Pöördumine

Renno Veinthal Haridus- ja Teadusministeerium [email protected] Meie 06.07.2022 nr 1.1-16/2367-1 Sotsiaalministeeriumi poolt valdkondliku teadusrahastuse konkurentsipõhisele voorule esitatud taotluste vastavus TA-kriteeriumitele Lugupeetud Renno Veinthal Sotsiaalministeerium (SoM) esitas 2022. a RESi protseduuri raames Teadus- ja Arendusnõukogule (TAN) hindamiseks kaks projekti. Nendeks on „Uurimis- ja arendusprojekt põgenikekriisi sotsiaalmajanduslike mõjude teadmistepõhiseks juhtimiseks“ (Lisa 1.) ning „Digital Europe programmi 1 Miljoni Genoomi rakendusprojekti projektimeeskonna personalikulu omaosaluse määra rahastamine“ (Lisa 2.). Vastan Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni koordinatsioonikogu (TAI koordinatsioonikogu) IV koosolekul (15. juunil 2022. a) SoMi projektidele antud esialgsele tagasisidele, mille kohaselt projektid ei pruugi vastata Frascati käsiraamatus toodud TA-kriteeriumitele. 1. „Uurimis- ja arendusprojekt põgenikekriisi sotsiaalmajanduslike mõjude teadmistepõhiseks juhtimiseks“ Planeeritud teadus- ja arendusprojekt on SoMi poliitiliselt prioriteetse lisataotluse „3. Kriisvõimekuse tugevdamine, sh Ukraina põgenike abistamine" osa. Kokkuvõte projekti TA-tingimustele vastavusest: Uudne – Põgenikekriis on uus nähtus; sellega kaasnevad väljakutsed töö- ja sotsiaalvaldkonnas põgenikele endile, vastuvõtvatele kogukondadele ja institutsioonidele, kellel on roll põgenikke toetada on paratamatult veel kaardistamata nagu on leidmata ja testimata ka sekkumiskohad ja sekkumise viisid, mis aitaks ilmnevaid väljakutseid lahendada. Uudne on ka projekti metodoloogiline kontseptsioon 2023. a alguseks kogunenud teadmise (ja selle lünkade) tuvastamisele interdistsiplinaarse teadlaste konsortsiumi poolt järgneb teadlaste ja asjakohaste erinevaid teenuseid pakkuvate organisatsioonide koostöös võimalike sekkumiskohtade kaardistamine, et täiustada nende organisatsioonide igapäevatööd muutunud rahvasikuolukorras. Seejärel töötatakse teadlaste juhtimisel välja sekkumiste disain (kasutades nt müksamise metodoloogiat), järgneb kõige paljutõotavamate sekkumiste rakendamine ning sekkumiste tulemuste mõõtmine ja vajadusel sekkumiste disaini parandamine. Võrreldes SoMi 2021. a sekkumisprogrammiga1 on kirjeldatud programm täiesti 1 HTM analüüsis SoMi palvel 2021. a neljal korral (seoses projektidega „Isikukaitsevahendite müksamine ehitussektoris“, „Töötuskindlustushüvitise saajate müksamine tööle“, „Paindliku vanaduspensioni ja tööturuaktiivsuse müksamisuuring“, Isapuhkuse ja –hüvitise müksamisprojekt“) sekkumisprogrammi projektide vastavust teadus- ja arendustegevuse määratlusele ning viiele põhialusele ning andis iga kord SoMile positiivse otsuse RHSi TA-teenuse erandi kasutamiseks. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 uus tase, sest fokusseeritakse teenustele, poliitikatele, käitumistele ja hoiakutele, mille kujundamine pole võimalik SoMi valitsemisala asutuste piires, vaid eeldab koostööd teiste ministeeriumite ja institutsioonidega (nt KOVid, tööandjate organisatsioonid). Loominguline – Teadlaste eest ei otsustata projektitaotluse kirjutamise ajal - 2022. a kevadel ära, mis on suurimad väljakutsed seoses põgenike kaasamisega Eesti ellu. Projekti kontseptsiooni on sisse kirjutatud paindlikkus ja lähtumine värskeimast teabest. (Siiski on projektitaotluse ptk-s nr 5. „Koostöö teiste ministeeriumite, riigiasutuste, teadusasutuste jt partneritega“ nimetatud, millised võiksid olla väljakutsed, mida tuleks lahendada SoMi ja teiste ministeeriumite valitsemisalade koostöös). Nii selgub alles järgmisel aastal, korraliku teadusliku analüüsi tulemusena, milliseid sekkumisi ja milliste organisatsioonide koostöös programmi raames ette võetakse. Arvesse võetakse ka valitud teiste riikide positiivseid ja negatiivseid kogemusi põgenike töö- ja ühiskonnaellu kaasamisel, mida seal on 2023. aastaks rakendatud ja mille mõjudele on hinnang antud. Metodoloogilise poole pealt on jäetud lahtiseks sekkumiste tüübid, tegu võib, kuid ei pruugi olla müksamistega. Välistatud ei ole metodoloogiad, mille sihiks on põgenike, neid vastuvõtvate kogukondade v teenusepakkujate hoiakute ja väärtuste muutmine, mis läheb kaugemale müksamisest e pelgast teenuste täiustamisest läbi valikute muutmise valikute arhitektuuris, kutsudes nõnda esile inimeste (klientide) käitumuslikke muudatusi. Ettemääramatu tulemusega – Projektitaotluses ei tehta etteruttavat otsust selle kohta, millised poliitikaid, teenuseid, hoiakuid jne üritatakse kujundada kõigi osapoolte heaolu nimel muutuvas rahvastikusituatsioonis. Seega on võimalus lubada, et põgenikke Eesti ellu kaasavad sekkumised, mis teadmistele põhinedes välja töötatakse, on edukad. Küll aga mõõdetakse testitavate sekkumiste mõjusid. Vajadusel muudetakse sekkumiste disaini selliselt, et kasvaks tõenäosus, et nende rakendamine annab positiivsemaid tulemusi. Süstemaatiline – Kõik planeeritava uuringu sammud toetuvad eelmiste sammudega kogutud teadmistele (eksploratiivsus) ja neid kirjeldatakse ja põhjendatakse raportites. Andmeid kogutakse, käideldakse ja säilitatakse põhjendatud perioodiks vastavalt kokkuleppetele AKI ja eetikakomitee(de)ga. Ülekantav ja/või korratav – Metodoloogiliste valikute dokumenteerimine ja avalikustamine (k.a kokkuvõtete tõlkimine teistesse keeltesse) ministeeriumi kodulehel võimaldab uuringu ja sekkumiste kordamist teadlasrühmade poolt. Siiski – kuna ühiskondlikud olud on pidevas muutumises – ei saa tagada, et samade metodoloogiliste sammude kordamine viib identsete tulemusteni. Tulemuste ülekantavus ajas ja ruumis on piiratud kontekstuaalsete mõjurite poolt. Siiski, saab riik võimalike uute põgenikekriiside ajal, nagu saavad ka teised riigid Ukraina põgenikekriisi tingimustes, kasutada planeeritud uuringuga sarnast metodoloogilist lähenemist ning kasutada planeeritava uuringuga kogutud õppetunde uute sekkumiste välja töötamisel, et kaasata põgenikke ühiskonna- ja tööellu nii, et see oleks võimalikult sujuv põgenike, kohaliku elanikkonna ja kohalike asutuste jaoks, kel on roll põgenike toetamisel. Projekti eriliseks tugevuseks on jätkusuutlikkus - sekkumised integreeritakse organsatsioonide tavpärasesse töösse ning nende rakendamiseks ei looda paralleelseid ühekordseid struktuure ega taristuid, mida tuleks ülal pidada. 