik kohustatud asuma ülesannete täitmisele kriisi lahendamisel ja tal tekib õigus keelduda töö tegemisest tööandja juures ilma et tööandja saaks sekkuda või otsustada nimetatud õiguste kasutamise üle. Tegemist on olulise ühiskondliku riivega tööandjatele ja see peab olema otsustatud riigi üldise kriisijuhtimise põhimõttest tulenevalt, kus ühiskonda mõjutavad olulised otsused tehakse poliititse otsustusprotsessi kaudu. Möödunud eriolukord näitas veenvalt, et Vabariigi Valitsus on kriisi ohjamisel otsuste tegemisel operatiivne ja suudab vajadusel võtta vastu korraldusi olulise viivituseta, kui selleks Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 Möödunud eriolukord näitas veenvalt, et Vabariigi Valitsus on kriisi ohjamisel otsuste tegemisel operatiivne ja suudab vajadusel võtta vastu korraldusi olulise viivituseta, kui selleks on põhjendatud vajadus. Seega ei ole Kaitseministeeriumi hinnangul põhjendatud ka erijuhtudel kriisireservi rakendamise kasutamise otsustamise andmine Vabariigi Valitsuse tasemest allapoole. Kriisreservi kasutamine ei saa olla lühiajaliste ja igapäevaste olukordade lahendamise lahutamatu osa. Antud asjaolule viitas Kaitseministeerium oma 09.07.2020 vastuses nr 5-2/20 /2105. 2. Teeme ettepaneku eelnõust välja jätta eelnõu § 1 punktiga 3 PPVSi lisatava § 10823 lõiked 3 ja 4, mille kohaselt loetakse kriisireservi nimetatud isik riigikaitselise töökohustusega teenistuskohal olevaks isikuks. Kriisireservi nimetatud isiku võrdsustamine riigikaitselisel ameti- või töökohal olevaks isikuga muudab oluliselt riigikaitseseaduses toodud riigikaitselise töökohustuse kontseptsiooni, kuna riigikaitselise töökohustus on olemuslikult seotud töötamisega riigikaitseülesannetega asutuse või ettevõtja kasuks. Eelnõuga luuakse lisaks teenistus- ja töösuhetest tulenevale riigikaitselisele töökohustusele ka vabatahtlikust tegevusest tulenev riigikaitseline teenistuskohustus, sh võetakse kasutusele uus mõiste riigikaitselise töökohustusega teenistuskoht. Nimetatud teenistuskoht ei ole eelnõu järgi seotud isiku püsiva töösuhtega, sh ametnikuna või töölepingu alusel töötamisega või muu tööga võrdsustatud tegevusega. Seega luuakse eelnõuga uus riigikaitselise töökohutuse vorm, mis lähtub erinevalt olemasolevast regulatsioonist, isiku enda poolt deklareeritud kohustusest. Kaitseministeerium on jätkuvalt seisukohal, et riigikaitseline töökohustus saab tekkida üksnes toimiva töö- või teenistussuhte raames. Töökohustus ei saa põhineda isiku lubadusel osaleda võimaliku kriisi lahendamisel ning töökohustuse järgi ei saa olla vajadust, kui puudub püsiv töösuhe või isiku osalemine ülesannete täitmisel on käsitletav vabatahtliku vaba aja tegevusena. Seega leiame, et riigikaitseline töökohustus saab tekkida vaid Politsei- ja Piirvalveameti koosseisuvälisele politseiametnikule kriisireservi aktiveerimisel Vabariigi Valitsuse poolt, st pärast eelnõuga PPVSi lisatava § 10830 lõikes 1 sätestatud ametikohale nimetamise otsuse tulemusel teenistusülesande täitmisele asumist, mitte enne seda. Niisamuti ei ole eelnõus toodud sätted kooskõlas riigikaitseseaduse § 46 lõikes 2 sätestatud põhimõttega, et Vabariigi Valitsus sätestab, millise valitsusasutuse juures riigikaitselisi ameti- ja töökohti luuakse ning kuidas toimub riigikaitseliste töökohtade määramine. Vabariigi Valitsusel on riigikaitseseadusest tulenevalt õigus otsustada, kas Politsei- ja Piirivalveameti või muu isiku juures on riigikaitselisi ameti- ja töökohti ning seda põhimõtet ei peaks eelnõuga muutma. Siinjuures teeme eeltoodud kitsaskoha lahendamiseks ettepaneku Vabariigi Valitsuse 23.09.2021 määruse nr 103 „Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning loetelu moodustamise, riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha loomise ning muutmise ja andmete esitamise kord“ muutmiseks. Ettepanek on esitatud käesoleva kirja lisas. 