Kaitseministeeriumi uurimiskomisjoni töökord

KÄSKKIRI 24. oktoober 2020 nr 236 Kaitseministeeriumi uurimiskomisjoni töökord Kaitseministeeriumi uurimiskomisjoni töökord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2004. a määruse nr 151 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ § 15 punkti 16 alusel ning kooskõlas sama määruse § 37 lõike 3 ja kaitseministri 18. oktoobri 2019. a määruse nr 20 „Kaitseväe lennundusmäärustik“ (edaspidi lennundusmäärustik) §-dega 95 ja 96. I Kaitseministeeriumi uurimiskomisjoni kokkukutsumine 1. Kaitseministeeriumi uurimiskomisjoni (edaspidi komisjon) esimees võib algatada uurimise lennundusmäärustiku § 95 lõikes 2 sätestatud lennundusohutust mõjutavate juhtumite korral. Selleks kutsub ta kokku kaitseministri 10. veebruari 2020. a käskkirjas nr 36 „Kaitseministeeriumi uurimiskomisjoni moodustamine“ (edaspidi kaitseministri 10.02.2020 käskkiri nr 36) nimetatud komisjoni liikmed või nende asendusliikmed. 2. Komisjoni esimeest, aseesimeest ega liikmeid ei vabastata kogu uurimise ajaks nende muudest tööülesannetest, välja arvatud uurimiskomisjoni koosolekute ajaks. II Komisjoni tegevus 3. Pärast komisjoni kokku kutsumist jagab komisjoni esimees komisjoni liikmetele ülesande(d) liikme pädevust arvesse võttes. 4. Komisjon kogub andmeid juhtumi kohta järgmistest allikatest: 4.1. asjaosaliste ja tunnistajate küsitlused; 4.2. juhtunu kohta koostatud aruanded ja raportid; 4.3. muud materiaalsed tõendid; 4.4. paikvaatlused ja külastused; 4.5. kehtiv õigusruum, sealhulgas õigusaktid, juhised, manuaalid, käsiraamatud ja muu selline. 5. Komisjon esitab kaitseministrile oma töö kohta raporti, milles käsitletakse muu hulgas järgmist infot: 5.1. juhtunu asjaolud, asjaosalised, sealhulgas tunnistajad, juhtumis osalenud õhusõidukid, õhusõidukite pardal olnud relvastus või kaup; 5.2. regulatsioonid, manuaalid ja protseduurid, mis juhtumi puhul kohaldusid ja nende piisavus; 5.3. juhtumisse kaasatud õhusõidukite käsuahel ja juhtimisalluvus ning lendu käsitlevad dokumendid, käskude ja juhtimisotsuste õiguspärasus ja kas neid järgiti; 5.4. juhtunu tagajärjel tekkinud materiaalne kahju ja kas nende hüvitamiseks tuleb ette võtta 5.4. juhtunu tagajärjel tekkinud materiaalne kahju ja kas nende hüvitamiseks tuleb ette võtta täiendavaid tegevusi; 5.5. juhtumi järgselt ette võetud tegevused; 5.6. faktorid, mis viisid vahetult juhtumi toimumiseni; 5.7. faktorid, mis ei mõjutanud juhtumit, aga võivad lennuohutuse seisukohalt olulised olla, kuid ei olnud põhjuseks uuritava juhtumi puhul; 5.8. kas juhtumi ajal esines oht tsiviillennundusele; 5.9. kui juhtum toimus õhuharjutusalal, kuidas on õhuharjutusala loodud, millised on selle kasutamise protseduurid ja kuidas tagatakse selles ohutus; 5.10. juhtumit käsitlevad riskianalüüsid ja nende piisavus; 5.11. kokkuvõte ettepanekutest edasisteks tegevusteks, mis võimaldaksid tulevikus juhtumi kordumist vältida või tekkivaid kahjusid vähendada. 6. Komisjon võib kasutada muu hulgas küsitlemisel ja faktide kogumisel NATO standardi „Ohutuse uurimine ja õnnetuste või juhtumite ettekandmine, mis on seotud Kaitseväe õhusõidukite, rakettide või mehitamata lennumasinatega – AFSP-1.3” (STANAG 3531) lisades C‒F olevaid kontrollküsimustikke. III Lõppsäte 7. Käskkiri teha teatavaks kaitseplaneerimise asekantslerile, kaitseministri 10.02.2020 käskkirjas nr 36 nimetatud osakondadele ja Kaitseväele. (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Kaitseminister 2 (2)