Pärnumaa Tori vald Kilksama kergliiklustee

TORI VALLAVALITSUS KORRALDUS Sindi 2. detsember 2020 nr 882 Projekteerimistingimuste väljastamine Tori Vallavalitsus kavandab „Säästva linnalise liikuvuse ning inim- ja keskkonna-sõbraliku avaliku linnaruumi arendamine“ meetme raames jalg- ja jalgrattateede võrgustiku rajamist valla territooriumile tiheasustusalade ühendamiseks. Projekteerimistingimusi menetletakse Sauga alevikus ja Kilksama külas Jänesselja-Urge tee ääres lõigus Tallinn-Pärnu-Ikla maantee kuni Konnakotka tee. Kavandatud jalg- ja jalgrattatee lõik on näidatud ka kehtivas Sauga valla üldplaneeringus (kehtestatud Sauga Vallavolikogu 05.12.2016 otsusega nr 97). Meetme eesmärgiks on linnalähedaste asulate ühendamine jalg- ja jalgrattateedega ühtseks võrgustikuks. Käesolev teelõik on II etapp Sauga ja Sindi asulate vahelise jalg- ja jalgrattateede rajamiseks, mis liidab võrgustikku ka Urge ja Kilksama elamualad. Urge ja Sindi vaheline jalg- ja jalgrattatee lõik valmis 2019. aastal. Lisaks asulate ühendamisele on jalg- ja jalgrattateede eesmärgiks võimalikult paljude asulate läheduses asuvatele asutustele ja elamutele tagada juurdepääs jalg- ja jalgrattateelt. Kolmandaks täidab jalg- ja jalgrattatee rekreatsiooni ja rahvatervise edendamise eesmärki. Võttes arvesse eeltoodud eesmärke kaalus Tori vallavalitsus antud piirkonna osas erinevaid trassikoridore: Variant A. Piki Lepplaane tee lõunapoolset äärt Urge suunal kuni Ladva teeni Kogu pikkuses välja ehitatuna võiks täita võrgustamise eesmärki sõltuvalt edasisest trassivalikust. Olemasolevate asutuste ja elamute ühendamine kesine, rekreatsiooni ja rahvatervise eesmärki võiks täita, kuid eeldab inimeste suunamist trassile, kuivõrd see ei lähtu otse keskusest. Läbitavaid kinnistuid samas suurusjärgus kui trassikoridori C korral. Olemasolevad kehtivad detailplaneeringud ei näe trassikoridori ette. Bussiliiklusest eemal. Variant B. Piki Jänesselja-Urge tee põhjapoolset äärt Urge suunal kuni Konnakotka teeni. Täidab kogu pikkuses väljaehitatuna võrgustamise eesmärki, järgides sama trassikoridori. Olemasolevate asutuste ja elamute ühendamine hea, tee ületamise vajadused peamiselt Tallinn-Pärnu-Ikla maanteepoolses lõigus. Rekreatsiooni ja rahvatervise eesmärki täidab olemasolevate jalg- ja jalgrattateede loogilise jätkuna. Läbib enam kinnistuid kui trassikoridori C korral. Olemasolevad kehtivad detailplaneeringud ei näe trassikoridori ette. Mahukam ettevõtluse poolt hõivatud alade ümberkorraldamise vajadus kui trassikoridoride A ja C korral. Läbib keeruliste omandisuhetega kinnistuid ning 1 põllumajandusmaana kasutusel olevat kinnistut. Jääb ühistranspordi trassile. Liiklusohutuse seisukohast mõnevõrra parem kui trassikoridor C. Variant C. Piki Jänesselja-Urge tee lõunapoolset äärt Urge suunal kuni Konnakotka teeni. Täidab võrgustamise eesmärki kogu pikkuses välja ehitatuna sama trassikoridori järgides. Olemasolevate asutuste ja elamute ühendamine hea, tee ületamise vajadused peamiselt lõigu Konnakotka tee poolses otsas. Rekreatsiooni ja rahvatervise eesmärki täidab olemasolevate jalg- ja jalgrattateede loogilise jätkuna. Läbib vähem kinnistuid kui trassikoridori B korral. Kehtivad detailplaneeringud puuduvad. Ettevõtluse poolt hõivatud alade ümberkorraldamise vajadus sisuliselt puudub, kui tagatakse olemasolevad juurdepääsud. Täiendavad kitsendused erakinnistutele võrreldes variantidega A ja B on väikseimad, võttes arvesse juba olemasolevaid tehnovõrkude piiranguid. Lõigu Konnakotka tee poolses otsas konfliktivõimalus olemasoleva elamu õuealaga. Trassikoridoriga B võrreldes keerulisem lahendus Jänesselja-Urge tee ning Allikivi tee ristmikul. Jääb ühistranspordi trassile. Arvesse võttes rajatava jalg- ja jalgrattatee eesmärke, võimalikku riivet kolmandate isikute õigustele, varasemalt rajatud tehnovõrke ning neist tulenevaid kitsendusi, on kõige mõistlikum ja otstarbekam valikuvariant C. Valitud teekoridor on jalg- ja jalgrattateede võrgu ühendamiseks sobivaim. Projekteerimistingimuste vajadus tuleneb ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lõikest 1 ja sama seaduse lisas 1 nimetatud ehitusloakohustusliku