Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord muutmine

MINISTRI MÄÄRUS 05.07.2022 nr 57 Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 11 lõike 4 alusel. Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruses nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) „Lapsehoiuteenuse, nõustamisteenuse ja muude sotsiaalteenuste osutamine suure hooldusvajadusega lastele ja nende peredele“ (lisa 17).“; 3) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) „Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus ning järelhooldusteenuse osutamine samas asutuses“ (lisa 11);“; 4) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab S-veebis 15. veebruariks eelmise kalendriaasta andmete põhjal määruse § 2 lõike 1 punktides 2–4, 6 ja 8–11 sätestatud vormide kohased statistilised aruanded ning esitab need S-veebi kaudu samaks tähtajaks Sotsiaalkindlustusametile.“; 6) paragrahvi 3 lõiked 6 ja 7 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 3 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt: „(8) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab S-veebis 25. jaanuariks eelmise kalendriaasta andmete põhjal määruse § 2 lõike 1 punktis 1 sätestatud vormi kohase statistilise aruande ning esitab selle S-veebi kaudu samaks tähtajaks Sotsiaalkindlustusametile.“; 8) määruse lisad 2–4, 6, 8–12 ja 14–16 asendatakse käesoleva määruse lisadega 1–12;  2 9) määruse lisad 7 ja 13 tunnistatakse kehtetuks; 10) määrust täiendatakse lisaga 17, mis on esitatud käesoleva määruse lisas 13. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisa 1 Eluruumi tagamise teenus Lisa 2 Isikliku abistaja teenus Lisa 3 Koduteenus Lisa 4 Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses Lisa 5 Sotsiaaltransporditeenus Lisa 6 Tugiisikuteenus Lisa 7 Võlanõustamisteenus Lisa 8 Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus ning järelhooldusteenuse osutamine samas asutuses Lisa 9 Erihoolekandeteenused Lisa 10 Turvakoduteenus Lisa 11 Varjupaigateenus Lisa 12 Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus Lisa 13 Lapsehoiuteenuse, nõustamisteenuse ja muude sotsiaalteenuste osutamine suure hooldusvajadusega lastele ja nende peredele  Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” Lisa 2 (muudetud sõnastuses) ELURUUMI TAGAMISE TEENUS 1. Andmed elanike kohta (aruandeaasta lõpus) Perede arv Elanike arv Rea nendest Eluruumi tüüp kokku (k.a nendest alla nendest nr ühe- 18-aastaste ühe- kokku puudest või pensioni- liikmelised) lastega liikmelised east tingitud ealised erivajadusega A B 1 2 3 4 5 6 Teenusmajad 01 Sotsiaalmajutusüksused 02 Teised kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevad 03 eluruumid Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevad eluruumid 04 kokku (r01 + r02 + r03) Eraelamispinnad 05 Kõik kokku (rida 04 + rida 05) 06 2. Andmed elanike liikumise kohta (aruandeaasta jooksul) Saabujate arv endise elukoha järgi Lahkujate arv lahkumise sihtkoha järgi nendest nendest ööpäevaringsele üldhooldusteenusele ööpäevaringselt üldhooldusteenuselt asendushooldusteenusele asendushooldusteenuselt Elanike erihoolekandeteenusele erihoolekandeteenuselt Elanike arv aru- kinnipidamiskohast arv eraelamispinnale ööpäevaringselt ööpäevaringsele eraelamispinnalt ande- eelmise Kok- Kokku varjupaigast turvakodust aasta teadmata aruan- ku (v3 teadmata (v13 surnud lõpus muu muu deaasta +...+ +...+ v11) v19) (v1 + v2 lõpus - v12) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 3. Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevate eluruumide arv (aruandeaasta lõpus) nendest eluruumidest Eluruumide kohandatud vajavad Voodikohad (tubade ja puudest või kohandamist sotsiaal- Eluruumi tüüp Rea nr korterite) üksikud east tingitud puudest või majutus- arv kokku korterid toad erivaja- east tingitud üksustes (v2 + v3) dusega erivajadusega inimestele inimestele A B 1 2 3 4 5 6 Teenusmajad 01 X X Sotsiaalmajutusüksused 02 X X X X X Teised kohaliku omavalitsuse omandis 03 X olevad eluruumid Kokku (rida 01 + rida 04 02 + rida 03) 4. Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevate hõivatud eluruumide arv (aruandeaasta lõpus) Hõivatud nendest Hõivatud eluruumide Rea voodikohtade Eluruumi tüüp (tubade ja üksikud nr korterid arv sotsiaal- korterite) arv toad majutusüksustes kokku (v2 + v3) A B 1 2 3 4 Teenusmajad 01 X X Sotsiaalmajutusüksused 02 X X X Teised kohaliku omavalitsuse omandis 03 X olevad eluruumid Kokku (rida 01 + rida 02 + rida 03) 04 5. Täiendav eluasemete vajadus (aruandeaasta lõpus) Eluaset Taotluste arv kokku nendest vajavad kohandatud eluruumi vajavate inimeste arv 1 2 3 6. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Teenu Kulutuse kulutuste st d rahastusallikad Re saanu teenusel Eluasemetüüp a d e kokku, kohalik mu nr inimest eurot omavalits u e arv (v3 + us kokku v4) A B 1 2 3 4 Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevad eluruumid 01 X sh eluruumide kohandamine puudest või east tingitud erivajadusega 02 X inimestele Eraelamispind 03 X sh eluruumide kohandamine puudest või east tingitud erivajadusega 04 inimestele Kokku (rida 01 + rida 03) 05 X 2  Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” Lisa 3 (muudetud sõnastuses) ISIKLIKU ABISTAJA TEENUS 1. Isikliku abistaja teenuse saajad soo, vanuse, tegevuspiirangu ja osutatud teenuse mahu järgi (aasta jooksul) Mehed Naised Kokku neist neist neist Teenusesaaja vanus; Rea osutatud teenuse ainult ainult muu piiran- ainult ainult muu ainult ainult muu piiran- nr Kokku Kokku Kokku maht liikumis- nägemis- guga ja/või liikumis- nägemis- piiranguga liikumis- nägemis- guga ja/või piiran- piiran- eri- piiran- piiran- ja/või eri- piiran- piiran- eri- guga guga vajadusega guga guga vajadusega guga guga vajadusega A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 18–49 01 50–64 02 65+ 03 Kokku teenuse- 04 saajaid (r01 +...+ r03) Teenuse osutamise 05 maht kokku, tundides Keskmine teenusetundide arv kuus ühe 06 teenusesaaja kohta (r05/r04/12) 2. Isikliku abistaja teenuse saamise eesmärk teenusesaaja soo ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul) Mehed Naised Kokku neist vanuses neist vanuses neist vanuses Teenuse saamise eesmärk Rea nr kokku kokku kokku 18–49 50–64 65+ 18–49 50–64 65+ 18–49 50–64 65+  A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Õppimine ja õppimisega seotud tegevused 01 Töötamine 02 Kodu ja perega seotud tegevused 03 Avalikud teenused 04 Ühiskondlikud ja vaba aja tegevused 05 Kokku (r01 +...+ r05) 06 3. Isiklike abistajate arv vanuse ja koolituse läbimise järgi neist vanuses Rea Kokku aruande- sh teenust osutas KOVi nr aasta lõpus 18– 50– sotsiaaltöötaja 65+ 49 64 A B 1 2 3 4 5 Kokku 01 sh läbinud isikliku 02 abistaja koolituse 4. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Kulutuste rahastusallikad, eurot Keskmised Osutatud Kulutused kulutused ühe teenuse maht teenusele isiku kohalik teenusetunni kokku, kokku, eurot välisvahendid muu omaosalus omavalitsus kohta, eurot tundides (v3 +…+ v6) (v2/v1) 1 2 3 4 5 6 7 2  Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” Lisa 4 (muudetud sõnastuses) KODUTEENUS 1. Andmed koduteenuse saajate kohta (aruandeaasta jooksul) neist Perede arv Rea Teenusesaajad perede koos- (v.a nr kokku üksi elavad seisus elavad üheliikmelised) A B 1 2 3 4 Koduteenuse saajad kokku 01 sh kohaliku omavalitsuse üksuse poolt tagatavas eluruumis viibivad 02 teenusesaajad 2. Koduteenuse saajad soo, vanuse ja osutatud teenuse mahu järgi (aruandeaasta jooksul) Vanuserühm Rea Mehed Naised Kokku Osutatud teenuse maht nr A B 1 2 3 18–49 01 50–64 02 65–74 03 75–84 04 85+ 05 Kokku (r01 +...+ r05) 06 Osutatud teenuse maht 07 kokku (tundides) Keskmine teenusetundide arv kuus ühe 08 teenusesaaja kohta (r07/r06/12) 3. Koduteenust vahetult osutavad isikud vanuse ja erialase väljaõppe läbimise järgi (aruandeaasta lõpus) Rea neist vanuses sh osutab teenust Kokku nr 18–49 50–64 65+ KOVi sotsiaaltöötaja A B 1 2 3 4 5 Teenust osutavad isikud 01 neist erialase väljaõppe läbinud 02 4.Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Kulutuste rahastusallikad, eurot Keskmised Osutatud Kulutused kulutused ühe teenuse maht teenusele isiku kohalik teenusetunni kokku, kokku, eurot välisvahendid muu omaosalus omavalitsus kohta, eurot tundides (v3 +…+ v6) (v2/v1) 1 2 3 4 5 6 7  Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” Lisa 6 (muudetud sõnastuses) LASTEKAITSE KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUSES 1. Lastekaitsealaste juhtumite menetlemine (aasta jooksul) Rea Tüdrukud Poisid Kokku nr A B 1 2 3 Nende laste arv, kellega seotult menetleti lastekaitsealaseid 01 juhtumeid (aruandeaasta jooksul) neist lapsed, kelle puhul algatati juhtum aruandeaastal 02 Nende laste arv, kellega seotult lõpetati lastekaitsealane juhtum 03 (aruandeaasta jooksul) neist lapsed, kelle puhul lõpetati juhtum aruandeaastal seetõttu, 04 et lapse abivajadus sai rahuldatud Nende laste arv, kes eraldati perest (aasta jooksul) 05 Perest eraldatud lastest paigutati (aasta lõpuks) eestkosteperre 06 hooldusperre 07 asenduskodusse või perekodusse 08 turvakodusse 09 naasid perekonda 10 muu 11 2. Lastekaitsetööd tegevad ametnikud kohaliku omavalitsuse üksuses (aasta lõpus) Rea Ametnike arv nr A B 1 Lastekaitsetööd tegevad ametnikud kokku 01 täisajaga töötavad 02 osaajaga töötavad 03 Lastekaitsetööd tegevate ametnike täidetud koormus 04 Lastekaitsetööd tegevate ametnike ettenähtud koormus (täidetud + täitmata) 05 Lastekaitsetööd tegevate ametnike haridus ja erialane ettevalmistus: 06 sotsiaaltööalase kõrgharidusega 07 neist erialase ettevalmistusega (vastab LasteKS §-le 19) 08 muu kõrgharidusega 09 neist erialase ettevalmistusega (vastab LasteKS §-le 19) 10 muu haridusega 11 1  Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” Lisa 8 (muudetud sõnastuses) SOTSIAALTRANSPORDITEENUS 1. Sotsiaaltransporditeenuse saajad teenuse eesmärgi järgi (aruandeaasta jooksul) neist teenuse saamise eesmärgi järgi Rea muu (sh Teenusesaaja vanuse- ja sihtrühm Kokku avalike nr hariduses huvitegevus, töötamine teenuste osalemine vaba aja kasutamine veetmine) A B 1 2 3 4 5 Teenusesaajad kokku 01 nendest lapsed (0‒17) 02 sh suure hooldusvajadusega lapsed 03 nendest raske puudega lapsed 04 sügava puudega lapsed 05 18‒64 06 65+ 07 Kõikidest teenusesaajatest need, kes 08 X X X X kasutasid kohandatud transpordivahendit Teenusesaajad, kellele osutati teenust 09 X X X X KOVi sotsiaaltöötaja poolt Teenusesaajad, kellele osutati teenust KOVi allasutuse poolt või osteti teenust 10 X X X X sisse 2. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Kulutused Kulutuste rahastusallikad, eurot Sõidu- Teenusesaaja Rea teenusele kordade isiku kohalik sihtrühm nr kokku, eurot välisvahendid muu arv omaosalus omavalitsus A B 1 2 3 4 5 6 Kokku 01 Täisealised 02 X Lapsed 03 X sh suure hooldusvajadusega 04 X lapsed  Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” Lisa 9 (muudetud sõnastuses) TUGIISIKUTEENUS 1. Tugiisikuteenuse saajad sihtrühma ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul) Pereliikmete/teenusesaajate arv Pe- Täisea- Rea Lap- sh vanuses Kokku Sihtrühm rede lised nr sed 18–64 65+ isikuid arv (v4 + (0–17) (v2 + v3) v5) A B 1 2 3 4 5 6 1. Pere tugiisikuteenuse saaja 01 sh suure hoolduskoormusega perede ja nen- 02 X X X des suure hooldusvajadusega laste arv 2. Laps või täisealine(v.a pere tugiisikuteenuse 03 X saajad) (r04 + r07) sh suure hooldusvajadusega isikud 04 X suure hooldusvajadusega raske puudega 05 X X X X suure hooldusvajadusega sügava puudega 06 X X X X sh muu olukorra tõttu abi vajav isik 07 X Kokku (r01 + r03) 08 X 2. Teenust saanud lapsed teenuse saamise koha ja/või eesmärgi järgi (aruandeaasta jooksul) neist teenuse saamise koha ja/või eesmärgi järgi Rea vabaaja veet- Sihtrühm Kokku transpor- nr lapse haridusa- misel, huvite- dis, liiklu- kodus sutuses gevuses, tervi- ses seasutuses A B 1 2 4 5 6 Suure hooldusvajadusega lapsed 01 nendest raske puudega lapsed 02 sügava puudega lapsed 03 Muu olukorra tõttu abi vajavad lapsed 05 Kokku (r01 + r05) 06 3. Tugiisikute arv vanuse järgi (aruandeaasta lõpus) Kokku neist vanuses sh teenust Rea aruandeaasta 18–49 50–64 65+ osutanud KOVi nr lõpus sotsiaaltöötajad A B 1 2 3 4 5 Pere tugiisikud 01 Lapse tugiisikud 02 Täikasvanu tugiisikud 03 Tugiisikute arv kokku (r01 + r02 04 + r03) sh läbinud tugiisiku koolituse 05 4. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Kulutu- Kulutuste rahastusallikad, eurot Keskmi- sed tee- sed kulu- Teenuse nusele tused ühe Rea isiku kohalik välis- Sihtrühm maht tun- kokku, teenuse- nr omaosa- oma- vahen- muu dides eurot (v3 tunni lus valitsus did + v4 + v5 kohta + v6) (v2/v1)  A B 1 2 3 4 5 6 7 Pere tugiisikuteenuse saaja 01 sh suure hoolduskoormusega 02 Laps 03 sh suure hooldusvajadusega 04 Täisealine 05 Kokku (r01 + r03 + r05) 06 2  Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” Lisa 10 (muudetud sõnastuses) VÕLANÕUSTAMISTEENUS 1. Võlgnevusprobleemidega kohaliku omavalitsuse üksusesse pöördunud isikud, osutatud teenuse tundide maht ja kulutused teenusele (aruandeaasta jooksul) Osutatud teenuse tundide maht Pöördunud isikutest ja kulutused teenusele keskmised saanud teenust kohaliku saanud teenust kulutused kulutused Isikute arv saanud esmast omavalitsuse üksuses teenuse- kohaliku suunatud võla- ühe tee- kokku võlanõustamist vastava täiendkoolituse tundide omavalitsuse lepingulise nõustamis- nusetunni sotsiaaltööspetsialisti läbinud või maht üksuse palgal oleva võlanõustaja poole teenusele, kohta, poolt kutsetunnistusega kokku võlanõustaja poolt eurot eurot sotsiaaltööspetsialisti poolt (v7/v6) 1 2 3 4 5 6 7 8 2. Teenust saanud isikud võlanõustamisteenust saama pöördumise põhjuste järgi (aruandeaasta jooksul) Isikute neist teenust saama pöördumise kõikide põhjuste järgi arv üüri- ja kokku laen liising elu- kommu- muud (v1 ≤ pangalt ja/või SMS- elatise aseme- naal- trahv võlad või v2+…+v või era- järel- laen võlg- laen maksete kohus- 9) isikult maks nevus võlg tused 1 2 3 4 5 6 7 8 9 3. Teenust saanud isikud sotsiaalse seisundi järgi (aruandeaasta jooksul) neist rasedus- riiklikku pensioni saav isik Isikute ja sünnitus- töövõi- arv registree- metus- kokku puhkusel õpilane mitte- vana- teised ritud pensio- muu (v1 = v2 töötav või kodune (üli- töötu registreeritud dus- när või pensio- pöördu- +...