Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruse nr 44 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine

MINISTRI MÄÄRUS 06.07.2022 nr 58 Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruse nr 44 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruses nr 44 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 62 järgmises sõnastuses: „62) rahvusvahelise kaitse saanud isik – välismaalane, kes on Vabariigi Valitsuse 8. märtsi 2022. a korraldusest nr 66 „Ajutise kaitse kohaldamine“ tulenevalt välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse kohaselt ajutise kaitse saaja, ja Ukrainas elanud Ukraina kodanik, kes ei ole sellise kaitse saaja, kuid kellele on välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 37 alusel antud rahvusvaheline kaitse ja tähtajaline elamisluba;“; 2) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) rahvusvahelise kaitse saanud isiku kohaliku omavalitsuse üksusesse elama asumise korraldamine ning kaasabi osutamine sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid puudutavate ja muude küsimuste lahendamisel, et tagada isiku lõimumine Eesti ühiskonda.“; 3) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud toetuse andmise eesmärgi väljundinäitajaks on projektipiirkonnas abistatud rahvusvahelise kaitse saanud isikud. Nimetatud näitaja panustab ka käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud väljundinäitajasse.“; 4) paragrahvi 6 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „hoolekandeteenuseid“ sõnadega „või tehakse tegevusi“; 5) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „7) projekti piirkonda saabunud rahvusvahelise kaitse saanud isikutega seotud tegevuste koordineerimine; 8) projekti piirkonnas elavatele rahvusvahelise kaitse saanud isikutele tugiisikuteenuse osutamine.“;  2 6) paragrahvi 7 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 7 või 8 nimetatud tegevus peab algama kahe kuu jooksul alates rakendusüksusele taotluse esitamise kuupäevast.“; 7) paragrahvi 7 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Projekti abikõlblikkuse periood käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 7 või 8 nimetatud tegevuse elluviimiseks võib kesta kuni 31. oktoobrini 2023. a.“; 8) paragrahvi 8 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „ja lõikele 4“ tekstiosaga „või §-le 7 koosmõjus käesoleva määruse §-s 81 sätestatud standardiseeritud ühikuhindadele“; 9) määrust täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses: „§ 81. Ühikuhinnad Rahvusvahelise kaitse saanud isikute toimetuleku toetamisega seotud ühikuhinnad on järgmised: 1) tegevuste koordineerimisel tunnitasu 16,5 eurot ja kuutasu täistööajaga töötamise korral 2638,4 eurot; 2) tugiisikuteenuse osutamisel tunnitasu 10,3 eurot ja kuutasu täistööajaga töötamise korral 1730,4 eurot.“; 10) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „300 000 eurot“ tekstiosaga „, käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 7 või 8 nimetatud tegevuse puhul on suurim toetuse summa projekti kohta 200 000 eurot“; 11) paragrahvi 9 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: "(2) Kui toetust küsitakse teenuste osutamiseks kohaliku omavalitsuse üksuses, kus toetuse taotlemise aja seisuga puude raskusastmega ning 65-aastaste ja vanemate elanike osakaal rahvastikus on: 1) väiksem kui 29% (k.a), on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest 75%; 2) suurem kui 30% (k.a), on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest 85%.“; 12) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest § 6 lõikes 1 punktis 7 või 8 nimetatud tegevuste osas on 85%.“; 13) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 7 või 8 nimetatud tegevuse puhul võib taotlejaks ja partneriks olla kohaliku omavalitsuse üksus.“; 14) paragrahvi 12 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast tekstiosa „on vähemalt 30%“ tekstiosaga „käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktides 1–6 nimetatud tegevuste puhul“; 15) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses: „(14) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata taotlustele, millega taotletakse toetust käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 7 või 8 nimetatud tegevuse elluviimiseks.“; 16) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:  3 „(12) Taotlus, mis on esitatud käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 7 või 8 nimetatud tegevuse elluviimiseks, kuulub rahuldamisele, kui see on käesoleva määruse § 16 kohaselt tunnistatud nõuetele vastavaks ning mille rahastamise summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarve jääki. Kui selliste taotluste rahaline maht on suurem kui projektide rahastamise eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlusi. Ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.“; 17) paragrahvi 23 lõikes 1 asendatakse arv „14” arvuga „15”; 18) paragrahvi 23 lõike 5 teist lauset täiendatakse pärast tekstiosa „punktis 1 sätestatud tingimustel“ tekstiosaga „ja käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 7 või 8 nimetatud tegevuse puhul ühendmääruse § 15 lõikes 2 nimetatud tingimustel.“; 19) paragrahvi 23 lõike 12 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 20) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses: „(13) Tegelik kulu peab olema makstud hiljemalt 31. detsembril 2023. a. Viimane maksetaotlus peab olema rakendusüksusele esitatud hiljemalt 17. jaanuaril 2024. a.“. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruse nr 44 „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ muutmise seletuskiri I Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse muudatuste eesmärk on toetada kohalikke omavalitsusi (edaspidi KOV-e) rahvusvahelise kaitse saajatele, sh Ukraina sõjapõgenikele teenuste korraldamisel ja muu abi pakkumisel. Selleks täiendatakse toetuse andmise tingimusi võimalusega, et KOV-id saavad osutada hoolekandeteenuseid rahvusvahelise kaitse saajatele, kes vajavad toimetulekul ja Eesti ühiskonda lõimumisel täiendavat tuge. Koordineerimis- ja tugisiku tegevuste toetamiseks avatakse uus jooksev taotlusvoor. Lisanduv toetuse andmise eesmärk – rahvusvahelise kaitse saanud isiku toimetuleku toetamine – on seotud rakenduskava prioriteetse suuna 2 investeerimisprioriteediga „juurdepääsu parandamine taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas tervishoiuteenustele ja üldhuvi sotsiaalteenustele“. 1.2. Muudatuse koostaja Määruse muutmise ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson (tel 626 9208, [email protected]), hoolekande osakonna nõunik Terry Ney (tel 626 9748, [email protected]), hoolekande osakonna peaspetsialist Õnne Liv Valberg (tel 626 9217, [email protected]) ja hoolekande osakonna nõunik Regina Sergejeva ( tel 626 9219, [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunikud Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]) ja Lily Mals (tel 6269 199, [email protected]). Määruse eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel: 626 9320, [email protected]). 