tee ehitamiseks, kui planeeringuga ei ole tee asukoht täpselt määratud. Kavandatav jalg- ja jalgrattatee on avalikuks kasutamiseks mõeldud kohalik tee EhS § 92 lõigete 5 ja 7 mõistes. Tee kavandamine ja ehitamine toimub avalikes huvides. Projekteerimistingimuste koostaja on Tori Vallavalitsus. Kontaktisikuks on vallaarhitekt (Kristjan Kullerkan, [email protected] +372 44 20 721). Kavandatav jalg- ja jalgrattatee kulgeb järgmistel Tori vallale kuuluvatel kinnistutel: Selja tee 1a (73001:001:1526; 28198 m2; Üh 100%) Lauka tee 2 (73001:001:1194; 2026 m2; Üh 100%) Allikivi tee (73001:001:1420; 6172 m2; L 100%) Kavandatav jalg- jalgrattatee kulgeb järgmistel erakinnistutel: Selja tee 1 (73001:001:0046; 1423 m2; E 100%) Selja tee 3 (73001:001:0269; 1792 m2; E 100%) Selja tee 3a (73001:001:0378; 1836 m2; T 100%) Selja tee 7 (73001:001:0136; 13135 m2; T 100%) Selja tee 5 (73001:001:1389; 28076 m2; T 100%) Selja tee 13 (73001:001:0814; 3043 m2; T 100%) Selja tee 15 (73001:001:0138; 10984 m2; T 100%) Selja tee 17 (73001:001:0139; 72643 m2; T 100%) Uus-Allikivi (73001:001:0418; 6,32 ha; Mt 100%) Vana-Paiso (73001:001:0352; 4,92 ha; Mt 100%) Ruusaaugu (73001:001:0350; 10,77 ha; Mt 100%) Selja tee 21 (73001:001:0155; 9033 m2; T 100%) Selja tee 21a (73001:001:0361; 6262 m2: T 100%) Viira (73001:001:0354; 11,89 ha; Mt 100%) Ees-Sarapuu (73001:001:0240; 14,45 ha; Mt 100%) 2 Metsa-Põnga (73001:001:0311; 4,45 ha; Mt 100%) Uus-Lepiku (73001:001:0244; 8,75 ha; Mt 100%) Kavandatav jalg- ja jalgrattatee kulgeb järgmistel riigile kuuluvatel kinnistutel: 19214 Jänesselja-Urge tee (73001:001:0306; 3,23 ha; L 100%; vol: MNT) 19214 Jänesselja-Urge tee L1 (73001:001:1273; 1587 m2; L 100%; vol: MNT) Lisaks ristub kavandatav jalg- ja jalgrattatee Selja tee 1c (80901:001:0367; 6016 m2; sihtotstarbeta maa 100%) kinnistuga, mis on jätkuvalt riigi omandis olev katastriüksus, mille osas on maareform lõpule viimata. Vastavalt EhS § 31 lg 3 kaasab pädev asutus menetlusse taotluses märgitud kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku. Projekteerimistingimuste eelnõu esitati 05.11.2020. a kirjaga nr 6- 2.2/3260 arvamuse avaldamiseks eelpool loetletud eraomandisse kuuluvate kinnistute omanikele, kelle kinnistuid kavandatav jalg- ja jalgrattatee võib puudutada, Maanteeametile 19214 Jänesselja-Urge tee ning 19214 Jänesselja-Urge tee L1 kinnistute osas ning Maa-ametile Selja tee 1c katastriüksuse osas. Viira kinnistu (katastritunnus 73001:001:0354) omanik ja Vana-Paiso kinnistu (katastritunnus 73001:001:0352) esindaja (omaniku poeg) andsid vastavalt 13.11.2020. a ja 09.11.2020. a e-kirja teel teada, et on põhimõtteliselt nõus kergliiklustee rajamisega kui kompenseeritakse kergliiklustee ja selle kaitsevööndi alla jääv maa-ala. Selja tee 15 (katastritunnus 73001:001:0138) esindaja andis 13.11.2020. a e-kirjaga teada, et on tutvunud arvamuse avaldamiseks esitatud materjalidega ja soovib edaspidi saada jooksvalt informatsiooni projekti edenemise osas. Selja tee 3 (katastritunnus 73001:001:0269) ühe omaniku esindaja (omaniku poeg) andis telefoni teel teada, et omanik on põhimõtteliselt nõus kergliiklustee rajamisega. Metsa-Põnga kinnistu (katastritunnus 73001:001:0311) omaniku esindaja (tütar) andis 13.11.2020. a e-kirja teel teada, et omanik eelistaks oma kinnistul olemasoleva olukorra jätkumist, kuid projekti vältimatuse korral on nõus teatud leevendusmeetmete rakendamisel taluma tema kinnistu õueala läbivat kergliiklusteed. Uus-Allikivi kinnistu (katastritunnus 73001:001:0418) omaniku esindaja, olles eelnevalt palunud vastamistähtaja pikendamist, andis 30.11.2020. a toimunud e-koosolekul teada, et ei ole põhimõtteliselt kergliiklustee rajamise vastu, kuid eeldab läbirääkimiste jätkumist asjaõiguslike kokkulepete sõlmimiseks. Selja tee 17 (katastritunnus 73001:001:0139) omanik, olles eelnevalt palunud vastamistähtaja pikendamist, teatas 25.11.2020. a kirjaga, et nende jaoks on oluline, et kergliiklustee rajamisega ei halveneks nende kinnistu sademe- ja heitvee käitlemise võimalused ning säiliks ülegabariidiliste veoste ja rasketehnika juurdepääs kinnistule. Uus-Lepiku kinnistu (katastritunnus 