Tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimäärus

MINISTRI MÄÄRUS 07.07.2022 nr 59 Tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimäärus Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 264 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Tervishoiukorralduse infosüsteem (1) Tervishoiukorralduse infosüsteem (edaspidi infosüsteem) on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel asutatud riiklik andmekogu. (2) Infosüsteemi peetakse järgmistel eesmärkidel: 1) nõutava kvalifikatsiooniga isikute poolt tervishoiuteenuste ja apteegiteenuse osutamise tagamiseks, et kaitsta teenuste kasutajate tervist; 2) valitsusasutustele, Eesti Haigekassale ja valdkonna eest vastutava ministri määratud asutustele õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalike andmete tagamiseks; 3) tervisestatistika ja tervishoiualase poliitika tegemiseks. (3) Infosüsteemi ingliskeelne nimetus on Health Care Providers’ Information System. § 2. Infosüsteemi vastutav ja volitatud töötleja (1) Infosüsteemi vastutav töötleja on Terviseamet. (2) Infosüsteemi volitatud töötleja on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. § 3. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded (1) Vastutav töötleja: 1) juhib infosüsteemi pidamist; 2) vastutab infosüsteemi haldamise seaduslikkuse ja arendamise eest; 3) kehtestab infosüsteemi andmetele juurdepääsu ja infosüsteemi andmete töötlemise korra ning tagab andmete töötlemise ainult selleks määratud isikutele; 4) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise ja infosüsteemi kantud andmete õigsuse eest; 5) tagab andmete kogumise, haldamise, säilitamise ja hävitamise; 6) korraldab elektroonset andmevahetust riigi infosüsteemi teiste andmekogudega; 7) sõlmib andmevahetuse kokkulepped õigusaktides sätestatud ulatuses; 8) vastutab infosüsteemi toimingute õiguspärasuse eest; 9) täidab muid vastutava töötleja ülesandeid õigusaktides sätestatud ulatuses.  2 (2) Volitatud töötleja: 1) teeb või hangib infosüsteemi pidamiseks vajalikud analüüsi- ja arendustööd ning tööde testimise; 2) tagab infosüsteemi pidamise, haldamise ja majutamise õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt; 3) rakendab andmete turvalisuse tagamiseks infosüsteemi turvanõuetele vastavaid turvameetmeid; 4) teavitab viivitamata vastutavat töötlejat infosüsteemi pidamist või kasutamist takistavatest probleemidest; 5) kõrvaldab infosüsteemi kasutamise takistused ja tõrked ning taastab ja tagab infosüsteemi töö; 6) tagab teenust puudutavate intsidentide käsitlemise; 7) teeb infosüsteemi vastutavale töötlejale ettepanekuid infosüsteemi arendamiseks. 2. peatükk Infosüsteemi ülesehitus ja andmete koosseis § 4. Infosüsteemi ülesehitus Infosüsteemi peetakse elektroonselt ja see koosneb: 1) elektroonsest andmebaasist; 2) alusdokumentidest; 3) arhiveeritud registriandmetest. § 5. Infosüsteemi andmete kaitse (1) Infosüsteemi andmete kaitse hõlmab järgmist: 1) käideldavus ehk andmete kaitse juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse takistamise eest (K); 2) terviklus ehk andmete kaitse juhusliku või tahtliku volitamata muutmise eest (T); 3) konfidentsiaalsus ehk andmete kaitse volitamata töötlemise eest (S). (2) Infosüsteemi kantud andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. (3) Infosüsteemi turvaklass on K2T2S1. Infosüsteemi turbeaste on keskmine (M). § 6. Andmete infosüsteemi kandmise alusdokumendid (1) Tervishoiutöötaja, proviisori või farmatseudi andmete infosüsteemi kandmisel on alusdokumendid: 1) registreerimistaotlus; 2) isikut tõendav dokument; 3) kvalifikatsiooni tõendav dokument; 4) erialast töökogemust tõendavad dokumendid; 5) registreerimisotsus; 6) kohtuotsus, millega on peatatud kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis või registreerimistõendis märgitud eri- või kutsealal tegutsemise õigus või Terviseameti otsus, millega on seatud piirang kutsealasele tegevusele; 7) tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuse osutaja, proviisori või farmatseudi või apteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja poolt esitatud infosüsteemi andmete muutumist tõendav dokument; 8) Eesti Haigekassa otsus perearsti nimistu kinnitamise, teeninduspiirkonna ja nimistu piirsuuruse määramise või muutmise kohta; 9) täienduskoolituse läbimist tõendav tunnistus;  3 10) nimistu alusel tegutseva perearsti juures töötava õe ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 24 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud õendusabi eriala omandanud õe puhul kliinilise farmakoloogia täienduskoolituse läbimist tõendav tunnistus; 11) Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi pädeva asutuse väljastatud tõend tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni tunnustamise kohta; (2) Tervishoiuteenust osutava juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja andmete infosüsteemi kandmisel on alusdokumendid: 1) taotlus tegevusloa saamiseks või muutmiseks või sellest ajutiselt loobumiseks; 2) majandustegevuse muutmise teade; 3) üldhuviteenuse osutamisest loobumise teade; 4) teatis tööle asuvate ja töölt lahkuvate tervishoiutöötajate ning tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute kohta; 5) otsus tegevusloa andmise, muutmise, peatamise või kehtetuks tunnistamise kohta; 6) majandustegevuse peatamise või keelamisega seotud otsus. § 7. Infosüsteemi andmete koosseis (1) Tervishoiutöötaja, proviisori või farmatseudi kohta kantakse infosüsteemi järgmised eluloolised ja töökoha andmed: 1) eesnimi; 2) perekonnanimi; 3) eelmine või eelmised ees- ja perekonnanimi või -nimed; 4) kodakondsus; 5) isikukood, selle puudumisel korral sünniaasta, -kuu ja -päev; 6) sugu; 7) kontaktandmed (telefon ja e-post, nende puudumisel elukoha aadress); 8) surma korral surmakuupäev; 9) eelmise töökoha riik; 10) töötamise algus- ja lõpukuupäev ning tööandja andmed (juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi või asutuse nimi ja registrikood); 11) proviisori või farmatseudi töökoha aadress (apteegi tegutsemiskoht, kus isik töötab); 12) arstiteaduse õppekaval ja residentuuris õppija kohta õppekava kood ja nimetus ning kursuse number; 13) registreerimistaotluse menetlemise andmed; 14) erialast töökogemust tõendavad andmed 15) kutsealal tegevuse piirangu andmed. (2) Tervishoiutöötaja, proviisori või farmatseudi kvalifikatsiooni kohta kantakse infosüsteemi järgmised andmed: 1) kutse; 2) eriala; 3) eriala lisapädevus; 4) täienduskoolituse läbimise andmed; 5) kvalifikatsiooni tõendava dokumendi andmed (nimetus, number, väljaandmise aeg, dokumendi väljastanud õppeasutuse nimetus ja asukohariik); 6) Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi pädeva asutuse poolt tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni tunnustamise andmed. (3) Perearsti nimistu alusel tegutseva perearsti kohta kantakse infosüsteemi perearsti tegevuskoht, teeninduspiirkond, perearsti nimistu piirsuurus ning perearstina tegutsemise ja üldarstiabi osutamise õiguslik vorm. (4) Perearsti nimistu alusel tegutseva perearsti juures töötava õe ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 24 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud õendusabi eriala  4 omandanud õe kohta kantakse alusdokumentidelt infosüsteemi elektroonsesse andmebaasi andmed kliinilise farmakoloogia täienduskoolituse läbimise kohta. (5) Tervishoiutöötaja, proviisori või farmatseudi registreerimisel kantakse infosüsteemi järgmised registreerimisandmed: 1) Terviseameti otsuse andmed registreerimise kohta; 2) Terviseameti otsuse andmed registreeringu peatamise või kehtetuks tunnistamise kohta; 3) Terviseameti otsuse number ja otsuse tegemise kuupäev. (6) Terviseamet annab infosüsteemi kandmisel tervishoiutöötajale, proviisorile või farmatseudile registreerimiskoodi. (7) Tervishoiuteenust osutava juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja kohta kantakse infosüsteemi järgmised andmed: 1) majandustegevuse üldandmed; 2) tegevusloa andmed; (8) Majandustegevuse üldandmed on: 1) juriidilisest isikust ettevõtja nimi ja registrikood, selle puudumisel asukohariigi asjakohane identifitseerimistunnus (registreerimisnumbriga võrdsustatav numbri- või tähekombinatsioon); 2) füüsilisest isikust ettevõtja nimi ja registrikood; 3) Kaitseväe, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse puhul asutuse nimi ja Kaitseväe või riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registreerimise number; 4) kontaktandmed (telefoninumber, veebileht, elektronposti aadress ja postiaadress); 5) teise lepinguriigi või kolmanda riigi ettevõtja puhul ka asukoha aadress; 6) tegevusalad tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 40 lõikes 1 sätestatud nimetusena ning äriseadustiku § 4 lõike 6 alusel kehtestatud klassifikaatori kohane nimetus ja kood; 7) majandustegevuse alustamise, peatamise, jätkamise, lõpetamise ja sellest ajutise loobumise kuupäev; 8) loa taotluse esitanud isiku nimi ja kontaktandmed (telefoninumber ja elektronposti aadress), juriidilise isiku puhul ka esindusõiguse alus (juhatuse liige või volitus); 9) tegevuskoha aadress või teeninduspiirkond, tegevuskoha puudumise korral vastavasisuline teave; 10) tegevuskoha kontaktandmed (telefoninumber, elektronposti aadress, veebileht), kui need erinevad käesoleva lõike punktis 4 nimetatud kontaktandmetest; 11) nimistu alusel tegutseva üldarstiabi osutaja teatised tervishoiutöötajate koosseisu (tervishoiutöötaja tööle asumise ja töölt lahkumise aeg, ametikoht ja koormus), tegevuskoha, perearstina tegutsemise ja üldarstiabi osutamise õigusliku vormi ning nimetatud andmete muudatuste kohta. (9) Tegevusloa andmed on: 1) tegevusloa allkirjastanud isiku nimi; 2) tegevusloa andmise kuupäev ja number; 3) tegevusloa õiguslik alus; 4) tegevusloa kehtima hakkamise aeg; 5) tegevusloa tähtaeg; 6) osutada lubatavad tervishoiuteenused, sealhulgas haigla liik ja voodikohtade arv osutatavate teenuste kaupa, kiirabi osutamisel kiirabibrigaadide arv ja liik, siirdatava elundi liik; 7) tegevusloa alusel tervishoiuteenuseid osutava tervishoiutöötaja, sealhulgas iseseisvalt statsionaarse õendusabi osutamisel konsulteeriva arsti ees- ja perekonnanimi, kutse- või eriala ja tervishoiutöötaja registreerimiskoodi ja tööle asumise ja töölt lahkumise kuupäev; 8) kiirabi tegevusloa korral tegevusloa