+ v11) lapse- õpilane) töötu pensio- jad hooldus- töövõime när när puhkusel toetust olev saav isik 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 4. Teenust osutanud võlanõustajad ja nende erialane ettevalmistus (aruandeaasta jooksul) nendest kohaliku Rea kohaliku Kokku omavalitsuse nr omavalitsuse lepingulised üksuses palgal sotsiaaltööspet võlanõustajad olevad sialistid võlanõustajad B 1 2 3 4 Võlanõustajateenuse osutajad kokku 01 (r02 + r03 + r04) sh kutsetunnistusega 02 sh täiendkoolituse läbinud 03 sh puudub erialane ettevalmistus 04 2  Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” Lisa 11 (muudetud sõnastuses) ASENDUSHOOLDUSTEENUSE OSUTAMINE PEREKODUS JA ASENDUSKODUS NING JÄRELHOOLDUSTEENUSE OSUTAMINE SAMAS ASUTUSES 1. Asendus- ja järelhooldusteenust perekodus ja asenduskodus saavad isikud ning teenuse saamise aeg kuudes Isikute teenuse Rea Aasta lõpus teenust Aasta jooksul teenust saamise aeg kokku nr saanud isikud saanud isikud (kuudes) A B 1 2 3 Perekodus kokku 01 0–2-aastased 02 3–17-aastased 03 18 ja vanemad 04 Asenduskodus kokku 05 0–2-aastased 06 3–17-aastased 07 18 ja vanemad 08 Asendushooldusteenust saanud kokku (isikud üks 09 kord) Järelhooldusel 10 Asendus- ja järelhooldusteenust 11 saanud kokku (isikud üks kord) 2. Asendus- ja järelhooldusteenuse rahastamine ja kulutused isiku kohta kuus Kulutuste rahastusallikad Kulutus Kulutus Aasta Isikute ed ed jooks teenus teenuse sh ühe ul e le meditsiini- Re isiku isiku teenu saamis kohalik välis- aruande ja a kohta omaosal mu st e aeg omavalits vahend - hügieenikul nr kesk- us u saanu kokku us id aastal ud (konto miselt d (kuude kokku 5522) kuus isikud s) (v3 + v4 (v7 / v2) + v5) A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Perekodus 01 Asenduskodus 02 Järelhooldusel 03 Asendus- ja järelhooldustee 04 nus kokku 3. Perekodus ja asenduskodus asendus- ja järelhooldusteenust saavad isikud pereti ja neis last vahetult kasvatavad isikud (perevanemad ja kasvatajad) aasta lõpu seisuga Teenust Asendushooldu Järelhooldusteenust pakkunud Teenust pakkunud Rea steenust saanud isikud pered perevanemad/kasvatajad nr saanud isikud (aasta lõpus) (aasta (aasta lõpus) (aasta lõpus) lõpus) A B 1 2 3 4 Perekodus kokku 01  1 perevanemaga 02 peredes 2 perevanemaga 03 peredes 3 perevanemaga 04 peredes Asenduskodus kokku 05 kuni 3 kasvatajaga 06 peredes 4 või enama 07 kasvatajaga peredes Järelhooldusel muul 08 x viisil* Kokku (üks kord) 09 * real 08 veergu 4 (teenust pakkunud perevanemad/kasvatajad) ei täideta, kui järelhooldusteenuse osutamisega ei ole otse seotud kasvatajaid/perevanemaid. 4. Perekodus ja asenduskodus asendus- ja/või järelhooldusteenust saavate isikutega tegelevad põhitöötajad ja nende keskmine töötasu Aasta Töötasu Täidetud Töötajate keskmine kokku (kõik Keskmine ametikohta- Töötaja Rea arv aasta töötajate arv, arvestatud töötasu de arv nr lõpus taandatud töötasu kuus, eurot (koormus (isikute arv) täistööajale liigid), eurot (v4 / v3 / 12) aasta lõpus) (vt juhend) aastas A B 1 2 3 4 5 Kasvatajad 01 Kasvataja abilised 02 Perevanemad 03 Perevanema abilised 04 Kokku last vahetult kasvatavad isikud 05 (summeerib read 01–05) Logopeed, eripedagoog 06 Psühholoog, kutsenõustaja 08 Füsioterapeut 09 Tegevusterapeut või assistent 10 Arst 11 Õde 12 Sotsiaaltöötaja 13 Muu 14 KOKKU/keskmine 15 2  Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” Lisa 12 (muudetud sõnastuses) ERIHOOLEKANDETEENUSED 1. Riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi (aruandeaasta lõpu seisuga) Teenusesaajate arv vanuserühmade järgi Kokku Kokku aruan- eelmise Rea deaasta Sugu / teenuse nimetus aruan- 16 18 20 25 30 34 40 45 50 55 60 65 70 75 80 ja nr lõpul deaasta – – – – – – – – – – – – – – vane- 17 19 24 29 34 39 44 49 54 59 64 69 74 79 mad (v2 +… lõpul + v16) A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 Mehed 01 Naised 02 Kokku (01 + 02) 03 sh igapäevaelu toeta- 04 mise teenus igapäevaelu toeta- mise teenus autismi- spektriga raske või sü- 05 gava puudega täiseali- sele inimesele igapäevaelu toeta- mise teenus suures ma- hus hooldust, järeleval- vet ja kõrvalabi vajavale 06 raske, sügava, muu täp- sustatud või täpsusta- mata intellektihäirega täisealisele inimesele igapäevaelu toeta- mise teenus suures ma- hus järelevalvet ja kõr- 07 valabi vajavale mõõ- duka intellektihäirega täisealisele inimesele toetatud elamise tee- 08 nus kogukonnas elamise 09 teenus töötamise toetamise 10 teenus ööpäevaringne eri- hooldusteenus (ei si- 11 salda ridu 12 kuni 14) ööpäevaringne eri- hooldusteenus ebasta- biilse remissiooniga 12 raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesele ööpäevaringne eri- hooldusteenus äärmus- 13 liku abi- ja toetusvajadu- sega inimesele ööpäevaringne eri- hooldusteenus autismi- spektriga raske või sü- 14 gava puudega täiseali- sele inimesele Read 04–14 – kui teenusesaajale osutati mitut liiki teenust, näidata ta kõigi vastavate teenuste ridadel. 1 2. Riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi (aruandeaasta jooksul) Kokku Teenusesaajate arv vanuserühmade järgi Kokku eelmise aruande- Rea aruan- 16 18 20 25 30 34 40 45 50 55 60 65 70 75 80 ja aasta Sugu nr deaasta – – – – – – – – – – – – – – vane- jooksul jooksul 17 19 24 29 34 39 44 49 54 59 64 69 74 79 mad (v2 +…+ v16) A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 Mehed 01 Naised 02 Kokku (01 + 02) 03 sh igapäevaelu toeta- 04 mise teenus igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga raske või sügava puu- 05 dega täisealisele inime- sele igapäevaelu toeta- mise teenus suures ma- hus hooldust, järeleval- vet ja kõrvalabi vajavale 06 raske, sügava, muu täp- sustatud või täpsusta- mata intellektihäirega täi- sealisele inimesele igapäevaelu toeta- mise teenus suures ma- hus järelevalvet ja kõrva- 07 labi vajavale mõõduka intellektihäirega täiseali- sele inimesele toetatud elamise tee- 08 nus kogukonnas elamise 09 teenus töötamise toetamise 10 teenus ööpäevaringne eri- hooldusteenus (ei si- 11 salda ridu 12 kuni 14) ööpäevaringne eri- hooldusteenus ebasta- biilse remissiooniga 12 raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesele ööpäevaringne eri- hooldusteenus äärmus- 13 liku abi- ja toetusvajadu- sega isikule ööpäevaringne eri- hooldusteenus autismi- spektriga raske või sü- 14 gava puudega täiseali- sele inimesele Read 04–14 – kui teenusesaajale osutati mitut liiki teenust, näidata ta kõigi vastavate teenuste ridadel. 2 3. Riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajate liikumine (aruandeaasta jooksul) Saabujate arv saabumiskoha järgi Lahkujate arv lahkumise sihtkoha järgi neist neist teiselt ööpäevaringselt sotsiaalteenuselt (v.a erihoolekandetee- sh sh teisele ööpäevaringsele sotsiaalteenusele (v.a erihoolekande- teisele toetavale sotsiaalteenusele (v.a erihoolekandeteenus) teiselt toetavalt sotsiaalteenuselt (v.a erihoolekandeteenus) Kokku Rea Kokku (v9 + Teenuse liik (v2 + v11 + nr v5 + v6 v12 + statsionaarsele tervishoiuteenusele + v7) statsionaarselt tervishoiuteenuselt v13 + ööpäevaringsele üldhooldusteenusele ööpäevaringselt üldhooldusteenuselt v14) iseseisvalt elama, koju asendushooldusteenuselt teenus) surnud kodust kokku nus) A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 Igapäevaelu toetamise 01 teenus Igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga raske või sügava puu- 02 dega täisealisele inime- sele Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale 03 raske, sügava, muu täpsustatud või täpsus- tamata intellektihäirega täisealisele inimesele Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi 04 vajavale mõõduka intel- lektihäirega täisealisele inimesele Toetatud elamise tee- 05 nus 3 Kogukonnas elamise 06 teenus Töötamise toetamise 07 teenus Ööpäevaringne erihool- dusteenus (ei sisalda 08 ridu 09 kuni 12) Ööpäevaringne erihool- dusteenus ebastabiilse remissiooniga raske, 09 sügava või püsiva ku- luga psüühikahäirega inimesele Ööpäevaringne erihool- dusteenus äärmusliku 10 abi- ja toetusvajadu- sega inimesele Ööpäevaringne erihool- dusteenus kohtumääru- sega hoolekande- 11 asutusse paigutatud ini- mesele Ööpäevaringne erihool- dusteenus autismi- spektriga raske või sü- 12 gava puudega täiseali- sele inimesele Kokku (01 +...+ 12) 13 Kokku isikuid (üks kord) 14 4. Töötavad riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad teenuse liigi ja töötamise vormi järgi (aruandeaasta lõpu seisuga) Töötavad erihoolekandeteenuste saajad Tööpraktikal sh Tööharjutusel Teenuse Rea Kokku tööta- osalevad töötavad 65- osalevad tee- nimetus nr Avatud Kaitstud vad teenu- teenusesaa- aastased ja nusesaajad tööturul tööturul sesaajad (v3 jad vanemad ini- = v1 + v2) mesed A B 1 2 3 4 5 6 Igapäevaelu toetamine 01 Igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga raske või sügava puu- 02 dega täisealisele inime- sele Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale raske, 03 sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intel- lektihäirega täisealisele inimesele Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus jä- relevalvet ja kõrvalabi va- 04 javale mõõduka intellekti- häirega täisealisele ini- mesele Toetatud elamine 05 Kogukonnas elamine 06 Töötamise toetamine 07 X Ööpäevaringne erihool- dusteenus (ei sisalda 08 ridu 09 kuni 12) 4  Ööpäevaringne erihool- dusteenus ebastabiilse re- missiooniga raske, sü- 09 gava või püsiva kuluga psüühikahäirega inime- sele Ööpäevaringne erihool- dusteenus äärmusliku abi- 10 ja toetusvajadusega ini- mesele Ööpäevaringne erihool- dusteenus kohtumääru- sega hoolekandea- 11 sutusse paigutatud inime- sele Ööpäevaringne erihool- dusteenus autismispekt- riga raske või sügava 12 puudega täisealisele ini- mesele Kokku (01 +…+ 12) 13 Kokku teenusesaajaid 14 (üks kord) 5. Riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alu- sel) ja nende keskmine töötasu Aasta kesk- Töötasu Täidetud Keskmine Töötajate mine tööta- kokku (kõik töötasu Töötaja ametikoh- jate arv, Rea arv arvestatud kuus, eurot tade arv taandatud nr aasta lõpus töötasu lii- (koormus (isikute arv) täistööajale gid), eurot (v4 / v3 / aasta lõpus) (vt juhend) 12) aastas A B 1 2 3 4 5 Hooldustöötaja 01 Abihooldustöötaja 02 Logopeed, eripedagoog 03 Psühholoog, kutsenõustaja, psühhoterapeut 04 Füsioterapeut 05 Tegevusterapeut või assistent 06 Huvijuht 07 Tegevusjuhendajad kokku 08 Arst 09 Õde 10 Sotsiaaltöötaja 11 Muud 12 Kokku (01 +…+ 12) / keskmine 13 6. Erihoolekandeteenuste osutamise kulud, v.a riigieelarve eraldised (aruandeaasta jooksul) Kulutuste rahastusallikad, eurot Riigieelarvev kande maksi- älised maalne mak- kohalik oma- muu (v.a rii- välisvahen- omaosalus gieelarvest rahastatav erihoole- Rea kulutused valitsus sumus) Teenuse liik isiku did nr teenusele kokku (v1 = v2 + v3 + v4) A B 1 2 3 4 5 Igapäevaelu toetamise teenus 01 5  Igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga raske 02 või sügava puudega täisealisele inimesele Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hool- dust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale raske, sügava, 03 muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealisele inimesele Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus järele- valvet ja kõrvalabi vajavale mõõduka intellektihäirega 04 täisealisele inimesele Toetatud elamise teenus 05 Kogukonnas elamise teenus 06 Töötamise toetamise teenus 07 Ööpäevaringne erihooldusteenus (ei sisalda ridu 09 08 kuni 12) Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remis- siooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühika- 09 häirega inimesele Ööpäevaringne erihooldusteenus äärmusliku abi- ja 10 toetusvajadusega inimesele Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumäärusega 11 hoolekandeasutusse paigutatud inimesele Ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektriga 12 raske või sügava puudega täisealisele inimesele Kokku (01 +…+ 12) 13 6.1. Erihoolekandeteenuste osutamise meditsiini- ja hügieenikulud (aruandeaasta jooksul) Rea Kulutused kokku (olenemata Kululiik nr rahastamisallikast), eurot A B 1 Meditsiini- ja hügieenikulud, konto 5522 01 6  Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” Lisa 14 (muudetud sõnastuses) TURVAKODUTEENUS 1. Teenust saanud isikud soo, vanuse ja pöördumise peamise põhjuse järgi (aruandeaasta jooksul) Vanuserühmad Rea Pöördumise põhjus 65 ja va- Kokku nr 0–2 3–6 7–14 15–17 18–24 25–49 50–64 nemad A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 1. Lähisuhtevägivald 01 mehed 02 naised 03 2. Muu vägivald 04 mehed 05 naised 06 3. Hulkurlus 07 mehed 08 naised 09 4. Kodune hoolimatus 10 mehed 11 naised 12 5. Alkoholi tarvitamine 13 mehed 14 naised 15 6. Narkootikumide tarvitamine 16 mehed 17 naised 18 7. Vanemate ja teiste lähedaste 19 alkoholi tarvitamine mehed 20 naised 21 8. Vanemate ja teiste lähedaste 22 narkootikumide tarvitamine mehed 23 naised 24 9. Elukoha puudumine 25 mehed 26 naised 27 10. Muud / põhjus teadmata 28 mehed 29 naised 30 KOKKU TEENUST SAANUD 31 mehed 32 naised 33 2. Teenusesaajad teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul) Teenuse osu- Rea kuni 7 öö- 8–30 öö- 31–90 öö- 91–180 üle 180 Kokku tamise aeg Vanus ja sugu päeva päeva päeva ööpäeva ööpäeva isikuid kokku ööpäe- nr vades A B 1 2 3 4 5 6 7 Mehed 01 neist vanuses 0–2 02 3–6 03 7–14 04 15–17 05 18–24 06 25–49 07 50–64 08 65 ja vanemad 09 Naised 10 neist vanuses 0–2 11 3–6 12 7–14 13 15–17 14 18–24 15 25–49 16 50–64 17 65 ja vanemad 18 Kokku 19 neist vanuses 0–2 20 3–6 21 7–14 22 15–17 23 18–24 24 25–49 25 50–64 26 65 ja vanemad 27 2a. Lapsed, kes said teenust ilma vanema, eestkostja või muu täisealise pereliikmeta, teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul) Teenuse osu- Rea kuni 7 8–30 öö- 91–180 üle 180 Kokku tamise aeg Vanus ja sugu ööpäeva päeva ööpäeva ööpäeva lapsi kokku ööpäe- nr vades A B 1 2 4 5 6 7 Poisid kokku 01 neist vanuses 0–2 02 3‒6 03 7–14 04 15–17 05 Tüdrukud kokku 06 neist vanuses 0–2 07 3‒6 08 7–14 09 15–17 10 Lapsed kokku 11 neist vanuses 0–2 12 3‒6 13 7–14 14 15–17 15 3. Teenust saanud isikute lahkumine (aruandeaasta jooksul) Isikud teenuse saamise kestuse järgi 2  Sihtkoht Rea kuni 7 öö- 8–30 öö- 31–90 öö- 91–180 öö- üle 180 öö- Kokku isi- nr päeva päeva päeva päeva päeva kuid A B 1 2 3 4 5 6 Täisealised 01 sh koju 02 järelhooldusteenust saama 03 väljaspool kodu osutatavat 04 üldhooldusteenust saama kohaliku omavalitsuse paku- 05 tavasse eluruumi muu/teadmata 06 Lapsed 07 sh bioloogilisse perekonda (koju) 08 tagasi asendushooldusteenust saama asendus- või perekodus 09 (asenduskodusse või pereko- dusse) asendushooldusteenust saama hooldusperes (hooldus- 10 perre) eestkostja juurde elama (eest- 11 kosteperre) muu/teadmata 12 Kokku teenust saamast lahku- 13 nud isikuid 4. Teenuse saamise sagedus Teenust saanute arv (aasta jooksul) Rea neist nr Kokku üks kord kaks ja enam korda A B 1 2 3 Lapsed kokku 01 nendest ilma vanema, eestkostja 02 või muu täisealise pereliikmeta poisid (0–17) 03 nendest ilma vanema, eestkostja 04 või muu täisealise pereliikmeta tüdrukud (0–17) 05 nendest ilma vanema, eestkostja 06 või muu täisealise pereliikmeta Täiealised (18+) kokku 07 mehed 08 naised 09 Kõik kokku 10 mehed 11 naised 12 5. Teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu Aasta kesk- Töötasu Täidetud Keskmine Töötajate mine tööta- kokku (kõik ametikoh- töötasu Töötaja Rea arv aasta jate arv, taan- arvestatud tade arv kuus, eurot nr lõpus (isi- datud täis- töötasu lii- (koormused (v4 / v3 / kute arv) tööajale (vt gid), eurot aasta lõpus) 12) juhend) aastas 3  A B 1 2 3 4 5 Lapsele teenust vahetult osutav töötaja 01 Hooldustöötaja 02 Logopeed, eripedagoog 03 Psühholoog, kutsenõustaja 04 Psühhoterapeut 05 Tegevusjuhendaja 06 Õde 07 Sotsiaaltöötaja 08 Muud 09 Kokku/keskmine 10 Vabatahtlikud töötajad (aasta jooksul kokku) 11 X X X X sh asutuse poolt osaliselt tasustatud 12 X X X 6. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Kulutuste rahastusallikad, eurodes Keskmised Kulutused teenu- Teenuse osutamise kulutused sele aruandeaas- isiku aeg kokku ööpäe- kohalik oma- välisvahen- ühe ööpäeva tal kokku, eurot omaosa- muu vades valitsus did kohta (v2 / (v3 +... + v6) lus v1) 1 2 3 4 5 6 7 4  Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” Lisa 15 (muudetud sõnastuses) VARJUPAIGATEENUS 1. Varjupaigateenuse saajad soo ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul) Vanuserühmad Rea Pöördumise põhjus 65 ja Kokku nr 18–24 25–49 50–64 vanemad A B 1 2 3 4 5 1. Kodutud kokku 01 mehed 02 naised 03 2. Teised varjupaigateenuse saajad kokku 04 mehed 05 naised 06 3. Varjupaigateenuse saajad kokku 07 mehed 08 naised 09 2. Varjupaigateenuse saajad teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul) Isikud teenuse saamise kestuse järgi Rea Kokku nr kuni 7 8–30 31–90 91–180 181–270 üle 270 isikuid ööpäeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva A B 1 2 3 4 5 6 7 1. Kodutud kokku 01 mehed 02 naised 03 2. Teised varjupaigateenuse saajad 04 kokku mehed 05 naised 06 3. Varjupaigateenuse saajad kokku 07 mehed 08 naised 09 3. Kohtade kasutamine Ühe isiku Teenust Isikute teenuse Kohtade arv keskmine Rea saanud saamise aeg (aruandeaasta teenuse saamise nr inimeste kokku, lõpus) aeg (ööpäevade arv ööpäevades arv) (v3 / v2) A B 1 2 3 4 Mehed 01 X Naised 02 X Kokku 03 4. Varjupaigateenuse saajatele osutatavad lisateenused Teenuse olemasolu Rea asutuses (teenuse Teenuse liik nr olemasolu tähistage numbriga 1) A B 1 Isikukaitsevahendite (sh näomaskid) ja desinfitseerimisvahendite 01 olemasolu Riiete ja esmatarbevahendite andmine 02 Sotsiaalnõustamine 03 Psühholoogiline nõustamine 04 Resotsialiseerimisteenus 05 Meditsiiniline abi* 06 Valmistoidu pakkumine 07 Toidupakkide jagamine 08 Riiete pesemise võimalus 09 * meditsiinilise erialase haridusega isiku poolt osutatud teenus 5. Varjupaigateenuse osutamisega tegelevad töötajad (aruandeaasta lõpus) Täidetud ametikohtade Töötaja Rea nr Tegelik töötajate arv arv A B 1 2 Juhataja 01 Sotsiaaltöötaja 02 Hooldustöötaja 03 Valvetöötaja 04 Õde 05 Muud 06 Kokku 07 Vabatahtlikud töötajad (aasta jooksul kokku) 08 X 6. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Kulutused Kulutuste rahastusallikad, eurot Teenuse Keskmised teenusele saamise aeg kulutused ühe kokku, eurot isiku kohalik kokku välisvahendid muu ööpäeva kohta (v3 + v4 + omaosalus omavalitsus (ööpäevad) (v2 / v1) v5+ v6) 1 2 3 4 5 6 7 2  Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” Lisa 16 (muudetud sõnastuses) VÄLJASPOOL KODU OSUTATAV ÜLDHOOLDUSTEENUS 1. Teenusesaajad soo, vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi (aruandeaasta lõpus) Rea Vanuserühmad Kokku Sugu nr 18–49 50–64 65–69 70–74 75–79 80–84 85+ A B 1 2 3 4 5 6 7 8 Mehed 01 Naised 02 Kokku 03 neist dementsuse 04 diagnoosiga¹ ¹ RHK-10 alampeatükk F00–F03 2. Teenusesaajate liikumine (aruandeaasta jooksul) Saabujate arv saabumiskoha järgi Lahkujate arv lahkumise sihtkoha järgi Eelmise Aruande- aruande- neist neist aasta aasta iseseisvalt lõpus lõpus sh sh elama statsionaarselt tervishoiuteenuselt, v.a õendusabiteenus isikud, kelle elukoht paikneb teenuseosutajaga samas KOVis isikud, kellele osutati eelnevat ühte või enamat toetavat samale ööpäevaringsele sotsiaalteenusele ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele samalt ööpäevaringselt sotsiaalteenuselt ööpäevaringselt erihoolekandeteenuselt mujale, andmed puuduvad mujalt, andmed puuduvad toetavat sotsiaalteenust saama õendusabiteenuselt Kokku Kokk (v13 u (v4 +…+ sotsiaalteenust surnud kodust + v7 koos perega kohtade arv kohtade arv v16 + isikute arv isikute arv +...+ v18 + üksi v11) v19) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 3. Teenusesaajad teenuse saamise kestuse järgi isiku kohta ja teenuse saamise aeg (aruandeaasta jooksul) Isikute Teenust Ühe isiku Ühe isiku teenuse saanud Isikute arv vastavalt teenuse saamise kestusele (ööpäevades) teenuse teenuse saamise isikute saamise saamise aeg kokku arv keskmine arvestuslik (ööpäeva- kokku aeg (öö- aeg (kuud kuni 30 31–90 91–150 151–210 211–270 271–330 üle 330 des)  (üks päevad aastas) kord) aastas) v10 / 30,4 (v2 +…+ v9 / v1 v8) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 3a. Intervallhooldust (ajutist ööpäevaringset hooldust) saanud isikud teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul) sh teenuse saamise kestuse järgi Teenusesaajate arv Teenuse saamise (üks kord) kordade arv 151 ja enam kuni 30 ööpäeva 31–90 ööpäeva 91–150 ööpäeva ööpäeva 1 2 3 4 5 6 4. Teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu Andmed esitatakse kõigi kolme väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse põhitöötajate kohta (ööpäevaringe üldhooldusteenus, intervallhooldus ja päevahoiuteenus). Täidetud Aasta keskmine Töötasu Keskmine ametikohtade Töötajate arv töötajate arv, kokku (kõik Rea töötasu kuus, Töötaja arv aasta lõpus taandatud arvestatud nr eurot (v4 / v3 (koormused (isikute arv) täistööajale (vt töötasu / 12) aasta lõpus) juhend) liigid), eurot A B 1 2 3 4 5 Hooldustöötajad kokku 01 Abihooldustöötaja 02 Logopeed 03 Füsioterapeut 04 Tegevusterapeut või assistent 05 Huvijuht 06 Tegevusjuhendaja 07 Arst 08 Õde¹ 09 Sotsiaaltöötaja 10 Muud 11 Kokku (rida 01 + ...+ 11) / 12 keskmine ¹ Andmed esitavad ainult need teenuseosutajad, kellel puudub leping haigekassaga ja kes rahastavad teenust teenusesaajatelt laekunud kohamaksumuse tasust (tabelis 4a real 05 kirjeldatud variant) 4a. Õendusteenuse osutamine ja rahastamine üldhooldusteenust osutavates asutustes (aruandeaasta lõpus) Teenuse osutamise ja rahastamise variandid Rea Tähistage nr sobiv numbriga "1" A B 1 Õendusteenust osutab üldhooldusteenusel koduõendusteenuse osutaja, kellel on leping 01 haigekassaga 2 Üldhooldusteenuse osutajal on koduõendusteenuse osutamise tegevusluba ning leping haigekassaga asutuse klientidele 02 õendusteenuse osutamiseks Üldhooldusteenuse osutajal on iseseisva statsionaarse õendusabi osutamise tegevusluba ning leping haigekassaga asutuse klientidele 03 õendusteenuse osutamiseks Üldhooldusteenuse osutajal ei ole õendusabi osutamise tegevusluba ega tervishoiutöötajate registris registreeritud õde. Õendusabi saamiseks 04 kasutatakse perearsti ja -õe teenust Üldhooldusteenuse osutajal puudub leping haigekassaga, kuid tööl on meditsiinilise haridusega õendustoiminguid teostav õde. 05 Teenust rahastatakse teenusesaajatelt laekunud kohamaksumuse tasust 5. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Andmed esitatakse ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja intervallhoolduse kohta. Isikute Kulutused Teenust teenuse ühe isiku Kulutuste rahastusallikad, eurot Kulutused saanud saamise kohta teenusele sh meditsiini- ja isikute aeg keskmiselt kokku, hügieenikulud, arv kokku ööpäevas, isiku kohalik eurot (v4 konto 5522 välisvahendid muu kokku (ööpäeva- eurot (v8 / omaosalus omavalitsus +…+ v7) des) v2) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 PÄEVAHOIUTEENUS 6. Päevahoiuteenuse saajad vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi (aruandeaasta jooksul) Vanuserühmad Teenust saanud Rea isikud kokku nr 18–49 50–64 65–79 80+ (üks kord) A B 1 2 3 4 5 Kokku (v1 +...+ v4) 01 neist dementsuse 02 diagnoosiga¹ ¹ RHK-10 alampeatükk F00–F03 7. Päevahoiuteenuse saajad teenuse saamise kestuse järgi ja teenuse saamise aeg (aruandeaasta jooksul) Isikute arv vastavalt teenuse saamise kestusele (päevades) Ühe isiku Teenust Isikute teenuse saanud teenuse 331– saamise isikud kokku kuni 91– 151– 211– 271– saamise 31–90 365 aeg (päevi (üks kord) 30 150 210 270 330 aeg kokku (366) aastas) (v9 (v2 +…+ v8) (päevades) / v1) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 8. Päevahoiuteenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Kulutuste rahastusallikad, eurot 3  Isikute Kulutused ühe Kulutused teenuse isiku kohta teenusele saamise isiku kohalik keskmiselt kokku, välisvahendid muu aeg kokku omaosalus omavalitsus päevas, eurot eurot (v3 (päeva- (v2 / v1) +…+ v6) des) 1 2 3 4 5 6 7 4  Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” Lisa 17 (muudetud sõnastuses) LAPSEHOIUTEENUSE, NÕUSTAMISTEENUSE JA MUUDE SOTSIAALTEENUSTE OSUTAMINE SUURE HOOLDUSVAJADUSEGA LASTELE JA NENDE PEREDELE 1. Kohaliku omavalitsuse üksuse lapsehoiuteenuse, nõustamisteenuse ja muude sotsiaalteenuste osutamine ja rahastamine suure hooldusvajadusega ja puudega lastele ja nende peredele Kulutusi rahastas Kulutu- Keskmi Teenuse- Rea isik kohalik välis- muud sed ne tunni tunnid nr oma- vahendi allikad kokku, hind (v2 kokku valitsus d eurot / v1) A B 1 2 3 4 5 6 7 Lapsehoiuteenus 01 Nõustamisteenus/rehabilitats x 02 X iooniteenus Muud teenused 03 x x Kokku 04 x x 2. Kohaliku omavalitsuse üksuse lapsehoiuteenuse, nõustamisteenuse ja muude sotsiaalteenuste osutamine suure hooldusvajadusega ja puudega lastele ja nende peredele (aasta jooksul) Suure hooldusvajadusega Kokku Rea laste arv laste nr sügava raske arv muud puudega puudega A B 1 2 3 4 Lapsehoiuteenus 01 Nõustamisteenus/rehabilitatsiooniteenus 02 Muud teenused 03 Nimetage muud teenused 04 Vabatekstiväli  Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrust nr 7, millega on kehtestatud sotsiaalhoolekandealased statistilised aruandevormid ja aruannete esitamise kord. Aruandevormides tehtavate muudatuste eesmärk on hinnata statistilise aruandlusega kogutavate andmete hulka, mis on vajalik sotsiaalpoliitika kujundamiseks ning rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks, samuti valdkonna statistika järjepidevuse säilimiseks. Vormides tehakse tehnilisi ja sisulisi muudatusi, mis puudutavad kokku 12 aruandevormi. Kogutavad andmed viiakse kooskõlla sotsiaalhoolekande seaduses tehtud muudatustega. Aruandevormid „Raske ja sügava puudega lastele osutatavate sotsiaalteenuste rahastamine“ ja „Hoolekandeasutus“ kaotatakse. Luuakse uus aruandevorm „Lapsehoiuteenuse, nõustamisteenuse ja muude sotsiaalteenuste osutamine suure hooldusvajadusega lastele ja nende peredele“. Aruandevormides tehtavad muudatused aitavad eelduslikult kaasa töökoormuse vähendamisele statistiliste aruannete koostamisel kohaliku omavalitsuse üksustes (edaspidi KOV) ja hoolekandeteenuseid osutavates asutustes, samuti riigi tasandil andmete kogumise ja kontrollimisega tegelevatel töötajatel. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna nõunik Marion Rummo (lapsehoolduspuhkusel) ning analüütikud Mari Sarv (tel 626 9363, e- post [email protected]), Svetlana Karpovitš (tel 626 9362, e-post [email protected]) ja Kadi Talinurm (tel 626 9754, e-post [email protected]). Statistiliste aruannete vormide muutmise ettepanekute tegemisel osalesid sotsiaalala asekantsler Hanna Vseviov (tel 626 9257, e-post [email protected]), laste ja perede osakonna erivajadustega laste poliitika juht Liina Lokko (tel 626 9370, e-post [email protected]), laste ja perede osakonna nõunik Helen Jõks (tel 715 3472, e-post [email protected]), laste ja perede osakonna nõunik Marge Hindriks (tel 626 9216, e-post [email protected]), hoolekande osakonna pikaajalise hoolduse arendamise poliitika juht Ketri Kupper (tel 626 9193, e-post [email protected]), hoolekande osakonna hoolekandeteenuste ja toetuste poliitika juht Tarmo Kurves (tel 626 9187, e-post [email protected]), hoolekande osakonna nõunik Maarja Seppel (tel 626 9168, e-post [email protected]), hoolekande osakonna nõunik Elen Preimann (tel 626 9246, e-post [email protected]) ja hoolekande osakonna nõunik Kaie Pukk (tel 626 9723, e-post [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (tel 626 9271, e-post [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320, e-post [email protected]). 1.3. Märkused Määrus on seotud 13.04.2022 Riigikogus vastu võetud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (RT I. 28.04.2022, 1). Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I, 24.03.2021, 2. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määruse punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks määruse § 2 lõike 1 punkt 7, kuna aruandevorm „Raske ja sügava puudega lastele osutatavate sotsiaalteenuste rahastamine“ kaotatakse. Määruse punktiga 2 täiendatakse määruse § 2 lõiget 1 punktiga 11, millega kehtestatakse uus aruandevorm „Lapsehoiuteenuse, nõustamisteenuse ja muude sotsiaalteenuste osutamine suure hooldusvajadusega lastele ja nende peredele“ (määruse lisa 13). Määruse punktiga 3 muudetakse määruse § 2 lõike 2 punkti 1, kuna muutub selles nimetatud vormi pealkiri – „Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus ning järelhooldusteenuse osutamine samas asutuses“ (määruse lisa 11). Määruse punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks määruse § 2 lõike 2 punkt 3, kuna aruandevorm „Hoolekandeasutus“ kaotatakse. Määruse punktidega 5 ja 6 muudetakse määruse § 3 lõiget 1 ning tunnistatakse kehtetuks § 3 lõiked 6 ja 7. Lõiked 6 ja 7 tunnistatakse kehtetuks, kuna need dubleerivad sama paragrahvi lõikeid 1 ja 2. Paragrahvi 3 lõigetes 6 ja 7 viidatud vormid 3, 8 ja 9 tõstetakse lõikesse 1, mida täiendatakse vastavate viidetega. Määruse punktiga 7 muudetakse § 3 lõiget 8, kuna aruandevorm „Raske ja sügava puudega lastele osutatavate sotsiaalteenuste rahastamine“ kaotatakse ja lõikest jäetakse välja viide sellele vormile. Lõikesse 8 jääb alles vaid aruandevormi „Asendus- ja järelhooldusteenuse toetusfondi vahendite kasutus ja jääk” (määruse lisa 1) esitamise tähtaja info. Määruse punktidega 8–10 muudetakse määruse lisasid 2–4, 6, 8–12 ja 14–16 (määruse lisad 1–12), tunnistatakse kehtetuks määruse lisad 7 ja 13 ning täiendatakse määrust uue lisaga 17 (määruse lisa 13). Määrusel on 13 lisa. Määruse lisaga 1 kehtestatakse aruandevorm „Eluruumi tagamise teenus“ (määruse lisa 2), milles tehakse muudatusi tabelites 1‒4. Tabelis 1 „Andmed elanike kohta“ täpsustatakse ja tuuakse eraldi välja kõik peamised KOV-i omandis olevate eluruumide tüübid, mille kaupa küsitakse andmeid teenusesaajate kohta. Lisatakse uus eluaseme tüüp – teenusmaja, mis on mõeldud abi vajavatele vanemaealistele isikutele. Muudetakse ka tabeli ülesehitust. Kui varem küsiti andmeid KOV-i omandis olevate eluruumide elanike kohta kokku, sh sotsiaalmajutusüksustes, siis nüüd tuuakse kõik eluruumide tüübid (teenusmajad, sotsiaalmajutusüksused ja teised KOV-i omandis olevad eluruumid) välja eraldi ridadel. Tabelisse lisatakse ka veerg, kus küsitakse edaspidi andmeid 2 lastega perede arvu kohta. Veeru lisamine on vajalik selleks, et eluasemepoliitikat paremini kujundada. Tabelis 2 „Andmed elanike liikumise kohta“ küsitakse edaspidi lahkumissihtkoha „lahkus hoolekandeasutusse“ asemel andmeid nende inimeste kohta, kes läksid saama üldhooldusteenust, ööpäevaringset erihoolekandeteenust või asendushooldusteenust. Tabelitesse 3 „Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevate eluruumide arv“ ja 4 „Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevate hõivatud eluruumide arv“ tuuakse eraldi read, kus küsitakse edaspidi andmeid teenusmajade eluruumide kohta ja kõikide eluruumide arvu kohta. Kui varem näidati voodikohtade arvu sotsiaalmajutusüksustes veerus 1, siis uues vormis on voodikohtade arvu märkimiseks mõlemas tabelis loodud eraldi veerg. Eesmärk on teha aruandevormi täitmine selgemaks ja vältida vigade tekkimist. Määruse lisaga 2 kehtestatakse aruandevorm „Isikliku abistaja teenus“ (määruse lisa 3), milles tehakse muudatusi tabelites 1, 3 ja 4. Tabelis 1 „Isikliku abistaja teenuse saajad soo, vanuse, tegevuspiirangu ja osutatud teenuse mahu järgi (aasta jooksul)“ täpsustatakse ja muudetakse teenusesaajate sihtrühmi. Sõna „puudega“ asendatakse sõnaga „tegevuspiiranguga“. Muudatus on vajalik, et saada täpsem ülevaade sellest, millistel põhjusetel (millise konkreetse piirangu tõttu) isik teenust vajas. Kui varem koguti aruandega andmeid kolme sihtrühma – liikumispuudega, nägemispuudega ja muu puudega ja/või erivajadusega isikud – kohta, siis edaspidi kogutakse nende asemel andmeid liikumispiiranguga, nägemispiiranguga ja muu piiranguga ja/või erivajadusega isikute kohta. Varem näidati liikumispuudega ja nägemispuudega isikute all neid, kellel Sotsiaalkindlustusamet oli tuvastanud ainult liikumispuude või ainult nägemispuude. Muu puudega ja/või erivajadusega isikute all näidati nii neid, kellel oli tuvastatud liitpuue (sh liikumis- ja nägemispuue), kui ka neid, kellel oli mingi muu piirang või erivajadus, kuid puuet ei olnud tuvastatud. Edaspidi näidatakse liikumispiiranguga isikute all lisaks isikutele, kellel on tuvastatud liikumispuue, ka neid isikuid, kes vajasid teenust liikumispiirangu tõttu, kuid kellel ei ole puuet tuvastatud ja kes varem kajastusid aruandes muu puudega ja/või erivajadusega isikute all. Sama muudatus kehtib ka nägemispiiranguga isikute suhtes. Varem näidati muu puudega ja/või erivajadusega isikute all liitpuudega (nt liikumis- ja nägemispuue) ja muu puudega isikuid ning erivajadusega isikuid, kelle puhul ei olnud Sotsiaalkindlustusamet puuet tuvastanud, kuid kes KOV-i tehtaval abivajaduse hindamisel kvalifitseerusid teenusesaajana. Uues vormis näidatakse muu piiranguga ja/või erivajadusega isikute all ainult muu piiranguga (k.a nägemis- ja liikumispiirang koos) ning erivajadusega isikuid (nt psüühiline erivajadus), sõltumata sellest, kas Sotsiaalkindlustusamet on neil tuvastanud puude või mitte, kuid kes KOV-i tehtaval abivajaduse hindamisel kvalifitseeruvad teenusesaajana. Sellest tulenevalt muutub ka tabeli 1 pealkiri. Tabeli 1 uus pealkiri on „Isikliku abistaja teenuse saajad soo, vanuse, tegevuspiirangu ja osutatud teenuse mahu järgi (aasta jooksul)“. Tabelisse 3 „Isiklike abistajate arv vanuse ja koolituse läbimise järgi“ lisatakse veerg 5, kus tuuakse välja teenust osutanud KOV-i sotsiaaltöötajad. Muudatus aitab teenuseosutajate hulgast eristada KOV-i sotsiaaltöötajaid, kes osutavad teenust oma põhitöö kõrvalt. Selline lisandus ei tohiks märgatavalt suurendada aruande esitajate halduskoormust, kuna hinnanguliselt on neid sotsiaaltöötajaid, kes osutavad isikliku abistaja teenust, väga vähe. Muudatus võib puudutada eeskätt väikseid KOV-e, kus puudub pidev vajadus teenuse järele. Määruse lisaga 3 kehtestatakse aruandevorm „Koduteenus“ (määruse lisa 4), milles tehakse muudatusi tabelites 2, 3 ja 4. Tabelis 2 „Koduteenuse saajad soo, vanuse ja osutatud teenuse mahu järgi (aruandeaasta jooksul)“ lõpetatakse teenusesaajate kohta puudeandmete 3 kogumine (veerud 2, 4 ja 6). Koduteenuse saamise aluseks on isiku suutmatus terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel sooritada kõrvalabita toiminguid, mis on vajalikud kodus elamiseks. Seega on koduteenuse saajad peamiselt erivajadusega ja/või puudega ning olulist lisainfot Sotsiaalkindlustusameti poolt määratud ametliku puude andmed ei anna (ametlik puue ei ole teenuse saamise aluseks). Tabelisse 3 lisatakse veerg 5 „sh osutab teenust KOVi sotsiaaltöötaja“. Muudatus aitab eristada koduteenuse osutajate hulgast KOV-i sotsiaaltöötajad, kes osutavad teenust oma põhitöö kõrvalt. Määruse lisaga 4 kehtestatakse aruandevorm „Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses“ (määruse lisa 6), mille tabelis 2 muudetakse lastekaitsetöötajate haridust puudutavate andmetega seonduvat. Kui varem küsiti tabelis lastekaitsetööd tegevate ametnike hariduse puhul seda, kui paljudel on sotsiaaltööalane kõrgharidus ja kui paljud neist on erialase ettevalmistusega (vastavad LasteKS §-le 19), siis nüüd küsitakse ka muu kõrgharidusega töötjate puhul seda, kui paljud neist on erialase ettevalmistusega. LasteKS § 19 kohaselt peab lastekaitsetöötajal olema erialane ettevalmistus ja kõrgharidus ning lastekaitsetöötaja peab hiljemalt kahe aasta möödumisel alates lastekaitsetöötajana teenistusse asumisest omandama sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele. Kuna sotsiaaltöötaja kutset spetsialiseerumisega lastekaitsele on võimalik taotleda ja saada Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni kaudu ka muu haridusega inimesel, siis on asjakohane pärida vastavust LasteKS §-le 19 ka muu kõrgharidusega töötajate puhul. See võimaldab aruandes kõikehõlmavalt kajastada töötajate vastavust seadusenõudele. Määruse lisaga 5 kehtestatakse aruandevorm „Sotsiaaltransporditeenus“ (määruse lisa 8), milles tehakse sisulisi ja täpsustavaid muudatusi. Need muudatused tulenevad eelkõige 13.04.2022 Riigikogus vastu võetud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusest 510 SE (RT I, 28.04.2022, 1), sotsiaalhoolekande seaduse muudatustest, mille kohaselt muutub seni raske ja sügava puudega lastele osutatavate sotsiaalteenuste rahastamiseks eraldatud toetusfondi vahendite kasutus ja toetusfondi vahendite jaotamise korraldus. Seadusemuudatuse kaudu eraldatakse ka edaspidi KOV-idele toetusfondi vahendeid raske ja sügava puudega laste arvu järgi, kuid vahendeid võib kasutada kõigi suure hooldusvajadusega laste ja nende perede teenustega toetamiseks (ei pea enam olema kehtivat raske või sügava puude otsust, vaid peab olema hinnatud suur hooldusvajadus) ning vahendite jagamisel ei arvestata enam KOV-i jäägiga eelnevatel aastatel eraldatud vahenditest. Seetõttu kaob vajadus vahendite kasutuse ja jäägi kohta eraldi andmeid koguda ning raske ja sügava puudega lastele ja nende peredele osutatavate sotsiaalteenuste kohta saab edaspidi andmeid koguda teenusepõhistes aruannetes, sh sotsiaaltransporditeenuse aruandes selle teenuse kohta. Tabelis 1 „Sotsiaaltransporditeenuse saajad teenuse eesmärgi järgi“ hakatakse küsima andmeid ka vanuse- ja sihtrühma järgi. Eraldi ridadel tuuakse välja kolm vanuserühma: 0‒17- aastased lapsed, 18‒64-aastased ning 65-aastased ja vanemad teenusesaajad. Laste puhul küsitakse andmeid suure hooldusvajadusega laste ja nendest omakorda eraldi sügava puudega ja raske puudega laste kohta. Eraldi tuuakse välja see, kui paljudele isikutele kokku osutati teenust KOV-i sotsiaaltöötaja poolt ja kui paljudele osutati teenust KOV-i allasutuse poolt või osteti teenust sisse. Täpsustatakse eesmärkide nimetusi veergudes 2 ja 5, et teha aruande täitmine selgemaks. Eesmärgi nimetus „õppimine õppeasutuses“ asendatakse nimetusega „hariduses osalemine“, kuna selle eesmärgi all näidatakse edaspidi ka neid isikuid, kes kasutasid teenust koolieelsesse lasteasutusse sõitmiseks. Eesmärgi nimetust „muu (sh vaba aja veetmine)“ täpsustatakse ja see nimetakse ümber järgmiselt: „muu (sh huvitegevus, vaba aja veetmine)“. Tabelis 2 „Teenuse osutamise kulud ja rahastamine“ tehakse sisulisi ja täpsustavaid muudatusi. Lisatakse read, kus tuuakse välja peamised sihtrühmad, kelle puhul hakatakse 4 küsima andmeid teenuse osutamise kulude kohta rahastusallikate järgi: täisealised ja lapsed ning eraldi suure hooldusvajadusega lapsed. Määruse lisaga 6 kehtestatakse aruandevorm „Tugiisikuteenus“ (määruse lisa 9), milles tehakse nii sisulisi kui korralduslikke muudatusi. Muudatused tulenevad eelkõige sotsiaalhoolekande seaduse muudatustest, mille kohaselt muutub seni raske ja sügava puudega lastele osutatavate sotsiaalteenuste rahastamiseks eraldatud toetusfondi vahendite kasutus ja toetusfondi vahendite jaotamise korraldus. Seadusemuudatuse kaudu eraldatakse ka edaspidi KOV-idele toetusfondi vahendeid raske ja sügava puudega laste arvu järgi, kuid vahendeid võib kasutada kõigi suure hooldusvajadusega laste ja nende perede teenustega toetamiseks (ei pea enam olema kehtivat raske või sügava puude otsust, vaid peab olema hinnatud suur hooldusvajadus) ning vahendite jagamisel ei arvestata enam KOV-i jäägiga eelnevatel aastatel eraldatud vahenditest. Seetõttu kaob vajadus vahendite kasutuse ja jäägi kohta eraldi andmeid koguda ning raske ja sügava puudega lastele ja nende peredele osutatavate sotsiaalteenuste kohta saab edaspidi andmeid koguda teenusepõhistes aruannetes, sh tugiisikuteenuse aruandes selle teenuse kohta. Tabelis 1 „Tugiisikuteenuse saajad sihtrühma ja vanuse järgi“ muudetakse teenusesaajate sihtrühmi. Varem koguti andmeid kolme põhisihtrühma – last kasvatav isik, tugiisikuteenust saanud alaealised ja tugiisikuteenust saanud täisealised – kohta ning puudega või psüühikahäirega laste või täiskasvanute kohta, samuti asendushooldus- ja turvakoduteenust saava ja eestkostel oleva lapse ning järelhooldusteenust saava täiskasvanu ja muu olukorra tõttu abi vajava lapse või täiskasvanu kohta. Uues aruandevormis tuuakse välja kaks peamist sihtrühma: pere tugiisikuteenuse saaja ja laps või täisealine. Sihtrühm „pere tugiisikuteenuse saaja“ asendab sihtrühma „last kasvatav isik“ ning selle all tuuakse eraldi välja suure hoolduskoormusega (suure hooldusvajadusega laste olemasolu tõttu) teenusesaajad. Lapse või täisealise all küsitakse andmeid suure hooldusvajadusega isikute ja eraldi muu olukorra tõttu abi vajavate isikute kohta. Suure hooldusvajadusega laste puhul küsitakse eraldi andmeid raske puudega ja sügava puudega teenusesaajate kohta. Eraldi ei küsita enam andmeid asendushooldus- ja turvakoduteenust saava ning eestkostel oleva lapse ega järelhooldusteenust saava täiskasvanu kohta. Nende sihtrühmade suurus on väga väike, näiteks 2020. aastal vastavalt 25 ja 9 isikut1. Uues vormis näidatakse nendel põhjustel teenuse saamist sihtrühma „muu olukorra tõttu abi vajav isik“ all. Lisatakse uus veerg 1 „Perede arv“, kus näidatakse peresid, kes said pere tugiisikuteenust, sh suure hoolduskoormusega pered. Pere tugiisikuteenuse osutamise korral näidatakse aruandes ka nende perede koosseisus olevad lapsed. Lisatakse veerg 3 „Täisealised“, kus automaatselt summeritakse 18–64- aastased ning 65-aastased ja vanemad teenusesaajad. See annab parema ülevaate täisealistest teenusesaajatest. Lisatakse uus tabel 2 „Teenust saanud lapsed teenuse saamise koha ja /või eesmärgi järgi“. Tabelis esitatakse andmed teenust kasutanud laste kohta teenuse saamise koha ja /või eesmärgi järgi. Andmeid küsitakse suure hooldusvajadusega laste, nendest raske ja sügava puudega laste kohta ning eraldi muu olukorra tõttu abi vajavate laste kohta. Tabeli veerus 6 näidatakse lapsed, kes kasutavad tugiisiku abi tänaval liikumisel, transpordivahendisse sisenemisel, selle kasutamisel ja sealt väljumisel. Eeskätt puudutab see suure hooldusvajadusega lapsi ja psüühikahäirega lapsi. Endisesse tabelisse 2 „Tugiisikute arv vanuse järgi“, mis muutub nüüd tabeliks nr 3, lisatakse read, kus tuuakse edaspidi eraldi välja tugiisikud teenusesaajate peamiste sihtrühmade järgi (pere tugiisikud, lapse tugiisikud ja täiskasvanu tugiisikud). Tabelisse lisatakse veerg 5, kus tuuakse eraldi välja teenust osutanud KOV-i sotsiaaltöötajad. Muudatus aitab eristada teenuseosutajate hulgast KOV-i sotsiaaltöötajaid, kes osutavad teenust oma põhitöö kõrvalt. 1 Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, 2020. 5 Uue järjekorranumbriga tabelis 4 „Teenuse osutamise kulud ja rahastamine“ (endine tabel 3) täpsustakse teenuse sihtrühmi ja need sõnastatakse ümber ning lisatakse alamsihtrühmad. Last kasvatava isiku asemel tuuakse välja pere tugiisikuteenuse saajad ning nendest eraldi suure hoolduskoormusega isikud. Sihtrühm „tugiisikuteenust saanud alaealised“ asendatakse nimetusega „laps“. Selle sihtrühma all tuuakse välja suure hooldusvajadusega lapsed. Sihtrühm „tugiisikuteenust saanud täisealised“ asendatakse nimetusega „täisealine“. Määruse lisaga 7 kehtestatakse aruandevorm „Võlanõustamisteenus“ (määruse lisa 10), milles tehakse nii täpsustavaid kui sisulisi muudatusi. Tabelisse 1 „Võlgnevusprobleemidega kohaliku omavalitsuse üksusesse pöördunud isikud“ lisatakse veerg „saanud esmast võlanõustamist sotsiaaltööspetsialisti poolt“ ning kahe veeru nimetust täpsustatakse ja need sõnastatakse ümber. Endise veeru 1 „saanud teenust kohaliku omavalitsuse üksuses vastava kvalifikatsiooniga sotsiaaltöötaja või sotsiaaltöö spetsialisti poolt“ uus sõnastus on „saanud teenust kohaliku omavalitsuse üksuses vastava täiendkoolituse läbinud või kutsetunnistusega sotsiaaltööspetsialisti poolt“. Endise veeru 3 sõnastus „suunatud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud võlanõustamisteenust saama“ asendatakse sõnastusega „suunatud lepingulise võlanõustaja poole“. Tabelisse tõstetakse tabelist 2 kolm veergu, mis puudutavad osutatud teenuse mahtu ja kulutusi. Seoses sellega muudetakse tabeli 1 pealkirja järgmiselt: „Võlgnevusprobleemidega kohaliku omavalitsuse üksusesse pöördunud isikud, osutatud teenuse tundide maht ja kulutused teenusele“. Tabelis 2 tehakse ka sisulised muudatused. Varem küsiti andmeid teenust saanud isikute kohta üksikute põhjuste ja mitme probleemi järgi. 