Pr.RP 38.398 Pr.RP 38.326
Pr.RP 38.255
Olemasolev
katendikonstruktsioon
Olemasolev
dreenitoru Ø160
(konstruktsioonide osas)
2,5% 2,5% 2,5% 2,5%
4% 4%
4%
Olemasolev Olemasolev
Olemasolev
Oolemasolev dreenitoru Ø200 sajuveetoru Ø500
dreenitoru Ø200
dreenitoru Ø160 olemasolev välisvalgustuse
(konstruktsioonide osas) elektrikaabel
geotekstiil, spetsifikatsiooniprofiil nr. 3
Järelpinge Inseneribüroo OÜ
Sõidutee katendi taastamine
Killustikmastiksasfalt SMA 12 4 cm
Asfaltbetoon AC 16 bin 6 cm
Asfaltbetoon AC 20 base 7 cm
Ridakillustikust alus (fr. 4-63mm) 24 cm
Keskliiv (kf >1,0 m/ööp) 20 cm
Peenliiv (kf >0,5 m/ööp) h=muutuv Raudtee mulde
Olemasolev pinnas nõlva konstruktsioon
3.00
Taastatav piire betoonalusel
0.30
0.30
0.30
Olemasolev maantee konstruktsioon Tugimüüri alune killustikalus 30 cm
0.30
Olemasolev maapind
Olemasolev drenaažtoru
Kõnnitee katendi taastamine
Asfaltbetoon AC 12 surf 5 cm
Ridakillustikust alus (fr. 4-32 mm) 15 cm
Keskliiv (kf >1,0 m/ööp) 20 cm
Raudtee mulde Peenliiv (kf >0,5 m/ööp) h=muutuv
nõlva konstruktsioon Olemasolev pinnas
2.50...2.68
Olemasolev peenar
Tugimüüri alune killustikalus 30 cm
0.50
0.50
Olemasolev tee
konstruktsioon
Olemasolev maapind Olemasolev drenaažtoru
Nr. Muudatus Muutja Kuupäev
Tellija:
AS Eesti Raudtee
05.10.20 413_PP_TS21-6-002_Katendtaast.dwg
Asukoht:
Nõmme linnaosa
Tallinn, Harju maakond
Kadaka tee 4 MTR nr: EEP003350 Projekti nr: Projekti nimi:
10621 Tallinn www.stricto.ee EPE001058
Reg.nr. 12175455
[email protected] ELK000047 Keila-Pääsküla 2. peatee rajatiste projekteerimistööd
Projekteeris: Ando Funk 413 Topi viadukt
Projektijuht: Ando Funk
Joonise nr: Joonise nimi: Staadium:
Topi viadukt PÕHIPROJEKT
IMAGE:
6-102 Katendite taastamine Mõõtkava:
XREF:
Kuupäev:
05.10.2020 1:50
34.700 34.700
X = 6578354.654 X = 6578364.740 Järelpinge Inseneribüroo OÜ
Y = 534500.219 Y = 534517.490
X = 6578351.615 X = 6578361.701
Y = 534501.993 Y = 534519.264
Pr.RP 38.326 Pr.RP 38.398
Pr.RP 38.255
Pr.RP 38.326 Pr.RP 38.398
Pr.RP 38.255
KM 89+409
KM 89+389
0 1
Järelpinge Inseneribüroo OÜ
JOATORUSID VALMISTADA 6 TK
:
1
2. KEEVITUSE KAATET Kf = 5mm.
3. TERAS S235 860KG (2TK)
m
1 element:
BETOON 7,7m3
ARMATUUR 1400kg
1-1
P-1 2 1 M 1:20
2-2 KT-1 K-1
7 -110X90X8
D B
P-1 K-1 B
L=40mm
6 L 90x9 A
P-1
KT-1
2 tk
"B"
M 1:5
4 tk
MK-2 MIINUS OTSIK
1
5 2 L=46mm
K-1
L=170
P-2
2
2-2
7 -110X90X8
D "A" P-1P
M 1:5
6 L 90x9
1 P-1P KT-1
L= 75mm
4 tk
2 tk MUTTER M20
2
2 tk
K-1
a-a M 1:10 1. TERAS S235
m
a a
b b
KT-1 M 1:10 TERITUSFAAS
K "K" b-b M 1:1
M 1:5
POS 4 M 1:10 "D" M 1:10
3
3-3
4 -110X90X8
3
KONSOOL MK-1 M 1:10 1-1 M 1:10
3 1 3 3
MK-2 POS. NIMETUS
2 2
2" 4 2 2" 1 L 75x8
2 L 18
3 3 2" L 18
3 3
4 4
3 -90x8
4 -120x8
1 5 -130x30
3 5 3
1
POS 2 POS 2" POS 5 POS 3
2 tk.
2-2 3-3
M 1:10 M 1:10
5
2 tk.
2 tk.
:
4 MK-2 1. VAHEPLAAT POS 5 PAIGALDATAKSE MONTAAZI AJAL.
4 tk.
3. KEEVITUSE KAATET K f = 5mm.
4. TERAS S235
m
4
4-4
M 1:5
L 90x9
TOPI RAUDTEEVIADUKT 2.
KONTRANURGIKUTE PLAAN
TABASALU
KEILA TALLINN
JUULIKU
LIIPRI TELG
MÄRKUS:
RÖÖPA TELG
RAUDBETOONLIIPRID SWETRAK
KONTRANURGIKUTE LÕIGE
Järelpinge Inseneribüroo OÜ
Pr.RP 38.398 Pr.RP 38.326
Pr.RP 38.255
drenaazitoru De160 OL.OL.
drenaažitoru De160
2,5% 2,5% 2,5% 2,5%
toru hülsis
Olemasolev
Olemasolev OL.OL.
dreenitoru De160
dreenitoru De160 sajuveetoru Ø500
Järelpinge Inseneribüroo OÜ
Stricto Project OÜ
Kadaka tee 4, 10621 Tallinn
Tel +372 58 100 608
[email protected]
Registrikood 12175455
MTR nr: EEK001386
EPE001058
ELK000047
EEP003350
Järelpinge Inseneribüroo OÜ
Liivaoja 6-1, 10155 Tallinn
Tel +372 6 228 280
[email protected]
Registrikood 10949691
MTR nr: EEP003325
EEP003407
Rajatise omanik: AS Eesti Raudtee
Tellija: AS Eesti Raudtee
Kertu Arumetsa
Projekti nr: 413
Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond
KEILA-PÄÄSKÜLA 2. PEATEE RAJATISTE
PROJEKTEERIMISTÖÖD
TOPI VIADUKT
Ando Funk
Projektijuht:
Volitatud teedeinsener tase 8
Kutsetunnistuse nr 151690
Sven Naadel
Robert Oppar
Diplomeeritud teedeinsener tase 7
Projekteerijad: Kutsetunnistuse nr 155630
Priit Pärn
Volitatud teedeinsener tase 8
Kutsetunnistuse nr 129215
Vastutavad spetsialistid: Martin Meisalu
Diplomeeritud teedeinsener tase 7
Kutsetunnistuse nr 126879
Aivar-Oskar Saar
Volitatud teedeinsener tase 8
Kutsetunnistuse nr 125841
Tallinn, november 2020
Aivar-Oskar DOKUMENTIDE LOETELU
Järelpinge inseneribüroo OÜ Projektijuht: Topi raudteeviadukt 2
Narva mnt 63/4 Saar
Tallinn Allkiri Projekti nr Staadium Eriosa Kuupäev Lehti
[email protected]
P413 PP TS4 18.11.2020 1/2
Jrk Eriosa tunnus
Köide Joonise nimetus Lehti Faili nimi Kuupäev Seisund
nr – joonise nr
0.Ülddokumendid
1. 1 Jooniste nimekiri TS4-0-01 1 413_TP_TS4-0-01_v02_Jooniste-nimekiri.pdf 18.11.2020 Kehtiv
1. Lähteandmed
2. 1 Lähteülesanne TS4-1-001 41 413_PP_TS4-1-001_Lähteülesanne.pdf 18.11.2019 Kehtiv
3. 1 Maanteeameti tehnilised tingimused TS4-1-002 4 413_PP_TS4-1-002_MNT-TT.pdf 25.09.2020 Kehtiv
4. Seletuskiri
5. 1 Seletuskiri TS4-3-01 16 413_TP_TS4-3-01_v02_Seletuskiri.pdf 18.11.2020 Kehtiv
4. Asendiplaanilised joonised
6. 1 Asendiplaan TS4-4-001 1 413_PP_TS4-4-001_v02_Topi-viadukt-asendiplaan.pdf 11.11.2020 Kehtiv
5. Üldised plaanijoonised
7. 1 Tugiosade plaan TS4-5-010 1 413_PP_TS4-5-010_v02_Topi-viadukti-tugiosad.pdf 18.11.2020 Kehtiv
6. Vaated Lõiked
8. 1 Vaade TS4-6-020 1 413_PP_TS4-6-020_v03_Topi-viadukti-vaade.pdf 17.11.2020 Kehtiv
9. 1 Katendite taastamine TS4-6-102 1 413_PP_TS4-6-102_v00_Katendtaast.pdf 05.10.2020 Kehtiv
7. Muud joonised
10. 1 Vaiad TS4-7-001 1 413_PP_TS4-7-001_v02_Topi-viadukti-vaiad.pdf 17.11.2020 Kehtiv
11. 1 Viadukti mõõtjoonis TS4-7-101 1 413_PP_TS4-7-101_v02_Topi-viadukti-mootjoonis.pdf 17.11.2020 Kehtiv
12. 1 Sammas teljel 0 TS4-7-110 1 413_PP_TS4-7-110_v01_Sammas-teljel-0.pdf 17.11.2020 Kehtiv
13. 1 Sammas teljel 1 TS4-7-111 1 413_PP_TS4-7-111_v01_Sammas-teljel-1.pdf 17.11.2020 Kehtiv
14. 1 Viadukti tala. Armeerimine TS4-7-121 1 413_PP_TS4-7-121_v01_Topi-viadukt-ARM.pdf 17.11.2020 Kehtiv
15. 1 Viaduki tala. Detailid, lõiked TS4-7-122 1 413_PP_TS4-7-122_v01_Topi-viadukt-DET.pdf 17.11.2020 Kehtiv
16. 1 Joatoru TS4-7-124 1 413_PP_TS4-7-124_v00_Topi-Joatoru.pdf 21.09.2020 Kehtiv
17. 1 Kaitseraud TS4-7-125 1 413_PP_TS4-7-125_v00_Topi-Kaitseraud.pdf 21.09.2020 Kehtiv
18. 1 Keila-poolne tugimüür TS4-7-127 1 413_PP_TS4-7-127_v00_Topi-Keila-tugimüür.pdf 21.09.2020 Kehtiv
19. 1 Tallinna-poolne tugimüür TS4-7-128 1 413_PP_TS4-7-128_v00_Topi-Tallinn-tugimuur.pdf 21.09.2020 Kehtiv
1
Projekti nr Staadium Eriosa Kuupäev Lehti
Topi raudteeviadukt 2 413 PP TS4 18.11.2020 2/2
Jrk Eriosa tunnus
Köide Joonise nimetus Lehti Faili nimi Kuupäev Seisund
nr – joonise nr
20. 1 Pealesõiduplaat TS4-7-131 1 413_PP_TS4-7-131_v01_Topi-pealesoiduplaat.pdf 17.11.2020 Kehtiv
21. 1 Pingesarrus TS4-7-140 1 413_PP_TS4-7-140_v00_Topi-Pingesarrus.pdf 21.09.2020 Kehtiv
22. 1 Käsipuu TS4-7-150 1 413_PP_TS4-7-150_v00_Topi-Kasipuu.pdf 21.09.2020 Kehtiv
23. 1 Käsipuu konsool TS4-7-151 1 413_PP_TS4-7-151_v00_Topi-Kasipuu-konsool.pdf 21.09.2020 Kehtiv
24. 1 Käigutee katteplaat TS4-7-153 1 413_PP_TS4-7-153_v00_Topi-Kaigutee-Katteplaat.pdf 21.09.2020 Kehtiv
25. 1 Vahe katteplaat TS4-7-154 1 413_PP_TS4-7-153_v00_Topi-Kaigutee-Katteplaat.pdf 21.09.2020 Kehtiv
26. 1 Kontranurgikud TS4-7-155 1 413_PP_TS4-7-155_v02_Topi-Kontranurgikud.pdf 17.11.2020 Kehtiv
27. 1 Vee-ärajuhtimine TS4-7-156 1 413_PP_TS4-7-156_v02_Topi-Vee-arajuhtimine.pdf 17.11.2020 Kehtiv
2
Lisa 1
Keila - Pääsküla 2. peatee rajatiste
projekteerimistööd
Tehniline kirjeldus
Tallinn 2019
Kuupäev: Keila - Pääsküla 2. peatee rajatiste Tehniline
15.10.2019 projekteerimistööd kirjeldus
SISUKORD
1. Üldist...................................................................................................................... 4
2. Nõuded töövõtjale ................................................................................................ 4
3. Olemasolev olukord ............................................................................................. 5
3.1. Osa 1: Tuula tee jalgratta- ja jalgtee tunnel, Keila jõe raudteesild ja
Valingu truup .................................................................................................... 5
3.2. Osa 2: Topi viadukt ................................................................................... 7
3.3. Osa 3: Urda I platvorm ning jalgratta- ja jalgtee tunnel ............................. 8
3.4. Osa 4: Pääsküla jõe torusild ning Laagri platvorm ning jalgratta- ja jalgtee
tunnel ............................................................................................................. 10
4. Lähteülesanne .....................................................................................................12
4.1. Osa 1: Tuula tee jalgratta- ja jalgtee tunnel, Keila jõe sild ning Valingu
truup ............................................................................................................... 15
4.1.1. Tuula tee jalgratta- ja jalgtee tunnel........................................... 15
4.1.2. Keila jõe raudteesild .................................................................. 18
4.1.3. Valingu truup ............................................................................. 20
4.2. Osa 2: Topi viadukt ................................................................................. 21
4.3. Osa 3: Urda I platvorm ning jalgratta- ja jalgtee tunnel ........................... 24
4.4. Osa 4: Pääsküla jõe torusild, Laagri platvorm ning jalgratta- ja jalgtee
tunnel ............................................................................................................. 26
4.4.1. Pääsküla jõe torusild ................................................................. 26
4.4.2. Laagri platvorm ning jalgratta- ja jalgtee tunnel ......................... 28
4.5. Tehnovõrgud ........................................................................................... 32
4.6. Isikliku kasutusõiguse plaanid ................................................................. 33
4.7. Kooskõlastamine ja ehitusload ................................................................ 34
4.8. Projekti vormistusnõuded ........................................................................ 34
5. Uurimistööd .........................................................................................................34
5.1. Veerežiimi ja veekvaliteedi hinnang ........................................................ 35
5.2. Topo-geodeetilised uuringud ................................................................... 35
5.2.1. Geodeetilise plaanilise alusvõrgu rajamine ............................... 35
5.2.2. Kõrgusliku alusvõrgu rajamine................................................... 35
5.2.3. Nõuded välitöödele .................................................................... 35
5.2.4. Kameraaltööd ............................................................................ 36
5.3. Ehitusgeoloogilised uuringud .................................................................. 37
5.4. Hüdroloogilised ja hüdraulilised arvutused .............................................. 38
5.5. Dendroloogiline hinnang ......................................................................... 38
6. Aknad....................................................................................................................39
7. Mudelprojekteerimine..........................................................................................39
2 / 41
Kuupäev: Keila - Pääsküla 2. peatee rajatiste Tehniline
15.10.2019 projekteerimistööd kirjeldus
8. Ajakava .................................................................................................................39
9. Koosolekud ..........................................................................................................40
LISAD
Lisa 1.1 Perspektiivne 2. peatee telg
Lisa 1.2 Sillakaart nr 15 (Keila jõe sild), Keila-Valingu km 78,727
Lisa 1.3 Truubikaart nr 16 (Valingu truup), Keila-Valingu km 80,658
Lisa 1.4 Tunnelikaart nr 24-1 (Urda tunnel), BP89-Pääsküla, km 89,838
Lisa 1.5 Sillakaart nr 25 (Pääsküla jõe sild), BP89-Pääsküla km 91,107
Lisa 1.6 Iseloomulikes kohtades teostatavate mõõdistuste skeem
Lisa 1.7 Veeremi liikluskoormuse andmed
Lisa 1.8 Tüüpsed arhitektuursed elemendid
Lisa 1.9 Tingimused ja seisukohad
3 / 41
Kuupäev: Keila - Pääsküla 2. peatee rajatiste Tehniline
15.10.2019 projekteerimistööd kirjeldus
1. Üldist
Töövõtja peab töö teostamisel järgima Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte ja
asjakohast seadusandlust, kehtestatud norme, eeskirju, instruktsioone, tehnilisi
tingimusi, nõudeid, juhenddokumente, standardeid (sh ülevõetud ja harmoniseerituid
standardeid) või muid samaväärdseid standardeid. Samuti tuleb järgida AS-i Eesti
Raudtee tegevuseeskirjas ja selle lisades toodud nõudeid
(http://www.evr.ee/et/arikliendile#eeskirjad-ja-tasud).
Töövõtja ei avalda ega anna ühelegi isikule ega organisatsioonile informatsiooni tööde
edenemise ega finantsolukorra kohta ilma Tellija eelneva nõusolekuta.
Töövõtja kohustus töö teostamisel võtta arvesse kõik hankedokumentides kirjeldatud
ning kirjeldamata, kuid tööde kohaseks täitmiseks otseselt vajalikud tööd.
Töövõtja peab arvestama, et töid teostatakse olemasoleval toimival raudteel ja
olemasolevate raudteerajatiste kõrval. Töövõtja kannab hoolt selle eest, et
olemasolevat raudteed ja seonduvaid rajatisi ei kahjustata. Olemasolevale taristule
tekitatud kahju tuleb heastada, remonttööde kulud kannab Töövõtja.
Raudtee kaitsevööndis raudteeliikluseks avatud ajal töötamiseks peab Töövõtja
vormistama kõik vajalikud AS Eesti Raudtee kehtivad load (sh eriveeremi
juhitunnistused ning muud AS Eesti Raudtee taristul töötamiseks vajalikud load,
tunnistused vms).
Töövõtja peab tagama, et raudtee ehitusgabariidis teostatavate Tööde eest vastutab
vähemalt „Raudtee teemehaanik 4“ kutset omav spetsialist.
Töö lõpp-tulemus peab vastama kehtivale seadusandlusele, AS Eesti Raudtee
nõuetele ja käesolevatele hankedokumentidele.
Kõiki viiteid standartitele ja kutsekvalifikatsiooni nõuetele tuleb lugeda laiendusega
„samaväärne“, kusjuures samaväärsuse tõendamise koormus lasub pakkujal.
2. Nõuded töövõtjale
Töövõtjal on kohustus Lepingu täitmisele kaasata vastutavate isikutena projektijuht ja
projekteerija. Vastutavate isikute asendamised tuleb eelnevalt kooskõlastada
Tellijaga. Asendav vastutav isik peab omama samaväärseid kutsekvalifikatsioone kui
asendatav vastutav isik.
1. Projektijuht peab olema hanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul osalenud
vähemalt ühes sarnases töös (silla, viadukti või tunneli projekteerimine)
projektijuhina ning omama vähemalt kutset:
4 / 41
Kuupäev: Keila - Pääsküla 2. peatee rajatiste Tehniline
15.10.2019 projekteerimistööd kirjeldus
• Diplomeeritud teedeinsener, tase 7, spetsialiseerumine Sillaehitus
ja kompetentsi Projekteerimise juhtimine;
või
• Diplomeeritud teedeinsener, tase 7, spetsialiseerumine Sillaehitus
ja –korrashoid ja kompetentsi Projekteerimise juhtimine;
või
• Diplomeeritud raudteeinsener tase 7, spetsialiseerumine
Rööbastee ehitamine ja käitamine, kompetents Rööbastee
ehitamise ja käitamisega seotud projekteerimine ja
projekteerimise juhtimine;
või
• samaväärne.
2. Projekteerija peab olema hanke algatamisele eelneva 60 kuu jooksul osalenud
vähemalt ühes sarnases töös (silla, viadukti või tunneli projekteerimine)
projekteerijana ning omama vähemalt kutset:
• Diplomeeritud teedeinsener, tase 7, spetsialiseerumine Sillaehitus
ja kompetentsi Projekteerimine;
või
• Diplomeeritud teedeinsener, tase 7, spetsialiseerumine Sillaehitus
ja –korrashoid ja kompetentsi Projekteerimine;
või
• samaväärne.
Töövõtja võib mitmele positsioonile esitada nõutud kogemuse ja kutse olemasolul
sama isiku.
3. Olemasolev olukord
3.1. Osa 1: Tuula tee jalgratta- ja jalgtee tunnel, Keila jõe raudteesild ja
Valingu truup
Olemasolev Tuula tee samatasandiline ülekäik asub Riisipere–Tallinn raudteeliini
Keila–Valingu jaamavahe km 78,636. Ülekäigu ees asuvad piirded, mis takistavad
selle otse läbimist jalgratastega. Ülekäik ise on puidust ning selle kaldus osad on
kivisillutisega. Käesoleva hanke raames nähakse ette ülekäigu sulgemine ning selle
asemele jalgratta- ja jalgtee tunneli rajamine.