73001:001:0244) omanik ei avaldanud arvamust projekteerimistingimuste väljastamise eelnõule, kuid on varasemas kirjavahetuses (12.10.2020. a) teatanud, et on nõus kergliiklustee rajamisega tema kinnistule. Selja tee 21 (katastritunnus 73001:001:0155), Selja tee 21a (katastritunnus 73001:001:0361), Ruusaaugu kinnistu (katastritunnus 73001:001:0350), Selja tee 1 (katastritunnus 73001:001:0046) korteriühistu ega ükski korteriomanikest, Selja tee 3 (katastritunnus 73001:001:0269) kaks omanikku, Selja tee 3a (katastritunnus 73001:001:0378), Selja tee 5 (katastritunnus 73001:001:1389), Selja tee 7 (katastritunnus 73001:001:0136) ja Selja tee 13 (katastritunnus 73001:001:0814) kinnistute omanikud ei esitanud kirjalikke vastuväiteid ega ettepanekuid ehitusseadustiku § 31 lg 6 ettenähtud aja jooksul, millest tulenevalt luges Tori Vallavalitsus projekteerimistingimuste eelnõu vaikimisi kooskõlastatuks ning eeldas, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada. 3 Ees-Sarapuu kinnistu (katastritunnus 73001:001:0240) omanik andis 13.11.2020. a e- kirjaga teada, et ei ole nõus talle arvamuse avaldamiseks esitatud dokumendiga ega ka temale kuuluva maa vallale kinkimisega, kuna see kinnistu on tema jaoks äritsemise vahend. Saadetud e-kirjas ei ole välja toodud põhjendusi, selgitusi ega omapoolseid soove/ettepanekuid. Sisuliselt võib mõista, et kinnistu omaniku põhiprobleemiks on kinnistu väärtuse vähenemine. Antud kinnistu omanikule on selgitatud, et kõigi kergliiklustee alla jäävate eraomanikega proovitakse jõuda kokkuleppele maakasutuse ja selle tingimuste (sh tasu) osas. Kui kokkuleppele ei jõuta, siis on eelnõuga ühtlasi antud teada, et teatud juhtudel avalikes huvides seatud eesmärgi saavutamiseks võimalik ka sundvõõrandamine või sundvalduse seadmine. Nimetatud meetmete rakendamine ei tähenda, et sundi rakendades võetakse kinnistu ära, vaid nagu seaduses on sätestatud, siis sundvõõrandamisel või sundvalduse seadmisel tasutakse omanikule kohast hüvitist seaduses sätestatud määral. Seega saab maa kasutamine kompenseeritud ning omanikku ei panda rahaliselt halvemasse olukorda. Lisaks, arvestades kergliiklustee paiknemist sellel 14,45 ha suurusel kinnistu ühes otsas, siis ei takista kavandatav kergliiklustee kinnistu omanikku kasutamast ülejäänud kinnistut. Seega ei ole Ees-Sarapuu omaniku poolt väljendatud seisukohad piisavad, et mitte väljastada projekteerimistingimusi. Kinnistu kasutamiseks õigusliku aluse saamine lahendatakse edasises menetluses. Vastavalt EhS § 31 lg 4 esitab pädev asutus projekteerimistingimuste eelnõu vajaduse korral kooskõlastamiseks asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega. Kuivõrd projekteerimistingimustega haaratud ala jääb riigimaantee 19214 Jänesselja-Urge kaitsevööndisse esitas Tori vallavalitsus projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks Maanteeametile. Maanteeamet esitas oma nõuded riigitee nr 19214 km 0,025-2,440 kaitsevööndis jalgratta- ja jalgtee ja valgustuse projekti koostamiseks 9.11.2020. a kirjaga nr 15-2/20/51126-2 (korralduse lisa nr 2). Vastavalt EhS § 31 lg 4 esitab pädev asutus projekteerimistingimuste eelnõu vajaduse korral kooskõlastamiseks asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega. Kuivõrd projekteerimistingimustega haaratud alale jäävad maaparandussüsteemid (TOPI II 6114870010221001, KESKUSE (PÄRNU) 6114870010011001 ja 6114870010210002) ja maaparandussüsteemi KESKUSE (PÄRNU) 61148700102100021M eesvool, esitas Tori vallavalitsus projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks Põllumajandusametile. Põllumajandusamet kooskõlastas arvamuse avaldamiseks esitatud eelnõu 13.11.2020. a kirjaga nr 14.2-1/30805 (korralduse lisa nr 3). Vastavalt EhS § 31 lg 4 p 2 esitab pädev asutus vajaduse korral projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks isikule või asutusele, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Kuivõrd projekteerimistingimustega haaratud alale jääb geodeetiline punkt nr 11 koos kaitsevööndiga, esitas Tori vallavalitsus projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks Maa-ametile. Maa-ameti 12.11.2020 kirjaga nr 6-3/20/16058-2 anti teada, et Maa-amet ei esita vastuväiteid jalg ja jalgrattateede projekteerimistingimuste eelnõule ning et hetkel reformimata Selja tee 1c (katastritunnus 80901:001:0367) maaüksus ei ole vajalik riigi ülesannete täitmiseks ja on otstarbekas anda kohaliku elu korraldamiseks Tori valla munitsipaalomandisse. Vastavalt EhS § 31 lg 4 p 2 esitab pädev asutus vajaduse korral projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks isikule või asutusele, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Projekteerimistingimuste eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks ala paiknevate tehnovõrkude valdajatele Elektrilevi OÜ-le, Telia Eesti AS- ile, AS-le Connecto ning Sindi Vesi OÜ-le. Elektrilevi OÜ andis 25.11.2020. a e-kirjaga 4 teada, et kergliiklustee on planeeritud Elektrilevi OÜ-le kuuluva 10 kV kaabli Jänese II:SAV peale ning projekteerimiseks on vajalik küsida tehnilised tingimused mitteelektriprojektidele. Telia Eesti AS, AS Connecto ning Sindi Vesi OÜ ei esitanud kirjalikke vastuväiteid ega ettepanekuid ehitusseadustiku § 31 lg 6 ettenähtud aja jooksul, millest tulenevalt luges Tori Vallavalitsus projekteerimistingimuste eelnõu vaikimisi kooskõlastatuks ning eeldas, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada. Vastavalt EhS § 31 lg 1 otsustab pädev asutus keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse projekteerimistingimuste menetluse käigus. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 mõistes ei kaasne Sauga alevikus ja Kilksama külas Jänesselja-Urge tee ääres lõigus Tallinn-Pärnu-Ikla maantee kuni Konnakotka tee jalg- ja jalgrattatee rajamisega olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju hindamise ega eelhindamise läbiviimine ei ole Tori Vallavalitsuse hinnangul vajalik. Vastavalt EhS § 27 lg 5 teavitab pädev asutus kinnisasja omanikku seitsme päeva jooksul avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse ilmnemise päevast arvates, kui projekteerimistingimuste andmise käigus selgub, et nende kehtestamine võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse. 15.10.2020. a toimus Sauga teenuskeskuses koosolek jalg- ja jalgrattatee projekti tutvustamiseks. Käesoleva korralduse eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks eelpool nimetatud isikutele ja asutustele 05.11.2020. a kirjaga nr 6-2.2/3260. Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks ehitusseadustiku § 26 lõike 2 punkti 1, § 28 ja § 99 lg 1 ning Tori Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku, planeerimis- ja ehitusalase tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve korraldamine Tori vallas“ § 3 punkti 11, annab Tori Vallavalitsus k o r r a l d u s e: 1. Väljastada projekteerimistingimused koos lisadega Tori vallas Sauga alevikus ja Kilksama külas Jänesselja-Urge tee ääres lõigus Tallinn-Pärnu-Ikla maantee kuni Konnakotka tee jalg- ja jalgrattatee rajamiseks ning selleks vajaliku ehitusprojekti koostamiseks järgmiselt: 1.1 Ehitusprojekt peab vastama majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusele nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded”; 1.2 Rajatise ehitamisel pidada kinni majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrusest nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded”; 1.3 Tee projekteerimisel võtta aluseks majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid”; 1.4 Projekteeritava tee liik: jalg- ja jalgrattatee; 1.5 Projekteeritava tee lähtetase: rahuldav; 1.6 Projekteeritava tee projektkiirus: vastavalt tee liigile, lähtetasemele ja tee laiusele; 1.7 Projekteeritava tee kate: asfaltbetoon; 1.8 Projekteeritava tee suurim lubatud teljekoormus: vastavalt projektlahendusele; 1.9 Projekteeritava tee laius: olenevalt ruumilistest võimalustest 1,5 – 2,5 m; 1.10 Kohtades, kus jalg- ja jalgrattatee külgneb otseselt tänavaga, kasutada äärekiviga lahendusi, mujal kruusatatud pervega lahendust; 1.11 Projektiga tuleb anda ka sademeveelahendus sh külgnevate kinnistute sadeveelahendus kui kavandatav jalg- ja jalgrattatee mõjutab kinnistute 5  sadeveesüsteeme. Kohtades, kus teeperve laius ei võimalda kasutada kraavi ja jalg- ja jalgrattatee kooslust, tuleb projekteerida kinnine sademeveesüsteem; 1.12 Projektiga tuleb lahendada ka mahasõidud ja juurdepääsud jalg- ja jalgrattateega külgnevatele kinnistutele arvestades olemasolevaid liikumisteid ning ülegabariidilise ja rasketehnika liikumisega Selja teelt Selja tee 5, 15 ja 17 kinnistutele; 1.13 Projektiga tuleb lahendada ka nõuetekohased bussipeatuste kohad (pingiga ooteplatvorm või katusealune) jalg- ja jalgrattateega samal pool teed ning rajada vajalikud ülekäigukohad. 