Ehitisregister- Harjumaa Viimsi vald Lubja küla Ampri tee veetorustiku ehitusloa taotlus, menetlus nr 230418 - Maanteeamet

Failid

15-22051726-3 09.12.2020 Väljaminev kiri.asice8311 KB

Sisu (failidest)

Ampri tee ja Ampri põik ÜVK PJ-332 Tellija: AS Viimsi Vesi Projekteerija: AS Viimsi Vesi Sügis 2020 Jrk. Mõõt- Nimetus Hulk Märkused Nr. ühik REOVEEKANALISATSIOON 1 Plastikust isevoolne kanalisatsioonitoru Ø160 m 40 PVC 2 Plastikust isevoolne kanalisatsioonitoru(kinnistusisene) Ø160 m 90 PVC 3 Plastikust isevoolne kanalisatsioonitoru Ø200 m 2 PVC 4 Plastikust kanalisatsioonikaev Ø400/315 tk 6 5 Plastikust kanalisatsioonikaev Ø560/500 tk 1 6 Plastikust kanalisatsioonikaev Ø800/630 tk 1 7 Otsakork Ø160 tk 3 VEEVARUSTUS 8 Veevarustustoru Ø110 PE PN10 m 430 9 Veevarustustoru Ø63 PE PN10 m 174 10 Veevarustustoru Ø32 PE PN10 m 17 11 Maakraan koos spindlipikenduse ja kapega DN25 tk 1 12 Maakraan koos spindlipikenduse ja kapega DN50 tk 3 13 Maakraan koos spindlipikenduse ja kapega DN100 tk 2 14 Veekaev DN1500mm tk 3 15 Siibrid DN100mm tk 9 16 Otsakork De110mm tk 1 17 Tuletõrjehüdrant tk 2 HEAKORRA TÖÖD 18 Haljasala taastamine m² 600 19 A/B katendi taastamine m² 150 20 Killustik katendi taastamine m² 32 Juhul kui tööd tehakse lahtise 21 Väljakaevatava pinnase maht m³ 1 710 kaevikuga Lisaks kõik vajalikud ühendus- ja montaažitarbed ja detailid. 1(1) AS VIIMSI VESI Viimsi vald, Nelgi tee 1 Tel. 606 6848 Fax. 606 6847 [email protected] HARJUMAA VIIMSI VALD Lubja küla Ampri tee ja Ampri põik veevaarustus ja kanalisatsioon PÕHIROJEKT Töö nr: PJ-332 Juhatuse liige: R. Vanem Insener: I. Pärkna Viimsi 2020 TÖÖ NIMETUS: LUBJA KÜLA AMPRI TEE JA AMPRI PÕIK VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON TÖÖ NR: PJ-332 TÖÖ OSA: PÕHIPROJEKT TELLIJA: AS VIIMSI VESI TÖÖ KOOSTAJA: AS VIIMSI VESI reg:10461699 Nelgi tee 1, Viimsi 74001 MTR registreeringu nr: EEP000722 Projektijuht/vastutav projekteerija: Ilona Pärkna KINNISTU OMANIKU ANDMED: Ampri põik (89001:003:1314) , omanik Viimsi vald Ampri tee (89001:001:1419) , omanik Viimsi vald Uus-Pärtle-Randvere jalgtee (89001:001:0231). omanik Eesti Vabariik Ampri tee 10 (89001:003:4880), omanik AS Viimsi Vesi 11250 Viimsi-Randvere L2 (89001:001:1806), omanik Maanteeamet Ampri tee 7a (89001:003:4050), omanik OÜ Joost-Level Ampri tee 7 (89001:003:4110), omanik OÜ Aaspak Ampri tee 5 (89001:003:4040), omanik Olavi Laur Ampri tee 3 (89001:003:4030), omanik OÜ Primaflex Ampri tee 1 (89001:003:3800), omanik OÜ Zircon Grup OÜ Ampri tee 1b (89001:001:1665) jätkuvalt riigi omandis olev maa KÖIDE: 1/1 ÜLEANTUD: 03.09.2020 A. PROJEKTI KOOSSEIS: 1. KOOSKÕLASTUSED 2. SELETUSKIRI 3. MATERJALIDE SPETSIFIKATSIOON 4. JOONISED • VK-1 Vee- ja kanalisatsioonitorustike asendiplaan • VK-2 Ampri tee veetoru pikiprofiil • VK-3 Ampri põik veetoru pikiprofiil • VK-4 Ampri tee 10 veetoru pikiprofiil • VK-5 Kaevukellad • VK-6 Sidetorustike ülesriputamise skeem • VK-7 Teekatendite taastamine asendiplaan KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL Ampri tee ja Ampri põik veevarustus ja kanalisatsioon Kooskõlastav Jrk. organisatsioon/ Kooskõlastuse nr. Kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu nr planeeritaval alal paikneva ja Kuupäev nimi vara omanik Kooskõlastatud Enne kaevetööde algust kutsuda kohale geodeet, kes märgib maha olemasoleva gaasitorustiku asukohta ja sügavust ristumisel projekteeritud tehnovõrkudega ning vajadusel piki kulgemisel. Gaasitorustiku kaitsevöönd on 1m mõlemale AD-2020-08-27 poole toru telgjoonest ja vertikaal- ja 1 Adven Eesti AS Aleksander Aan 04.09.2020 horisontaalplaneerimisel lähemal kui 0,5 m toruni teostada kaevetööd käsitsi. Kaevetööde käigus tagada gaasitorustiku tähistuspostide ja maakraanide kapede terviklikkuse. Kaevetööde alustamisest ja lõpetamisest anda teada emaili aadressil [email protected] või [email protected] Nr. 6834 Kooskõlastatud tingimustel 2 Imatra Elekter AS Ants Heinsaar 08.09.2020 Vt. lisaleht Imatra Elekter kooskõlastus Nr.34178949 Kooskõlastatud märkustega 3 Telia Eesti AS Tiina Ojamaa 03.09.2020 Vt. lisaleht Elioni kooskõlastus Nr.79/20VV Kooskõlastatud tingimustel 4 KH Energia-Konsult Tõnu Roosna 04.09.2020 Vt. lisaleht KH Energia-Konsult kooskõlastus Ampri tee 5 4 (89001:003:4040) 03.09.2020 Lahendus kooskõlastatud Olavi Laur Ampri tee 7 (89001:003:4110) Kaido Kaabel juhatuse 5 (OÜ Aaspak) 02.09.2020 Lahendus kooskõlastatud liige Ampri tee 7a (89001:003:4050) Ivo Joost 6 (OÜ Joost-Level) 04.09.2020 Lahendus kooskõlastatud juhatuse liige Ampri tee 3 (89001:003:4030) Maarja Osa 7 OÜ Primaflex 09.09.2020 Lahendus kooskõlastatud juhatuse liige Ampri tee 1 (89001:003:3800) Kooskõlastatud märkusega Dimitri Bolgov 8 Zircon Group OÜ 09.09.2020 Taastada tuleb ehituseelne olukord tehnikainsener Kooskõlastuse originaali asukoht Kooskõlastatud digitaalselt Kooskõlastatud digitaalselt Kooskõlastatud digitaalselt Kooskõlastatud digitaalselt Kooskõlastatud digitaalselt Kooskõlastatud digitaalselt Kooskõlastatud digitaalselt Kooskõlastatud digitaalselt Kooskõlastusleht Aleksander Aan To: Ilona Pärkna Subject: Kooskõlastus nr. AD-2020-08-27 tingimustega RE: kooskõlatsamiseks vee ja kanalistasiooni torustike plaanilise lahenduse Ampri teel ja Ampri põik teel. Tere. Kooskõlastus nr. AD-2020-08-27. Lugeda kooskõlastatuks Adven Eesti AS-i poolt gaasitorustike osas põhiprojekt: ÜVK torustike rajamine, Viimsi vald, Lubja küla, Ampri tee ja Ampri põik; töö nr. PJ-332 kuupäevaga 02.09.2020a. AS Viimsi Vesi. Tingimused: Enne kaevetööde algust kutsuda kohale geodeet, kes märgib maha olemasoleva gaasitorustiku asukohta ja sügavust ristumisel projekteeritud tehnovõrkudega ning vajadusel piki kulgemisel. Gaasitorustiku kaitsevöönd on 1m mõlemale poole toru telgjoonest ja vertikaal- ja horisontaalplaneerimisel lähemal kui 0,5 m toruni teostada kaevetööd käsitsi. Kaevetööde käigus tagada gaasitorustiku tähistuspostide ja maakraanide kapede terviklikkuse. Kaevetööde alustamisest ja lõpetamisest anda teada emaili aadressil [email protected] või [email protected]. Lugupidamisega Aleksander Aan Gaasivõrgu juht Tel +372 667 8629 Mob +372 511 7424 ADVEN Kontor +3726678600 Kassi tn 13, 12618 Tallinn www.adven.ee Gaasienergia AS Alates 30.04.18 kuulub Gaasienergia AS Adven Eesti AS-i koosseisu www.gaasienergia.ee 1 AS Viimsi Vesi Paelille tee 1 Viimsi vald Email: [email protected] Telefon: 53449117 KOOSKÕLASTUS nr. 8634 Kooskõlastuse kuupäev: 08.09.2020 Töö nr: PJ-332 Töö sisu: Vee ja kanalisatsiooni torustike rajamine Joonise nr: VK-1 Joonise sisu: Vee ja kanalisatsiooni torustike plaaniline lahendus Aadress: Ampri tee ja Ampri põik, Lubja küla Viimsi vald Staadium: Põhiprojekt Kuupäev: 03.09.2020 Kooskõlastatud tingimusel: • 10 päeva enne ehitus- ja kaevetööde algust elektripaigaldise kaitsevööndis esitada taotlus ja vormistada luba. Taotluse saab edastada Imatra Elekter AS kodulehel (www.imatraelekter.ee) • Ristumisel ja rööpkulgemisel pidada kinni normidekohastest vahekaugustest • Kaabli kaitsevööndis kaevata käsitsi • Kaablite täpne asukoht ja sügavus määrata surfimise teel, võimalusel Imatra Elekter AS esindaja juuresolekul • Palume Teil arvestada ka sellega, et kui meie töötajal tuleb objektil kaableid näitamas käia, siis see teenus on tasuline (70 eurot ilma käibemaksuta). Tasu võetakse ühe korra, olenemata sellest, kas objektil on vaja käia üks või mitu korda. Lugupidamisega Ants Heinsaar (Võrguteenuste spetsialist) /allkirjastatud digitaalselt/ PROJEKTI�KOOSKÕLASTUS�NR�34178949 Kliendinumber 4008 Isikukood/Registrikood 10461699 Nimi AS�Viimsi�Vesi Kontaktisik Eero�Antons�telefon�53449117 e-post [email protected] Aadress NELGI�TEE�1,�VIIMSI�ALEVIK,�VIIMSI�VALD�74001, HARJU�MAAKOND Objekti�asukoht�ja�projekti Lubja�küla,�Viimsi�vald,�Harju�maakond�:�Ampri�tee�ja nimi Ampri�põik�ÜVK Projekti/töö�nimetus Ampri�tee�ja�Ampri�põik�ÜVK Kooskõlastamisele�esitatud 1.�Projektjoonis AMPRITEE dokumendid AMPRIPÕIK_PP_VK-4-01- _asendiplaan.dwg 2.�Projekti AMPRITEE seletuskiri AMPRIPÕIK_PP_VK-3-01_seletuskiri.pdf Telia�Eesti�AS�(edaspidi�"Telia")�seisukohad�esitatud�dokumentide�kooskõlastamisel: Tööde�teostamisel�tuleb�lähtuda�sideehitise jah kaitsevööndis�tegutsemise�Eeskirjast: Töid�võib�teostada�ainult�Telia�volitatud�esindaja jah kirjaliku�tööloa�alusel: Info�tööloa�saamiseks�telefoninumbril: https://www.telia.ee/partne... Maa-alal�paikneb�Teliale�kuuluv�sideehitis: Kaablikanalisatsioon,�Side�maakaabel, Jaotusseadmed,�Kaitsetoru Projekt�kooskõlastatakse�märkustega: Telia�sideehitiste�kaitsevööndis�tegevuste planeerimisel�ja�ehitiste�projekteerimisel tagada�sideehitise�ohutus�ja�säilimine�vastavalt EhS�§70�ja�§78�nõuetele.