2. „Digital Europe programmi 1 Miljoni Genoomi rakendusprojekti projektimeeskonna personalikulu omaosaluse määra rahastamine“ Projekt sai 2022. a juuni keskel Euroopa Komisjonilt heakskiidu ning suurima võimaliku rahastuse (50% ehk Eesti puhul ligi 800 000 eurot); lepingud sõlmitakse osapoolte vahel hiljemalt 28. juuliks 2022. a ning projekt saab eelduslikult alata 2022. a sügisel (vahemikus 1. september-1. november). Kokkuvõte projekti TA-tingimustele vastavusest:  3 Uudne – Taotluse eesmärk on luua toimiv prototüüpne lahendus, mis võimaldaks turvaliselt ja rahvusvaheliselt jagada genoomiandmete metaandmeid, kuid jättes samal ajal tundlikud genoomiandmed koduriiki – selline võimalus hetkel puudub, mistõttu on tegemist uudse lähenemise loomisega. Ühtki nendest komponentidest hetkel Eestis loodud ega rakendatud ei ole, kuid teised riigid on juba alustanud vajalike komponentide arendamisega. Läbi kõnealuse projekti on Eestil võimalik rakendada ja edasi arendada partnerriikides loodud eeltööd, kohandades seda kohalike andmekogude vajadustele (haiglate genoomikakeskused, TÜ Eesti Geenivaramu, teised huvilised kel on täisgenoomid, mida on soov eksponeerida rahvusvaheliselt). See kõik eeldab, et eelnevalt teostakse vajalikud kaardistused, tehakse analüüs ning tulemina luuakse Eesti olusid arvestav uudne andmevahetusmudel; lisaks keskendutakse erinevate rakendusjuhtude analüüsimisele (näiteks vähk, harvikhaigused, mitte-nakkushaigused, nakkushaigused ning nende personaalsete riskiskooride võimalik juurutamine tervishoius). Kuigi estPerMed RITA1 uuringu tarvis vaadeldi spetsiifilisi haiguseid (rinnavähk, südame-veresoonkonna haigused) ning personaalse riski ennustamist ja seeläbi ka ennetamist, on antud projekti raames kavas palju laiem lähenemine ning sh keskendutakse ka haigustele, mille puhul geneetilist eelsoodumust ning ennustamisvõimalusi seni süstemaatiliselt Eestis analüüsitud pole. Seega on projekti oodataval tulemil Eesti jaoks mitu uudset aspekti. Loominguline – Olgugi, et on olemas laiem raamistik loodava genoomiandmete riigisisese jagamise platvormi rakendamiseks, on veel palju otsustuskohti, mida on vaja projekti raames loominguliselt läbi analüüsida ja välja töötada võttes sh arvesse projekti rahvusvahelist eesmärki. Kuna iga andmekogu on unikaalne, siis on mh vaja luua lahendused konfidentsiaalsuse säilitamise, andmete kesksetele standarditele vastavusse viimiseks, õigusraamistiku auditeerimiseks ja võimalike muudatuste väljapakkumiseks. Lähenemised, kuidas seda saavutada, jäävad teadlaste otsustada, mis omakorda tagab projekti loomingulisuse. Ka konkreetsed rakendusjuhud on hetkel väga laialt määratletud, mis annab teadlastele võimaluse teostada lõplik valik võttes arvesse Eesti spetsiifikat ning rahvusvaheliste partnerite tagasisidet. Ettemääramatu tulemusega – Nii Eesti kui üleeuroopalise olukorra kaardistamise ja prototüübi väljatöötamise käigus võib ilmneda hetkel ettenägematuid asjaolusid ning nüansse, mis vajavad projekti jooksul analüüsimist ning seeläbi ka kohandamiste väljapakkumist. Seetõttu pole hetkel võimalik tulemust ka üheselt ette ennustada. Eesmärk on saadud teadmisi ka otseselt kliinilisse praktikasse üle viia, kuid projekti käigus võib selguda, et sellel on omad piirangud ning kõiki ootuseid pole võimalik täita. Süstemaatiline – Koostöö enam kui kahekümne riigi vahel tagab selle, et Eesti ei arenda oma spetsiifilist lahendust vaid osaleb üleeuroopalise süstemaatilise lahenduse väljatöötamises, rakendamises ja edasiarendamises, mis tagab pikaajalise arendus- ja rakendustoetuse partnerriikide ekspertide poolt. Kõnealune projekt eeldab, et süstemaatiliselt töötatakse läbi valdkonnad (näiteks õigusraamistik, konfidentsiaalsuse tagamine, andmehaldus, eetika, teaduspõhise poliitika suunamine, personaalmeditsiini võimestamine tervishoius - nimekiri pole ammendav, kuna töö käigus võib ilmneda ka teisi teemasid, mida tuleb enne toimiva prototüübi loomist analüüsida). Samuti tagab andmete ühtsele kujule viimine kasutajatele süstemaatilise ja ühetaolise päringuvõimekuse, saadud tulemuste võrreldavuse ning juurdepääsu oluliselt võimsamale referentsgenoomile, mis on omakorda eelduseks edasistele süstemaatilistele analüüsidele nii teadusmaailmas kui (personaal)meditsiinilises vaates. Ülekantav ja/või korratav – Taotluses on kesksel kohal loodava rakenduse kaudu TÜ Eesti Geenivaramu ja TÜK harvikhaiguste kompetentsikeskuse täisgenoomi andmete nähtavaks tegemine rahvusvaheliselt täiesti uudsel detailsuse astmel. Hiljem on tänu loodavale prototüübile hõlpsalt võimalik kaasata ka teiste andmekogude andmeid (nt teised haiglad, eraettevõtted), kes soovivad oma andmeid teadus- ja arenduskoostööks nähtavaks teha. Projekti laiemaks ootuseks on, et 2026. aasta sügiseks oleks võimalik turvaliselt jagada enam  4 kui miljoni täisgenoomi (sh enam kui kolme tuhande genoomi andmed Eestist) metaandmed võimalikele sihtrühmadele nii avalikust kui erasektorist ning oleks võimalik läbi väljapakutud platvormi keskselt ja standardselt genoomidele ligipääsutaotlusi esitada. Seega on projekti tulemil reaalne rakenduslik väljund, mis kõikide ootuste kohaselt Eestis ning teistes partnerriikides kasutusse integreeritakse. Ka on kavas projekti võimalikke tulemusi jooksvalt teaduspublikatsioonidena avaldada. Kokkuvõtteks Palun tulevalt nimetatud projektitaotluste prioriteetsusele SoMi jaoks ning toetudes ülaltoodud analüüsile hinnata ümber esialgsed hinnangud, mida väljendati TAI koordinatsioonikogu IV koosolekul. Seoses „Uurimis- ja arendusprojektiga põgenikekriisi sotsiaalmajanduslike mõjude teadmistepõhiseks juhtimiseks“ – sisuliselt on tegu SoMi 2021. a sekkumisprogrammi edasiarendusega ja selle programmi tõstmisega uuele intersektoraalsele tasandile – tuleks HTMil jääda järjekindlaks oma hinnangus2, et sellised ebatraditsioonilised rakendusteaduslikud sekkumised vastavad TA-kriteeriumitele ning uudne lähenemine on nende tugevuseks, mitte puuduseks. Samuti palun teil tutvuda taotluste lõiguga „2. Panus riigi pikaajaliste arenguvajaduste (Eesti 2035) täitmisse“ ning anda taotlustele TANi tarbeks positiivne eelhinnang. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisad: Lisa 1. „Uurimis- ja arendusprojekt põgenikekriisi sotsiaalmajanduslike mõjude teadmistepõhiseks juhtimiseks“ Lisa 2. „Digital Europe programmi 1 Miljoni Genoomi rakendusprojekti projektimeeskonna personalikulu omaosaluse määra rahastamine“ Marion Pajumets 6269 164 [email protected] 2 Vt eelmist allmärkust.  Konkursipõhiste TA lisarahade vorm TANi aruteluks (2022) Uurimis- ja arendusprojekt põgenikekriisi sotsiaalmajanduslike mõjude Taotluse pealkiri teadmistepõhiseks juhtimiseks Taotlev ministeerium Sotsiaalministeerium Kontaktisik Marion Pajumets 2023. aasta eelarve 102050€ + km 2024-2026 eelarve 531150€ + km 1. Probleem ja eesmärk 2022 kevad-talvel puhkes Ukrainas sõda, kui Vene föderatsioon ründas Ukrainat. Järgnevatel kuudel kehtestati korduvaid sanktsioone ülejäänud maailma riikide poolt Venemaale ja Valgevenele ning omakorda agressori poolelt ülejäänud maailmale. See halvendas globaalsel tasandil majandus- ja kaubandussuhteid, tõstis toodete ja teenuste hindu ning mõjutas tööjõuliikumist ja -pakkumist. Paralleelselt tõi sõjategevus kaasa massilise põgenikelaine Ukrainast demokraatlikkusse maailma, eelkõige Ukraina lähiriikidesse. Eesti pole kogenud taasiseseisvumise aastakümnetel immigratsioonilainet, mis oleks võrreldav praegu lahtirulluvaga. Eesti annab põgenikele esialgu aastaks ajutise kaitse, mis annab põgenikele samad õigused nagu on Eesti kodanikel ja püsielanikel. Nende õiguste realiseerimine ning inimeste kohanemine ja kaasamine Eesti ellu nõuab aga riigilt, kohalikel omavalitsustelt, tööandjatelt ja mittetulundussektorilt inimlikkust, paindlikkust, koostööd ja erinevaid ressursse. Uurimis- ja arendusprojekti fookus on keerukatel arenguväljakutsetel, mis paiknevad SoMi valitsemisala ja teiste organisatsioonide koostööpunktides. Kui Eesti on tark, võib ta kasutada põgenikekriisi arengutõukena sõlmküsimuste lahendamiseks sotsiaalkaitse ja tööeluga ristuvates valdkondades. Selle eelduseks on aga paindlikkus, uuendusmeelsus ja ulatuslik koostöö erinevate ministeeriumite ja nende valitsemisala asutuste, KOVide, tööandjate ja muude asjakohaste asutuste vahel. Kavandatav „Uurimis- ja arendusprojekt põgenikekriisi sotsiaalmajanduslike mõjude teadmistepõhiseks juhtimiseks“ kutsub ellu innovaatilisi sekkumisi Eesti elu edendamiseks muutuvas rahvastikuolukorras. 2. Panus riigi pikaajaliste arenguvajaduste (Eesti 2035) täitmisse  Taotlus adresseerib demograafilist kriisi kuna projektil on tugev seos Eesti tulnud sõjapõgenike Eesti ellu, haridussüsteemi ja tööturule kaasamisega ning seal nende parima rakendamisega. Samuti võib eeldada, et osa sõjapõgenikest jääb sõja lõppedes vähemalt mõneks ajaks Eestisse (täiendades Eesti rahvastikku) või valib hargmaise elu Eesti ja Ukraina vahel, panustades nii nende riikide koostöösuhetesse ja jõukuse kasvu.  Projekt on otseselt seotud ühiskonna ja võimaluste arenguvajadusega, panustades sellesse, et Eestis ei tekiks erinevusi põgenike ja kohalike elanike võimalustest areneda professionaalselt ning panustada ühiskonna ja majanduse heakäiku. Oluline on uurida, kuidas ennetada ja vähendada segregatsiooni erinevate elanikkonnarühmade elamise kohtades (piirkondades), töökohtades ja ametites, kus nad rakendust leiavad ning hariduses. Unustada ei tohi ka põgenike ettevõtlikkuse soodustamist ning transnatsionaalsete ettevõtete soosimist. Lõhed elanikkonnagruppide võimalustes vähendaks nii indiviidide elatustaset ja rahulolu eluga kui ka tööandjate ja riigi võimalusi kasutada täiel määral ära põgenike panustamise potentsiaali.  Täiskasvanute õppimisvõimaluste tagamine on põgenikekriisi tingimustes ülioluline. Osadele põgenikele tuleb pakkuda ümberõppe v täiendkoolituse (k.a digipädevuse tõstmise) võimalusi, et nad leiaks rakendust Eesti tööturul; teiste täiskasvanud põgenike ametialaseid kvalifikatsioone tuleb tunnustada ning viia need kooskõlla Eesti vastavate nõuetega, et neid inimesi täie koormusega (vältides alarakendamist) ja kõige tõhusamal viisil (vältides oskuste alakasutamist) 1  Konkursipõhiste TA lisarahade vorm TANi aruteluks (2022) kaasata Eesti tööturule. See projekt tegeleb nende küsimustele lahenduste leidmisega. Need lahendused soodustavad tulevikus teistegi välismaalaste k.a rahvusvaheliste kaitse saajate integreerimist siinsele tööturule ning nende oskuste ja võimete parimat rakendamist.  Projektil on julgeoleku ja turvalisuse aspekt seeläbi, et parandatakse riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste ja elutähtsate teenuste osutajate valmisolekut võimalikeks tulevasteks kriisideks. Samuti väheneb väärtuskonfliktide tekkimise tõenäosus elanikkonnarühmade vahel, kui toimib tugev, kaasamisele ja sidususele toetuv ühiskonnakorraldus.  Riigivalitsemine on tõhusam, kui otsused on teadmistepõhised. Eesti ei kasuta OECD hinnangul otsuste tegemisel piisavalt teadusuuringuid ja valdkonna eksperte ning võrdluses teiste liikmesriikidega on valitsusasutuste tegevuste tõhusus keskpärane. Parandama peab riigi võimekust kasutada teadusuuringuid vajalike muutuste esilekutsumiseks ja kaasata teadlasi poliitikakujundamisse. Projektiga otsib interdistsiplinaarne uurimisrühm, kes teeb tihedat koostööd erinevate organisatsioonide esindajaid koondava projekti uuenduslikke lahendusi, mh tehnoloogiaid ning tõhustatakse teabevahetust osapoolte vahel, võttes ulatuslikumalt kasutusele uuringute ja registrite andmeid. 