alusel teenuseid osutava tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi, kutse- või eriala ja tervishoiutöötaja registreerimiskood ning kiirabi- või erakorralise meditsiini tehniku ees- ja perekonnanimi ning kõigi eelnimetatud töötajate tööle asumise ja töölt lahkumise kuupäev;  5 9) üld- ja eriarstiabi tegevusloa korral tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud isiku, kellel on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt juurdepääs tervise infosüsteemi andmetele, ees- ja perekonnanimi, unikaalne identifikaator, kutseala nimetus ning isiku tööle asumise ja töölt lahkumise kuupäev; 10) tegevusloa kehtetuks tunnistamise aeg ja ulatus; 11) tegevusloa peatamise otsuse puhul või seadusest tuleneva tegevusloa peatumise korral majandustegevuse peatamise kehtima hakkamise ja lõppemise kuupäev; 12) tegevusloa üleandmisel adressaadi andmed käesoleva paragrahvi lõike 7 punktides 1–2 sätestatud ulatuses; 13) esialgse tegevusloa andmed käesoleva lõike punktides 1–10 sätestatud ulatuses. (10) Ettevõtjale ja temaga seotud isikule kohaldatud majandustegevuse keelu andmed on: 1) keeluotsuse allkirjastanud isiku nimi; 2) keeluotsuse tegemise kuupäev ja number; 3) keelu ulatus ja õiguslik alus; 4) keelu põhjendus; 5) keelu kehtima hakkamise aeg; 6) keelu kehtivuse lõppemise aeg; 7) majandustegevuse peatamise otsuse puhul majandustegevuse peatamise kehtima hakkamise ja lõppemise aeg; 8) keelu kehtetuks tunnistamise aeg ja ulatus, kui keeld tunnistatakse kehtetuks enne keelu kehtivuse lõppemise aja saabumist; 9) keelu saaja andmed, kui selleks on ettevõtjaga seotud isik. (11) Seadusest või kohtulahendist tuleneva ärikeelu, tegutsemiskeelu või ettevõtluskeelu andmed on: 1) keeldu kohaldava või vastavalt seadusele keelu kaasa toova kohtulahendi kuupäev, number ja lahendi teinud kohtu nimetus; 2) keelu kehtima hakkamise aeg; 3) keelu kehtivuse lõppemise aeg; 4) keelu ulatus. (12) Terviseamet väljastab iga ettevõtja, Kaitseväe struktuuriüksuse ja riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse majandustegevusele unikaalse majandustegevuse registreerimise ehk tegevusloa numbri. (13) Terviseamet kasutab infosüsteemi kandmisel andmete kodeerimisel järgmisi klassifikaatoreid: 1) rahvusvahelist ühtset hariduse liigituse koodi – tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni andmete puhul; 2) Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatorit – tervishoiutöötaja elukoha andmete ning tervishoiuteenuse osutaja tegevuskoha andmete puhul; 3) riikide ja territooriumide klassifikaatorit – tervishoiutöötaja elulooliste andmete puhul. 4) Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit – tegevusloal tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaldkonna puhul. § 8. Andmete õiguslik tähendus Infosüsteemi kantud andmetel on õiguslik tähendus tervishoiuteenuste korraldamise seaduses ja ravimiseaduses sätestatud ulatuses. 3. peatükk Andmete töötlemine ja logimine § 9. Andmete esitamine ja infosüsteemi kandmine (1) Infosüsteemi esitavad andmeid:  6 1) tervishoiutöötajana, proviisori või farmatseudina registreerimist taotlev isik; 2) tegevusluba taotlev või omav juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja; 3) infosüsteemi vastutav töötleja. (2) Andmed esitatakse infosüsteemi alusdokumentidel iseteeninduskeskkonna kaudu, paberil või elektrooniliselt ning kehtestatud nõudeid järgides. (3) Terviseamet kannab tervishoiutöötaja, proviisori või farmatseudi registreerimise otsuse või tervishoiuteenuse osutaja poolt esitatud teates sisalduvad andmed, ning tegevusloa ja majandustegevuse keelu andmed infosüsteemi hiljemalt andmete aluseks oleva otsuse tegemisele järgneval tööpäeval. (4) Terviseamet sisestab alusdokumentidelt infosüsteemi kantud andmete alusel käesoleva määruse § 7 lõikes 13 nimetatud klassifikaatorid, tunnuse ja koodi. § 10. Infosüsteemi andmeandjad (1) Tervishoiutöötaja, proviisori või farmatseudi registreerimisel on infosüsteemi vastutaval töötlejal õigus saada: 1) rahvastikuregistrist käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktides 1–9 nimetatud andmeid; 2) Eesti hariduse infosüsteemist käesoleva määruse § 7 lõike 2 punktides 1–5 nimetatud andmeid. (2) Tervise infosüsteemi juurdepääsuõiguse kontrollimisel ja järelevalve teostamiseks on infosüsteemi vastutaval töötlejal õigus saada: 1) Eesti hariduse infosüsteemist käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktis 12 nimetatud andmeid; 2) töötamise registrist käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktis 11 nimetatud andmeid. (3) Tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa menetlemisel ja järelevalve teostamiseks on infosüsteemi vastutaval töötlejal õigus saada: 1) äriregistrist käesoleva määruse § 7 lõikes 8 nimetatud andmeid; 2) Ravimiameti tegevuslubade registrist infot Ravimiameti väljastatud tegevuslubade kohta (väljastatud tegevusluba, selle kehtivus, tegevusloa omaja tegutsemiskoht); 3) aadressiandmete süsteemist tegevusloa taotleja aadressi ja asukohta puudutavaid andmeid; 4) töötamise registrist käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktis 1, 2, 5 ja 11 nimetatud andmeid. § 