Haldustrahvimenetluse seaduse eelnõu kooskõlastamine märkustega

Justiitsministeerium Teie 11.09.2020 nr 8-1/5458 [email protected] Meie 24.10.2020 nr 5-2/20/2970 Haldustrahvimenetluse seaduse eelnõu kooskõlastamine märkustega Justiitsministeerium on esitanud Kaitseministeeriumile kooskõlastamiseks haldustrahvimenetluse seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu). Kaitseministeerium kooskõlastab haldustrahvimenetluse seaduse eelnõu järgmiste märkuste ja tähelepanekutega arvestamisel. 1) Eelnõu kohaselt on halduskaristuse süsteemi loomise eesmärgiks karistuse määramine õigusrikkumise eest, et ära hoida uusi rikkumisi. Riikliku järelevalve ja haldusjärelevalve süsteem on loodud ohtude ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ning rikkumiste kõrvaldamiseks. Nimetatud tegevuste elluviimiseks on nii korrakaitseseaduses (KorS) kui ka Vabariigi Valitsuse seaduses (VVS) ning eriseadustes sätestatud meetmed ehk volitused, mis lubavad isikute põhiõigustesse ja -vabadustesse sekkumist. Eelnõu seletuskirjas on mitmes kohas rõhutatud, et nimetatud menetlused erinevad üksteisest nii oma eesmärgilt kui ka tegevuste poolest. Haldustrahvimenetluse käigus on peamine selgitada välja kõik trahvi määramiseks vajalikud asjaolud ning koguda selleks vajalikud tõendid. Selleks peab eelnõu nägema ette kõik vajalikud volitused toimingute (edaspidi ka uurimistoimingute) sooritamiseks. Isikul tuleb taluda haldusorgani poolt haldustrahvimenetluses toimingute läbiviimist (eelnõu § 6 lg 8), st kohustust taluda isiku suhtes haldusorgani kohaldatavaid uurimistoiminguid. Eelnõus ei ole selgelt sätestatud, milliseid uurimistoiminguid menetlejal on õigus rakendada. Menetleja uurimistoimingutega seonduvad volitused on sätestatud näiteks eelnõu §-s 8, mille kohaselt on menetlejal volitus koguda tõendeid haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatu kohaselt ning eelnõu § 9 lõikes 8, mille kohaselt on menetlejal volitus jäädvustada olukord pildi või heli salvestava seadmega ning reprodutseerida dokumente. Lisaks on eelnõu §-s 14 sätestatud, milliseid korrakaitseseaduses sätestatud riikliku järelevalve meetmeid ning nende erisusi võib haldustrahvimenetluses kohaldada. Eelnõu § 14 lõike 1 järgi on riikliku järelevalve meetmete kohaldamist vaja selleks, et tuvastada asjaolud, koguda andmeid ja tõendeid. Seega, sisuliselt soovitakse uurimistoimingute läbiviimiseks kohaldada riikliku järelevalve meetmeid. Riikliku järelevalve meetmete kohaldamise eeltingimuseks on oht avalikule korrale ja sellest lähtuvad tegevused (ohu ennetamine, väljaselgitamine, tõrjumine ja tagajärgede kõrvaldamine). Riikliku järelevalve meetmed ei ole uurimistoimingud, millega selgitatakse välja haldusmenetluses vajalikud asjaolud. Sisu poolest on uurimistoimingud küll sarnased riikliku järelevalve erimeetmetega (vt KorS §-d 30–52), kuid nende eesmärk ei ole iseseisvalt ohtu tõrjuda või rikkumist kõrvaldada, vaid üksnes selgitada välja asja sisuliseks lahendamiseks olulised asjaolud. Peame igati vajalikuks, et menetleja volitused uurimistoimingute tegemiseks on vajalik sätestada Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 Peame igati vajalikuks, et menetleja volitused uurimistoimingute tegemiseks on vajalik sätestada eelnõus, kuid leiame, et uurimistoimingud on vajalik sätestada eraldi ja terviklikult, sest nad täpsustavad ja laiendavad menetleja volitusi haldustrahvimenetluses