dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seisukoha edastamine

Sotsiaalministeerium · 6. juuli 2022
Viit
5.2-7/2361-1
Registreeritud
6. juuli 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Proviisorapteekide Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-7 Ravimite, meditsiiniseadmete ja verepreparaatidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-7/2022
Vastutaja
Kristina Kõrge (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Ravimiosakond)
Lahendamise tähtaeg
5. august 2022

Failid

  • 📎E-kiri.pdf65 KB
  • 📎Ettepanek EL õigusruumi osas.asice119 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Ravimiamet EL ravimite alase õigusruumis ravimite elektroonilise pakendi infolehe (ePIL) juurutamisest Euroopa Liidu ravimite alase õigusruumi ülevaatusega seos on tehtud ettepanek, et ravimipakendisse lisatud paberile trükitud pakendi infolehe (paberPIL) asemel või sellele lisaks võiks edaspidi hakata kasutama elektroonilist pakendi infolehte (ePIL). Eesti Proviisorapteekide Liit on igati nõus, et ePIL kasutusele võtmine on mõistlik – säästab keskkonda, võimaldab teavet paremini esitada, inimene saab alati kaasajastatud teabe ja käib kaasas meie digitaliseerunud maailmaga. Ühtlasi võimaldab see ravimitootjal hoida kokku paberPILilt kulusid (paberlehe trükkimine ja pakendisse lisamine jne), mis loob eelduse ravimihinna alanemiseks. Meie hinnangul on oluline ePIL rakendamisel arvesse võtta järgmist: 1. Üleminek peaks toimuma etapiviisiliselt, see tähendab mitte kõikide ravimite jaoks korraga ning mõistliku pikkusega üleminekuajaga, kus paralleelselt kasutusel mõlemad formaadid. Selline üleminek võimaldab inimeste paremat teavitamist ja nende harjumist ePILidega. Lisaks on võimalik saada juurde teadmisi ja edaspidi vältida kitsaskohti ePIL rakendamisel. 2. PaberPILi saamine peab seda vajavatele inimestele olema tehtud kättesaadavaks ka edaspidi. Oleme kuulnud ettepanekutest, et nende välja printimine jääb apteegi kohustuseks. Selles osas oleme murelikud, sest me ei kujuta ette, kui suur on inimeste huvi paberPILe saada. Apteegid ei tohi kindlasti muutuda printimiskeskusteks, kuna see halvaks igapäevase apteegiteenuse osutamise. Kui näiteks patsient ostab välja korraga 5 retseptiravimit ja soovib kõigi nende puhul paberPILi, siis tuleks apteegil printida välja vähemalt 20 A4 kahepoolset lehte sõltuvalt ravimist, sageli ilmselt oluliselt rohkem. Sellist printimise ajakulu ei ole võimalik panna apteekrile, kelle peamine roll on apteegiteenuse osutamine, st ravimi väljastamine ja inimese nõustamine, mitte veebist info otsimine ja selle välja trükkimine. Lisaks teeb selline töökorraldus igapäevase apteegiteenuse osutamise mõistlikus ajaraamis keeruliseks. 3. Lisaks ajakulule on selline tegevus ka finantsiliselt kallis - vajalikud on printerid, tarvikud, paber. Sellist lisakulu ei saa panna apteekidele kohustuseks. Tegemist on ettevõtlusvabaduse piiranguga, mille hüvitamise peab riik tagama. Praegu on paberPILi trükkimine ja pakendisse lisamine ravimitootjate kulu ja kajastub ravimi hinnas. Ka edaspidi peaks paberPIL väljastamise kulu sisalduma ravimi lõpphinnas ning paberPIL trükkimise kompensatsioon peaks olema tagatud selle protsessi läbiviijale. Kuidas riik seda täpsemalt tagab, peab olema läbi mõeldud, kuid paberPIL trüki- jm ressursi kulude kompenseerimine peab olema püsivalt riiklikult lahendatud. Riik peab jälgima, et ravimitootja kulude vähenemine kanduks õiglaselt tarbijani ning ei tooks kaasa teiste turuosaliste kulude suurenemist. 4. Patsientide teavitamiseks on vaja panna paika selged põhimõtted, kuidas antakse edasi info, et selline muutus on tulemas. Siin võiks kaaluda, et äkki oleks vaja läbi viia riskirühmade digivõimekuste uuring. Selle põhjal valmiks aja- ja asjakohane mõjuhinnang, mille alusel kavandada järk-järgulist üleminekut ja üldse hinnata võimalikke mõjusid, sh nii positiivseid kui negatiivseid mõjusid. 5. ePIL kasutamiseks peab olema loodud hea tehniline lahendus, kus patsiendid saavad lihtsalt emakeelse info kätte. Riik peab tagama, et teave ePILi rakendustest ja nende kasutamise juhendid jõuaks inimesteni. Apteekrid loomulikult saavad edastada teavet erinevate rakenduste kohta, kuid neile ei tohi lisanduda kohustust õpetada inimestele vastavate elektrooniliste rakenduste kasutamist. 6. Kui juurutada tulevikus ainult ePIL, siis kindlasti tuleb arvestada eranditega, eriti Eestis. Kuidas näiteks toimub võõrkeelsele pakendi puhul ePIL info lisamine? Seadusandja peab need erisused kindlasti enne lõpliku lahenduse paika panekut läbi mõtlema. Lisame e-kirja manusesse ka Euroopa Apteekrite organisatsiooni PGEU seisukohtadega dokumendi, kus on põhjalikumalt kirjeldatud Euroopa apteekrite arvamust ePIL rakendamise osas. Tervitades, Ly Rootslane Juhatuse liige Eesti Proviisorapteekide Liit 5886 3915 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 06.07.2022 14:52 Adressaat: SM Info <[email protected]>; info ravimiamet ee <[email protected]> Teema: EPAL seisukoht EL ravimite alase õigusruumi muudatuste kohta Tähtsus: Tavaline TereEdastan EPAL seisukoha EL ravimite alase õigusruumis ravimite elektroonilise pakendi infolehe (ePIL) juurutamise kohta.Tervitades,Ly RootslaneJuhatuse liigeEesti Proviisorapteekide Liit5886 3915
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel