Harjumaa Lääne-Harju vald Männimäe tee 1 kinnistu detailplaneering - Maanteeamet

Failid

Sisu (failidest)

LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS Terviseamet Teie: 03.12.2020 nr 9.3-1/3819-6 [email protected] Meie: 10.12.2020 nr 6-1/30-20 Meremõisa küla Männimäe tee 1 kinnistu detailplaneeringu täiendav esitamine kooskõlastamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks Meremõisa küla Männimäe tee 1 kinnistu detailplaneeringu täiendatud materjalid. Detailplaneeringu lahendust on muudetud ja lisatud on müratõkkesein kogu planeeringuala ulatuses ja suurendatud seina kõrgust. Mürahinnangut on täiendatud. Müratõkkeseina rajamisel on täidetud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 2 punkti 2 tingimused müra sihtväärtuste osas vastavalt Keskkonnaministri määruse nr 71 lisa 1 II kategooria väärtustele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Ruben abivallavanem Lisa: 1. Detailplaneeringu seletuskiri 2. Põhijoonis 3. Mürahinnang Akukon nr 200577-1-A 4. Tehnovõrkude joonis Sama Maanteeamet Ado Pallase 6790 604 [email protected] Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 | [email protected] | www.laaneharju.ee Registrikood 77000200 LÄÄNE-HARJU VALD, MEREMÕISA KÜLA MÄNNIMÄE TEE 1 KINNISTU DETAILPLANEERING 4 PÕHIJOONIS M 1:500 e äe te Krunt 4 i m nn LEPPEMÄRGID: 100% OV Mä Planeeringuala piir - - - - Krundi piir 28 m² Katastriüksuse piir Katastriüksuse nimi, tunnus sihtostarve, suurus Männ im äe te Teekaitsevöönd 30 m e Müratõkkesein (kõrgus 3,5 m, pikkus 220 m) 15 Olemasolev jalgtee Olemasoleva kraavi kaitsevöönd 4 X X EP OV 4 Olemasoleva jalgtee servituudi vajadusega ala 5 X X X X X X X X X X EP 25,5 X X X X X 4 Elamumaa X X X X X X X X 10 X X X X 6 X 1 X X OV Tootmismaa X X Hoonestusala X 30 X X EP X X X X X X Likvideeritavad/ümbertõstetavad tehnovõrgud X 10 X Soovituslik juurdepääs krundile 4 X X X Männimäe teel on ühesuunaline 1 X KRUNDI EHITUSÕIGUS: liiklus. 2 X X X X X Sellest kohast toimub väljasõitmine Krunt 1 X X X X X X X X X Männimäe teelt 1 X X 100% EP X X Krundi pos number X X X X X X X X X X X 7 ja 4 X X X 200 2 X X X X Krundi nr 2 ja 1 Tal X X X linn X X X X X sihtotstarve % detailplaneeringu liikides 3165 m² -R X Krundi ehitusõigus EP X X ann kõrgus (m) X X ehitisealune hoonete arv X am (elamu ja abihoone krundil X e X X X Müratõkkesein X pind (m²-tes) 2 õis (1 elamu e te X X korruste arv X X +1 abihoone) a- X 3 X (elamu ja abihoone) X Klo X X X X X X X X mä Krunt 2 oga X Krundi suurus X X ran X X nni na X 100% EP X X tee X X 7 ja 4 Mä X 200 2 ee 2 ja 1 gtl ja 3415 m² 3 Märkused: Krunt 3 1. Aluskaardi koostas OÜ K&J, töö nr 2611, detsember 2018. a. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH 2000 süsteemis. 100% EP 2. Kinnistu piirid Maa-ameti seisuga 18.11.2018. a. 7 ja 4 Töö nimetus 200 2 OÜ Entec Eesti 2 ja 1 Pärnu mnt 160J, 11317 Tallinn Tel 617 7430 LÄÄNE-HARJU VALD, MEREMÕISA KÜLA, MÄNNIMÄE TEE 1 KINNISTU DETAILPLANEERING [email protected] 3318 m² reg.nr. 10449959 Tellija Joonise nimetus Meremõisa bussipeatus Lääne-Harju Vallavalitsus Projektijuht PÕHIJOONIS Männimäe teel on ühesuunaline liiklus. Janne Tekku Arhitekt-planeerija Sellest kohast toimub sissesõitmine Männimäe teele Janne Tekku Koostamise kuupäev viimati täiendatud 08.12.2020. a Töö nr Staadium Joonise nr Mõõtkava Väljatrükkimise kuupäev 08.12.2020. a 1183/18 DP 4 M1:500 LÄÄNE-HARJU VALD, MEREMÕISA KÜLA MÄNNIMÄE TH TEE 1 KINNISTU DETAILPLANEERING TH TEHNOVÕRKUDE JOONIS M 1:500 LEPPEMÄRGID: TEHNOVÕRKUDE LEPPEMÄRGID: Planeeringuala piir Olemasolev sidekaabel Krundi piir Olemasolev sidetrass Katastriüksuse piir Olemasolev madalpingekaabel Katastriüksuse nimi, tunnus sihtostarve, suurus Olemasolev kõgepingekaabel Teekaitsevöönd 30 m Olemasolev elektriõhuliin Müratõkkesein (kõrgus 3,5 m, pikkus 220 m) Ümbertõstetav sidekaabel Olemasolev jalgtee Olemasoleva kraavi kaitsevöönd Planeeritud sidekaabel Olemasoleva jalgtee servituudi vajadusega ala W2 W2 Planeeritud ümbertõstetav kõrgepingekaabel Tehnovõrgu servituudi vajadusega ala W1 W1 Planeeritud madalpingekaabel Hoonestusala Planeeritud elektrikaabel majani Planeeritud liitumiskilp Krundi pos number KRUNDI EHITUSÕIGUS: Olemasolev veetorustik Olemasolev kanalisatsioonitorustik 1 Krundi ehitusõigus Olemasolev survekanalisatsioonitorustik Krundi nr TH Olemasolev tuletõrjehüdrant Planeeritud tuletõrjevee mahuti 10 m³ sihtotstarve % detailplaneeringu liikides kõrgus (m) Planeeritud veetorustik ehitisealune hoonete arv V1 V1 (elamu ja abihoone krundil pind (m²-tes) (1 elamu korruste arv K1 K1 Planeeritud reoveetorustik +1 abihoone) (elamu ja abihoone) X X X X X X Likvideeritavad/ümbertõstetavad tehnovõrgud Krundi suurus Planeeritud reoveetorustiku sõlmpunktide kõrgused (EH 2000) 13.00 Maapinna kõgus 10.84 Toru põhja kõrgus ILLUSTRATIIVSED LEPPEMÄRGID: 11.60 Toru põhja kõrgus 10.84 Toru põhja kõrgus Planeeritud liitumispunkt ühisveevärgiga. Soovituslik juurdepääs krundile Liitumispunkti paigaldada veemõõdukaev Perspektiivse hoone illustratiivne asukoht (200 m²) Planeeritud liitumispunkt Parkimiskoht krundil ühiskanalisatsiooniga 4 Olemasolev Pavlovi Krunt 4 mastalajaam 100% OV 13.12 10.35 Planeeritud 11.44 - - liitumiskilp 10.35 - - 28 m² Planeeritud tuletõrjevee mahuti 10 m³ 11 VK 11 VK 13.00 13.00 11.12 10.84 11 VK 11.60 10.84 V 1 K1 15 V1 V1 K1 V1 K1 V1 V1 K1 W1 K1 W1 W1 W1 4 W1 W1 W1 W1 X X 4 5 X X X X KV11 X X X X X X 25,5 X X X X X X 4 KV11 X X X X X X X X 10 X X X 6 X 1 X X KV11 14.00 12.07 X X X KV11 Endine sidekaevu MER-013 asukoht, 30 X X X 10 tõstetakse ümber. X 4 30,8 X X X 1 X 2 X X X X X X Krunt 1 X X X X X X 37 X X X X 100% EP X X X X W X 2 X X X X X X X Ümbertõstetava X 7 ja 4 X X X W 200 2 X 2 X X X 2 ja 1 X X X W 2 sidekaevu X X ,5 X X (MER-013) asukoht X 29 3165 m² W X 2 X X X X X Müratõkkesein X X W2 X X X 2 X Ümertõstetud sidekaabel X X X X 3 X X X X (sidekaabli remondikoridor) X X X X X X W2 Krunt 2 X Ümbertõstetava X X X X kõrgepingekaabel X 100% EP X X W2 X X 7 ja 4 X 200 2 2 ja 1 W2 Rajatav truubi osa 3415 m² Märkused: 1. Aluskaardi koostas OÜ K&J, töö nr 2611, detsember 2018. a.Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused 3 EH 2000 süsteemis. 2. Väljapool planeeringuala asuva aluskaardi kõrgusandmed on BK 77 kõrgussüsteemis. 3. Kinnistu piirid Maa-ameti seisuga 18.11.2018. a. Krunt 3 Töö nimetus OÜ Entec Eesti 100% EP Pärnu mnt 160J, 11317 Tallinn Tel 617 7430 LÄÄNE-HARJU VALD, MEREMÕISA KÜLA, MÄNNIMÄE TEE 1 KINNISTU DETAILPLANEERING 7 ja 4 [email protected] 200 2 reg.nr. 10449959 2 ja 1 Joonise nimetus Tellija Lääne-Harju Vallavalitsus 3318 m² Projektijuht TEHNOVÕRKUDE JOONIS Janne Tekku Arhitekt-planeerija Janne Tekku Koostamise kuupäev viimati täiendatud 08.12.2020. a Töö nr Staadium Joonise nr Mõõtkava Väljatrükkimise kuupäev 08.12.2020. a 1183/18 DP 5 M1:500 200757-1-B 1(10) Ingrid Leemet, Maris Vohta 8.12.2020 Männimäe tee 1 detailplaneering Tellimus: 4.5.2020 Kontaktisik: Rainer Sooväli MÄNNIMÄE TEE 1 DETAILPLANEERING MEREMÕISA KÜLA, LÄÄNE-HARJU VALD, HARJU MAAKOND LIIKLUSMÜRAST PÕHJUSTATUD MÜRATASEMETE HINDAMINE Akukon Eesti OÜ Mõisa tn 4 13522 TALLINN EESTI www.akukon.ee tel +372 6616 900 [email protected] Äriregistri kood: 14630147 200757-1-B Männimäe tee 1 DP, Lääne-Harju vald 2(10) KVALITEEDI KINNITUS Käesolev dokument on koostatud, kontrollitud ja heaks kiidetud vastavalt Akukoni kvaliteedisüsteemi juhistele. Kvaliteedisüsteem vastab standardi EN ISO/IEC 17025 nõuetele. Kvaliteedisüsteem, mis vastab eelpool mainitud standardi nõuetele, täidab ka ISO 9001 nõudeid. Tallinnas 8.12.2020 Vastutav konsultant Ingrid Leemet, MSc Kontrollis Maris Vohta, BSc 200757-1-B Männimäe tee 1 DP, Lääne-Harju vald 3(10) KOKKUVÕTE Planeeritav Männimäe tee 1 kinnistu (katastritunnusega 29501:007:0527) asub Lääne-Harju valla kirdeosas Meremõisa külas riigitee 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna ja kohaliku Männimäe tee ristmike vahelisel alal. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on alale elamukruntide kavandamine ja ehitusõiguse määramine. Liiklusmüra olukorra välja selgitamiseks planeeringualal teostati autoliiklusest põhjustatud müratasemete arvutused. Müratasemete arvutused tehti vastavalt Põhjamaade arvutusmudelite järgi. Sihtväärtuse tagamiseks on käsitletaval alal on maantee äärde ette nähtud 3,5 m kõrgune ja 220 m pikkune mürakaitseekraan. 