Digitaalne originaaldokument – notariaalakt tõestatud kaugtõestuse teel videosilla vahendusel videokõne ajal.
TALLINNA NOTAR SIRJE VELSBERG
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER
2938
Notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Sirje Velsberg videosilla vahendusel
notaribüroos Eesti Vabariigis Tallinnas Rävala pst 2/ Kivisilla tn 8 kümnendal detsembril
kahe tuhande kahekümnendal aastal (10.12.2020.a) ning selles notariaalaktis osalejad on
Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille esindajana tegutseb riigivara valitseja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Maanteeamet,
registrikood 70001490, asukoht ja postiaadress Teelise tn 4, Tallinn, e-posti aadress
[email protected] (eeltoodud andmed täidesaatva riigivõimu asutuse või riigi muu institutsiooni
nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute
registriosakonnast 10.12.2020 kell 09:44 tehtud päringute alusel), mille esindajana tegutseb
notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Mati Meeliste, isikukood 36009120308, kes on
tõestajale tuntud isik ja kelle asukoht on kaugtõestamise ajal tema enda ütluste kohaselt Viimsi
vallas, Eesti Vabariigis,
ja
Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, registrikood 90010094, asukoht ja postiaadress Narva mnt 5,
Tallinn, e-posti aadress
[email protected] (eeltoodud andmed juriidilise isiku nime, aadressi ja
registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast
10.12.2020 kell 09:44 tehtud päringute alusel), edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille
esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Avely Austa, isikukood
48710192783, kes on tõestajale tuntud isik ja kelle asukoht on kaugtõestamise ajal tema enda ütluste
kohaselt Elva linnas, Eesti Vabariigis,
kes sõlmivad lepingu alljärgnevas:
KINNISTU KOORMAMINE ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSEGA JA ASJAÕIGUSLEPING
1. Registrite seis ja lepingu ese
1.1. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 16899050 on sisse
kantud kinnistu nimetusega, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega
72601:001:0976, majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 4 Tallinn - Pärnu
- Ikla tee L86, Kustja küla, Saue vald, Harju maakond, pindalaga 4562 m².
Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.
Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.2. Lepingu esemeks 1 on lepingu punktis 1.1. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja
päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 1).
1.3. Lepingu eseme kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi
päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 72601:001:0976 suhtes kehtivad
järgmised kitsendused:
• piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 4562 m²; nähtus: maantee
(Tallinn - Pärnu - Ikla);
• piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 2720 m²; nähtus: maantee
(Kustja - Kernu);
• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 132 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA009);
• piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 134 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA009).
1.4. Lepingu eseme kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing
katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel ei paikne mälestisi ega
muinsuskaitsealasid, see maaüksus ei asu kinnismälestiste või muinsuskaitsealade kaitsevööndis
ega arheoloogilises leiukohas.
1.5. Lepingu eseme kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad)
tehtud päringust nähtuvad järgmised andmed:
• valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
• volitatud asutus: Maanteeamet.
2. Osalejate avaldused ja kinnitused
2.1. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.1.1. Lepingu punktis üks üks (1.1.) toodud kinnistusraamatu seis ei ole muutunud ning lepingu
eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud selles lepingus nimetamata
kinnistamisavaldusi.
2.1.2. Kuni selle lepingu sõlmimiseni ei ole Omanikule kuuluvat lepingu eset koormatud (s.h. ka
mitte kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu
näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud), neid ei ole kellelegi võõrandatud, nende
käsutamist ei ole keelustatud ning nende suhtes pole vaidlusi.
2.1.3. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule
teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid selles lepingus nimetamata
piiranguid.
2.1.4. Kasutusõiguse aladel, mida Õigustatud isik on õigustatud kasutama selle lepingu alusel, ei
paikne hooneid ega rajatisi, mis takistaksid isikliku kasutusõiguse teostamist. Kasutusõiguse
alad on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates selle lepingu sõlmimise hetkest teostada
kaasvaldust kasutusõiguse alade suhtes.
2.1.5. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida seda lepingut. Ei
ole toimunud ühtegi sündmust, Omanik ei ole sõlminud ja kohustub mitte sõlmima ühtegi
lepingut, mis tooksid kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega mistahes muid
kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada selle lepingu alusel kannete tegemist
kinnistusraamatusse.
2.1.6. Riigivara otsustuskorras tasuta kasutamiseks andmine ja lepingu eseme isikliku
kasutusõigusega koormamine on otsustatud Maanteeameti peadirektori 04.12.2020.a
käskkirjaga nr 1-2/20/0988.
2
2.1.7. Omaniku esindaja volitus Omaniku esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi
võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste
mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu ning et ta
omab kõiki õigusi selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.
2.1.8. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik Omaniku sisesed nõusolekud
ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks
täitmiseks, on saadud.
2.1.9. Selles lepingus toodud Omaniku ja Omaniku esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda
ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks
selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad
seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel.
2.2. Õigustatud isiku esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.2.1. Isikliku kasutusõiguse kaudu pakutakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust
elektroonilise side seaduse tähenduses.
2.2.2. Õigustatud isik on üle vaadanud kasutusõiguse alad, mida Õigustatud isik on õigustatud
kasutama selle lepingu alusel ning on teadlik kasutusõiguse alade suurusest ja piiridest.
2.2.3. Õigustatud isik ei ole sundlõpetatud, Õigustatud isiku suhtes ei ole välja kuulutatud
pankrotti, ei ole esitatud pankrotihoiatust ega pankrotiavaldust, ei ole määratud ajutist
haldurit, ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega saneerimismenetlust ning ei esine
aluseid selliste menetluste algatamiseks ning selle lepingu sõlmimisega ei kahjustata
Õigustatud isiku võlausaldajate huve.
2.2.4. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik äriühingu sisesed nõusolekud
ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks
täitmiseks, on saadud.
2.2.5. Õigustatud isiku esindaja volitus Õigustatud isiku esindajana on kehtiv ega ole esindatava
poolt tagasi võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud
volituste mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu
ning et ta omab kõiki õigusi selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.
2.2.6. Selles lepingus toodud Õigustatud isiku ja Õigustatud isiku esindaja avaldused ja kinnitused
ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel
võiks selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks
osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel.
2.3. Osalejad kinnitavad, et:
2.3.1. Isikliku kasutusõiguse oluliseks osaks olev tehnorajatis on ehitatud vastavalt Maanteeameti
poolt tellitud ja Raba Projekt OÜ poolt oktoober 2019 a koostatud projektile „Tallinn-Pärnu-
Ikla mnt. (E67) Haiba ümbersõit Telia sidekaablite rekonstrueerimine, Trassi korrigeerimine
“, töö nr. 2702.T.19.
2.3.2. Nad soovivad lisada sellele notariaalaktile plaani (lisa), millelt on näha kasutusõiguse ala.
2.3.3. Nad on tutvunud selle lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, ei soovi
täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega tehinguga seotud
asjaolude täiendavat kontrollimist ning täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt.
2.4. Notariaalakti tõestaja on kontrollinud järgmised asjaolud:
• Lepingu punktis 1.1. toodud kinnistusraamatu seis on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud
lepingu sõlmimise päeval e-notari infosüsteemist tehtud elektroonilise kinnistusregistri
registriosa päringu alusel.
• Omaniku esindaja volitused volikirja alusel.
• Õigustatud isiku esindaja volitused volikirja alusel.
• Asjaolu, et isikliku kasutusõiguse kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust
3
asjaõigusseaduse § 1581 ja elektroonilise side seaduse § 2 p 68 tähenduses - majandustegevuste
registrist tehtud päringu (https://mtr.mkm.ee), konkurentsiameti kodulehelt
http://www.konkurentsiamet.ee/?id=18025 tehtud päringu ja Õigustatud isiku esindaja suulise
avalduse alusel.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et Maanteeameti peadirektori 04.12.2020.a
käskkirja nr 1-2/20/0988 saab 30 päeva jooksul arvates selle teatavaks tegemisest vaidlustada
ning sellest tulenevaid ohtusid, kuid osalejad nõuavad notariaalakti tõestajalt selle lepingu
tõestamist ja võtavad enda kanda kõik nimetatud asjaoludest tulenevad riisiko ja võimalikud
kahjud.
3. Isiklike kasutusõiguste seadmine
3.1. Selle lepingu alusel seatavad isiklikud kasutusõigused seatakse avalikes huvides
asjaõigusseaduse §158¹ mõistes elektroonilise side seaduse kohaselt.
3.2. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele
tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus sideehitise (sidemaakaabel) paigaldamiseks,
ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks
eesmärgil (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus).
3.3. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset selle lepingu alusel seatud isiklikust
kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu
lisaks oleval plaanil tähistatud sinise värviga viirutatud alana (edaspidi nimetatud
kasutusõiguse ala).
3.4. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele seatav
isiklik kasutusõigus saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese järjekoha.
4. Omaniku ja Õigustatud isiku kokkulepped
4.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et:
4.1.1. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu- ja rajatiste ehitustööde vastuvõtmisel tööde
digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule olukorrale
vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrgud ei paikne teostusjoonistel kirjeldatud asukohas,
on Õigustatud isik kohustatud kolmekümne (30) päeva jooksul oma kuludega tehnovõrgud
ümber paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta;
4.1.2. Õigustatud isik kohustub tulema üks (1) kord ehitusobjektile enne tööde alustamist ja tasuta
Omaniku esindajale või tema poolt tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatiste
asukoha;
4.1.3. Õigustatud isik kohustub lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt
volitatud isikul ilma täiendavate kooskõlastusteta teostada kasutusõiguse aladel järgmisi
hooldetöid (sh teha talihooldetöid): sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte ja peenarde
remondi ja hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid;
4.1.4. lepingu esemega seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud isik
proportsionaalselt kasutusõiguse alade ulatusega;
4.1.5. lepingu eseme igakordne omanik ei tee takistusi Õigustatud isiku töötajatele ja Õigustatud
isiku volitatud isikule kasutusõiguse alade kasutamiseks ööpäevaringselt ning kasutusõiguse
aladele juurdepääsuks nii jalgsi kui ka sõidukite ja tehnikaga, mis on mõistlikult vajalikud
isikliku kasutusõiguse teostamiseks;
4
4.1.6. Omanik kohustub teavitama tema teadmisel lepingu esemel tegutsevaid isikuid
kasutusõiguse alade olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud
piiranguid oma tegevuses;
4.1.7. Omanik kohustub hoiduma tegevusest, mis halvendaks võrkude korrashoidu ja/või ohustaks
võrkude toimimist;
4.1.8. Õigustatud isik kohustub teavitama lepingu eseme igakordset omanikku kasutusõiguse aladel
tehtavatest plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3) päeva enne
tööde alustamist. Avariiremondi korral võib Õigustatud isik vajaduse korral alustada vajalike
töödega viivitamata, teatades sellest lepingu eseme igakordsele omanikule;
4.1.9. pärast kasutusõiguse aladel teostatud võrkude ehitus-, hooldus-, remont- või
likvideerimistööde lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama omal kulul lepingu
eseme endise seisundi;
4.1.10. Õigustatud isik kohustub kasutama kasutusõiguse alasid kooskõlas selle lepinguga säästlikult
ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks Omaniku või
kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil;
4.1.11. Õigustatud isik kohustub kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima
keskkonna reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid;
4.1.12. Õigustatud isik kohustub hoidma võrgud oma vahenditega ja omal kulul korras;
4.1.13. Õigustatud isik kohustub kandma võrkude kasutamisest tulenevat vastutust kolmandate
isikute ees, mis on kasutaja tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg;
4.1.14. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamise
samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Isikliku kasutusõiguse
üleandmisest kolmandale isikule kohustub Õigustatud isik teavitama lepingu eseme
igakordset omanikku kirjalikult kümne (10) päeva jooksul alates muudatustest;
4.1.15. Õigustatud isik kohustub lepingu eseme igakordse omaniku nõudmisel likvideerima kahe (2)
kuu jooksul kasutamiseks antud lepingu eseme osalt tehnovõrgu ja -rajatised ja taastama
likvideerimisele eelnenud olukorra, kui talituslikult on ära langenud lepingu eseme
kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult lepingu eseme igakordset omanikku;
4.1.16. kasutusõiguse alad jäävad Õigustatud isiku ja Omaniku kaasvaldusesse ning Omaniku valdus
ei ole kasutusõiguse aladel mingil viisil piiratud.
4.2.Pooled on kokku leppinud ja Õigustatud isik annab lepingu eseme igakordsele omanikule
tagasivõetamatu nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate
isikute kasuks ning isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme jagamisel selliselt, et
vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut, kus asuvad kasutusõiguse alad ja
isiklikku kasutusõigust ei kanta üle kinnistutele/katastriüksustele, kus kasutusõiguse alad ei asu.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et selle lepingu punktis 4.2. toodud kokkulepe
ei asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja
kinnistusraamatu seaduse § 34 lg 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud soov
kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja taotletava
asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks
kinnistult, millel servituudi ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel õigustatud isikul ka
lepingu eseme jagamisel.
5. Asjaõigusleping
5.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme koormamises isikliku kasutusõigusega kokku
leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 16899050 kolmandasse (III)
jakku esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik
5
kasutusõigus Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, registrikood 90010094, kasuks sideehitise
(sidemaakaabel) paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks
ja muul viisil ekspluateerimiseks eesmärgil vastavalt 10.12.2020.a sõlmitud lepingu
punktidele 3.1. kuni 3.3. ja 4.1. ning lepingu lisaks olevale plaanile.
6. Notariaalakti tõestaja osalejatele antud selgitused
6.1.Isiklik kasutusõigus tekib vastava kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte aga selle lepingu
sõlmimisega. Kande tegemise eelduseks on riigilõivu tasumine.
6.2.Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse
üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. (AÕS § 226 lg 2).
6.3.Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on
õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis
oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Reaalservituudist erinevalt on kinnisasi sellisel
juhul aga koormatud mitte teise kinnisasja vaid konkreetse isiku kasuks. Erinevalt
kasutusvaldusest ei ole isikliku kasutusõiguse omanik õigustatud omandama koormatud
kinnisasja vilju.
6.4.Lisaks asjaõigusseaduse §-des 225-227 sätestatule kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele
reaalservituudi vastavaid sätteid. Kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse
kasutusvalduse vastavaid sätteid. (AÕS § 228).
6.5.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustik § 593 lg 3 võib kuni kinnistamisotsuse tegemiseni
kinnistamisavalduse esitaja kinnistamisavalduse osaliselt või täielikult tagasi võtta.
Tagasivõtmise avaldus, samuti volitus kinnistamisavalduse tagasivõtmiseks peab olema
notariaalselt tõestatud.
6.6.Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi
ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras
hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära
vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva
kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitusja korrastustööde
tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja.
6.7.Kinnisasja osa ei ole võõrale maale õiguse teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt
ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi.
6.8.Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg-le 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või
hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik
kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama.
Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja
väärtuse vähenemist.
6.9.Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg-le 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või - rajatise
omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on
tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või - rajatise ümberpaigutamisega
seotud kulud.
6.10. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 1581 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma
kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -
rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam
võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks
tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse
osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu
kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes
sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud
6
korras sundvalduse seadmisega. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle
kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side
seaduse § 72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1, ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või
kes on vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Kui
universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava
tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse.
Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses
sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui
tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui
avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga
liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja
omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda.
6.11. Riigikohtu lahendi 3-2-1-10-12 kohaselt: kui kinnisasi võõrandatakse enampakkumisel
pankrotimenetluses, lõppevad üldjuhul PankrS § 139 lg 2 järgi kinnisasja koormavad õigused,
mis asuvad tagapool sellest esimesena kinnistusraamatusse kantud õigusest, millest tulenevalt
saab nõuda kinnisasja sundmüüki. Siiski ei saa kolleegiumi arvates tõlgendada PankrS § 139
lg-t 2 selliselt, et seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel kinnistusraamatusse
kantud servituudid samuti lõppevad. Kolleegiumi arvates on TMS § 158 lg 4 erisätteks PankrS §
139 lg 2 suhtes. Seega jäävad ka kinnisasja pankrotimenetluses enampakkumisel võõrandamise
järel TMS § 158 lg 4 järgi püsima seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel
kinnistusraamatusse kantud servituudid.
6.12. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata ainult siis,
kui see ei kahjusta varem seatud servituuti.
6.13. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma ka tehnovõrku või -rajatist, mille suhtes ei ole
asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 lõikes 1 sätestatud talumiskohustust, kui see
tehnovõrk või -rajatis kuulub asjaõigusseaduse §-s 1581 nimetatud võrguettevõtjale ja on
püstitatud omaniku nõusolekul enne 1999. aasta 1. aprilli ning seda tehnovõrku või -rajatist
kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides.
6.14. Kui tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus tuleneb asjaõigusseaduse rakendamise
seaduse § 152 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku
vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse eest makstava tasu
suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest
asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras.
6.15. Sideehitise kaitsevööndis on keelatud: 1) teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-
, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada või langetada puid, juurida kände, teha
tuld, kasutada tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu
sideehitisele ning põhjustada oma tegevusega sideehitise korrosiooni; 2) ronida raadiomasti ja
kinnitada raadiomasti või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide külge asju; 3) teha
süvendustöid, ankurdada veesõidukit ning liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja
võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd – vees
paikneva sideehitise kaitsevööndis; 4) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus
maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinina rajatud sideehitise
kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tihendada või tasandada pinnast, rajada
transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal kui 0,3
meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit – pinnases paikneva sideehitise
kaitsevööndis.