1.3. Märkused Muudetakse toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) 24. mail 2021. a jõustunud redaktsiooni RT I, 21.05.2021, 11. Määruse eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ja sellekohane lõik on lisatud määruse muudatuse mõjude analüüsi. II Muudatuse sisu Määruse muudatus koosneb 20 punktist. Määruse muudatuse punktiga 1 lisatakse TAT §-i 2 uus termin „rahvusvahelise kaitse saanud isik“. Muudatuse eesmärk on hõlmata TAT sihtrühma välismaalane, kellele kohaldatakse Euroopa Liidu Nõukogu 4. märtsi 2022. a rakendusotsusest (EL) 2022/382 ja Vabariigi Valitsuse 8. märtsi 2022. a korraldusest nr 66 „Ajutise kaitse kohaldamine“ lähtuvalt välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 52 lõikes 3 sätestatut, ja Ukrainas elanud Ukraina kodanik, kelle ei kohaldu Euroopa Liidu Nõukogu 4. märtsi 2022. a rakendusotsus (EL) 2022/382, kuid kellele on välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 37 alusel antud rahvusvaheline kaitse ja tähtajaline elamisluba. Määruse muudatuse punktiga 2 lisatakse TAT § 5 lõikesse 1 punktiga 4 uus eesmärk – rahvusvahelise kaitse saanud isiku KOV-i üksusesse elama asumise korraldamine ning kaasabi osutamine sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid puudutavate ja muude küsimuste lahendamisel, et tagada isiku lõimumine Eesti ühiskonda. Sihtrühmale vanuselisi piiranguid seatud ei ole. Eesti võtab saabuvad põgenikud vastu, pakub esmast abi ja majutust ning toetab iseseisvat toimetulekut sarnaselt teiste Eesti elanikega. Suureks probleemiks on sõjapõgenikele püsiva elukoha leidmine. Taotlusvooruga abistatakse KOV-e, et nad tuleksid toime lisandunud koormusega, mis on seotud tegevuste/teenuste korraldamisega, menetlustoimingutega jms. Määruse muudatuse punktiga 3 lisatakse TAT §-i 5 lõige 4, milles sätestatakse, et rahvusvahelise kaitse saanud isiku KOV-i üksusesse elama asumise korraldamiseks toetuse andmise väljundinäitajaks on projektipiirkonnas abistatud rahvusvahelise kaitse saanud isikud. Nimetatud näitaja panustab ka rakenduskava väljundinäitajasse „hoolekandeteenuse saajate arv“. Määruse muudatuse punktidega 4 ja 5 täiendatakse TAT § 6 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa ning lõikesse 1 lisatakse punktid 7 ja 8. Täienduse alusel antakse toetust projektile, mille tegevus panustab TAT § 5 lõike 1 punktis 4 nimetatud eesmärgi täitmisse ja tagab TAT § 5 lõikes 4 nimetatud tulemuse ning mille tegevused seisnevad selles, et koordineeritakse piirkonda saabunud rahvusvahelise kaitse saanud isikutega seotud tegevusi ning pakutakse neile tugiisikuteenust. Määruse muudatuse punktidega 6 ja 7 täiendatakse TAT § 7. Lõikesse 3 lisatakse täpsustus, et projekti tegevused, millega pakutakse rahvusvahelise kaitse saanud isikule tema tegevuste koordineerimist või tugiisikuteenust, peavad algama kahe kuu jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates. Lõikes 4 piiratakse samasisulise projekti abikõlblikkuse perioodi 2023. aasta 31. oktoobriga. Määruse muudatuse punktiga 8 lisatakse TAT § 8 lõikesse 1 täiendus, et määruse tegevuste kulud võivad olla hüvitatavad ka ühikuhindade alusel. Ühikuhinnad on sätestatud TAT §-s 81. Määruse muudatuse punktiga 9 täiendatakse TAT §-ga 81, milles tuuakse välja rahvusvahelise kaitse saanud isikute toimetuleku toetamisega seotud ühikuhinnad. Erisus lugeda kulud abikõlblikuks ühikuhinna alusel puudutab üksnes rahvusvahelise kaitse saanud isikutega seotud tegevuste koordineerimist ja neile tugiisikuteenuse osutamist. Ühikuhinnad on määratud vastavalt sellele, kas teenusepakkuja korraldab selle täistööaja ulatuses või vastavalt vajadusele tunnipõhise teenusena. Kui teenus on alaliselt tagatud täistööaja ulatuses (täistööaega arvestatakse töölepingu seaduse § 43 lõigete 1 ja 2 alusel, vastavalt selles mahus teenuse osutamisele), siis loetakse kulu abikõlblikuks tegevuste koordineerimisel summas 2638,40 eurot kuus ning tugiisikuteenuse osutamisel summas 1730,40 eurot kuus. Kui teenus tagatakse tunnipõhise teenusena, loetakse kulu abikõlblikuks tegevuste koordineerimisel summas 16,50 eurot/tunnis ja tugiisikuteenuse osutamisel summas 10,30 eurot/tunnis. Tugiisikuteenuse kuludena arvestatakse teenuse osutamisega seotud tööjõu- ja majandamiskulu. Koordineerimise ühikuhind sisaldab kõiki projekti elluviimisega seotud kulusid, sh personalikulusid, mis moodustavad 60% ühikuhinnast, ja muid kulusid, mis moodustavad 40% personalikuludest. Selle 40% sisse saab arvestada näiteks transpordikulud, mida on vaja teha nii töötaja kulude hüvitamiseks kui ka rahvusvahelise kaitse saanud isikutega seotud transpordikulude hüvitamiseks. 