2019. aasta liiklussageduse alusel ulatub päevasel ajal hooneteni 45-49 dB müraindikaatori Ld samatugevustsoonid; öisel ajal 40-44 dB, müraindikaatori Ln samatugevustsoon. Alal on täidetud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 II kategooria liiklusmüra sihtväärtus. Hoonete välispiirete heliisolatsiooni määramisel ja üksikute elementide valikul tuleb arvestada transpordimüraga. Planeeritavate hoonete fassaadidele mõjub liiklusmüratase LpA,eq kuni 55 dB. Välispiirde ühisisolatsiooni nõue kehtestatakse vastavalt välispiirdele mõjuvale mürataseme suurusele, ruumide kasutusotstarbele ja paigutusele ning ruumide välispiirde ja põrandapinna suhtele. 200757-1-B Männimäe tee 1 DP, Lääne-Harju vald 4(10) SISUKORD KOKKUVÕTE .......................................................................................................................................................3 1 SISSEJUHATUS............................................................................................................................................5 2 LÄHTEKOHAD .............................................................................................................................................5 2.1 ÕIGUSAKTID...........................................................................................................................................5 3 LIIKLUSMÜRATASEMETE HINDAMINE ........................................................................................................6 3.1 MAASTIKUMUDEL JA TARKVARA ..................................................................................................................6 3.2 AUTOLIIKLUS ..........................................................................................................................................7 3.3 LEEVENDUSMEETMED...............................................................................................................................7 3.4 TULEMUSED ...........................................................................................................................................7 4 SOOVITUSED ..............................................................................................................................................9 200757-1-B Männimäe tee 1 DP, Lääne-Harju vald 5(10) 1 SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on hinnata autoliiklusest tingitud müra Männimäe tee 1 kinnistul Meremõisa külas Lääne-Harju vallas. Lähteandmed: OÜ Entec Eesti, Männimäe tee 1 kinnistu DP, töö nr 1183/18 Müra olukorra selgitamiseks arvutati planeeringu ja selle naabruses olevatele aladele liiklusest tingitud müratasemed maapinna läheduses. Saadud tulemusi võrreldi keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud nõuetega päevasele ja öisele ajavahemikule. Planeeritava ala piir on joonistel märgitud oranži joonega, mürakaitseekraan helesinise joonega. 2 LÄHTEKOHAD 2.1 Õigusaktid Välisõhus leviv müra on atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad. Välisõhus leviva müra normtasemed on: • müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid; • müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele määratakse mürakategooriad järgmiselt: I kategooria virgestusrajatise maa-alad; II kategooria haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad; III kategooria keskuse maa-alad; IV kategooria ühiskondlike hoone maa-alad; V kategooria tootmise maa-alad; VI kategooria liikluse maa-alad. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 58 järgi tuleb uute planeeringute koostamisel tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks kehtestatud müra normtaset. Mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid on kehtestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (30.05.2020 redaktsioon). Müra normtaset võrreldakse müra hinnatud tasemega päevases ja öises ajavahemikus ja müra hinnatud tase ei tohi ületada normtaset. Määratud ajavahemikud on: - päev 07-23; - öö 23-07. Päevane ajavahemik sisaldab õhtust ajavahemikku 19-23, millele rakendatakse müra hinnatud taseme arvutamisel parandust +5 dB. 200757-1-B Männimäe tee 1 DP, Lääne-Harju vald 6(10) Kehtiva Keila valla üldplaneeringu käsitluse järgi jääb Meremõisa küla Keila-Joa - Türisalu puhkepiirkonda, mis hõlmab Keila-Joa aleviku ja osaliselt Meremõisa küla. Käesolev detailplaneering teeb ettepaneku kehtiva Keila valla üldplaneeringu muutmiseks Männimäe tee 1 kinnistu ulatuses. Täpsemalt teeb detailplaneering ettepaneku muuta Männimäe tee 1 kinnistu maakasutuse juhtfunktsiooniks valdavalt elamumaa ning anda alale õigus kolme elamu ehitamiseks. Planeeritaval alal on määruse mõistes tegemist II kategooria alaga – elamuala. Eesti siseriiklikud normväärtused on sätestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 lisas 1. Tabelis 1 on toodud II kategooria aladel kehtivad liiklusmüra nõuded. Tabel 1. Müra normtasemed - ekvivalentne müratase LpAeq,T (dB). Kategooria Ajavahemik Normatasemed Liiklusmüra Piirväärtus Sihtväärtus II Päev 60 651 55 Öö 55 601 50 Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid‟ (1.02.2017 redaktsioon), sätestab liiklusest põhjustatud müra normtasemed hoonetes ja ruumides. Liiklusmüra normtasemed planeeritava hoone ruumides on esitatud tabelis 2. Tabel 2. Liiklusmüra normtasemed hoonetes. Müra kirjeldaja on (hinnatud) ekvivalentne müratase LpAeq,T (dB). Hoone ja ruum Päev Öö Elamu Elu-, magamisruumides 40 30 3 LIIKLUSMÜRATASEMETE HINDAMINE Planeeritav ala asub Lääne-Harju vallas Meremõisa külas, 11390 Tallinn-Rannamõisa – Kloogaranna maantee ääres. 3.1 Maastikumudel ja tarkvara Müra tasemete arvutamisel ja mürakaardi koostamisel kasutati arvutiprogrammi Datakustik Cadna/2020, mille tarbeks tehti maa-alast kolmemõõtmeline akustiline maastikumudel. Arvutuste teostamisel kasutati Põhjamaade arvutusmeetodit: autoliiklusmüra arvutused – Road Traffic Noise (TemaNord 1995:825) – Nordic Prediction Method. Arvutused sooritati kasutades 3×3 m suurusi arvutusruute. Arvutused teostati 2 m kõrgusel maapinnast. Arvutused teostati kolmemõõtmelises akustilises mudelis (joonis 1), mis sisaldas maastikku, olemasolevaid ja planeeritavaid tänavaid/teid, hooneid ja muid müra neelavaid või peegeldavaid rajatisi. Mudeli lähteandmed (maapinna kõrgused, olemasolevate ja planeeritavate hoonete korruselisus) saadi detailplaneeringu põhijooniselt ja maa-ameti avaandmetest. 200757-1-B Männimäe tee 1 DP, Lääne-Harju vald 7(10) Joonis 1. Maastikumudel 3.2 Autoliiklus Liiklusmüra taseme hindamisel on kasutatud AS Teede Tehnokeskuse aruannet „Liiklusloenduse tulemused 2019. aastal. Riigimaantee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna 26,929-32,122 km lõigul on liiklusloenduse tulemusel 2649 liiklusvahendit (lv) ööpäevas, mis on 170 lv/h päevasel ajal, 86 lv/h õhtusel ja 33 lv/h öisel ajal. Müratasemete arvutamisel on arvestatud, et ööpäevane liiklussagedus jaguneb ööpäeva lõikes: 79% päevasel ajavahemikul (07-19), 13% õhtusel ajavahemikul (19-23) ja 8% öisel ajavahemikul (23-07). Maksimaalne lubatud sõidukiirus on 90 km/h ja raskeliikluse osakaal 1%. 3.3 Leevendusmeetmed Sihtväärtuse tagamiseks on käsitletaval alal maantee äärde ette nähtud 3,5 m kõrgune ja 220 m pikkune mürakaitseekraan (joonisel märgitud helesinise joonega), arvutustes on ekraani absorbtsiooni koefitsiendiks arvestatud 0,37. Ekraani asukoht ja paiknemine saadi edastatud jooniselt Joonised 3- 5_Mannimae tee 1 dp_9. Vastavalt Eesti standardile EVS 843, 2016 Linnatänavad, p 6.7.3 peab müratõkkesein: sobima keskkonda, olema tihe, olema massiga vähemalt 30 kg/m2, taluma tuule- ja lumekoormust, müratõkke mürasummutus 5-15 dB. Ekraan peab olema pidev, ilma õhuvahedeta ja kõige alumine element peab olema maapinna lähedal. Müratõkkeseina peab olema ilma avadeta, läbipääsu vajaduse korral tuleb kavandada lüüsid, mis võimaldavad läbipääsu. 3.4 Tulemused Liiklusest tingitud müratasemete arvutustulemusena valmis 2 kaarti päevase ning öise ajavahemiku jaoks. Müratasemete kaardid planeeritava olukorraga päevasele ja öisele ajavahemikule olemasoleva autoliikluse osas on toodud joonistel 2 ja 3, kus on esitatud ka hoonete fassaadidele mõjuvad 200757-1-B Männimäe tee 1 DP, Lääne-Harju vald 8(10) kõrgeimad liiklusmüra ekvivalenttasemed 2019. aasta päevasel ajal, hoone keskel asuvas ringis on toodud hoone fassaadile mõjuv kõrgeim liiklusmüra ekvivalenttase päevasel ja öisel ajavahemikul. Kru nt 1 44 44 44 53 49 K ru 5546 nt 2 55 49 44 50 55 44 51 53 5344 49 53 49 Kru nt 3 44 50 44 51 48 5344 53 49 53 Joonis 2. Müraolukord 3,5 m kõrguse ekraani korral, päevane ajavahemik Ld (7-23) Kru nt 1 35 35 35 44 40 Kru 5546 nt 2 46 41 40 35 46 35 42 44 5344 40 44 41 Kru nt 3 35 41 35 42 39 5344 44 40 44 Joonis 3. Müraolukord 3,5 m kõrguse ekraani korral, öine ajavahemik Ln (23-7) 2019. aasta liiklussageduse alusel ulatub päevasel ajal hooneteni 45-49 dB müraindikaatori Ld, öisel ajal 40-44 müraindikaatori Ln samatugevustsoon. Alal on täidetud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 II kategooria liiklusmüra sihtväärtus. Planeeritavate hoone fassaadideni mõjuvad 2019. aasta liiklusandmete kohaselt päevasel ajal kuni LAeq = 55 dB suurune müratase. 200757-1-B Männimäe tee 1 DP, Lääne-Harju vald 9(10) Joonistel 4, 5 on esitatud päevasest liiklusest tingitud müratasemed LpA,eq,T (värvikood sama, mis mürakaartidel). Joonis 4. Vaade planeeritavale alale Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee poolt Joonis 5. Vaade planeeritavale alale Meremõisa tee poolt 4 SOOVITUSED Hoonete projekteerimisel soovitame arvestada EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ toodud liiklusmüra normtasemeid elamutes ja ühiskasutusega hoonetes, tabel 3. Tabel 3. Liiklusmüra normtasemed elamutes, ühiskasutusega hoonetes EVS 842:2003 järgi. Hoone ja ruum Päev Öö Elamu Elu-, magamisruumides 35 30 Vastavalt EVS 842:2003 tabeli 6.3 ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule, peab kirjeldatud välismürataseme korral planeeritavate hoonete välispiirde ühisisolatsiooniks arvestama R’tr,s,w = 30 dB. EVS 842:2003 põhjal tuleb ehitise välispiirde heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul kasutada täpsemaid arvutuslikke meetmeid, kui ruumide põranda pindala on suurem kui 25 m². Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul on soovitatav rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717; sellisel juhul esitatakse välispiirde ühisisolatsiooni nõue kujul R’tr,s,w+Ctr. 200757-1-B Männimäe tee 1 DP, Lääne-Harju vald 10(10) Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud. Lääne-Harju vald, Meremõisa külas, Männimäe tee 1 kinnistu detailplaneering SISUKORD SELETUSKIRI SISUKORD ...................................................................................................................................................................1 1 PLANEERITAVA ALA ASEND JA OLEMASOLEV OLUKORD .............................................................3 1.1 PLANEERITAVA ALA ASUKOHT JA ÜLDANDMED................................................................................................3 1.2 OLEMASOLEV OLUKORD JA HALJASTUSE ÜLEVAADE ........................................................................................3 1.3 KONTAKTVÖÖNDI ÜLEVAADE JA LÄHIÜMBRUSE OLEMASOLEV OLUKORD ........................................................4 2 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ............................................................................6 2.1 PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRGID JA KONTSEPTSIOON ...........................................................................6 2.2 ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK .......................................................................................................6 2.3 KRUNTIDEKS JAOTAMINE, KRUNTIDE EHITUSÕIGUSED .....................................................................................8 2.4 ÜLDISED ARHITEKTUURINÕUDED JA TINGIMUSED HOONETE RAJAMISEKS ........................................................9 2.5 LIIKLUSKORRALDUS ....................................................................................................................................... 10 2.5.1 Parkimise põhimõtted .......................................................................................................................... 11 2.6 HALJASTUS JA HEAKORD ................................................................................................................................ 12 2.6.1 Jäätmekäitluse korraldamise põhimõtted ........................................................................................... 12 3 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS ..................................................................................................................14 3.1 VEEVARUSTUS................................................................................................................................................ 14 3.2 TULETÕRJEVEEVARUSTUS .............................................................................................................................. 14 3.3 REOVEEKANALISATSIOON .............................................................................................................................. 15 3.4 SADEMEVEEKANALISATSIOON........................................................................................................................ 15 3.5 ELEKTRIVARUSTUS......................................................................................................................................... 15 3.6 SIDEVARUSTUS ............................................................................................................................................... 15 3.7 SOOJAVARUSTUS ............................................................................................................................................ 16 4 KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE ..................................................................................................17 4.1 PLANEERINGUALA ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD. PLANEERINGULAHENDUSE KAALUTLUSED JA PÕHJENDUSED .......................................................................................................................................................... 17 4.2 KESKKONNANÕUDED PLANEERINGUS KAVANDATU ELLUVIIMISEKS............................................................... 17 4.3 RADOONISISALDUS PIIRKONNAS ..................................................................................................................... 18 4.4 MÜRATASEMETE HINDAMINE JA LEEVENDAMISE MEETMED ...........................................................................20 5 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD ............................................................................. 22 5.1 STRATEEGIA KURITEGUDE VÄHENDAMISEKS .................................................................................................. 22 JOONISED JOONIS 1 ASENDISKEEM JOONIS 2 KONTAKTVÖÖNDIPLAAN JOONIS 3 TUGIPLAAN M 1:500 JOONIS 4 PÕHIJOONIS M 1:500 JOONIS 5 TEHNOVÕRKUDE JOONIS M 1:500 JOONIS 6 ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK LISAD LISA 1. TEHNILISED TINGIMUSED LISA 2. LIIKLUSMÜRAST PÕHJUSTATUD MÜRATASEMETE HINDAMINE MENETLUSDOKUMENDID ILLUSTRATSIOON KOOSKÕLASTUSED Z:\Planeeringud\Projektid\1183_Männimäe tee 1 DP\Seletuskiri\Seletuskiri_Männimäe tee 1 dp_10.doc 1 Lääne-Harju vald, Meremõisa külas, Männimäe tee 1 kinnistu detailplaneering EESSÕNA Käesoleva Männimäe tee 1 kinnistu detailplaneeringu koostamise aluseks oli Lääne-Harju Vallavolikogu 30. oktoobri 2018. a algatamise korraldus nr 134 ja otsuse lisa 1 lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks (vt Menetlus- dokumendid). Detailplaneeringu algatamist taotles kinnistu omanik. Detailplaneeringu koostas OÜ Entec Eesti, töö nr 1183/18. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on alale elamukruntide kavandamine ja ehitusõiguse määramine. Planeeringu koostamise alused ja lähtedokumendid:  Keila valla üldplaneering (kehtestatud 13.10.2005. otsus nr 259/1005);  Lääne-Harju Vallavolikogu 30.10.2018. a detailplaneeringu algatamise otsus nr 134 ning otsuse Lisa 1 (lähteseisukohad) ja Lisa 2 (keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang) (vt Menetlusdokumendid);  Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3; jõustunud 01.07.2015). Detailplaneeringu koostamiseks mõõdistas planeeringuala geodeetilise alusplaani OÜ K&J (töö nr 2611, detsember 2018. a). Planeeringu koostas planeerija Janne Tekku (Kutsetunnistus nr 116142 - ruumilise keskkonna planeerija, tase 7). Planeeringu koostamise korraldaja on Lääne-Harju Vallavalitsus. Töösse olid kaasatud kinnistu omanik ning Lääne-Harju Vallavalitsuse planeeringute spetsialist Ado Pallase. Z:\Planeeringud\Projektid\1183_Männimäe tee 1 DP\Seletuskiri\Seletuskiri_Männimäe tee 1 dp_10.doc 2 Lääne-Harju vald, Meremõisa külas, Männimäe tee 1 kinnistu detailplaneering 1 PLANEERITAVA ALA ASEND JA OLEMASOLEV OLUKORD 1.1 Planeeritava ala asukoht ja üldandmed Planeeritav Männimäe tee 1 kinnistu (katastritunnusega 29501:007:0527) asub Lääne-Harju valla kirdeosas, Meremõisa külas riigitee 11390 Tallinn-Rannamõisa- Kloogaranna ja kohaliku Männimäe tee (katastritunnus 29501:007:1657) ristmike vahelisel alal. Planeeritava kinnistu suurus on 9926 m² ja sihtotstarve 100% maatulundusmaa. Planeeritava ala ligikaudne pindala on ca 1,2 ha. Juurdepääs alale on tagatud kohalikult teelt - Männimäe teelt (reg nr 2959030). Planeeritav ala piirneb põhjast ja idast kohaliku Männimäe teega, lõunast 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteega, kirdest Männimäe tee 15 maa- üksusega (elamumaa sihtotstarbega), idast Männimäe tee 3 kinnistuga ja läänest Meedre maaüksusega (maatulundusmaa sihtotstarbega). 