�Tööde�teostamisel sideehitise�kaitsevööndis�lähtuda�EhS�ptk�8 ja�ptk�9�esitatud�nõuetest,�MTM�määrusest nr�73�(25.06.2015)�Ehitise�kaitsevööndi ulatus,�kaitsevööndis�tegutsemise�kord�ja kaitsevööndi�tähistusele�esitatavad�nõuded, kohaldatavatest�standarditest�ning�sideehitise omaniku�juhenditest�ja�nõuetest. Antud�kooskõlastus�ei�ole�tegutsemisluba�Telia sideehitise�kaitsevööndis�tööde�teostamiseks. Sideehitise�kaitsevööndis�on�sideehitise�omaniku loata�keelatud�igasugune�tegevus,�mis�võib ohustada�sideehitist.�Sideehitise�kaitsevööndis võib�töid�teostada�ainult�Telia�volitatud esindaja�poolt�väljastatud�tegutsemisloa�alusel. Tegutsemine�Telia�sideehitiste�kaitsevööndis on�lubatud�peale�sideehitise�kättenäitamist Telia�Eesti�AS klienditeenindus e-post:�[email protected] Mustamäe�tee�3,�15033�Tallinn ärikliendid�1551 e-post:�[email protected] Registrikood�10283074 erakliendid�123 https://www.telia.ee/ järelevalve�töötaja�poolt�ning�selle�fikseerimist kahepoolselt�allkirjastatud�aktis.�Tegutsemisluba taotleda�hiljemalt�5�tööpäeva�enne�planeeritud tegevuste�algust�ja�soovitud�väljakutse�aega Telia�Ehitajate�portaalis:�https://www.telia.ee/ ehitajate-portaal Teostatavate�tööde�käigus�tagada�kujad, sideehitiste�terviklikkus�ja�kaitsemeetmete rakendamine.�Sideehitiste�kaitsemeetmete muudatused�kooskõlastada�enne�tööde�algust Telia�sideehitiste�järelevalve�töötajaga.�Kõik Telia�sideehitiste�kaitsmise/säilitamisega�seotud kulud�kannab�tööde�teostamisest�huvitatud�isik. Kooskõlastus�kehtib�kuni�03.09.2021 Kooskõlastuse�võttis�vastu: Kooskõlastuse�andis: Eero�Antons Telia�Eesti�AS�volitatud�esindaja Tiina�Ojamaa e-post:�[email protected] telefon:�6402421 Telia�Eesti�AS klienditeenindus e-post:�[email protected] Mustamäe�tee�3,�15033�Tallinn ärikliendid�1551 e-post:�[email protected] Registrikood�10283074 erakliendid�123 https://www.telia.ee/ PROJEKTI KOOSKÕLASTUS NR.79/20VV KOOSKÕLASTUSE KUUPÄEV: 04.09.2020 KOOSKÕLASTUSE TELLIJA: NIMI: AS Viimsi Vesi KONTAKTISIK: Eero Antons OBJEKTI AADRES: Ampri tee ja Ampri põik, Lubja küla, Viimsi vald, Harju maakond. TÖÖ NUMBER: PJ-332 TÖÖ SISU: ÜVK torustike rajamine KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL: * Tööde alustamisest Viimsi valla tänavavalgustusvõrgus või selle kaitsevööndis informeerida KH Energia-Konsult AS esindajat. Selleks saata 10 päeva enne tööde algust teade [email protected] , tel. 5123771 * Tänavavalgustuse kaablite täpne asukoht ja sügavus määrata kaabliotsijaga, võimalusel KH Energia-Konsult AS esindajajuuresolekul. * Ristumised ja rööpkulgemisel pidada kinni nõuetekohastest vahekaugustest * Kooskõlastus kehtib üks aasta KOOSKÕLASTUSE VÄLJÄSTAS: Tõnu Roosna Käidumeister KH Energia-Konsult AS AS KH Energia-Konsult, Laki 13, 12915 Tallinn, Tel.: +372 659 8970, Faks: +372 654 6714, Reg.: 10303995 E-post: [email protected], www.energia-konsult.ee Ampri tee ja Ampri põik ÜVK PJ-332 Tellija: AS Viimsi Vesi Projekteerija: AS Viimsi Vesi Sügis 2020 Seletuskiri Sisukord 1. SISSEJUHATUS .........................................................................................................................3 1.1 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS .....................................................................................3 1.2 GEOLOOGIA JA RELJEEFI KIRJELDUS .........................................................................................3 2. TÖÖ KIRJELDUS .....................................................................................................................3 2.1 ÜLDIST .....................................................................................................................................3 2.2 TORUSTIKE ARVUTUS, LÄBIMÕÕDUD JA PAIGALDUSSÜGAVUSED .............................................4 2.3 TULETÕRJEHÜDRANDID ............................................................................................................4 3. NÕUDED EHITUSTÖÖLE .......................................................................................................4 3.1 MÕÕDISTUSED ..........................................................................................................................4 3.1.1 Tööde teostamiseks vajalikud mõõtmised .......................................................................4 3.2 KVALITEEDIKONTROLL.............................................................................................................5 3.2.1 Materjalide kvaliteedi kontroll .......................................................................................5 3.2.2 Tihendamistööde kontroll ...............................................................................................5 3.2.3 Torustike kvaliteedikontroll ............................................................................................5 3.3 EELTÖÖD ..................................................................................................................................5 3.3.1 Ehitiste kaitse, ümberpaigaldused ja lammutamised......................................................5 3.3.2 Olemasolevate torude all ja kõrval tehtav täidis peab vastama uutele konstruktsioonidele mõeldud täidise tihedusele............................................................................6 3.4 KAEVETÖÖD .............................................................................................................................6 3.4.1 Üldised nõuded ...............................................................................................................6 3.4.2 Nõuded olemasolevate kommunikatsioonide juures teostatavatele kaevetöödele ..........6 3.4.3 Kaeviku hoidmine kuivana .............................................................................................6 3.4.4 Talvel tehtavad tööd .......................................................................................................6 3.5 PINNASE KAEVETÖÖD ...............................................................................................................6 3.5.1 Üldnõuded kaevikule ......................................................................................................6 3.5.2 Kaeviku asendi ja sügavuse kontroll ..............................................................................7 3.5.3 Kaeviku rajamise põhimõtteid ........................................................................................7 3.5.4 Väljakaevatud pinnase paigutamine...............................................................................7 3.6 TOESTUS ...................................................................................................................................7 3.6.1 Üldist ..............................................................................................................................7 3.6.2 Kaeviku toestusele esitatavad nõudmised.......................................................................7 3.6.3 Kaeviku seinte toestamine ..............................................................................................7 3.7 TORUSTIKU RAJAMINE ..............................................................................................................8 3.7.1 Aluskiht ...........................................................................................................................8 3.7.2 Algtäide ..........................................................................................................................9 3.7.3 Soojusisolatsiooni tegemine .........................................................................................10 3.7.4 Lõpptäide (tagasitäide) ................................................................................................10 3.7.5 Kaevuümbruse täitmine ................................................................................................11 3.7.6 Täitmise kontroll ..........................................................................................................11 3.7.7 Tööjuhis tugikonstruktsioonidega kaeviku täitmiseks ..................................................11 3.7.8 Seadmete paigaldus ......................................................................................................11 3.7.9 Tööplatsi olukord peale tööde lõppemist......................................................................11 4. NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISELE ...................................................................................12 4.1 SEADUSANDLUS JA STANDARDID ............................................................................................12 4.2 EHITUSTÖÖDE ÜLDISED KVALITEEDINÕUDED .........................................................................12 4.3 OHUTUSE TAGAMINE JA LIIKLUSE KORRALDAMINE ................................................................12 4.4 OLEMASOLEVATE EHITISTE JA RAJATISTEGA ARVESTAMINE ..................................................13 4.4.1 Üldised nõuded töötamisel sideliinirajatiste kaitsevööndis: ........................................13 4.4.2 Üldised nõuded töötamisel elektrikaablite kaitsevööndis: ...........................................14 . 