2 Koordineerivateks tegevusteks on peamiselt KOV-i saabunud rahvusvahelise kaitse saanud isikute abistamine, sh eri osapooltega kokkulepete sõlmimine, et inimene saaks talle vajalikke teenuseid või toetusi, vajaduse korral ka kokkulepete või planeeritud tegevuste täitmise jälgimine. Koordineerivaks tegevuseks võib olla ka näiteks tugiisikute tegevuse koordineerimine, rahvusvahelise kaitse saanud isiku ja tema pereliikmete abi- ja toetusvajaduse hindamine, probleemide väljaselgitamine ning sellest lähtuvalt ettepanekute tegemine, et rahvusvahelise kaitse saanud isik saaks teenuseid, toetusi või muud abi. Samuti koostöö tegemine KOV-i ametnike, asutuste, vabatahtlike seltsiliste, mittetulundusühenduste ja teiste oluliste osapooltega põgenike abistamiseks. Tugiisiku ülesanneteks võivad olla näiteks KOV-i elama asunud rahvusvahelise kaitse saanud isikute ja nende pereliikmete personaalne toetamine, rahvusvahelise kaitse saanud isikute nõustamine ja abistamine asjaajamises Eesti ametiasutustega, rahvusvahelise kaitse saanud isikute juhendamine ja abistamine elu korraldamisel Eestis, sh püsiva elu- ja töökoha leidmisel, rahvusvahelise kaitse saanud isikute omavahelise suhtluse ja koostöö edendamine. Tugiisikud pakuvad rahvusvahelise kaitse saanud isikule ja tema perele emotsionaalset tuge, jõustamist ja motiveerimist. Soovituslikult peaksid tugiisikud ja koordineerivaid ülesandeid täitvad spetsialistid olema läbinud või läbima põgenikega seotud koolitused (nt tugiisikute baaskoolitus rahvusvahelise kaitse saanud isikute toetamiseks), et suurendada teadlikkust ja pakkuda rahvusvahelise kaitse saanud isikutele kvaliteetset abi ja tuge. Määruse muudatuse punktiga 10 sätestatakse plaanitava taotlusvooru toetuse suurim summa. Toetust saab taotleda kuni 200 000 eurot, sellele lisandub taotleja poolt panustatav omafinantseering. Määruse muudatuse punktiga 11 sisulisi muudatusi ei teha, kuid sätted viiakse kooskõlla STS § 14 p-ga 8 ning omaosalusele lisaks sätestatakse määruse tasemel toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikkest kuludest. Toetuse maksimaalne osakaal on kuni 85% abikõlblikest kuludest ja omafinantseeringu osakaal on vähemalt 15% abikõlblikest kuludest. Määruse muudatuse punktiga 12 lisatakse määruse §-i 9 lõige 21, millega sätestatakse toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest § 6 lõikes 1 punktis 7 või 8 nimetatud tegevuste puhul. Määruse muudatuse punktiga 13 täiendatakse TAT § 10 lisasättega, et rahvusvahelise kaitse saanud isikute abistamist toetavates projektides saab taotleja või partner olla ainult KOV. Määruse muudatuse punktiga 14 muudetakse TAT § 12 lõike 1 punkti 4. Kohustus täita rakenduskava tulemusnäitajat (osalejate osakaal, kes 6 kuud pärast hoolekandeteenuse saamise algust on tööturul, on vähemalt 30%) ei kehti tegevustele, mille eesmärk on rahvusvahelise kaitse saanud isikute KOV-i üksusesse elama asumise korraldamine ning kaasabi osutamine sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid puudutavate ning muude küsimuste lahendamisel, et tagada isiku lõimumine Eesti ühiskonda. Määruse muudatuse punktiga 15 sätestatakse paragrahvi 17 lisatava lõikega 14 erisus, et TAT § 6 lõike 1 punktis 7 või 8 nimetatud tegevuse elluviimisele ei kohaldata TAT §-s 17 hindamise kohta sätestatut. Selle taotlusvooru projektide puhul rakendatakse vaid vastavushindamist. Vastavalt STS § 24 punktile 11 peavad määruses olema sätestatud projektide valikukriteeriumid ja -metoodika, mille kujundamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 3 punktis a nimetatud nõudeid ja põhimõtteid. Projektide valikukriteeriumid ja –metoodika saab olla ka see, et hindamist ei 3 toimu, rahastatakse projekte mis läbivad vastavuskontrolli ning juhul, kui raha ei jätku, on samuti kirjeldatud kriteeriumid, milliseid projekte eelistatakse. STS § 24 punkt 11 viitab ka, et projektide valikukriteeriumid ja metoodika peavad vastama ühissätete määruse art 125 lõike 3 punktile a. Selle kohaselt peavad valikumenetlused ning – kriteeriumid vastama tingimustele, mis: i) tagavad selle, et tegevused aitavad kaasa asjakohaste prioriteetide osas konkreetsete eesmärkide täitmisele ja tulemuste saavutamisele; ii) on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad; iii) arvestavad artiklites 7 ja 8 sätestatud üldpõhimõtteid; (art 7 Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine; art 8 Säästev areng). Määruse muudatuse punktiga 16 täiendatakse TAT § 18 lõikega 12, milles sätestatakse, et taotluste puhul, mis on esitatud TAT § 6 lõike 1 punktis 7 või 8 nimetatud tegevuse elluviimiseks, kuuluvad rahuldamisele kõik taotlused, mis on vastavalt TAT §-le 16 tunnistatud nõuetele vastavaks ning mille rahastamise summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarvet. Kui selliste taotluste rahaline maht on suurem kui projektide rahastamise eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlusi. Ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Määruse muudatuse punktidega 17 ja 18 täiendatakse TAT § 23 lõikeid 1 ja 5 viidetega, sätestades, et uue taotlusvooru ehk TAT § 6 lõike 1 punktis 7 või 8 nimetatud tegevuse puhul makstakse toetus välja ühikuhindade alusel. Määruse muudatuse punktiga 19 muudetakse TAT § 23 ning lõikest 12 jäetakse välja see osa, milles oli kehtestatud, et lõppmakse suurus on vähemalt 5% projekti abikõlbliku kogumaksumuse toetuse osast. Määruse muudatuse punktiga 20 täiendatakse TAT § 23 lõikega 13. Muudetakse TAT lõppmakse sätet seoses ELi rahastusperioodi lõppemisega. Lõppmakse aluseks olevate tegevuste eest peab olema tasutud hiljemalt 2023. aasta lõpuks ning lõppmakse koos lõpparuandega peab olema RÜ-le esitatud hiljemalt 17. jaanuariks 2024. III Määruse muudatuse vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Muudatus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Muudatuse koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. IV Määruse mõjud Esitatud muudatuste analüüsimise eesmärk on hinnata selle mõju meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” toetuse saajatele ja teenusesaajatele. Seoses Ukraina sõjapõgenike saabumisega Eestisse on paljudel KOV-idel raskused sõjapõgenikele vajalike teenuste korraldamisel ja Eestisse lõimumise toetamisel. Muudatustega luuakse KOV-idele võimalused osutada tuge vajavatele rahvusvahelise kaitse saajatele (edaspidi nimetatud ka kui sõjapõgenikud) teenuseid. 