11. Andmevahetus Andmevahetus teiste andmekogudega toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. § 12. Infosüsteemi andmete õigsuse tagamine ja andmete parandamine (1) Infosüsteemile esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja. (2) Terviseametil on õigus esitada andmete esitajale ja kolmandatele isikutele järelepärimisi, kui on tekkinud kahtlus andmete terviklikkuses ja õigsuses. (3) Kui andmete esitaja, vastutav töötleja või volitatud töötleja tuvastab infosüsteemis ebaõigeid andmeid või kui talle on nendest teatatud, korraldab vastutav töötleja viivitama andmete parandamise, lisades võimaluse korral infosüsteemi kirje või selgituse andmete parandamise põhjuse kohta. § 13. Logiandmete pidamine Volitatud töötleja logib andmete töötlemise sisu, andmete töötleja ja töötlemise aja.  7 4. peatükk Juurdepääs andmetele ja andmete väljastamine § 14. Juurdepääs andmetele ja andmete väljastamine (1) Vastutav töötleja tagab avalikkusele veebilehe kaudu juurdepääsu järgmistele tervishoiutöötaja, proviisori, farmatseudi, tervishoiuteenusel osaleva isiku, perearsti nimistu või tegevusloa andmetele: 1) registreerimiskood; 2) eesnimi; 3) perekonnanimi; 4) tööandja nimi (juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi); 5) kutse; 6) eriala ja lisapädevus, kui need on asjakohased. (2) Andmete väljastamine infosüsteemist teise andmekogusse või teisele isikule toimub õigusaktides sätestatud korras. Infosüsteemist andmete väljastamise aja, andmesaajate ja andmete väljastamise viisi üle peetakse arvestust. 5. peatükk Andmete säilitamine § 15. Infosüsteemi kantavate andmete säilitamine (1) Infosüsteemi kantud andmeid säilitatakse 30 aastat pärast füüsilise isiku surma või juriidilise isiku tegevusloa kehtivuse või majandustegevuse lõppemisest arvates. (2) Infosüsteemi alusdokumente säilitatakse 30 aastat pärast füüsilise isiku surma või juriidilise isiku tegevusloa kehtivuse või majandustegevuse lõppemisest arvates. (3) Logiandmeid säilitatakse infosüsteemi seitse aastat töötlemistoimingu tegemisest. (4) Tervishoiutöötaja registreerimise eesmärgil esitatud dokumente, mis on väljastatud kutse- või erialal registreerimata jätmise otsuse tegemise aluseks, säilitatakse kuus kuud otsuse tegemisest. 6. peatükk Infosüsteemi järelevalve, rahastamine ja lõpetamine § 16. Järelevalve tegemine Järelevalvet infosüsteemi pidamise üle tehakse õigusaktides sätestatud korras. § 17. Infosüsteemi rahastamine Infosüsteemi arendus- ja hooldustööde tegemist rahastatakse (riigieelarvest) selleks vastutavale ja volitatud töötlejale eraldatud vahenditest. § 18. Infosüsteemi lõpetamine (1) Infosüsteemi pidamine lõpetatakse seaduses sätestatud korras vastutava töötleja ettepanekul.  8 (2) Infosüsteemi pidamise lõpetamisel antakse andmed avalikku arhiivi või otsustatakse andmete üleandmine teise infosüsteemi või hävitamine ning üleandmise või hävitamise tähtaeg. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister tervise- ja tööministri ülesannetes (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Tervise- ja tööministri määruse „Tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimäärus“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Seoses Terviseameti registrite infotehnoloogiliste arendustega, mille eesmärk on vähendada Terviseameti töökoormust ja tervishoiuteenuse osutajate halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ning kasutada riigi kogutavaid andmeid sihipäraselt, muudetakse Terviseameti registritega seotud õigusakte. Kuna tervishoiutöötajate riiklik register, proviisorite ja farmatseutide register ning tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklik register on IT-arhitektuuri mõttes ühendatud, ühendatakse registrid ka õiguslikult üheks registriks - tervishoiukorralduse infosüsteem. Seni kehtinud registrite põhimääruste asemel kehtestatakse uus tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimäärus. Seadusemuudatusega kaovad endised volitusnormid registrite põhimäärustele (tervise- ja tööministri 5. märtsi 2019. a määrus nr 11 „Proviisorite ja farmatseutide registri põhimäärus“, tervise- ja tööministri 8. märtsi 2019. a määrus nr 23 „Tervishoiutöötajate riikliku registri põhimäärus“, tervise- ja tööministri 8. märtsi 2019. a määrus nr 21 „Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri põhimäärus“) ning need muutuvad kehtetuks. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega 533 SE lisati ravimi väljakirjutamise õiguse omajate hulka tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 24 lõike 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud õendusabi eriala omandanud õed ehk eriõed. Et õe retseptiõigus kajastuks infosüsteemis, tuleb teha käesolevas määruses täiendusi. Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 264 lõike 2 alusel. Määrus jõustub üldises korras. 1.2. Määruse ettevalmistajad Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Katre Trofimov (e-post: [email protected] ; telefon: 626 9308). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Susanna Jurs (e-post: [email protected] ; telefon: 626 9731). 1.3. Märkused Määrus on seotud äsja Riigikogus menetluses olnud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (569 SE). 