1.2 Olemasolev olukord ja haljastuse ülevaade Planeeringuala reljeef langeb mere poole ehk põhja suunas. Maapind on kõrgem maantee poolses servas, jäädes vahemikku 14.71-17.26 m. Madalaim ala on Männimäe tee põhjapoole jääv ala, kus absoluutkõrgused jäävad vahemikku 12.33 – 13.22 m. Männimäe tee 1 kinnistul puudub hoonestus. Lähimad hooned asuvad kõrvalkinnistutel - Männimäe tee 3 ja Männimäe tee 15. Planeeritav kinnistu on osaliselt kõrghaljastusega kaetud. Alal kasvavad puuliikidest männid, kuused, kased, lepad. Planeeringuala idaservas asub jalgtee, mis suundub Meremõisa bussipeatusest Männimäe teele. Ala läbivad elektri- ja sidekaablid ning sademevete kraav (vt Foto 3). Foto 1: Vaade planeeringuala läbivale jalgteele Foto 2. Vaade Männimäe teelt Tallinn-Rannamõisa- Kloogaranna maantee poole Z:\Planeeringud\Projektid\1183_Männimäe tee 1 DP\Seletuskiri\Seletuskiri_Männimäe tee 1 dp_10.doc 3 Lääne-Harju vald, Meremõisa külas, Männimäe tee 1 kinnistu detailplaneering Foto 3. Alal läbiv kraav Foto 4. Vaade Männimäe teel planeeritavale alale 1.3 Kontaktvööndi ülevaade ja lähiümbruse olemasolev olukord Planeeringuala kontaktvööndisse jäävad valdavalt elamumaa sihtotstarbega krundid. Planeeritava kinnistu naabrusesse ja teisele poole maanteed jäävad maatulundusmaa sihtotstarbega krundid (vt Joonis 2 - Kontaktvööndiplaan). Meremõisa küla on rajatud kunagisele Meremõisa mõisa maadele. Meremõisa mõis (rajatud 1580. a) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas (Keila-Joa mõisa kõrvalmõis). Vaadates Maa-ameti kaardiserveri ajaloolisi kaarte saab ülevaate ala ehitustegevusest ning selle põhjal selgub, et ehitustegevus Meremõisa külas on alanud esimese Eesti Vabariigi ajal ning jätkus nõukogude ajal. Kaart 1. Ajalooline katastrikaart aastast 1935 Kaart 2. Ajalooline kaart aastast 1936 Kaart 3. Ajalooline kaart aastast 1987 Kaart 4. Ajalooline kaart aastast 2000 Z:\Planeeringud\Projektid\1183_Männimäe tee 1 DP\Seletuskiri\Seletuskiri_Männimäe tee 1 dp_10.doc 4 Lääne-Harju vald, Meremõisa külas, Männimäe tee 1 kinnistu detailplaneering Taasiseseisvumisajal on piirkonda koostatud mitmeid detailplaneeringuid elamu- kruntide moodustamiseks (vt Joonis 2 – Kontaktvööndiplaan). Lähimad hooned planeeritavast kinnistust jäävad vahetult kõrvalkinnistutele: Männimäe tee 3 (vt Foto 5) ja Männimäe tee 15 (vt Foto 6). Piirkonnas asuvad valdavalt ühepereelamud, kuid on ka kortermaju (vt Foto 7 ja Foto 8). Planeeringualale lähim ühistranspordi peatus “Meremõisa” asub vahetult planeeringuala kõrval 11 350 Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna maantee ääres. Bussiliiklus tagab ühendused nii Laulasmaa kui ka Tabasalu/Tallinna suunal. Lähim kauplus asub Keila-Joal ca 1,5 km kaugusel. Lähim kool, lasteaed ja apteek asuvad Laulasmaal ca 4 km kaugusel. Foto 5. Vaade Männimäe tee 3 kinnistul asuvale majale Foto 6. Vaade Männimäe tee 15 kinnistul asuvale majale Foto 7. Vaade Uus-Merihobu tee 3 kinnistul asuvale Foto 8. Vaade Männimäe tee 9 kinnistul asuvale korter- kortermajale majale Z:\Planeeringud\Projektid\1183_Männimäe tee 1 DP\Seletuskiri\Seletuskiri_Männimäe tee 1 dp_10.doc 5 Lääne-Harju vald, Meremõisa külas, Männimäe tee 1 kinnistu detailplaneering 2 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK 2.1 Planeeringu koostamise eesmärgid ja kontseptsioon Planeeringu eesmärk on kinnistu jagamine kolmeks elamumaa krundiks ja kruntidele ehitusõiguse määramine. Planeering annab Männimäe tee 1 kinnistule võimaluse kolme elamumaa ning ühe tootmismaa krundi moodustamiseks ning hoonete ehitamise õiguse. Igale elamumaa krundile võib rajada ühe elamu ja ühe abihoone. Eluhoone lubatud maksimaalseks korruselisuseks on 2 korrust ja kõrguseks 7 m. Abihoone lubatud maksimaalseks korruselisuseks on 1 korrus ja kõrguseks 4 m. Ehitusõigus ja hoonestusala kajastub planeeringu Joonisel 4 - Põhijoonis. 2.2 Üldplaneeringu muutmise ettepanek Käesolev Männimäe tee 1 kinnistu detailplaneering on kehtivat Keila valla üldplaneeringut (koostaja OÜ Maaplaneeringud, kehtestatud 13.10.2005. a) muutev (vt algatamise ostus 30. oktoober 2018 nr 134), kuna üldplaneering ei näe ette sellele alale elamukruntide planeerimist. Keila valla üldplaneeringu kaardil Tiheasustusalade tsoneerimine on antud ala tähistatud, et säilub senine sihtostarve (maatulundusmaa) (vt Skeem 1). Kehtiva üldplaneeringu käsitluse järgi jääb Meremõisa küla Keila-Joa - Türisalu puhkepiirkonda, mis hõlmab Keila-Joa alevikku ja osaliselt Meremõisa küla. Meremõisa küla moodustab ühtse suurema puhkepiirkonna. Meremõisa külla antud piirkonda varasemalt koostatud detailplaneeringutega on moodustatud käesolevast planeeringualast põhjapoole jäävatele alale elamukrundid ning käesoleva planeeringuga kavandatu laiendab elamuala kuni 11390 Tallinn-Rannamõisa- Kloogaranna teeni. Piirkonnas on väljakujunenud teedevõrk ja tehnovarustus. Vastavalt planeerimisseadusele (§ 142 lg 6) on Lääne-Harju Vallvolikogu planeeringu algatamisel kaalunud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut ning koostanud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu, samuti on küsitud asjaomaste asutuste seisukohad (Keskkonnaamet, Maanteeamet, vt Menetlusdokumendid). Käesolev detailplaneering teeb ettepaneku kehtiva Keila valla üldplaneeringu muutmiseks Männimäe tee 1 kinnistu ulatuses. Täpsemalt teeb detailplaneering ettepaneku muuta Männimäe tee 1 kinnistu maakasutuse juhtfunktsiooniks valdavalt elamumaa ning anda alale õigus kolme elamu ehitamiseks. Planeeritav lahendus sobitub hästi antud piirkonda, sest merepoole jääval alal on väljakujunenud elamupiirkond ning antud ala kasutuselevõtt uute elamute näol sobitub kõrvalal asuva funktsiooniga. Olemasolevat teedevõrgustikku ei muudeta, juurdepääs uutele elamukruntidele tagatakse ühesuunaliselt Männimäe teelt väljakujunenud liikluskorralduse kohaselt. Z:\Planeeringud\Projektid\1183_Männimäe tee 1 DP\Seletuskiri\Seletuskiri_Männimäe tee 1 dp_10.doc 6 Lääne-Harju vald, Meremõisa külas, Männimäe tee 1 kinnistu detailplaneering Skeem 1. Väljavõte Keila valla üldplaneeringu kaardist tiheasustusalade tsoneerimine (ala asukoht tähistatud tumesinise noolega) Skeem 2. Väljavõte Keila valla üldplaneeringu kaardi leppemärkidest Detailplaneering on koostatud vastavuses üldplaneeringuga osas, mis näeb ette uue hoonestuse rajamise tingimusi tiheasustusalale, nendeks on:  tiheasustusalale on uute kinnistute moodustamise ning olemasolevate kinnistute piiride muutmise aluseks koostatud detailplaneering;  uute ehitusõigusega kruntide minimaalseks suuruseks on 3000 m²;  uue hoonestuse planeerimisel on lähtutud väljakujunenud pinnaveerežiimist. Lääne-Harju Vallavalitsus peab antud alal põhjendatuks (end) Keila valla üldplaneeringu muutmist. Planeeringuala ümbruskonnas on tänaseks hetkeks välja kujunenud Meremõisa küla elamupiirkond ja seda nii merepoolsel, kui ka maanteest lõuna poole jäävatel aladel. Planeeringuala asub nende piirkondade kokkupuutekohas ühendades mõtteliselt maanteest põhjapoole ning lõunapoole Z:\Planeeringud\Projektid\1183_Männimäe tee 1 DP\Seletuskiri\Seletuskiri_Männimäe tee 1 dp_10.doc 7 Lääne-Harju vald, Meremõisa külas, Männimäe tee 1 kinnistu detailplaneering jäävad elamualad. Lääne-Harju Vallavalitsus soosib antud alale elamukruntide lisandust, kuna ala sobib selleks väljakujunenud kontaktvööndi hoonestuse ja oma asendi poolest elamualade vahel ning alale on tagatud juurdepääs, kommunikatsioonid ning lähialal on piisavalt elamuala teenindavaid puhkealasid. Lähipiirkonnas asub Keila-Joa park ja massiivsed Keila metskonna metsad, mis pakuvad piisavalt puhkamisvõimalusi. Seetõttu pole ka antud ala täies ulatuses loodusliku metsa-alana säilitamine vajalik ja põhjendatud. Tegemist on eraomandis oleva maatulundusmaaga, mille omanik soovib alale kolme elamukrundi planeerimist ning Vallavalitsus peab detailplaneeringu lahendust piirkonda sobivaks. Lääne-Harju Vallavalitsus ei pea antud asukohas Keila valla üldplaneeringu kohast maatulundusmaa sihtotstarbel (metsamaa) maa majandamise jätkamist põhjendatuks ja vajalikuks. Üldplaneeringu muutmine antud asukohas ei ole õigusvastane ja sellega ei kahjustata avalikku huvi. Planeeringuga kavandatavad kolm elamukrunti hõlmavad suhteliselt väikese ala ning sobituvad hästi olemasolevasse ümbritsevasse keskkonda. Üldplaneeringu muudatusettepanek kajastub Joonis 6 - Üldplaneeringu muutmise ettepanek. 