3. Palume eelnõus sätesta kriisireservi suuruse tekkimise või määramise põhimõtted, sealhulgas näha ette Vabariigi Valitsuse roll ja õigus kriisireservi suuruse kujunemisel. Eelnõuga ei sätestata ega seletuskirjas ei täpsustata, milline on kriisireservi suurus. Näiteks kehtestab Vabariigi Valitsus Kaitseväe korralduse seaduse alusel sõjaväelise auastmega ametikohtade arvu ülempiiri Kaitseväe nö sõjaaja ja rahuaja koosseisu kohta. Struktuuri suuruse määramine võimaldab planeerida vajalikku isikkooseisu ja varustust ning selle soetamiseks 2 (3) määramine võimaldab planeerida vajalikku isikkooseisu ja varustust ning selle soetamiseks eelarvet. Samas omab eelnõus toodu selget mõju ka teistele isikutele kui vaid Politsei- ja Piirivalveamet, mistõttu on ka laiemalt oluline neil õigus eeldada teatud stabiilsust töö- ja teenistussuhete planeerimisel. II Täiendavad märkused eelnõule 4. Eelnõuga PPVSi lisatava § 10819 kohaselt on kriisireservi eesmärk ette valmistada ja tagada Politsei- ja Piirivalveametile vajalik tööjõud, et tulla pikaajalise erakorralise sündmuse lahendamisel toime tavapärasest suurema mahuga ülesannete täitmisega, ennekõike massiohje, objektikaitse ja piirivalvega (edaspidi kriisi lahendamine). Ehk samaaegselt peab esinema kaks asjaolu: sündmus peab olema erandkordne ja pikaajaline. Eelnõu seletuskirja kohaselt soovitakse kriisireservi kasutada ka näiteks orkaan Gudrun ja lumetorm Monika laadsete sündmuste korral. Kaitseministeerium on seisukohal, et näidete puhul ei ole tegemist pikaajalise sündmusega. Kaitseministeerium on jätkuvalt seisukohal, et kriisireservi kasutamine ja selle eesmärk peab olema selgelt seotud mitte tavapärase olukorraga (nt on selge, et talvel võib esineda lumetorme ning erinevate ilmastikunähtuste tulemusel võib toimuda osade teenuste katkemine) ning konkreetsete ülesannetega ja igapäevase tööjõu vajaduse katmisega. Kriisireservi kasutamine peab olema abinõu erikorra ajaks, mil Politsei- ja Piirivalveameti tööjõu vajadus kasvab pikaajalises perspektiivis lähtuvalt ohuhinnangust. Palume eelnõu ja seletuskiri veelkord üle vaadata ning need kirjeldamised ühtlustada. 5. Peame vajalikuks, et eelnõu välja töötamisega paralleelselt toimuks ka rakendusaktide osas koostöökohtumised, selgitamaks välja milliste andmete edastamine on vajalik või võimalik ja kuidas andmevahetus erinevate andmekogude vahel toimima hakkab. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister Lisa: VV määruse kavand Anu Rannaveski 717 0116 [email protected] Margit Gross 717 0187 [email protected] 3 (3)  LISA 1 KAVAND VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2021 määruse nr 103 „Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning loetelu moodustamise, riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha loomise ning muutmise ja andmete esitamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse riigikaitseseaduse § 46 lõike 3 alusel. Vabariigi Valitsuse 23.09.2021 määruse s nr 103 „Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning loetelu moodustamise, riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha loomise ning muutmise ja andmete esitamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse sõna „§-s 3“ sõnadega „§ 3 lõikes 1“; 2) paragrahvi 3 tekst loetakse lõikeks üks ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Riigikaitsel ise töökohustusega ametikohaks loetakse koosseisuväline politseiametnik, kes osaleb Politsei- ja Piirivalveameti korraldatavas politsei tegevuses pikaajalise erakorralise sündmuse lahendamisel.“; 3) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Paragrahvi 3 lõikes 2 nimetatud politseiametnike arvestust peab Politsei- ja Piirivalveamet.“; 4) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: „(3 1 ) paragrahvi 3 lõikes 2 nimetatud politseiametnike Politsei- ja Piirivalveameti korraldatavas politsei tegevuses pikaajalise erakorralise sündmuse lahendamisel osalemise andmed esitatakse kaitseväekohustuslaste registrisse riigi personali- ja palgaarvestuse andmekoguga toimuva andmevahetuse kaudu.“.