1.14 Projekteerida nõuetekohane välisvalgustus kogu jalg- ja jalgrattatee lõigu ulatuses. 1.15 Projektlahendus tuleb vormistada kehtivale geodeetilisele alusplaanile mõõtkavas M 1:500. Geodeetiline alusplaan saata eraldi Tori Vallavalitsusele e-posti aadressil [email protected] ; 1.16 Tee ehitusprojekt tuleb enne ehitusloa taotlemiseks esitamist kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega, kelle tehnovõrkude kaitsevööndis projekteeritav ehitis asub. 2. Projekteerimistingimused kehtivad viis aastat alates nende väljastamisest. 3. Korraldus jõustub teatavakstegemisest taotlejale. 4. Korraldust võib vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Tori Vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Luur (allkirjastatud digitaalselt) vallavanem Siiri Jõerand vallasekretär 6  Tori Vallavalitsus Teie 03.11.2020 nr 6-2.2/3260 [email protected] Meie 09.11.2020 nr 15-2/20/51126-2 Riigitee nr 19214 km 0,025-2,440 kaitsevööndis jalgratta- ja jalgtee ja valgustuse projekti koostamise nõuded Olete taotlenud Maanteeametilt nõuded Pärnu maakonnas Tori vallas riigitee nr 19124 km 0,025- 2,440 kaitsevööndiga kattuvale maa-alale ning osaliselt riigitee alusele maale Sauga alevikku ja Kilksama küla ühendava jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT) ehituse põhiprojekti (edaspidi projekt) koostamiseks. Tori Vallavalitsus soovib ehitada välja Sauga alevikku ja Kilksama küla ühendava JJT. Rajatav JJT on II etapp Sauga ja Sindi asulate vahelise jalgratta – ja jalgtee rajamise võrgustikust. Käesolev JJT lõigu pikkus on ligikaudu 2415 m. Käesolev JJT on kavandatud kohaliku teena ning ei kuulu riigitee koosseisu, mistõttu annab JJT ehituseks ehitusloa kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) EhS § 39 lg1 ja § 101 lg 1 alusel. Ehitusloa saab anda peale Maanteeameti poolset projekti kooskõlastust ja vajadusel riigitee aluse maa kasutusõiguse ja/või võõrandamise lepingute sõlmimist. Juhime tähelepanu, et vastavalt ehitusseadustiku (EhS § 99 lg 2) annab tee, välja arvatud riigitee, projekteerimistingimused koos liikluskorralduse nõuetega KOV. Arvestades avaliku huvi ja potentsiaalse maade võõrandamisega KOVile soovitame korraldada JJT projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena või läbi detailplaneeringu protsessi. MA huvi on riigitee püsimine ja korrakohane kasutamine. Nendel erandjuhtudel kus on vajadus JJT ehitada lõiguti riigitee mulde külge, tuleb vähemalt projekti sellele osale koostada ekspertiis ning ehitamine peab olema kaetud omanikujärelevalve lepinguga. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Tutvunud JJT paigutusega riigitee suhtes ja võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ning majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid), esitab Maanteeamet nõuded Sauga alevikku ja Kilksama küla ühendava JJT projekti koostamiseks: 1. JJT ehitamiseks koostada tee ehitusprojekt (edaspidi Projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusele nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. 2. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane tee ehitusprojekti koostamise ja valgustuse projekteerimise pädevus. 3. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja Maanteeameti juhenditest (www.mnt.ee). Tiheasustusalal võib juhinduda Eesti Standardist EVS 843:2016 “Linnatänavad”. 4. JJT ja selle kooseisu kuuluvad rajatised projekteerida üldjuhul väljaspoole riigiteealust maad. 5. Juhul kui JJT projekteeritakse riigitee alusele maale, tuleb projekti koosseisus esitada kasutusala või võõrandamise plaanid. Plaanidel tuua eraldi välja riigitee aluse maa kasutusse andmine tehnovõrgu teenindamiseks (teevalgustus, side- ja elektripaigaldised, sademeveekanalisatsioon vms). 