1(19) Ampri tee ja Ampri põik ÜVK PJ-332 Tellija: AS Viimsi Vesi Projekteerija: AS Viimsi Vesi Sügis 2020 4.5 TORUSTIKE RAJAMINE TEEMAAALAL ......................................................................................14 4.5.1 Üldist ............................................................................................................................14 4.5.2 Torustike rajamine riigimaantee teemaaalal................................................................14 4.5.3 Asfaltbetoonkatte taastamine Ampri teel, Ampri põik ..................................................16 4.5.4 Haljastuse taastamine ..................................................................................................16 4.6 ETTEVALMISTUSTÖÖD ............................................................................................................17 4.7 KAEVETÖÖD ...........................................................................................................................17 4.7.1 Ehituskaeviku toestamine .............................................................................................17 4.7.2 Veetõrje ehituskaevikust ...............................................................................................17 4.8 KESKKONNAASPEKTID JA JÄÄTMEKAVA .................................................................................18 4.8.1 Haljastusega seotud heakorratööd ...............................................................................18 5. TEHNILISED NÕUDED .........................................................................................................19 5.1 ÜLDIST ...................................................................................................................................19 . 2(19) Ampri tee ja Ampri põik ÜVK PJ-332 Tellija: AS Viimsi Vesi Projekteerija: AS Viimsi Vesi Sügis 2020 1. Sissejuhatus Töö tellijaks on AS Viimsi Vesi. Töö eesmärgiks on likvideerida kinnistuid läbiv amortiseerunud veetorustik, ümberühendada kõik projekti piirkonda jäävad veekliendid ja tagada liitumisvõimalus ühiskanalisatsiooniga kinnistutele, kellel see täna puudub. Vaata ka asendiplaanid VK-1. Projekteerimstöö koostamisel on lähtutud:  Viimsi Vallavalitsuse projekteerimistingimused nr:2011002/09997  Reib OÜ geodeetilised mõõdistused nr:TT-5660  Reib OÜ geodeetilised mõõdistused nr:TT-5660-1 Projekteerimistöödel on olnud aluseks projekteerimisnormid ja nõuded:  Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus (2005.a täiendustega)  EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk  EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk  EVS 835:2014 Hoone veevärk  EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon;  EVS 843: 2016 Linnatänavad Osa 10:Tehnovõrgud  RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud Projektis on joonistena esitatud asendiplaan 1:500, pikiprofiilid, sidetorustike/kaablite ülesriputamise skeemid, katendite taastamise plaan. 1.1 Olemasoleva olukorra kirjeldus Olemasolev veetorustik piirkonnas ei vasta nõuetele ja läbib mitmeid kinnistuid. Projektalas kolmel kinnistul puudub täna kanalisatsiooniga liitumisvõimalus ja kinnistuomanikud on avaldanud soovi nõuetekohase ühiskanalisatsiooniga liituda ning likvideerida vanad mahutid. 1.2 Geoloogia ja reljeefi kirjeldus Maapinna reljeef on langusega mere poole. Maapinna kõrgusmärgid jäävad vahemikku 21.00-17.30 m abs. Geoloogilisi uurimustööd antud priojekt ei kajasta. 2. Töö kirjeldus 2.1 Üldist Käesoleva projektiga on projekteeritud uus veetorustik Ampri piirkonda ja kõikide olemasolevate klientide ümberühendused. Samuti on projekteeritud kanalisatsiooni isevoolne torustik, mis tagab piirkonnas liitumise võimaluse kolmele kinnistule, kellel see täna puudub. . 3(19) Ampri tee ja Ampri põik ÜVK PJ-332 Tellija: AS Viimsi Vesi Projekteerija: AS Viimsi Vesi Sügis 2020 Torustike asukoha määramisel on arvestatud ennekõike olemasolevate kommunikatsioonide ja rajatistega.. Torustiku rajamine on ette nähtud teostada lahtisel ja võimalusel kinnisel meetodil (veetorustik Ampri teel, Ampri põik teel ja Ampri tee 1 kinnistul). Ehitustööde käigus likvideeritakse 4 puud. Torustike kulgemine on näidatud joonistel VK-1. 2.2 Torustike arvutus, läbimõõdud ja paigaldussügavused Kõik ehitustööd tehakse vastavalt kehtivatele tehnilistele tingimustele ja ohutustehnika eeskirjadele. Käesolevas projektis on kasutatud järgmisi mõisteid ja lühendeid: ds nn Toru või mu siseläbimõõt millimeetrites. de nn Toru või mu välisläbimõõt millimeetrites. DN Toru või muu nominaalläbimõõt millimeetrites. Kui on antud toru siseläbimõõt ei tohi paigaldada väiksema siseläbimõõduga toru kui on antud projektis. Juhul kui ehitaja poolt valitud torutarnijal ei ole täpselt sellise siseläbimõõduga toru siis tuleb valida suurem läbimõõt. Veevarustuse- ja kanalisatsioonisurvetorud paigaldatakse nii, et maapinnalt toru peale jääb vähemalt 1.8 m. Torude paigaldusel peab kaevikud toestama nii, et vajalik tööohutus ja heakord oleksid tagatud. Vastutus toestuse eest kuulub töövõtjale. Andmed torude kohta on toodud materjalide loetelus. Olemasolevate teadmata kõrgusega side-ja elektrikaablite sügavuseks maapinnast arvestatakse sõidutee all 1m ja väljaspool sõiduteed 0.9m. Kanalisatsioonikaevud, mille läbimõõtu ei ole joonisel eraldi väljatoodud on kõik 400/315mm. 2.3 Tuletõrjehüdrandid Ehitusalasse on ette nähtud kaks uut tuletõrjehüdranti. 3. Nõuded ehitustööle 3.1 Mõõdistused 3.1.1 Tööde teostamiseks vajalikud mõõtmised 3.1.1.1 Projekti märkimine maastikule Projekt märgitakse maastikule iga tööetapi jaoks ettenähtud korra kohaselt. Maasse paigaldatakse nii palju vaiasid, kõrguse tähiseid, kallete tähiseid või muid märke, et nende abil võib teostada töid vastavalt projektile ja võrrelda teostatava ehitustöö vastavust projektile. Ehitustööde jooksul kontrollitakse teatud vaheaegade järel seda, et märgistus on jäänud muutumatuks. Vajaduse korral mõõdetakse märgid uuesti maastikule. Mõõtmisel kasutatavaid tasapinnalisi ja kõrguse kinnispunkte kontrollitakse enne ehituse algust, võrreldes nende paigutust ja kõrgust kõrvalolevate kinnispunktidega. . 4(19) Ampri tee ja Ampri põik ÜVK PJ-332 Tellija: AS Viimsi Vesi Projekteerija: AS Viimsi Vesi Sügis 2020 Ehituse alal paiknevate ja sellega külgnevate maa-aluste objektide asukoht tehakse kindlaks ja vajadusel märgistatakse maastikule enne tööde algust. Vajaduse korral teeb Töövõtja mõõtmiste jaoks vajalikke lisaarvestusi projektis antud lähteandmete alusel. Juhul kui ehitustööde tõttu on vajalik eemaldada piirimärke või kinnispunkte, tuleb nende kõrvaldamise osas kokku leppida vastava punkti või märgi haldajaga. 3.1.1.2 Tehtud töömahtude mõõtmine Peale kaevetööde teostamist mõõdetakse üle kaeviku suurus ja võrreldakse seda projekteeritud kaevikuga ja projektis toodud kaevetööde mahtudega. Samuti võrreldakse pinnase omadusi projektis tooduga. Peale torustiku paigaldamist ja enne kaeviku tagasitäitmist mõõdetakse üle paigaldatud torustiku pikkus, loetakse üle paigaldatud tarvikud, kaevud, seadmed jms. 3.2 Kvaliteedikontroll Kvaliteedikontrolli abil jälgitakse, et kasutatavad materjalid ja ehitustöö vastavad projektile. Selles peatükis kirjeldatakse kvaliteedikontrolli üldpõhimõtteid ja käsitletakse valmisoleva ehitise lubatud mõõtudest kõrvalekaldeid. Ehitusele vastavad kvaliteedinõuded ja kvaliteedi kontrolli meetmed on välja toodud kõikide tööde juures, mida on kirjeldatud selles dokumendis. 3.2.1 Materjalide kvaliteedi kontroll Enne valmisdetailide ja materjalide kasutusele võtmist teostatakse vajalikud katsetused ja hangitakse nõuetekohased sertifikaadid, nii nagu nõutud standardlahendustes või projektis ja nendes dokumentides, millele projektis või standardlahendustes on viidatud. 3.2.2 Tihendamistööde kontroll Iga tagasitäitekihi ja teede, platside aluses osad omavad tiheduse ja paksuse nõudeid ja need peavad olema täidetud. Kandevõime on ära toodud punktis 3.7.2.4 3.2.3 Torustike kvaliteedikontroll Kõik kontrollid teostatakse vastavalt RIL 77-1990 “Maa sisse ja vettepaigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.” näidatud katsetusmetoodikale 3.3 Eeltööd 3.3.1 Ehitiste kaitse, ümberpaigaldused ja lammutamised Enne tööde algust selgitatakse välja varasemast ajast tööplatsil paiknevad kaablid, torustikud ja muud maa-alused kommunikatsioonid, mille vahetus läheduses hakatakse töötama. Lisaks selgitatakse välja need rajatised ja seadmed, millele ehitustöödest johtuv vibratsioon võib mõjuda kahjustavalt. Vibratsiooniõrnad kohad kaitstakse vastavalt või püütakse piirata töötamisega seotud vibratsiooni. . 5(19) Ampri tee ja Ampri põik ÜVK PJ-332 Tellija: AS Viimsi Vesi Projekteerija: AS Viimsi Vesi Sügis 2020 Kui ehitustööde ajal muudetakse maapinna kõrgust olemasolevate maa-aluste kommunikatsioonide kohal ja ei teata olemasolevaid kõrguspunkte, siis tehakse ehitamise ajal kindlaks, kas olemasolevat tarindit on vaja välja kaevata ja mõõta selle kõrgusi või muuta projekti. Ehitisi ja seadmeid kaitstakse või paigutatakse ümber vastavalt projektile ja nende haldaja poolt antud juhistele. Kui kaevetöid tehakse olemasolevate torude kõrval või all, toestatakse torud nii, et nad ei liiguks ehitustööde jooksul. 3.3.2 Olemasolevate torude all ja kõrval tehtav täidis peab vastama uutele konstruktsioonidele mõeldud täidise tihedusele. Vanade kommunikatsioonide lammutamine viiakse läbi vastavalt projektile. 3.4 Kaevetööd 3.4.1 Üldised nõuded Kaevetööd tuleb teostada nii, et vee- ja kanalisatsioonitorusid võib paigaldada lubatud kõrvalekallete raames ja saavutada antud lähteülesandes ja teiste nõuetega esitatud kvaliteedi nõuded. 3.4.2 Nõuded olemasolevate kommunikatsioonide juures teostatavatele kaevetöödele Varem paigaldatud kaablite, torude, seadmete ja tarindite läheduses tuleb kaevetöid teha nende omaniku juhendite kohaselt. 3.4.3 Kaeviku hoidmine kuivana Kaevikut peab hoidma nii kuivana, et seal tehtavaid töid võib vastavalt teostada ja materjale tihendada kuni nõutud tasemeni. Vajaduse korral alandatakse põhjavee taset vastavalt nõuetele. Pinnasega segunenud vett ei tohi tööde teostamise ajal juhtida juba valmisehitatud torustikku. 3.4.4 Talvel tehtavad tööd Külmade ilmadega takistatakse kaevikupõhja jäätumist järgmiselt:  kaevik kaevatakse lõpliku sügavuseni vahetult enne torude paigaldamist;  kasutatakse selleks sobilikke kaitsemeetmeid. Lisaks tuleb takistada kaeviku külgseinade jäätumist allpool torustiku pealispinda. 3.5 Pinnase kaevetööd 3.5.1 Üldnõuded kaevikule Kaevetöid teostatakse vastavalt kaevikute projektile või vastavalt “RIL 77 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend." nõuetele. Kaevetöid tuleb hoolikalt teostada, arvestades pinnase kvaliteeti, kaeviku sügavust, seina kallet, olemasolevaid konstruktsioone ja koormatust ning vee ja transpordi mõjul tekkivaid ohtusid. . 6(19) Ampri tee ja Ampri põik ÜVK PJ-332 Tellija: AS Viimsi Vesi Projekteerija: AS Viimsi Vesi Sügis 2020 Kaevude, hüdrantide ja muude seadmete ligidal tehakse kaevik vajaduse korral laiemaks sel moel, et kaevikuseinad jääksid vähemalt 200 mm kaugusele torudest ja kaevudest. Siiski tuleb arvestada ka tihendamisseadme laiusega, et mahuks suurte torude ja seadmete puhul pinnast tihendama. 3.5.2 Kaeviku asendi ja sügavuse kontroll Kaeviku paiknemine ja sügavus fikseeritakse töö ajal tehtavate kontrollmõõdistuste abil enne aluskihi tegemist. 3.5.3 Kaeviku rajamise põhimõtteid Tuleb vältida liigset kaevamist nii laiusse kui ka sügavusse. Kaeviku alumist osa kaevatakse ettevaatlikult, et mitte rikkuda sellest allapoole jäävat pinnase struktuuri. Valmis kaevatud kaeviku põhi tasandatakse ja sellest eemaldatakse kivid. Projektis eraldi märgitud kohtades, kus torude omavaheline kõrguste vahe on suur, võidakse kaeviku põhi teha astmeliselt. 3.5.4 Väljakaevatud pinnase paigutamine Väljakaevatud pinnas tuleb laadida trantspordivahendile ja trantsportida ilma vaheladustuseta Tellija poolt ettenähtud ja kooskõlastatud ladestuspaika. 3.6 Toestus 3.6.1 Üldist Toestuse abil tagatakse torude turvaline paigaldus ja takistatakse kaeviku põhja hüdraulilist murdumist, kaeviku seinte kokkuvarisemist ja väljakaevatud pinnase kukkumist kaevikusse. 3.6.2 Kaeviku toestusele esitatavad nõudmised Toestusviis valitakse arvestades muuhulgas tööohutust, ehituskoha pinnase iseärasusi, olemasolevaid konstruktsioone ja kaeviku mõõtmeid. Kaeviku tugiseinad või kaeviku seina tugevdamine peab olema tehtud nii, et tööd ei põhjustaks pinnase ohtlikke liikumisi töö ajal. Kaeviku seinte toestamiseks või tugiseinte tegemiseks kasutatud elemendid, vaiad ja muud konstruktsioonid võetakse lahti nii, et pinnase liikumine kaeviku ümbruses oleks takistatud. Kaevik täidetakse samaaegselt kui tugesid ära võetakse ja toestuse lammutamine peab kulgema nii ettevaatlikult, et kaevik ei saaks kokku variseda ja torud liikuda. Kaevikust kõrvaldatakse kõik tugikonstruktsioonid, kui projektides ei ole sätestatud teisiti. 3.6.3 Kaeviku seinte toestamine Kaeviku seinte toestust võib teostada alljärgnevate variantide abil. 3.6.3.1 Kaevikuelemendid Elementideks võib kasutada kaeviku seina vastu paigutatud plaate, mis toestatakse omavahel spetsiaalsete põikitugede või elementide abil, kus on juba valmis mõlemad ääreplaadid ja vajalikud toed. . 7(19) Ampri tee ja Ampri põik ÜVK PJ-332 Tellija: AS Viimsi Vesi Projekteerija: AS Viimsi Vesi Sügis 2020 Kaevikuelementide konstruktsioonid peavad olema nii tugevad, et peavad vastu tekkivale koormusele. Elemendid peavad olema väga tihedasti vastu seina surutud. 3.6.3.2 Terasvaiad Kallaku toestamist võib teha vertikaalselt paigaldatud terasvaiade abil, mida omakorda toestatakse horisontaalsete tugedega. Vaiade kaugus valitakse vastavalt pinnase tingimustele kusjuures vahe ei tohi olla üle 200 mm. 3.6.3.3 Laudis Kallakute toestamist võib teha ka vertikaalselt paigaldatud laudise abil nii, nagu terasvaiadegi puhul. Laudade vahekaugus ei tohi ületada laua laiust. 3.7 Torustiku rajamine 3.7.1 Aluskiht 3.7.1.1 Üldist Aluskiht on tagasitäite kiht, mis paigaldatakse kaevikupõhja toru alla. Aluskihi abil antakse torule õige kalle ja paigaldussügavus. Aluskihina kasutada peenkillustikku 20cm, mille fraktsiooni suurus on 20-40 mm. 3.7.1.2 Materjalile esitatavad nõuded Betoontorude alla tehtava aluskihi materjaliks peab olema liiv, killustik või kivipuru. Materjali osakeste lubatud suurus on 30 mm. Plastmassist toru all aluskihina kasutatava loodusliku kivimaterjali, liiv, killustik või kivipuru suurim lubatud materjali osakeste suurus on 10 % toru nominaalmõõdust, aga siiski nii, et torudele DN < 200 suurim lubatud materjali osakeste suurus on 20 mm ja torudele DN > 600 suurim lubatud materjali osakeste suurus on 60 mm. Plastmassist torude DN > 100 Aluskihis on lubatud killustiku kasutamine, kusjuures suurim lubatud materjali osakeste suurus on 16 mm. Tingimustes kus aluskihi peenaine võib läbi külmuda, tehakse see killustikust, mille suurim materjali osakeste suurus vastab eeskirjadele ja milles ei leidu alla 8 mm materjali osakesi. 3.7.1.3 Mõõtmetele esitatavad nõuded Aluskihi paksus on vähemalt 200 mm. Aluskihti tihendatakse vähemalt 90 % tiheduse astmeni. 3.7.1.4 Nõuded aluskihi ehitusele Väljaspool üldkasutatavaid teid võidakse erikokkuleppe olemasolul jätta aluskiht tegemata. Sel juhul paigaldatakse torud nõutud sügavusega kaeviku põhja, mis tasandatakse hoolikalt. Terastorude ja teiste torude aluskiht tehakse vastavalt torusid tootva firma juhtnööridele. Juhul kui Aluskihi peale paigaldatakse erinevaid torusid, siis peab valitud aluskihi materjal vastama kõikide torude osas mainitud nõuetele. . 