võrreldes HMSiga. Selles osas, milles uurimistoimingud ei lange kokku mõne haldusmenetluse toimingu regulatsiooniga, oleksid uurimistoimingute volitused eelnõus erinormiks. Siinkohal on kohane viidata Riigikogu menetluses olevale riigikaitseseaduse eelnõu §-le 74 (112SE)1, mille seletuskirjas on samuti nenditud, et sekkuva halduse valdkonnas ei ole haldusorgani uurimistoimingute volitused kehtivas õiguses piisavalt täpselt määratletud ning nende kasutamise tagamiseks puudub võimalus kohaldada sundi. Soodustava haldusmenetluse seisukohalt on üldiselt määratletud ning menetlusosalise enda algatusel või tunnistaja ja eksperdi nõusolekul põhinevad menetlustoimingud piisavad. Probleem kujuneb riivehalduse valdkonnas, kus riik sekkub omal algatusel ning isiku isiklikud ja varalised huvid on sageli sellega konfliktis. Seetõttu, on vaja määratleda menetlustoimingu sooritamise õiguslik alus täpsemalt ning reguleerida selle tagamiseks haldussunni kasutamise võimalused. Uurimistoimingutena võiks eelnõus selgelt sätestada volituse isiku küsitlemise eesmärgil tema peatamiseks ja ametiruumi või menetleja juurde toimetamiseks, andmete pärimiseks ja saamiseks andmekogudest, isikusamasuse tuvastamiseks, vallasasja vaatluseks ja olukorra jäädvustamiseks, proovide ja näidiste võtmiseks, mõõtmiste ja ekspertiisi teostamiseks ning vallasasja hoiule võtmiseks, valdusesse sisenemiseks ja selle läbivaatuseks jne. Erinevalt riikliku järelevalve meetme kohaldamisest, mis eeldavad konkreetsete eelduste tuvastamist ohtudest lähtuvalt, võib uurimistoiminguid kohaldada pelgalt eesmärgiga saada asja (haldustrahvi) sisuliseks lahendamiseks vajalikku teavet või tõendit. Seega, ei tooks uurimistoimingute kohaldamine kaasa sellega seotud haldustrahvimenetluse lõppemist ega asja sisulist lahendamist erinevalt riikliku järelevalve meetmetest. Seejuures ei ole õiguspärane rakendada vahetut sundi kõigi toimingute suhtes. Näiteks, ei ole vahetu sunni kohaldamine ühelgi juhul õigustatud küsitlemisel selgituste andmata jätmise korral (vt eelnõu § 14 lg 1 ja lg 6, mis võimaldavad ka küsitlemisel vahetut sundi rakendada), sest tegemist oleks sisuliselt isiku piinamisega, mis on Põhiseaduse kohaselt keelatud (PS § 18). Lähtuvalt eeltoodust tuleks eelnõu §-s 14 sätestada menetleja volitused uurimistoimingute tegemiseks ilma KorSis sätestatud riikliku järelevalve meetmetele viitamata. 2) Juhime tähelepanu eelnõu § 2 lõike 2 punktile 2, mille kohaselt võib haldustrahvi mh kehtestada sama valdkonna muu õigusrikkumise eest, mis on olemuslikult sarnane § 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud õigusrikkumisega. Vastava punkti sõnastusest jääb selgusetuks, mis on sama valdkonna muu õigusrikkumine, mis on sarnane punktis 1 nimetatud õigusrikkumisega. Vastupidiselt eelnõus märgitule, selgub seletuskirjast üheselt, mida peetakse silmas muude õigusrikkumiste all, mis on olemuslikult sarnased punktis 1 viidatud EL nõuete rikkumisega, samuti on seletuskirjas märgitud, et EL õiguses on vastavad õigusrikkumised andmekaitse-, konkurentsi-ja finantsvaldkonnas. Juhime tähelepanu, et seaduse sõnastus peab olema täpne, selge ja üheselt mõistetav, mistõttu teeme ettepaneku täpsustada, sarnaselt seletuskirjas väljatoodule, eelnõu § 2 lõike 2 punkti 2 sõnastust selliselt, et punkti sõnastusest nähtuks selgelt, millised on muud õigusrikkumised, mille eest on õigus kehtestada haldustrahv. Samuti, palume nimetada paragrahvis valdkonnad, mille õigusrikkumistele saab haldustrahvi kohaldada. _____________________ 1 Riigikaitseseaduse eelnõu 112SE. Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/94bd4697-41b5-4e9f-80f1-bda86715146e /Riigikaitseseadus 3) Palume kustutada eelnõu § 3 lõike 3 lause lõpust „asjaomase seadusega“, mis on antud juhul 2 (3) 3) Palume kustutada eelnõu § 3 lõike 3 lause lõpust „asjaomase seadusega“, mis on antud juhul üleliigne ja segadusttekitav. 4) Eelnõu § 3 lõike 11 esimese lause kohaselt ei määrata haldustrahvi haldusorganile, kelle üle on võimalik teha haldusjärelevalvet Vabariigi Valitsuse seaduse § 75¹ alusel. Paragrahv 3 lõikele 11 on viidatud eelnõu § 18 lõikes 2, mis käsitleb haldustrahviotsuse tegemist § 3 lõikes 11 viidatud riigi haldusorgani suhtes. Juhime tähelepanu, et esineb vastuolu eelnõu § 3 lõikes 11 ja § 18 lõikes 2 sätestatu vahel. Paragrahv 3 lõike 11 kohaselt ei saa selles märgitud tingimustele vastavale haldusorganile haldustrahvi määrata, kuid § 18 lõikest 2 nähtub, et § 3 lõikes 11 nimetatud haldusorganile võib teha haldustrahviotsuse. Haldustrahviotsust ei saa haldusorgani suhtes teha, kui tema suhtes ei ole lubatud määrata haldustrahvi. Palume kontrollida eelnimetatud sätete sõnastust, eemaldada vasturääkivus ning viia sätted omavahel kooskõlla. 5) Teeme ettepaneku kustutada eelnõu § 4 lõige 2. Juriidilise isiku esindamist puudutav on reguleeritud tsiviilseadustiku üldosa seadusega ning teiste eriseadustega (ÄS, SAS jne), mistõttu oleme arvamusel, et juriidilise isiku esindamise kajastamine eraldi HalTSis ei ole vajalik. 6) Eelnõu § 6 lõikes 5 on sätestatud, et kui haldustrahvimenetluse käigus selgub avalikku korda ähvardav oht või avaliku korra rikkumine, on lubatud ohu tõrjumiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks rakendada eelnõus sätestatud meetmeid, kui see on asjaolusid arvestades asjakohane ja vajalik. Riikliku ja haldusjärelevalve meetmed peaksid tulenema vastavalt kas KorSist või VVSist või eriseadustest. Haldustrahvimenetluses läbiviidavate toimingute käsitlemine riikliku järelevalve meetmetena tekitab segadust ning muudab oluliselt riikliku järelevalve meetmete kontseptsiooni (vt ka punkti 1). Niisamuti on välistatud näiteks väärteomenetluses lubatud toimingute rakendamine riiklikus järelevalves või vastupidi. 7) Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 16 lõiget 2, lisades lause lõppu täiendusena sõna „ettekirjutusena“. Täienduse lisamine on vajalik selleks, et asjaosalistele isikutele oleks selge, mis vormis noomitus tehakse ning et sellega võidakse isikule trahvi määramise asemel panna kohustus teha nõutav tegu või hoiduda keelatud teost. 8) Eelnõu § 18 lõike 1 kohaselt võib haldustrahviotsuse saaja, kes leiab, et haldustrahviotsusega või haldustrahvimenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Juhime tähelepanu, et haldusmenetluse seadustiku kohaselt, võib isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, esitada vaide. Leiame, et vaide esitamise võimalust õiguste rikkumise korral ei tohiks HalTSiga välistada ega piirata ning teeme ettepaneku täiendada vastavat paragrahvi viitega vaide esitamise võimalusele. 9) Juhime tähelepanu, et seletuskirja lehekülje 33 punkti 6 viimases lauses on vale viide „HalTS § 4 lg-le 2“, korrektne on viide HalTS § 5 lõikele 2. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister Evelin Adamson [email protected] 3 (3)