6. Peale projekti kooskõlastust esitada taotlus Maanteeameti teemaa osakonnale [email protected] riigitee aluse maa kasutamiseks andmiseks või võõrandamiseks. 6.1. Juhul kui on kasutamiseks andmine, siis palume täita taotluse blankett „Riigivara kasutamiseks andmise taotlus“ (www.mnt.ee/et/ametist/blanketid). 6.2. Juhul kui võõrandamine, siis arvestada, et riigitee aluse maa võõrandamine JJT ehituse eesmärgil on riigivara valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu Vabariigi Valitsuse pädevuses vastavalt riigivaraseadusele (edaspidi RVS). 7. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada alljärgnevaga: 7.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102 kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ 7.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses. Mõõdistada ala piki riigiteed ja ristuvad teed, kraavid, vooluveekogud vähemalt 50 m projekteeritava trassi asukohast mõlemas suunas. 7.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja kontrollimiseks. 7.4. Alusplaanil tuua välja kavandatava valgustustrassi läheduses olevate puude võra ulatus. 7.5. Mõõdistada olemasolevad riigitee truubid ning hinnata truupide seisukord (vaatlus, pildistamine). Hinnang koos vajaliku pildimaterjaliga lisada seletuskirja. 7.6. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh kooskõlastuste vanus kuni üks aasta. 8. Juhul kui JJT projekteeritakse riigitee muldele, tuleb teostada geoloogilised uuringud riigitee muldkeha kohta vastavalt Majandus- ja taristuministri 24.04.2015 määrusele nr 32 „Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded“. Puurimine teostada südamikpuurimisega, puuri läbimõõt vähemalt 112 mm. Kõik vajalikud puuraugud riigitee muldes puurida vähemalt 50 m (võid valida ka 25-100 m) tagant läbi kõigi tee konstruktsioonide ning vähemalt 0,5 m mulde alustesse pinnastesse (looduslikku mulla kihti ja turvast arvestamata so kokku muld + 0,5 m). Uuringute tulemusena saadud pinnaste iseloomustused nimetuste, plastsus- ja filtratsiooninäitajate ja niiskuspiirkondadega kanda seletuskirja ja JJT pikiprofiilile. 9. Selgitada välja ning arvestada kehtivate planeeringute ning varem koostatud ja koostamisel olevate tee- ja valgustusprojektidega. 10. Projekti seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevöönd vastavalt EhS § 71 lg 2 ning 2 (5)  riikliku teeregistri kohased teede numbrid ja nimetused. Projekti seletuskirjas kirjeldada projekteeritud rajatiste paigutus riigitee suhtes (tee nr, nimetus, asukoha km). 11. Projektis käsitleda JJT seotud riigitee liikluskorraldus, liiklussagedus ning teised vajalikud näitajad, mis on avalikult kättesaadavad riiklikus teeregistris 12. JJT ühendada olemasolevate teede, bussipeatuste ning tõmbekeskustega. 13. JJT eraldada riigiteest eraldusribaga, mis on vajalik teehoiutööde teostamiseks sh lume kogumiseks, sademevete ärajuhtimiseks ning liiklusest tuleneva ohu vähendamiseks. Projekteeritava JJT ja riigitee vahelise eraldusriba minimaalne laius peab vastama normide tabeli 7.5 alusel lähtetasemele rahuldav ja olema vastav antud riigitee lõigus kehtivale kiiruspiirangule. Üksnes põhjendatult (näiteks olev hoonestus) ja Maanteeametiga eelnevalt kooskõlastatult (EhS § 99 lg 3 alusel) võib kasutada lühikestel lõikudel madalamat projekteerimise taset või äärekivi/piirdega lahendit. Palume teha meiega täiendavat koostööd Metsa-Põnga (kat.tunnus 73001:001:0311) kinnistuga külgneva lõigu eskiislahenduse väljatöötamisel. 14. NB! Arvestada lahenduse koostamisel ja lisada seletuskirja, et äärekiviga ristlõike vms puhul võib riigitee muldkeha nõlva lahti kaevata maksimaalselt 30 päevaks. 15. Tulenevalt riigitee 19214 2019.a ööpäevasest liiklussagedusest sõltuvalt projekteeritavast lõigust 571 kuni 1330 autot/ööp arvestades 20 aasta perspektiivse liikluse kasvuga, tuleb JJT kauguse ja eraldusriba laiuse määramisel arvestada olemasoleva riigitee IV klassi ristlõikele laiendamise vajadusega. 16. JJT projekteerida võimalikult pikas ulatuses ja asustusega ühele poole riigiteed ning vältida põhjendamatuid ristumisi riigiteega. 