8(19) Ampri tee ja Ampri põik ÜVK PJ-332 Tellija: AS Viimsi Vesi Projekteerija: AS Viimsi Vesi Sügis 2020 Juhul, kui kaeviku põhja pinnas sobib aluskihi materjaliks, võib sellest valmistada aluskihi. Aluskihina ei tohi kasutada savi. 3.7.1.5 Aluskihi teostuse kontroll Aluskihiks kasutatud materjali kõlblikkus fikseeritakse materjali osakeste uuringuga. Iga 200 m3 kohta võetakse üks proov. Aluskihi tihedust mõõdetakse 50 m vahedega, kuid mitte vähem kui üks mõõtmine tööobjekti kohta. Juhul kui mõõtmisi tehakse nõutust rohkem, siis peab nende keskmine väärtus vastama tiheduse nõudele. Väikseim üksikult võetud tulemus võib olla 88%. 3.7.2 Algtäide 3.7.2.1 Materjalile esitatavad nõuded Kaeviku algtäide peab koosnema liivast, killustikust või kivipurust. Täitematerjal ei tohi kahjustada torude pinnakatet. Ta ei tohi sisaldada ka aineid, mis võivad keemiliselt kahjustada torusid või tihendusmaterjali. Läbikülmunud täitematerjali ei tohi kasutada. 3.7.2.2 Mõõtmetele esitatavad nõuded Algtäide tihendatakse, torude külgedelt, 95% tiheduse astmeni. Plastiktoru külgedele tehtav algtäide ehitatakse ja tihendatakse homogeensete kihtidena ka toru pikisuunas. Plastiktoru peale tulevaid täitemasse võib tihendada alles pärast seda, kui toru lae peal on vähemalt 0,3 m paksune liivakiht. 3.7.2.3 Nõuded algtäitele Väljaspool üldkasutatavaid teid võib algtäidet teha ilma tihendamata, kui projektis on nõnda sätestatud. Plastmassist torudele, mis kuuluvad surveklassi PN 10 jäetakse algtäide väljaspool üldkasutatavaid teid tihendamata. Täitekihte peab juurde lisama enam-vähem ühtlaselt mõlemal pool toru. Algtäidis ulatub üldkasutatavatel teedel kuni tarindkonstruktsioonini. Väljaspool vähemalt 300 mm kõrgemast torust ülespoole. Algtäiteks kasutatud materjali kõlblikkus fikseeritakse materjali osakeste uurimisega. Algtäidise tiheduse kontrolli tehakse 50 m vahemaadega kuid mitte vähem kui üks mõõtmine töö objektilt. Juhul kui mõõtmisi tehakse nõutust rohkem, peavad mõõtmiste keskmised väärtused vastama tiheduse nõuetele. Mõõtmise kõige madalam üksiktulemus võib olla 93%. Enne täitmist kontrollitakse, et torud on terved ja projektikohaselt paigaldatud. Veendutakse, et betoonkonstruktsioonid on saavutanud täitmise jaoks vajaliku ja piisava tugevuse. Kaevikust eemaldatakse võimalik jää ja lumi. Algtäidet paigaldatakse kaevikusse ettevaatlikult, toru mõlemale küljele. Täitmistöö esimene etapp tehakse käsitsi, et torud ei liiguks oma kohalt ega saaks viga. Algtäidet pannakse torude alla ja külgedele nii, et torude kõrgus ei muutuks. Esimene täitekiht tehakse kõige rohkem toru poole kõrguseni. . 9(19) Ampri tee ja Ampri põik ÜVK PJ-332 Tellija: AS Viimsi Vesi Projekteerija: AS Viimsi Vesi Sügis 2020 3.7.2.4 Tagasitäite pinnase kandevõime Aluse tihendamist kontrollitakse elastsusmooduli mõõtmise teel tihendatud kihi pinnal LOADMAN või Inspector seadmega, vähemalt iga 100 meetri tagant ristlõike kolmes punktis (tee teljel ja aluse mõlemast servast 1,0 meetri kaugusel) ning teesse rajatud kommunikatsiooni tagasitäite kohal ja kaevuluukide kõrval. Elastsusmoodul tihendatud aluse pinnal peab olema ≥ 170MPa. Sõiduteega külgneva äärekividega eraldatud (või eraldiseisva) kõnnitee või jalg- ja jalgrattatee aluse kandevõime peab olema > 120MPa. Mõne teise analoogse elastsusmooduli mõõteseadme kasutamisel peavad selle lugemid olema eelnevalt võrreldud LOADMAN-seadmega, leitud vastav üleminekutegur ning selle mõõtetulemusi korrutatakse üleminekuteguriga. 3.7.3 Soojusisolatsiooni tegemine Kui on vajalik torustike soojusisolatsiooni paigaldamine, näidatakse projektis ära soojusisolatsiooni meetod ja materjalid ja kooskõlastatakse see Tellijaga. Isolatsiooniks kasutatakse lintpressitud või paisutatud vahtpolüstüreenplaate, mille kuiv puistetihedus on vähemalt 20 kg/m3, liiklusaladel ja alusmüüri all vähemalt 35 kg/m3. Soojusisolatsiooniks kasutatava teramsiidi terasuurus on 10…20 mm ja puistetihedus umbes 280 kg/m3. 3.7.4 Lõpptäide (tagasitäide) 3.7.4.1 Üldist Lõplik täitmine tehakse tihendamiseks sobiliku mineraalse pinnasega. Juhul kui kaevikutest saadud pinnas on hästi tihendatav, kasutatakse seda. Siiski tuleb väljakaevatud pinnase kasutamiseks tagasitäitena saada selleks Tellija kirjalik nõusolek. Tagasitäitena ei tohi kasutada savipinnast ega ka turvast. Kui täitematerjali tuuakse mujalt, peab see oma külmumisomadustelt vastama kaevikust välja võetud materjalile. Kõige suurem kivide või kamakate lubatud läbimõõt on 2/3 ühe tihendatava kihi paksusest, kuid mitte rohkem kui 300 mm. Kui lõplik täitekiht osutub väga õhukeseks ning kivimurru materjali ei tohi kasutada, siis tehakse see jätkava kihi materjalist. Külma ilmaga tuleb kindlasti enne tagasitäite tegemist eemaldada kaevikust lumi, jää ja külmunud pinnas. Tagasitäitepinnas ei tohi samuti sisaldada eelpool nimetatut. Talve tingimustes on ainus tagasitäite materjal, mis selleks sobib, kuiv liiv. 3.7.4.2 Lõpptäide liikluspiirkonnas Liikluspiirkonnas tehakse lõpptäide mineraalsest tihendatavast liivapinnasest. Liikluspiirkonnas peab lõpptäitematerjal olema tihendatav ja ta tuleb tihendada vähemalt 95%. Kui kaevik asub haljasalal vahetult liikluspiirkonna kõrval, tuleb lõpptäide tihendada samuti nagu liiklusalal. . 10(19) Ampri tee ja Ampri põik ÜVK PJ-332 Tellija: AS Viimsi Vesi Projekteerija: AS Viimsi Vesi Sügis 2020 3.7.4.3 Lõpptäide väljaspool liikluspiirkonda Lõplikuks täitmiseks kasutatakse üldiselt kaevatud pinnast, siiski tuleb selle kasutamine kooskõlastada Tellijaga. Materjali suurim lubatud materjali osakeste suurus on samasugune nagu üldkasutatavatel teedel. Kaevikut tuleb täita niisuguse kõrguseni, et hiljem tihenev täitematerjal jääks planeeritud kõrgusele ning selles olukorras peab tema tihedus vastama enamvähem ümbritseva loodusliku pinnase tihedusega. Kui planeeritud kõrgust ei ole antud, peab täide jääma samale kõrgusele ümbritseva maapinnaga. Täiesti tihendamata võib jätta lõpptäite juhul kui tegemist on tühermaaga vms., millele Tellija ei esita nõudmisi ja millele ei rajata haljastust. 3.7.5 Kaevuümbruse täitmine Kaevude, hüdrantide ja peakraanide külgedel, tehakse lõplik täitmine nende välispinnast vähemalt 0,5 m kaugusele materjalist, mis ei külmu läbi. 3.7.6 Täitmise kontroll Lõplikuks täitmiseks kasutatud materjali kõlblikkust kontrollitakse materjali osakeste uurimisega. Iga algava 400 m3 osalt võetakse üks proov. Lõpliku täitmise tihedusastet kontrollitakse mõõtmistega iga 50 m pealt. Juhul, kui mõõtmisi tehakse rohkem kui nõutud, peavad mõõtmistulemused vastama tiheduse nõudele. Kõige väiksem üksik mõõtmistulemus võib olla 80%. 3.7.7 Tööjuhis tugikonstruktsioonidega kaeviku täitmiseks Toestatud kaeviku lõplik täitmine toimub koos tugikonstruktsioonide järkjärgulise eemaldamisega nii, et kaevik ei variseks sisse, et tihendatud täidised ei annaks järele, et torud ei liiguks. 3.7.8 Seadmete paigaldus Kaevude, siibrite ja muude seadmete ning torupõlvede toestus tehakse nii, nagu torudelegi. Eelpool mainitud seadmetele tehakse sellise laiusega alustäide, mis ulatub seadmete gabariidist väljapoole sama palju, nagu torudelgi. 3.7.9 Tööplatsi olukord peale tööde lõppemist Tööplats puhastakse ja korrastatakse vastavalt projektile. Kui projektis ei ole midagi muud sätestatud, siis tehakse plats samasugusesse korda nagu ta oli enne töödega alustamist. Kõik ehitusjäätmed ja ajutised tarindid kõrvaldatakse. Ummistunud kraavid ja truubid puhastatakse. Ajutiselt mujale viidud taimed ja objektid jms. viiakse endisele kohale tagasi. Peale täitetööde lõpetamist kaetakse väljaspool liiklusala olevad kaevikud mullaga, planeeritakse ja külvatakse uus muru kui projektis ei ole sätestatud teisiti. Lõhutud teede ja tänavate kattekiht tuleb taastada samasugusesse korda nagu ta oli olnud enne ehitamise algust. . 11(19) Ampri tee ja Ampri põik ÜVK PJ-332 Tellija: AS Viimsi Vesi Projekteerija: AS Viimsi Vesi Sügis 2020 4. Nõuded tööde teostamisele 4.1 Seadusandlus ja standardid Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega. Käesoleva projekti teostamist puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide tundmine on tööde teostaja vastutusel (näiteks: Viimsi Vallakogiu määrus 08.03.2005 nr 9 Viimsi valla kaevetööde eeskiri). 4.2 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded Ehitustööde üldine kvaliteet peab vastama MaaRYL 2000 (originaal MaaRYL 2000 Rakennustöiden yleiset laatuvaatimukset 2000 Talonrakennuksen maatyöt) ning TarindiRYL 2000 (originaal MaaRYL 2000 Rakennustöiden yleiset laatuvaatimukset Talonrakennuksen runkotyöt) nõuetele. Torustiku paigaldamisel tuleb juhinduda plasttorude paigaldusjuhendist “Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.” RIL 77 – 1990 (eestikeelne väljatrükk Eesti Toruliidu poolt 2000.a) ning Eesti Vabariigi Standarditest. 