5 / 41
Kuupäev: Keila - Pääsküla 2. peatee rajatiste Tehniline
15.10.2019 projekteerimistööd kirjeldus
Foto 1. Tuula tee ülekäik (Keila-Valingu km 78,648)
Olemasolev üle Keila jõe kulgev metallsild asub Riisipere–Tallinn raudteeliini Keila–
Valingu jaamavahe km 78,727. Olemasoleva silla kaldasambad on rajatud 1904.
aastal ning kaetud graniidist plokkidega. Aastatel 1940 – 1945 on sild saanud
kahjustada ja silla kasutamiseks oli tehtud erinevaid konstruktsioonilisi lahendusi.
Praeguse kuju ja lahenduse on sild saanud peale 1958. aastal tehtud remonttöid, mis
sisuliselt taastas algse olukorra. Käesoleva hanke raames nähakse ette uue silla
rajamine olemasoleva silla kõrvale täiendava rööbastee tarbeks.
Foto 2. Olemasolev Keila jõe sild (Keila-Valingu km 78,727)
6 / 41
Kuupäev: Keila - Pääsküla 2. peatee rajatiste Tehniline
15.10.2019 projekteerimistööd kirjeldus
Olemasolev Valingu truup asub Riisipere–Tallinn raudteeliini Keila–Valingu jaamavahe
km 80,658. Olemasolev truup on rajatud 1919. aastal. Truubiks on on läbimõõduga
105 cm metalltoru (malm). Truubi päised on rajatud paekivist ning hiljem kaetud
betooniga. Käesoleva hanke raames nähakse ette olemasoleva truubi asendamine
uue truubiga.
Foto 3. Olemasolev Valingu truup (Keila-Valingu km 80,658)
Olemasoleva truubi parameetrid:
• Truubi ehitusaasta – 1919;
• Truubi ava – 105 cm;
• Truubi ristlõige – ring;
• Truubi pikkus koos päistega – 11,64 m;
• Truubi materjal – malm;
• Päiste materjal – paekivi, betoon.
AS Eesti Raudtee arhiivis oleva projekt- ja teostusdokumentatsiooniga saab töövõtja
tutvuda koha peal eelnevalt kokkulepitud ajal peale lepingu sõlmimist. Arhiivis oleva
dokumentatsiooniga tutvumine on kohustuslik.
3.2. Osa 2: Topi viadukt
Olemasolev Topi viadukt asub Riisipere–Tallinn raudteeliini BP89-Pääsküla
jaamavahe km 89,392. Olemasolev viadukt on rajatud 2014. aastal Maanteeameti
tellimusel. Olemasoleva viadukti omanik on Maanteeamet. Viadukti põhiskeem on
konsoolidega lihttala. Viadukti pikkus külgtiibade otstest arvestatuna on 31,0 m, koos
pealesõiduplaatidega 34,0 m, telgede vahe on 20,0 m, puhasava 19,0 m,
konstruktsiooni kõrguseks on 1,0 m ja betoonosa laiuseks ristlõikes 4,14 m.
7 / 41
Kuupäev: Keila - Pääsküla 2. peatee rajatiste Tehniline
15.10.2019 projekteerimistööd kirjeldus
Olemasoleva vidukti projekteerimisele ja ehitamisel arvestati võimalusega rajada
viaduktist põhja poole täiendav viadukt täiendava rööbastee tarbeks.
Foto 4. Olemasolev Topi viadukt (BP89-Pääsküla km 89,392)
AS Eesti Raudtee arhiivis oleva projekt- ja teostusdokumentatsiooniga saab töövõtja
tutvuda koha peal eelnevalt kokkulepitud ajal peale lepingu sõlmimist. Arhiivis oleva
dokumentatsiooniga tutvumine on kohustuslik.
3.3. Osa 3: Urda I platvorm ning jalgratta- ja jalgtee tunnel
Olemasolev Urda I platvorm asub Riisipere–Tallinn raudteeliini BP89-Pääsküla
jaamavahe km 89,650-89,800. Olemasolev platvorm rajati 2007. aastal ja
rekonstrueeriti 2013. aastal. Käesoleva hanke raames nähakse ette olemasoleva
platvormi lammutamine.
8 / 41
Kuupäev: Keila - Pääsküla 2. peatee rajatiste Tehniline
15.10.2019 projekteerimistööd kirjeldus
Foto 5. Olemasolev Urda I platvorm
Olemasolev Urda jalgratta- ja jalgtee tunnel asub Riisipere–Tallinn raudteeliini BP89-
Pääsküla jaamavahe km 89,838. Olemasolev tunnel rajati 2002. aastal. Olemasolev
tunneli kandekonstruktsiooniks on ovaalse ristlõikega gofreeritud terastoru ning ava on
512 cm ja pikkus (koos päistega) on 18,25 m. Käesoleva hanke raames nähakse ette
olemasoleva torutunneli pikendamine põhja suunas.
Foto 6. Olemasolev Urda tunnel (BP89-Pääsküla km 89,838)
9 / 41
Kuupäev: Keila - Pääsküla 2. peatee rajatiste Tehniline
15.10.2019 projekteerimistööd kirjeldus
Olemasoleva Urda tunneli tunneli kandekonstruktsiooniks on Oy ViaPipe AB tüüpne,
ovaalse ristlõikega gofreeritud terastoru M48 järgmiste parameetritega:
• ristlõike laius 5,22 m;
• ristlõike kõrgus 3,46 m;
• lae raadius 2,63 m;
• põhja raadius 6,77 m;
• põhjalt laele ülemineku raadius 0,79 m;
• teraslehe paksus 6 mm;
• terase voolavuspiir 235 N/mm2;
• gofreering 159x50mm;
• ühenduspoldid M20 klass 8.8.
AS Eesti Raudtee arhiivis oleva projekt- ja teostusdokumentatsiooniga saab töövõtja
tutvuda koha peal eelnevalt kokkulepitud ajal peale lepingu sõlmimist. Arhiivis oleva
dokumentatsiooniga tutvumine on kohustuslik.
3.4. Osa 4: Pääsküla jõe torusild ning Laagri platvorm ning jalgratta- ja
jalgtee tunnel
Olemasolev Pääsküla jõe sild asub Riisipere–Tallinn raudteeliini BP89-Pääsküla
jaamavahe km 91,107. Olemasoleva silla kaldasambad on rajatud 1970. aastal ning
rermonditud 1943. ja 1997. aastal. Olemasoleva silla metallist sildeehitis asendati
1997. aastal raudbetoonist sildeehitisega. Käesoleva töö raames nähakse ette
olemasoleva silla asendamine torusillaga.
Foto 7. Olemasolev Pääsküla jõe sild (BP89-Pääsküla km 91,107)
Olemasoleva silla parameetrid:
10 / 41
Kuupäev: Keila - Pääsküla 2. peatee rajatiste Tehniline
15.10.2019 projekteerimistööd kirjeldus
• sildeehitise ehitusaasta – 1997;
• sildeehitise materjal – raudbetoon kaheplokiline plaat;
• kaldasammaste ehitusaasta – 1870, remonditud 1943 ja 1970;
• kaldasammaste ehitusaasta – looduskivi, raudbetoon ning kaetud
graniiplokkidega;
• silde pikkus – 7,27 m;
• silla täisava pikkus – 6,38 m;
• kaldasamba kapiseinte vaheline kaugus – 8,0 m.
Olemasolev Laagri I platvorm asub Riisipere–Tallinn raudteeliini BP89-Pääsküla
jaamavahe km 91,293-91,443. Olemasolev platvorm rajati 1956 aastal ja
rekonstrueeriti viimati 2013. aastal.
Foto 8. Olemasolev Laagri peatuskoha platvorm (BP89-Pääsküla km 91,293-
91,443) ja Laagri ülekäik (BP89-Pääsküla km 91,456)
Olemasolev Laagri peatuskoha samatasandiline ülekäik asub Riisipere–Tallinn
raudteeliini BP89-Pääsküla jaamavahe km 91,456. Käesoleva töö raames rajatakse
platvormile uued juurdepääsud projekteeritavast tunnelist.
AS Eesti Raudtee arhiivis oleva projekt- ja teostusdokumentatsiooniga saab töövõtja
tutvuda koha peal eelnevalt kokkulepitud ajal peale lepingu sõlmimist. Arhiivis oleva
11 / 41
Kuupäev: Keila - Pääsküla 2. peatee rajatiste Tehniline
15.10.2019 projekteerimistööd kirjeldus
dokumentatsiooniga tutvumine on kohustuslik. Käesoleva hanke raames nähakse ette
olemasoleva ülekäigu likvideerimine ja selle asemele jalgratta- ja jalgtee tunneli
rajamine.
4. Lähteülesanne
Töö eesmärgiks on suurendada Tallinn–Keila lõigul raudteeinfrastruktuuri
läbilaskevõimet ning pakkuda suuremat ühenduskiirust. Eeltoodu tagamiseks
rajatakse täiendav rööbastee lõikudele Keila–Valingu (km 78,395 kuni km 81,080) ja
Blokkpost 89 (edaspidi BP89)–Pääsküla (km 89,050 kuni km 92,862). Lõigul Keila–
Valingu rajatakse 2. peatee olemasolevast raudteest põhja poole, BP89-Laagri
(Veskitammi) lõigul loode poole ja Laagri (Veskitammi)-Pääsküla lõigul ida poole.
Skeem 1. Rajatavad 2. peatee lõigud
Kirjeldatud lõikudele täiendava rööbastee ehitamiseks laiendatakse raudtee muldkeha
ca 6,5 km pikkusel lõigul, rajatakse 2 uut silda - üle Keila jõe (km 78,727) ja üle
Pääsküla jõe (km 91,907), rajatakse uus viadukt Topi liiklussõlme (km 89,392),
pikendatakse Urda (km 89,838) jalakäijate tunnel, rajatakse truup (km 80,658),
rajatakse 3 uut reisijate platvormi - Laagri 1 tk ja Urda 2 tk ja laiendatakse ülesõite ning
ülekäike.
Keila - Valingu ja BP89 - Pääsküla raudteelõigud varustatakse kontaktvõrguga,
signalisatsiooni-süsteemina kasutatakse neljanäidulist automaatblokeeringut.
Pöörmeid ja vahejaamu planeeritud ei ole, olemasolevad pöörmed Valingul ja BP89
demonteeritakse.
Käesoleva hanke objektid:
12 / 41
Kuupäev: Keila - Pääsküla 2. peatee rajatiste Tehniline
15.10.2019 projekteerimistööd kirjeldus
• Osa 1:
1. Tuula tee jalgratta- ja jalgtee tunnel;
2. uus Keila jõe raudteesild;
3. Valingu truup;
• Osa 2:
4. uus Topi viadukt;
• Osa 3:
5. Urda I platvorm, sh olemasoleva platvormi lammutusprojekt;
6. Urda jalgratta- ja jalgtee tunneli rekonstrueerimine;
• Osa 4:
7. Pääsküla jõe torusild;
8. Laagri II platvorm;
9. Laagri jalgratta- ja jalgtee tunnel.
Tellija annab Töövõtjale perspektiivse 2. peatee telje, Urda I platvormi ja Laagri II
platvormi asukohad .dwg formaadis. Keila-Valingu lõigul sõltub 2. peatee telje asukoht
uue Keila jõe raudteesilla asukohast ning BP89-Pääsküla lõigul Topi viadukti
asukohast. Nimetatud silla ja viadukti asukohad määrab töövõtja koostöös tellijaga.
Töövõtja kohustuseks on teostada lisaks allpool loetletud töödele ka kõik muud
vajalikud toimingud, mida ei ole käesolevas dokumendis otseselt nimetatud, kuid mis
on vajalikd eesmärgi saavutamiseks, sh:
• tingimuste ja seisukohtade taotlemine ja vajadusel uuendamine;
• üld- ja detailplaneeringute ning muude piirangute väljaselgitamine;
• uurimistööde teostamine;
• rajatiste põhiprojekti(de) koostamine;
• töömahtude tabelid ning ehitus-ja hooldusmaksumused kalkulatsioonid;
• kooskõlastuste ja ehituslubade hankimine.
Koostatavad põhiprojektid peavad sisaldama terviklahendusi, mille alusel on võimalik
läbi viia ehitushange.
Projekteerija koostatavas põhiprojektis peab muuhulgas olema esitatud järgnev:
• kõikide kasutatavate lahenduste põhimõtted ja materjalid;
• kõikide sõlmede lõiked ja vaated;
• konstruktsioonide armeerimine koos arvutustega, kasutatava materjali
spetsifikatsioonid;
• erinevate sõlmede tehnilised lahendused;
• detailsed paigaldusjuhised;
• kasutatavate materjalide mahud;
• hooldus- ja kasutusjuhend;
• konstruktsioonide kandevõime ja püsivusarvutused;
• lahendused keskkonnaohutuse tagamiseks.
13 / 41
Kuupäev: Keila - Pääsküla 2. peatee rajatiste Tehniline
15.10.2019 projekteerimistööd kirjeldus
Projekteerimisel arvestada järgmiste raudtee parameetritega:
• rongide teljekoormus maksimaalselt 32 t/teljele;
• maksimaalne kiirus – reisirongid 120 km/h, kaubarongid 80 km/h;
• muldkeha kandevõime – 120MPa;
• ballastkillustik: graniitkillustik fraktsiooniga 31,5-63,0mm;
• ballastikihi paksus liiprite alla - 35cm;
• ballastiprisma laius – 3,85m;
• rööbaste tüüp - UIC 60E1;
• liiprid: raudbetoonliiprid (SWETRAK) komplektis elastse
rööpakinnitussüsteemiga;
• liiprite epüür: 1840 liiprit/km;
• liiprite epüür Keila jõe sillal ja Topi viaduktil: 2000 liiprit/km;
• rööbastee konstruktsioon: pikkrööpad.
Uurimis- ja projekteerimistööde läbi viimisel tuleb lähtuda muuhulgas järgmistest
enamlevinutest õigusaktidest, juhistest, normatiividest ja standarditest:
• Ehitusseadustik, RT I 05.03.2015, 1 (redaktsioon 01.01.2019 - …);
• Raudteeseadus, RT I 2003, 79, 530 (redaktsioon 01.01.2019 - …);
• Teede- ja Sideminstri 09.07.1999 määrus nr 39 „Raudtee tehnokasutuseeskirja
kinnitamine“ (redaktsioon 23.03.2018 - …);
• MTM 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“;
• MTM 02.07.2015 määrus nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“;
• MTM 24.09.2015 määrus nr 116 „Ehitise auditi tegemise kord“;
• MKM 04.12.2012 määrus nr 77 „Tava- ja kiirraudteesüsteemi koostalitluse
tehniliste kirjelduste kohaldamise kord1“;
• Komisjoni (EL) 18. november 2014 määrus nr 1299/2014 milles käsitletakse
Euroopa Liidu raudtesüsteemi allsüsteemi „taristu“ koostalituse tehnilist
kirjeldust (INF KTK);
• Komisjoni (EL) 16. mai 2019 rakendusmäärus nr 2019/776 (INF KTK);
• Komisjoni (EL) 18. november 2014 määrus nr 1300/2014 milles käsitletakse
koostalituse tehnilist kirjeldust seoses puuetega ja piiratud liikumisvõimega
inimestele juurdepääsuvõimaluste tagamiseks Euroopa Liidu raudteesüsteemis
(PRM KTK);
• Komisjoni (EL) 16. mai 2019 rakendusmäärus nr 2019/772 (PRM KTK);
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016 direktiiv nr 2016/797 Euroop Liidu
raudteesüsteemi koostalituse kohta;
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9.juuli 2008 otsus nr 768/2008/EÜ toodete
turustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus
93/465/EMÜ;
• MTM 14.04.2016 määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“;
14 / 41
Kuupäev: Keila - Pääsküla 2. peatee rajatiste Tehniline
15.10.2019 projekteerimistööd kirjeldus
• MTM 24.04.2015 määrus nr 32 „Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad
nõuded“;
• MTM 04.09.2015 määrus nr 115 „Ehitamise dokumenteerimisele,
ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning
hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“;
• AS Eesti Raudtee tegevuseeskiri koos lisadega
(http://www.evr.ee/et/arikliendile#eeskirjad-ja-tasud);
• EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“;
• EVS 867:2011+A1:2013, Raudteealased rakendused. Reisijate ooteplatvormid;
• EVS 843:2016, Linnatänavad;
• Eesti Pimedate Liidu august 2018 juhend “Ehitatud keskkonna ligipääsetavus
nägemispuudega inimestele. Projekteerimisjuhend“;
• EVS-ISO 13822:2011 „Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused.
Olemasolevate konstruktsioonide seisukorra hindamine“;
• EVS 885:2005 „Ehituskulude liigitamine“;
• projekteerimist käsitlevad Eurokoodeksid;
• ehitamist, sh raudteede ehitamist käsitlevad harmoniseeritud standardid;
• ehitustooteid ja –materjale käsitlevad harmoniseeritud standardid.
4.1. Osa 1: Tuula tee jalgratta- ja jalgtee tunnel, Keila jõe sild ning Valingu
truup
4.1.1. Tuula tee jalgratta- ja jalgtee tunnel
Projekteerida jalgratta- ja jalgtee tunnel olemasoleva Tuula tee ülekäigu kohale või
ülekäigu ja Keila jõe vahele. Projekteeritav tunnel asub Keila linnas Tuula tee 8//Keila-
Tallinn 78,3-78,7 km (tunnus 29601:007:0016) kinnistul. Tunneli projekteerimisel teha
koostööd Keila Linnavalitsusega. Projekteerida tunnelile juurdepääsud põhjast Tuula
teelt ning lõunast Tuula tee ja Linnuse tänava ristmikult.
15 / 41
Kuupäev: Keila - Pääsküla 2. peatee rajatiste Tehniline
15.10.2019 projekteerimistööd kirjeldus
Skeem 2. Tuula tee jalgratta- ja jalgtee tunneli asukoht (väljavõte maa-ameti
kaardiserverist)
Tunneli raudteemaale jäävad juurdepääsuteed peavad olema piiratud piiretega ning
olema takistatud liikumine juurdepääsuteedelt Keila jõe sildadele ja jaama
territooriumile.
Tunneli ja juurdepääsude projekteerimisel tuleb arvestada erivajadusega liiklejatele
ligipääsetava keskkonna rajamise tingimustega.
Projekteeritava tunneli pikkus määramisel tuleb arvestada uue Keila jõe raudteesilla
paiknemisega ja sellest tulenevalt 2. peatee asukohaga.
Eskiisina esitada kooskõlastamiseks vähemalt kaks erinevat tunneli varianti,
raudbetoonist tunnel ja torutunnel. Esitatavad variandid peavad sisaldama kirjeldavaid
jooniseid (plaan, vaade ja lõige) ja analüüsi, milles on käsitletud ehitusmaksumust,
hooldekulusid ja ehitusaega. Tellija valib esitatud materjali põhjal 21 kalendripäeva
jooksul variandi, millele koostatakse põhiprojekt.
Tellija kaasab eskiisi valikusse ka Keila Linnavalitsuse. Tellija soovil osaleb töövõtja
koosolekul, kus hinnataks tunneli eskiise.
Torutunneli projekteerimisel lähtuda Maanteeameti poolt koostatud juhendist
„Terastorusillad. Projekteerimisjuhend v 1.04 (31.12.2009)“
(https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-
16 / 41
Kuupäev: Keila - Pääsküla 2. peatee rajatiste Tehniline
15.10.2019 projekteerimistööd kirjeldus
editors/Failid/Juhendid/projekteerimine/terastorusillad_projekteerimisjuhend_2008.pd
f).
Tunneli telg tuleb siduda raudtee kilometraažiga ning näidata suunad Keila ja
Pääsküla.
Joonistel tuleb näidata AS Eesti Raudtee maa-ala piirid ja katastritunnus.
Joonistel ja seletuskirjas tuua ära töömahtude piirid. Raudtee ehitaja töömahtude piir
on ballastiprisma alumine kõrgusmärk.
Vaadetel-lõigetel tuua ära raudtee ehitusgabariit.
Näha ette kõikide rajatavate betoonpindade hüdrofoobimine.
Kõik konstruktsioonid peavad taluma libedusetõrjeks kasutatavaid kloriide.
Betoonitööde tegemine projekteerida viisil, et nähtavale jäävatele pindadele ei ole vaja
pärast valamist parandusi teha. Projekteerija määrab betoonpindade viimistlusklassi.
Projekteeritav lahendus peab võimaldama tunneli remonttöid ilma raudteeliiklust
katkestamata või lühiajaliste katkestustega.
Tunnelite gabariidid projekteerida vastavalt EVS 843:2016, minimaalne gabariit
3,0x2,5 m. Projekteeritava tunneli lae (välismõõt) sügavus rööpatalla alt on
minimaalselt 0,5m.
Tunnelid peavad olema projekteeritud monteeritavatest elementidest, mis
võimaldavad tunnelite rajamist lühiajalise raudteeliikluluse katkestustega.
Projekteeritavate tunnelite ristumisnurk olemasoleva rööbasteega võib täisnurgast
erineda maksimaalselt 10⁰ ulatuses.
Projekteeritavate tunnelite kandekonstruktsioonide eluiga peab olema vähemalt 100
aastat, eelistada võimalikult hooldevabasid lahendusi. Terastorust tunnelite puhul
kasutada tootja poolt ettenähtud kaitsekihti tunneli eluea pikendamiseks vähemalt 100
aastani. Metallist pindade hooldusvaba intervall peab olema vähemalt 25 aastat.