17. Projekteerida JJT katend, vajadusel riigitee katend laiendustel ja riigitee katete taastamine (koos materjalidele esitatavate minimaalsete nõuetega). 18. Koostada JJT tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos külgneva maanteega (kinnistu piirid, katted, muldkeha, veeviimarid, valgustus, tehnovõrgud jms). Joonistel määrata projekteeritud tee-elementide kaugused olemasoleva sõidutee välimisest servast. 19. Koostada JJT ja vajadusel riigitee liikluskorraldus vastavalt projekteeritud lahendusele. Riigiteele paigaldatavad liiklusmärgid projekteerida vastavalt standardile EVS 613. Liiklusmärgid peavad olema paigaldatud tsingitud postidel (Tuulerõhk – WL4 (EVS-EN 12899-1 tabel 8, lumekoormus sahkamisest - DSL1-DSL3)). Projektis näidata olemasolevad, likvideeritavad ja projekteeritud liikluskorraldusvahendid. 20. Projekteerida sademevete ärajuhtimise lahendus ja esitada vertikaalplaneerimise joonis. Lahendus peab tagama vete piki- ja põiksuunaline äravoolu projekteeritava ja olevate teede katetelt, muldkehast ja veeviimaritest. Joonistel näidata olemasolevad ja projekteeritud veeviimarid. Selgitada välja ja arvestada tööde maa-alal võimalike kevadiste ja sügiseste suurvetega. 21. Seletuskirjas märkida, et enne ehituse algust tuleb koostada riigitee ehitusaegse liikluskorralduse projekt ja kooskõlastada Maanteeametiga. 22. Lahendada projekti maastikukujunduse osa, milles määrata ootekodade, puhkekoha, pingi, aia, heki vm haljastuse asukoht ja rajamise nõuded. 23. JJT Valgustamisel tuleb vältida sõiduteel liiklejate pimestamist vm häirivat ja eksitavat mõju. Koostatud JJT valgusarvutuses peab olema näidatud sõiduteele langeva heleduse Lm väärtused. Projekteeritavatest JJT valgustitest ei tohi külgnevale sõiduteele langeda heledust rohkem kui: Lm=0,04 cd/m2 50-70 km/h alas ja Lm=0,03 cd/m2 90 km/h alas. Kui sõiduteele lubatavat maksimaalseid heleduse väärtusi ei ole võimalik tagada, siis tuleb lahendada JJT ja sõidutee valgustamine teevalgustusega või kombineeritult. 24. Enne valgustuspaigaldise üleandmist tellijale, teostada JJT valgustuse ehitaja poolt sõiduteele langeva valgustuse keskmise heleduse mõõtmised, veendumaks , et sõiduteele ei jõua JJT valgustitest heledust üle 0,03 või 0,04 cd/m2 kohta ning esitada valgustuse mõõtmise protokoll, mis vastab standardile EVS-EN 13201-4 :2015. 25. Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt standardile CEN/TR 13201- 3 (5)  1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valik. Valida konkreetsesse asukohta sobivad valgustid ja mastide optimaalne paigutus kasutades valgusarvutusprogrammi. 26. Mastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel nõutud vaba ruumi. Juhinduda vaba ruumi laiuse määramisel Normide tabelist 2.17 ja EVS 843 joonistest 5.2-5.5 ja ptk 10.6 Tänavavalgustus p 6. Juhul kui kitsastes tingimustes ei ole võimalik tagada teega külgnevat vaba ruumi, tuleb kavandada täiendavad liiklusohutuse meetmed (liiklusmärgid, piirded, ohutuse standardile EVS_EN 12767 klassile HE vastavad mastid). 27. Konfliktalade (ristmikud, ülekäigurajad, bussipeatus vms) valgustamisel peab arvestama projekti koostamisel kõigi liikluses osalejate ohutuse tagamise ja võimalusel liiklusohutuse parandamisega tuginedes Normide p 8.3 ja tänavatel EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus. 28. Teeületuskoha (-raja) spetsiaalse optikaga valgustuse projekteerimisel näha ette riigitee ja külgneva ala valgustamine teevalgustusega, et sõidukijuht märkaks õigeaegselt ületuskohale lähenevat kergliiklejat (EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus). 29. Projektis esitada valgustusarvutus koos valgustite valgustehniliste parameetritega ning nende valgustustehniliste arvutuste tulemustega, mis peavad olema vastavuses kehtiva standardiga. Valgustusarvutused esitada vähemalt alljärgnevas mahus: 29.1. hinnanguvälja isoliinide ja halliskaala mudelid, kus tingimused oleksid täidetud vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks riigitee, eraldusriba, JJT jt valgustatud alad (vajadusel näidata eraldi); 29.2. planeerimisandmetesse lisada valgustusklass, valgusti võimsus, valgustist väljuv valgusvoog (lm), valgustipunkti kõrgus, mastide vahe kaugus, konsooli kalle, konsooli pikkus. 