2.3 Kruntideks jaotamine, kruntide ehitusõigused Kruntide kohta esitatavad näitajad on toodud Joonis 4 - Põhijoonis. Kruntidele määratakse ehitusõigused, kasutustingimused, piirangud ja servituudi vajadusega alad. Krunt 1. Krunt 1 suuruseks on 3165 m². Krundile on antud ehitusõigus elamu ja abihoone ehitamiseks. Krunt 1 ehitusõigus: Krundi kasutamise sihtotstarve: elamumaa (tähis EP) Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 (elamu ja abihoone) Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 200 m² Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 7 m elamu ja 4 m abihoone Hoonete lubatud korruselisus: elamul 2 korrust ja abihoonel 1 korrus Krundil 1 asub kitsendusena 30 m laiune riigimaantee kaitsevöönd ja tehnovõrkude servituudi vajadusega ala, suurusega ca 190 m² (sidekaabli ümbertõstmiseks). Krunt 2. Krunt 2 suuruseks on 3415 m². Krundile on antud ehitusõigus elamu ja abihoone ehitamiseks. Krunt 2 ehitusõigus: Krundi kasutamise sihtotstarve: elamumaa (tähis EP) Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 (elamu ja abihoone) Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 200 m² Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 7 m elamu ja 4 m abihoone Z:\Planeeringud\Projektid\1183_Männimäe tee 1 DP\Seletuskiri\Seletuskiri_Männimäe tee 1 dp_10.doc 8 Lääne-Harju vald, Meremõisa külas, Männimäe tee 1 kinnistu detailplaneering Hoonete lubatud korruselisus: elamul 2 korrust ja abihoonel 1 korrus Krundil 2 asub kitsendusena 30 m laiune riigimaantee kaitsevöönd ja tehnovõrkude servituudi vajadusega ala, suurusega ca 340 m². Krunt 3. Krunt 3 suuruseks on 3318 m². Krundile on antud ehitusõigus elamu ja abihoone ehitamiseks. Krunt 3 ehitusõigus: Krundi kasutamise sihtotstarve: elamumaa (tähis EP) Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 (elamu ja abihoone) Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 200 m² Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 7 m elamu ja 4 m abihoone Hoonete lubatud korruselisus: elamul 2 korrust ja abihoonel 1 korrus Krundil 3 asuvad järgnevad kitsendused:  Riigimaantee kaitsevöönd 30 m;  Sademevee kraavi kaitsevöönd, ala suurus ca 482 m²;  Teeservituut jalgtee tarvis; ala suurus ca 86 m²;  Tehnovõrgu servituudi vajadusega ala (elektri- ja sidekaablite ümbertõstmiseks) – suurusega ca 470 m². Krunt 4. Krunt 4 suuruseks on 28 m². Krundile ehitusõigust ei anta, krundile võib paigaldada tuletõrjevee mahuti, hüdrandi ja tehnovõrke. Krunt 4 ehitusõigus: Krundi kasutamise sihtotstarve: tootmismaa (tähis OV) Hoonete suurim lubatud arv krundil: - Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: - Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: - Hoonete lubatud korruselisus: - Juurdepääs krundile rajatavale tuletõrjevee mahutile tagatakse Männimäe teelt ja tee äärde rajatava teelaienduse ehk tasku kaudu. 2.4 Üldised arhitektuurinõuded ja tingimused hoonete rajamiseks Planeeringualale hoonete rajamiseks on määratud järgnevad tingimused:  Joonis 4 – Põhijoonisel on kajastatud hoonestusala, mis on krundi piiritletud osa, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid ja maapinnast kõrgemaid rajatisi;  Hoonestusala piires on lubatud igale elamukrundile rajada maksimaalselt üks elamu ja üks abihoone;  Hoonete paiknemine hoonestusala sees on vaba;  Elamute maksimaalseks korruselisuseks on lubatud 2-korrust ning lubatud maksimaalseks kõrguseks olemasolevast maapinnast 7 m; Z:\Planeeringud\Projektid\1183_Männimäe tee 1 DP\Seletuskiri\Seletuskiri_Männimäe tee 1 dp_10.doc 9 Lääne-Harju vald, Meremõisa külas, Männimäe tee 1 kinnistu detailplaneering  Abihoonete maksimaalseks korruselisuseks on lubatud 1 korrus ning maksimaalseks kõrguseks olemasolevast maapinnast 4 m;  Krundi maksimaalseks ehitisealuseks pinnaks on lubatud 200 m²;  Hoonete lubatud katusekalle on 20-50 ̊ ;  Hoonete arhitektuurse lahenduse väljatöötamisel tuleb arvestada naaber- kruntidel asuva hoonestusega, uushoonestus sobitada piirkonda;  Piirdeaedade rajamine on lubatud, samuti on lubatud krundile hekkide jt haljaspiirete rajamine. Piirdeaia arhitektuurse lahenduse valimisel tuleb arvestada kõrvalkrundil kui ka üle tee asuva piirde lahendusega ning sobitada need omavahel;  Planeeritava hoone siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond, rakendades vajadusel meetmeid vastavalt standardis EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule;  Müranõuete täitmiseks tuleb kasutada hoonete rajamisel ehituslikke meetmeid. Selleks tuleb: a) Liiklusmüra tõkestamiseks planeeritavatel eluhoonetel rakendada kõrgendatud heliisolatsiooniga välispiirde lahendusi. b) Ruumilahenduses mitte paigutada müratundlikke ruume ja suuri klaasavasid maantee poolsele küljele, magamisruumid näha ette pigem hoone hoovipoolsesse ossa. 2.5 Liikluskorraldus Planeeritava ala külgneb 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteega. Nimetatud maanteedel on 30 m laiune tee kaitsevöönd. Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab võimaldama paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu kinnisasjale. Tee kaitsevööndis on keelatud:  paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit;  korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust;  kaevandada maavara ja maa-ainest;  teha metsa lageraiet;  teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS §24 lg 2 p2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS §99 lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Maanteeamet. Riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Z:\Planeeringud\Projektid\1183_Männimäe tee 1 DP\Seletuskiri\Seletuskiri_Männimäe tee 1 dp_10.doc 10 Lääne-Harju vald, Meremõisa külas, Männimäe tee 1 kinnistu detailplaneering Planeeringulahendusega kavandatakse kõikidele kruntidele juurdepääsud kohalikult Männimäe teelt (tee nr 2959030). Männimäe tee liiklus on ühesuunaline ning seda ei ole kavas planeeringulahendusega muuta. Olemasolev Männimäe tee on piisava laiusega. Planeeringule on Maanteeamet väljastanud kirjaliku seisukoha 16.08.2018 nr 15-2/18/35730-2 (vt Menetlusdokumendid), millega on tee omanik (Maanteeamet) planeeringu koostajat teavitanud riigimaantee liiklusest põhjustatud häiringutest ning andnud infot, et tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendus- meetmeid riigimaantee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Müra normtasemete tagamiseks on maantee äärde ette nähtud 3,5 m kõrgune ja 220 m pikkuse mõratõkkeseina paigaldamise vajadus (vt ptk 4.4). Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja. Loe lisaks ptk 3.1. Keskkonnanõuded planeeringus kavandatu elluviimiseks. Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehita- miseks. Arendustegevusega seotud riigitee laiendamise, uute ristmike kavandamise, olemasolevate ristmike rekonstrueerimise, jalgratta- ja jalgtee kavandamise jne korral on nende projekteerimine ning väljaehitamine planeeringu koostamise korraldaja kohustus, kui detailplaneeringust huvitatud isikuga ei ole kokku lepitud teisiti (PlanS § 131 lg 1). Maantee ääres on olemas olemasolev kergliiklustee ning planeeringuala läbib „Meremõisa“ bussipeatust ja Männimäe teed ühendav jalgtee. Planeeringuga uusi jalg- ja kergliiklusteid juurde ei planeerita. Krundile 3 tuleb juurdepääs rajada nii, et arvestaks olemasoleva jalgteega mis suundub ühistranspordipeatusesse, see peab jääma alles ja toimima. Planeeritavat maaüksust läbib jalgrada ühistranspordipeatuste suunas. Piirkonna elanikel on tagatud jalgsi liikumine mööda avalikke teid (nt Männimäe teel) ja maantee ääres asuval kergliiklusteel. Planeeritava ala kirdepiiril asuvat jalgraja säilitamine ei ole vajalik. Olemasolevate teede kaudu on tagatud hea juurdepääs ühistranspordipeatusesse. Jalgraja kaotamisega ei suurene valdavalt Meremõisa elamupiirkonna teedelt väljakujunenud teekonna pikkus bussipeatusesse (nt Roonda teelt või Näkineiu teelt, mille ääres paikneb suurem osa elamukrunte). Erandiks on viis elamukrunti: Männimäe põik ääres asuvad 4 elamukrunti, mille juurest pikeneb teekond ühistranspordi peatusesse ca 300 m võrra ja Männimäe tee 14 elamukrunt, kust teekond bussipeatusesse pikeneb ca 120 m. Omavalitsus kaalus väljakujunenud teekonna säilitamise vajadust ja võimalusi, kuid otsustas, et otstarbekam on suunata jalakäijate liikumine mööda avalikke (valgustatud) hooldatavaid kergliiklusteid. Juurdepääsuteed ühistranspordipeatuseni mööda avalikult kasutatavaid teid on tagatud ja nimetatud viie elamukrundi teekonna pikenemine ei ole Vallavalitsuse hinnangul oluliseks argumendiks jalgraja säilitamiseks. 