6.16. EhS § 71 kohaselt on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd teed ümbritsev maa-ala, mis tagab
tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid
7
keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult
kasutatav. Euroopa teedevõrgu maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja
välimisest servast on kuni 50 meetrit. Ülejäänud maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool
äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 30 meetrit. Maantee omanik võib kaitsevööndi
laiust põhjendatud juhul vähendada. Tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest
servast kuni 10 meetrit. Kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud
üld- või detailplaneeringus. Tee kaitsevööndis on keelatud: 1) paigaldada liiklejat häirivat
valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; 2) korraldada spordivõistlust või muud
rahvaüritust; 3) kaevandada maavara ja maa-ainest; 4) teha metsa lageraiet; 5) teha
veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd.
7. Digitaalne originaal ja ärakirjade väljastamine
7.1. Notariaalakt on koostatud ja digitaalselt allkirjastatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis
on kasutusel elektroonilises käibes ning osalejale kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee. Notar
teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule.
Kui tehinguosaline väljendab selleks soovi, väljastab tehingu tõestanud notariaalakti tõestaja
notariaalakti kinnitatud ärakirja ka paberkandjal.
7.2.Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada digitaalselt allkirjastatud originaaleksemplari
kinnistusosakonnale.
8. Lepingu sõlmimisega seotud kulud
8.1.Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub OÜ Kirjanurk. Osalejad paluvad selle lepinguga seotud
arved ja lepingu digitaalse originaaleksemplari edastada e-postile:
[email protected].
8.2.Notari tasu tasutakse arve alusel ülekandega. Notariaalakti tõestajal on õigus notariaaltoimingu
tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.
Notari tasu seaduse § 38 kohaselt on notari tasu maksmiseks kohustatud isik, kelle taotlusel või
kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud. Mitu kohustatud
isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt. Notariaalakti
tõestaja on osalejatele selgitanud, et osalejate kokkulepe notari tasu tasumise kohta lepingu
tõestamisel kehtib vaid nende omavahelise kokkuleppena, notaril on õigus lepingu tõestamise
eest ettenähtud notari tasu sisse nõuda ükskõik milliselt osalejalt.
8.3.Siinkohal juhib notariaalakti tõestaja osalejate tähelepanu sellele, et riigilõivu tasumata
jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta notariaalaktis sisalduv kinnistamisavaldus läbi
vaatamata.
Notari tasu isikliku kasutusõiguse seadmisel 38,30 eurot (tehinguväärtus 639,00 eurot: notari tasu
seaduse § 3, 10 lg 3, 12 lg 3, 22, 23 p 2).
Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu eest 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2¹).
Notari tasu kokku 58,30eurot.
Käibemaks 11,66eurot.
Koos käibemaksuga 69,96eurot.
Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus
§ 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2).
Notariaalakti ärakirjade maksumus vastavalt notari tasu seaduse § 35 lg 1 p-d 1 ja 2 ning § 31 p-d
8
14 ja 15 (sisaldavad käibemaksu 20%):
A4 formaat A3 formaat
digitaalne originaaldokument tasuta tasuta
portaalis eesti.ee / notar.ee
paberkandjal ärakiri osalejale 0,23 eurot / lk 0,37 eurot / lk
digitaalärakiri ametiasutusele 15,3 eurot + 0,23 eurot / lk 15,3 eurot + 0,37 eurot / lk
Notariaalakt on osalejatele akti tõestaja poolt videosilla vahendusel videokõne ajal ette loetud, antud
enne heakskiitmist osalejatele ekraanil tutvumiseks ning läbivaatamiseks ning seejärel osalejate
poolt heaks kiidetud. Notariaalakti lisaks olev plaan on osalejatele videosilla vahendusel videokõne
ajal esitatud enne notariaalakti ja selle lisa digitaalselt allakirjastamist ekraanil tutvumiseks,
läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks, osalejad on plaanis sisalduvate andmetega nõus. Osalejad
loobusid notariaalaktis nimetatud dokumentide ettelugemisest ja notariaalaktile lisamisest, nende
sisust on nad teadlikud. Notariaalakt koos selle lisaks oleva plaaniga on videosilla vahendusel
videokõne ajal osalejate ja notariaalakti tõestaja poolt digitaalselt allkirjastatud.
Mati Meeliste
/digitaalselt allkirjastatud/
Avely Austa
/digitaalselt allkirjastatud/
Tallinna notar Sirje Velsberg
/digitaalselt allkirjastatud/
9