3. Hetkeolukord ja senised tegevused Põgenikekriis on uus nähtus. Seni pole piisavalt kvaliteetselt kaardistatud selle ulatus, kaasnevad sotsiaalmajanduslikud väljakutsed, nendega toimetuleku viisid ning kriisiga kaasnevad arenguvõimalused Eesti jaoks. Erinevate asutuste poolt on algatatud ja algatamisel mitu ad hoc uuringut, mille fookus on kujunemisjärgus. 2023. a algus on sobiv hetk, et luua süsteemne pilt olemasolevast kiiruga kogutud teadmisest, selle kvaliteedist, selle värskendamise vajadustest ja selle lünkadest ning siis asuda neid puudujääke parandama ja lünki täitma. Sotsiaalministeeriumil on info järgnevate uuringute planeerimise kohta: 1. Sõjapõgenike küsitlusuuring RITA projekti „COVID-19 sotsiaalmajanduslike mõjude projekti“ pikendusena. Uuringu läbiviimise periood: 1.05-31.12.2022. Läbiviijad TÜ Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE ja SA Poliitikauuringute Keskus Praxis, Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR, Prof. Raul Eamets. Tellijate seas on ETAg, võimalik ka, et SoM. Fookus on täpsustamisel, kuid see on seotud põgenike ja KOVide seas küsitluste läbiviimisega, t selgitada välja nende kogemusi ja hoiakuid. 2. Piirkondlik rahvastikuprognoos seoses põgenikekriisiga sügiseks 2022. Prognoos peaks valmima juba 2022. a mai lõpus. Tellija on Sotsiaalministeerium, kaasatud on ka HTM ja KUM. Läbi viib tõenäoliselt Tartu Ülikool Prof. Tiit Tammaeru juhtimisel. Eesmärk on koolikohtade ja muude põgenikega seotud tegevuste piirkondlik planeerimine sügiseks. 3. Arenguseire Keskuse eriprojekt Vene-Ukraina sõja pikaajalistest mõjudest Eestile. Eriprojekti esimene samm on läbi mõelda võimalikud rahvastikumuutused ja mängida läbi stsenaariumid kui Eestisse jääb pikaajaliselt 10 000, 30 000 või 60 000 põgenikku. Fookuses on lõimumine ja saabujate võimalikud pere- ja sündimuskäitumise mustrid. Läbi viib Arenguseire Keskus. Kõik need uuringud on kiired, lõppedes sel aastal. Vastavalt on piiratud ka nende teemadering ning süvenemise tase. 2  Konkursipõhiste TA lisarahade vorm TANi aruteluks (2022) 4. Oodatav tulemus ja mõju Projekt koosneb viiest uurimis- ja arendusülesandest: I. Ülevaate andmine keerulisematest sotsiaalmajanduslikest väljakutsetest nii Eesti tulnud põgenikele kui ka nendega kokku puutuvatele Eesti organisatsioonidele (erilise tähelepanu all on erinevate organisatsioonide koostööd nõudvad e intersektoraalsed väljakutsed); II. Kaardistatakse nii põgenike vastuvõtmise esimesed valusad õppetunnid Eestis kui ka olukorda mahendanud (uuendusmeelsed) sekkumised, mida on juba Eestis põgenikekriisi esimesel aastal kasutatud riigi, KOVide, ettevõtete, teiste asjakohaste asutuste (poolt ja nende) koostöös; III. Analüüsitakse valitud teiste riikide edukaid sekkumisi, mis on aidanud juhtida Ukraina (ja varasemate võrreldavate) põgenikekriisi(de) sotsiaalmajanduslike väljakutsete mõjusid; IV. Kirjeldatakse (toetudes I-III uurimis- ja arendusülesande tulemustele) uusi uuendusmeelseid sekkumisi, mille rakendamine ministeeriumite, nende valitsemisala asutuste, KOVide, tööandjate ja teiste asjakohaste organisatsioonide koostöös mitte üksnes ei mahendaks põgenikekriisi, vaid millel oleks potentsiaal aidata Eestil areneda riigiks, mis on tugevam kui enne kriisi ning paremini valmis järgnevateks võimalikeks sarnasteks kriisideks. Sekkumised kirjeldatakse tihedas koostöös uuringu juhtrühma kuuluvate organisatsioonidega pidades silmas nende rakenduslikkust; V. Piloteeritakse 3-4 kõige lubavamat, ambitsioonikamat ja uuendusmeelsemat sekkumist koos asjakohaste organisatsioonidega (kelle tavapraktikasse antud sekkumine läheb). Nende sekkumiste mõjusid põgenikekriisi negatiivsete sotisaalmajanduslike mõjude mahendamiseks ja kriisi olukorras tekkinud arenguvõimaluste realiseerimiseks mõõdetakse. Vajadusel täiustatakse sekkumisi enne nende lõimimist asjakohaste organisatsioonide tavapraktikasse. Projekti metodoloogiline kontseptsioon Projekt on ekploratiivne mitte kinnitav. See tähendab, et iga järgmine uurimis- ja arendusülesanne lähtub paindlikult teadmisest, mida koguti eelmis(t)ega. Seega pole projekti kirjutamise faasis võimalik ette määrata, nt missugused on välisriikide edukad sekkumised põgenikekriisi sotsiaalmajanduslike mõjude kujundamiseks, millest Eesti võiks eeskuju võtta (III uurimis- ja arendusülesanne). See oleks ka ebamõistlik, sest osad neist sekkumistest pole projekti kirjutamise ajaks toimunudki. Samuti pole 2022.a kevadel võimalik ega mõistlik teadlastele ette kirjutada, milliseid uusi sekkumisi põhjalikult kirjeldada (IV uurimis- ja arendusülesanne) rääkimata sellest, milliseid neist piloteerida (V uurimis- ja arendusülesanne). Need otsused tulenevad andmetest, mida meil praegu veel ei ole ja mille koondamisega tegelevad eelnevad uurimis- ja arendusülesanded ning kokkulepetest, mis sünnivad projekti intersektoraalse juhtrühma ja teadlaste vahel. Ka selle taotlusvormi punktis 5. nimetatud koostööpunktid erinevate ministeeriumite ja organisatsioonidega on paratamatult esialgsed ning teadlased vaatavad need üle, muudavad ja täiendavad neid koostöös uuringu juhtrühmaga. Küll aga lähtutakse fookuste valikutes riigi pikaajalistest arenguvajadustest ning võimalusest lahendada väljakutseid, mis eeldavad koostööd ja ennustavad kaalukat positiivset mõju põgenike Eesti ellu kaasamisele. Lisaks ekploratiivsusele ja paindlikkusele on projekti metodoloogilisse kontseptsiooni sisse kirjutatud interdistsiplinaarne koostöö erineva ettevalmisuse ja kogemusega teadlaste (nt sotsiaalteadlased, majandusteadlased, käitumisteadlased) ning uuringu intersektoraalse juhtrühmaga, mida on kirjeldatud punktis 5. Projekt hõlmab (i)teadus- kui ka (ii) arendustegevusi, sh ka mõlemat