2.5.1 Parkimise põhimõtted Parkimine on lahendatud planeeringuala sees. Parkimine maanteel ja teede ääres on keelatud. Parkimiskohtade vajaduse arvutamisel on aluseks võetud Eesti standard EVS 843:2016 Linnatänavad. Standardi kohaselt on võetud tabelis 1 parkimiskohtade arvutuse aluseks asukohaks väike-elamute ala. Z:\Planeeringud\Projektid\1183_Männimäe tee 1 DP\Seletuskiri\Seletuskiri_Männimäe tee 1 dp_10.doc 11 Lääne-Harju vald, Meremõisa külas, Männimäe tee 1 kinnistu detailplaneering Kokku kavandatud Parkimisnormatiiv Krundi nr Planeeritav hoone parkimiskohtade arv väike-elamute ala (uus) krundil Krunt 1 Eramu 3 3 Krunt 2 Eramu 3 3 Krunt 3 Eramu 3 3 Krunt 4 - - - Autode parkimiskohtade arv kokku: 9 9 Tabel 1. Parkimiskohtade kontrollarvutus Parkimislahendus kruntidel kajastub Joonis 4 - Põhijoonis. Märkused tabeli 1 kohta: 1. Kavandatud parkimiskohad peavad mahtuma kruntidele. 2. Teede ääres parkimist ette nähtud ei ole. 2.6 Haljastus ja heakord Planeeringuala on kaetud kõrghaljastusega. Ehitustööde käigus tuleb kinnistul paiknevat metsa-ala maksimaalselt säilitada (eriti maantee kaitsevööndisse jäävat osa), maha võib võtta vaid hoonestusala ja teede alla ja hoonest kuni ca 5 m kaugusele jäävad puud ning väheväärtuslikud puud ja võsa. Hoonete ehitamisel tuleb arvestada ka säilitatavate puude võra ulatusega ning juurestiku kaitsealaga. Meetmed, mida tuleb rakendada puude kaitsmiseks ehitustegevuse ajal on järgmised (vajadusel võib neid täpsustada ja täiendada projekti koostamisel): c) Kui kaevetööde vältimine puude juurestikukaitsevööndis ei ole võimalik, tuleb vältida kaevetöid minimaalselt puu võra ristprojektsiooni ulatuses maapinnal. Sellisel juhul tuleb läbi viia kaevetöö tegemine käsitsi vahetult enne tehnovõrgu või ehituselemendi paigaldamist, et vältida puujuurte läbiraiumist ja kuivamist. d) Puu ühel või mitmel küljel ei tohi kõiki juuri läbi raiuda, tekib puu ümber kukkumise oht. Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda, see muudab puu altiks haigustele. e) Kui puude juured saavad siiski pinnasetöödel kahjustada, tuleb juurte hulga vähenemise kompenseerimiseks harvendada võrasid. f) Puude juurekaelal tuleb säilitada pinnase endine kõrgus. g) Peale ehitustegevust tuleb puude tervislikku seisundit jälgida ning vajadusel läbi viia hoolduslõikus. Võrasse ilmunud kuivad oksad võivad olla signaaliks juuremädanikest või mulla vee- ja õhurežiimi halvenemisest. h) Pärast ehitustegevust tuleb tagada krundi heakorrastamine. 2.6.1 Jäätmekäitluse korraldamise põhimõtted Jäätmete sorteeritud kogumine toimub vastavalt Lääne-Harju valla jäätmekavale 2015-2020 (vastu võetud 22.05.2015 nr 21) ja jäätmehoolduseeskirjale (vastu võetud 29.05.2018 nr 11). Meremõisa küla kuulub vastavalt jäätmehooldus- eeskirjale jäätmeveo piirkonda. Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskiri kehtestab nõuded jäätmehoolduse korraldamiseks, korraldatud jäätmeveo rakendamise korra, ehitus- ja lammutusprahi ning tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate Z:\Planeeringud\Projektid\1183_Männimäe tee 1 DP\Seletuskiri\Seletuskiri_Männimäe tee 1 dp_10.doc 12 Lääne-Harju vald, Meremõisa külas, Männimäe tee 1 kinnistu detailplaneering jäätmete käitlemise korra Lääne-Harju valla haldusterritooriumil. Eeskirja eesmärk on tagada Lääne-Harju vallas jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja nende seaduste alusel antud rakendusaktide nõuete täitmine. Juriidilistele ja füüsilistele isikutele ning asutustele on Lääne-Harju valla haldusterritooriumil jäätmehoolduseeskirja täitmine kohustuslik. Korraldatud jäätmevedu Lääne-Harju vallas korraldab vallavalitsus ise või volitab jäätmeseaduse § 67 lõike 2 alusel teist kohalikku omavalitsust või mitte- tulundusühingut korraldama riigihanke korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni. Meremõisa külas osutab korraldatud jäätmeveo teenust alates 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2021 AS Eesti Keskkonnateenused. Olmejäätmed tuleb koguda sorteeritult jäätmekonteineritesse. Tulenevalt jäätmeseadusest on Eestis jäätmete liigiti kogumine kohustuslik. Korraldatud jäätmeveo korral kogub olmejäätmed korraldatud jäätmeveo piirkonnas ja veab jäätmekäitluskohta riigihanke korras valitud ettevõtja. Z:\Planeeringud\Projektid\1183_Männimäe tee 1 DP\Seletuskiri\Seletuskiri_Männimäe tee 1 dp_10.doc 13 Lääne-Harju vald, Meremõisa külas, Männimäe tee 1 kinnistu detailplaneering 3 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS 3.1 Veevarustus AS Lahevesi on väljastanud tehnilised tingimused 08.10.2019. a (vt Lisa 1). Vastavalt tehnilistele tingimustele asuvad Männimäe teel MTÜ-le Meremõisa kuuluvad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni torustikud. Liitumispunkt ühisveevärgiga planeerida Männimäe teele vahetult MTÜ-le kuuluvate torustike lähedusse. Liitumispunktis näha ette veekaev koos peaveemõõtja ja siibritega. Planeeringu koostamisel võeti täiendavad tingimused MTÜ-lt Meremõisa. Planeeritavate kruntide arvestuslik veetarbimine on 2,16 m3/d (keskmine 1,8 m3/d), tunni maksimum 0,53 m3/h. Kokku on planeeritud rajada ca 154 m veetorustikku. Igale planeeritud elamukrundile tuleb rajada tarnetorud ja liitumispunktid teemaale kuni 1 m kaugusele kinnistupiirist. Veevarustuse lahendus on toodud Joonis 5 - Tehnovõrkude joonis. Tehnovõrkude joonisel on näidatud veevarustuse trasside põhimõtteline asukoht. Torude täpsed asukohad, läbimõõdud ja kruntide veesisendid täpsustatakse ning määratakse edasise projekteerimise käigus. Ehitusprojekt tuleb esitada ülevaatamiseks ja kooskõlastamiseks MTÜ-le Meremõisa. 3.2 Tuletõrjeveevarustus Elamumaa kruntidele 1, 2 ja 3 on lubatud ehitada üks põhihoone ja lisaks ka soovi korral üks abihoone. Lubatud maksimaalne korruselisus on põhihoonete osas kuni 2 korrust ja abihoonetel 1 korrus. Vastavalt Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17, Lisa 1 liigituvad kruntidele planeeritud ehitised tuleohutusest tulenevalt I kasutusviisi hooneteks. Hoonete minimaalne tulepüsivusklass on TP3. Vastavalt standardi EVS 812-6:2012+A1+A2 lisale N võib ehitisevälise tuletõrjeveevärgi I kasutusviisi (suvila, aiamaja) piirkondades lahendada 10 m3 tehisliku veevõtukoha baasil. Soojuskiirguse leviku mõju leevendamiseks peab vahemaa tuletõrje veevõtukoha luugist (püstikust) ehitiseni võrduma ehitise kahekordse kõrgusega, kuid olema vähemalt 10 m. Tuletõrje veevõtukoha maksimaalne kaugus ehitisest võib olla kuni 150 m. Elamumaa kruntide 1, 2 ja 3 ehitisevälise tulekustutusvee tagamiseks on planeeritud paigaldada 10 m3 tuletõrjevee mahuti Männimäe tee äärde, krundi 2 nurka. Mahutile moodustatakse eraldi krunt 4. Tuletõrjevee mahuti asukoht on toodud Joonisel 5- Tehnovõrkude joonis. Mahuti täitmine toimub veetorustikust. Täitmine peab olema tagatud 72 tunni jooksul tühjendamise järgselt. Lähim kasutuskõlblik tuletõrjehüdrant Meremõisa külas paikneb Merihobu põik tänaval, ca 350 m kaugusel kruntidest. Z:\Planeeringud\Projektid\1183_Männimäe tee 1 DP\Seletuskiri\Seletuskiri_Männimäe tee 1 dp_10.doc 14 Lääne-Harju vald, Meremõisa külas, Männimäe tee 1 kinnistu detailplaneering 3.3 Reoveekanalisatsioon AS Lahevesi on väljastanud tehnilised tingimused 08.10.2019. a. Vastavalt tehnilistele tingimustele tuleks kanalisatsioon lahendada lokaalselt. Planeeringu koostamisel võeti täiendavad tingimused MTÜ-lt Meremõisa. Planeeritavate kruntide arvestuslik reoveehulk on 2,16 m3/d. Planeeritavate kruntide reoveed on võimalik isevoolselt juhtida Männimäe tee ühiskanalisatsioonitorustikku. Kokku on planeeritud rajada ca 155 m kanali- satsioonitorustikku. Igale planeeritud elamukrundile tuleb rajada liitumispunktid teemaale kuni 1 m kaugusele kinnistupiirist. Kanalisatsiooni lahendus on toodud Joonis 5- Tehnovõrkude joonisel. Tehnovõrkude joonisel on näidatud kanalisatsioonitrasside põhimõttelised asukohad. Torude täpsed asukohad, läbimõõdud ja kruntide liitumispunktid täpsustatakse ning määratakse edasise projekteerimise käigus. Ehitusprojekt tuleb esitada ülevaatamiseks ja kooskõlastamiseks MTÜ-le Meremõisa. 3.4 Sademeveekanalisatsioon Sadevesi hoonete katustelt ning teedelt immutatakse kinnistu sees. Alal võib esineda liigvee probleem. Krundil 3 asub olemasolev sademevee kraav, mis tuleb säilitada. 3.5 Elektrivarustus Planeeringualale on koostatud elektrilahendus vastavalt OÜ Elektrilevi tehnilistele tingimustele nr 330508 alusel (väljastatud 07.08.2019 a, vt Lisa 1). Planeeritavate kruntide elektrivarustus on kavandatud lahendada rekonstrueeritava Pavlovi: (Tabasalu) alajaama baasil, mis asub 22 m kaugusel planeeritavatest kinnistutest. Detailplaneeringuga on ette nähtud 0,4 kV maakaabelliini rajamine olemasolevale tänavamaale kuni planeeritavate kruntide piirideni. Krundipiiride lähedale on ette nähtud paigaldada jaotuskilbid koos liitumiskilpidega planeeri- tavate kruntide tarvis. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilpidest hooneteni on ette nähtud maakaablitega (vt Joonis 5 - Tehnovõrkude joonis). Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega. 3.6 Sidevarustus Sidevarustuse lahendus on koostatud AS Telia Eesti tehniliste tingimuste nr 32580694 alusel (väljastatud 02.09.2019, vt Lisa 1). Planeeritaval alal paiknevad Telia Eesti AS sideliinirajatised (sidekanalisatsioon ja vaskkaablid) on ette nähtud ümber tõsta, lahendus kajastub Joonis 5 - Z:\Planeeringud\Projektid\1183_Männimäe tee 1 DP\Seletuskiri\Seletuskiri_Männimäe tee 1 dp_10.doc 15 Lääne-Harju vald, Meremõisa külas, Männimäe tee 1 kinnistu detailplaneering Tehnovõrkude joonis. Planeeritavate kruntide liitumispunktiks määratud sidekaev MER-013 on ette nähtud ümber tõsta teemaa-alale Männimäe tee äärde. Krundil kolm paiknevad sideliinirajatised on ette nähtud likvideerida, need tuleb ümber tõsta krundi piirile ja jalgtee äärde. Lahenduse kohaselt on ette näha kruntidele individuaalsed sidekanalisatsiooni sisestused põhitrassist. Sidekaevudena on soovitav kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Tehnovõrkude joonisel on näidatud sidekaablite põhimõtteline asukoht. Sidekaablite täpsed asukohad täpsustatakse edasise projekteerimise käigus. Ehitusprojekti koostaja peab leidma lahenduse ja koostama siderajatiste ümberpaigaldamise projekti selliselt, et tagada Telia töötavate ühenduste toimimise ehitustööde käigus. 3.7 Soojavarustus Piirkonnas puudub ühtne energiaallikas või kaugküttevõrk, mille kaudu saaks tagada tsentraalset soojavarustust. Hoonete soojavarustus tuleb lahendada individuaalküttena. Mõistlik on kasutada kombineeritud küttesüsteeme: õhk-õhk soojuspumbad, õhk-vesi soojuspumbad ja maaküte. Kõrghaljastuse säilitamiseks on soovitatav maaküte paigaldada sissesõidutee ja parkimiskohtade ning hoovis oleva muruala alla. Maaküte kavandamiseks ettenähtud ala, tuleb määrata hoone projekti asendiplaanil. Z:\Planeeringud\Projektid\1183_Männimäe tee 1 DP\Seletuskiri\Seletuskiri_Männimäe tee 1 dp_10.doc 16 Lääne-Harju vald, Meremõisa külas, Männimäe tee 1 kinnistu detailplaneering 4 KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE Planeeringu algatamise otsuses 30. oktoober 2018. nr 134 on ära toodud, et detailplaneeringule ei ole vaja koostada keskkonnamõjude strateegilist hindamist. Otsuse Lisas 2 on toodud vastavad selgitused ja kaalutlused (vt Menetlus- dokumendid). 4.1 Planeeringuala elluviimisega kaasnevad mõjud. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused Lääne-Harju Vallvolikogu 30.10.2018 otsuse nr 134 juurde on koostatud lisa 2 Lääne-Harju valla Meremõisa küla Männimäe tee 1 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Lisaks on toodud üldplaneeringu muutmise põhjendused peatükis 2.2. Lisaks eelhinnangus kajastatule on siinkohal analüüsitud planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja loodus- keskkonnale avalduvate mõjude hindamist. Majanduslike mõjude poolt puudutatud osapooled on kinnistuomanik ja kohalik omavalitsus. Ala kasutuselevõtuna elamualana kaasneb eeldatavalt positiivne majanduslik mõju, nii ala maaomanikule kui ka kohalikule omavalitsusele. Maaomanikul on võimalus oma omandit kasutada elamumaana (eluaseme rajamise võimalus) ja omavalitsusele on positiivne võimalike uute elanike lisandumine. Planeeringuga määratud hoonestustingimused sobituvad antud asukohta ning kui arvestada planeeringus toodud tingimusi ja soovitusi ja edasisel projekteerimisel arvestatakse kehtivaid seadusi ja standardeid, siis detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus piirdub planeeringualaga. Planeeritavate hoonete rajamine on paikkonda sobituv, ümbruskonnas asub Meremõisa küla elamupiirkond. Kultuurilisi mõjusid planeeringu elluviimisega ei kaasne. Planeeringualal ei asu mälestisi, kultuuri-, ajaloo-, või arheoloogilise väärtusega objekte. Piiriülest mõju detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne. Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva mõju suurus ei ohusta keskkonda, kuigi lisanduvad uued hooned ning sellega kaasneb loodusliku metsaala vähenemine. Mõju taimestikule ja loomastikule on lokaalne. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal ja kui hooned on valminud, siis täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette ei ole näha. Olulised teadaolevad tervisemõju põhjustavad aspektid antud planeeringuala puhul puuduvad. Asjakohaseks võib pidada vaid liiklusmüra ning sellega tuleb eluhoonete rajamisel arvestada. Müra leevendamise meetmed on toodud ptk 4.4. 4.2 Keskkonnanõuded planeeringus kavandatu elluviimiseks Järgnevalt on ära toodud olulisemad nõuded mida tuleb arvestada detail- planeeringuga kavandatu elluviimiseks: Z:\Planeeringud\Projektid\1183_Männimäe tee 1 DP\Seletuskiri\Seletuskiri_Männimäe tee 1 dp_10.doc 17 Lääne-Harju vald, Meremõisa külas, Männimäe tee 1 kinnistu detailplaneering i) Meetmed, mida tuleb rakendada puude kaitsmiseks ehitustegevuse ajal on toodud ptk 2.6. j) Pärast uusehitiste valmimist tuleb krundid täiendavalt heakorrastada ja rajada haljastus nii, et see arvestaks olemasoleva haljastuse eripäraga ja haakuks sellega. k) Alal kasvavaid puid ja põõsaid tuleb võimalusel säilitada ja kõrvaldada nii vähe kui võimalik. Eesmärk peab olema säilitada metsailmelist elupaika. Lisaks suurtele puudele tuleks kindlasti säilitada ka põõsastikke, mis pakuvad elupaigavõimalusi lindudele. Erineva kõrgusega puu ja põõsaliigid vähendavad ka mürataset ja pakuvad visuaalset kaitset. l) Jäätmete sorteeritud kogumine toimub vastavalt Lääne-Harju valla jäätmekavale 2015-2020 (vastu võetud 22.05.2015 nr 21) ja jäätmehoolduseeskirjale (vastu võetud 29.05.2018 nr 11). Meremõisa küla kuulub vastavalt jäätmehooldus- eeskirjale jäätmeveo piirkonda. m) Ehitamise käigus tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. n) Liigiti kogutud jäätmed tuleb taaskasutada kohapeal (nt saastumata pinnase või sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu nagu liiv, killustik, graniitpuru, paas jms kasutamine kinnistute heakorrastamisel või täitmisel) või anda taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. o) Alal on soovitatav kasutada passiivkütet, soojusvahetuspumpasid ja energia- tõhusaid ehituslike konstruktsioone, et vähendada elanike kulutusi elamute kütmisele ning tagada rajatava hoonestuse võimalikult väike mõju keskkonnale. Rajatavatele hoonetele kehtib energiamärgise taotlemise kohustus. p) Metsa-ala maksimaalseks võimaliku säilitamise tagamiseks on keelatud kasutada maakollektoriga maakütet (lubatud on spiraalkollektorite ja puurkaevu baasil maaküte, kuid puurkaevu baasil maakütte rajamine peab olema kooskõlastatud Keskkonnaametiga). q) Hoonete rajamisel ja projekteerimisel tuleb arvestada radooniohuga. Arvatavasti on piirkonnas kõrge radoonisisaldava pinnasega 50-150 kBq/m³ (Eesti Geoloogiakeskuse andmetel 2008 aastast), antud piirkonnas võib ka asuda diktüoneemakilda ja fosforiidi avamus. Kõrge radoonisisaldusega pinnase korral tuleb rakendada ehitamisel radoonikaitse meetmeid. Loe lisaks ptk 3.2. r) Planeeringu koostamise raames teostati liiklusmürast põhjustatud müratasemete hindamine (koostaja Akukon Eesti OÜ, töö nr 200757-1-B, 8.12.2020. a, vt Lisa 2). Sihtväärtuse tagamiseks on ette nähtud 3,5 m kõrgune ja 220 m pikkuse müratõkkeseina rajamine (asukoht kajastub joonistel). Täpsemad meetmed ja juhised müra sihtväärtuste tagamiseks on ära toodud peatükis 4.4. Juhul kui detailplaneerinuga kavandatud tegevuse elluviimisel rakendatakse eeltoodud keskkonnatingimusi siis olulist keskkonnamõju ei kaasne, tegevuskoha keskkonnataluvust oluliselt ei ületata, keskkonnas olulisi pöördumatuid muutusi ei põhjustata ning tõenäoliselt ei seata ohtu inimese (sh uute elanike) tervist ja heaolu, kultuuripärandit või vara. 4.3 Radoonisisaldus piirkonnas Eesti Geoloogiakeskuse 2008. aasta andmetel on Meremõis küla kõrge radoonisisaldusega pinnas (edaspidi Rn-sisaldus) 50–150 kBq/m³ (vt Skeem 3). Z:\Planeeringud\Projektid\1183_Männimäe tee 1 DP\Seletuskiri\Seletuskiri_Männimäe tee 1 dp_10.doc 18 Lääne-Harju vald, Meremõisa külas, Männimäe tee 1 kinnistu detailplaneering Piirkonda läbib diktüoneemakilda ja fosforiidi avamus. Kõrge Rn-sisaldusega pinnases on radoonitase 50–250 kBq/m³ ning eriti kõrge Rn-sisaldusega pinnases ˃250 kBq/m³. Tegeliku radoonitaseme selgitamiseks tuleb hoonete projekteerimisel teha radooniuuringud ja mõõtmised. Lubatud Rn-sisalduse piirväärtus pinnaseõhus on 50 kBq/m³, kõrge