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kaheksateistkümnest paragrahvist. Paragrahvid koondavad tervishoiutöötajate riikliku registri, proviisorite ja farmatseutide registri ja tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri põhimääruse sisu. Paragrahvis 1 sätestatakse tervishoiukorralduse infosüsteemi (edaspidi infosüsteemi) pidamise eesmärk ning infosüsteemi nimetus inglise keeles. Lõikes 2 kehtestatakse infosüsteemi eesmärk. Infosüsteemi peetakse nõutava kvalifikatsiooniga isikute poolt tervishoiuteenuste ja apteegiteenuse osutamise tagamiseks, et kaitsta teenuste kasutajate tervist. Tagamaks valitsusasutustele, Eesti Haigekassale ja valdkonna eest vastutava  2 ministri määratud asutustele õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid ning tervisestatistika ja tervishoiualase poliitika tegemiseks. Lõikes 3 sätestatakse infosüsteemi ingliskeelne nimetus – Health Care Providers’ Information System. Võrreldes varasemalt kehtinud registrite põhimäärustele on koondatud kolme registri eesmärgid ühte lõikesse ning tervishoiuvaldkonna juhtimise ja korraldamise ning järelevalve ülesannetele viidatud kui asutustele õigusaktidest tulenevatele ülesannetele. Paragrahviga 2 reguleeritakse infosüsteemi vastutav ja volitatud töötleja. Kehtiva õiguse kohaselt on infosüsteemi vastutav töötleja Terviseamet (edaspidi TA) ja volitatud töötleja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK). Paragrahviga 3 kehtestatakse vastutava ja volitatud töötleja ülesanded. Vastutav töötleja juhib ja korraldab infosüsteemi pidamist ning vastutab haldamise seaduslikkuse ja arendamise eest (sh andmete ligipääs, töötlemine, väljastamine, säilitamine, andmevahetuse korraldamine, turbealane analüüs jne). Volitatud töötleja (TEHIK) teeb või hangib infosüsteemi pidamiseks vajalikud analüüsi- ja arendustööd ning tööde testimise, et tagada infosüsteemi toimimine õigusaktis ning vastutava töötlejaga seotud kokkulepe alusel. Paragrahviga 4 sätestatakse infosüsteemi ülesehitus ehk et elektroonne infosüsteem koosneb elektroonsest andmebaasist, alusdokumentidest ja arhiveeritud registriandmetest. Esitatud andmete paberdokumentidest lisatakse koopiad infosüsteemi (nt paberkandjal välismaa haridust tõendavad dokumendid). Paragrahviga 5 kehtestatakse infosüsteemi andmete kaitse käideldavuse, terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks. Võrreldes varasemalt kehtinud registrite põhimäärustele on kolme registri turvaklass viidud samale tasemele K2T2S1. Paragrahviga 6 sätestatakse infosüsteemi kandmise alusdokumendid. Alusdokumendid on olulised välja tuua, sest need on peamised andme allikad ning oluline infosüsteemi osa. Alusdokumentideks on peamiselt isiku enda esitatavad dokumendid. Võrreldes eelmise tegevuslubade registri põhimäärusega on tervishoiuteenuse osutaja andmete alusdokumentidest eemaldatud tegevusloa ajutiselt loobumise teade, sest reaalsuses seda ei eksisteeri ning mõisted ühtlustatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seadusega. Paragrahviga 7 sätestatakse infosüsteemi andmete koosseis ehk nimekiri kõigist andmetest, mis infosüsteemis kajastuvad ja mida seal töödeldakse (st nii alusdokumentide andmed, kui ka andmesaajatelt saadavad andmed). Täieliku andmekoosseisu väljatoomine on oluline, et põhimäärust lugev inimene saaks üheselt aru, milliseid andmeid käesolevas infosüsteemis töödeldakse. Tehniliselt paiknevad andmed kas andmeandja juures või alusdokumentides Elektroonilisi andmeid hoitakse andmebaasi väljades, ülejäänud alusdokumendid hoitakse dokumentide koopiatena. Andmete koosseisu kuuluvad andmed tervishoiutöötaja, proviisori või farmatseudi eluloo, töökoha, kvalifikatsiooni ja nimistu alusel tegutseva perearsti tegevusega seonduv; registreerimisel tekkivad registreerimisandmed. Ravimiameti jaoks mh oluline, et tuvastatav oleks proviisori/farmatseudi töökoha aadress (apteegi tegutsemiskoht, kus proviisor/farmatseut töötab). Ravimiseaduse § 53 lg 2 p 2 seab piirangu seoses pädeva isiku töötamisega, lisaks esineb praktikas ajutisi ja lühiajalisi töösuhteid (sh renditööjõud).  3 Sätestatakse, et Terviseamet annab infosüsteemi kandmisel tervishoiutöötajale, proviisorile või farmatseudile registreerimiskoodi, mis asendab varasemalt registrisse kandmisel antud registreerimise tõendi koodi. Ettevõtja, Kaitseväe struktuuriüksuse ja riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse majandustegevusega seotud asutusele väljastatakse unikaalne majandustegevuse registreerimise number. Ühel asutusel võib olla mitu tegevusluba, millel on oma unikaalne tegevusloa number. Tervishoiuteenust osutava juriidilise isiku või füüsiliselt isikust ettevõtja kohta kantakse infosüsteemi majandustegevuse üldandmed ja tegevusloa andmed, mis on sätestatud TTKS 3. jao alusel erinevate tegevuslubade tingimuste ja kõrvaltingimustega. Täpsustatud on majandustegevuse keelu ning seadusest või kohtulahendist tuleneva ärikeelu, tegutsemiskeelu või ettevõtluskeelu andmed. Infosüsteemi andmete kandmisel kasutatakse klassifikaatoreid, et võimaldada andmete paremat töötlemist ning kasutamist infosüsteemi eesmärkide täitmisel. Paragrahviga 8 sätestatakse, et infosüsteemi kantud andmetel on õiguslik tähendus tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud ulatuses seoses tervishoiutöötajate, proviisorite ja farmatseutide registreerimisega ning tervishoiuteenuse osutajate tegevuslubadega. Paragrahviga 9 sätestatakse andmete esitamine ehk kes esitab andmeid ja infosüsteemi kandmine ehk kes need sinna kannab ning mis tähtajal. Paragrahviga 10 sätestatakse infosüsteemi andmeandjad ehk teised riiklikud andmekogud, kust tervishoiukorralduse infosüsteem enda andmed saab lisaks eelmises paragrahvis nimetatud andmete esitajatele. Andmeandjateks on rahvastikuregister, Eesti hariduse infosüsteem, tervise infosüsteem, Ravimiameti tegevuslubade register, töötamise register, äriregister. Paragrahviga 11 sätestatakse, et andmevahetus teiste andmekogudega toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. Paragrahviga 12 sätestatakse infosüsteemi andmete õigsuse tagamine ja andmete parandamine. Infosüsteemile esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja. Terviseametil on õigus esitada andmete esitajale ja kolmandatele isikutele järelepärimisi, kui on tekkinud kahtlus andmete terviklikkuses ja õigsuses. Kui andmete esitaja, vastutav töötleja või volitatud töötleja tuvastab infosüsteemis ebaõigeid andmeid või kui talle on nendest teatatud, korraldab vastutav töötleja viivitama andmete parandamise, lisades võimaluse korral infosüsteemi kirje või selgituse andmete parandamise põhjuse kohta. Paragrahviga 13 sätestatakse logiandmete pidamine. Paragrahviga 14 sätestatakse infosüsteemi andmetele juurdepääsu ja infosüsteemist andmete väljastamise nõuded. Infosüsteemis on andmeid, mis on avalikud ja leitavad Terviseameti kodulehelt. Nendeks on näiteks perearstide nimistud. Igaüks saab vaadata, millised perearstid Eesti töötavad. Samuti saab igaüks kontrollida tervishoiutöötaja, proviisori või farmatseudi registreeringu ning tervishoiuteenuse osutaja tegevusloa olemasolu. Paragrahviga 15 sätestatakse infosüsteemi kantavate andmete säilitamine. Infosüsteemi kantud andmeid ja alusdokumente säilitatakse 30 aastat pärast füüsilise isiku surma või juriidilise isiku tegevusloa kehtivuse või majandustegevuse lõppemisest arvates. Logiandmeid säilitatakse infosüsteemi seitse aastat töötlemistoimingu tegemisest. Eeltoodud andmete säilitamise aeg on vajalik tagamaks järelevalve teostamisel vajadusel tervishoiuteenuse osutaja või mõne raviotsuse teinud isiku info olemasolu. Tervishoiutöötaja registreerimise eesmärgil esitatud dokumente, mis on väljastatud kutse- või erialal registreerimata jätmise otsuse tegemise aluseks, säilitatakse kuus kuud otsuse tegemisest.  4 Paragrahviga 16 sätestatakse, et järelevalvet infosüsteemi pidamise üle tehakse õigusaktides sätestatud korras. Paragrahviga 17 sätestatakse, et infosüsteemi arendus- ja hooldustööde tegemist rahastatakse (riigieelarvest) selleks vastutavale ja volitatud töötlejale eraldatud vahenditest. Varasemalt kehtinud regulatsiooni kohaselt rahastati infosüsteemi arendamist ja hooldamist TEHIK eelarvest (§ 17). Uue põhimääruse sätte kohaselt hõlmatakse ka vastutav töötleja (süsteemi omanik), kuna nii arendussoove kui rahastust võib tekkida tulevikus erinevatest allikatest. Näiteks nakkushaiguste registri põhimääruses (samuti TA vastutusel olev infosüsteem) on toodud laiem paragrahv samas sõnastuses: § 14 Registri pidamist ning hooldus- ja arendustöid rahastatakse (riigieelarvest) selleks vastutavale ja volitatud töötlejale eraldatud vahenditest. Paragrahviga 18 sätestatakse infosüsteemi pidamise lõpetamise kord seaduses sätestatud korras vastutava töötleja ettepanekul. Infosüsteemi pidamise lõpetamisel antakse andmed avalikku arhiivi või otsustatakse andmete üleandmine teise infosüsteemi või hävitamine ning üleandmise või hävitamise tähtaeg. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruses esitatud muudatuste eesmärgiks on eraldiseisvate andmekogude ühildamisest tulenevalt registrite põhimääruste koondamine uue infosüsteemi põhimääruse alla seoses seaduse muudatusega. Muudatustega ei kaasne ebasoovitavaid mõjusid. Andmekaitsealane mõjuhinnang Andmekaitsealane mõjuhinnang lähtub sellest, et juba praegu töödeldakse isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses isikuandmeid ning andmeesitajad rakendavad juba praegu kõiki kehtivaid isikuandmetega seotud nõudeid. Käesolev eelnõu täiendavalt isikuandmete töötlemist selles osas ei mõjuta. Terviseameti peetavate andmete ühildamine on pigem korrastav kui sisuline. Selles osas ei muutu andmed ega töötlejad. Muudatusega tagatakse andmete parem kvaliteet (andmete õigsus, täielikkus ja ajakohasus). Tulenevalt sellest, et tegemist on riiklike andmekogudega ja kehtivad kõik seni rakendatud riskide maandamise meetmed, samuti tehakse riiklikele andmekogudele auditeid kooskõlas avaliku teabe seadus sätestatuga, ei suurene isikute eraelu riive oluliselt. Kuna andmed liiguvad kontrollitud andmevahetuskanalites, tagatud on riiklike andmekogude turvasüsteemide nõuded ja töötlemise logid, ei lisandu muudatuste tulemusena negatiivset mõju andmesubjektidele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne seotud tegevusi ega kulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Justiitsministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Siseministeeriumile ja Majandus- ja  5 Kommunikatsiooniministeeriumile. Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega, mida arvestati põhimääruses. Määruse eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Ravimiametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele (TEHIK), Andmekaitse Inspektsioonile, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile, Tartu Ülikoolile, Eesti Nooremarstide Ühendusele, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsile, Eesti Haigekassale, Eesti Õdede Liidule, Eesti Arstide Liidule ja Eesti Haiglate Liidule. Tartu Tervishoiu Kõrgkool kooskõlastas märkusteta. Eesti Haigekassa, Andmekaitse Inspektsiooni, Eesti Õdede Liidu, Ravimiameti ja TEHIKu tähelepanekud edastati Terviseametile ning täpsustused arvestati põhimääruses või selgitati seletuskirja lisas olevas kooskõlastustabelis.  Tervise- ja tööministri määruse „Tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimäärus“ seletuskirja lisa Kooskõlastustabel Kooskõlastaja Tehtud märkus või ettepanek Vastus Siseministeerium Sotsiaalministeerium esitas kooskõlastamisele tervise- ja tööministri määruse „Tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimäärus” eelnõu. Siseministeerium kooskõlastab selle eelnõu märkustega. Teeme ettepaneku eelnõust välja jätta § 7 lõike 1 punkt 7, mille kohaselt Arvestatud ja põhimäärus vastavalt muudetud. tervishoiutöötaja, proviisori või farmatseudi kohta kantakse infosüsteemi isikut tõendava dokumendi nimetus ja number. Me ei pea antud punkti kuulumist sellesse andmekoosseisu piisavalt põhjendatuks ning oleme sellest ka Sotsiaalministeeriumile meili teel teada andnud. Sotsiaalministeerium on meile vastanud, et nad võivad selle punkti eelnõust välja jätta. Eesti Haigekassa Eesti Haigekassa kooskõlastab tervishoiukorralduse infosüsteemi Eesti Haigekassa tähelepanek edastatakse põhimääruse eelnõu. Terviseametile ja TEHIK-ule. Juhime tähelepanu järgnevale asjaolule. Eelnõu seletuskirjas on lõik: „Paragrahviga 12 sätestatakse infosüsteemi andmete õigsuse tagamine ja andmete parandamine. Infosüsteemile esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja.“ Oleme tuvastanud praktikas asjaolu, et varasemalt on tervishoiuteenuse osutajad saanud iseteenindusportaali kaudu tervishoiutöötajate riiklikku registrit ja tegevuslubade riiklikku registrit täiendada ka tagasiulatuvalt ilma selge märketa, millal on registri täiendus tagantjärgi tehtud. See tähendab seda, et tervishoiuteenuse osutajatel on olnud võimalus märkida enda tegevusloa külge tervishoiutöötajaid tagasiulatuvalt ning tekitada fiktiivne mulje nagu tervishoiutöötaja oleks tegevusloale olnud kogu kontrolli alla võetud ajaperioodi kantud, kuigi ta ei pruukinud seda pika teenuse osutamise perioodi, seal hulgas kontrolli alla sattunud perioodi jooksul tegelikkuses olla. 1  Leiame, et väärate andmete parandamise võimalus tagantjärgi on hea registri funktsioon. Samas andmete tagasiulatuv muutmine/parandamine ei tohiks omada õiguslikku tähendust, kui muutmise puhul ei saa lähtuda kindla kuupäeva seisust (seda nt juhtumi puhul, kus kanne on tehtud 6 kuud varasema tähtajaga). Seega palume pöörata tähelepanu, kas ka uues süsteemis on võimalik andmete parandamine tagantjärgi ning kui on, siis tagada, et andmete parandamisel jääks maha paranduskande märge koos paranduskande tegemise kuupäevaga. Andmekaitse Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse Inspektsioon avaldamiseks Tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimääruse. Märkasin, et andmete säilitustähtajaks on märgitud 30 aastat (surmast või 7-aastane logide säilitamise tähtaeg on sätestatud teenuse lõpetamisest) ning logide osas 7 aastat. Seletuskirja kohaselt on SLAs, so TEHIKu ja TA vahelises logide säilitaminevajalik just nii kaua järelevalve tegemiseks. Meie senise käideldavustegevuste lepingus. Infosüsteemi praktika kohaselt on logide säilitamine 7 aastat pigem tavapäratu ja pikk aeg. turvaklassi määramise protokollis on viide Samas möönan, et kuskilt ei tulene ühtegi selget nõuet kaua logisid säilitada tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade tuleb. Siiski võttes arvesse üldisi aegumistähtaegu, on pigem tegemist üsna riikliku registri põhimääruse § 15 lõikele 3. pika tähtajaga, mis vajaks ehk lisaselgitust, kui üksnes see, et järelevalve Nimetatud põhimäärus on aga uue infosüsteemi eesmärgil. loomisega kehtetuks tunnistatud. Millistest kaalutlustest see omal ajal kantud oli, ei ole käesoleval hetkel selge. Seoses infosüsteemi arenduse kiireloomulisusega hetkel andmete säilitustähtaegasid muutma ei hakatud, kuid järgmiste infosüsteemi arenduste juures vaatavad Terviseamet ja TEHIK andmete säilitamise tähtaegade osa üle. Lisaks võiks olla § 15 lg 2 osas selgelt välja öeldud, milline on Arvestatud ja põhimäärus vastavalt muudetud. säilitamistähtaeg. Selline läbi viite sätestamine ei ole küll vale, aga selguse huvides võiks ju konkreetselt tähtaja ära märkida. Andmete koosseisu osas (§ 7) tekitas küsimusi, miks on vaja koguda eraldi Selgitame. Esineb ka juhtumeid, kus registrisse andme liigina isiku soo kohta andmeid, kui isiku sugu on võimalik selgeks teha kantakse isikud, kel pole Eesti isikukoodi, seega ka isikukoodi järgi. ei saa nende sugu sel viisil tuvastada. 2  Lõpetuseks juhin tähelepanu, et uus infosüsteem tuleb kanda ka RIHA-sse, Terviseamet tegeleb uue infosüsteemi RIHA-sse samuti lõpetada vanad. kandmisega. Eesti Õdede Liit Palume määrust täiendada (paragrahv 7) ja lisada punkt: pädevustunnistuse Selgitame. Ettepanek vajab täiendavaid arutelusid (arstidel resertifitseerimise?) andmed. ja ei puuduta hetkel olemasoleva funktsionaalsuse Pädevustunnistuse andmed ja kehtivus õdedel on ka tänase registri oluline ühele platvormile viimist, mis on hetkel vaid osa ning selle olulisus kasvab - seoses eriõdede teenuse tuleku ning tehnilise suunitlusega. üleminekuperioodi kehtestamisega on see äärmiselt vajalik. Eeldame, et seletuskirjas nimetatud eluloo andmed = infosüsteemi kandmise Eluloolised andmed on sätestatud §7 lõikes 1. alusdokumentidega? Palume täpsustada: (4) Perearsti nimistu alusel tegutseva perearsti juures töötava õe ja Selgitame. Eraldi märkust registrisse ei tehta. tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 24 lõike 2 alusel kehtestatud Magistrikraadi saanud õdede osas tuleb info määruses nimetatud õendusabi eriala omandanud õe kohta kantakse nende retseptiõiguse kohta otse EHISest. alusdokumentidelt registri elektroonsesse andmebaasi andmed kliinilise farmakoloogia täienduskoolituse läbimise kohta. - kas siinkohal mõeldakse, et ka magistrikraadi saanud eriõdedel tehakse eraldi märkus registrisse a la „retseptiõigusega õde“ nii nagu hetkel pisut üle 200 pereõe puhul? Ravimiamet Tervise- ja tööministri määruse „Tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimäärus eelnõuga seoses esitab Ravimiamet järgmised tähelepanekud: * Eelnõu § 6 lõige 1 p 7 sõnastuses on kasutatud „apteegiteenuse osutaja Arvestatud ja põhimäärus muudetud. tegevusloa omaja, korrektne on apteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja. * Eelnõu § 7 osas on Ravimiameti jaoks mh oluline, et tuvastatav oleks proviisori/farmatseudi töökoha aadress (apteegi tegutsemiskoht, kus Arvestatud ja põhimäärus muudetud proviisor/farmatseut töötab). Ravimiseaduse § 53 lg 2 p 2 seab piirangu seoses pädeva isiku töötamisega, lisaks esineb praktikas ajutisi ja lühiajalisi töösuhteid (sh renditööjõud). * Eelnõu § 7 lg 9 p 12 viitab sama § lõike 7 punktidele 1-4, viidatud sättes on Arvestatud ja põhimäärus täiendatud. kaks punkti. * Eelnõu § 10 lg 3 p 1 viitab sama määruse § 7 lõikele 6, millega on Arvestatud ja põhimäärus täiendatud. tõenäoliselt eksitud. * Meie andmetel proviisorite ja farmatseutide register saab andmeid ka Arvestatud. Ravimiameti tegevuslubade register Ravimiameti tegevuslubade registrist, eelnõu § 10 loetleb infosüsteemi on lisatud põhimäärusesse andmeandjaks. 3  andmeandjad, kus Ravimiameti tegevuslubade registrit välja toodud ei ole, kas vastav vajadus puudub? Selgitame. Infosüsteemi andmete esitamist Ravimiseaduse § 45 p 42 kohaselt on tegevusloa omaja kohustus tagada koolituste kohta, kui isik on infosüsteemis juba apteegiteenust osutavate proviisorite ja farmatseutide arendamiseks ja varasemalt registreeritud, reguleerib põhimääruse pädevuse tõstmiseks erialane koolitamine vähemasti 40 akadeemilise tunni § 9 lg 1 p 2, mis reguleerib, kes esitab ulatuses kahe aasta kohta, mistõttu on oluline, et koolituse andmed infosüsteemi andmeid. Konkreetsel juhtumil on kajastuksid ka infosüsteemis. Eelnõu § 9 lg 1 kohaselt esitavad Infosüsteemi see p 2 nimetatud tegevusluba taotlev või omav andmeid: tervishoiutöötajana, proviisori või farmatseudina registreerimist juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja. taotlev isik; 2) tegevusluba taotlev või omav juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja; 3) infosüsteemi vastutav töötleja. Ebaselgeks jääb, kes esitab infosüsteemi andmed koolituse kohta juhul, kui isik on infosüsteemis juba varasemalt registreeritud. Tartu Tervishoiu Annan käesolevaga teada, et Tartu Tervishoiu Kõrgkool kooskõlastab Arvestatud. Kõrgkool tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimääruse eelnõu. TEHIK Oleme TEHIKus tutvunud Teie koostatud ja meile kooskõlastamiseks edastatud Tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimääruse eelnõuga. Soovin teha ettepaneku täiendada rahastamisega seotud eelnõu punkti. Hetkel Arvestatud ja põhimäärus vastavalt muudetud. on toodud regulatsiooni kohaselt rahastatakse infosüsteemi arendamist ja hooldamist TEHIK eelarvest (§ 17). Soovitaksin siia hõlmata siiski ka vastutav töötleja (süsteemi omanik), kuna nii arendussoove kui rahastust võib tekkida tulevikus erinevatest allikatest. Näiteks nakkushaiguste registri põhimääruses (samuti TA vastutusel olev infosüsteem) on toodud laiem ja minu hinnangul sobivam paragrahv sellises sõnastuses: § 14: Registri pidamist ning hooldus- ja arendustöid rahastatakse (riigieelarvest) selleks vastutavale ja volitatud töötlejale eraldatud vahenditest. 4