nimetatud tegevusvaldkonda toetavaid tegevusi. Projekti mõjud 3  Konkursipõhiste TA lisarahade vorm TANi aruteluks (2022) Projekti tulemusel välja töötatud sekkumised põimitakse juhtrühma kuuluvate organisatsioonide igapäevatöösse. Ideaalis on mõjud mitmekesised ning märkimisväärsed. Samas ei looda täiesti uusi nähtavaid struktuure, millele oleks lihtne osutada. Kuna tegu on teadusarendusega, ei ole lõplikult võimalik kinnitada, et sekkumistel, mida kirjeldatakse (IV uurimis- ja arendusülesanne) ja mida piloteeritakse (V uurimis- ja arendusülesanne) on tugev mõju. Siiski, V uurimis- ja arendusülesande raames mõõdetakse piloteeritavate sekkumiste mõjusid ning vajadusel tehakse soovitusi sekkumise muutmiseks, et neil oleks vajalik mõju. Projekt annab hiiglasliku teadmistepõhise kogemuse lähenemistest ja intersektoraalsetest sekkumistest, mida rakendades lõimida eesti kogukonda inimesi, kes keeleliselt ja kultuuriliselt on siiani pigem ühinenud venekeelse kogukonnaga. Tulemused on tõenäoliselt osaliselt ülekantavad järgnevatele võimalikele põgenikekriisidele ning teistele, Eestiga piisavalt sarnastele, riikidele. 5. Koostöö teiste ministeeriumite, riigiasutuste, teadusasutuste jt partneritega Projekti viib läbi interdistsiplinaarne teadlaste konsortsium, kuhu kuuluvad mh sotsiaal-, majandus,- käitumisteadlased. Teadlasi toetab läbi kogu projektiperioodi projekti intersektsionaalne juhtrühm (ja selle alarühmad, kes tegelevad spetsiifiliste sekkumiste kirjeldamise ja piloteerimisega) mis hõlmab erinevaid ministeeriume, nende valitsemisala asutusi, KOVe, tööandjate esindajaid ja muid organisatsioone, kellel on või võiks olla roll põgenikekriisi sotsiaalmajanduslike mõjude juhtimisel. Projekti juhtrühma liikmed toetavad interdistsiplinaarset teadlasrühma läbi infovahetuse ja ühiste otsuste langetamise projekti koosolekutel, arutades teadlasrühmaga sekkumiskohti nende esindatud organisatsioonide töökorralduses, kommenteerides (vahe)raporteid jne. Siseministeeriumiga nähakse ette koostööd mh põgenike kohanemise faasi tõhustamisel ning läbi mõtlemisel, kuidas korraldada hargmaist elukorraldust paremini, kui see täna on korraldatud, et võimaldada põgenikel elada ja olla professionaalselt aktiivne kahes v enamas riigis, soosides nii nende riikide vahelisi koostöösuhteid. Haridus- ja Teadusministeeriumiga planeeritakse koostööd, et mh soodustada põgenike ümber- ja täiendõpet ning nende välisriikides omandatud kutsete tunnustamist. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja tööandjate esindajatega planeeritakse koostööd mh põgenike ettevõtlikkuse soodustamisel ning transnatsionaalsete ettevõtete tekke soosimisel. Kultuuriministeeriumiga nähakse koostöökohti mh põgenike lõimimise ja hargmaise elukorralduse soodustamisel ning Eesti püsielanikkonna suuremate rühmade meelsuse kujunemise ja muutmise mehhanismide analüüsimisel ning võimaliku sekkumise kavandamisel elanikkonna hoiakute kujundamiseks. Riigikantseleiga nähakse koostöövõimalust mh otsustamisel, milliseid sekkumisi ja kuidas selle projekti raames piloteerida ja milliseid suunata riigi arenguvajaduste toetamiseks RK innovatsioonimeetmesse. 6. Kavandatavad tegevused ja nende eelarve (aastate lõikes) ilma käibemaksuta Projekti tegevused e uurimis- ja arendusülesanded on toodud ära taotlusvormi punktis 4. 4  Konkursipõhiste TA lisarahade vorm TANi aruteluks (2022) 2023 2024 2025 2026 2023-2026 I uurimis- ja 25000 25000 arendusülesanne1 II uurimis- ja 12500 12500 25000 arendusülesanne2 III uurimis- ja 12500 12500 25000 arendusülesanne3 IV uurimis- ja 50000 50000 arendusülesanne4 V uurimis- ja 25000 100000 175000 200000 arendusülesanne5 Projekti 52050 52050 52050 52050 208200 koordinaatori töötasu KOKKU 102050 152050 152050 227050 633200 käibemaksuta Projekti eelarve on kokku 633200 + km. 7. Kulude põhjendused – kululiigid, mahud, kuidas eelarveni on jõutud Punktis 6. esitatud eelarve on miinimumeelarve (käibemaksuta), mille eest saab läbi viia kirjeldatud ambitsioonikat ja eksploratiivset uurimis- ja arendusprojekti. Eelarveridade maht tuleneb Sotsiaalministeeriumi Analüüsi- ja statistika osakonna suurest kogemusest TA-tellimisel. Hinna kalkuleerimisel on lähtutud sellest, et I-III uurimisülesande puhul on tegu lauaanalüüsi (olemasolevate dokumentide ja andmete teisese analüüsi) ning ekspertintervjuude kombineerimisega. IV uurimisülesanne eeldab lauaanalüüsi. V uurimisülesanne eeldab sekkumiste disainimist ning läbi viimist kasutades selleks kas müksamist või mõnd muud sotsiaalse sekkumise metodoloogiat, mis hõlmab ka sekkumise mõjude hindamist. Vajadusel muudetakse V uurimis- ja arendusülesande raames testitud sekkumisi, et neil oleks suurem positiivne mõju. Projektijuhi brutopalgaks on arvestatud 3242€ kuus. 1 I. uurimis- ja arendusülesanne on ülevaate andmine keerulisematest sotsiaalmajanduslikest väljakutsetest nii Eesti tulnud põgenikele kui ka nendega kokku puutuvatele Eesti organisatsioonidele (erilise tähelepanu all on erinevate organisatsioonide koostööd nõudvad e intersektoraalsed väljakutsed). 2 II. uurimis- ja arendusülesanne on kaardistus nii põgenike vastuvõtmise esimestest valusatest õppetundidest Eestis kui ka olukorda mahendanud (uuendusmeelsetest) sekkumistest, mida on Eestis põgenikekriisi esimesel aastal juba kasutatud riigi, KOVide, ettevõtete, teiste asjakohaste asutuste (poolt ja nende) koostöös. 