Rn-sisalduse korral tuleb rakendada ehitamisel radoonikaitse meetmeid. Skeem 3. Väljavõte Harjumaa pinnase radooniriski kaardist, 2008 (planeeringuala orienteeruv asukoht tähistatud punast värvi noolega) Radoon on Eestis enamlevinud tervisele ohtlik keskkonnategur. Radoon on värvuseta, lõhnata ja maiseta looduslik radioaktiivne gaas. Ilma mõõtmiseta pole võimalik teada kui suur on õhu radoonisisaldus. Hoonesse võib radoon sattuda mitmel viisil: 1. Maapinnast hoone all ja ümber (läbi tarindite liitekohtade); 2. Täitepinnasest (läbi tarindite liitekohtade); 3. Aluspõhjast; 4. Kraaniveest (puurkaevust); 5. Ehitusmaterjalidest. Õhust mitmeid kordi raskem radoon koguneb ehitiste madalamatesse kohtadesse: keldrisse, basseini, süvendisse jm. Esimesest korrusest kõrgemale radoon tavaliselt ei levi. Halvasti ventileeritud ruumi sattunud radoon Rn-222 koos radioaktiivsete tütarproduktidega annab enam kui poole (Kiirguskeskuse andmetel 65%) inimese poolt saadavast looduslikust radioaktiivsest kiirgusdoosist. Radooni peetakse suitsetamise järel olulisemaks hingamisteede ja kopsuvähi tekkimise riskiteguriks. Abinõud radooni mõju leevendamiseks ja tõkestamiseks hoonesse tuleb läbi mõelda hoone projekteerimisel. Z:\Planeeringud\Projektid\1183_Männimäe tee 1 DP\Seletuskiri\Seletuskiri_Männimäe tee 1 dp_10.doc 19 Lääne-Harju vald, Meremõisa külas, Männimäe tee 1 kinnistu detailplaneering 4.4 Müratasemete hindamine ja leevendamise meetmed Planeeringu koostamise raames teostati liiklusmürast põhjustatud müratasemete hindamine (koostaja Akukon Eesti OÜ, töö nr 200757-1-B, 8.12.2020. a, vt Lisa 2). Järgnevalt on ära toodud lühike kokkuvõte koostatud müratasemete hindamisest. Sihtväärtuse tagamiseks on planeeritaval alal on maantee äärde ette nähtud 3,5 m kõrgune ja 220 m pikkune mürakaitseekraan (e. müratõkkesein). 2019. aasta liiklussageduse alusel ulatub päevasel ajal hooneteni 45-49 dB müraindikaatori Ld samatugevustsoon; öisel ajal 40-44 dB müraindikaatori Ln samatugevustsoon. Alal on täidetud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 II kategooria liiklusmüra sihtväärtus. Planeeritaval alal on tagatud II kategooria (elamu maa-ala) piirväärtus. Hoonete välispiirete heliisolatsiooni määramisel ja üksikute elementide valikul tuleb arvestada transpordimüraga. Planeeritavate hoonete fassaadidele mõjub liiklusmüratase LpA,eq kuni 55 dB. Välispiirde ühisisolatsiooni nõue kehtestatakse vastavalt välispiirdele mõjuvale müratasemete suurusele, ruumide kasutusotstarbele ja paigutusele ning ruumide välispiiride ja põrandapinna suhtes. Vastavalt Eesti standardile EVS 843:2016 Linnatänavad, p 6.7.3 peab müratõkkesein sobima keskkonda, olema tihe, olema massiiviga vähemalt 30 kg/m, taluma tuule- ja lumekoormust, müratõkke mürasummutus 5-15 dB. Müratõkkesein peab olema pidev, ilma õhuavadeta ja kõige alumine element peab olema maapinna lähedal. Müratõkkesein peab olema ilma avadeta, läbipääsu vajaduse korral tuleb kavandada lüüsid, mis võimaldavad läbipääsu. Soovitused:  Hoonete projekteerimisel arvestada EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ toodud liiklusmüra normtasemeid elamutes ja ühiskasutusega hoonetes, tabel 3. Tabel 3. Liiklusmüra normtasemed elamutes, ühiskasutusega hoonetes EVS 842:2002 järgi Hoone ja ruum Päev Öö Elamu 35 30 Elu-, magamisruum  Vastavalt EVS 842:2003 tabeli 6.3 „Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemetest“ toodule, peab kirjeldatud välismürataseme korral planeeritavate hoonete välispiirde ühisisolatsiooniks arvestama R’tr,s,w = 30 dB.  EVS 842:2003 põhjal tuleb ehitise välispiirde heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul kasutada täpsemaid arvutuslikke meetmeid, kui ruumide põranda pindala on suurem kui 25 m2,  Ehitise välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul on soovitav rakendada transpordimüra spektri lähenemistegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717, sellisel juhul esitatakse välispiirde ühisisolatsiooni nõue kujul R’tr,s,w + Ctr; Z:\Planeeringud\Projektid\1183_Männimäe tee 1 DP\Seletuskiri\Seletuskiri_Männimäe tee 1 dp_10.doc 20 Lääne-Harju vald, Meremõisa külas, Männimäe tee 1 kinnistu detailplaneering  Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.  Välispiirde nõutav heliisolatsiooni tagamiseks tuleb arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskehuklapid välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud. Lisaks peab märkima, et müratasemete arvutamisel võeti aluseks riigimaantee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna lubatud sõidukiirus 90 km/h, kuid samas jääb planeeringuala maanteelõiku, kus on märgitud soovituslikuks kiiruseks 70 km/h (vt lisatud Foto 9. Väljavõte Google maps kaardist). Seega võib arvata, et piirkonnas võivad olla mõneti väiksemad müratasemete näitajad (kui näitab 90 km/h arvutuse tulemused) sest antud maanteelõigul on palju mahakeeramisi ja maapinna reljeefi muutus, mis toovad sõidukiirused madalamale. Foto 9. Väljavõte Google maps kaardist Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteelt ca 28,77 km punktis Z:\Planeeringud\Projektid\1183_Männimäe tee 1 DP\Seletuskiri\Seletuskiri_Männimäe tee 1 dp_10.doc 21 Lääne-Harju vald, Meremõisa külas, Männimäe tee 1 kinnistu detailplaneering 5 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD Eestis on koostatud standard EVS 809-1:2002 “Kuritegevuse ennetamine. Linna- planeerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”, 29.11.2002. a. Kuriteohirmu all mõistetakse inimese hirmu sattuda isiklikult teatud tüüpi kuriteo ohvriks (sissemurdmised, vargused jms). Ebaturvalisust tekitavad kohad võivad olla nõrga järelevalvega ja halva nähtavusega kohad, hirmutekitavate tunnustega ning halvasti hooldatud paigad (nt tühjad ja rüüstatud hooned, kõnnumaad), pimedad nurgatagused. Peamised riskid käesoleval planeeringualal võivad olla vandalism, vargused, sisse murdmised. Järgnevalt on antud mõned soovitused võimaliku kuritegevuse vähendamiseks. 5.1 Strateegia kuritegude vähendamiseks Korrashoid on üks tähtsamaid tegureid. Keskkond, mis on korras, on ka turvaline ja seal on meeldiv viibida. Korrashoiu kõrge tase paneb eeldama, et alal on tugev järelevalve ja vähendab seega kuriteohirmu. Seega tuleb hoonestuse ja ehitus- tegevuse lõppedes alad kohe korrastada ja lõplikult viimistleda. Samuti on oluline korras hoida ka ümbruskonda. Elavus. Elavama kasutusega alad vähendavad kuriteohirmu. Olulist mõju avaldab see, kuidas piirkond on kasutusel ööpäeva- ja aastaringselt. Praegu kasutuseta ala jaotamine elamukruntideks ning paikse ja enda kodude ümbrusest hoolitseva elanikkonnaga asustamine tagab nii kuritegeliku tegevuse ennetamise kui ka elavuse ning seeläbi suurema kontrollitunde ja kuriteohirmu vähenemise. Territoriaalne jagamine üksusteks, mida iga krundi elanikkond suudab hallata, vähendab kuritegude riski. Nähtavus ja valgustus. Hea vaateväli hoonete akendest hoovialal vähendab salajasi vargusi. Turvalisust parandavad valgustatud hoovid, parklad, teed ja majaesised. Varastele ei meeldi tegutseda hästi valgustatud kohas. Ideaalsed on sensorite või infrapunakiirguse abil töötavad välisvalgustid, mis lülituvad tööle, kui nende välja satub mõni liikuv objekt. Vargused ja naabrivalve. Hoonete välisuksed ja aknad peavad olema korralikud ja tugevad (nt metalluksed ja turvaaknad). Olulist mõju avaldavad uste ja akende vastupidavusaeg murdvarguste katsete suhtes. Võimalik on kasutada lukustatavaid aedu. Kuid kõige parema tulemuse tagab pidev järelevalve hoonete ligiduses (nt naabrivalve) ning hoonetele paigaldatud turvauksed ja -aknad ning signalisatsioon. Korrarikkumiste ennetamiseks ja oma elupiirkonna turvalisemaks muutmiseks saavad elanikud luua naabrivalve piirkonna. Naabrivalve edu aluseks on koostöö ja infovahetus majaelanike, majaomanike, kohaliku omavalitsuse ja politsei vahel. Z:\Planeeringud\Projektid\1183_Männimäe tee 1 DP\Seletuskiri\Seletuskiri_Männimäe tee 1 dp_10.doc 22 Saatja: Anne Vesinurm <[email protected]> Saadetud: 10.12.2020 14:46 Adressaat: Anne Vesinurm <[email protected]> Teema: FW: Männimäe tee 1 kinnistu detailplaneeringu täiendav esitamine kooskõlastamiseks_Terviseamet Manused: image001.jpg; Männimäe tee 1 kinnistu detailplaneeringu täiendav esitamine kooskõlast...asice From: [email protected] <[email protected]> Sent: Thursday, December 10, 2020 2:13 PM To: [email protected] Subject: Männimäe tee 1 kinnistu detailplaneeringu täiendav esitamine kooskõlastamiseks_Terviseamet Tere! Edastame Lääne-Harju Vallavalitsuse 10.12.2020 kirja nr 6-1/30-20. Lugupidamisega Lääne-Harju Vallavalitsus

Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →