Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 19.02.2019. a, Tartu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Gerd Raudsepp Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 18278001129 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 Kahtlustatava nimi (isikukood): T.R Käesolevas kriminaalasjas on T R esitatud kahtlustus KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 tunnustel selles, et tema isikuna, kes on varasemalt 12.10.2017 ja 20.04.2018 toime pannud vargusi, võttis 22.06.2018. a kella 20:55 paiku Elva linnas Kesk tn 1 asuvas Elva Konsumi kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 1 paki sulatatud juustu Viola väärtusega 1,02 eurot, läbides kassaliini kauba eest tasumata. Kuritegu jäi T R tahtest sõltumata lõpule viimata, kuivõrd peale kassast möödumist pidas turvatöötaja ta kinni. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele. Kahtlustatav on ülekuulamise käigus tunnistanud kuriteo toimepanemist ning täieliku süüd kuriteo toimepanemise kohta. Lisaks on leidnud tõendamist tema süü kuriteo toimepanemises järgnevate tõenditega: tunnistaja ülekuulamise protokoll, õigusvastase teo toimepanemise akt, kahtlustatava ütlused, karistusregistri väljavõte ning väärteomenetluse otsused. Tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, on abiprokurör jõudnud järeldusele, et kahtlustatava süü KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 järgi toimepanemises on leidnud tõendamist, kuid KrMS § 202 lg 1 ja 7 alusel on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada. KrMS § 202 kohaldamisel vaadeldakse isiku süüd konkreetses kuriteos, mille puhul võetakse arvesse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja poolt sätestatud karistust. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest näeb seadus ette sanktsiooni alammäärana rahalise karistuse. Toime pandud kuritegu jäi katse staadiumisse, st kaup tagastati kauplusele ning kannatanule kahju ei tekkinud. Seega puudub ka kannatanu, kelle karistusseadustikuga kaitstud õiguseid oleks T R koosseisupärase ja õigusvastasega teoga kahjustatud. Varguse katse objektiks olnud toidukauba väärtus on oluliselt väiksem väheväärtusliku vallasasja määratluse ülempiirist. Eelnevad kaalutlused ei võimalda järeldada, et T. R süü oleks suur. Samuti puudub kriminaalasjas nr 18278001129 avalik menetlushuvi, mis takistaks menetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Eelkõige tuleb kõne alla eripreventatiivne kaalutlus, mis seisneb selles, et isik hoidub tulevikus kuritegude toimepanemisest. Karistusregistri väljatrüki andmetest nähtub, et isikut ei ole peale kuriteo toimepanemist karistatud väärteo korras, samuti ei ole tema suhtes menetluses ühtegi kriminaalasja. Kahtlustatav on ka varasemalt kriminaalkorras karistamata, jõustunud on väärteootsused kahes väärteomenetluses. 28.10.2017. a jõustus väärteootsus xxxxxxxxxxxx(süütegu toime pandud 12.10.2017. a), milles määrati T R karistuseks 30 trahviühiku, so 120 euro, suurune trahv, mille täitmise kohta informatsioon puudub. 08.05.2018. a jõustus väärteootsus xxxxxxxxxx(süütegu toime pandud 20.04.2018. a), mille alusel määrati kahtlustatavale karistuseks 30 trahviühiku, so 120 euro, suurune trahv. Karistus on täidetud 04.05.2018. a. Mõlema väärteo puhul on kaup rikkumata kujul kauplusele tagastatud. Seega ei tähelda isiku varasemast ega kuriteo toime panemise järgsest käitumisest, et isik puhul oleks suur oht toime panna uusi kuritegusid. Üldpreventatiivse kaalutlusena on avaliku menetlushuvi puudumise nõue täidetud juhul, kui ühiskonna seisukohast ei ole menetluse lõpetamine vastuvõetav. Käesoleval juhul tuleks üldpreventatiivse asjaoluna avaliku menetlushuvi olemasolu eelkõige kõne alla juhul, kui T R oleks toime pandud kuriteoga tekitanud olulise kahju määra ületavat kahju. Kahtlustatava süüd raskendavad asjaolud puuduvad. Isiku süüd leevendab asjaolu, et ta tunnistab teo toimepanemist ning kahetseb toime pandud tegu. Kahtlustatava ülekuulamise käigus T R selgitas, et tema emal on uus elukaaslane, kellega T R ei saa hästi läbi. Kahtlustatav on avaldanud, et eeltoodu on avaldanud mõju tema vaimsele tervisele. Vestlusest kahtlustatavaga võib järeldada, et ta on menetluse käigus teinud endale järeldused, et iga õigusrikkumine võib kaasa tuua karistuse ja sellest tulenevalt lubanud õiguskuulekalt käituda. Seega lähtudes eripreventatiivsest vajadusest, ei ole käesoleval hetkel isiku karistamine vajalik ja kriminaalmenetluse läbiviimine otstarbekas. T R on avaldanud, et tal puudub töökoht ning ta on 80% ulatuses töövõimetu. Samuti on ta viiendat kuud rase. Tema sissetulekuks käesoleval hetkel on 400 eurot, tal on ülalpidamisel üks alaealine ülalpeetav. Seega ei ole käesoleval juhul otstarbekas T R suhtes rakendada kohustusena üldkasulikku tööd. Tuginedes eeltoodule on abiprokurör seisukohal, et isikule tuleb kohustusena kohaldada kindla summa tasumist riigituludesse. T R on seisukohal, et rahalise kohustuse tasumine on temale jõukohane, kui kohustuse täitmise tähtajaks määratakse maksimaalne periood, so 6 kuud. Süüdistatava ema on lubanud toetada T R kohustuse täitmisel. Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse. Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja § 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 18278001129 kriminaalmenetlus. 2. KrMS § 202 lg 2 p 2 järgi kohustada T R maksta 250 eurot riigituludesse. Kohustuse täitmise tähtajaks on 19.08.2019. a. 3. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lõuna Ringkonnaprokuratuuris aadressil Tartu, Kalevi 1. 4. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Gerd Raudsepp abiprokurör