3 III. uurimis- ja arendusülesanne on analüüs valitud teiste riikide edukatest sekkumistest, mis on aidanud juhtida Ukraina (ja varasemate võrreldavate) põgenikekriisi(de) sotsiaalmajanduslike väljakutsete mõjusid; 4 IV. uurimis- ja arendusülesanne on toetudes I-III uurimis- ja arendusülesande tulemustele kirjeldada uusi uuendusmeelseid sekkumisi, mille rakendamine ministeeriumite, nende valitsemisala asutuste, KOVide, tööandjate ja teiste asjakohaste organisatsioonide koostöös mitte üksnes ei mahendaks põgenikekriisi, vaid millel oleks potentsiaal aidata Eestil areneda riigiks, mis on tugevam kui enne kriisi ning paremini valmis järgnevateks võimalikeks sarnasteks kriisideks. Sekkumised kirjeldatakse tihedas koostöös uuringu juhtrühma kuuluvate organisatsioonidega pidades silmas nende rakenduslikkust; 5 V. uurimis- ja arendusülesanne on piloteerida 3-4 kõige lubavamat, ambitsioonikamat ja uuendusmeelsemat sekkumist koos asjakohaste organisatsioonidega (kelle tavapraktikasse antud sekkumine läheb). Nende sekkumiste mõjusid põgenikekriisi negatiivsete sotisaalmajanduslike mõjude mahendamiseks ja kriisi olukorras tekkinud arenguvõimaluste realiseerimiseks mõõdetakse. Vajadusel täiustatakse sekkumisi enne nende lõimimist asjakohaste organisatsioonide tavapraktikasse. 5  Konkursipõhiste TA lisarahade vorm TANi aruteluks (2022) Projekti juhtrümas osalemise kulusid ei kaeta projekti eelarvest. 8. Jätkusuutlikkus (püsiva võimekuse tekkimine, tegevuste edasine rahastamine) Uurimis- ja arendusprojekt on selgelt suunatud rakenduslikkusele ning on jätkusuutlik seeläbi, et välja töötatakse sekkumisi, mis on rakendatavad nendesamade organisatsioonide poolt, kes osalevad nende välja töötamise protsessis juhtrühma liikmetena. Sotsiaalministeerium näeb, et sekkumised integreeritakse organsatsioonide tavpärasesse töösse ning nende rakendamiseks ei looda paralleelseid ühekordseid struktuure ega taristuid, mida tuleb ülal pidada. Nii on väljatöötatud sekkumiste jätkamine organisatsioonidele ja Eesti riigile ainult kasu ja mitte lisakulu. IV uurimis – ja arendusülesande puhul tellib riik uuringu läbiviijalt erinevate uuendusmeelsete sekkumiste kaardistamise ja kirjeldamise, mille rakendamine ministeeriumite, nende valitsemisala asutuste v teiste projekti kaasatud osapoolte (nt KOVid, tööandjad) poolt ja koostöös, mitte ainult ei mahendaks kriisi, vaid millel on potentsiaal aidata Eestil areneda riigiks, mis on tugevam kui enne põgenikekriisi ning paremini valmis järgnevateks võimalikeks sarnasteks kriisideks. Need sekkumised töötatakse välja koos uuringu juhtrühma kuuluvate organisatsioonidega ja pidades silmas sekkumiste rakenduslikkust. Projekti raames kõiki kirjeldatud sekkumisi siiski ei rakendata, (sest projektil on piiratud eelarve ja ajaraam), kuid organisatsioonid saavad projektist kaasa selged suunised, kuidas viia sekkumised läbi omal jõul, integreerides need oma tavapärastesse tööprotsessidesse. Samuti võidakse koostöös Riigikantseleiga suunata mõned sekkumised RK innovatsiooniprogrammi, kus nendega edasi töötatakse. V uurimis- ja arendusülesande raames piloteeritakse tihedas koostöös asjakohaste organisatsioonidega, kes tulevikus konkreetseid sekkumisi rakendavad 3-4 kõige lubavamat, ambitsioonikamat ja uuendusmeelsemat sekkumist. Välja selgitatakse ka nende tõhusus põgenikekriisi negatiivsete sotisaalmajanduslike mõjude mahendamiseks ja kriisiga seoses tekkinud arenguvõimaluste realiseerimiseks. Kui mõju hindamise käigus tuvastatakse positiivne mõju, on sekkumine valmis, et see integreerida organisatsiooni tavapärasesse töökorraldusse. Kui piisavalt tugevat positiivset mõju ei tuvastata muudetakse sekkumist lähtudes töö käigus kogutud õppetundidest, et tagada positiivne mõju inimeste ja organisatsioonide mõtlemisele ja/v käitumisele. 9. Lisaväärtus (uudsus ministeeriumi jaoks või valdkondade üleselt, tekib arenguhüpe valdkonnas, majanduslik ja sotsiaalne mõju, mitme ministeeriumi vajadus vm) Projekt võtab õppust SoMi 2021. a sekkumisprogrammist, mille raames interdistsiplinaarsed teadlasrühmad täiustasid Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutuste teenuseid6. Kuid võrreldes nimetatud programmiga on tegu hoopis keerukama ja ambitsioonikama ettevõtmisega järgmistel põhjustel:  fookus on põgenikekriisi mõjudel;  fookus on keerukatel arenguväljakutsetel, mis paiknevad SoMi valitsemisala ja teiste organisatsioonide koostööpunktides;  sekkumised viiakse läbi mitme erinevatest sektoritest ametiasutuse tööprotsessides (kelle hulka kuulub ka SoM ja/v selle valitsemisala asutus(ed))- intersektoraalsus. Mh saab projektist kasu mitu ministeeriumit ja nende valitsemisala asutused;  sekkumised ei pruugi lähtuda müksamise metodoloogiast, vaid võivad olla ambitsioonikamad taotledes mitte inimeste ja organisatsioonide käitumise, vaid ka nende väärtuste ja hinnangute mõjutamist; 6 Programmi raames müksati: isasid kasutama isade täiendavat vanemahüvitist (Sotsiaalkindlustusameti teenus); pensionile minejaid eelistama paindlikku pensionit (Sotsiaalkindlustusameti teenus); ehitajaid kasutama paremini isikukaitsevahendeid (Tööinspektsiooni vastutusvaldkond) ja töötuskindlustushüvitist pikalt saanud inimesi aktiveerima tööotsinguid (Töötukassa teenus). 6  Konkursipõhiste TA lisarahade vorm TANi aruteluks (2022)  Projekt on mastaapsem oma eellasest – mitmekordse eelarvega ja mitmeaastane, nõudes pikemat planeerimist ja tihedat koostööd väljaspool Sotsiaalministeeriumi valitsemisala. Planeeritud teadus-ja arendusprojekt on Sotsiaalministeeriumi poliitiliselt prioriteetse lisataotluse "3. Kriisvõimekuse tugevdamine, sh Ukraina põgenike abistamine" osa. 7  Konkursipõhiste TA lisarahade vorm TANi aruteluks (2022) Digital Europe programmi 1 Miljoni Genoomi rakendusprojekti Taotluse pealkiri projektimeeskonna personalikulu omaosaluse määra rahastamine Taotlev ministeerium Sotsiaalministeerium Kontaktisik Raili Sillart, Silja Elunurm 2023. aasta eelarve 100 000 eurot 2024-2026 eelarve 300 000 eurot 1. Probleem ja eesmärk Probleem ja taust: Eesti on Euroopa kontekstis väikeriik ning omab seetõttu vaid piiratud mahus tervisealaseid andmestikke. See on aga takistuseks andmemahukust eeldavate uute teenuste loomisel, mistõttu on rahvusvaheline koostöö selles vallas asendamatu tähtsusega. Seega on Eesti tervishoiusüsteemil ja geeniteadusel ülioluline olla osa EL rahastusega loodavast EL-i ülesest ja UK-d hõlmavast mahukast andmestikust, mille koostamise algatajaks oli Eesti. 