2020. aastal võlgnevusprobleemidega KOV- i pöördunud isikutest 434 (21%) vajas teenust mitme võlgnevusprobleemi tõttu2. Selleks, et saada teada, millised konkreetsed võlad on teenust saama pöördunutel, ei küsita enam eraldi andmeid nende isikute kohta, kes said teenust mitme probleemi tõttu (vastav veerg kaob ära). Tabelis märgitakse edaspidi iga teenusesaaja kohta kõik pöördumise põhjused. Lisaks tabelis nimetatud põhjustele tuuakse eraldi põhjusena välja ka elatise võlgnevus. Tabeli 2 pealkiri asendatakse järgmise pealkirjaga: „Teenust saanud isikud võlanõustamisteenust saama pöördumise põhjuste järgi“. Tabelis 3 „Teenust saanud isikud sotsiaalse seisundi järgi“ täpsustatakse sotsiaalseid seisundeid, mille kohta andmeid küsitakse. Tuuakse eraldi välja õpilased/üliõpilased ning mitteregistreeritud töötud. Enam ei küsita andmeid töötuskindlustushüvitist või töötutoetust saavate ja mittesaavate isikute kohta. Selle asemel küsitakse andmeid registreeritud töötute arvu kohta kokku. Tabelis 4 „Teenust osutanud võlanõustajad ja nende erialane ettevalmistus“ tehakse nii vormilisi kui sisulisi muudatusi. Vormiline muudatus seisneb selles, et ridade ja veergude kohad vahetatakse. Kuigi sotsiaalhoolekande seaduses on kehtestatud nõuded võlanõustamisteenust vahetult osutavale isikule, võivad tegelikult mitmel põhjusel (kvalifitseeritud võlanõustaja puudumine KOV-is jt) esmast võlanõustamist pakkuda ka töötajad, kes seaduse järgi teenuseosutajaks ei kvalifitseeru, kuid reaalselt osutavad abi (eeskätt esmast võlanõustamist). Selleks et hinnata, kui palju neid on, lisatakse tabelisse uus rida, kuhu saab märkida teenuseosutajad, kellel puudub erialane ettevalmistus. Kui varem toodi kõikide võlanõustajate seas eraldi välja teenust osutanud sotsiaaltöötajad või sotsiaaltööspetsialistid, siis uues vormis on eraldi veerud KOV-i sotsiaaltööspetsialistide, KOV- i palgal olevate võlanõustajate ja lepinguliste võlanõustajate kohta. Määruse lisaga 8 kehtestatakse aruandevorm „Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus ning järelhooldusteenuse osutamine samas asutuses“ 2 Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, 2020. 6 (määruse lisa 11). Aruandevorm on sarnane varem kehtinud aruandevormiga „Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus“, kuid sinna on lisatud järelhooldusteenuse info kogumine. Tabelisse 1 lisatakse järelhooldusteenuse saajate arv ja isikute teenuse saamise aeg (kuudes), tabelisse 2 lisatakse järelhooldusteenuse kulud ja rahastusallikad ning tabelisse 3 lisatakse järelhooldusteenust saavad isikud asenduskodus, perekodus või muus üksuses. Asutuste aruandevormi järelhooldusteenuse info lisamine on vajalik seetõttu, et praktikas osutatakse teenust samas asutuses, kus laps on elanud (asenduskodus või perekodus). Järelhooldusteenuse osutamine asutuse kaudu on üks selle teenuse pakkumise viise ning asutuste jaoks on tegemist asendushooldusteenusega sarnase teenusega. Samuti on järelhooldusteenuse osutamisel asutuses ka asutuse personal, sh kasvatusalatöötajad sageli järelhooldusteenuse osutamisega seotud. Seetõttu on mõistlik esitada terviklikult ühes aruandes koos asutuses osutatava asendushooldusteenuse ja järelhooldusteenuse andmed nii kulude, personali kui viibimise koha ja aja kohta. Järelhooldusteenuse osutamine ei ole ka sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (edaspidi STAR) andmekogus seotud asutusega, mistõttu kogutakse sellekohast infot ainult aruannetega ja STARi andmeid ei dubleerita. Aruandes tehakse parandusi ka kulude kajastamises tabelis 2 „Asendus- ja järelhooldusteenuse rahastamine ja kulutused isiku kohta kuus“. Korrigeeritakse teenuse osutamise kulusid rahastusallikate järgi sarnaselt kõigi teiste aruannetega. Eraldi veergu lisatakse isiku, KOV-i ja muu allika kõrvale ühe allikana veel välisvahendid. Välisvahendite kasutus on mitme teenuse puhul seotud Euroopa Liidu, kuid ka Euroopa Liiduga mitteseotud fondide ja Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide eraldatud vahenditega. Samasse tabelisse lisatakse veerg 9 „sh meditsiini- ja hügieenikulud, konto 5522“. Asutus lisab veergu meditsiini- ja hügieenikulud, mis on seotud asendus- ja järelhooldusteenuse osutamisega. Tervise Arengu Instituut esitab neid andmeid regulaarselt OECD tervishoiukulude aruandlusse ning asutused esitasid neid andmeid ka varem, kuid eraldi hoolekandeasustuse aruandes. Alates 2022. aastast aruanne „Hooleandeasutus“ kaotatakse, mistõttu meditsiini- ja hügieenikulude infot päritakse edaspidi teenuste aruandes. Määruse lisaga 9 kehtestatakse aruandevorm „Erihoolekandeteenused“ (määruse lisa 12), milles tehakse 2022. aasta kohta peamiselt täpsustavaid muudatusi. Tabelites 1–4 ja 6 esitatud teenuste nimetused viiakse kooskõlla sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud nimetustega. Lisatakse uus tabel 6.1 „Erihoolekandeteenuste osutamise meditsiini- ja hügieenikulud (aruandeaasta jooksul)“, kuhu erihoolekandeteenuseid osutav asutus märgib edaspidi hoolekandeasutuse aruande asemel meditsiini- ja hügieenikulud, mis on seotud erihoolekandeteenuste osutamisega. Nimetatud kululiigi toomine teenuse aruandesse on vajalik, et säilitada hoolekandeasutuse aruande kaotamisel Tervise Arengu Instituudile regulaarse OECD tervishoiukulude aruandluse jaoks vajalik kululiik, mida Sotsiaalministeerium igal aastal esitab. Määruse lisaga 10 kehtestatakse aruandevorm „Turvakoduteenus“ (määruse lisa 14), milles muudetakse tabelis 1 „Teenust saanud isikud soo, vanuse ja pöördumise peamise põhjuse järgi“, tabelis 2 „Teenusesaajad teenuse saamise kestuse järgi“ ja tabelis 2a „Lapsed, kes said teenust ilma vanema, eestkostja või muu täisealise pereliikmeta, teenuse saamise kestuse järgi“ teenusesaajate vanusejaotustes vanuserühma vahemikke. Laste vanuserühm „0–6“ asendatakse kahe vanuserühmaga: „0–2“ ja „3–6“. Varasemaga võrreldes koolieelsete laste kohta detailsemalt vanuse küsimine tuleneb vajadusest saada täpsem ülevaade sellest, millises vanuses ja kui pikalt väiksed lapsed teenust saavad. Viimaste aastate aruandluse kohaselt sai turvakoduteenust aasta jooksul 180–259 kuni 6-aastast last, s.o 27–33% teenust saanud lastest3. 3 Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika. 7 Parema selguse tagamiseks täpsustatakse tabelis 6 „Teenuse osutamise kulud ja rahastamine“ kulutuste rahastusallikate sõnastust (veerg 3 „isiku“ asemel „isiku omaosalus“, veerg 4 „kohaliku omavalitsuse üksus“ asemel „kohalik omavalitsus“, veerg 5 „ESF-i vahenditest“ asemel „välisvahendid“, veerg 6 „muud allikad“ asemel „muu“). Varasema ESF-i vahendite asemel toodi aruandesse mõiste „välisvahendid“, et vastavasse veergu oleks võimalik lisada ka Euroopa Liiduga mitteseotud fondide ja Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide eraldatud vahendeid. Määruse lisaga 11 kehtestatakse aruandevorm „Varjupaigateenus“ (määruse lisa 15), milles tehakse muudatusi tabelites 1 ja 4. Tabelis 1 „Varjupaigateenuse saajad soo ja vanuse järgi“ ei küsita enam eraldi andmeid kinnipidamisekohast vabanenute kohta, kuna vajadus andmete kogumiseks puudub. KOV-id peavad osutama kinnipidamiskohast vabanenutele eluruumi tagamise teenust, mida nad ka teevad. Kokku moodustasid kinnipidamiskohast vabanenud viimastel aastatel alla 1,5% kõikidest varjupaigateenuse saajatest4. Tabelis 4 „Varjupaigateenuse saajatele osutatavad lisateenused“ täpsustatakse ja muudetakse lisateenusete nimekirja. Osad lisateenused jäetakse nimekirjast välja ja osasid täpsustatakse ning nimekirja lisandub uusi teenuseid. Välja jäetakse voodipesu andmine ning isiklike asjade hoidmise võimalus, kuna need on arvatavasti olemas kõikides teenust osutavates asutustes. Enam ei küsita eraldi hügieenitarvete andmise ja humanitaarabi osutamise kohta. Selle asemel küsitakse riiete ja esmatarbevahendite andmise kohta. Eraldi hakatakse koguma andmeid selle kohta, kas on tagatud isikukaitsevahendite (sh näomaskide) ja desinfitseerimisvahendite olemasolu. Andmeid ei küsita ka toidu valmistamise võimaluse kohta. Toitlustamise asemel küsitakse, kas asutuses pakutakse valmistoitu ja kas on tagatud toidupakkide jagamine. Määruse lisaga 12 kehtestatakse aruandevorm „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“ (määruse lisa 16), milles täpsustatakse tabeli 4a „Õendusteenuse osutamine ja rahastamine üldhooldusteenust osutavates asutustes (aruandeaasta lõpus)“ sõnastust. Tabelis märgib aruande esitaja, millist õendusteenuse rahastamisvõimalust ta üldhooldusteenuse puhul kasutab. Parema selguse tagamiseks on veerus A parandatud erinevate rahastamisvariantide sõnastust. Tabelist kustutatakse selgituste veerg B ning selgitused lisatakse aruandevormi juhendisse. Tabelisse 5 „Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)“ lisatakse veerg 9 „sh meditsiini- ja hügieenikulud, konto 5522“, mida varem küsiti aruandes „Hoolekandeasutus“. Üldhooldusteenust osutav asutus lisab veergu edaspidi hoolekandeasutuse aruande asemel meditsiini- ja hügieenikulud, mis on seotud üldhooldusteenuse osutamisega. Nimetatud kululiigi toomine teenuse aruandesse on vajalik, et säilitada hoolekandeasutuse aruande kaotamisel Tervise Arengu Instituudile regulaarse OECD tervishoiukulude aruandluse jaoks vajalik kululiik, mida Sotsiaalministeerium igal aastal esitab. Määruse lisaga 13 kehtestatakse uus aruandevorm „Lapsehoiuteenuse, nõustamisteenuse ja muude sotsiaalteenuste osutamine suure hooldusvajadusega lastele ja nende peredele“. Aruandevorm kehtestatakse eelkõige sotsiaalhoolekande seaduse muudatuste tõttu, mille kohaselt muudetakse seni raske ja sügava puudega lastele osutatavate sotsiaalteenuste rahastamiseks eraldatud toetusfondi vahendite kasutust ja toetusfondi vahendite jaotamise korraldust. Seadusemuudatuse kaudu eraldatakse ka edaspidi KOV-idele toetusfondi vahendeid raske ja sügava puudega laste arvu järgi, kuid vahendeid võib kasutada kõigi suure hooldusvajadusega laste ja nende perede teenustega toetamiseks (ei pea enam olema kehtivat raske või sügava puude otsust, vaid peab olema hinnatud suur hooldusvajadus) ning vahendite jagamisel ei arvestata enam KOV-i jäägiga eelnevatel aastatel eraldatud vahenditest. Seetõttu kaob vajadus vahendite kasutuse ja jäägi kohta eraldi andmeid koguda (kaotatakse aruanne „Raske ja sügava puudega lastele osutatavate sotsiaalteenuste 4 Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika. 8 rahastamine“) ning raske ja sügava puudega lastele ja nende peredele osutatavate sotsiaalteenuste kohta saab andmeid koguda teenusepõhistes aruannetes („Sotsiaaltransporditeenus“ ja „Tugiisikuteenus“) või selle määruse lisaga 13 kehtestatud aruandes „Lapsehoiuteenuse, nõustamisteenuse ja muude sotsiaalteenuste osutamine suure hooldusvajadusega lastele ja nende peredele“. Nimetatud aruanne kehtestati nende teenuste puhul, mida osutatakse suure hooldusvajadusega lastele ja nende peredele, kuid mille kohta KOV-id varem eraldi aruandeid ei esitanud (lapsehoiuteenus, nõustamisteenus ja muud sotsiaalteenused). Aruande maht on väike ja see ei suurenda KOV-ide koormust, kuivõrd samal ajal kaotatakse teine aruanne, mille esitamise tähtaeg oli varasem ja mille maht oli suurem. Aruandes päritakse kahes tabelis teenusesaajate arvu (sh raske puudega, sügava puudega ja muude suure hooldusvajadusega laste arvu), teenuse rahastamist allikate järgi (isik, KOV, välisvahendid ja muu) ja lapsehoiuteenuse puhul teenuse mahtu tundides. KOV koostab eelmise kalendriaasta andmete põhjal nimetatud aruandevormiga kehtestatud andmed S-veebis 15. veebruariks ning esitab need S-veebi kaudu samaks tähtajaks Sotsiaalkindlustusametile. Sotsiaalkindlustusamet koostab S-veebis esitatud aruannete põhjal maakondade koondaruanded ning esitab need S-veebi kaudu 1. märtsiks Sotsiaalministeeriumile. Seatud tähtajad on samased teiste KOV-i aruannete tähtaegadega. Aruandevormides ühtlustatakse parema selguse tagamiseks läbivalt kulutuste rahastamisallikate märkimist ja nende sõnastust. Rahastamisallikad sõnastatakse läbivalt kui „isiku omaosalus“, „kohalik omavalitsus“, „välisvahendid“ ja „muu“. Varasema ESFi vahendite asemel tuuakse aruandesse mõiste „välisvahendid“, et vastavasse veergu oleks võimalik lisada ka Euroopa Liiduga mitteseotud fondide ja Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide eraldatud vahendeid. Kehtiva määruse lisas 1 „Asendus- ja järelhooldusteenuse toetusfondi vahendite kasutus ja jääk“ ja lisas 5 „Lapsehoiuteenus“ muudatusi ei tehta. Aruandevormide „Hoolekandeasutus“ (määruse lisa 13) ja „Raske ja sügava puudega lastele osutatavate sotsiaalteenuste rahastamine” (määruse lisa 7) kaudu andmete kogumine lõpetatakse. Aruandevormi „Hoolekandeasutus“ kaotamise peamiseks põhjuseks on kogutavate andmete ebapiisav detailsus poliitikakujundamise ja teenust osutavate asutuste vajadusi arvestades, mistõttu on andmete kasutus tunduvalt kahanenud. Lisaks on mõned aruandega kogutavad andmed kättesaadavad muul viisil, nagu näiteks osade spetsialistide hariduse andmed majandustegevuse registrist. Registripõhiste andmete laialdasem kasutuselevõtt on seotud tegevuslubade nõude tekkimisega, milles kirjeldatakse näiteks põhitöötajate haridus- ja kvalifikatsiooninõudeid ning teenuse osutamise tüüpi. Võrreldes aruandevormiga kogutavate andmetega kajastavad registriandmed reaalsemat seisu, kuna tegemist on pidevalt uuenevate andmetega. Hoolekandeasutuse aruande andmed on kasutamise hetkeks aga üle aasta võrra vananenud. Seega on aruandega andmete kogumise asemel mõistlikum panustada registriandmete korrastamisesse, et seal kajastuksid värskeima seisuga kõige õigemad andmed. Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond küsis 2021. aasta novembris hoolekandeasutuse aruande kaotamise ning meditsiini- ja hügieenikulude teenuste aruannetes eristamise kohta tagasisidet üheksalt H-veebis aruandeid „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“, „Erihoolekandeteenused“ ja/või „Asendushooldusteenuse osutamine perekodus või asenduskodus“ aruannet esitavalt asutustelt. Vastas kuus asutuse esindajat (osad vastused kajastasid ka mitme asutuse vaadet), kes valdavalt märkisid, et nad ei näe vajadust hoolekandeasutuse aruandes kogutavate andmete kasutamiseks ning meditsiini- ja hügieenikulude (konto 5522) andmete esitamine eraldi teenuste lõikes on nende jaoks võimalik. 9 Aruandevormi „Raske ja sügava puudega lastele osutatavate sotsiaalteenuste rahastamine” kaotamise põhjuseks on sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, mille kohaselt: 1) muutus KOV-idele eraldatavate toetusfondi vahendite sihtrühm raske ja sügava puudega laste sihtrühmast suure hooldusvajadusega laste sihtrühmaks ehk enam ei pea vahendite kasutamisel olema kehtivat rasket või sügavat puuet, kui hinnatud on suur hooldusvajadus; 2) muutus toetusfondi vahendite arvestuse põhimõte: kui varem arvestati sellele sihtrühmale osutatud sotsiaalteenusteks eraldatud toetusfondi vahendite puhul ka eelneval perioodil eraldatud vahendite kasutamata osa ehk jääke, siis enam jääke vahendite eraldamisel ei arvestata ning seetõttu kadus ka vajadus kiiresti esitatava eraldi aruande järele vahendite jääkide kogumiseks (varasem korraldus eeldas, et jääkide info on koondatud enne uue aasta eraldist kõigilt KOV-idelt). Kuigi sotsiaalteenuste osutamine sihtrühmale – raske ja sügava puudega lapsed ning suure hooldusvajadusega lapsed – on endiselt riigi ja KOV-ide prioriteet ning toetusfondi vahendeid jagatakse KOV-idele ka edaspidi raske ja sügava puudega laste arvu järgi ning ka edaspidi on vaja regulaarselt koguda andmeid sihtrühmale sotsiaalteenuste pakkumise ja nende rahastamise kohta, tehakse seda edaspidi kaotatud aruande asemel teisel viisil: 1) tugiisiku- ja sotsiaaltransporditeenuse andmeid päritakse KOV-idelt vastavate teenuste aruannetes ning teenuste aruandeid täiendatakse vaid selleks, et raske ja sügava puudega ning suure hooldusvajadusega laste sihtrühm oleks eristatav. Sel viisil saab KOV ühes aruandes sama teenuse kohta andmed esitada kõigi sihtrühmade kaupa; 2) nende teenuste puhul, mille kohta ei ole aruandevorme varem kehtestatud, kuid mida sihtrühmale osutatakse, kehtestatakse uus aruanne „Lapsehoiuteenuse, nõustamisteenuse ja muude sotsiaalteenuste osutamine suure hooldusvajadusega lastele ja nende peredele“ (lisa 13). Seega kogutakse kaotatava aruande „Raske ja sügava puudega lastele osutatavate sotsiaalteenuste rahastamine” andmeid ka edaspidi, kuid muul viisil. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruses esitatud muudatuste mõju analüüsimise eesmärk on hinnata aruandevormide muutmise mõju aruandeid esitavatele asutustele, KOV-idele, Sotsiaalministeeriumile ja Sotsiaalkindlustusametile. Aruandevormides tehtavad muudatused puudutavad kõiki teenuseosutajaid (kõik juriidilised vormid), kes H- ja S-veebis aruannet esitavad ning kõiki 79 KOV-i. Aruandevormides tehtavate muudatuste eesmärk oli hinnata andmekogumise mahtu ning teha aruandevormides muudatused, mis samal ajal kindlustaksid vajalike andmete olemasolu ja järjepidevuse poliitikakujundamiseks ja rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks, täites ühtlasi ka halduskoormuse ja nullbürokraatia vähendamise eesmärki. Kokku tehakse muudatusi 12 aruandevormis. Mõju analüüs teenuste järgi jaguneb kaheks: 1) S-veebi aruandluskeskkonnas esitatavate teenustega seotud muudatused; 2) H-veebi aruandluskeskkonnas esitatavate teenustega seotud muudatused. Mõju analüüsi koostamiseks on kasutatud Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika andmeid. 10 Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: mõju majandusele ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Määruses esitatud muudatustel puudub sotsiaalne mõju, mõju elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning riigi julgeolekule ja välissuhtele, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. S-veebi aruandluskeskkonnas esitatavate teenustega seotud muudatused Mõju majandusele ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Eluruumi tagamise teenuse kohta andmeesitajad Aruandes tehakse sisulisi ja täpsustavaid muudatusi. Muudetakse tabelite ülesehitust, mis lihtsustab aruande täitmist ja aitab vältida vigade tekkimist. Tabelisse 1 lisatakse veerg, kus küsitakse edaspidi andmeid lastega perede arvu kohta. Andmed on vajalikud poliitikakujundajatele lastega perede olukorrast ülevaate saamiseks ja eluasemepoliitika kujundamiseks. Samas tabelis täpsustatakse ja tuuakse eraldi välja kõik peamised KOV-i omandis olevad eluruumide tüübid, mille kaupa küsitakse andmeid teenusesaajate kohta. Lisatakse ka uus eluaseme tüüp – teenusmaja, mis on mõeldud abi vajavatele vanemaealistele isikutele. Sotsiaalministeeriumil on koostöös KOV-idega valminud vanemaealiste teenusmaja kontseptsioon, mille alusel valmistatakse ette perioodiks 2021– 2027 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme „Pikaajalise hoolduse ja tervishoiu infrastruktuuri arendamine” raames vanemaealiste kogukonnapõhiste teenusmajade avamise toetusmeede. Selle meetme raames soovitakse luua teenusmajad, mis hakkavad koosnema ühe- või kahetoalistest ligipääsetavatest korteritest ning kus lisaks eluasemele peaksid olema tagatud ka vajalikud tugiteenused. Aruandega teenusmajade kohta andmete kogumine on vajalik kirjeldatud meetme tulemuslikkuse hindamiseks. Nimetatud andmete esitamine ei too andmeesitajatele lisakoormust, vaid pigem muudab aruande täitmise selgemaks. Tabelis 2 hakatakse hoolekandeasutusse lahkumise asemel küsima seda, millist teenust saama mindi. Lisatakse variandid: üldhooldusteenus, ööpäevaringne erihoolekandeteenus ja asendushooldusteenus. Teenuse täpsustamine annab poliitikakujundajatele parema ülevaate selle kohta, milliste teenuste vahel toimub liikumine. Tabelites 3 ja 4 küsitakse edaspidi andmeid teenusmajade eluruumide kohta ja kõikide eluruumide arvu kohta. Kui varem näidati voodikohtade arvu sotsiaalmajutusüksustes veerus 1, siis uues vormis on voodikohtade arvu märkimiseks mõlemas tabelis loodud eraldi veerg. Eesmärk on teha aruandevormi täitmine selgemaks ja vältida vigade tekkimist. Muudatus mõjutab kõiki KOV-e, kes esitavad aruande üks kord aastas. Mõju ulatus ja sagedus on keskmised, mõjutatud sihtrühm on suur. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on andmeesitajate jaoks olulise mõjuga. Isikliku abistaja teenuse kohta andmeesitajad Aruandes tehakse muudatused kolmes tabelis. Tabelis 1 täpsustatakse ja muudetakse teenusesaajate sihtrühmi. Sihtrühmad, kelle kohta varem andmeid esitati, olid liikumispuudega, nägemispuudega ja muu puudega ja/või erivajadusega isikud. Need asendatakse liikumispiiranguga, nägemispiiranguga ja muu piiranguga ja/või erivajadusega isikutega. Muudatus on vajalik selleks, et saada täpsem ülevaade sellest, millistel põhjustel 11 ehk millise konkreetse piirangu tõttu isik teenust vajas. Varasem alus – Sotsiaalkindlustusameti poolt tuvastatud puude olemasolu – ei anna tervikpilti kogu sihtrühmast. Tabelis 3 kogutakse edaspidi andmeid ka teenust osutanud KOV-i sotsiaaltöötajate kohta. Muudatus annab parema ülevaate erinevatest teenuse korralduse viisidest ning aitab eristada neid KOV-e, kelle sotsiaaltöötajad osutavad teenust oma põhitöö kõrvalt. Muudatus ei too eeldatavasti andmeesitajatele kaasa olulist andmete esitamisega seotud koormuse kasvu, kuna neid sotsiaaltöötajaid, kes osutavad isikliku abistaja teenust, on hinnanguliselt väga vähe. See võib puudutada eeskätt väiksemaid KOV-e, kus puudub pidev vajadus selle teenuse järele. Muudatus võimaldab neil KOV-idel aruannet selgemalt täita ja on abiks teenuse osutamisega seotud tegevuste kohta arvestuse pidamisel. Muudatus mõjutab kõiki KOV-e, kes esitavad aruande üks kord aastas. Mõju ulatus ja sagedus on keskmised, mõjutatud sihtrühm on suur. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on andmeesitajate jaoks olulise mõjuga. Koduteenuse kohta andmeesitajad Aruande tabelis 2 lõpetatakse teenusesaajate kohta puude andmete kogumine. Koduteenuse saamise aluseks on isiku suutmatus terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel sooritada kõrvalabita toiminguid, mis on vajalikud kodus elamiseks. Seega on koduteenuse saajad peamiselt erivajadusega ja/või puudega ning olulist lisainfot Sotsiaalkindlustusameti poolt määratud ametliku puude andmed (ametlik puue ei ole teenuse saamise aluseks) ei anna. Vastavalt KOV-ide tagasisidele on puudeandmete kogumine olnud andmeesitajatele aeganõudev tegevus. Seega peaks nimetatud muudatusega vähenema oluliselt andmeesitajate halduskoormus. Tabelisse 3 lisatakse võimalus märkida teenuseosutajaks ka KOV-i sotsiaaltöötaja. Muudatus aitab koduteenuse osutajate hulgast eristada KOV-i sotsiaaltöötajaid, kes osutavad teenust oma põhitöö kõrvalt. Muudatusega esitatavate andmete maht ei suurene, kuna ka praegu võivad sotsiaaltöötajad teenust osutada, kuid seda ei saanud siiani aruandevormis eristada. Kokkuvõtvalt, muudatustega väheneb esitatavate andmete maht, mis vähendab andmeesitajate halduskoormust. Mõjutatud on kõik KOV-id, kes esitavad aruande üks kord aastas. Mõju ulatus ja sagedus on keskmised, mõjutatud sihtrühm on suur. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on andmeesitajate jaoks olulise mõjuga. Lastekaitse kohta KOV-is andmeesitajad Aruande tabelis 2 muudetakse lastekaitsetöötajate haridust puudutavate andmete jaotisi, kuhu saab erialase ettevalmistusega töötajaid märkida nii sotsiaaltööalase kui muu kõrgharidusega töötjate puhul. Varem päriti tabelis erialase ettevalmistusega töötajate arvu ainult sotsiaaltööalase kõrgharidusega töötajate puhul, kuid praktikas võib nõudele vastav olla ka muu kõrgharidusega töötaja. LasteKS § 19 kohaselt peab lastekaitsetöötajal olema erialane ettevalmistus ja kõrgharidus ning lastekaitsetöötaja peab hiljemalt kahe aasta möödumisel alates lastekaitsetöötajana teenistusse asumisest omandama sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele. Kuna sotsiaaltöötaja kutset spetsialiseerumisega lastekaitsele on võimalik taotleda ja saada Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni5 kaudu ka muu haridusega inimesel, siis on asjakohane pärida vastavust LasteKS §-le 19 ka muu kõrgharidusega töötajate puhul. See võimaldab aruandes kõikehõlmavalt kajastada töötajate vastavust seadusenõudele. 5 Vaata täpsemalt: https://www.eswa.ee/kutse-andmine/sotsiaaltootaja/#1480420766424-228de926- 40e2372b-5059 12 Muudatustega esitatavate andmete maht ei kasva, vaid võimaldab KOV-il kõikehõlmavalt kajastada oma lastekaitsetöötajate vastavust seadusenõudele. Mõjutatud on kõik KOV-id, kes esitavad aruande üks kord aastas. Mõju ulatus on väike, sagedus keskmine, mõjutatud sihtrühm on suur. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on andmeesitajate jaoks olulise mõjuga. Sotsiaaltransporditeenuse kohta andmeesitajad Aruandes tehakse nii sisulisi kui täpsustavad muudatusi. Need tulenevad eelkõige sotsiaalhoolekande seaduse muudatustest, mille kohaselt muudetakse seni raske ja sügava puudega lastele osutatavate sotsiaalteenuste rahastamiseks eraldatud toetusfondi vahendite kasutust ja toetusfondi vahendite jaotamise korraldust. Seadusemuudatuse kaudu eraldatakse ka edaspidi KOV-idele toetusfondi vahendeid raske ja sügava puudega laste arvu järgi, kuid vahendeid võib kasutada kõigi suure hooldusvajadusega laste ja nende perede teenustega toetamiseks (ei pea enam olema kehtivat raske või sügava puude otsust, vaid peab olema hinnatud suur hooldusvajadus) ning vahendite jagamisel ei arvestata enam KOV-i jäägiga eelnevatel aastatel eraldatud vahenditest. Seetõttu kaob vajadus vahendite kasutuse ja jäägi kohta eraldi andmeid koguda ning raske ja sügava puudega lastele ja nende peredele osutatavate sotsiaalteenuste kohta saab andmeid koguda teenusepõhistes aruannetes, sh sotsiaaltransporditeenuse aruandes selle teenuse kohta. Lähtuvalt eeltoodust ja vajadusest saada ülevaade teenusesaajate vanuse- ja sihtrühmadest, hakatakse edaspidi sotsiaaltransporditeenuse aruandes küsima andmeid eraldi täisealiste ja laste kohta, nendest suure hooldusvajadusega laste kohta, sh eraldi sügava puudega ja raske puudega laste kohta. Eraldi vanuserühmade väljatoomine on vajalik teenusesaaatest parema ülevaate saamiseks. Suure hooldusvajadusega lastele ja nende peredele sotsiaaltransporditeenuse osutamise kohta andmete pärimine on oluline sihtrühmale abi pakkumise hindamiseks ning KOV-ide vahendite (sh eraldatud toetusfondi vahendite) kasutuse jälgimiseks. Ühtlasi võimaldavad kogutavad andmed nii riigil kui KOV-il otsustada, kas ja kuivõrd oleks vaja vahendite jagamise põhimõtteid ümber hinnata või neid sihtrühma paremaks toetamiseks juurde leida. Aruandega kogutakse edaspidi andmeid selle kohta, kui paljudele isikutele osutati teenust KOV-i sotsiaaltöötaja poolt ja KOV-i allasutuse poolt või osteti teenust sisse. See annab poliitikakujundajatele parema ülevaate erinevatest teenuse korraldamise viisidest. Aruandes tehakse ka täpsustusi teenuse saamise eesmärkides ja kulutuste rahastusallikates, mis ei mõjuta aruande esitamise koormust. Kokkuvõttes võib muudatustega kasvada pisut aruannete esitamise koormus, kuid samas väheneb osade andmete topelt küsimine. Muudatus mõjutab kõiki KOV-e, kes esitavad aruande üks kord aastas. Mõju ulatus ja sagedus on keskmised, mõjutatud sihtrühm on suur. Tegemist on andmeesitajate jaoks olulise mõjuga. Tugiisikuteenuse kohta andmeesitajad Muudatused tulenevad eelkõige sotsiaalhoolekande seaduse muudatustest, mille kohaselt muudetakse seni raske ja sügava puudega lastele osutatavate sotsiaalteenuste rahastamiseks eraldatud toetusfondi vahendite kasutust ja toetusfondi vahendite jaotamise korraldust. Seadusemuudatuse kaudu eraldatakse ka edaspidi KOV-idele toetusfondi vahendeid raske ja sügava puudega laste arvu järgi, kuid vahendeid võib kasutada kõigi suure hooldusvajadusega laste ja nende perede teenustega toetamiseks (ei pea enam olema kehtivat raske või sügava 13 puude otsust, vaid peab olema hinnatud suur hooldusvajadus) ning vahendite jagamisel ei arvestata enam KOV-i jäägiga eelnevatel aastatel eraldatud vahenditest. Seetõttu kaob vajadus vahendite kasutuse ja jäägi kohta eraldi andmeid koguda ning raske ja sügava puudega lastele ja nende peredele osutatavate sotsiaalteenuste kohta saab andmeid koguda teenusepõhistes aruannetes, sh tugiisikuteenuse aruandes selle teenuse kohta. Tabelis 1 muudetakse teenusesaajate sihtrühmi. Uues aruandevormis asendatakse sihtrühm „last kasvatav isik“ sihtrühmaga „pere tugiisikuteenuse saaja“ ning küsitakse andmeid teenust saanud perede arvu ja teenust saanud pereliikmete arvu kohta. Eraldi tuuakse välja suure hoolduskoormusega perede ja suure hooldusvajadusega laste arv. Laste või täisealiste teenusesaajate all küsitakse andmeid suure hooldusvajadusega isikute ja eraldi muu olukorra tõttu abi vajavate isikute kohta. Suure hooldusvajadusega laste puhul küsitakse eraldi andmeid raske puudega ja sügava puudega teenusesaajate kohta. Muudatustega võib esitatavate andmete maht vähesel määral kasvada. Lisatakse ka uus tabel 2, kus küsitakse andmeid teenust saanud laste kohta teenuse saamise koha ja /või eesmärgi järgi. Eraldi tuuakse välja andmed suure hooldusvajadusega laste ning nende seas raske puudega ja sügava puudega laste kohta ning muu olukorra tõttu abi vajavate laste kohta. Andmed on vajalikud selleks, et saada ülevaade sellest, millistel eesmärkidel teenust kasutatakse ja kus on seda rohkem vaja. Tabelis 3 hakatakse edaspidi küsima andmeid tugiisikute arvu kohta eraldi teenusesaajate peamiste sihtrühmade järgi (pere tugiisikud, lapse tugiisikud ja täiskasvanu tugiisikud). Nende andmete alusel saab edaspidi hinnata tugiisikute töökoormust sõltuvalt teenuse sihtrühmast. Muudatus lihtsustab eeldatavasti aruande esitamist, kuna kaob vajadus erinevate sihtrühmade tugiisikute arvude summeerimiseks. Seda teeb edaspidi programm ise. Tabelis tuuakse edaspidi välja ka teenust osutanud KOV-i sotsiaaltöötajad. Muudatus aitab teenuseosutajate hulgast eristada KOV-i sotsiaaltöötajaid, kes osutavad teenust oma põhitöö kõrvalt. Muudatus annab parema ülevaate erinevatest teenuse korralduse viisidest ning aitab eristada neid KOV- e, kelle sotsiaaltöötajad osutavad teenust oma põhitöö kõrvalt. Muudatus ei too eeldatavasti andmeesitajatele kaasa olulist andmete esitamisega seotud koormuse kasvu, kuna ka praegu võivad teenust osutada sotsiaaltöötajad, kuid seda ei saanud siiani aruandevormis eristada. Tabelis 4 (endine tabel 3) täpsustatakse teenuse sihtrühmi. Last kasvatava isiku asemel märgitakse sinna pere tugiisikuteenuse saaja ning eraldi tuuakse välja kulutused tugiisikuteenusele suure hoolduskoormusega peredele ja hooldusvajadusega lastele. Kokkuvõttes võib muudatustega veidi kasvada koormus andmete esitamisel. Samas kaob osade andmete puhul nende topelt küsimine. Muudatused mõjutavad kõiki teenust osutavaid KOV-e, kes esitavad teenuse kohta aruande üks kord aastas. Mõju ulatus ja sagedus on keskmised, mõjutatud sihtrühm on suur. Tegemist on andmeesitajate jaoks olulise mõjuga. Võlanõustamisteenuse kohta andmeesitajad Aruandes tehakse nii vormilisi kui sisulisi muudatusi. Selleks, et kaardistada tegelikku olukorda ehk hinnata, kui palju tegelikult teenust osutatakse, võimaldatakse edaspidi kajastada aruandes esmase võlanõustamisteenuse osutamist sotsiaaltööspetsialisti poolt, kellel puudub erialane ettevalmistus. Tabelis 2 ei küsita enam teenust saama pöördumise põhjuste hulgas nende põhjuste kohta, mis olid seotud mitme probleemiga, vaid märgitakse eraldi kõik ühe isiku teenust saama pöördumise põhjused. Lisaks tuuakse põhjuste loetellu ka elatise võlgnevuse variant. Muudatused on vajalikud selleks, et saada teada, millistel põhjustel on teenust saama pöördujatel tekkinud võlakoormus. 14 Tabelis 3 täpsustatakse teenust saama pöördujate sotsiaalset seisundit. Eraldi tuuakse välja õpilased/üliõpilased ning mitteregistreeritud töötud. Andmeid ei küsita enam töötuskindlustushüvitist või töötutoetust saavate ja mittesaavate isikute kohta. Nende asemel küsitakse andmeid registreeritud töötute arvu kohta kokku. Kokkuvõtvalt, muudatuste tulemusel esitatavate andmete maht ei muutu. Mõjutatud on kõik KOV-id, kes esitavad aruande üks kord aastas. Mõju ulatus ja sagedus on keskmised, mõjutatud sihtrühm on suur. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on andmeesitajate jaoks olulise mõjuga. Suure hooldusvajadusega lastele ja nende peredele osutatavate lapsehoiuteenuse, nõustamisteenuse ja muude sotsiaalteenuste kohta andmeesitajad Aruandevorm kehtestatakse lähtuvalt sotsiaalhoolekande seaduse muudatustest, mille kohaselt eraldatakse KOV-idele igal aastal riigieelarvest toetusfondi vahendeid, et osutada suure hooldusvajadusega lastele ja nende peredele hoolduskoormust leevendavaid sotsiaalteenuseid. Aruandevormi kaudu kogutakse andmeid kahes tabelis: aruandeaastal teenuste kaupa (lapsehoiuteenus, nõustamisteenus ja muud sotsiaalteenused) kulutusi allikate järgi (isik, KOV, välisvahendid ja muu) ning teenuste kaupa saajate arvu (sh raske, sügava puudega ja muid suure hooldusvajadusega laste arv), lapsehoiuteenuse puhul ka osutatud teenuse mahtu tundides. Suure hooldusvajadusega lastele ja peredele osutatakse küll ka sotsiaaltranspordi- ja tugisikuteenust, kuid nende teenuste kohta esitab KOV juba eraldi aruandeid ning seetõttu ei ole vaja neid andmeid selles aruandes pärida. Suure hooldusvajadusega lastele ja nende peredele sotsiaalteenuste osutamise kohta andmete pärimine on oluline sihtrühmale abi pakkumise hindamiseks ning KOV-ide vahendite (sh eraldatud toetusfondi vahendite) kasutuse jälgimiseks, ühtlasi võimaldavad kogutavad andmed nii riigil kui KOV-il otsustada, kas ja kuivõrd oleks vaja vahendite jagamise põhimõtteid ümber hinnata või vahendeid sihtrühma paremaks toetamiseks juurde leida. Aruanne ei kasvata eeldatavasti KOV-ide koormust, kuivõrd samal ajal uue aruande kehtestamisega kaotatakse varem kehtinud aruanne „Raske ja sügava puudega lastele osutatavate sotsiaalteenuste rahastamine“. Uue aruandevormi esitamiseks on KOV-il aega umbes 1,5 kuud aasta algusest, aruande tähtaeg on seatud sama nagu teistel S-veebi aruannetel (15. veebruariks Sotsiaalkindlustusametile, misjärel Sotsiaalkindlustusamet saab kontrollida ja paluda parandusi või täiendusi, et seejärel esitada koondaruanne 1. märtsiks Sotsiaalministeeriumile). Teenuste aruannete tähtaja ühtlustamine võimaldab KOV-idel koondada kogupilt teenuste kuludest, sihtrühmadest ja muudest seonduvatest andmetest ühel ajal ning väldib dubleerivalt andmete esitamist. 1,5 kuud aasta algusest aruande esitamiseks on varasema kogemuse põhjal piisav aeg, mil KOV-id jõuavad info esitada. Kokkuvõtvalt, uue aruandevormi kehtestamisega esitatavate andmete maht ei kasva, kuna samal ajal kaob sarnasel teemal enne kehtinud aruanne. Mõjutatud on kõik KOV-id, kes esitavad aruande üks kord aastas. Mõju ulatus ja sagedus on keskmised, mõjutatud sihtrühm on suur. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on andmeesitajate jaoks olulise mõjuga. Raske ja sügava puudega lastele osutatavate sotsiaalteenuste rahastamise kohta andmeesitajad Aruandevorm „Raske ja sügava puudega lastele osutatavate sotsiaalteenuste rahastamine” kaotatakse, sest sotsiaalhoolekande seaduse muudatustega muudeti KOV-idele eraldatavate toetusfondi vahendite sihtrühm raske ja sügava puudega laste asemel suure 15 hooldusvajadusega laste sihtrühmaks. Toetusfondi eraldise jagamisel ei arvestata enam nimetatud aruande kaudu kogutud andmeid. Sihtrühma teenuste saamise ja rahastamise andmeid kogutakse edaspidi teiste aruannetega. Kuigi kahe tabeliga aruanne kaotatakse, ei kaasne sellega siiski olulist KOV-ide halduskoormuse vähenemist, kuivõrd samal ajal lisatakse mõned andmelõiked aruannetesse „Sotsiaaltransporditeenus“ ja „Tugiisikuteenus“ ning muude teenuste kohta kehtestatakse teise nimega väiksemamahuline aruandevorm „Lapsehoiuteenuse, nõustamisteenuse ja muude sotsiaalteenuste osutamine suure hooldusvajadusega lastele ja nende peredele“. Aruande kaotamine vähendab veidi KOV-ide aruannete esitamise tähtajast tulenevat koormust, kuna kaotatava aruande tähtaeg oli väga varajane (21. jaanuar). Andmete esitamise maht siiski ei muutu, kuivõrd KOV peab endiselt sarnaseid andmeid esitama. Muudatusest on mõjutatud kõik KOV-id, kes esitavad aruande üks kord aastas. Mõju ulatus on väike, mõju sagedus keskmine, mõjutatud sihtrühm on suur. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Arvestades, et andmete esitamise maht siiski ei muutu, on andmeesitajate jaoks tegemist väheolulise mõjuga. H-veebi aruandluskeskkonnas esitatavate teenustega seotud muudatused Mõju majandusele ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Asendus- ja järelhooldusteenuste kohta andmeesitajad Aruandevormis „Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus ning järelhooldusteenuse osutamine samas asutuses“ tehtud muudatused puudutavad eelkõige järelhooldusteenuse osutamise info lisamist aruandesse. Aruande pealkirja korrigeeritakse, lisatakse võimalus esitada andmeid järelhooldusel viibinud isikute arvu, järelhooldusel viibimise kuude ja teenusekulude ning järelhooldusel viibimise pere või koha kohta nii, nagu praegu on aruandes küsitud asenduskodus ja perekodus viibivate isikute ja teenuse saamise kohta. Aruandes täiendatakse ka kulude katteallikate nimetusi ning teenuste kulude kohta lisatakse uus veerg, kuhu saab märkida meditsiini- ja hügieenikulud. Asendushooldusteenuseid pakkuvaid asutusi oli Eestis 2020. aasta lõpu seisuga 376, aruande esitavad kõik asutused üks kord aastas (1. märtsiks) eelneva aasta kohta. Muudatusega suureneb esitatavate andmete maht seoses järelhooldusteenust puudutava infoga nende asutuste puhul, kes lisaks asendushooldusteenusele osutavad ka järelhooldusteenust. Teenusekulude kajastamise muudatuste osas maht ei suurene, sest ka varem olid aruande esitajatel sarnased kohustused lisaks teenusearuandele veel teises aruandes „Hoolekandeasutus“, mis nüüd kaotatakse. Mõju sagedus on keskmine, mõju ulatus ja mõjutatud sihtrühma suurus on väikesed. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on andmeesitajate jaoks olulise mõjuga. Erihoolekandeteenuste kohta andmeesitajad Aruandevormis „Erihoolekandeteenused“ tehakse 2022. aasta kohta peamiselt täpsustavaid muudatusi. Tabelites 1–4 ja 6 esitatud teenuste nimetused viiakse kooskõlla sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud nimetustega. Lisatakse uus tabel 6.1 „Erihoolekandeteenuste osutamise meditsiini- ja hügieenikulud (aruandeaasta jooksul)“, kuhu 6 Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, 2020. 16 erihoolekandeteenuseid osutav asutus märgib edaspidi hoolekandeasutuse aruande asemel meditsiini- ja hügieenikulud, mis on seotud erihoolekandeteenuste osutamisega. Muudatustega esitatavate andmete maht ei suurene, kuna varem oli aruande esitajatel kohustus märkida meditsiini- ja hügieenikulud aruandesse „Hoolekandeasutus“, mis nüüd tervikuna kaotatakse. Koormus suureneb pisut vaid neil asutustel, kes varem hoolekandeasutuse aruannet ei esitanud. Aruande „Erihoolekandeteenused“ esitas 2020. aasta kohta 204 asutust või struktuuriüksust7. Kõigist Eesti ettevõtetest ja asutustest moodustab see väikese osa. Mõju sagedus on keskmine, mõju ulatus ja mõjutatud sihtrühma suurus on väikesed. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on andmeesitajate jaoks väheolulise mõjuga. Turvakoduteenuse kohta andmeesitajad Aruandevormis „Turvakoduteenus“ tehakse peamiselt täpsustavaid muudatusi. Peamine muudatus seisneb laste vanuserühma „0–6“ asendamises kahe vanuserühmaga: „0–2“ ja „3– 6“. Muudatus annab parema ülevaade abivajavate laste vanusest ning on vajalik lastekaitsepoliitika kujundamiseks. Muudatus mõjutab kõiki andmeesitajaid, kes osutasid turvakoduteenust lastele. 2020. aastal osutas turvakoduteenust lastele ja esitas aruande 11 asutust või struktuuriüksust8. Kõigist Eesti ettevõtetest ja asutustest moodustab see väikese osa. Mõju sagedus on keskmine, mõju ulatus ja mõjutatud sihtrühma suurus on väikesed. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on andmeesitajate jaoks väheolulise mõjuga. Varjupaigateenuse kohta andmeesitajad Aruandevormis „Varjupaigateenus“ tehakse 2022. aasta kohta peamiselt täpsustavaid muudatusi tabelites 1 ja 4. Tabelis 1 ei küsita enam eraldi andmeid kinnipidamiskohast vabanenute kohta, kuna see ei ole poliitikakujundamiseks vajalik. Seega väheneb esitatavate andmete maht. Tabelis 4 täpsustatakse varjupaigateenuse osutajate lisateenuste nimekirja, mis ei too samuti kaasa lisakoormust andmeesitajatele. Muudatus mõjutab kõiki varjupaigateenuse aruande andmeesitajaid. Kokku esitas aruande „Varjupaigateenus“ 2020. aasta kohta 19 asutust9. Kõigist Eesti ettevõtetest ja asutustest moodustab see väikese osa. Mõju sagedus on keskmine, mõju ulatus ja mõjutatud sihtrühma suurus on väikesed. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on andmeesitajate jaoks väheolulise mõjuga. Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kohta andmeesitajad Aruandevormis „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“ tehakse 2022. aasta kohta peamiselt täpsustavaid muudatusi sõnastuses, et tagada parem selgus (tabelid 4a, 5 ja 8). Tabelisse 5 lisatakse uus veerg, kuhu üldhooldusteenuse osutajad märgivad edaspidi hoolekandeasutuse aruande asemel meditsiini- ja hügieenikulud, mis on seotud üldhooldusteenuse osutamisega. 7 Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, 2020. 8 Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, 2020. 9 Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, 2020. 17 Muudatusega esitatavate andmete maht ei suurene, kuna varem oli aruande esitajatel kohustus märkida meditsiini- ja hügieenikulud aruandesse „Hoolekandeasutus“, mis nüüd tervikuna kaotatakse. Koormus suureneb pisut vaid neil asutustel, kes varem hoolekandeasutuse aruannet ei esitanud, kuid neid asutusi on vähe. Muudatus mõjutab kõiki üldhooldusteenuse aruande esitajaid. 2020. aastal esitas aruande „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“ 177 asutust või struktuuriüksust10. Kõigist Eesti ettevõtetest ja asutustest moodustab see väikese osa. Mõju sagedus on keskmine, mõju ulatus ja mõjutatud sihtrühma suurus on väikesed. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on andmeesitajate jaoks väheolulise mõjuga. Hoolekandeasutuse kohta andmeesitajad Aruandevorm „Hoolekandeasutus“ kaotatakse. Muudatustega väheneb kõigi hoolekandeasutuse aruande H-veebis esitanud asutuste töökoormus aruannete esitamisel. Aruande „Erihoolekandeteenused“ esitas 2020. aastal 339 asutust või struktuuriüksust11. Kõigist Eesti ettevõtetest ja asutustest moodustab see väikese osa. Mõju ulatus ja sagedus on keskmised, mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on andmeesitajate jaoks olulise mõjuga. Mõju riigiasutuste töökorraldusele Sotsiaalministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet H- ja S-veebi aruandevormide sisulised ja tehnilised muudatused puudutavad aruandeperioodi jooksul ka Sotsiaalministeeriumit ja Sotsiaalkindlustusametit. Kaks aruannet („Hoolekandeasutus“ ja „Raske ja sügava puudega lastele osutatavate sotsiaalteenuste rahastamine“) kaotatakse ning viimase asemel luuakse uus aruanne „Lapsehoiuteenuse, nõustamisteenuse ja muude sotsiaalteenuste osutamine suure hooldusvajadusega lastele ja nende peredele“, mis on mahult väiksem. Osasid raske ja sügava puudega lastele osutatavate sotsiaalteenuste rahastamise aruandes varem kajastatud andmeid hakatakse koguma teiste aruandevormidega, nagu „Sotsiaaltransporditeenus“ ja „Tugiisikuteenus“. Kokku tehakse muudatusi 12 aruandevormis, mis on suures osas täpsustavad muudatused või lähtuvad sotsiaalhoolekande seaduse muudatustest. Mõju Sotsiaalministeeriumile ja Sotsiaalkindlustusametile seisneb eelkõige selles, et aruande esitajaid tuleb tehtud muudatustes ja täpsustustes nõustada. Mõju ulatus ja sagedus on keskmised, mõjutatud sihtrühm on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on mõju Sotsiaalministeeriumile ja Sotsiaalkindlustusametile oluline. Muudatuste koondmõju riigiasutuste, ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Muudatustel on oluline mõju andmeesitajate halduskoormusele, mis tänu aruandevormides tehtavatele muudatustele osaliselt väheneb, kuid teistpidi võib ka osade vormide muudatuste tõttu pisut suureneda. Eelduslikult aga kokkuvõttes halduskoormus ei suurene, kuna lisaks vormides tehtavatele täpsustustele kaotatakse varem kehtinud suuremahuline aruanne „Hoolekandeasutus“. 10 Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, 2020. 11 Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, 2020. 18 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks tehtavad kulutused hõlmavad kulutusi aruannete elektrooniliseks (veebipõhiseks) kogumiseks, st aruande täitjatele aruandevormide kättesaadavaks tegemine veebikeskkonnas ning aruandevormides tabelitele kontrollitingimuste programmeerimine. Veebide arendamisega seotud kulud on eraldiseisvad ja neid siia ei ole arvestatud. Hinnanguliselt võivad muudatuste tegemise kulutused olla varasemate aastate kogemust arvestades kuni 5000 eurot. Kulutused kaetakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) eelarves S- ja H-veebi arendusteks kavandatud summast. Määruse rakendamisega eeldatavaid tulusid otseselt ei teki, küll aga võib osade aruandeesitajate aruande täitmiseks kuluv aeg lüheneda. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja Statistikaametile. Rahandusministeerium ja Statistikaamet kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastas eelnõu märkustega. Kooskõlastamise käigus esitatud märkuste kohta koostatud kooskõlastustabel on esitatud seletuskirja lisas. 19  Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmise määruse seletuskirja lisa Kooskõlastustabel Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Kommentaar ettepaneku esitaja Eesti Linnade ja 1. Määruse seletuskirja kohaselt on Ei arvesta. Valdade Liidu aruandevormides tehtavate esitatud märkused muudatuste eesmärgiks hinnata Nõustume, et muudatused statistilise aruandlusega kogutavate nõuavad ümberharjumist, kuid andmete hulka, mis on vajalik sellega kokkuvõttes sotsiaalpoliitika kujundamiseks ning halduskoormus ei suurenen, sest rahvusvaheliste kohustuste samaaegselt aruannetesse tehtud täitmiseks, samuti valdkonna statistika teiste muudatustega vähendatakse järjepidevuse säilimiseks. Lisaks aruannetega esitatavate andmete märgitakse seletuskirjas, et mahtu (nt kaotatakse aruandevormides tehtavad aruandevormid muudatused aitavad eelduslikult „Hoolekandeasutus“ (määruse kaasa halduskoormuse lisa 13) ja „Raske ja sügava vähendamisele statistiliste aruannete puudega lastele osutatavate koostamisel kohaliku omavalitsuse sotsiaalteenuste rahastamine” üksustes. Märgime siiski, et lähtudes (määruse lisa 7). liikmetelt laekunud tagasisidest, suurendavad kavandatavad muudatused kohalike omavalitsuste koormust, näiteks sotsiaaltranspordi ja lastega seonduvad täiendavad nõuded aruandluses. 2. Eluruumi tagamise teenus 1) Ei arvesta. (määruse lisa 2). Märgime, et vorm 6 Selline muudatus oleks aruande ei sisalda investeeringuid, sh korterite sisu arvestades ebaõige. kapitaalremonti ja inventari soetusi. Investeeringud, sh soetused on Andmed esitatakse tekkepõhistena, üldjuhul seotud teenuste mitte kassapõhistena, mistõttu arendamise (käivitamisega), mitte esitatud arvetega kaetud kulusid ei aga otsese teenuse osutamisega. saa aruandes näidata, kuigi oluline Andmete küsimine investeeringute osa esitatud arvetest jäävad KOV kohta oleks ka lisakoormus kanda. Ilma investeeringute täitjatele. Andmed ei ole vajalikud andmeteta jääb petlik mulje, nagu ministeeriumile poliitika KOV ei panustaks üldse või kujundamiseks ja otsuste panustaks vähe eluruumi tagamise tegemiseks. teenusesse. Tegelikult on summad Lisaks andmete küsimine suured, kuna vajadus on sotsiaalpindu investeeringute kulude kohta tooks juurde ehitada ja tihtipeale on kaasa lisakoormust. eluruumi kasutajate sihtgrupist tulenevalt peale eelmise elaniku lahkumist vaja kogu korter kapitaalselt remontida. Samuti kasutavad sotsiaaleluruume inimesed, kellel endal ei ole alati võimekust korterite sisustamiseks, mistõttu tuleb oluline osas sisustusest osta KOVil. Ettepanek on täiendada vormi nii, et see sisaldaks ka investeeringute ja soetuste andmeid. 2) Arvestame. Täiendavalt teeme selguse huvides Täiendame ja täpsustame tabeli ettepaneku täpsustada, kas tabeli 1 juhendit (tabelis 1 ridadel 01 ja 02 ridadel 01 ja 02 kajastatavate peaksid kajastuma omavalitsuse näitajate all peetakse silmas omandis olevad eluruumid). kohalikele omavalitsustele kuuluvaid elamispindu. 3. Sotsiaaltransport (määruse lisa 8). Sotsiaaltransporditeenuse 1) Ei arvesta. osutamiseks on kohalikel Väide, et üldse ei peeta eraldi omavalitsustel välja töötatud erinevad arvestust selle üle, kui palju platvormid. Näiteks Tallinnal on kulutatakse raha puuetega inimeste sotsiaaltranspordi sotsiaaltransporditeenuse infosüsteem (PIT2), kuhu kogutavad osutamiseks lastele ja eraldi andmed lähtuvad kehtiva määruse täisealistele, ei vasta tõele. Kuni nõuetest. Eelnõuga kavandatavad 2020. aastani koguti andmed muudatused nõuavad infosüsteemi sotsiaaltransporditeenust saanud lisaarendust. Teenuse osutamise raske- ja sügava puudega laste kulude ja rahastamise osas on arvu ning sellele kulunud vahendite võimalik välja tuua kulutused kohta andmed aruandega „Raske ja teenusele kokku, kuid pole võimalik sügava puudega lastele eristada laste ja täisealiste kulusid, osutatavate sotsiaalteenuste sest see eristus puudub liiniveo, rahastamine“. See peaks olema juhuveo- ja taksoveo aruannetes. võimalik vähemalt suure Tallinn saab välja tuua hooldusvajadusega laste puhul. taksoveoteenuse kulud kokku, linna Nendel juhtudel, millal ei ole rahastuse ja inimeste omaosaluse võimalik eristada, kellele tehti suuruse maksumuse kokku. Rohkem kulutusi, jääb võimalus näidata andmeid puude liikide, laste ainult koondkulud teenusele real 01. sõidumaksumuse kohta ei saa PIT2s eristada. Kohalikud omavalitsused osutavad õigustatud inimestele sotsiaaltransporditeenust ka bussiveoga, mida võivad koos kasutada erineva vanusega inimesed, kes sõidavad tööle, haridusasutussse, tervishoiuteenusele või avalike teenuste kasutamisele, kuid eraldi andmeid selle kohta, kes ja kuhu 2) Ei arvesta. sõitis, ei peeta. Aruandega kogutakse andmeid teenuse, mitte toetuste kohta. Kui Täiendavalt teeme ettepaneku lisada lisada rida toetuste andmetele, siis aruande vormi 2 rida erivajadusega oleks vaja muuta ka aruande üldist inimeste transpordi tagamiseks loogikat ning nimetust. Andmete väljamakstud toetuste kohta. küsimine oleks ka lisakoormus Olukorras, kus turul on mitmeid täitjatele ja tekiks andmete erivajadustega inimestele sobivaid dubleerimine. Toetuste andmed on transporditeenuse osutajaid ja KOVidel võimalus sisestada STARi inimesed kasutavad võimalusel ka (2020. aastal on 24 KOVi isiklikku või lähedaste ning tuttavate sisestanud STARi enda poolt abi, aitavad nende kulude katmiseks maksutud transporditoetuse makstavad toetused samuti tagada andmed). sotsiaaltranspordi kättesaadavust. Käesoleval juhul jääb see osa kohaliku omavalitsuse panusest kajastamata. 4. Tugiisikuteenus (määruse lisa 9). Aruandes küsitakse andmeid teenust 1) Ei arvesta. saanud laste kohta teenuse saamise Uus tabel 2, kus küsitakse andmed koha ja/või eesmärgi järgi teenust saanud laste arvu kohta (aruandeaasta jooksul). Praktikas teenuse saamise koha ja/või kasutatakse teenust mitmes erinevas eesmärgi järgi täidetakse samal kohas, mistõttu võib sama laps põhimõttel mis analoogne tabel erinevates asukohtades kaasa tuua sotsiaaltransporditeenuse mitmekordse kande. Küsimusi tekitab aruandes. Kui veergudes 2-6 laste eristamine suure näidatakse kõik kohad, kus üks hooldusvajadusega ja muu olukorra laps sai teenust ja kõik eesmärgid, tõttu abi vajavateks lasteks. siis veerus 1 kajastub see laps ühekordselt. Seega ei ole siin Teeme ettepaneku luua STARis topelt arvestust. abinõu määramisel valikuvõimalus tugiisikuteenuse eristamiseks 2) Ei arvesta. sihtrühma järgi, mis aitaks vähendada Hetkel STAR arendustesse selline statistika kogumisega lisanduvat ettepanek ei mahu, kuid edastame koormust. arendussoovi Sotsiaalkindlustusametisse. 5. Väljaspool kodu osutatav Arvestame. üldhooldusteenus (määruse lisa 16). Võtame arvesse, et andmed ei Tabelis 1 tuleb näidata dementsuse pruugi olla kõiksed. diagnoosiga teenust saanute arv, Üldhooldusteenuse osutaja esitab mida küsitakse ka kehtiva määruse aruandes andmed nende alusel. Märgime, et dementsuse dementsusega teenusesaajate diagnoosid ei pruugi olla kohta, kelle osas neil on üldhooldusteenuse osutajale teada, dementsuse diagnoos teada. kuna ligipääs terviseandmetele puudub, mistõttu statistika võib tegelikkusele mitte vastata. 6. Lapsehoiuteenuse, Ei arvesta. nõustamisteenuse ja muude Kulude rahastusallikate lisamine sotsiaalteenuste osutamine suure suurendab aruande täitja hooldusvajadusega lastele ja nende töökoormust, kuid kuna KOV peredele (määruse lisa 17). Antud raamatupidamine neid andmeid aruande muudatusega lisatakse omab, siis ei kaasne sellega kulude katmise vahendite loetelu, mis täiendavat andmete kogumist suurendab sotsiaaltöötaja Teenuse kogukulusid on vaja teada töökoormust. nii KOVil kui riigil teenuste paremaks planeerimiseks (sh isiku omapanusega arvestamiseks vm vahendite kaasamiseks). Muudatusega suurenevat aruande täitmise koormust vähendab teisalt asjaolu, et sarnane ja palju  varasema tähtajaga aruanne kaotati (Raske ja sügava puudega lastele osutatavate sotsiaalteenuste rahastamine). 7. Statistika kogumisel on väga oluline Arvestame. küsimustest ühte moodi aru saamine. Lisame juhendisse definitsioonid. Praktikate ühtlustamiseks teeme Soovitame lähtuda järgmistest ettepaneku luua liikumispiirangu, definitsioonidest: nägemispiirangu ja muu piirangu Nägemispiirangud – definitsioonid. tegevuspiirangud, mis on seotud nägemise ja sellega seotud funktsioonidega (RFK b210-b299) Liikumispiirangud - tegevuspiirangud, mis on seotud liikumisfunktsiooni häire või kahjustusega või liikumisfunktsiooni puudumisega (närvide, lihaste, luustiku ja liikumisega seotud funktsioonidega (b710 -b789)). 8. Täiendavalt vajaks täpsustamist Arvestame. määruse jõustumine. Seletuskirjas on märgitud, et määrus jõustub üldises Määruse jõustumise hilinemine korras. Eelnõuga kavandatavate võib muuta keeruliseks uute aruandevormide muudatuste vormide kohaselt andmete põhjusena märgitakse vajadust viia esitamise ja püüame toetada kõigi kogutavad andmed kooskõlla sisuliste küsimustega aruannete sotsiaalhoolekande seaduses tehtud täitjaid esitamise perioodil. muudatustega. Käesoleval ajal ei ole seaduse muudatused veel vastu võetud. Probleem on selles, et seni kogutakse andmeid vastavalt kehtivale määrusele, mis võib uutele nõuetele vastavate aruannete esitamist keeruliseks muuta. 9. Leiame, et teatud andmeid oleks Arvestame. riigil võimalik oma ülesannete täitmiseks (mh statistiliste näitajate Aruannete koostamisel kaalutakse kogumiseks ja analüüsimiseks), alati, kas registritest on üleriiklikult saada otse asjakohastest võimalik pärida samaseid andmeid. andmebaasidest, nagu näiteks STAR. Käesoleva määrusega kehtestatud Osade aruannete puhul peab kohaliku vormide puhul päritakse neid omavalitsuse töötaja võtma andmed andmeid, mida ei võimalda registrid STARist, sisestama need endale veel anda. Registrite arendamisel Excelisse/Wordi, et siis vastavalt peetkase silmas andmevajadusi ja juhistele liita ja jagada ning seejärel võimaluste avanemisel vähendame täita antud aruanded, mille sisu võiks aruandevormide mahtu. tegelikult automaatselt STARist tulla. Leiame, et igasugune statistika korjamine inimeste lisatööga, mitte automatiseeritult (kui andmed on infosüsteemis olemas) on lisanduv halduskoormus ja mitte eriti otstarbekas sotsiaaltöötajate tööaja kasutamise viis. Sealjuures on ka teenuseid, mille osas ei ole hetkel võimalik kõiki riigi poolt soovitud andmeid STARist saada ning see tähendab, et statistiliste andmete esitamiseks peavad sotsiaaltöötajad täitma käsitsi Exceli tabeleid. 10. Oleme seisukohal, et tänane Arvestame võimaluste piires praktika statistiliste aruannete STAR võimaldab teatud koostamiseks on ebamõistlik. sotsiaalteenuste ja -toetuste Kohalikel omavalitsustel on jätkuv andmete osas üleriigiliselt ootus, et sotsiaalteenuste ja - toetuste statistiliste andmete koondamist, andmeregister STAR võimaldaks kuid mitte kõikselt kõigi statistiliste andmete kohese ja täpse sotsiaalteenuste ja -toetuste osas. koondamise aruandevormidesse. Loodame samuti, et registrite Sotsiaalkindlustsusameti kodulehel on arendused edenevad ja s-h-veebi kirjas, et STAR on loodud eeldused kaudu andmete kogumine ametkondliku ja riikliku statistika väheneb. Ühtlasi informeerime, et operatiivsemaks ja kvaliteetsemaks S-veebi täiendamisega seotud tootmiseks sotsiaalvaldkonnas (sh kulutused on minimaalsed ning üleminek nn teenusepõhiselt eelkõige seotud aruannete vormide statistikalt isikupõhisele statistikale). muudatustega. Register aitab vähendada senise statistilise aruandluse mahtu ning sellega seoses ka aruannete esitajate ja aruannete kontrollijate koormust. Oodates pikisilmi STARI arendustöid, on eriti kurb, et ikka veel eraldatakse raha S-veebi täiendamiseks.