Koostada tunnelite konstruktsioonide koormusarvutused vastavalt:
• SNIP 2.05.03-84* mudel S14, kasutada osavarutegureid;
• EVS-EN 1991-2:2004 kohased koormusmudelid LM71 ja SW/2;
• Veeremi liikluskoormused andmed, kasutada SNIP 2.05.03-84*
osavarutegureid.
Tunnelite valgustus ja sademevee ära juhtimine projekteerida vastavalt kehtivatele
standarditele ja juhistele ning tehnovõrkude valdajate tingimustele.
Tunnelite valgustuse rajamiseks vajaliku elektritoite saamiseks taotleda tehnilised
tingimused Keila linnalt ja/ või nende poolt määratud ettevõttelt.
Võimalusel lahendada sademevete ära juhtimine tunnelist isevoolselt. Kui sademevete
ära juhtimist ei ole võimalik rajada isevoolset, mitte projekteerida pumplat AS Eesti
17 / 41
Kuupäev: Keila - Pääsküla 2. peatee rajatiste Tehniline
15.10.2019 projekteerimistööd kirjeldus
Raudtee kinnistule. Pumpla toimimiseks vajalike elektripaigaldise- ja automaatikaosa
projekteerimiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused Keila linnalt ja/ või nende
poolt määratud ettevõttelt.
4.1.2. Keila jõe raudteesild
Uus raudteesild üle Keila jõe rajatakse eraldiseisvana olemasolevast sillast põhja
poole kuni 10 m kaugusele olemasoleva rööbastee teljest. Uue raudteesilla
läänepoolne kaldasammas asub Keila linnas Tuula tee 8//Keila-Tallinn 78,3-78,7 km
(tunnus 29601:007:0016) kinnistul ja idapoolne kaldasammas Valingu külas
Alametsa//Keila-Tallinn 78,7-83,1 km (tunnus 72701:003:0069) kinnistul.
Skeem 3. Keila jõe silla asukoht (väljavõte maa-ameti kaardiserverist)
Projekteerida monteeritav üheavaline raudbetoonsild olemasolevale sillale võimalikult
lähedale ning sellest põhja poole. Projekteeritavale sillale on plaanitud rajada üks
täiendav rööbastee. Esitada uue silla asukoht tellijale arvamuse avaldamiseks eskiisi
staadiumis, et tellija saaks hinnata asukohta rööbastee asendiplaanilisest paigutusest
lähtuvalt.
18 / 41
Kuupäev: Keila - Pääsküla 2. peatee rajatiste Tehniline
15.10.2019 projekteerimistööd kirjeldus
Silla tekiplaadi ristlõige peab võimaldama tee hoolduse käigus ballastipuhastusmasina
katkematut tööd silla konstruktsioonide piirkonnas.
Silla pealisehitus ja kaldasamabad ei või olla seotud.
Sillaalune kõrgusgabariit projekteerida vastavalt olemasolevale sillale.
Töövõtja teeb silla projekteerimisel koostööd AS Eesti Raudtee projekteerijatega, kes
projekteerivad sillale täiendava rööbastee.
Koostada silla konstruktsioonide koormusarvutused vastavalt:
• SNIP 2.05.03-84* mudel S14;
• EVS-EN 1991-2:2004 kohased koormusmudelid LM71, SW/0 ja SW/2;
• Veeremi liikluskoormused andmed, kasutada SNIP 2.05.03-84*
osavarutegureid.
Silla arvestuslik eluiga peab olema vähemalt 100 aastat, seejuures eelistada tuleb
võimalikult hooldusvabasid lahendusi.
Projekteerida sillale kontranurgikud, tehnoloogilised käiguteed (2 tk), käsipuud,
kaablikanalid ca 300x300mm (2 tk), veeäravoolusüsteemid, nõlvatrepid (4 tk) ja muud
nõutavad rajatise elemendid vastavalt kehtivatele nõuetele.
Lähenemispiirkondades projekteeritavale sillale näha ette meetmed muldkeha
tugevdamiseks (konstruktsiooni jäikuse suurenemine sillal). Vastav meetod
kooskõlastada Tellijaga.
Mõlemale poole silda näha ette pealesõiduplaadid.
Ballastikihi paksus peab olema vahemikus 25 kuni 30 cm, arvestusega, et silla ristlõike
mõõtmed ning kandevõime võimaldab tõsta raudteed kuni 10 cm (ehk maksimaalne
ballastikiht kuni 40 cm).
Projektlahendus peab sisaldama võimalusi muu liikluse ja jalakäijate sillale pääsu
takistamiseks.
Silla konstruktiivsed lahendused peavad võimaldama silla ekspluateerimist AS Eesti
Raudtee Tegevuseeskirjas ja selle lisades ette nähtud korras.
Silla ekspluatatsiooni käigus peab olema tagatud juurdepääs silla vahetatavatele
konstruktsioonidele nende ülevaatuseks ja hooldustöödeks rongiliiklust katkestamata.
Silla telg tuleb siduda raudtee kilometraažiga ning näidata suunad Keila ja Pääsküla.
Uue silla koonuste lahendus projekteerida sarnane olemasoleva raudteesilla Valingu
poolse koonusega. Lisaks näha ette olemasoleva raudteesilla Keila poolse koonuse
viimistlemine ja katmine sarnase materjaliga, kui projekteeritaval sillal.
Joonistel tuleb näidata AS Eesti Raudtee maa-ala piirid ja katastritunnus.
Joonistel ja seletuskirjas tuua ära töömahtude piirid. Raudtee ehitaja töömahtude piir
on ballastiprisma alumine kõrgusmärk.
19 / 41
Kuupäev: Keila - Pääsküla 2. peatee rajatiste Tehniline
15.10.2019 projekteerimistööd kirjeldus
Vaadetel-lõigetel tuua ära raudtee ehitusgabariit.
Projekteerimisel ette näha vajalikud ajutised (ehitusperioodiks) tugiseinad vältimaks
olemasolevate raudteede nihkeid ehituspiirkonnas.
Projektlahenduse koostamisel arvestada, et ehitustööde käigus peab säilima öine
kaubarongiliiklus. Võimalikud lühikesed kaubarongi liikluskatkestused tuleb
kooskõlastada Tellijaga. Tuua välja ehitustöödeks vajalik akende arv (lühikesed
aknad). Lühikeste akende kestuse annab tellija tööde käigus.
4.1.3. Valingu truup
Perspektiivse 2. peatee kilomeetril 80,658 ristub olemasoleva rööbasteega truup
läbimõõduga 105 cm. Kuna truubi konstruktsioon ei võimalda pikendamist 2. peateega
ristumiseks, nähakse ette truubi asendamine. Truubi pikkuse määramisel võetakse
arvesse ristumine olemasoleva ja perspektiivse teega. Truup asub Valingu külas
Alametsa//Keila-Tallinn 78,7-83,1 km (tunnus 72701:003:0069) kinnistul.
Skeem 4. Valingu truubi asukoht (väljavõte maa-ameti kaardiserverist)
Truubi projekteerimisel lähtuda Maanteeameti poolt koostatud juhendist
„Terastorusillad. Projekteerimisjuhend v 1.04 (31.12.2009)“
(https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-
editors/Failid/Juhendid/projekteerimine/terastorusillad_projekteerimisjuhend_2008.pd
f).
Truubi telg tuleb siduda raudtee kilometraažiga ning näidata suunad Keila ja Pääsküla.
Joonistel tuleb näidata AS Eesti Raudtee maa-ala piirid ja katastritunnus.
20 / 41
Kuupäev: Keila - Pääsküla 2. peatee rajatiste Tehniline
15.10.2019 projekteerimistööd kirjeldus
Joonistel ja seletuskirjas tuua ära töömahtude piirid. Raudtee ehitaja töömahtude piir
on ballastiprisma alumine kõrgusmärk.
Vaadetel - lõigetel tuua ära raudtee ehitusgabariit.
Projekteeritava truubi kandekonstruktsioonide eluiga peab olema vähemalt 50 aastat,
eelistada võimalikult hooldevabasid lahendusi. Metallist pindade hooldusvaba intervall
peab olema vähemalt 25 aastat.
Koostada truubi konstruktsioonide koormusarvutused vastavalt:
• SNIP 2.05.03-84* mudel S14;
• EVS-EN 1991-2:2004 kohased koormusmudelid LM71 ja SW/2;
• Veeremi liikluskoormused andmed, kasutada SNIP 2.05.03-84*
osavarutegureid.
Projekteeritava truubi otsad peavad olema lõigatud vertikaalselt, st 90⁰ nurga all.
Truubi otsad pikendada min 600 mm üle mulde nõlva piirist.
Projekteerimisel ette näha vajalikud ajutised (ehitusperioodiks) tugiseinad vältimaks
olemasolevate raudteede nihkeid ehituspiirkonnas.
Projektlahenduse koostamisel arvestada, et ehitustööde käigus peab säilima öine
kaubarongiliiklus. Võimalikud lühikesed kaubarongi liikluskatkestused tuleb
kooskõlastada Tellijaga. Tuua välja ehitustöödeks vajalik akende arv (lühikesed
aknad) ja kandekonstruktsiooni paigaldamiseks vajalik pika akna kestus. Lühikeste
akende kestuse annab tellija tööde käigus.
4.2. Osa 2: Topi viadukt
Projekteerida uus viadukt olemasolevast viaduktist loode suunas olemasolevale
viaduktile võimalikult lähedale. Uus viadukt asub Laagri alevikus Saue vallas Keila-
Tallinn 87,2-91,1 km (tunnus 72703:001:0190) kinnistul.
21 / 41
Kuupäev: Keila - Pääsküla 2. peatee rajatiste Tehniline
15.10.2019 projekteerimistööd kirjeldus
Skeem 5. Topi viadukti asukoht (väljavõte maa-ameti kaardiserverist)
Projekteerida monteeritav üheavaline raudbetoonviadukt olemasolevale viaduktile
võimalikult lähedale ning sellest loode suunas. Projekteeritavale viaduktile on
planeeritud rajada üks täiendav rööbastee. Esitada uue viadukti asukoht tellijale
arvamuse avaldamiseks eskiisi staadiumis, et tellija saaks hinnata asukohta rööbastee
asendiplaanilisest paigutusest lähtuvalt.
Viadukti tekiplaadi ristlõige peab võimaldama tee hoolduse käigus
ballastipuhastusmasina katkematut tööd silla konstruktsioonide piirkonnas.
Viadukti pealisehitus ja kaldasamabad ei või olla seotud.
Töövõtja teeb viadukti projekteerimisel koostööd AS Eesti Raudtee projekteerijatega,
kes projekteerivad viaduktile täiendava rööbastee.
Näha ette kõikide rajatavate betoonpindade hüdrofoobimine.
Kõik konstruktsioonid peavad taluma libedusetõrjeks kasutatavaid kloriide.
Betoonitööde tegemine projekteerida viisil, et nähtavale jäävatele pindadele ei ole vaja
pärast valamist parandusi teha. Projekteerija määrab betoonpindade viimistlusklassi.
Projekteeritav viadukt peab olema paralleelne olemasoleva viaduktiga.
Projekteeritava viadukti kandekonstruktsioonide eluiga peab olema vähemalt 100
aastat, eelistada võimalikult hooldevabasid lahendusi.
Viadukti konstruktiivsed lahendused peavad võimaldama viadukti ekspluateerimist AS
Eesti Raudtee Tegevuseeskirjas ja selle lisades ette nähtud korras.
22 / 41
Kuupäev: Keila - Pääsküla 2. peatee rajatiste Tehniline
15.10.2019 projekteerimistööd kirjeldus
Viadukti ekspluatatsiooni käigus peab olema tagatud juurdepääs viadukti
vahetatavatele konstruktsioonidele nende ülevaatuseks ja hooldustöödeks rongiliiklust
katkestamata.
Projekteeritaval viaduktil peab ballastikihi paksus olema vahemikus 25 kuni 30 cm,
arvestusega, et viadukti ristlõige ning kandevõime võimaldab tõsta raudteid kuni 10 cm
(ehk maksimaalne ballastikiht kuni 40 cm).
Projekteerida viaduktile kontranurgikud, tehnoloogilised käiguteed (2 tk), käsipuud,
kaablikanalid (2 tk), veeäravoolusüsteemid, nõlvatrepid (4 tk), ballastipiire ja muud
nõutavad rajatise elemendid vastavalt kehtivatele nõuetele. Käiguteed tuleb
projekteerida mõlemale poole viadukti ning käiguteede alla projekteerida kaablikanalid
minimaalsete mõõtmetega 300x300 mm. Nõlvatreppdeile peab olema takistatud
juurdepääs jalakäijatel ja muul liiklusel, st projekteerida lukustatavad väravad.
Lähenemispiirkondades projekteeritavale sillale näha ette meetmed muldkeha
tugevdamiseks (konstruktsiooni jäikuse suurenemine sillal). Vastav meetod
kooskõlastada Tellijaga.
Mõlemale poole viadukti näha ette pealesõiduplaadid.
Viaduktialune kõrgusgabariit peab olema 5,1 m.
Projekteerida olemasoleva loode pool oleva gabariidivärava ümbertõstmine.
Viadukti telg tuleb siduda raudtee kilometraažiga ning näidata suunad Keila ja
Pääsküla.
Joonistel tuleb näidata AS Eesti Raudtee maa-ala piirid ja katastritunnus.
Joonistel ja seletuskirjas tuua ära töömahtude piirid. Raudtee ehitaja töömahtude piir
on ballastiprisma alumine kõrgusmärk.
Vaadetel-lõigetel tuua ära raudtee ehitusgabariit.
Koostada viadukti konstruktsioonide koormusarvutused vastavalt:
• SNIP 2.05.03-84* mudel S14;
• EVS-EN 1991-2:2004 kohased koormusmudelid LM71, SW/0 ja SW/2;
• Veeremi liikluskoormused andmed, kasutada SNIP 2.05.03-84*
osavarutegureid.
Projekteerimisel ette näha vajalikud ajutised (ehitusperioodiks) tugiseinad vältimaks
olemasolevate raudteede nihkeid ehituspiirkonnas.
Ekspluatatsiooni käigus peab olema tagatud juurdepääs uue ja ka olemasoleva
viadukti konstruktsioonidele nende ülevaatuseks ja hooldustöödeks. Uus viadukt ei
tohi põhjustada takistusi olemasoleva viadukti gabariidi kaitseraami vahetamisele.
Projektlahenduse koostamisel arvestada, et ehitustööde käigus peab säilima öine
kaubarongiliiklus. Võimalikud lühikesed kaubarongi liikluskatkestused tuleb
23 / 41
Kuupäev: Keila - Pääsküla 2. peatee rajatiste Tehniline
15.10.2019 projekteerimistööd kirjeldus
kooskõlastada Tellijaga. Tuua välja ehitustöödeks vajalik akende arv (lühikesed
aknad) ja kestus. Lühikeste akende kestuse annab tellija tööde käigus.
4.3. Osa 3: Urda I platvorm ning jalgratta- ja jalgtee tunnel
Olemasolev Urda platvorm jääb ette 2. peateele. Seetõttu olemasolev platvorm
lammutatakse ning uus platvorm rajatakse loode suunas. Olemasolev platvormil
paiknevad arhitektuursed elemendid korrastatakse ja kasutatakse uuel platvormil.
Olemasoleva Urda jalakäijate tunneli projekteerimisel ja ehitamisel võeti arvesse, et
tulevikus on vajalik tunnelit pikendada perspektiivse 2. peatee alt läbi. Seetõttu
eemaldatakse tunneli Laagri aleviku poolsest osast kaldosad, paigaldatakse tunneli
pikendamiseks täiendavad elemendid ning paigaldatakse uuesti kaldosad. Seejärel
betoneeritakse tugimüürid.
Tunnel ja platvorm asuvad Laagri alevikus Keila-Tallinn 87,2-91,1 km (tunnus
72703:001:0190) kinnistul.
Skeem 6. Urda platvormi ning jalgratta- ja jalgtee tunneli asukoht (väljavõte maa-
ameti kaardiserverist)
Projekteeritava Urda I platvormi pikkus on 150 m ja laius 3 m. Platvormi laiema osa
mõõdud on pikkus 30 m ja laius 4,5 m.
Ooteplatvormi projekteerimisel ja ehitamisel peavad ehitusgabariidi mõõtmed olema
järgmised:
• vertikaalehitusgabariit 550 mm;
24 / 41
Kuupäev: Keila - Pääsküla 2. peatee rajatiste Tehniline
15.10.2019 projekteerimistööd kirjeldus
• horisontaalehitusgabariit 1920 mm;
• treppide ja piirete horisontaalgabariit 3100 mm, kitsastes oludes vähemalt
2450mm.
Tellija annab töövõtjale projekteeritava Urda I platvormi asukoha .dwg formaadis.
Töövõtja kohustub kontrollima, et platvormi, treppide, piirete ja panduse asukoht
(gabariit 2. peatee teljest) vastab nõuetele.
Töövõtja peab arvestama olemasoleva ja rajatava raudtee profiili- ja
plaanilahendusega.
Projekteerimise käigus lahendada platvormi turvasüsteemid, kaamerda, nende
asukoht ja kaabeldus.
Projektis näidata kõik nn „taktiilsed“ lahendused. Lahendused peavad tagama
erivajadustega inimeste turvalise pääsu platvormile ja platvormilt ära.
Uuel Urda I platvormil lahendadanii infostendi kui ka digitaalse infotabloo asukoht.
Töövõtja kaardistab olemasoleval platvormil olevate tüüpsete arhitektuursete
elementide seisukorra, näeb ette korrastustööd või asendused ning kirjeldab nende
kasutamise uuel Urda I platvormil.
Elektrivõrkude Ameti tehnilised tingimused
• koostada uue ooteplatvormi rajamiseks vajalikud elektrivarustuse ja
välisvalgustuse projektid;
• uue ooteplatvormi projekteerimisel lähtuda kehtivatest Eesti standarditest,
normdokumentatsioonist, sh standardi EVS-EN 12464-2 nõuetest;
• platvormi tarindis näha ette torud või muud lahendused kontaktvõrgu masti
ühendamiseks veorööpaga. Perspektiivsete kontakvõrgu mastide asukohad
antakse peale Lepingu sõlmimist tööde käigus;
• ooteplatvormi elektrivarustuseks projekteerida uus platvormi elektrikeskus VJK;
• ooteplatvormi elektrikeskuse toide näha ette perspektiivsest Elektrilevi OÜ
liitumiskilbist (orient 3x32A);
• ooteplatvormi valgustuse juhtimine näha ette elektrikeskusest hämaralüliti ja
programmkella abil;
• elektrikeskuse VJK paigaldamise asukoht valitakse projekteerimise käigus ja
kooskõlastakse tellijaga;
• elektrikeskuses näha ette vajalikud kaitseseadmed, elektriarvesti ooteplatvormi
tarbimise jaoks ja liigpingekaitsed;
• projekteerida eraldi kaabelliinid elektrikeskusest varikatuseni piletiautomaatide,
valvekaamerate ja infotabloo paigaldamiseks ning ühendamiseks;
• projekteerida eraldi kaabelliinid elektrikeskusest platvormi, juurdepääsutee ja
treppide valgustusseadmeteni;
• hämaralülitite andurid paigaldada arvestusega, et oleks välistatud
rongiprožektori, autotulede ja teiste valgusallikate mõju;
25 / 41
Kuupäev: Keila - Pääsküla 2. peatee rajatiste Tehniline
15.10.2019 projekteerimistööd kirjeldus
• valgustusmastid ja elektrikeskused peavad olema kergesti teenindatavad ja
vandalismikindlad.
Olemasolevale Urda platvormile tuleb koostada nõuetele vastav lammutusprojekt ning
taotleda lammutusluba.
Urda jalgratturite- ja jalgtee tunnli rekonstrueerimisel tagada gabariit 3,5x2,5 m.
Näha ette tunnelis oleva kivisillutise ja sademeveerennide korrastamine. Tagada
sademevee äravool rennidest eesvooludeni.
Rekonstrueerida tunneli valgustus, valgusallikatena kasutada LED valgusteid.
Projekteerida tunnelist juurdepääs Urda I platvormile arvestades erivajadustega
liiklejatele ligipääsetava keskkonna tingimuste loomisega.
Tunneli olemasoleva osa teraskonstrukstioonid puhastada ja katta kaitsekihiga.
Kõik konstruktsioonid peavad taluma libedusetõrjeks kasutatavaid kloriide.
Terastorust tunnelite puhul kasutada tootja poolt ettenähtud kaitsekiht tunneli eluea
pikendamiseks vähemalt 100 aastani. Metallist pindade hooldusvaba intervall peab
olema vähemalt 25 aastat.
Projekteeritav lahendus peab võimaldama tunneli remonttöid ilma raudteeliiklust
katkestamata või lühiajaliste katkestustega.
Platvormi ja tunneli telg tuleb siduda raudtee kilometraažiga ning näidata suunad Keila
ja Pääsküla.
Joonistel tuleb näidata AS Eesti Raudtee maa-ala piirid ja katastritunnus.
Joonistel ja seletuskirjas tuua ära töömahtude piirid. Raudtee ehitaja töömahtude piir
on ballastiprisma alumine kõrgusmärk.
Vaadetel - lõigetel tuua ära raudtee ehitusgabariit.
Projektlahenduse koostamisel arvestada, et ehitustööde käigus peab säilima öine
kaubarongiliiklus. Võimalikud lühikesed kaubarongi liikluskatkestused tuleb
kooskõlastada Tellijaga. Tuua välja ehitustöödeks vajalik akende arv (lühikesed
aknad) ja kestus. Lühikeste akende kestuse annab tellija tööde käigus.
4.4. Osa 4: Pääsküla jõe torusild, Laagri platvorm ning jalgratta- ja jalgtee
tunnel
4.4.1. Pääsküla jõe torusild
Uut raudteesilda olemasoleva silla kõrvale üle Pääsküla jõe ei ole võimalik rajada ilma
äsja rajatud Veskitammi jalakäijate tunnelit pikendamata. Seetõttu on kavas
lammutada olemasolev sildehitis ning rajada olemasolevale ja uuele peateele
ristumiseks Pääsküla jõega sobiva läbimõõdu ja kujuga torusild. Perspektiivne torusild
asub osaliselt Laagri alevikus Keila-Tallinn 87,2-91,1 km (tunnus 72703:001:0190)
26 / 41
Kuupäev: Keila - Pääsküla 2. peatee rajatiste Tehniline
15.10.2019 projekteerimistööd kirjeldus
kinnistul ja Tallinna linnas Keila-Tallinn raudtee 91,1-91,6 km (tunnus 78404:410:2040)
kinnistul.
Skeem 7. Pääsküla jõe torusilla asukoht (väljavõte maa-ameti kaardiserverist)
Torusilla projekteerimisel lähtuda Maanteeameti poolt koostatud juhendist
„Terastorusillad. Projekteerimisjuhend v 1.04 (31.12.2009)“
(https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-
editors/Failid/Juhendid/projekteerimine/terastorusillad_projekteerimisjuhend_2008.pd
f).
Torusilla telg tuleb siduda raudtee kilometraažiga ning näidata suunad Keila ja
Pääsküla.
Joonistel tuleb näidata AS Eesti Raudtee maa-ala piirid ja katastritunnus.
Joonistel ja seletuskirjas tuua ära töömahtude piirid. Raudtee ehitaja töömahtude piir
on ballastiprisma alumine kõrgusmärk.
Vaadetel - lõigetel tuua ära raudtee ehitusgabariit.
Projekteeritava torusilla kandekonstruktsioonide eluiga peab olema vähemalt 50
aastat, eelistada võimalikult hooldevabasid lahendusi. Metallist pindade hooldusvaba
intervall peab olema vähemalt 25 aastat.
27 / 41
Kuupäev: Keila - Pääsküla 2. peatee rajatiste Tehniline
15.10.2019 projekteerimistööd kirjeldus
Koostada torusilla konstruktsioonide koormusarvutused vastavalt:
• SNIP 2.05.03-84* mudel S14;
• EVS-EN 1991-2:2004 kohased koormusmudelid LM71 ja SW/2;
• Veeremi liikluskoormused andmed, kasutada SNIP 2.05.03-84*
osavarutegureid.
Projekteeritava torusilla otsad peavad olema lõigatud vertikaalselt, st 90⁰ nurga all.
Torusilla otsad pikendada min 600 mm üle mulde nõlva piirist.
Projekteerimisel ette näha vajalikud ajutised (ehitusperioodiks) tugiseinad vältimaks
olemasolevate raudteede nihkeid ehituspiirkonnas.
Tuua välja ehitustöödeks vajalik akende arv (lühikesed aknad) ja kandekonstruktsiooni
paigaldamiseks vajalik pika akna kestus. Lühikeste akende kestuse annab tellija tööde
käigus.
4.4.2. Laagri platvorm ning jalgratta- ja jalgtee tunnel
Projekteerida Laagri II platvorm olemasolevast rööbasteest ida poole arvestades
kavandatava 2. peatee teljega. Projekteerida platvormile juurdepääsud nii tunnelist kui
ka tänavalt arvestades erivajadustega liiklejatele ligipääsetava keskkonna rajamise
tingimustega.
Projekteerida jalgratta- ja jalgtee tunnel olemasoleva Laagri ülekäigu asemele.
Projekteerida tunnelile juurdepääsud läänest Paplite puiesteelt ning idast ehitatavast
P&R parklast ning Pärnu maanteelt.
Projekteeritav platvorm ja tunnel asuvad Tallinna linnas Keila-Tallinn raudtee 91,1-91,6
km (tunnus 78404:410:2040) kinnistul.
28 / 41
Kuupäev: Keila - Pääsküla 2. peatee rajatiste Tehniline
15.10.2019 projekteerimistööd kirjeldus
Skeem 8. Laagri platvormi ning jalgratta- ja jalgtee tunneli asukoht (väljavõte
maa-ameti kaardiserverist)
Projekteeritava Laagri II platvormi pikkus on 150 m ja laius 3 m. Platvormi laiema osa
mõõdud on pikkus 30 m ja laius 4,5 m.
Ooteplatvormi projekteerimisel ja ehitamisel peavad ehitusgabariidi mõõtmed olema
järgmised:
• vertikaalehitusgabariit 550 mm;
• horisontaalehitusgabariit 1920 mm;
• treppide, piirete horisontaalgabariit 3100 mm, kitsastes oludes vähemalt
2450mm.
Tellija annab töövõtjale projekteeritava Laagri II platvormi asukoha .dwg formaadis.
Töövõtja kohustub kontrollima, et platvormi, tunneli, treppide, piirete ja panduse
asukoht (gabariit 2. peatee teljest) vastab nõuetele.
29 / 41
Kuupäev: Keila - Pääsküla 2. peatee rajatiste Tehniline
15.10.2019 projekteerimistööd kirjeldus
Töövõtja peab arvestama olemasoleva ja rajatava raudtee profiili- ja
plaanilahendusega.
Laagri II platvormi projekteerimisel kasutada tüüpseid arhitektuurseid elemente (vt Lisa
1.8).
Tellija annab töövõtjale Laagri II platvormi asukoha .dwg formaadis. Töövõtja kohustub
kontrollima, et platvormi, treppide, piirete ja panduse asukoht (gabariit 2. peatee teljest)
vastab nõuetele.
Töövõtja peab arvestama olemasoleva ja rajatava raudtee profiili- ja
plaanilahendusega.
Projekteerimise käigus lahendada platvormi turvasüsteemid, kaamerad, nende
asukoht ja kaabeldus.
Projektis näidata kõik nn „taktiilsed“ lahendused. Lahendused peavad tagama
erivajadustega inimeste turvalise pääsu platvormile ja platvormilt ära.
Uuel Laagri II platvormil lahendada nii infostendi kui ka digitaalse infotabloo asukoht.
Elektrivõrkude Ameti tehnilised tingimused
• koostada uue ooteplatvormi rajamiseks vajalikud elektrivarustuse ja
välisvalgustuse projektid;
• uue ooteplatvormi projekteerimisel lähtuda kehtivatest Eesti standarditest,
normdokumentatsioonist, sh standardi EVS-EN 12464-2 nõuetest;
• uue ooteplatvormi elektrivarustuseks kasutada olemasoleva elektrikeskuse VJK
toiteliini. Ooteplatvormi elektrikeskuse toiteks kasutada toidet perspektiivsest
Elektrilevi OÜ liitumiskilbist (3x32A). Liitumiskilbi ehitamine on planeeritud
2020.aastal;
• rekonstrueerida elektrikeskus VJK. Lisada vajalikud kaitseseadmed uue
platvormi tarbeks (sh varikatus, valgustus, infotabloo jne). Juhul kui uued
seadmed ei mahu vanasse kilpi, asendada kilp VJK uuega;
• platvormi tarindis näha ette torud või muud lahendused kontaktvõrgu masti
ühendamiseks veorööpaga;
• ooteplatvormi valgustuse juhtimine näha ette elektrikeskusest hämaralüliti ja
programmkella abil;
• projekteerida eraldi kaabelliinid elektrikeskusest varikatuseni piletiautomaatide,
valvekaamerate, infotabloo paigaldamiseks ja ühendamiseks;
• projekteerida eraldi kaabelliinid elektrikeskusest platvormi, juurdepääsutee ja
treppide valgustusseadmeteni;
• hämaralülitite andurid paigaldada arvestusega, et oleks välistatud
rongiprožektori, autotulede ja teiste valgusallikate mõju;
• valgustusmastid ja elektrikeskused peavad olema kergesti teenindatavad ja
vandalismikindlad;
30 / 41
Kuupäev: Keila - Pääsküla 2. peatee rajatiste Tehniline
15.10.2019 projekteerimistööd kirjeldus
• näha ette meetmed ehituse käigus olemasoleva platvormi elektrivarustuse ja
valgustuse toimimise säilitamiseks.
NB! Antud tehnilised tingimused on väljastatud tingimusega, et ühe projekteeritud
platvormi tarbimisvõimsus ei ületa 6 kW (elektrikeskuse VJK peakaitse 3x16A).
Vastasel juhul küsida täiendavalt tehnilisi tingimusi.
Eskiisina esitada kooskõlastamiseks vähemalt kaks erinevat tunneli varianti,
raudbetoonist tunnel ja torutunnel. Esitatavad variandid peavad sisaldama kirjeldavaid
jooniseid (plaan, vaade ja lõige) ja analüüsi, milles on käsitletud ehitusmaksumust,
hooldekulusid ja ehitusaega. Tellija valib esitatud materjali põhjal 21 kalendripäeva
jooksul variandi, millele koostatakse põhiprojekt.
Projekteeritavast tunnelist platvormi juurdepääsu pandustele näha ette katused.
Torutunneli projekteerimisel lähtuda Maanteeameti poolt koostatud juhendist
„Terastorusillad. Projekteerimisjuhend v 1.04 (31.12.2009)“
(https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-
editors/Failid/Juhendid/projekteerimine/terastorusillad_projekteerimisjuhend_2008.pd
f).
Näha ette kõikide rajatavate betoonpindade hüdrofoobimine.
Kõik konstruktsioonid peavad taluma libedusetõrjeks kasutatavaid kloriide.
Betoonitööde tegemine projekteerida viisil, et nähtavale jäävatele pindadele ei ole vaja
pärast valamist parandusi teha. Projekteerija määrab betoonpindade viimistlusklassi.
Projekteeritav lahendus peab võimaldama tunneli remonttöid ilma raudteeliiklust
katkestamata või lühiajaliste katkestustega.
Tunnelite gabariidid projekteerida vastavalt EVS 843:2016, minimaalne gabariit
3,5x2,5 m. Projekteeritava tunneli lae (välismõõt) sügavus rööpatalla alt on
minimaalselt 1,0m.
Tunnelid peavad olema projekteeritud monteeritavatest elementidest, mis
võimaldavad tunnelite rajamist lühiajalise raudteeliikluluse katkestustega.
Projekteeritavate tunnelite ristumisnurk olemasoleva rööbasteega võib täisnurgast
erineda maksimaalselt 10⁰ ulatuses.
Projekteeritavate tunnelite kandekonstruktsioonide eluiga peab olema vähemalt 100
aastat, eelistada võimalikult hooldevabasid lahendusi. Terastorust tunnelite puhul
kasutada tootja poolt ettenähtud kaitsekihti tunneli eluea pikendamiseks vähemalt 100
aastani. Metallist pindade hooldusvaba intervall peab olema vähemalt 25 aastat.
Koostada tunnelite konstruktsioonide koormusarvutused vastavalt:
• SNIP 2.05.03-84* mudel S14, kasutada osavarutegureid;
• EVS-EN 1991-2:2004 kohased koormusmudelid LM71 ja SW/2;
31 / 41
Kuupäev: Keila - Pääsküla 2. peatee rajatiste Tehniline
15.10.2019 projekteerimistööd kirjeldus
• Veeremi liikluskoormused andmed, kasutada SNIP 2.05.03-84*
osavarutegureid.
Tunnelite valgustus ja sademevee ära juhtimine projekteerida vastavalt kehtivatele
standarditele ja juhistele ning tehnovõrkude valdajate tingimustele.
Tunnelite valgustuse rajamiseks vajaliku elektritoite saamiseks taotleda tehnilised
tingimused Tallinna linnalt ja/ või nende poolt määratud ettevõttelt.
Võimalusel lahendada sademevete ära juhtimine tunnelist isevoolselt. Kui sademevete
ära juhtimist ei ole võimalik rajada isevoolset, mitte projekteerida pumplat AS Eesti
Raudtee kinnistule. Pumpla toimimiseks vajalike elektripaigaldise- ja automaatikaosa
projekteerimiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused Keila linnalt ja/ või nende
poolt määratud ettevõttelt.
Platvormi ja tunneli telg tuleb siduda raudtee kilometraažiga ning näidata suunad Keila
ja Pääsküla.
Joonistel tuleb näidata AS Eesti Raudtee maa-ala piirid ja katastritunnus.
Joonistel ja seletuskirjas tuua ära töömahtude piirid. Raudtee ehitaja töömahtude piir
on ballastiprisma alumine kõrgusmärk.
Vaadetel-lõigetel tuua ära raudtee ehitusgabariit.
Projektlahenduse koostamisel arvestada, et ehitustööde käigus peab säilima öine
kaubarongiliiklus. Võimalikud lühikesed kaubarongi liikluskatkestused tuleb
kooskõlastada Tellijaga. Tuua välja ehitustöödeks vajalik akende arv (lühikesed
aknad) ja kandekonstruktsiooni paigaldamiseks vajalik pika akna kestus. Lühikeste
akende kestuse annab tellija tööde käigus.
4.5. Tehnovõrgud
Ehitustöödele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkudega kaasnevateks
ümberehitusteks tuleb koostada põhiprojekt koos töömahtude loendite ja
ehitusmaksumuste kalkulatsiooniga vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele.
Taotleda või vajadusel uuendada tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle
tehnovõrke projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad
projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise
alustamist Tellijaga.
Tehnovõrkude ristumisel rööbasteedega arvestada:
• paigaldustööd tuleb teostada kinnisel meetodil;
• paigaldada kaitsetoru kogu raudtemaa ulatuses. Kaitsetoru pealispinna
minimaalne sügavus rööpa tallast on side- või elektrikaablite puhul 1,5m ning
torustike puhul 3,0m;
• minimaalne horisontaalne vahekaugus raudteerajatiseni peab olema vähemalt:
o 5,0 m õhuliini mastini;
32 / 41
Kuupäev: Keila - Pääsküla 2. peatee rajatiste Tehniline
15.10.2019 projekteerimistööd kirjeldus
o 3,0 m foori vundamendini;
o 30,0 m teerajatiseni;
• ristumisel raudtee tehnovõrkudega pidada kinni normikohastest
vahekaugustest;
• ehitustsooni jäävad tehnovõrgud kaitsta vastavalt tehnovõrkude valdajate
tehnilistele tingimustele;
• esitada ristlõige tehnovõrkude paiknemisest kogu raudteemaa ulatuses;
• arvestda autotranspordi koormusega, mida tekitavad raudtee maa-alal liikuvad
hooldussõidukid.
Topi viadukti rajamisel näha ette kaitsemeetmed kaitseministeeriumi optikakaabli
kaitseks.
4.6. Isikliku kasutusõiguse plaanid
Juhul, kui projekteeritavad rajatised satuvad väljaspoole raudteemaa piire, koostada
isikliku kasutusõiguse plaanid (edaspidi IKÕ).
Enne plaanide koostamist kooskõlastada tellijaga projekteeritavate rajatiste asukoht
ning IKÕ koostamise vajadus.
Kõik IKÕ plaanid koostatakse asendiplaani joonistele ja tüüakus ekirjanurgas tekst
„Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan“.
IKÕ joonistelt tuleb eemaldada üleliigne info.
IKÕ plaani mõõtkava on 1:500 või erandina 1:1000.
IKÕ plaanid vormistada A4 või A3 formaadis joonistel.
IKÕ plaanil määrata ala asukoht (kasutada raudtee kilometraaži), pindala suurus
ruutmeetrites ning ala tähistus viirutusega.
IKÕ plaanil koondada tingmärgid ja ülevaatlik tabel loeteluga alljärgnevalt:
• tingmärgid:
o katastriüksuse piirid;
o IKÕ seadimise ala rajatise rajamiseks;
o muud asjakohased tingmärgid;
• tabel
o IKÕ ala positsiooni number, mileega on tähistatud plaanil;
o kinnistu registriosa number;
o katastriüksuse tunnus, nimi ja sihtotstarve;
o asukoht raudtee suhtes (raudtee kilometraaž);
o ala pindala ruutmeetrites.
IKÕ plaanid kuuluvad projekti koosseisu ning neid saab koostada peale
plaanilahenduse lõplikku valmimist ja AS Eesti Raudtee poolset kooskõlastust.
33 / 41
Kuupäev: Keila - Pääsküla 2. peatee rajatiste Tehniline
15.10.2019 projekteerimistööd kirjeldus
4.7. Kooskõlastamine ja ehitusload
Töövõtja kohustuseks on kooskõlastada tööprojekt tervikuna AS Eesti Raudtee
struktuuriüksustega, kohaliku omavalitsusega, tehnovõrkude valdajatega ja teiste
projektiga seotud asutuste ning isikutega ning taotleda vajalikud ehitusload
Tarbijakaitse jaTehnilise Järelevalve Ametist.
Uurimis- ja projekteerimistööd tuleb läbi viia mahus, mis tagavad tõrgeteta ehitustööde
teostamise. Töö lõpp-tulemuseks loetakse ehituslubade olemasolu.
4.8. Projekti vormistusnõuded
Põhiprojektid vormistada eesti keeles. Kõik projektid vormistada 1 eksemplaris
paberkandjal ja 3 elektroonilisel andmekandjal (USB mälupulgal).
Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate:
• joonised peavad olema esitatud originaalkujul (.dgn või .dwg) ning .pdf kujul;
• tabelite failid vormistada .xls või .xlsx ning .pdf kujul;
• tekstifailid vormistada .doc või .docx ning .pdf kujul;
• muud projekteerimise tarkvara kasutades nende originaalfailid.
Lisaks projekti failidele peavad elektroonilisel andmekandjal olema printimiseks
vajalikud failid ja kõigi kasutatud joonte liikide .shx failid.
Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised
peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial.
Paberkandjal vormistatud projektid esitada Tellijale arhiiviköidetena või –kaustadena,
sealjuures tuleb iga rajatis esitada eraldi arhiiviköites või –kaustas.
Projekti struktuuris vormistamisel ja failide nimetustes järgida 29.12.2014 väljastatud
juhendis „Juhendmaterjal – Ehitusprojekti dokumentide digitaalse vormistamise
nõuded ehitusloa elektroonilisel taotlemisel“ ja selle lisades toodud nõudeid. Juhend
on leitav veebiaadressilt https://www.mkm.ee/et/lepingute-koostamise-juhendid-ja-
naidised.
5. Uurimistööd
Töövõtja kohustus on välja selgitada ja teostada kõik projekteerimis- ja ehitustööde
läbiviimiseks vajalikud alusuuringud.
Tellija on tellinud järgmiste uuringute teostamise:
• Tuula tee 8 hoone ja selle ümbruse eksperthinnang;
• müra- ja vibratsiooniuuring.
Nimetatud uuringud antakse Töövõtjale üle peale lepingu sõlmimist.
Tellija hinnangul tuleb teostada vähemalt järgmised uuringud (kuid mitte ainult):
34 / 41
Kuupäev: Keila - Pääsküla 2. peatee rajatiste Tehniline
15.10.2019 projekteerimistööd kirjeldus
• veerežiimi ja veekvaliteedi hinnang Keila jõel;
• topo-geodeetilised uuringud;
• ehitusgeoloogilised uuringud;
• hüdroloogilised ja hüdraulilised arvutused;
• dendroloogiline hinnang.
5.1. Veerežiimi ja veekvaliteedi hinnang
Koostada Keila jõe veerežiimile ja ja veekvaliteedile uue raudteesilla rajamisega
tekitatav eksperthinnang. Hinnang peab muuhulgas sisaldama kalastiku ja taimestiku
uuringut.
5.2. Topo-geodeetilised uuringud
Topo-geodeetilised uuringud tuleb teostada vastavalt MKM määrusele nr 34;
14.04.2016 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad
nõuded“. Koordinaadid esitada Eesti tasapinnaliste koordinaatide süsteemis Lambert-
EST 97 ning kõrgused Euroopa Vertikaalses Referentssüsteemis EH2000.
5.2.1. Geodeetilise plaanilise alusvõrgu rajamine
Mõõdistamisvõrgu lähtepunktideks on riikliku geodeetilise võrgu punktid.
Mõõdistamisvõrgu punktid (edaspidi baaspunktid) kindlustatakse kohtkindlate
märkidega (70 cm metallist piiritorud, betooninaelad) vahekaugusega ca 300 m
(võimalusel tulevasest ehitustsoonist välja)rööpast vähemalt 2,4 m kaugusele.
Baaspunktide koordinaatide määramiseks suhtelise täpsusega 1:50 000 rajada
kinnised mõõdistuskäigu. Käigu alguse ja lõpu punktideks võivad olla riikliku
geodeetilise võrgu punktid või baaspunktid, mille koordinaadid määratakse GNSS-ga
suhtelise täpsusega 1:100 000.
5.2.2. Kõrgusliku alusvõrgu rajamine
Lähtepunktideks on riiklikud I-IV klassi reeperid. Baaspunktide kõrgused määratakse
geomeetrilise nivelleerimise teel. Käigu lubatud sulgematus L (mm) = 10√L (km)
5.2.3. Nõuded välitöödele
Mõõdistada kõigil rööbasteedel, raudteemaal ja sellega piirneval maa-alal järgmised
näitajad:
• ühe rööpapea kõrgus sirgetel lõikudel iga 25 m tagant; kõveratel teeosadel
mõlemad rööpapead iga 15 m järel;
• isoleerlukkude asukoht;
• pöörmete raamrööbaste ja sulgrööbaste algused ja lõpud ning riströöpa kand
(vt Lisa 1.6);
• põikprofiilid (ballastiprisma, muldkeha, veeviimarid, maapind) iga 20 m järel kuni
raudteemaa ja/või mõõdistusala piirini (vt Lisa 1.6);
• situatsiooni mõõdistus töö teostamiseks vajalikus ulatuses;
35 / 41
Kuupäev: Keila - Pääsküla 2. peatee rajatiste Tehniline
15.10.2019 projekteerimistööd kirjeldus
• side- ja turvanguseadmete, olemasolevate piketi- ja kilomeetripostide,
kontaktvõrgu tugede, hoonete, teerajatiste jms asukoht ning gabariit, mõõtmed
ja elementide kõrgused;
• õhuliinide ristumise andmed koos juhtmete kõrgusega raudtee ja tee kohal
mõõdistuspiirkonnas;
• näidata raudteega ristuvate maa-aluste tehnovõrkude absoluutsed
kõrgusmärgid;
• teerajatiste (sillad ja truubid) äärekivide asukoht ja kõrgused, põikprofiilid
rajatise alguses (st tugiosa piirkonnas), teljel ja lõpus (st tugiosa piirkonnas);
sildadel rööpapea iga 5 m järel;
• raudteemaal ja väljaspool raudteemaad paiknevate, aktsiaseltsile Eesti
Raudtee kuuluvate, elektriliinide topo-geodeetilise uurimistöö teostamine ja
vormistamine;
• plaanidel kasutatav õhuliinide ja mastide tähistus ning numeratsioon
kooskõlastada AS Eesti Raudtee Elektrivõrkude ning Telekomi ja
turvangusüsteemide ametiga;
• iseloomulikes punktides (sillad, truubid, ülesõidud jne) teostada mõõdistus
vastavalt Lisa 1.6 esitatud skeemile;
• väljaspool mõõdistusala piiri paiknevad AS Eesti Raudtee elektriliinid
mõõdistada ja kanda maa-ala plaanile;
• mõõdistusala piires teostada liiklusmärkide mõõdistus;
• mõõdistada mõõdistusala ulatuses kõik leitud piirimärgid;
• olemasoleval sillal/ viaduktil mõõdistada järgmised näitajad:
o silla/ viadukti gabariidid;
o vuugid;
o tugimüürid;
o piirded;
o sambad;
o tala alumised kõrgused sammaste juures ja kõigis tala konstruktsiooni
iseloomulikes punktides veekogu/ tee kohal;
o kõrgused silla/ viadukti tala servarajatiste peale iga 5m järel;
o rööpapea kõrgused sillal iga 5m järel.
Ristuval jõel/ kraavil/ teel üles- ja allavoolu teha mõõdistused vähemalt 100 m ulatuses.
5.2.4. Kameraaltööd
Joonised koostada ja üle anda .dwg või .dgn formaadis.
Asendiplaanidele kanda raudteemaa piirid, naaberkinnistute piirid, paigaldatud
baaspunktid koos nimetuse ja kõrgusega ning kõikide maapealsete ja maa-aluste
tehnovõrkude valdajad (sisaldab ka kooskõlastamist).
Koostada rööpapea 3D plaan (kõrgused, punktid ja rööpapea plaanil 3D).
36 / 41
Kuupäev: Keila - Pääsküla 2. peatee rajatiste Tehniline
15.10.2019 projekteerimistööd kirjeldus
Koostada maapinnamudel (koos reljeefi murdejoontega 3D).
Koostada topo-geodeetiliste uurimistööde aruanne, mis sisaldab:
• asukohaskeemi;
• lähtepunktide andmed;
• tööde seletuskirja;
• alusvõrgu rajamis- ja tasandusandmeid;
• tabeli kujul mõõdistamisvõrgu punktide nimetus, koordinaadid, kõrgus, kaugus
äärmisest rööpast ja raudtee piketaaž;
• plaane mõõtkavas M1:500;
• kaevude ja muude rajatiste tehniliste andmete tabelid, fotod avatud kaevudest;
• digitaalinfo: asendiplaan dwg ja/või dgn formaadis, baaspunktide andmed
tabelis, fotod ülesõidukohtadest ja sildadest (4 fotot iga objekti kohta);
• digitaalinfo: 3-mõõtmeline digitaalne pinnamudel (DTM), mudel anda üle
LandXML formaadis;
• kooskõlastuste koopiad.
5.3. Ehitusgeoloogilised uuringud
Ehitusgeoloogilised uuringud tuleb teostada vastavalt MKM 24.04.2015 määrusele nr
32 „Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded“.
Uuringud peavad olema tehtud piisavas mahus ja ulatuses, mis tagavad
konstruktsioonide püsivuse projekteeritava eluea jooksul.
Kõik pinnaseproovid peavad olema katsetatud akrediteeritud katselaboris.
Filtratsioon tuleb materjalidest määrata EVS 901-20 järgselt.
Laboratoorsetes uuringutes tuleb pinnased liigitada EVS-EN ISO 14688-1 ja 2 järgselt.
Välitööl kasutada puurimismeetodeid, mis vastavad proovitamiskategooriale B ja
võimaldavad saada vähemalt 3-4 kvaliteediklassi proove vastavalt EVS-EN 1997-
2:2007+NA:2008 tabelile 3.1.
Kõik rajatiste geotehnilised pinnaseuuringud peavad olema teostatud EVS-EN 1997-
2:2007+NA:2008 järgselt.
Rajatiste projekteerimiseks vajalike geotehniliste pinnaseuuringute ja laboratoorsete
analüüside maht ja liik peavad olema vastavalt standardile (Lisale B3 –kaks kuni kuus
uuringupunkti iga vundamendi jaoks). Töövõtja vastutab piisava rajamissügavuse ja
uuringupunktide mahu määramisel.
Rajatiste uuringupunktide vahekaugused ja sügavused tuleb võtta vastavalt EVS-EN
1997-2:2007+NA:2008 Lisale B3. Rajatiste uuringusügavus vastavalt Lisa B3-le
vaivundamendil mitte vähem kui 5 m vaia rajamissügavusest ja vundamendil mitte
vähem kui 3 m vundamendi rajamissügavusest.
37 / 41
Kuupäev: Keila - Pääsküla 2. peatee rajatiste Tehniline
15.10.2019 projekteerimistööd kirjeldus
Rajatiste projekteerimiseks vajalikud uuringud ja laboratoorsed näitajad peavad olema
kooskõlas kasutatava arvutusmetoodikaga.
Peale puurimiste lõpetamist puuraugud likvideeritakse.
Ehitusgeoloogiliste uuringute tulemuste kohta tuleb vormistada uuringute aruanne,
milles peavad sisalduma geotulbad ja passifotod iga puuraugu kohta ning pinnaste
andmed (nimetused, tüübid, kirjeldused, katsetustel saadud näitajad, jmt) ja kokkuvõte
uuritud ala ehitusgeoloogiliste tingimuste kohta.
5.4. Hüdroloogilised ja hüdraulilised arvutused
Hüdroloogilised ja hüdraulilised arvutused tuleb esitada Keila jõe silla, Valingu truubi
ja Pääsküla jõe torusilla puhul. Pääsküla jõe torusilla puhul võib tugineda varem
koostatud arvutustele.
Hüdroloogiliste ja hüdrauliliste arvutuste eesmärgiks on määrata truubi valgala ja
läbimõõt. Koostatavad arvutused peavadb koosnema järgmisest:
• vooluveesängi pikikalde määramine mõõdistatud alal;
• vooluveekogu valgala määramine;
• veevooluhulga määramine (analoogjõe põhjal);
• max vooluhulga määramine (arvestades tõenäosust);
• normaal- ja kõrgveetasemete määramine;
• truubi/ torusilla optimaalse ristlõike määramine;
• toru läbilaskvusest tulenev paisutuse kõrguse- ja paisutusala suuruse
määramine;
• veetaseme modelleerimine silla/ truubi asukohas.
Töö teostada olemasolevate andmete põhjal. Täiendavate uuringute vajaduse üle
otsustab Töövõtja.
Projekteeritava truubi valgala esitada asendiplaanil minimaalse skaalaga 1:1000.
Esitatava asendiplaani aluskaardina võib kasutada põhikaarti või ortofotot.
5.5. Dendroloogiline hinnang
Dendroloogilised hinnangud koostada vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 3.mai 2006
määrsuele nr 34 „Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord“.
Dendroloogilise hinnangu käigus tuleb vähemalt määrata:
• puittaimede liigiline kuuluvus;
• tüve ümbermõõt;
• puittaimede kõrgus;
• haljastuslikud väärtushinnangud viies astmes.
38 / 41
Kuupäev: Keila - Pääsküla 2. peatee rajatiste Tehniline
15.10.2019 projekteerimistööd kirjeldus
6. Aknad
Aken on tööde teostamiseks Tellija poolt eraldatav ajutine liiklussulg (ajavahemik
rongiliikluse katkestamiseks) vastavas raudtee lõigus.
Akende planeerimisel tuleb arvestada asjaoluga, et raudteeliinil üldiselt tuleb tagada
optimaalne rongiliiklus.
Täpsete Akna kesvuste ja aegade osas lepitakse kokku enne Tööde alustamist
vastavalt AS Eesti Raudtee võimalustele ja kehtivale liilkusgraafikule.
Akna ajad peavad võimaldama ka ettevalmistus- ja muid tehnoloogiast tulenevaid Töid
nii Töövõtja kui vajadusel Tellija poolt. Töögraafiku koostamist ja Akna taotlust esitades
peab Töövõtja arvestama asjaoluga, et Akna pikkus ei ole ainult Töövõtja poolt Töö
tegemiseks kuluv aeg, vaid arvestada tuleb tee sulgemise, avamise, vajadusel eel- ja
järeltööde tarbeks seotud ajaga.
Tööde maksumused peavad sisaldama kõiki kulutusi Akende tellimiseks ja Tööde
teostamiseks Akna tingimustes.
7. Mudelprojekteerimine
Mudelprojekteerimine tuleb läbi viia lähtudes muuhulgas järgmistest enamlevinutest
juhendmaterjalidest:
• Eesti Standardikeskuse infrarajatiste mudelprojekteerimise üldjuhendid (Osa 1
kuni Osa 12;
• EVS 928:2016 „Ehitusinformatsiooni modelleerimise (BIM) terminid“.
Töövõtja koostab igale eraldi osamudeli ning iga rajatise kohta ka koondmudeli.
Töövõtja koostab mudelite põhjal tehnilised ja fotorealistlikud visualiseeringud.
Visualiseeringute koostamisel lähtub Töövõtja hankedokumentides ja Eesti
Standardikeskuse juhendmaterjali „Infrarajatiste mudelprojekteerimise üldjuhendid –
InfraBIM 2013. Osa 10: Visualiseering“ toodud nõuetest.
Projekteerimistööde kestel edastatakse mudeleid Tellijale avatud failiformaadis.
Töövõtja kohustus on tagada osamudelite omavaheline kooskõla.
Mudelprojekteerimise lõpptulemusena antakse Tellijale üle kõik mudelid ja
simulatsioonimudelid tarkvara originaalformaadis (native format) ja avatud IFC
failiformaadis.
8. Ajakava
Töövõtja esitab realistliku ja üksikasjaliku ajakava 5 kalendripäeva jooksul peale
lepingu sõlmimist.
39 / 41
Kuupäev: Keila - Pääsküla 2. peatee rajatiste Tehniline
15.10.2019 projekteerimistööd kirjeldus
Tellijal peab olema võimalik välja lugeda igal ajahetkel Tööde valmiduse protsent ja
hinnata projekti ajalist seisu.
Ajakavas määratletakse erinevate tööde oodatav kestus ja nende omavahelised
seosed Gantti graafikuna ja tabeli kujul.
Lepingu kestus on 410 kalendripäeva. Ajakava koostamisel võtab Töövõtja arvesse,
et ehitusloaga põhiprojektid tuleb esitada 380 kalendripäeva lepingu sõlmimisest
arvates, aga mitte hiljem kui 19.02.2021. Lepingu olulisemad vahetähtajad on
järgmised:
• tingimuste ja seisukohtade taotlemine ning vajadusel uuendamine/
täpsustamine – hiljemalt 90 kalendripäeva lepingu sõlmimisest arvates;
• mõõdistuste, uuringute ja eksperthinnangu koostamine – hiljemalt 90
kalendripäeva lepingu sõlmimisest arvates;
• põhiprojektide esitamine AS-le Eesti Raudtee ekspertiisi läbi viimiseks –
hiljemalt 270 kalendripäeva lepingu sõlmimisest arvates;
• ekspertiisi läbi viimine – hiljemalt 30 kalendripäeva põhiprojektide ekspertiisi
esitamisest arvates;
• põhiprojektide, sh ehituslubade esitamine Tellijale paberkandjail ja USB
mälupulgal – hiljemalt 380 kalendripäeva lepingu sõlmimisest arvates, aga
mitte hiljem kui 19.02.2021.
• Visualiseeringud (osad 1, 2 ja 4) – hiljemalt 410 kalendripäeva lepingu
sõlmimisest arvates.
Tööde teostamise ajal jälgib Töövõtja ajakavaga või kinnitatud ümbertöötatud
ajakavaga seotud tegevusi ja esitab tellijale Tööde käigu kohta igakuise aruande.
Kõigist lahknevustest teatatakse kohe.
9. Koosolekud
Töövõtja peab korraldama Töö käigus koostöös Tellijaga ning vajadusel teiste
puudutatud iskute/ asutustega regulaarseid töökoosolekuid sagedusega vähemalt
kaks korda kuus Tellija kontoris Tallinnas. Töökoosolekul peab kohal olema Töövõtja
poolt esitatud ja Tellija poolt kooskõlastatud Lepingu vahetul täitmisel osalev
projektijuht. Teised võtmeisikud peavad koosolekul osalema vastavalt Tellija
kontaktisiku eelnevale nõudmisele või juhul kui Töövõtja peab ise vajalikuks.
Koosolekute sagedust võib Tellija nõusolekul piirata uuringute koostamise etapis.
Töökoosolekutel kinnitatakse eelmise koosoleku protokoll, antakse ülevaade
vahepealse aja jooksul tehtud töödest, toimub arutelu projektis esile kerkinud
teemadel.
40 / 41
Kuupäev: Keila - Pääsküla 2. peatee rajatiste Tehniline
15.10.2019 projekteerimistööd kirjeldus
Enne töökoosoleku toimumist on Töövõtja kohuseks esitada osalejatele koosoleku
päevakord koos vajalike eelinfot sisaldavate materjalidega vähemalt 3 tööpäeva enne
koosoleku toimumist.
Koosolekuid protokollib Töövõtja, kes esitab protokolli kavandi tutvumiseks ja
paranduste tegemiseks hiljemalt 3 tööpäeva jooksul peale koosoleku toimumist.
Kooskõlastatud protokoll allkirjastatakse kõigi koosolekul osalenute poolt.
41 / 41
Stricto Project OÜ Teie 03.09.2020 e-kiri
[email protected]
Laki 11e Meie 25.09.2020 nr 15-2/20/41235-2
12915, Tallinn
Nõuded Saue vallas Topi raudteeviadukti
teise rööpapaari ehitusprojekti koostamiseks
Olete esitanud Maanteeametile taotluse Harju maakonnas Saue vallas Topi raudteeviadukti teise
niidi projekteerimiseks, mis ristub riigiteega nr 11420 Saku–Laagri km 6,330.
Uue raudteeviadukti rajamisel arvestada rajatava tee aluste tehnovõrkude ja sadevete ärajuhtimise
süsteemidega. Võimalusel vältida riigiteega seotud ulatuslikke ümberehitusi.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 2 ja 3 määrab Maanteeamet riigiteele nr
11420 Saku–Laagri km 6,330 raudtee ülesõidukohta (edaspidi ristumiskoht) projekteerimiseks
järgmised nõuded:
1. Ristumiskoha või liiklussõlme ehituseks koostada teeprojekt (edaspidi Projekt) põhiprojekti
staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee
ehitusprojektile esitatavad nõuded“.
2. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema vastav EhS kohane pädevus.
3. Projekti koostamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee
projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid), ning
EhS, standarditest ja Maanteeameti juhenditest (kätte saadav Maanteeameti veebilehel
rubriigist “Juhendid ja juhised“).
4. Raudtee ristumise teine rööpapaar projekteerida eritasandilisena. Arvestades eritasandilise
ristumiskoha rajamisega kaasneva avaliku huvi ja potentsiaalse maade võõrandamise
vajadusega ning kaasamaks huvitatud isikuid, soovitame kohalikul omavalitsusel korraldada
eritasandilise ristumiskoha projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena või
detailplaneeringu protsessi kaudu.
Maanteeametile teadaolevalt ei ole praeguseks hetkeks välja selgitatud, kas eritasandilise
ristumisega viiakse raudtee riste üle riigitee või riigitee üle raudtee. Sellest tulenevalt väljastab
Maanteeamet praegusel hetkel viaduktidele detailsemad nõuded eeldusel, et riigiteega
minnakse üle raudtee, mis on toodud lisana. Kui projekteerimise käigus selgub vajadus
täpsustada kavandatava viadukti ja riigitee asjaolusid, on vajalik sellest Maanteeametit
teavitada esimesel võimalusel. Riigiteel peab olema tagatud eriveoste kõrgus- ja laiusgabariidi
mõõtmed 5,1x6 meetrit.
4.1. Riste projekteerimisel arvestada riigitee nr 11420 ristprofiili laiused viadukti alla vastavalt
II klassi maantee projekteerimisnormidele. (Normid tabel 2.4).
4.2. Riste projekteerimisel arvestada riigitee nr 11420 alla jalg- ja jalgrattatee kavandamisega
või olemasoleva jalg- ja jalgrattatee paiknemisega.
4.3. Riste projekteerimisel tagada riigiteelt vete äravool.
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
4.4. Riste projekteerimisel arvestada riigitee järgmiste parameetritega:
4.4.1. Projekteerimise lähtetase – rahuldav;
4.4.2. Projektkiirus – hea (120 km/h);
4.4.3. Sõiduradade arv – 1+1 (perspektiivselt 2+2);
4.4.4. Jalg- ja jalgrattatee laius – 2-3 m;
4.4.5. Projekti koostamisel arvestada Maanteede projekteerimisnormidega.
4.4.6. Rajatiste gabariitide valikul lähtuda eriveoste vajadustest. Riigiteel peab olema
tagatud sõidukitele (eriveostele) gabariitmõõtmed vähemalt 5,1x6 meetrit.
4.5. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtud. Maanteeameti
juhisest „Riigiteede ajutine liikluskorraldus - Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede
ehitus- ja korrashoiutöödel“.
4.6. Geodeetilised uurimustööd teostada mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja vete
äravoolurajatiste projekteerimist:
4.6.1. Geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016
määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad
nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud
juhendile „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede
projekteerimisel“.
4.6.2. Maanteega külgnevad riigimaanteed mõõdistada vähemalt 150 m ulatuses alates
ristumisest.
4.6.3. Mõõdistus teostada maantee koridoris vähemalt 100 m laiuselt (50 m ulatuses
mõlemalt poolt alates tee teljest).
4.6.4. Ristuvatel kraavidel üles- ja allavoolu teha mõõdistused vete ärajuhtimissüsteemi
(eelvoolu tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus (vähemalt 100 m üles- ja
allavoolu).
4.7. Teostada geotehnilised uurimustööd kui osutub vajalikuks riigitee või selle toimivuse
muutmine:
4.7.1. Juhinduda Maanteeameti peadirektori 15.11.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/462
kinnitatud “Geotehniliste uuringute juhised” ning EVS-EN 1997-1:2005+NA 2006
Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad nõuded.
4.8. Koostada teedeehituslik projekt koos katendi projektiga, kui osutub vajalikuks riigitee või
selle toimivuse muutmine (sh katte taastamine):
4.8.1. Koostada katendi tugevusarvutused programmi KAP kõige uuema versiooni alusel
koos tüüpsete katendi ristprofiilidega ning valitud kattekonstruktsiooni põhjenduste
ja ehitustehnoloogiliste kirjeldustega. Katendikonstruktisoon koostada vastavalt
Maanteeameti juhenditele. Elastsete teekatendite projekteerimise juhend. Muldkeha
ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (kõige uuema versiooni
alusel).
4.9. Rajatise projekteerimisel arvestada:
4.9.1. Rajatise sammastel arvestada autorongi avariikoormusega.
4.9.2. Rajatise sammaste kaitseks kavandada põrkepiirded. Põrkepiirete puudumisel tuleb
tagada sõiduteel normide kohane külgnev vaba ruum. Sõiduteega külgneva vaba
ruumi vähimad laiused on toodud normides.
4.9.3. Eelistada võimalikult hooldevabasid lahendusi;
4.9.4. Arvestada liiklusteedega rajatise hooldamiseks
5. Lähtuda riigitee klassile vastavast katte laiusest (Normid tabel 2.6).
6. Ristumiskoht projekteerida lähtudes Normides toodust, sealhulgas tagada Normide kohased
nähtavuskaugused (p 5.15). Ristumiskoha nähtavuskolmnurgas ja külgnähtavusalas ei tohi
paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise
likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
7. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja
taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti
peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102 kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-
geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“. Riigitee mõõdistada maantee
pikiprofiili projekteerimiseks riigitee ümberehituse ulatuses, lisaks kokkuviimise osa
mõlemas suunas olemasoleva teega 100m. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab
olema geodeetilise mõõdistuse, s.h. kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.
8. Juhul kui projektiga osutub vajalikuks riigitee nihutamine, tuleb teostada geoloogilised
uuringud riigitee muldkeha alla jäävas osas. Puurimine teostada südamikpuurimisega, puuri
2 (4)
läbimõõt vähemalt 112 mm ning puurida sammuga vähemalt 25 m. Kõik vajalikud puuraugud
riigitee muldes puurida vähemalt 25 m tagant läbi kõigi tee konstruktsioonide ning vähemalt
0,5 m mulde alustesse pinnastesse (looduslikku mulla kihti ja turvast arvestamata s.o. kokku
muld + 0,5 m). Uuringute tulemusena saadud pinnaste iseloomustused nimetuste, plastsus- ja
filtratsiooninäitajate ja niiskuspiirkondadega kanda seletuskirja ja ristmiku pikiprofiilile.
9. Projekteerimise käigus kontrollida olemasoleva teekatendi vastavust Normide p. 4.6 lg 7
nõuetele. Normidele mittevastavuse korral projekteerida katendi ümberehitamine või
tugevdamine staatilise koormuse esinemisala ulatuses.
10. Arvestada projektlahenduse koostamisel, et teekatte tasasus raudteeülesõidukohal (nõutav
keskmine IRI arv) peab vastama riigitee seisunditasemele.
11. Projekteerida ristumiskohal riigitee asfaltkatte taastamine ulatuses, mis tagab kehtivate nõuete
täitmise sõidutee katte kallete osas.
12. Juhul, kui ristumiskohale projekteeritakse valgustus, ei tohi see pimestada ja häirida riigiteel
liiklejaid. Kaaluda ja vajadusel projekteerida ristumiskohale valgustus vastavalt kehtivatele
standarditele ja Maanteeameti peadirektori 23.12.2014.a käskkirjaga nr 0340 kinnitatud
„Riigimaanteede valgustamise juhisele“. Juhime tähelepanu, et riigitee alust maad on
võimalik võõrandada vaid juhul, kui maad ei ole vaja riigitee hooldeks, arenduseks ja
liiklusohutuse tagamiseks (RVS).
13. Projekti koostamisel arvestada riigiteel nr 11420 aasta keskmise ööpäevase liiklussagedusega
8766 autot/ööp (II klass), projektkiirusega 120 km/h (kehtiv kiiruspiirang 70 km/h) ja
projekteerimise lähtetasemega „rahuldav“.
14. Projekti kanda teede kaitsevööndi ulatused vastavalt EhS § 71 ja teeregistri põhised teede
numbrid ning nimetused.
15. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Joonistel näidata olemasolevad, likvideeritavad ja
projekteeritud liikluskorraldusvahendid.
16. Projektis näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Ehitamise
käigus rikutud riigitee katted, muldkeha nõlvus, teepeenrad, kraavid jms tuleb taastada.
17. Kõik tehnovõrkude ristumised riigiteega kavandada kinnisel meetodil.
18. Projekt tuleb kooskõlastada kõigi huvitatud isikute ja ametkondadega (näiteks
looduskaitseala, muinsuskaitse piirangud, maaparandusehitised).
19. Koostada krundijaotuskava, milles näidata projektijärgne maakasutus.
20. Lahendada ehitusaegne liikluskorraldus. Ehitustööde teostamise aegselt peab olema tagatud
4,2x6 meetrine gabariit. Olemas peavad olema eelkokkulepped vastavate tee- või
kinnistuomanikega. Kui kaasneb vältimatu vajadus riigitee ajutiseks sulgemiseks ja
ümbersuunamiseks teiste ülesõitude kaudu, tuleb ühistranspordi poolt kasutatava
raudteeülesõidukoha sulgemisel arvestada 60 päevase etteteatamise vajadusega.
21. Ristumiskoha projekteerimise, ehitamise ja omanikujärelevalve teostamise kulud kannab
huvitatud isik.
22. Vastavalt rajatise omandile lahenda ära maakasutusõigused ning vajadusel koostada
krundijaotus- või isikliku kasutusõiguse skeemid.
23. Maanteeametit tuleb kaasata projekti koostamise kõikidesse riigiteega või riigitee
kaitsevööndisse puutumust omavatesse etappidesse. Juhul kui projekti raames kavandatakse
ka teisi riigitee kaitsevööndisse ulatuvaid rajatisi, tuleb nende kavandamise tingimused eraldi
kooskõlastada. Valminud projektid esitada Maanteeametile kooskõlastamiseks aadressile
[email protected].
Käesolevad nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad 2 aastat väljastamise kuupäevast.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
3 (4)
Hans Keskrand
59819102
[email protected]
4 (4)
1/17
SELETUSKIRI – KONSTRUKTSIOONID
1 ÜLDANDMED ............................................................................................................ 3
ASUKOHT ................................................................................................................ 3
LÜHIKIRJELDUS, TÖÖVÕTU PIIRITLUS ........................................................... 3
PROJEKTEERIJA .................................................................................................... 3
ALUSDOKUMENDID ............................................................................................. 3
1.4.1 Tellija lähteülesanne ........................................................................................... 3
1.4.2 Eskiis, eelprojekt või varasemad ehitusprojektid ............................................... 3
1.4.3 Teised projektid ja detailplaneeringud ............................................................... 3
1.4.4 Projekteerimistingimused või detailplaneering .................................................. 3
1.4.5 Muud tehnilised tingimused ja kooskõlastused : ................................................ 4
1.4.6 Ehitusuuringud.................................................................................................... 4
1.4.7 Normdokumendid ............................................................................................... 4
OLEMASOLEV OLUKORD ................................................................................... 6
EHITUSGEOLOOGILISED TINGIMUSED ........................................................... 6
TAGAJÄRGEDE JA TÖÖKINDLUSKLASS ......................................................... 6
TEOSTUSKLASS JA JÄRELVALVETASE ........................................................... 6
TOLERANTSID ....................................................................................................... 6
2 PROJEKTEERITAVAD KONSTRUKTSIOONID .............................................. 7
VALITUD KONSTRUKTSIOONI ÜLDINE KIRJELDUS .................................... 7
2.1.1 Ehitise tugevus-ja püsivusarvutused ................................................................... 8
2.1.2 Koormusskeemid ja kombinatsioonid ................................................................ 8
2.1.3 Nõuded kandevõimele ja elueale ........................................................................ 9
2.1.4 Nõuded aluspinnasele ......................................................................................... 9
2.1.5 Nõuded tagasitäite tihendustegurile, filtratsioonimoodulile ja uhtekindlusele. . 9
2.1.6 Vaialused ............................................................................................................ 9
2.1.7 Taldmikud ja tugimüürid .................................................................................... 9
2.1.8 Sambad ja riiglid ................................................................................................. 9
2.1.9 Pealesõiduplaadid ............................................................................................. 10
2.1.10 Tekiehitus ...................................................................................................... 10
2.1.11 Hooldustrepid ................................................................................................ 10
2.1.12 Konstruktsioonilaagrid. ................................................................................. 10
2.1.13 Piirded ........................................................................................................... 11
2.1.14 Sadevete ärajuhtimine, hüdroisolatsioon....................................................... 11
2.1.15 Nõuded ehituskvaliteedile ............................................................................. 11
2.1.16 Lubatavad hälbed ja viimistlus ...................................................................... 12
4 EHITUSTEHNOLOOGIA ...................................................................................... 12
BETOONKONSTRUKTSIOONID ........................................................................ 12
4.1.1 Raketis .............................................................................................................. 12
4.1.2 Sarrus ................................................................................................................ 12
4.1.3 Pingesarrus........................................................................................................ 13
4.1.4 Taridetailid........................................................................................................ 13
4.1.5 Läbiviigud plaadist ........................................................................................... 13
4.1.6 Betoonimine ja betoon ...................................................................................... 13
4.1.7 Betoonihooldus ................................................................................................. 14
4.1.8 Pingutamine ...................................................................................................... 14
4.1.9 Injekteerimine ................................................................................................... 14
4.1.10 Praod ja vigastused ........................................................................................ 15
Oü Järelpinge Inseneribüroo Töö nr 413 Põhiprojekt
Saue vald
Topi raudtee viadukt
Faili nimi: 413_PP_TS4-3-01_Topi-Seletuskiri_v02.docx Konstruktsioonid 18.11.2020
2/17
4.1.11 Ajutine liikluskorraldus ................................................................................. 15
5 KASUTUS-JA HOOLDUSJUHEND ...................................................................... 15
ÜLEVAATUSED.................................................................................................... 15
5.1.1 Üldist ................................................................................................................ 15
5.1.2 Pidev jälgimine ................................................................................................. 16
5.1.3 Tööohutus ......................................................................................................... 16
6 VALMINUD VIADUKTI VASTUVÕTMISE-ÜLEANDMISE KORD ............. 16
ÜLEVAATUSED.................................................................................................... 17
6.1.1 Üldist ................................................................................................................ 17
7 KESKKONNAKAITSE ........................................................................................... 17
JÄÄTMEKÄITLUS ................................................................................................ 17
8 LISAD ........................................................................................................................ 17
Oü Järelpinge Inseneribüroo Töö nr 413 Põhiprojekt
Saue vald
Topi raudtee viadukt
Faili nimi: 413_PP_TS4-3-01_Topi-Seletuskiri_v02.docx Konstruktsioonid 18.11.2020
3/17
1 ÜLDANDMED
ASUKOHT
Projekteeritav raudteeviadukt asub Laagri alevikus Riisipere-Tallinn raudteeliini Keila-
Pääsküla vahelisel lõigul BP89-Pääsküla jaamavahe 89,392. Viadukt ületab Juuliku-Tabasalu
vahelist teed.
Rajatis hakkab paiknema katastriüksusel : 72703:001:0190
LÜHIKIRJELDUS, TÖÖVÕTU PIIRITLUS
Töö sisuks on Keila-Pääsküla 2.-le peateele uue raudteeviadukti projekteerimine. Uus viadukt
paikneb varasemalt ehitatud Topi raudteeviaduktist nr.1 loodes, olemasolevale viaduktile
võimalikult lähedal.
Projekteeritavale viaduktile on planeeritud rajada üks täiendav rööbastee.
Projekti on lahendatud eskiisi ja eelprojekti tasemel Stricto Project OÜ (töö nr S2006-1) ning
lähteandmed on lisatud käesolevasse projekti.
Käesolev töö hõlmab viadukti tekiehituse, vai-sammaste, riiglite projekteerimist. Samuti
sisaldab mulde tugimüüride pikendamist.
Raudtee projekt koos tehnovõrkudega lahendatakse AS Eesti Raudtee projekteeritava tööga
„Blokkpost 89. km – Päärküla km 89,05-92,87“ (töö nr 20-2020).
PROJEKTEERIJA
Projekti konstruktiivse osa on koostanud Järelpinge Inseneribüroo OÜ, projekti koostamisse
ja vormistamisse on kaasatud rajatiste projektijuhina Martin Meisalu (diplomeeritud
teedeinsener, tase 7), konstruktorina Martin Meisalu ja Sven Naadel, Robert Oppar
(diplomeeritud teedeinsener, tase 7). Projekti on kontrollinud Priit Pärn (volitatud
teedeinsener, tase 8) ja kinnitanud Aivar-Oskar Saar (volitatud teedeinsener, tase 8).
Käesoleva põhiprojekti asendiplaanilise joonise (4-001) ja katendite taastamise joonise (6-
002) koostas Stricto Project OÜ esindaja Ando Funk.
ALUSDOKUMENDID
1.4.1 Tellija lähteülesanne
Käesoleva projekti koostamise aluseks on STRICTO PROJECT-i tellimus 23.07.2020.
1.4.2 Eskiis, eelprojekt või varasemad ehitusprojektid
- Stricto Project, töö S2006-1 ’’Keila-Pääsküla 2. peatee rajatiste
projekteerimistööd Topi viadukt’’ (eskiis)
1.4.3 Teised projektid ja detailplaneeringud
- Raudtee projekt koos tehnovõrkudega lahendatakse AS Eesti Raudtee projekteeritava
tööga „Blokkpost 89. km – Päärküla km 89,05-92,87“ (töö nr 20-2020).
1.4.4 Projekteerimistingimused või detailplaneering
- Ei käsitleta
Oü Järelpinge Inseneribüroo Töö nr 413 Põhiprojekt
Saue vald
Topi raudtee viadukt
Faili nimi: 413_PP_TS4-3-01_Topi-Seletuskiri_v02.docx Konstruktsioonid 18.11.2020
4/17
1.4.5 Muud tehnilised tingimused ja kooskõlastused :
-
1.4.6 Ehitusuuringud
Projekti maa-alal on projekteerimistööde teostamiseks läbi viidud järgmised ehitusuuringud:
- Keila-Pääsküla 2. peatee rajatiste ala topo-geodeetilised uurimistööd. OÜ Reib Töö nr
TT-5486-2 2020.
- Ehitusgeoloogilised uuringud. OÜ Reib töö nr GE-2782-2 2020.
1.4.7 Normdokumendid
Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest õigusaktidest, normidest, tehnilistest kirjeldustest
ja ametkondlikest juhenditest.
• Ehitusseadustik RT I , 05.03.2015 1
• EVS-EN 1997-1.2005+A1:2013 Eurokoodeks 7. Geotehniline projekteerimine. Osa 1:
Üldeeskirjad
• EVS-EN 1990:2002 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused;
• EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1:
Üldkoormused, omakaalud, hoonete kasuskoormused;
• EVS-EN 1991-2 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused Osa 2: Sildade
liikluskoormused
• EVS-EN 1991-1-4 Eurokoodeks 1: Üldkoormused. Tuulekoormus
• EVS-EN 1991-1-5 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused Osa 1-5:
Üldkoormused Temperatuurikoormus.
• EVS-EN 1991-1-7:2006+NA:2009+A1:2014 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide
koormused Osa 1-7: Üldkoormused. Erakorralised koormused.
• EVS-EN 1992-1-1:2007 Eurokoodeks 2 Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele
• ETAG 013
• EVS 932:2017. Ehitusprojekt;
• Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 97 17.07.2015 Nõuded
ehitusprojektile;
• EVS 843-2016 Linnatänavad
• EVS-EN13670:2010 Betoonkonstruktsioonide ehitamine
• EVS-EN 206:2014 +A1:2016/AC:2019 Betoon 1.osa Sertifitseerimine, toimivus ja
vastavus.
• prEVS-EN 10138-1 Prestressing Steels-Part 1: General requirements
• EVS-EN 10080:2006 Betooni sarrusteras. Keevitatav sarrusteras. Üldsätted
• EVS-EN 445:2007 „Pingsarruse süstmört. Teimimeetodid“
• EVS-EN 446:2007 „Pingsarruse süstmört. Tsementeerimismeetodid“
• EVS-EN 447:2007 „Pingsarruse süstmört. Tavaliste tsementeerimismörtide sertifikaat“
• EVS-EN 523:2003 Ribaterasest valmistatud kanalimoodustajad pingestusterasele.
Terminoloogia, nõuded ja kvaliteedikontroll
• EVS-EN 1337-1:2000 Structural bearings-Part 1: General design rules
• EVS-EN 1337-7:2004 Structural bearings-Part 7: Spherical and cylindrical PTFE bearings
• BÜ Betoonkonstruktsioonide arvutamine
Oü Järelpinge Inseneribüroo Töö nr 413 Põhiprojekt
Saue vald
Topi raudtee viadukt
Faili nimi: 413_PP_TS4-3-01_Topi-Seletuskiri_v02.docx Konstruktsioonid 18.11.2020
5/17
• BÜ2 2017: Betoon ja raudbetoon. Spetsifitseerimine, tehnoloogia, kvaliteet, vastavus-
hindamine
• BÜ3 : Betoon ja raudbetoon. Projekti ehituskirjeldus ja joonised.
• BÜ4 : Betoon ja raudbetoon. Betoonipinnad.
Oü Järelpinge Inseneribüroo Töö nr 413 Põhiprojekt
Saue vald
Topi raudtee viadukt
Faili nimi: 413_PP_TS4-3-01_Topi-Seletuskiri_v02.docx Konstruktsioonid 18.11.2020
6/17
OLEMASOLEV OLUKORD
Uus viadukt paikneb varasemalt ehitatud Topi raudteeviaduktist nr.1 loodes, olemasolevale
viaduktile võimalikult lähedal. Viaduktide telgede vahe on ca 4,8 m.
Olemasolevate tugimüüride pikendamiseks vajalikus mahus on tarvis osaliselt lahti kaevata
Keila-poolne kergliiklustee ja Tallinna-poolne teepeenar.
EHITUSGEOLOOGILISED TINGIMUSED
Ehitusgeoloogilised tingimused on kirjeldatud projektiga lisatud ehitusgeoloogilise
uurimistöö aruandes (OÜ Reib töö nr GE-2782-2 2020).
Tugimüürid ja pealesõiduplaadid rajatakse tihendatud tehnoloogilisele killustikalusele
paksusega 25 cm, vajalik elastsusmoodul E=130 MPa.
TAGAJÄRGEDE JA TÖÖKINDLUSKLASS
Vastavalt EVS-EN 1991-1-7:2006 tabel A.1 ja EVS-EN 1990:2002 tabel B.1 projekteeritava
hoone konstruktsioonide :
- tagajärjeklass CC2
- töökindlusklass RC2
- koormuste tegur KFI =1,0
TEOSTUSKLASS JA JÄRELVALVETASE
- Projekteerimise järelvalvetase EVS-EN 1990:2002 tabel B.4 DSL2.
- Ehitusaegne järelvalvetase EVS-EN 1990:2002 tabel B.5 IL2.
TOLERANTSID
- Vastavalt EVS-EN 13670:2010 teostusklass 2 ja tolerantsiklass 1
Oü Järelpinge Inseneribüroo Töö nr 413 Põhiprojekt
Saue vald
Topi raudtee viadukt
Faili nimi: 413_PP_TS4-3-01_Topi-Seletuskiri_v02.docx Konstruktsioonid 18.11.2020
7/17
2 PROJEKTEERITAVAD KONSTRUKTSIOONID
VALITUD KONSTRUKTSIOONI ÜLDINE KIRJELDUS
Viadukti staatiliseks skeemiks on valitud tala, mille konsoolid ulatuvad üle toe. Raudtee telg
paikneb 83° nurga all olemasoleva 1+1 realise Juuliku-Tabasalu ühendustee telje suhtes.
Projekteeritav raudteeviadukt asub Keila-Tallinna liini km 89,392.
Viadukti konstruktsioon on projekteeritud talumaks punktis 2.1.2. ettenähtud koormusi.
Vastavalt EVS-EN 1991-2:2007 punkt 6.7 on arvestatud rööbastelt mahajooksu võimalusega
tekiehitusel, millega on seletatav ühesugune pingesarrusega sarrustamine kogu ristlõike
ulatuses. Viadukt rajatakse kohalvalatavana. Projekteeritud viadukt asub ca 0.7% pikikaldega
lõigul langusega Saue suunas. Liiprid ja relsid on projekteeritud toetuma ballastile, mille
paksus liiprite all minimaalselt hball=0,25m ..0,3m, samas on arvestatud võimalusega raudtee
profiili tõsta hball=0,40m-ni.
Tulenevalt raudtee mulde kõrgusest ca 3,5 meetrit on valitud rajatisele 5 meetri pikkused
pealesõiduplaadid, millised toetuvad tagaseinal olevale astmele ja on seotud tagaseinaga
momendivabalt. Viadukti projekteeritud pikkus külgtiibade otstest arvestatuna on 31 m ja
koos pealesõiduplaatidega on ca 34 m. Talade pikkus toetustelgede vahel on 20 m,
puhasavaks 19 m, konstruktsioonikõrguseks 1,0 m, olemasoleva ja projekteeritava raudtee
vahekauguseks ~ 4,8 m. Viadukti betoonosa laiuseks ristlõikes on 5,0 meetrit.
Seoses uue viadukti ehitamisega tuleb viaduktil nr.1 eemaldada Tabasalu-poolne käigutee,
mis tõstetakse uue viadukti külge. Selleks on vaja kinnituspoltide asukohad kopeerida
olemasolevalt viaduktilt. Kahe viadukti vaheline kauguseks jääb ligikaudu 300 mm. Antud
vahe kaetakse metallplaatidega, millised kinnitatakse ainult uue viadukti külge.
Demonteeritavate konsoolide peal olevate tehnovõrkudega seotud küsimused lahendatakse
AS Eesti Raudtee projekteeritava tööga „Blokkpost 89.km-Pääsküla km 89,05-92,78“ (töö nr.
20-2020). Viadukti tekk toetatakse konstruktsioonilaagrite kaudu riiglile, mis toetub
postsammastele ja kohtvaiadele. Viadukti alt läbiva Tabasalu - Juuliku ühendustee
minimaalseks kõrgus-gabariidiks on ettenähtud 5,1 m.Sambad kaitstakse nii koonuste
kindlustamiseks rajatava tugimüüriga kui ka tugimüüride kaitseks rajatava terasest
põrkepiirdega H2W3, kaugus piirde esiservast tugimüürini on 0,96 m.
AS Eesti Raudteele on oluline, et viadukti kandekonstruktsioonid on remondikõlbulikud ja
asendatavad lühiajalistes (kuni 48 h) akendes. Ekspluatatsiooni käigus peab olema tagatud
juurdepääs uue ja ka olemasoleva viadukti konstruktsioonidele nende ülevaatuseks ja
hooldustöödeks rongiliiklust katkestamata.
Ehitise asukohad on nurgapunktidega määratletud alljärgnevalt:
Asukoht
rajatis
X Y
X=6578352.520 Y=534495.096
X=6578348.202 Y=534497.617
X=6578368.153 Y=534521.866
X=6578363.835 Y=534524.387
Rajatise kõrgused on antud kõrgussüsteemis EH2000
Oü Järelpinge Inseneribüroo Töö nr 413 Põhiprojekt
Saue vald
Topi raudtee viadukt
Faili nimi: 413_PP_TS4-3-01_Topi-Seletuskiri_v02.docx Konstruktsioonid 18.11.2020
8/17
2.1.1 Ehitise tugevus-ja püsivusarvutused
Ehitis on modelleeritud kasutades FEM-programmi Sofistik.
2.1.2 Koormusskeemid ja kombinatsioonid
- Liikluskoormused (EVS-EN 1991-2:2007)
o Koormusmudel KM71 (=1,46)
o SW/0
o SW/2
o Pidurdus-ja veokoormused vastavalt EVS-EN-1991-2:2007 punktile 6.5.3
koos koormuse vähendamisega vastavalt tabel EVS-EN 1991-2 tabel 6.9
- Täiendavast omakaalust (ballast ja rööbastee) tulenev koormus 10 kN/m2
- KOORMUSED PINNASEST
o Täitepinnase mahukaal 20 = kN/m3
o Täitepinnase sisehõõrdenurk φ =30 kraadi
- PAIGUTISED
o Vaialuse ja tugede ebaühtlane deformatsioon ± 10 mm
- TEMPERATUUR
o Minimaalne temperatuur -32℃
o Maksimaalne temperatuur +32℃
o Algtemperatuur +10℃
- Avaehituse üla-ja alapinna temperatuuride erinevus:
o ülapind alapinnast 9℃ soojem
o alapind ülapinnast 8℃ soojem
- TUULEKOORMUS
o Tuule kiirus 20 m /s
- ERAKORDSED KOORMUSED
o Tekiehitusele mõjuv horisontaalsuunaline põrkekoormus 375 kN (EVS-EN
1991-1-7, tabel 4.2)
• Põhi ja ajutised koormuskombinatsioonid:
- Kandepiirseisund
- Harv koormuskombinatsioon
- Tavakombinatsioon
- Tõenäoline kombinatsioon
Osavarutegurid on võetud kandepiirseisundis võrdseks 1,35 püsikoormuste osas ja ajutiste
koormuste osas 1,5 ; osavaruteguriks kasutuspiirseisundis on 1,0.
Oü Järelpinge Inseneribüroo Töö nr 413 Põhiprojekt
Saue vald
Topi raudtee viadukt
Faili nimi: 413_PP_TS4-3-01_Topi-Seletuskiri_v02.docx Konstruktsioonid 18.11.2020
9/17
2.1.3 Nõuded kandevõimele ja elueale
Projekteeritud kasutusiga 100 aastat.
Betoonkonstruktsioonide keskkonnaklassid vastavalt ENV 206:2014 ja EVS 814:2003 ja
projekteerimisülesande tehnilisele kirjeldusele.
Konstruktsioonide keskkonnaklassid :
Konstruktsioon Tugevusklass Üldine
Viadukti tekk C35/45 XD3,XC4,XF4
Sambad ja riiglid C35/45 XD3,XC4,XF4
Tugimüürid C35/45 XD3,XC4,XF4
Pealesõiduplaadid C35/45 XD3,XC4,XF4
Vaiad C30/37 XD1,XC2,XF3
Kõik väliskeskkonnas paiknevad teraselemendid peavad olema kuumtsingitud vastavalt
keskkonnaklassile C4, ISO/FDIS 12944-2 kohaselt.
2.1.4 Nõuded aluspinnasele
Alused tihendada kuni kandevõimeni 100 MPa, aluse kandevõime kontrollitakse
plaatkoormuskatse, Loadmani või Inspectoriga.
2.1.5 Nõuded tagasitäite tihendustegurile, filtratsioonimoodulile ja uhtekindlusele.
Ehitise rostvärgid, muud vundamendid, taldmikud, pealesõiduplaadid rajada tihendatud
tehnoloogilisele killustikalusele paksusega kuni 25 cm, vajalik elastsusmoodul E=130 MPa.
Ehitisega piirnevad tagasitäited ja pealesõiduplaatide alune tagasitäide teha dreenivast
materjalist, mille filtratsioonitegur on K≥1-2 m/ööp(täpsemalt joonistel) ja tihendamisel
saavutada kandevõime vähemalt 100 MPa.
2.1.6 Vaialused
Vaiadeks on ettenähtud D=800mm kohtaiad pikkusega 7,0 m. Vaiad tuleb süvistada
minimaalselt 1,0m kesktihedasse lubjakivisse. Vaia nõutav kandevõime 3000 kN. Vaiade
plaaniliseks tolerantsiks ettenähtud ±100 mm
Vaiade ülaosast eemaldatakse betoon ~1,0m ulatuses nii, et paljastuv vaia teraskarkass jääb
terveks. Paljastuva armatuuri pikkus min 1,0m.
Piigatud vaia ülapind peab jääma horisontaalne, konarustega mitte üle 2cm.
2.1.7 Taldmikud ja tugimüürid
Olemasolevaid tugimüüre pikendatakse uue mulde rajamiseks. Tugimüürid toetatakse
taldmikule, mis toetub tihendatud killustikule. Näha ette kõikide nähtavale jäävate
betoonpindade hüdrofoobimine.
2.1.8 Sambad ja riiglid
Sambad ehitatakse vaiade jätkuna D=1000mm (vai D=800mm). Vaiade ülaosast
eemaldatakse betoon ~1,0m ulatuses nii, et paljastuv vaia teraskarkass jääks terveks,
paljastuva armatuuri pikkus peab olema min 1,0 m, milline peab jääma 1,0m pikkuselt
Oü Järelpinge Inseneribüroo Töö nr 413 Põhiprojekt
Saue vald
Topi raudtee viadukt
Faili nimi: 413_PP_TS4-3-01_Topi-Seletuskiri_v02.docx Konstruktsioonid 18.11.2020
10/17
sammaste sisse, kusjuures betoon peab vertikaalselt katma vaia betooni küljelt (betooni
ülekate) min 50 mm.
Riiglid ühendavad sambaid ja on ette nähtud võimalikuks viadukti tugiosade vahetamiseks
ning ei ole muus osas konstruktiivselt vajalikud. Tungraudade paiknemise võimalik asukoht
on näidatud viadukti tala mõõtjoonisel.
Ette on nähtud kõikide rajatavate ja nähtavale jäävate betoonpindade hüdrofoobimine.
2.1.9 Pealesõiduplaadid
Valitud on optimaalne lahendus üleminekuks muldelt ballasteeritud avaehitusele.
Pealesõiduplaadid on kohalvalatavast või monteeritavast raudbetoonist pikkusega 5 m,
paksus 0,35 m. Pealesõiduplaadid toetuvad tagaseinas olevale astmele ja fikseeritakse
momendivabalt tüüblitega. Pealesõiduplaatide alune tagasitäide teha dreenpinnasest
(graniitkillustikkust) terasuurusega max. 64mm, filtratsioonitegur K>=2m / ööp, tihendada
vähemalt kuni E=130 MPa. Pealesõiduplaadi taha rajatakse drenaaž sadevee juhtimiseks
muldest eemale. Töövõtjale jääb võimalus valida, kas pealesõiduplaadid tehakse ühe
tervikuna või jagatakse plaat 2-3 osaks, kusjuures viimasel juhul peab täiendavalt lahendama
võimalikud kaasnevad muudatused pealesõiduplaadi hüdroisoleerimises.
2.1.10 Tekiehitus
Tekk koosneb ristlõikes ühest eelpingutatud konsoolidega talast, milline on lisaks varustatud
tagaseinaga, astmega pealesõiduplaatide toestamiseks kui ka külgtiibadega.
Sõidutee kohal on ettenähtud kaitsenurgikud.
Tekiehitusele antakse lisaks pikikaldele ühepoolne 1% põikkalle vee ärajuhtimiseks
avaehituselt.
Konstruktsioon sillateki peal: keevisrelsid ja kontranurgikud; betoonliiprid koos
klamberkinnitusega ja nurgikuga; killustikust ballast : liipri all min hball =0,25 (arvestatud
tõstmise võimalusega kuni 0,4) m; hüdroisolatsioon: hüdroisolatsioonisüsteem
Servidek/Servipak, kaitsetahvli paksus 12mm, (betoonist kaitsekihti ei vajata).
Ette on nähtud kõigi nähtavale jäävate betoonpindade hüdrofoobimine.
2.1.11 Hooldustrepid
Ei rajata.
2.1.12 Konstruktsioonilaagrid.
Ette on nähtud sfäärilased tugiosasd. Tugiosa tüüp joonistel valitud vastavalt MeKano4
kataloogile.
Pos Tüüp Koormus Paigutis
01 SPHF 3200/475
02 SPHF 3200/475
11 SPHG 3200/320 ±10
12 SPHG 3200/320 ±10
Koormus on märgitud kujul: maksimaalne vertikaaljõud/ maksimaalne horisontaaljõud.
Fikseeritud laagrid peavad lisaks vastu võtma silla teljesuunalise pidurdusjõu 26 kN/jm ja
perpendikulaarse summaarse horisontaaljõu 375 kN.
Oü Järelpinge Inseneribüroo Töö nr 413 Põhiprojekt
Saue vald
Topi raudtee viadukt
Faili nimi: 413_PP_TS4-3-01_Topi-Seletuskiri_v02.docx Konstruktsioonid 18.11.2020
11/17
Tugiosade vahetamiseks on tähistatud kohad riiglitel, kusjuures viadukti tõstmisel kuni 10
mm, milline on üldjuhul piisav tugiosade vahetuseks, rööbastee ajutise katkestamise vajadus
tõstmiseks puudub. Tugiosade võimalikuks vahetuseks tuleks arvesse võtta tekiehituse
ballasteeritud kaal, seega tugiosade vahetuseks ühel sambal osutub vajalikuks 2 ca 100
tonnist tungrauda, kahel sambal samaaegselt aga nelja ca 100 tonnise tungraua kasutamine.
Tugilaagrid fikseeritakse avaehitusse tüüblitega, sõltuvalt vaiamistööde täpsusest võib
osutuda vajalikuks tugiosade asendi korrigeerimine vastavalt vaiamise teostusjoonistele.
2.1.13 Piirded
Seoses uue viadukti ehitamisega tuleb viaduktil nr.1 eemaldada Tabasalu-poolne käigutee,
mis tõstetakse uue viadukti külge. Selleks on vaja kinnituspoltide asukohad kopeerida
olemasolevalt viaduktilt, kusjuures kahe viadukti vaheline kaugus peaks jääma ca 300 mm.
Viaduktide vahe kaetakse pealt metallplaatidega, millised kinnitatakse ainult uue viadukti
külge.
Demonteeritavate konsoolide peal olevate tehnovõrkudega seotud küsimused lahendatakse
AS Eesti Raudtee projekteeritava tööga „Blokkpost 89.km-Pääsküla km 89,05-92,78“ (töö nr.
20-2020)
Kõnniteed sillutatakse olemasolevate keevisrest plaatidega. Metallkäsipuude kõrgus on 1,1m.
Kõnnitee alla kinnitatakse konsoolidele kaablikaitsetorud kaablite paigaldamiseks.
Täpsustatult võib vaadata Lengiprotransmosti tüüpprojekti 3.501.1-146.
Kõik väliskeskkonnas paiknevad teraselemendid peavad olema kuumtsingitud vastavalt
keskkonnaklassile C4, ISO/FDIS 12944-2 järgi.
Viaduktide laiusgabariit on projekteeritud selliselt, et ristlõige peab võimaldab tee hoolduse
käigus ballastipuhastusmasina katkematut tööd silla konstruktsioonide piirkonnas.
Seoses viadukti pikkusega alla 50 meetri ohutus-nišše ettenähtud ei ole
2.1.14 Sadevete ärajuhtimine, hüdroisolatsioon
Sadevesi juhitakse viadukti ballastkünast happekindlast terasest äravoolutorudega D168 mm
rennidesse, sealt vihmaveetorudega Saue poolse kaldasamba juures Juuliku-Tabasalu tee
sadevee kanalisatsiooni. Pealesõiduplaatide taga olev drenaažitorustik juhib tekiehituselt ja
pealesõiduplaadilt koguneva sadevee sadekanalisatsiooni.
Sadevee torustiku maapealse osa külmumise vältimiseks ette näha torustikusisesed
soojenduskaablid. (Analoogselt viaduktile nr.1.)
Kasutatav hüdroisolatsiooni mark on toodud käesoleva ehituskirjelduse alapunktis 2.1.10.
Hüdroisolatsioon viiakse üle tekiehituse vertikaalpinnale, peale viadukti montaaži
paigaldatakse lokaalne hüdroisolatsioon pealesõiduplaadile ning ühendatakse tekiehituse
hüdroisolatsiooniga.
2.1.15 Nõuded ehituskvaliteedile
Betoonipindadeks on ette nähtud nii sammastel, riiglitel kui tekiehitusel sile lauapind.
Analoogselt viaduktile nr.1.
Nähtavale jäävate püstjate betoonpindade viimistlus peab vastama BÜ4 klass B nõuetele,
mittenähtavate pindade osas klass C nõuetele, nähtavale jäävate betoonpindade
värvierinevused vähemalt klassile B. Horisontaalsete pindade pealispind puithõõrutakse,
klass PHI-A, praod suurusega enam kui 0,1 mm suletakse injekteerimise teel.
Oü Järelpinge Inseneribüroo Töö nr 413 Põhiprojekt
Saue vald
Topi raudtee viadukt
Faili nimi: 413_PP_TS4-3-01_Topi-Seletuskiri_v02.docx Konstruktsioonid 18.11.2020
12/17
2.1.16 Lubatavad hälbed ja viimistlus
Tala ala-ja külgpind peab vastama BÜ4 klassile MUO-B.
Tala ülapind peab vastama BÜ7 kohaselt B-2 ehk tasasusklassile B ja kulumisklassile 2;
pinnaklass vastavalt BÜ4 puithõõrutud PHI-A.
Ülemise betoonpinna põikkalde lubatud erinevus projektsest on ±0,5%, aga mitte enam kui
±20 mm. Kaldpindade kontrollimisel ei kasutata suuremat mõõtepikkust kui 2 m. Pinnapeal
ei saa olla suuremaid ebatasasusi kui 4 mm 2 m ulatuses ja 2 mm 0,5 m ulatuses. Vesi ei tohi
jääda seisma pinnale loikudesse. Suurim lubatud prao avanemise piirlaius plaadis tõenäolises
koormuskombinatsiooni korral on 0,2 mm. Talas peab olema tagatud dekompressioon
tõenäolises koormuskombinatsioonis.
4 EHITUSTEHNOLOOGIA
BETOONKONSTRUKTSIOONID
4.1.1 Raketis
Toestus ja raketis tuleb projekteerida kui ka ehitada vastavuses neile mõjuvate koormustega
kui ka nende kombinatsioonidega, arvesse võttes materjalide omakaalu, ehitusaegsed
koormused kui sellest tulenevad dünaamikategurid, samuti võimaliku tuule ja lumekoormuse.
Toestus ja raketis ning nende gabariidid peab arvestama käigusoleva Juuliku-Tabasalu
ühendustee liiklusega.
Betoonipindadeks on ette nähtud nii sammastel, riiglitel kui tekiehitusel sile lauapind.
Analoogselt viaduktile nr.1.
Raketise projekteerimisel kui ka ehitamisel jälgida ka horisontaalsuunalist jäikust, raketis
peab olema piisavalt jäik säilitamaks betooni nõutava kuju kuni betooni kivistumise ja
pingestamiseni. Raketis peab olema piisavalt tihe vältimaks peenosise ja vee äravoolu, kui
see ei ole taotluslik ja planeeritud. Raketise määrdena kasutada ökoloogiliselt puhast
määrdeõli, milline ei kahjusta betoonipinda. Raketisele eeltõusu ei anta.
Kõik raketise servad, millised on teravamad kui ≤ 90°, faasitakse faasiliistudega 10 x10 mm.
Sillateki konsooli alapinnas näha ette veenina. (V.a. kaitseraua lõik)
Raketise võib eemaldada peale pingutustööde lõppu, lisa-ja järeltoestuse vajadus puudub.
4.1.2 Sarrus
Konstruktsioonide sarrustamiseks on ettenähtud sarrusteras B500B (fyk=500 MPa).
Projekteeritud kaitsekihid vastavalt EVS-EN 1992-1-1 tabel 4.4N ja 4.5N:
Alumine nominaalne 50mm, minimaalne 45 mm, pealmine nominaalne 50 mm minimaalne
45 mm; külgmine nominaalne 50 mm minimaalne 45 mm;
Sarrustamine on projektis planeeritud alumiste abisarrusteta, juhul kui neid kasutada, siis
peavad need olema kas roostevabad / kuumtsingitud / epoksiiditud.
Sarrusvarraste toetamiseks raketises kasutatakse sarrusetugesid ning vardad seotakse
omavahel tugevusega, milline tagab nii betoonimise käigus kui ka pärast betoonimist sarruse
paiknemise projektijärgses kohas, arvestades lubatud hälbeid.
Sarrustamisel jälgitakse üldtunnustatud põhimõtteid kaitsekihi ja asendi ning jätkamise osas.
Ankrutsoonide sarrustamine toimub vastavalt joonistele ja/või vastava pingesarruse süsteemi
tootja tüüpjoonistele.
Sarruse kaitsekiht ei tohi kusagil olla nominaalsest väiksem kui 5 mm. Vastu raketist
toetatavate sarrusetugede arv peab vastama kasutatavale sarrusele ning vastavalt sarruse
koormusele. Plaadi sarrustamisel võib nii ülemises kui alumises kihis kasutada abisarrust,
Sarruse sammu kõrvalekalle projektsest üksikkohtades võib olla ±15%, asukoht ±100 mm.
Oü Järelpinge Inseneribüroo Töö nr 413 Põhiprojekt
Saue vald
Topi raudtee viadukt
Faili nimi: 413_PP_TS4-3-01_Topi-Seletuskiri_v02.docx Konstruktsioonid 18.11.2020
13/17
Joonistel toodud sarrustamise tähistus:
näiteks: 16∅12s200 l=1000 +150 + 400 (pos D4) tähendab: 16 tk, läbimõõduga 12 mm,
sammuga 200mm, painutatud sarrus kogupikkusega 1550mm, painutuskujuga D4
Sarruse osas on koostatud üldine kokkuvõte. Betoonitöövõtja peab aga nimetatud
kokkuvõtete õigsuses ja sobivuses ise veenduma - seoses enda kasutatavate töömeetoditega,
samuti arvesse võttes plaadi varieeruvat konstruktsiooni kõrgust seoses kalletega.
4.1.3 Pingesarrus
Pingesarruseks on ettenähtud vastavalt standardile prEN 10138-3 pingesarrus Y1860S7-15.7-
R1 (seitsmetraadiline paremakäeline pingesarrus läbimõõduga 15,7 mm, pindalaga 150 mm2
ja tõmbetugevusega 1770/1860 MPa); milline paigaldatakse kanalimoodustajatesse
suurusega 100/105 19-ste kimpudena injekteeritavana (nakkega). Pingesarrus peab olema
paigaldatud vastavalt projektile, pöörates erilist tähelepanu pingesarruse kõrguslikule
paiknemisele, paigaldustolerants kõrgussuunas ei tohi ületada 5 mm ja horisontaalsuunas 50
mm (Tähtis on ka pingesarruse sujuv asend kõrguses ja plaanis). Pingutamine teostatakse
peale betooni 70 % tõmbetugevuse saavutamist, aga mitte varem kui 20 / 25 MPa.
Erilist tähelepanu tuleb pöörata ankrute ja kiilupesade ning kiilude korrosioonikaitsele.
Ettenähtud pingutussüsteemiks talades on nakkega pingesarrus, mis paikneb 19-stes
gofreeritud terasest kanalimoodustajates ja pingestamisest tuleva jõu ülekandmiseks on
ettenähtud MeKano4 pingesarruse süsteem aktiivankrutega MSA19/06``.
Pingestustööde teostaja esitab enne tööde alustamist tööde tehnilise plaani, milline käsitleb
tööde juhtimist, ajagraafikut, pingestamismeetodit, pingesarruse ja ankrute tüüpi, betooni
tugevust pingestamishetkel, suurimat lubatud pingestamisjõudu, ankru kiilude libisemist,
mõõteriistade kalibreerimist, pingestamisjärjekorda, projekteeritud pikenemisi ja lahti
rakestamist.
Pingesarruse ettevalmistamisse ning paigaldamisse tuleb suhtuda erilise tähelepanuga.
Pingesarrust tuleb võimalikult hästi kaitsta korrosiooni eest.(s.t. pingesarrus tuuakse objektile
vahetult enne paigaldamist, et vältida ilmaasjata sademete käes seismist).
Pingesarrus paigaldatakse vastavalt joonistele projektsele kõrgusele, milline on näidatud
pingesarruse joonistel, ankrute paigaldus ja ankrutsooni sarrustamine teostatakse vastavalt
projektile või pingesarruse süsteemi tootja detailiseeringule.
4.1.4 Taridetailid
Taridetailid paigaldatakse sarrustamise ja pingesarruse paigaldamise käigus ettenähtud
kohtadesse sidumise või keevitamise teel. Keevitamisel jälgida, et keevitamise käigus ei
vigastata pingesarrust ja detailide betoonist väljajäävaid kuumtsingitud osi.
4.1.5 Läbiviigud plaadist
Ei esine
4.1.6 Betoonimine ja betoon
Tööde teostamisel lähtutakse standardist EVS-EN 13670. Vastavalt konstruktsioonijoonistele
peab betoon olema vähemalt klass C35/45 normaalbetoon maksimaalse vesitsementteguriga
mitte rohkem kui 0,45. Toodete omadused nagu tugevus, ilmastiku ja korrosioonikindlus
peavad tellija nõudel olema katseliselt ja arvutuslikult tõendatud. Poore tekitava lisandi
Oü Järelpinge Inseneribüroo Töö nr 413 Põhiprojekt
Saue vald
Topi raudtee viadukt
Faili nimi: 413_PP_TS4-3-01_Topi-Seletuskiri_v02.docx Konstruktsioonid 18.11.2020
14/17
betooni tugevust vähendav mõju peab olema tsemendi hulga määramisel arvesse võetud ja
vesi-tsementtegur hoitud võimalikult madal. Betooni koostis peab olema optimeeritud
vähendamaks mahukahanemist ja roomet. Betooni konsistents ja tihendamise meetod tuleb
valida selliselt, et elemendi kvaliteet oleks tagatud ühtlaselt kogu toote ulatuses ja
mahukahanemine viidud miinimumi. Kiirkivineva tsemendi kasutamine betoonis ei ole
lubatud, kasutada normaaltsementi.
Betoonimiseks koostatakse eraldi tööseletused, kus võetakse arvesse nii betooni töötlemine
kui silumine ja näidatakse ära vajalikud ressursid nii oskustööjõu kui mehhanismide osas.
Betoonimise käigus jälgitakse raketise asendit ja vajadusel korrigeeritakse seda.
Järelhoolduse käigus hoitakse betooni kuivamast, samuti jälgitakse betooni temperatuuri kuni
lahti-rakestamiseks vajaliku survetugevuse saavutamiseni. Vältida betooni ülekuumenemist.
4.1.7 Betoonihooldus
Järelhoolduse käigus hoitakse betooni kuivamast, samuti jälgitakse betooni temperatuuri kuni
lahti-rakestamiseks vajaliku survetugevuse saavutamiseni. Enne töödega alustamist tuleb
OJV-ga kirjalikult kooskõlastada kavandatavad meetmed tarindite valmistamisel nagu
betooni kaitsmine üle-soojenemise eest, kivinemiseks vajaliku niiskuse säilitamine,
pragunemise vältimine ja järelhooldus. Konstruktsioone tuleb kaitsta külmumise eest kuni
betooni tugevuse saavutamiseni mille juures külmumisel tekkivad jääkristallid ei lõhu enam
betooni struktuuri. Vajalik betooni tugevus ja selle saavutamiseks kuluv aeg määratakse
betooni tootja poolt vastavalt betooni koostisele.
4.1.8 Pingutamine
Pingutamiseks kasutada vastava pingesarrusesüsteemi tootja heaks kiidetud
pingutusseadmeid. Pingutamisel liigutakse konstruktsiooni keskosast väljapoole ja
teostatakse sümmeetriliselt konstruktsiooni kesktelje suhtes pingesarruse kimbu kaupa, kui
joonistel ei ole antud teisiti. Pingutamine teostatakse peale betooni 70 % survetugevuse
saavutamist, aga mitte varem kui 20 / 25 MPa.
Pingutamine teostatakse projektis ettenähtud jõu alusel 75 % ulatuses pingesarruse
tõmbetugevusest ja saavutatud pikenemisi võrreldakse projekteerituga. Erinevus pingutusjõus
võib varieeruda ± 5 % projekteeritud tasemest ja üksik pikenemine ± 10% ühe pingesarruse
osas, aga mitte enam kui ± 5% summaarselt (EVS-EN 13670:2009). Kiilu libisemine 5 mm ja
lühiajalised kaod pingutusjõus on pikenemiste osas arvesse võetud.
Kui tegelikkuses ei saavutata ühes pingesarruses ettenähtud pikenemist projekteeritud jõu
abil, võib jõudu lisada maksimaalselt 5%. Vastasel korral tehakse korrektuure
pingestamisprojekti.
Erilist tähelepanu tuleb pöörata ankrute ja kiilupesade ning kiilude korrosioonikaitsele
seetõttu suletakse nii aktiiv- kui passiivankrud peale pingutamist tekiga samamargilise
betooniga.
Pingestustööde teostaja esitab enne tööde alustamist tööde tehnilise plaani, milline käsitleb
tööde juhtimist, ajagraafikut, pingestamismeetodit, pingesarruse ja ankrute tüüpi, betooni
tugevust pingestamishetkel, suurimat lubatud pingestamisjõudu, ankru kiilude libisemist,
pingestamisjärjekorda, projekteeritud pikenemisi, lahtirakestamist.
4.1.9 Injekteerimine
Injekteerimise eesmärgiks on kaitsta pingesarrust korrosiooni eest.
Oü Järelpinge Inseneribüroo Töö nr 413 Põhiprojekt
Saue vald
Topi raudtee viadukt
Faili nimi: 413_PP_TS4-3-01_Topi-Seletuskiri_v02.docx Konstruktsioonid 18.11.2020
15/17
Vastavalt standardile ETAG 013 ei tohi injekteermördi maksimaalne vesitsementtegur olla
suurem kui 0,44, milline tagatakse vastava injekteerimis tehnika kalibreerimisega ja vastava
seadme kasutusjuhendi jälgimisega.
Injekteermördi lisatakse mahupaisuvat lisandit vastavalt lisandi kasutusjuhendile eeldusel, et
mahupaisumine peab olema vähemalt -1 % kuni + 2% vahel.
Injekteerimise käigus teostatakse katsetused, mille tegemise kord ja sagedus on
kokkuleppeline Tellijaga.
Katsetamisel jälgitakse standardeid EN 445; EN 446; EN 447 ja nende kohaseid
katsetamisprotseduure, sooritades voolavus- ja veeeraldustestid ning mahumuutuskatsed,
samuti survetugevuskatsed. Injekteermördi survetugevus peab saavutama 30 MPa 28 päevase
tsükli lõpuks või 21 MPa 7 päevase tsükli lõpuks, kui selle alusel määratletakse 28 päevane
survetugevus.
4.1.10 Praod ja vigastused
Tarindeid tohib osaliselt koormata betooni 70% tugevuse saavutamisel nimitugevusest. Tuleb
hoiduda löökidest, liigsest survest ja toodete painutamisest, mis võib põhjustada pragusid ja
väljalööke. Tulemuseks võib olla tarindi või tema osa tunnistamine kasutuskõlbmatuks.
4.1.11 Ajutine liikluskorraldus
Ajutine liikluskorraldus on Töövõtja lahendada.
Ajutise liikluskorralduse tegemisel arvestada, et ehituse ajal oleks tagatud vähemalt
laiusgabariit 3,5 meetrit ja kõrgusgabariit 4,6 meetrit. Juhul kui see ei ole osade ehitustööde
ajal võimalik, siis näha ette ümbersõit. Ümbersõit on võimalik korraldada mööda
põhimaanteed nr 4 (Tallinn-Pärnu-Ikla) ja kõrvalmaanteed nr 11401 (Laagri-Harku).
5 KASUTUS-JA HOOLDUSJUHEND
Viadukti ei tohi ekspluatatsiooni käigus üle koormata, maksimaalsed koormused on toodud
punktis 2.1.2.
ÜLEVAATUSED
5.1.1 Üldist
Konstruktsiooni seisukorda tuleb järgida peale ehituse valmimist garantiiperioodi vältel
üheaastase intervalliga, hiljem sooritada korralised ülevaatused intervalliga 2x aastas,
soovitavalt kevadel ja sügisel.
Järeltõmmatud betoonkonstruktsioonid ei vaja tavalistest betoonkonstruktsioonidest erinevat
hooldust ning juurdepääs ankrutsoonidele ja ankrutele pingesarruse relaktsiooni
kontrollimiseks ei ole vajalik, kuna peale pingutustööde lõppu teostatakse ka injekteerimine,
mistõttu konstruktsioonis tekitatud surve kantakse lõpptulemusel betoon-konstruktsioonile
üle mitte ainult ankrutsoonides, vaid ka läbi injektsioonimördi, mistõttu konstruktsiooni
töötingimused ekspluatatsioonis ei erine tavalisest eelpingestatud või raudbetoonist, kus
samuti puudub juurdepääs näituseks armatuurterasele selle inspekteerimiseks. Järeltõmmatud
raudbetoonkonstruktsiooni plussiks võrreldes tavaraudbetooniga on asjaolu, et järeltõmmatud
konstruktsioonis peab olema sildadel ja viaduktidel tõenäolises koormuskombinatsioonis
tagatud dekompressioon ehk pragude tekke oht konstruktsioonis on minimiseeritud.
Oü Järelpinge Inseneribüroo Töö nr 413 Põhiprojekt
Saue vald
Topi raudtee viadukt
Faili nimi: 413_PP_TS4-3-01_Topi-Seletuskiri_v02.docx Konstruktsioonid 18.11.2020
16/17
5.1.2 Pidev jälgimine
Pidev jälgimine toimub igapäevase teede kontrollimise käigus. Jälgimise eesmärgiks on
ennetavalt avastada liiklusohutust mõjutavad või liikluse sujuvust takistavad tegurid. Kui
jälgimise käigus ei leita erilisi defekte, siis ei ole vaja koostada ülevaatuse akti.
Ülevaatuste ja hoolduse käigus jälgitakse tekiehituse ja sammaste ja tugiosade olukorda
sedavõrd, kui see on visuaalse jälgimisega tuvastatav. Tähelepanu pöörata
deformatsioonidele, pragudele, vigastustele, nende ilmnedes toimida vastavalt EVR Infra
tegevuseeskirjale. Avastatud pragudest, vajumitest, läbipainetest informeerida kohe ka
Projekteerijat.
Konstruktsioonilaagrite hooldamisel lähtuda konkreetse tootjatehase ettekirjutustest.
5.1.3 Tööohutus
Tööde teostamise käigus lähtutakse vastavate tööoperatsioonide juures kehtestatud
ohutustehnika juhistest vastavale tööle ja ametkondade juhenditest, kelle vastutusalas
töötatakse.
Töö tegemise ajal tuleb järgida raudteel töötamise ohutuseeskirja. Liikluskatkestuse ajal
tehtavate tööde teostamise projekt kooskõlastada AS EVR Infra-ga (Eesti Raudtee).
Ülevaatuste läbiviimine viadukti peal on võimalik kasutades teenindusteed, viadukti all
ligipääs sammastele ja tugiosadele on raskendatud seoses kaldpinnaga, tuleb kasutusele võtta
redeli või tõstuki sarnased abivahendid. Ülevaatuste toimumise ajaks võib rajada
vaisammastele ligipääsuks ajutised puidust käiguteed (pikali redel) ning kasutada
libisemiskindla tallaga jalanõusid.
Enne töö algust tuleb koostada töötamisjuhend. Juhendada kõiki asjaosalisi töötajaid ja võtta
neilt juhiste saamise kohta allkiri
6 VALMINUD VIADUKTI VASTUVÕTMISE-ÜLEANDMISE KORD
Valminud viadukti tehniline lahendus ja konstruktsioonid ning seadmed peavad võimaldama
viadukti ekspluateerimist AS EVR Infra Tegevuseeskirjas ja selle lisades ettenähtud korrale.
Pärast viadukti ja pealesõitude väljaehitamist on vajalik teostada nende kasutusele võtmine,
mille kooseisus teostatakse viadukti katsetamine vastava programmi alusel, lähtudes „СНиП
3.06.07-86. Мосты и трубы. Правила обследований и испытаний“ nõuetest. Vastava
kvalifikatsiooniga isik või asutus koostab programmi, arvestades asjast huvitatud
organisatsioonide ettepanekuid. Programm peab kajastama põhiülesanded ja ühised huvid
ettevõetud töödele, näitama uurimistööde mahtu ja sisu, määrama konstruktsioonid ja nende
elemendid (lõiked), mida uuritakse katsetuste ajal, koormused staatiliste ja dünaamiliste
katsetuste ajal, tehniliste aruandedokumentide koosseis ja tüübid. Programm
kooskõlastatakse tellijaga – (organisatsiooniga, milline teostab rajatise ehitamist või
ekspluatatsiooni ja kinnitatakse organisatsiooni juhataja poolt, kelle alluvuses on tööde
teostajad). Kasutusele võetud viadukt ja pealesõidud peavad olema “sissesõidetud”. Raudtee
sissesõitmise ajal ja viadukti kasutusele võtmisel piiratakse rongide liikluskiirust ajutiselt
kuni 40km/h. Aktid sissesõitmise, uurimiste ja katsetamiste kohta on vaja esitada koos
täitedokumentatsiooniga.
Töövõtja vastutab liikluse eest kuni uue raudtee viadukti dünaamiline katsetus on edukalt
läbi viidud. Katsetuse ajal ei saa viadukti all ehitustöid teha, ega liigelda. Töövõtja peab ette
nägema kõiki töid, mis on vajalikud objekti käiku andmiseks.
Viadukti üleandmine-vastuvõtmine teostatakse peale katsetuse edukat läbimist. Peale Topi
raudteeviadukti valmimist antakse valminud viadukt AS EVR Infra bilanssi.
Antud rajatise Tellija kui ka Töövõtja peavad ette nägema ja andma AS EVR Infra
viieaastase garantii.
Oü Järelpinge Inseneribüroo Töö nr 413 Põhiprojekt
Saue vald
Topi raudtee viadukt
Faili nimi: 413_PP_TS4-3-01_Topi-Seletuskiri_v02.docx Konstruktsioonid 18.11.2020
17/17
ÜLEVAATUSED
6.1.1 Üldist
Konstruktsiooni seisukorda tuleb järgida peale ehituse valmimist garantiiperioodi vältel
üheaastase intervalliga, hiljem sooritada korralised ülevaatused 5 aastase intervalliga.
7 KESKKONNAKAITSE
JÄÄTMEKÄITLUS
Ei käsitleta
8 LISAD
Seletuskirja koostajad : Sven Naadel [Tippige
koostaja
(allkiri) nimi]
Martin Meisalu
(allkiri)
Oü Järelpinge Inseneribüroo Töö nr 413 Põhiprojekt
Saue vald
Topi raudtee viadukt
Faili nimi: 413_PP_TS4-3-01_Topi-Seletuskiri_v02.docx Konstruktsioonid 18.11.2020
Täiendav 1,7 m
pikk lõik tugimüüri
Drenaažikaev tõsta projekteeritud
nõlvaga samasse tasapinda.
1 PA2
36,10
1.
0.50
00
50 .50
3. 0
0
Drenaaži ja sadeveetorustiku 00 2.
0
3.
3.
kaevud tõsta projekteeritud 0.50
85
2.
nõlvaga samasse tasapinda.
70
68
0 2.
4.
0
80
.0
0.
31 .00
50
Täiendav 3,8 m 20
50
pikk lõik tugimüüri 2.
0.
5.
N
50
00
00
2.
09
50 W E
+4
3.
84
0
1.00 0.5
PA1
35,60 1
S
3.
85
89
+3
89
0
Sadevee ärajuhtimine
olemasolevasse sadeveetorustikku
Viadukti nr1. all
TINGMÄRGID
KINNISTU PIIR
PROJEKTEERITUD TEE TELG
PROJEKTEERITUD NÕLVAD
PROJEKTEERITUD KIVIKINDLUSTUSEGA NÕLVAD
PROJEKTEERITUD BALLASTIKIHI NÕLVAD
PROJEKTEERITUD TOPI VIADUKT
Nr. Muudatus Muutja Kuupäev
PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE KATENDI TAASTAMINE
PROJEKTEERITUD KÕNNITEE KATENDI TAASTAMINE Tellija:
11.11.20 413_PP_TS4-4-001_v02_Asendiplaan.dwg
PROJEKTEERITUD VIADUKTI SADEVEETORUSTIKU ÜHENDUS AS Eesti Raudtee
Asukoht:
XREF: 413_PP_TS-10-001_geoalus.dwg
PA1
35,60 GEOLOOGILISE UURINGU PUURAUK
Nõmme linnaosa
Tallinn, Harju maakond
Märkused: Kadaka tee 4 MTR nr: EEP003350 Projekti nr: Projekti nimi:
10621 Tallinn www.stricto.ee EPE001058
1. Geoaluse on koostanud REIB OÜ (2020. a töö nr TT-5486-2). Reg.nr. 12175455
[email protected] ELK000047 Keila-Pääsküla 2. peatee rajatiste projekteerimistööd
Geoaluse koordinaadid riiklikus L-Est 97 süsteemis, kõrgused Projekteeris: Ando Funk 413 Topi viadukt
EH2000 süsteemis. Projektijuht: Ando Funk
2. Raudtee projekt koos tehnovõrkudega lahendatakse AS Eesti Joonise nr: Joonise nimi: Staadium:
Raudtee projekteeritava tööga "Blokkpost 89. km - Pääsküla km Topi viadukt PÕHIPROJEKT
89,05-92,87" (töö nr 20-2020).
IMAGE:
Kuupäev: 4-101 Asendiplaan Mõõtkava:
3. Sõidutee katendi taastamised on näidatud joonisel 6-102. 11.11.2020 1:250
0 1
Järelpinge Inseneribüroo OÜ
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Teie 02.12.2020
Amet
[email protected] Meie 09.12.2020 nr 15-2/20/47414-4
Endla 10a
10142, Tallinn
Topi viadukt 2 ehitusloa eelnõu kooskõlastamine
märkustega
Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Saue valla Laagri aleviku
Keila-Tallinn 87,2-91,1 km kinnistule (katastritunnus 72703:001:0190) Keila -Pääsküla 2 peatee
ehitusloa eelnõu (menetlus nr 23280) Topi raudteeviadukt 2 püstitamiseks.
Kinnistu asub osaliselt riigitee 11420 Saku - Laagri km 5,315-5,365 kaitsevööndis.
Ehitusloa aluseks on Stricto Project OÜ töö nr 413 (rev 18.11.2020) „Laagri alevik Saue vald
Harju maakond Keila - Pääsküla 2.peatee rajatiste projekteerimistööd. Topi viadukt“. Rajatisele
on koostatud ekspertiis Ehituse ja Tarkvara Inseneribüroo OÜ töö nr 134-11-20 „Keila – Pääsküla
2. peatee rajatiste põhiprojektide ekspertiis. Topi viadukti ekspertiis“. (Ekspert Siim Iidnurm
15.11.20.)
Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 ja § 99 lg 3 ja tuginedes ekspertiisile, kooskõlastame
ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale
kaldumiseks tingimusel, et eelnõud täiendatakse kõrvaltingimusega: Topi liiklussõlmes
raudteerajatiste nõuetekohaseks majandamiseks võtta üle Topi raudteeviadukt I. Raudteeseaduse
§ 2 punkti 14 kohaselt on raudteeinfrastruktuuriettevõtja on raudtee-ettevõtja, kelle ülesanneteks
on avalikul raudteevõrgustikul raudteeinfrastruktuuri majandamine, käitamine, hooldamine ja
uuendamine ning raudteeinfrastruktuuri arendamises osalemine vastavalt raudteeseaduse § 73
lõikes 1 nimetatud tegevuskavale. Eesti Raudtee AS põhitegevusalaks on põhikirja kohaselt
raudteeinfrastruktuuri majandamine, sh avaliku raudtee kasutusse andmise korraldamine, vastutus
raudteeinfrastruktuuri või selle osa ehitamise, remondi ja hooldamise eest, samuti
raudteeinfrastruktuuri juhtimis- ja ohutussüsteemi haldamine. Samas Maanteeameti
põhikirjaliseks ülesandeks raudteerajatiste majandamine ei ole.
Lähtudes eeltoodust soovime lõpetada lepingu isikliku kasutusõiguse seadmise Keila-Tallinn 87,2-
91,1 km kinnistule (katastritunnus 72703:001:0190), mis on seatud Topi raudteeviadukt I
rajatisele.
Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega:
1. Esitada enne ehituse algust ajutine liikluskorraldus Maanteeametile kooskõlastamiseks.
Arvestada ajutise liikluskorralduse koostamisel minimaalse kõrgusgabariidiga 4,5m
(gabariidiväravad paigaldada ringristmikul mahapööretele).
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
2. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed
või selle korrakohast kasutamist.
3. Vastavalt EhS § 72 lg 2 on tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik kohustatud lubama
kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise, mistõttu
ehitiste ehitamisel peavad olema tagatud majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse
nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ toodud
nõuded külgnähtavuse ja ristumiskoha nähtavuskolmnurga kohta.
4. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu.
5. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele.
Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne
riigiteele sõitmist.
6. Maanteeamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks
välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisad: Topi raudteeviadukt 2 põhiprojekt
Krista Einama
58627026
[email protected]
2 (2)