1+ Miljon Genoomi (1+MG) algatus on ELi-ülene jõupingutus ja pühendumus, et luua turvaline rahvusvaheline taristu ning seeläbi juurdepääs (genoomi)andmestikele, et lahendada ühiseid väljakutseid ning edendada tervishoiu tulevikusuundi. 1+MG funktsiooniks on anda olulist sisendit nii õiguslike nõuete, andmehalduse põhimõtete, kvaliteedipõhimõtete kui ka infrastruktuuri standardite ning muude nõuete osas. Digital Europe programmi raames on seatud läbi 1+MG eesmärgiks ühendada jõud ja eesmärgid, et analüüsida võimalusi, kokku leppida põhimõtetes ning luua massiivne taristu, mis pikemas plaanis toob laiemat kasu kõigile osapooltele. Eesmärk: Läbi analüüsi ja arendustöö kirjeldatakse ning täidetakse rahvusvahelised eeldused, et liituda detsentraliseeritud ELi riikidevahelise terviseandmete võrgustikuga, mis tagaks osapooltele turvalise juurdepääsu kõnealustele andmestikele. Projekti Eestipoolne meeskond tagab eeldused koosvõimeks ja rahvusvaheliseks koostööks andmevahetuse ja teadmusjagamise võimekuse loomisel ja tagamisel. Projekt olemus ja tulem: EL-ülene teadusuuringuteks ja personaliseeritud meditsiiniks juurdepääsetav vähemalt 1+MG projekti andmeid ja teenuseid toetava uudse taristu analüüs, lahendus ning prototüüp ELis turvaliseks riikidevaheliseks detsentraliseeritud koostööks ja arenguhüppeks tervishoiualases koostöös. Analüüsitakse innovaatilise lahenduse rakendamisvõimalusi erinevate kasutusjuhtude jaoks interdistsiplinaarse lahenduse väljatöötamisega (nt harvikhaigused, vähk, tavahaiguste riskiskoorid (nt SVH, diabeet), nakkushaigused (nt SARS-COV-2 ja COVID-19) ning luuakse Eesti taristu valmisolek aasta 2026 lõpuks EL geenipankade ja doonorandmete võrgustikuga liitumiseks, mis tagaks Eesti andmete parema rahvusvahelise nähtavuse samaaegselt jätkuvalt ligipääsukontrolli ning geeniandmeid turvaliselt Eestis hoides. 2. Panus riigi pikaajaliste arenguvajaduste (Eesti 2035) täitmisse 2.1. Strateegias „Eesti 2035“ on personaalmeditsiini lahenduste tervishoiusüsteemi igapäevategevustesse lõimimine üheks rahva kestlikkuse, tervise ja sotsiaalkaitse prioriteetseks tegevuseks: https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/vajalikud-muutused/rahva- kestlikkus-tervis-ja 2.2. Tegevus panustab SOMi prioriteetsesse suunda: personaalmeditsiini rakendamine, mis omakorda liigitub nii tervise- kui ka digivaldkonna prioriteetide alla ning hõlmab vastavalt inimkeskse tervishoiu ning e-teenusete arendamist. 2.3. VV 2021-2023 tegevusprogrammis on sätestatud valitsusliidu tervishoiu eesmärgid: „Soodustame uute geeniandmetel põhinevate personaalsete tervishoiuteenuste tekkimist ning suurendame geenidoonorite arvu“ (p 2.2.) Vt siin https://valitsus.ee/uudised/valitsus-kinnitas-tegevusprogrammi- aastateks-2021-2023 2.4. Rahvastiku tervise arengukava 2020- 2030 https://www.sm.ee/et/rahvastiku-tervise-arengukava-2020- 2030 üheks peamiseks prioriteediks on: 1  Konkursipõhiste TA lisarahade vorm TANi aruteluks (2022)  Innovaatilise lähenemise rakendamine – väljakutsete lahendamisel on oluline pöörata tähelepanu teadus- ja arendustegevuse tulemustele ja arengusuundadele ning võimalustele rakendada teiste valdkondade innovaatilisi lahendusi tervisevaldkonnas, kuid otsida tuleb ka kasutajasõbralikke, lisandväärtust loovaid ja tervisevaldkonna eripärsid arvestavaid eelnevalt rakendamata või oluliselt muudetud lahendusi. 2.5. Rahvastiku tervise arengukava elluviimiseks on sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 09.02.2021 käskkirjaga nr 21 kinnitatud „Sotsiaalministeeriumi 2021–2024 programmide kinnitamine“ Lisa 8 „Inimkeskse tervishoiu programm“. 2.6. Inimkeskse tervishoiu programmis on seatud järgmised eesmärgid:  Kaasaegsed digilahendused võimaldavad nii tervishoiutöötajatel kui patsientidel säästa aega ning parandada ravi järjepidevust ja tulemuslikkust;  Digiteenuste arendamisel tuleb arvestada nende mõju elanikkonna võimestamisele ja terviseharitusele.  Tervishoiutöötajate võimekuse toetamiseks tuleb arendada ja igapäevatöös laialdaselt kasutusele võtta digitaalseid tööriistu, sealhulgas kliinilisi otsusetugesid ja teisi innovaatilisi lahendusi. Selleks rakendatakse personaalmeditsiini teenust, mis sisaldab IT-platvormi loomist, et võimaldada turvalises keskkonnas inimese tervisega seotud andmete analüüsimist ning nende alusel personaalsete soovituste andmist. Seejuures luuakse võimalus kasutada operatiivselt geeniandmeid personaalmeditsiini teenuse osutamisel. 2.7. Oluline osa tuleviku personaalmeditsiini teenuste arendamisel on suure, kvaliteetse (geeni- ja kliiniliste) andmestiku kättesaadavus Eesti teadlastele ja meedikutele. Eesti üksinda ei suuda kunagi luua nii laiapõhjalist andmestikku, mis on vajalik uute algoritmilistel mudelitel või tehisintellekti tehnoloogial baseeruvate digilahenduste loomiseks, mistõttu on rahvusvaheline koostöö antud valdkonnas vältimatuks eelduseks. 3. Hetkeolukord ja senised tegevused Projektiga alustatakse pärast Digital Europe konsortsiumi partneritega (sh EE- SOM, TÜ) esitatud taotluse rahuldamise otsust 2022. a suvel (eeldame, et projektitegevused algavad septembrist). 2022. aasta personalikulu Sotsiaalministeeriumi omaosaluse määr on tagatud ning kaetakse Sotsiaaliministeeriumi eelarvest. Projekti kestus on kavandatud alates 2022. aasta septembrist kuni 2026. aasta neljanda kvartalini. Taustaks: 1. "1+ Miljon Genoomi" (1+MG) algatus, baseerub Euroopa Liidu 20 liikmesriigi ja Norra ühiselt allkirjastatud deklaratsioonil "Luues ligipääsu vähemalt ühele miljonile sekveneeritud genoomile Euroopa Liidus aastaks 2022" (‘Towards access to at least 1 million sequenced genomes in the EU by 2022’). Eesti poolt allkirjastas toetusdeklaratsiooni 2018. aastal MKM, misjärel liikus esindusroll SoMi haldusalasse. 2. Rõhutame, et Eesti, kui digiteenuste, geenitehnoloogia- ja bioinformaatika juhtivaid riike, oli Euroopas üheks algatuse eestvedajaks, mille ettevalmistus toimus Eesti eesistumise ajal 2017. aastal! Selle algtõukeks oli Eesti eesistumise ajal Tallinnas toimunud kõrgetasemelisel konverentsil avaldatud e-tervise organisatsioonide ühisdeklaratsioon, mille eesmärk on kiirendada digitaalset innovatsiooni tervishoius. 3. 1+MG alusdeklaratsioon allkirjastati Eesti eesistumisele järgnevalt Brüsselis kõrgetasemelisel kohtumisel EU Digital Day-l 2018. 1+MG algatus on osa EU’s agenda for the Digital Transformation of Health and Care poliitikast. 4. Oodatav tulemus ja mõju Analüüs, lahenduse prototüüp ning rakendamist võimaldav õigusraamistik on loodud ning rakendusprojektis osalemisega on tagatud Eesti taristu valmisolek EL geenipankade ja doonorandmete võrgustikuga liitumiseks, mis tagaks Eesti andmete parema rahvusvahelise nähtavuse samaaegselt jätkuvalt ligipääsukontrolli omades ning geeniandmeid turvaliselt Eestis hoides. 2  Konkursipõhiste TA lisarahade vorm TANi aruteluks (2022) 5. Koostöö teiste ministeeriumite, riigiasutuste, teadusasutuste jt partneritega Projekt realiseeruks läbi koostöö Tartu Ülikooli meeskonnaga ning Eesti peegelgrupis kaasatavate ekspertidega mitmetest asutustest. Asendamatu roll saab olema rahvusvahelisel (Euroopa-ülesel) teadus- ja kliinilisel koostööl nii analüüsi, eetika ja õigusküsimuste, andmehalduse ja kvaliteedistandardite, koosvõimeliste laheduste tagamise ning seotud küsimuste teadmusjagamisel ja poliitikate kujundamisel (sh pikaajaline personaalmeditsiini programm ja innovatiivsed lahendused) valdkondade üleselt. 6. Kavandatavad tegevused ja nende eelarve (aastate lõikes) Aastate 2023- 26 lisavajadus Sotsiaalministeeriumi omaosaluse määraks (TÜ poolt tehtud arvutuste põhjal) on järgmine: Kulud/sisu 2023 2024 2025 2026 TÜ-s projekti rakendamiseks vajaliku meeskonna personalikulu SOM omaosaluse (25%) rahastamiseks vajalik eraldise RES lisataotluse summa 100 000 100 000 100 000 100 000 Taristu* 200 000* RES lisavajadus kokku 100 000 100 000 100 000 100 000 *Taristu investeeringu vajadus ja suurus oleneb 2023 jooksul Digital Europe taotluse rahuldamise otsuse järgselt programmis osaleva 26 osapoole, sh EE, poolt teostatava analüüsi tulemist. Esialgne hinnang taristu investeeringule on 4 aasta peale kokku TÜ poolt antud ca 200 000. Otsest taristukulu ei rahastata DE programmist ning taotlust ei esitata enne 2024 lisavajaduse koostamist 2023 aasta kevadel. Eeldame, et lahenduse ning vajaduse täpsustamise järgselt on taristu rahastust võimalik katta vajadusel SF jooksvast voorust. 7. Kulude põhjendused – kululiigid, mahud, kuidas eelarveni on jõutud Tegemist saab olema mitmeaastase rahalise kohustusega, mistõttu pole hetkel suudetud TA- baasrahastusest vajalikke vahendeid tagada. Projektiga alustatakse pärast Digital Europe konsortsiumi 26 osapoole poolt (sh EE- SOM, TÜ) esitatud taotluse rahuldamise otsust 2022 suvel (st eeldame, et projektitegevused algavad septembrist 2022). 2022. aasta rahastus on tagatud ning kaetakse osaliselt Sotsiaaliministeeriumi eelarvest1. Projekti periood 09.2022 – IV kvartal 2026. Eesti poolelt on projektimeeskond Tartu Ülikooli juures. Rakendamiseks vajalik meeskond (ning sulgudes planeeritud töökoormus) on järgnev: projektijuht-analüütik (0,5); süsteemiadministraator (1; sh tarkvarahaldus, andmeturve); bioinformaatik (0,5); geneetik (0,5); tarkvara arendaja (1); rahvusvahelise koostoime spetsialist (0,4); kasutajatugi (0,4). Kokku on projekti Eesti-poolne eelarve 1 600 000, millest Sotsiaalministeeriumi osalus on 25% ehk 400 000 eurot. Tartu Ülikooli poolne osa kogu rahastusest on samuti 25% ning Digital Europe programmi meetme toetusmäär on 50% kogusummast ehk 800 000 eurot. 8. Jätkusuutlikkus (püsiva võimekuse tekkimine, tegevuste edasine rahastamine) Eesti osalus annab riigile olulise sisendi nii õiguslike nõuete, andmehalduse põhimõtete, kvaliteedipõhimõtete kui ka infrastruktuuri standardite ning muude nõuete osas. Eesti taristu valmisolek EL geenipankade ja doonorandmete võrgustikuga liitumiseks luuakse 2026. aasta lõpuks, mis loob püsiva eelduse geneetilistel andmetel ja teadmusvahetusel põhinevaks rahvusvaheliseks koostööks nii kliinilistel kui teaduslikel eesmärkidel. 1 Personaalmeditsiini omavahendite arvelt: Personaalmeditsiini eelarve OKT10-R05 (NATO RE vahendid) (kuni 80 000 eurot) ja osaliselt Sotsiaalministeeriumi analüüsikomitee poolt heakskiidetud ulatuses TA vahenditest (20 000 eurot). 3  Konkursipõhiste TA lisarahade vorm TANi aruteluks (2022) Edasiseks rakendamiseks (2026+) taotletakse vahendid baaseelarvesse. Lisaks on vajalik läbi mõelda andmete kasutamise teenusmudel (sh hinnastamine), et saada taristu toimimisse ka lisavahendeid andmeid kasutada soovivate väliste osapoolte poolt (näiteks teadustöös). Taristu investeeringuteks vajalik summa loodetakse vajadusel katta SF jooksvast voorust. 9. Lisaväärtus (uudsus ministeeriumi jaoks või valdkondade üleselt, tekib arenguhüpe valdkonnas, majanduslik ja sotsiaalne mõju, mitme ministeeriumi vajadus vm) Rakendusprojekt loob eeldused turvaliseks ELi riikidevaheliseks detsentraliseeritud koostööks ja arenguhüppeks nii tervishoiualal kui ka teadusmaastikul. Innovaatilise lahenduse rakendamisvõimaluste analüüs päädib interdistsiplinaarsete lahenduste väljatöötamisega erinevate kasutusjuhtude jaoks (nt harvikhaigused, vähk, mitte-nakkushaiguste riskiskoorid [nt SVH, diabeet], nakkushaigused [nt SARS- CoV-2]) ja annab võimaluse teadmusjagamiseks ning tõhusaks rakendamiseks. Eesti koosvõimelise taristuvalmiduse tagamine EL geenipankade ja doonorandmete võrgustikuga liitumiseks loob tugeva eelduse geeniandmetel põhineva teadus- ja kliinilise koostöö arenguks ennetava personaalmeditsiini arendamisel Eestis, mis omakorda kajastub rahvatervishoius tervelt elatud aastate suurenemises ning Eesti tervishoiusüsteemi kulude kokkuhoius. 4