30. Valgustusprojekti asendiplaani joonisele märkida: valgustusklass; valgusti number, võimsus, masti kõrgus, konsooli pikkus; mastide vahekaugused (m) ja kaugus sõidutee jt teede servast; toitekaablite iseloomulikud näitajad. 31. Vältida tehnovõrkude paigaldamist riigitee alusele maale. Põhjendatud juhul ja eelneva kokkuleppe alusel lähtuda tehnovõrkude projekteerimisel riigiteealusele maale Normidest ptk 8 „Tehnovõrgud“ ja Maanteeameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“ ning lisaks tehnovõrkude valdaja esitatud tehnilistest tingimustest. 32. Projektis näha ette ehitustöödega rikutud maa-ala (sh riigitee jt teede katendid, teepeenrad, muldkeha, veeviimarid vm) taastamine või korrastamine. 33. JJT projekteerimine era- või riigi omandis olevatele maaüksustele kooskõlastada maaomanikega krundijaotuskava/kasutusplaani alusel. 34. Projekt tervikuna kooskõlastada projektiga seotud tehnovõrgu valdajate, maaomanike ja ametkondadega. 35. Koostada kululoend vastavalt „Teetööde tehnilised kirjeldused“ kehtivale kirjeldusele. Palume arvestada, et kohaliku omavalitsuse (KOV) tellimisel ehitatud JJT ja valgustus jääb KOV omandiks ja hooldamisele sõltumata asukohast ja ehitise aluse maa omandivormist. Kavandatava JJT ja valgustuse projekteerimise, maade omandamise, ehitamise ja omanikujärelevalve teostamise kulud kannab KOV. Maanteeamet ei teosta põhiprojektide ekspertiisi ja ei vastuta projekti võimalike puuduste eest. Seetõttu palume huvitatud isikul tellida tee ehituse põhiprojekti ekspertiis vastavalt majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrusele nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ vähemalt osas kus JJT on erandkorras lõiguti riigitee muldkeha küljes. Ekspertiis tellida Maanteeameti poolt heakskiidetud projektlahendusele enne projekti kooskõlastamist/projektile nõusoleku andmist. Projekt (tekstiline osa - pdf, digitaalsed joonised - nii pdf kui ka dwg või dgn, kooskõlastused – pdf või ddoc) esitada Maanteeametile EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku saamiseks ja/või EhS § 99 lg 3 alusel kooskõlastamiseks e-posti aadressil [email protected] 4 (5) Käesolevad nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad 2 aastat allkirjastamise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: Asukoha skeem Herkki Rõõm 5219446 [email protected] 5 (5)  TORI VALLAVALITSUS Pärnu maakond Tori vald Sindi linn Pärnu mnt 12 86705 Teie: 04.11.2020 nr 6-2.2/3260 [email protected] Meie: 13.11.2020 nr 14.2-1/30805 Projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamine. Ehitusseadustiku § 31 lg 4 alusel esitas Tori vallavalitsus Põllumajandusametile kooskõlastamiseks Tori vallas Sauga alevikus ja Kilksama külas Jänesselja-Urge tee ääres lõigus Tallinn-Pärnu-Ikla maantee kuni Konnakotka tee jalg- ja jalgrattatee rajamise ehitusprojekti projekteerimistingimuste eelnõu. Projekteerimistingimustega haaratud alal asuvad drenaažkuivendusega Topi II (MS 6114870010221 kood 001) ja Keskuse (Pärnu) (MS 6114870010011 kood 001; 6114870010210 kood 002) maaparandusehitised ning Keskuse (Pärnu) maaparandusehitise (MS 6114870010210 kood 002) eesvool. Projekteerimistingimuste eelnõu punkt 1.16 kohaselt tuleb tee ehitusprojekt enne ehitusloa taotlemiseks esitamist kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega, kelle tehnovõrkude kaitsevööndis projekteeritav ehitis asub. Põllumajandusametil puuduvad märkused ja ettepanekud Tori vallas Sauga alevikus ja Kilksama külas Jänesselja-Urge tee ääres lõigus Tallinn-Pärnu-Ikla maantee kuni Konnakotka tee jalg- ja jalgrattatee rajamise ehitusprojekti projekteerimistingimuste eelnõu kohta ning Põllumajandusamet kooskõlastab eelnõu 04.11.2020 esitatud kujul. (allkirjastatud digitaalselt) RIHO ERISMAA Peaspetsialist-koordinaator Kadri Prikk Põllumajandusameti Lääne regioon P.Kerese 4, Pärnu linn e-post: [email protected] Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 | 6 712 602 | [email protected] | www.pma.agri.ee Registrikood 70000071