4 Muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist peamiselt kahes valdkonnas: sotsiaalne, sh demograafiline mõju, ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Muudatused ei mõjuta otseselt majandust, elu- ja looduskeskkonda, regionaalarengut ega riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele Toetuse saajad Mõju ulatus KOV-idel on kandev roll sõjapõgenikega seotud kriisi lahendamisel, peamiselt esmase abi korraldamisel ja avalike teenuste tagamisel. Seoses Eestisse saabunud suurele Ukraina sõjapõgenike hulgale on oluliselt kasvanud paljude KOV-ide koormus sotsiaalteenuste ja teiste avalike teenuste korraldamisel ja osutamisel. Olukorra leevendamiseks tehakse määrusega muudatus, millega laiendatakse TAT alusel toetust saavate projektide tegevusi. TAT-ga seni ette nähtud tegevusi täiendatakse võimalusega, et KOV-id saavad osutada teenuseid rahvusvahelise kaitse saanud isikutele, kes vajavad abi ja tuge toimetulekul ja lõimumisel Eesti ühiskonda. TAT-st toetatakse tegevusi, mis on seotud piirkonda saabunud rahvusvahelise kaitse saanud isikutele vajalike tegevuste koordineerimisega ning piirkonnas elavatele rahvusvahelise kaitse saanud isikutele tugiisikuteenuse pakkumisega. KOV-i saabunud sõjapõgenike abistamise koordineerimisega seotud tegevused on näiteks põgeniku ja tema pereliikmete toetusvajaduste väljaselgitamine ning eri osapooltega kokkulepete sõlmimine, et inimene saaks talle vajalikke teenuseid või toetusi. Tugiisikuteenuse eesmärk on KOV-i elama asunud Ukraina põgenike ja nende pereliikmete personaalne toetamine, põgenike nõustamine ja abistamine asjaajamises Eesti ametiasutustega, põgenike juhendamine ja abistamine elu korraldamisel Eestis. Toetuse maksimaalne summa projekti kohta on 200 000 eurot. Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on 85%. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Toetust saavad taotleda eespool nimetatud tegevusteks kõik KOV-id, s.o 79 KOV-i. Taotluste abikõlblikkuse periood on kuni 31. oktoober 2023. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja sagedus on keskmised, mõjutatud sihtrühm on suur. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist toetuse saajate jaoks olulise mõjuga. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Teenusesaajad Mõju ulatus 5 Muudatusega lisatakse TAT sihtrühma välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 52 lõike 3 alusel nimetatud isikud (põhiliselt Ukraina sõja tõttu Eestisse saabunud sõjapõgenikud), kes on saanud ajutise kaitse, ja Ukrainas elanud Ukraina kodanikud, kellele on välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 37 alusel antud rahvusvaheline kaitse ja tähtajaline elamisluba. TAT-sse lisandunud toetuse andmine suurendab sõjapõgenikele vajaliku abi kättesaadavust, mis omakorda aitab parandada nende toimetulekut ja soodustada lõimumist Eesti ühiskonda. TAT tegevuste kaudu juhendatakse ja abistatakse põgenikke nende elu korraldamisel Eestis, sh püsiva elu- ja töökoha leidmisel. Lisaks pakutakse põgenikele ja nende peredele emotsionaalset tuge, jõustamist ja motiveerimist. Kokkuvõtvalt, TAT teenusesaajate sihtrühma laiendamine ning lisatud tegevused on olulise tähtsuga sõjapõgenike ja nende leibkonnaliikmete toimetulekule, heaolule ja tervisele. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Politsei- ja Piirivalveameti andmetel on Eesti 24.05.2022 seisuga vastu võtnud 39 929 Ukraina sõjapõgenikku. Ajutise kaitse on saanud 25 845 Ukraina põgenikest (65%). Ajutist kaitset pole veel taotlenud või saanud 14 084 isikut (35%). 77% Eestisse saabunutest on naised ja lapsed. Eestisse saabunutest on 32% alaealised ning 4% vanemaealised (65+)1. Ajavahemikul 24.02.– 19.05.2022 on esitatud 309 rahvusvahelise kaitse taotlust, nendest 186 Ukraina kodanikud. Rahvastikuregistri andmetel (23.05.2022 seisuga) on Eestis elukoha registreerinud ajutise kaitse saajate osatähtsus suurim Pärnu maakonnas (1,9%), Lääne-Viru maakonnas (1,2%), Võru maakonnas (1,0%) ja Harju maakonnas (0,9%). Muudatus mõjutab potentsiaalselt kõiki Eestisse saabunud Ukraina põgenikke ja nende pereliikmeid, kuna kõigil neil on võimalus ajutist kaitset taotleda. Kõigist hoolekandeteenuse saajatest ja nende lähedastest moodustavad nad väikese osa. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja sagedus on keskmised, mõjutatud sihtrühm on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist teenusesaajate ja nende lähedaste jaoks olulise mõjuga. Muudatuste koondmõju riigiasutuste, ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Muudatustega võib kaasneda mõningane mõju nende KOV-ide töökoormusele, kes toetust taotlevad. Muudatustega ei kaasne olulist mõju ettevõtete ega kodanike halduskoormusele. Andmekaitsealane mõjuhinnang TAT sihtrühm on tööealised erivajadusega inimesed, hoolduskoormusega inimesed ja toimetulekuraskustes inimesed. Muudatusega lisanduvad sihtrühma hulka rahvusvahelise kaitse saanud isikud ning Ukrainas elanud Ukraina kodanikud, kellele ei kohaldu Euroopa Liidu Nõukogu 4. märtsi 2022. a rakendusotsus (EL) 2022/382, kuid kellele on välismaalasele 1 Eestisse saabunud Ukraina põgenikud (v.a transiit), 03.03.–24.05.2022 6 rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 37 alusel antud rahvusvaheline kaitse ja tähtajaline elamisluba. Kuna Ukraina põgenikele osutatakse teenuseid tavapärases korras, siis arvatakse nad sihtrühma hulka ning neile kohalduvad samad andmekogumisreeglid. Kuivõrd KOV peab ka praegu koordineerima ja abistama rahvusvahelise kaitse saanud isikuid kohanemisel ning vajaduse korral määrama tugiisiku, on tegemist ülesannetega, mida KOV juba täidab. Lisandub vaid tegevuse rahastamine perioodil, mil kohanemise ja abi vajadus on kõige suurem, mistõttu ei ole tegemist täiendava isikuandmete töötlusega teenuste mõttes. Vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 24 lõikele 7 peab toetuse saaja korraldama osalejate andmekorje. Andmekorje nõudeid on täpsustatud Euroopa Komisjoni (EK) juhendites (2014– 2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfondi juhendmaterjal ning 2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfond juhise lisa D – andmete kogumise ja valideerimise praktiline juhis) ning täpsem töökorraldus on esitatud korraldusasutuse (KA) juhendis „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2014–2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. EK andmekorje nõuete täitmiseks kogub toetuse saaja nendelt osalejatelt, kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis on vajalik registritest andmekorje tegemiseks (isikukood) ja mis ei ole olemasolevatest registritest ammendavalt kättesaadavad vastavalt KA juhendile. Toetuse saaja peab iga tegevuse alguses koondama EK andmekorje nõuete täitmiseks vajalikud osalejate andmed etteantud tabelisse ning edastama osalejate andmed rakendusüksusele kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva kuu teise nädala lõpuks. Kuna määruse muudatustega andmekorje reeglites ja protseduurides muudatusi ei tehta, isikuandmete töötlemine KOV-i poolt toimub olemasolevate kohustuste raames ning laieneb üksnes TAT sihtrühm, võib mõju isikuandmete riivele lugeda väikeseks. V Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud TAT-sse on lisatud uus eesmärk: rahvusvahelise kaitse saanud isiku KOV-i üksusesse elama asumise korraldamine ning kaasabi osutamine sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid puudutavate ja muude küsimuste lahendamisel, et tagada isiku lõimumine Eesti ühiskonda. Avatud vooru summa sisaldub meetme tegevuse 2.2.1 avatud voorude eelarveosas, seega täiendavaid kulusid selle vooruga ei kaasne. VI Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, s.o kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. VII Eelnõu kooskõlastamine Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Kooskõlastajad tegid mitteametlikke märkusi, nendega arvestamise kohta on koostatud kommentaaride tabel. 7