4.3 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine 1. Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara. 2. Tänavate sulgemine osaliselt või täielikult sõidukite liikluseks on võimalik ainult vastavalt omavalitsuspiirkonnas kehtivale korrale ja ehitusaegsele liiklusskeemile. 3. Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest, ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamine, jne.) tulenevate kulutustega. Kasutatavate liiklusmärkide kuju ja paigaldus peavad vastama kehtivale korrale. 4. Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike tööpiirkonna tähistamisest tulenevate kulutustega Ehituskaevik tuleb piirata pideva, vähemalt 1 m kõrguse aiaga, mis on võimeline vastu võtma koormust 0.5 kN/m. Muud tüüpi piiretel (lint, postid vms.) võib olla hoiatav eesmärk näiteks ladustuspaiga tähistamiseks. Aia eemaldamine ehitustööde ajal on lubatud ehitustehnika läbipääsuks, vältides samal ajal kõrvaliste isikute ohtusattumise. 5. Kogu ehitustööde teostamise perioodi vältel peab olema tagatud jalakäijate ohutu läbipääs piirkonnast. Jalakäijate tee ja ehituskaeviku lõikumisel tuleb ehituskaevikutest ülepääsuks paigaldada vähemalt 1 m laiused ajutised sillad käsipuude kõrgusega vähemalt 1 m. 6. Liiklusvahendite juurdepääsu tõkestamisel kinnistule või mõnele muule objektile tuleb selle valdajat kirjalikult teavitada vähemalt 3 päeva ette. Vajaduse korral tuleb ette näha valvega parkimisvõimalus tööpiirkonnast väljaspool. 7. Tööde teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest. . 12(19) Ampri tee ja Ampri põik ÜVK PJ-332 Tellija: AS Viimsi Vesi Projekteerija: AS Viimsi Vesi Sügis 2020 8. Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele. 4.4 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine 1. Enne tööde alustamist tuleb tööde teostajal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste valdajatega rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde teostajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõudeid (näit. toestamine) rajatiste vahetus läheduses töötamisel. 2. Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomule tuleb nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika näit. vibratsiooni vms. kahjustava mõju vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise valdajat kui Inseneri. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud ehitiste endisele kujule taastamiseks, samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud tuleb kanda tööde teostajal. 3. Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne kõrgus ja läbimõõt ka valdajatele teada (näit. olemasolevad veetorustikud, survekanalisatsiooni torustikud). Tööde teostajal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele). Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevate torustikega tuleb nende läbimõõdud täpsustada tööde käigus kohapeal. Tööde teostajal tuleb arvestada kuludega, mis tulenevad projektis märgitud ja tegelikult olemasolevate torustike ühendamiseks vajaminevate detailide erinevusest. 4. Tööde käigus likvideeritud või kahjustatud geodeetilise võrgu punktid tuleb peale tööde lõpetamist taastada. Taastamisest tulenevad kulud kannab tööde teostaja. 5. Olemasolevad, säilitatavate kaevude kaaned ning maakraanide ja siibrite kaped tuleb ümber paigaldada olenevalt projekteeritud tee pinna kõrgusest. Tööde teostaja peab arvestama ümberehitusest tulenevate kulutustega. 6. Olemasolevad läbi kinnistute kulgevad torustikud tuleb säilitada töötavatena kuni kinnistute liitumiseni käesoleva projektiga kavandatud torustikega. Peale uute ühenduste kasutuselevõttu tuleb niisugused ühendused sulgeda. Tööde teostaja peab arvestama sulgemisest tulenevate kulutustega. 4.4.1 Üldised nõuded töötamisel sideliinirajatiste kaitsevööndis:  Töötamine liinirajatiste kaitsevööndis lubatud ainult tehnovõrgu valdaja volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel.  Mehhanismide kasutamine mullatöödel on keelatud lähemal kui 2 m sideliini trassist.  Juhul kui kaevetööd on piki sideliini selle kaitsetsoonis vajalikud, siis tuleb esmalt sidekaablid välja kaevata ja turvata (näiteks üles riputades vm viisil).  Lahtikaevatud sidetrassid tuleb kaitsta mehhaaniliste vigastuste vältimiseks.  Ristumisel siderajatised käsitsi lahti kaevata ja kaitsta/toestada.  Kaevamisel tuleb kasutada kilpe ja tugesid, et vältida sidekommunikatsioonide allavajumist ja vigastust. . 13(19) Ampri tee ja Ampri põik ÜVK PJ-332 Tellija: AS Viimsi Vesi Projekteerija: AS Viimsi Vesi Sügis 2020  Maandatud sidekaablite väljakaevamisel, kaitsta kaabel karbikuga või lahtivõetava PVC toruga TEL-PEH110 ja üles riputada.  Pinnase tihendamine sidetoru pealt löökmehhanismidega on keelatud, kasutada veemeetodit.  Enne kaevamistööd täpsustada looduses olemasolevate sidetrasside asukohad kasutades kaabliotsijat.  Töötamine raske tehnikaga sidekaevude peal ja nende ülesõit on keelatud.  Töövõtjal tuleb sõlmida järelevalve leping Elion AS-ga. Järelevalve teenuse eest tasumine lasub Töövõtjal, mis tuleks arvestada juba hinnapakkumise koostamisel. 4.4.2 Üldised nõuded töötamisel elektrikaablite kaitsevööndis:  Töötamine elektrikaablite kaitsevööndis lubatud ainult tehnovõrgu valdaja volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel.  Mehhanismide kasutamine mullatöödel on keelatud lähemal kui 2 m elektrikaablist.  Lahtikaevatud kaablid tuleb kaitsta mehhaaniliste vigastuste vältimiseks kaitsta laudkastiga ja üles riputada.  Ristumisel siderajatised käsitsi lahti kaevata ja kaitsta/toestada.  Enne kaevamistööd täpsustada looduses olemasolevate kaablite asukohad kasutades kaabliotsijat. 4.5 Torustike rajamine teemaaalal 4.5.1 Üldist Käesolev seletuskirja osa käsitleb Ampri tee, Ampri põik, riigimaantee vee-ja kanalisatsioonitorustike rajamisega kaasnevate katete (muru, asfalttee) taastamist. Katete taastamist vt jooniset VK-7. 4.5.2 Torustike rajamine riigimaantee teemaaalal 4.5.2.1 Üldist Käesolev seletuskirja osa käsitleb Lubja külas veetorustiku rajamist kinnisel meetodil 11250 Viimsi-Randvere L1 riigimaante alt. 4.5.2.2 Veetorustiku rajamine riigimaantee teemaaalal Projektis on ettenähtud veetorustiku De110mm ristumine riigimaanteega. Torustik rajatakse kinnisel meetodil ja nähakse ette A-tugevusklassiga 1250 N/16kN kaitsetoru. 4.5.2.3 Teekatete ja haljastuse taastamine 4.5.2.3.1 Üldist Enne ehitustöödega alustamist peab Töövõtja fikseerima ehituseelse olukorra fotodel. Fotosid tuleb teha piisaval hulgal, et anda ülevaadekogu ehitusala ja seda ümbritsevate rajatiste, haljastuse, teekatete olukorrast. Erilist tähelepanu tuleb pöörata teekatete ja äärekivide, tehnovõrkude maapealsete osade, kraavide, piirdeaedade, hekkide, väravate, sillutusribade, liikluskorraldusvahendite, kõrghaljastuse, jne . 14(19) Ampri tee ja Ampri põik ÜVK PJ-332 Tellija: AS Viimsi Vesi Projekteerija: AS Viimsi Vesi Sügis 2020 fotografeerimisele Fotod esitada Insenerile enne töödega alustamist. Fotod tuleb üldjuhul teha vahetult enne tööde alustamist, et fikseerida võimalikult täpselt ehituseelne olukord. Teemaa tuleb peale tööde lõppu korrastada ja taastada haljastus koos kasvumulla paigaldamise ja murukülviga. Teekatete taastamine tuleb Töövõtjal läbi viia selliselt, et oleks tagatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses „Tee seisundinõuded“ püstitatud nõuete täitmine. Katete taastamisel lähtuda olemasolevatest katte liikidest. Kõik tänavaelemendid, sh katendikonstruktsioon, äärekivid, kõnniteed, piirded, teekattemärgistus haljasalad jne, mis saavad Töövõtja tegevuse või tegevusetuse tõttu kas kõrvaldatud või kahjustatud, tuleb taastada või samale kohale tagasi paigaldada Töövõtja kulul nii, et see rahuldaks Inseneri nõudmisi. Objekti tänavaelemendid tuleb taastada nii kiiresti, kui võimalik pärast iga torulõigu paigaldamise ja kaeviku tagasitäite lõpetamist. Teemaal teekatte taastamisel juhinduda alljärgnevatest juhistest: 1. EVS 901-1 Tee-ehitus. Osa 1 Asfaltsegude täitematerjal. 2. Teehoiutööde tehnoloogilised juhised. Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis. Kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015 a. käskkirjaga nr 0314; 3. Teehoiutööde tehnoloogilised juhised. Killustikust katendikihtide ehitamise juhis. Kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga nr 0215, 22.11.2016.a.; 4. Maanteeameti käskkiri nr 0069 14.02.13 Filtratsioonimooduli määramine.; 5. Tee ehitamise kvaliteedi nõuded, Kinnitatud Majandus-ja kommunikatsiooniministri käskkirjaga nr 101 03.08.2015.a.; 6. Riigimaanteede ehitus-ja remonttööde vastuvõtu eeskiri. Kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga nr 0282, 09.10.2014.a. Teekatete korrektse taastamise eelduseks on nõuetekohaste materjalide kasutamine ja paigaldustehnoloogiate järgimine. Teealuses osas peab kaeviku tagasitäide olema tehtud liivaga, mille filtratsioonimoodul on min 2 m/ööpäevas. Teetöödel kasutatavate pinnaste filtratsioonimoodulid tuleb määrata vastavalt Maanteeameti käskkirjas nr 0069 14.02.2013.a. sätestatule. Alljärgnevalt on kirjeldatud asfaltbetoonkattega sõidutee ja kõnnitee ning haljasalade taastamist. Juhul, kui esineb pinnakatteid (eelkõige kinnistutel) mida pole alljärgnevalt kirjeldatud tuleb need taastada esialgse konstruktsiooniga ja vähemalt ehituseelse kvaliteediga arvestades seejuures Inseneri poolt esitatud nõudmiste ja ettepanekutega. 4.5.2.4 Asfaltbetoonkatte taastamine Kaeviku tagasitäitel peab esmase tagasitäite (30 cm toru peale) tihendustegur olema 0.95. Kaevikute tagasitäide tuleb teha kuni ühe meetri sügavuseni mõõdetuna olemasoleva teekatte tasapinnast. Muldkeha ülakihis peab tihendustegur olema 0,98. Ridakillustikust aluste tegemisel juhinduda „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“ tabel 5-st. . 15(19) Ampri tee ja Ampri põik ÜVK PJ-332 Tellija: AS Viimsi Vesi Projekteerija: AS Viimsi Vesi Sügis 2020 Töövõtjal tuleb koos Inseneriga kontrollida, kas enne kaevetööde algust lahti lõigatud teekatte serv on kaeviku servast jätkuvalt 0,5 m kaugusel. Juhul, kui olemasoleva teekatte alt on pinnas ära varisenud või olemasoleva kaeviku serva ja asfaltkatte serva vahe on vähem kui 0,5 m, tuleb teekatet täiendavalt lahti lõigata nii, et kaeviku servast on teekatte serv vähemalt 0,5 m kaugusel. Teostatud tööd peavad vastama Maanteeametis kehtestatud normidele ja juhenditele, vt www.mnt.ee Juhendis ja juhised. Paigaldatavate kaevude luugid peavad olema reguleeritava kõrgusega (“ujuva” raamiga) ja mitte kolksuvad. Kaevukaaned paigaldatakse ümbritseva teekattega samale tasapinnale. 4.5.3 Asfaltbetoonkatte taastamine Ampri teel, Ampri põik Kaeviku tagasitäitel peab esmase tagasitäite (30 cm toru peale) tihendustegur olema 0.95. Kaevikute tagasitäide tuleb teha kuni ühe meetri sügavuseni mõõdetuna olemasoleva teekatte tasapinnast. Muldkeha ülakihis peab tihendustegur olema vastavalt „Teehoiutööde tehnoloogianõuete lisale 2“ vähemalt 0,98. Ridakillustikust aluste tegemisel juhinduda „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“ tabel 5-st. Töövõtjal tuleb koos Inseneriga kontrollida, kas enne kaevetööde algust lahti lõigatud teekatte serv on kaeviku servast jätkuvalt 0,5 m kaugusel. Juhul, kui olemasoleva teekatte alt on pinnas ära varisenud või olemasoleva kaeviku serva ja asfaltkatte serva vahe on vähem kui 0,5 m, tuleb teekatet täiendavalt lahti lõigata nii, et kaeviku servast on teekatte serv vähemalt 0,5 m kaugusel. Paigaldatavate kaevude luugid peavad olema reguleeritava kõrgusega (“ujuva” raamiga) ja mitte kolksuvad. Kaevukaaned paigaldatakse ümbritseva teekattega samale tasapinnale. 4.5.4 Haljastuse taastamine Enne kaevetöid eemaldatud kasvupinnas tuleb laotada haljastatavale alale ning külvata peale Inseneri poolt heakskiidetud muruseeme (külvinorm 20...30 g/m2) või paigaldada mätastus juhul kui tööd tehakse ajavahemikul 1. okt - 1. mai. Paigaldatava kasvupinnase minimaalne paksus pärast mururulliga tihendamist on 0,15 m, vajadusel tuleb kasvupinnast juurde vedada. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vm osiseid suurusega üle 20 mm. Pärast tihenemist peab taastatud ala jääma ümbritseva maapinnaga ühele tasemele. Haljastatud pindade taastamise juurde kuulub ka kastmine, mis puudutab nii ajutiste kui korraliste töödega hõlmatavat kasvupinnast, samuti kõikide kuivanud või kahjustatud muruosade asendamist, kui see on tööde üleandmiseks vajalik. Esimese muru niitmise teeb Töövõtja. Kaevukaaned ja kaped peavad haljasalal olema reguleeritava kõrgusega (“ujuva” raamiga) ning paigutatud ümbritsevast maapinnast 10...20 mm kõrgemale. Maapind . 16(19) Ampri tee ja Ampri põik ÜVK PJ-332 Tellija: AS Viimsi Vesi Projekteerija: AS Viimsi Vesi Sügis 2020 tuleb planeerida kaevuluukidest eemale, et oleks välditud pinnavee sissevool kaevudesse. 4.6 Ettevalmistustööd 1. Tööde alustamine on võimalik peale loa saamist omavalitsuse territooriumil kehtestatud alustel ja korras. Rajatise mahamärkimine peab toimuma vastavasisuliste ehitusgeodeetiliste tööde litsentsi omava isiku poolt digitaalsete mõõtevahendite abil (v.a. hoonete ühendustorustike hoonepoolne ots, mille asukoht tuleb täpsustada krundi või kinnistu valdaja või nende esindajaga). 2. Otstarbekas on rajada tööpiirkonnas ajutiste reeperite ja koordineeritud punktide süsteem, mis võimaldab jooksvalt kontrollida rajatava torustiku asukoha ja kõrguse õigsust. 4.7 Kaevetööd 1. Asfalt- ja muud tüüpi kõvakattega teede alla paigaldatava torustiku ehituskaeviku kaevamiseks ei ole lubatud kasutada terasest roomikutega ehitusmasinaid. 2. Nimetatud tüüpi katete eemaldamiseks tuleb kate kogu paksuse ulatuses lahti lõigata. Lõige peab olema tehtud vähemalt 30cm kauguselt tagasitäidetava kaeviku servast. Kui vajaliku lõikekoha ja katte serva vahekaugus on 1.0 m või vähem, tuleb teekate eemalda kuni servani. Samuti tuleb kate eemaldada nende lõigete vahelt, mille vahekaugus on 1.0 m või vähem. 3. Haljasala ja kruusakattega tänavatel on soovitav kasvupinnas ja kruus võimaluse korral eelnevalt välja kaevata ning paigutada eraldi reservi taaskasutamiseks. 4. Teekatte eemaldamise korral tuleb need taastada samas mahus. 5. Väljakaevatud pinnase ladustamisel tuleb vältida olukordi, kus suletakse olemasolevad sademevee voolusängid põhjustades sellega vee kogunemise või väljakaevatud pinnase uhtumise. 6. Olemasolevate kaablite, torustike ja õhuliinide kaitsetsoonides töötamiseks tuleb nende valdajatelt saada vastav luba. 7. Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et maa-aluste rajatiste avamine ja nende vahetus läheduses kaevetööde teostamine tuleb reeglina teha käsitsi. 8. Kasutatavad mehhanismid ja tööde teostamise tehnoloogia peab olema valitud nii, et oleks välditud olemasoleva kõrghaljastuse vigastamine tööde käigus. 4.7.1 Ehituskaeviku toestamine Ehituskaeviku toestamise kavandamisel lähtuda EVS 1997-1:2003 juhistest. 4.7.2 Veetõrje ehituskaevikust 1. Veetõrjetööde vajadus ja aeg sõltub veetasemest pinnasest ehitustööde ajal ning pinnase omadustest konkreetsel kaevikulõigul. 2. Veetõrjega tuleb tagada veetaseme püsimine kaeviku põhjast allpool võimaldamaks rajatiste nõuetekohast paigaldust ning kaeviku tagasitäite tihendamist. 3. Ehituskaevikust välja pumbatud vee juhtimine olemasolevasse torustikku tuleb kooskõlastada torustiku valdajaga. Avasängi juhtimisel tuleb lähtuda heitvee . 17(19) Ampri tee ja Ampri põik ÜVK PJ-332 Tellija: AS Viimsi Vesi Projekteerija: AS Viimsi Vesi Sügis 2020 loodusesse juhtimist reguleerivast Eestis kehtivast seadusandlusest. Võimalikud kaasnevad kulud kannab tööde teostaja. 4.8 Keskkonnaaspektid ja jäätmekava Käesoleva projekti järgsete ehitustööde käigus kaevatakse välja hinnanguliselt 1707 m3 pinnast, juhul kui kõik torustikud rajatakse lahtisel meetodil. Ehitusjäätmed sorteerida liikidesse ehitusplatsil. Väljakaevatava pinnase mahu vähendamiseks kasutada ehitusaegset kaeviku toestust. Ehitusjäätmed kas taaskasutatakse või kõrvaldatakse vastavalt Tellija nõuetele vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Keskkonnale ohtlikud jäätmed (asbotsement-torud, asfalt) anda üle ohtlike jäätmete litsentsi omavale ettevõttele. Tööde lõpetamisel vormistada Viimsi Valla Keskkonnaametis jäätmehoolduseeskirja nõuetele vastav jäätmeõiend. Ehitustööd teostada head ehitustava järgides, mitte kahjustada looduskeskkonda ja elanike elukeskkonna kvaliteeti, tagada turvalisus kogu tööde teostamise alal. Ehitustööde teostamisel kasutatavate masinate poolt tekitatav müra ja vibratsioon ei tohi ületada normidega lubatud nõudeid. Kasutatavad masinad peavad olema tehniliselt korras, masinate heitgaaside emissioon peab vastama normidele ega tohi saastada välisõhku, välistatud peab olema ka kõige minimaalsem õlireostus. Jäätmekava eraldi failina. 4.8.1 Haljastusega seotud heakorratööd Töövõtja tagab tööjõu ja materjalid, mis on vajalikud kasvupinnase, külvamis- ja istutustööde ja muude haljastusega seotud tööde teostamiseks. Sillutamata pinnasele taimkatte ja istutamiseperioodi valik toimub vastavalt Inseneri poolt antud juhistele. Pinnas, mida kasutatakse haljastuses ei tohi sisaldada kive, klompe, taimi, juuri ja muud kõrvalist materjali, samuti õlijäätmeid ja muid aineid, mis on kahjulikud taimedele. Kõik istutatavad taimed on terved, tugevad, ilma defektideta, päikesekahjustusteta, puukoore hõõrdumisteta ja katkiste või surnud oksteta. Taimedel on normaalne hästi arenenud võrastik ja tugev juurestik. Töövõtja varustab puud ja taimed tugedega ja teostab toestamise vastavalt Inseneri poolt antud juhistele. Töövõtja vastutab istutatud taimede ja puude kaitsmise ja kastmise eest kuni tööde Iõpetamiseni. Töövõtja asendab vastavalt esialgsetele juhenditele iga taime ja istiku, mis on haige, välja surnud või sureb välja enne garantiiperioodi Iõppu. Insener ja kohaliku omavalitsuse haljastaja hindab istutatud taimede ja puude olukorda. Murukatte taastamisel tuleb muruseemne kulu arvestada vähemalt 20 -25 g/m2. Kasutatav muruseemne segu peab vastavalt kasutuskohale olema kas varjutaluvus või tallamiskindel. Kasutatava kasvupinnase omadused peavad sobima vastava muruseemne kasvuks. Kasvupinnase minimaalne paksus peab olema 15 cm. Kõrghaljastuse säilimiseks viia torustikud vähemalt 2m kauguselt puu tüvest. Puu likvideerimise vajalikkuse korral väljaspool erakinnistuid taotleb kaevetööde teostaja Viimsi Vallavalitsuselt raieloa vastavalt raieloa andmise korrale. Kuna enamasti torustikud rajatakse tee-maa alasse siis ei ole puude tagasi istutamine vajalik. . 18(19) Ampri tee ja Ampri põik ÜVK PJ-332 Tellija: AS Viimsi Vesi Projekteerija: AS Viimsi Vesi Sügis 2020 Olemasolevate puude säilimiseks töötsoonis kaitsta puu tüvesid. Okste lõikamise vajalikkuse korral tuleb enne kaevetööde algust kutsuda kohale haljastusinsener 5. Tehnilised nõuded 5.1 Üldist Tööde teostamisel tuleb lähtuda järgmistes dokumentides esitatud nõuetest:  “Kunnialistekniisten töiden yleinen työselostus 02. KT02” ;  RIL 77-1990 “Maa sisse ja vettepaigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.”;  Viimsi valla kaevetööde eeskirjast (Määrus 9)  Teede sulgemise määrus (Määrus 10)  AS Viimsi Vesi tehnilised nõuded vee-ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimiseks ja ehitustööde teostamiseks. o Üldtingimused OSA 1.4- Ehitustööde korraldus o Üldtingimused OSA 1.5-Torustike ehitus o Üldtingimused OSA 1.7- Üldehitustööde teostamine . 19(19) JÄÄTMEKAVA Jrk nr. Ehitusjääde Ühik Kogus Käitlus Märkus Vanad asfaltijäägid kogutakse ja teisaldatakse. Võimalusel kasutatakse freespuru objektil kihtkonstruktsiooni alumise killustikkihi hulgas 1. Vana asfaldi freesimine m3 9 või teistel objektidel. Vanad killustikkatte jäägid kogutakse ja teisaldatakse. Võimalusel kasutatakse freespuru objektil kihtkonstruktsiooni alumise killustikkihi 2. Vana freespuru eemaldamine m3 0 hulgas või teistel objektidel. Kõlbmatu pinnas teisaldatakse Väo 3. Pinnase väljakaevamine m3 780 jäätmekäitlusesse Inertne ehitusjääde (asfaltkate, killustikkate, 4. Kokku eemaldatavad jäätmed m3 789 pinnas, kivid jms.) Inertne ehitusjääde (kivid, tagasitäiteks 5. Välja veetavad jäätmed m3 589 kõlbmatu pinnas jm.) Freesitud asfalt, vana killustikkate, tagasitäiteks 6. Kasutatakse samal objektil m3 200 sobiv pinnas Märkused: 1. Tabelis esitatud ehitusjäätmete mahud on orienteeruvad ja need tuleb tööde käigus täpsustada. Arvestatud, et kõik torustikud paigaldatakse lahtisel meetodil. 2. Tabelis esitatud ehitusjäätmed kõrvaldatakse Väo jäätmekäitlas vastavalt ladustuskoha kasutuseeskirjale. Kui objekti omanik (jäätmevaldaja) või ehitaja soovib mõnda materjali kasutada või ladustada teisiti kui tabelis esitatud, siis peab selle kooskõlastama AS-ga Viimsi Vesi. Kui soovitakse ladustada erakinnistule siis peab olema kinnistu omaniku kooskõlastus ja Keskonnaameti vastav luba, vastavalt maapõueseaduse §60 lõikele 3. 3. Tööde lõppedes koostatakse ehitaja poolt õiend. MULLATÖÖDE BILANSS (m3) Taaskasutatav materjal (freesitud vana asfalt, Äraveetav väljakaevatav pinnas killustikkate) Juurdeveetav täitepinnas ja liiv Juurdeveetav killustik 589 0 429 160 Piret Kirjanen Viimsi Vallavalitsus Teie 03.12.2020 [email protected] Nelgi tee 1 Meie 09.12.2020 nr 15-2/20/51726-3 Viimsi alevik, Viimsi vald, 74001, Harju maakond Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni projekti kooskõlastus riigitee nr 11250 maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis Viimsi Vallas Harjumaal Olete taotlenud läbi ehitisregistri (Ehitusloa taotlus nr 2011271/21824 menetluse nr 230418 esitati uuesti lahendatud märkustega) Maanteeameti kooskõlastust ehitusloa taotlusele nr 2011271/21824. Koos ehitusloa taotlusega on esitatud ka ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustike ja rajatiste ehitusprojekt ja ehitusluba nr 2012271/31069 (eelnõu). Kooskõlastamiseks esitatud Projektis on ette nähtud ehitada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikud ja rajatised (edaspidi tehnovõrgud) Lubja külas Viimsi vallas Harjumaal. Tehnovõrkude ehitustööd on kavandatud riigitee nr 11250 Viimsi – Randvere km3,19 maaüksuste piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis Lubja külas Viimsi vallas Harjumaal. 1. Projektiga kavandatav tegevus riigitee nr 11250 Viimsi – Randvere maaüksuste piirides (teemaal):  Km 3,19 tehnovõrkude (veetorustikud) ristumised riigiteega kinnisel meetodil kaitsehülsis; Projekt on koostatud vastavuses Maanteeameti nõuetega. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ja lg 4 ning Maanteeameti põhimääruse, KOOSKÕLASTAME AS Viimsi Vesi töö nr PJ-332 „Harjumaa Viimsi vald Lubja küla. Ampri tee ja Ampri põik veevarustus ja kanalisatsioon“, ehitusloa taotluse nr 2011271/21824 ja Ehitusloa nr 2012271/31069 (eelnõu). Projekti realiseerimisel tuleb arvestada alltoodud informatsiooni ja nõuetega: 1. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele kasutusõiguse saamiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – Riigimaa kasutusõiguse taotlemine – Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 2. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 2.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil [email protected]. 2.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. 3. Lahtiseid kaevikuid peale tööpäeva lõppu riigitee maaüksusele ega tee kaitsevööndisse ei ole lubatud jätta. Tehnikaga manööverdamine riigitee mulde nõlvadel ja materjalide ladustamine sõiduteele ja vahetult selle äärde on keelatud. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 4. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada ning ette näha kahjustatud riigitee, sh kraavide, mulde ja teekatte taastamine. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 5. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee hooldele (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee teemaalt ja tee kaitsevööndist. 6. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et oleks tagatud riigitee teemaa korrastamine, riigitee katendikonstruktsiooni ja teekatte nõuetekohane taastamine (st asfaltkate peab olema peale tööde lõppu taastatud) ning need tööd peavad olema teostatud võimalikult lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist on tehnovõrkude projektijärgsed ehitustööd riigitee piirides välistatud. 7. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida tee korrashoiuks vajalike tegevusi. 8. Tehnovõrkude ehitamisel on kõrvalekaldumised (tehnoloogia, asukoht, sügavus, kõrgused jne) kooskõlastatud projektist keelatud. Tehnovõrkude lõigud, mis ei vasta kooskõlastatud projektile ja on paigaldatud omavoliliselt projektist erinevasse asukohta (sh sügavus või kõrgus maapinnast) ja takistavad edaspidi täiemahulist teehoiutööde teostamist, kuuluvad asendamisele (ümbertõstmisele) tehnovõrgu omaniku poolt tema vahendite arvelt. 9. Peale tööde lõppu tuleb Maanteeametile esitada 3D kujul digitaalsed teostusjoonised dwg (.dgn) formaadis. 10. Kooskõlastatud projekti muutmiseks riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. Käesolev kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi ulatuses teostab Maanteeamet põhimääruse alusel ning nimetatud õigusaktidega kehtestatud korras. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: PP332_PP_v03_AMPRITEEAMPRIPOIK_2020-12-03.asice Arvo Veltri 3372691 [email protected] 2 (2)

Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →