Teatis

Projekt: Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine Kellelt: Raili Kadak | Riigi Tugiteenuste Keskus | 21.02.2022 14:37 Teema: RE: Järelevalvemenetluse algatamine, täiendav raamhangete kontroll, RH20... Kirja sisu: Tere. Rakendusüksus tuvastas riigihankes nr 207909 „Kujundusteenused“, et raamlepingutes ei ole sätestatud millistele hankelepingutele, milliseid hindamiskriteeriume kohaldatakse, kui tellitavate teenuste eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 1000 eurot või rohkem. Tulenevalt RHS § 30 lg 9 punktist 4, mille järgi sõlmib hankija hankelepingu pakkujaga, kes on riigihanke alusdokumentide tingimuste kohaselt esitanud majanduslikult soodsaima pakkumuse, on hankijal kohustus raamlepingus anda pakkujatele selgelt ja ammendavalt teada, milliste hankelepingute puhul milliseid konkreetseid kriteeriume ta kasutada kavatseb. Kui potentsiaalsetele pakkujatele pole ette teada, kuidas minikonkurssidel võitjaid valitakse st nad ei tea, millistel alustel nad teiste raamlepingupartneritega hankelepingutele kandideerivad, siis võivad nad selliste ebamääraste tingimuste tõttu hankes osalemisest loobuda. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 45 lg 1 p 3 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või tühistamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogumääruse (EL) nr 1303/2013 artikli 143 alusel juhul, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lg 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) alusel. Ühendmääruse § 22 kohaselt, kui alla riigihanke piirmäära või sotsiaal- või eriteenuste riigihanke või ideekonkursi korraldamisel rikutakse riigihangete seadust või hankemenetluses ilmneb §-des 22–227 nimetamata riigihangete seaduse rikkumine, kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale § 21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra, väljaarvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne. Ühendmääruse seletuskirja järgi tuleb § 22 rakendamisel lähtuda asjakohase protsendimäära valikul analoogia alusel samalaadse rikkumise korral kohaldatavast finantskorrektsiooni määrast. Kuivõrd antud juhul on rikkumise asjaolud sisuliselt sarnased olukorraga, kus hankija on sätestanud pakkumuste hindamise kriteeriumi, mis ei ole piisavalt üksikasjalik, siis arvestab rakendusüksus analoogia korras seda, milline oleks finantskorrektsiooni määr, kui tegemist oleks olnud § 22(3) lõike 8 alla kuuluva rikkumisega, mille järgi kohaldatakse hankelepingule 10%-list finantskorrektsiooni, kui pakkumuste hindamise kriteerium ei ole seatud piisavalt üksikasjalikult ning selle tulemuseks on põhjendamatu konkurentsi piiramine. Üle 1000 euro tellimusi on kajastatud projektis 2014-2020.2.02.002.01.15-0003 Atlex OÜ hankelepingu nr19-2-14/25 alusel summas 3 995 eurot. Lähtuvalt eeltoodust loeb rakendusüksus projekti 2014-2020.2.02.002.01.15-0003 Atlex OÜ hankelepingu nr 19-2-14 /25 alusel esitatud hanke kuludest mitteabikõlblikuks 10% ehk 399,50 eurot (3 995*10%), mis on 100% EL toetus ning vähendab mitteabikõlbliku summa ulatuses projekti eelarvet. Ühendmääruse § 23 lg 4 kohaseltvõib korraldusasutuse nõusolekul jätta finantskorrektsiooni otsus tegemata ja asendada see muu riikliku finantseeringuga, kui esineb struktuuritoetuseseaduse §-s 45 nimetatud finantskorrektsiooni tegemise alus ja tagasinõudmisele kuuluks mitteolulise suurusega toetus. Vastavalt korraldusasutuse 10.04.2017 koostatud juhisele „Juhis kuni 1000 euro tagastustele ja finantskorrektsiooniga viivitamisele“ (edaspidi juhis) on mitteabikõlbliku toetuse tagasinõudmise siseriiklikuks piirmääraks 1000 eurot ja alla piirmäära olevate juhtumitekorral võib jätta finantskorrektsiooni otsuse tegemata, kui see vastab juhises toodud tingimustele. Rakendusüksus võttis arvesse, et kuna antud rikkumise puhul on mitteabikõlbliku toetuse suurus kokku 399,50 eurot ja antud rikkumine on kooskõlas juhises toodud tingimustega, millal võib finantskorrektsiooni otsuse tegemata jätta, siis rakendatakse selle rikkumisepuhul antud erandi kohaldamise võimalust ning finantskorrektsiooni otsust ei koostata. Küll aga koostatakse rikkumise teavitamise aruanne ning fikseeritakse antud rikkumine SFOS-is. Seega ei esitata toetuse saajale rikkumisega seotud toetuse osas nõuet ning mitteabikõlblik toetuse osa kaetakse riigieelarvelistest vahenditest ehk muutub toetuse rahastamisallikas. Ühendmääruse § 23 lg 6 alusel vähendatakse rakenduskava toetuse arvepidamise õigsuse tagamiseks registris projekti abikõlblike kulude eelarvet ning vähendatud toetuse summa viiakse muu riikliku finantseeringu alla. Toetuse saajale välja makstavate rahaliste vahendite hulk ei vähene. Sellega on antud rikkumise osas menetlus lõpetatud. Juhul kui Teil on vastuväiteid tuvastatud rikkumise osas, siis palun sellest teavitada hiljemalt 3 tööpäeva jooksul käesoleva teate kättesaamisest. Lugupidamisega Raili Kadak järelevalve ekspert --Palun kirjuta oma kirja tekst enne eraldavat halli joont. Kõike, mis lisatakse antud tekstist allapoole, hiljem otsingus arvesse ei võeta.-- Kellelt: Raili Kadak Saadetud: 29.12.2021 14:44 Teema: RE: Järelevalvemenetluse algatamine, täiendav raamhangete kontroll, RH20... Tere! Tänan esiatud vastuste eest. Hetkel täiendavaid küsimusi ei ole. Lõpliku otsuse jõuab vormistada ehk jaanuaris. Lugupidamisega Raili Kadak --Palun kirjuta oma kirja tekst enne eraldavat halli joont. Kõike, mis lisatakse antud tekstist allapoole, hiljem otsingus arvesse ei võeta.-- Kellelt: Ülle Näksi Saadetud: 17.12.2021 09:31 Teema: RE: Järelevalvemenetluse algatamine, täiendav raamhangete kontroll, RH20... Tere! Palun infot järelevalvemenetluse täiendava raamhanke 207909 kontrolli kohta. Kas on täiendavaid küsimusi ja millal kontroll orienteeruvalt lõpetatakse? Tervitades Ülle Näksi --Palun kirjuta oma kirja tekst enne eraldavat halli joont. Kõike, mis lisatakse antud tekstist allapoole, hiljem otsingus arvesse ei võeta.-- Kellelt: Ülle Näksi Saadetud: 30.11.2021 12:05 Teema: RE: Järelevalvemenetluse algatamine, täiendav raamhangete kontroll, RH20... Tere! Edastan manustega TAI vastused. Tervitades Ülle Näksi --Palun kirjuta oma kirja tekst enne eraldavat halli joont. Kõike, mis lisatakse antud tekstist allapoole, hiljem otsingus arvesse ei võeta.-- Kellelt: Raili Kadak Saadetud: 29.11.2021 15:56 Teema: RE: Järelevalvemenetluse algatamine, täiendav raamhangete kontroll, RH20... Tere. Hanke nr 207909 hankedokumendi p 13.5 ja raamlepingu p 2.6 kohaselt- Hankija võib, kuid ei ole kohustatud esitama kujundusteenuse tellimiseks päringu kõigile raamlepingu partneritele, kui tellitavate teenuste maksumuse summa ilma käibemaksuta jääb eeldatavalt alla 1000 euro. Kui tellija otsustab minikonkurssi mitte korraldada, esitab tellija esindaja töövõtja esindajale hinnapäringu viimase e-posti aadressil. Palun täpsustada, kas lepingu nr 19-2-14/25 puhul esitati hinnapäringud eelnevalt kõigi raamlepingu partneritele? Esitada e-kirjad. Palun selgitada, mille järgi tellitava teenuse eeldatavat maksumust hinnati? Vastust ootan hiljemalt 02.12.2021. Lugupidamisega Raili Kadak järelevalve ekspert --Palun kirjuta oma kirja tekst enne eraldavat halli joont. Kõike, mis lisatakse antud tekstist allapoole, hiljem otsingus arvesse ei võeta.-- Kellelt: Raili Kadak Saadetud: 05.11.2021 15:08 Teema: Järelevalvemenetluse algatamine, täiendav raamhangete kontroll, RH207909 Tere. Rakendusüksus annab teada, et algatas raamhangete täiendava kontrolli raames (kus keskenduti minikonkursi hindamiskriteeriumite korrektsuse kontrollile) projekti 2014-2020.2.02.002.01.15-0003 "Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine" osas järelevalvemenetluse, hindamaks kas RH nr 207909 raamlepingute hindamiskriteeriumid on minikonkursside läbiviimiseks seatud vastavalt RHS-i nõuetele. Menetluse raames vaadatakse üle asjaolud ning täiendavate küsimuste korral pöördume toetuse saaja poole. Lugupidamisega Raili Kadak järelevalve ekspert  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 03.05.2022 Kehtib kuni otsuse jõustumiseni Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2 Teabevaldaja: Riigi Tugiteenuste Keskus Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 11.4-9/ 0428 Tallinn OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi ka rakendusüksus) teeb meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandemeetmed“ raames otsuse Sotsiaalministeeriumile (edaspidi toetuse saaja) elluviidava tegevuse „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine ja asendushoolduse vormide mitmekesistamine tugiteenuste ja järelhoolduse arendamise kaudu“ (struktuuritoetuse registris nr 2014-2020.2.02.002.01.15-0003; edaspidi projekt) osas. Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimise käigus, et Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi hankija) ei ole riigihanke viitenumbriga 225420 „Hoolduspere teemalise teavitusstrateegia väljatöötamine ja üleriigilise teavituskampaania läbiviimine Sotsiaalkindlustusametile“ (edaspidi riigihange nr 225420) hankelepingu muutmisel järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus rikkumisega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 29 187,94 eurot. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 p 4, § 45 lg 1 p 3, § 46, § 47 lg 2 ja Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 21 lg-d 1 ja 3 ning § 228, samuti projekti raames esitatud maksetaotlused nr 72485 ja 75422 ning hankijaga toetuse saaja kaudu peetud kirjavahetus. 1. Hankija on riigihanke nr 225420 tulemusel sõlmitud hankelepingut õigusvastaselt pikendanud ja muutnud hankelepingus sätestatud maksetingimusi 1.1. Rikkumise asjaolud Sotsiaalkindlustusameti volitatud esindajana viis Riigi Tugiteenuste Keskus läbi avatud hankemenetlusega riigihanke nr 225420, millele esitati kaheksa (ühist) pakkumust. Hankija  2 tunnistas 18.12.2020 otsusega viis (ühist) pakkumust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele vastavaks ja lükkas sama otsusega kolm (ühist) pakkumust tagasi. 29.12.2020 otsusega tunnistas hankija edukaks aktsiaseltsi Idea AD, registrikood 10057053, ja Idea Media OÜ, registrikood 10899728, (edaspidi koos ühispakkujad) ühise pakkumuse ning sõlmis nendega 12.01.2021 töövõtulepingu nr 2-9/835-1 (edaspidi hankeleping). Rakendusüksus tuvastas riigihankes nr 225420 järgmised rahalise mõjuga RHS-i rikkumised: 1) hankija ja ühispakkujad sõlmisid 13.04.2021 hankelepingu lisa 1 (edaspidi hankelepingu lisa 1), millega muutsid RHS § 123 lg 1 punkti 2 ja hankelepingu punkti 10.3 alusel hankelepingu punkti 4.1, ning pikendasid hankelepingu täitmise tähtaega hankija poolt kooskõlastatud tegevuste ajakava viimase tegevuse elluviimiseni. Teenuse osutamine pidi toimuma vastavalt ühispakkujate esitatud ja hankija poolt 06.04.2021 kinnitatud ajakavale. Rakendusüksus on seisukohal, et hankelepingu tähtaja pikendamine ei ole õiguspärane, sest hankelepingu punkti 10.3 regulatsioon ei vasta RHS § 123 lg 1 punktile 2 ja ka muu RHS § 123 lg 1 sätte alusel ei ole hankelepingu tähtaja pikendamine viielt kuult seitsme kuuni lubatud; 2) hankelepingu lisaga 1 leppisid hankija ja ühispakkujad kokku hankelepingu punktide 3.3 ja 3.3.1 muutmises selliselt, et hankelepingu punktis 3.3.1 sätestatud esimese etapi tööde eest tasutakse ühispakkujatele kahes osas. Hankelepingu punktide 3.3 ja 3.3.1 muutmise tulemusena toimus hankelepingu esemeks oleva teenuse eest tasumine kokku kolmes osas, kuigi riigihanke alusdokumentide koosseisu kuuluva hankelepingu projekti punkti 3.3 kohaselt pidi teenuse eest tasumine toimuma kahes osas. Hankija hinnangul oli hankelepingu punktide 3.3 ja 3.3.1 muutmine lubatud RHS § 123 lg 1 punkti 4 ja/või punkti 7 alusel. Rakendusüksus hankija seisukohaga ei nõustu. Rakendusüksus on seisukohal, et hankija on rikkunud RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ning hankelepingu lisaga 1 tehtud muudatused ei vasta ühelegi RHS § 123 lõikes 1 sätestatud alusele. 1.2. Toetuse saaja ja hankija seisukoht Toetuse saaja edastas rakendusüksusele 20.07.2021, 05.08.2021, 27.08.2021, 08.09.2021 ja 08.10.2021 RHS-i rikkumise asjaolude kohta järgmised hankija selgitused: 1) hankelepingu punkti 4.1 muutmine ja hankelepingu täitmise tähtaja pikendamine oli tingitud COVID-19 viiruse levikust ja selle tõkestamiseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangutest, mis kehtisid ajavahemikus 11.03.2021 kuni 25.04.2021. Hankelepinguga hõlmatud videote õigeaegne tootmine oli takistatud, sest ühispakkujatel oli võimatu külastada peresid, kes pidid videote filmimisel osalema. Hankelepingu punkti 10.3 regulatsioon vastab RHS § 123 lg 1 punktile 2 ja hankelepingu tähtaja pikendamine on toimunud üksnes aja võrra, millal tegevuste elluviimine oli takistatud koroonaviiruse leviku tõkestamiseks seatud piirangute tõttu; 2) hankelepingu lisaga 1 tehtud muudatus maksetingimustes on mitteoluline muudatus RHS § 123 lg 1 p 7 mõttes. Hankija võttis esimese etapi tööd vastu osaliselt ja  3 proportsionaalselt teostatud töödega, ettemaksu ei tehtud, hankelepingu kogumaksumus ei suurenenud. Kui hankelepingu täitmine ei oleks olnud takistatud piirangute tõttu, oleksid esimese etapi tööd olnud hankelepingu muutmise hetkeks tervikuna vastu võetud. Tegevuste osas, mis olid juba teostatud, olid tekkinud kulutused ja esimese etapi ajakava pikenemine ei olnud tingitud ühispakkujatest. Kuivõrd tööd olid osaliselt teostatud, oleks esimese etapi eest osaliselt tasumata jätmine võinud seada ohtu hankelepingu nõuetekohase täitmise ja ühispakkujate kohustuste täitmise töid teostanud meeskonnaliikmete ees. 1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Sotsiaalkaitseministri 28.05.2015 käskkirjaga nr 98 „Asendushoolduse kvaliteedi parandamine“ kinnitati asendushoolduse kvaliteedi parandamise toetuse andmise tingimused (edaspidi käskkirja lisa), mille kohaselt on toetuse saaja Sotsiaalministeerium ning partnerid Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise Arengu Instituut. Käskkirja lisa p 7.1.1 kohaselt kohalduvad toetuse saajale lisaks käskkirja lisas sätestatule STS §-des 24 ja 26 ning STS alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Käskkirja lisa p 7.1.2 kohaselt kohaldub partnerile STS § 25. STS § 25 lg 1 kohaselt peab partner täitma STS §-s 26 nimetatud toetuse saaja kohustusi. STS § 26 lg 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHS-i, kui ta on hankija RHS-i tähenduses. Toetuse saaja on Sotsiaalministeerium, kes on riigiasutus RHS § 5 lg 2 punkti 1 tähenduses. Projekti üks partneritest on Sotsiaalkindlustusamet, kes on samuti riigiasutus RHS § 5 lg 2 punkti 1 tähenduses. Seega on nii Sotsiaalministeerium kui ka Sotsiaalkindlustusamet hankijad RHS-i tähenduses ning partner peab hankelepingu muutmisel järgima RHS-is sätestatud korda. 1.3.1. Hankelepingu tähtaja pikendamine Hankija ja ühispakkujate vahel 12.01.2021 sõlmitud hankelepingu punkt 4.1 oli sõnastatud järgmiselt: „Teenuse osutamise tähtaeg on 5 kuud lepingu sõlmimisest. Teenuse osutamine toimub vastavalt eeldatavale ajakavale, mis täpsustatakse lepingu sõlmimisel vastavalt pakkumuses esitatule.“. Seega oli hankelepingu täitmise tähtaeg 12.06.2021. Hankelepingu lisaga 1 muutsid hankija ja ühispakkujad hankelepingu punkti 4.1 ning sõnastasid selle järgmiselt: „Teenuse osutamise tähtaeg on tellija poolt kooskõlastatud tegevuste ajakavas viimase tegevuse aeg. Teenuse osutamine toimub vastavalt töövõtja esitatud ja tellija poolt 06.04.2021 kinnitatud ajakavale. Juhul, kui piirangud kehtivad ka pärast 25.04.2021, lepivad pooled kirjalikult kokku tegevustega jätkamise ajakava ja lepingu täitmise tähtaja pikendamise.“. Hankelepingu lisa 1 kohaselt on hankelepingu punkti 4.1 muutmise õiguslik alus RHS § 123 lg 1 punkt 2 ja hankelepingu punkt 10.3. Hankelepingu punkt 10.3 on sõnastatud järgmiselt: „10.3. Lepingu täitmise ajal koroonaviiruse (haigus COVID-19) puhangu ja leviku tõttu või kui esinevad muud inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise vajadusest tingitud  4 põhjused, mistõttu ei osutu võimalikuks lepingu täitmine kokkulepitud tingimustel, on pooltel õigus muuta tööde teostamise ajakava ja/või pikendada lepingu täitmise tähtaega. 10.3.1. Töövõtja esitab ajakava muutmiseks või lepingu tähtaja pikendamiseks tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid kavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia alternatiivsete meetoditega. 10.3.2. Tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud viiruse tõkestamisega seotud piirangute ja keeldude tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku 30 päeva jooksul pärast piirangute ja keeldude kehtivuse lõppu.“. RHS § 123 lg 1 punkti 2 kohaselt on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui muudatuse väärtusest sõltumata ei muudeta hankelepingu üldist olemust ja muudatuse ulatus, sisu ja kohaldamistingimused olid riigihanke alusdokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud. Hankelepingu punkti 10.3 võib rakendusüksuse hinnangul lepingu tähtaja muutmise osas kokku võtta järgmiselt: kui esineb koroonaviiruse (COVID-19) levikust tingitud vajadus tagada inimeste tervis ja ohutu elukeskkond, mille pärast ei ole hankelepingu täitmine kokkulepitud tingimustel võimalik, on õigus pikendada hankelepingu täitmise tähtaega. Selleks esitab töövõtja tellijale taotluse, milles põhjendab, milliseid tegevusi on vaja edasi lükata. 30 päeva jooksul pärast koroonaviiruse tõttu seatud piirangute lõppemist lepivad lepingupooled kokku edasi lükatud tegevuste uue ajakava. Esiteks peab RHS § 123 lg 1 punkti 2 kohaselt riigihanke alusdokumentides olema selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud muudatuse ulatus. Rakendusüksuse hinnangul on hankelepingu muudatuse ulatus jäetud riigihanke alusdokumentides (hankelepingu projektis) üldse reguleerimata. Hankelepingu tähtaja pikendamise kontekstis tähendab muudatuse ulatus ajaliselt mõõdetavat perioodi, mille võrra hankelepingu tähtaega pikendada võib. Hankija on hankelepingu punktis 10.3 sätestanud üksnes hankelepingu muutmise võimaluse: „pooltel on õigus pikendada lepingu täitmise tähtaega“, kuid jätnud reguleerimata mis aja võrra on hankelepingu tähtaega õigus pikendada. Rakendusüksus ei pea siinkohal silmas, et muudatuse ulatus ehk hankelepingu tähtaja pikendamise periood oleks pidanud olema riigihanke alusdokumentides määratud konkreetse ajavahemikuna (nt üks kuu), vaid hankelepingu pikendamise periood oleks võinud olla määratud ka teatud sündmuse saabumisega (nt perioodi võrra, millal hankelepingu täitmine on takistatud Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangute tõttu). Hankija on 08.10.2021 selgitanud, et hankelepingu muudatuse ajaline ulatus on viiruse tõkestamisega seotud piirangute ja keeldude lõpp. Rakendusüksus möönab, et hankelepingu punktis 10.3.2 on küll sätestatud, et pooled lepivad kokku tegevuste uue ajakava (osas, milles selle järgimine oli takistatud viiruse tõkestamisega seotud piirangute ja keeldude tõttu) 30 päeva jooksul pärast piirangute ja keeldude kehtivuse lõppu. Antud säte reguleerib aga üksnes seda, mis aja jooksul on pooltel õigus hankelepingu muutmises kokku leppida, mitte aga seda, millise aja võrra on võimalik hankelepinguga hõlmatud tegevusi ja/või hankelepingu tähtaega edasi lükata. Hankelepingu punktides 10.3, 10.3.1 ega 10.3.2 ei ole kirjas, et hankelepingu täitmise tähtaega on õigus pikendada koroonaviiruse tõkestamiseks seatud piirangute  5 kehtivuse aja võrra. Kui vastavat regulatsiooni peab hakkama tuletama hankelepingu punktide 10.3, 10.3.1 ja 10.3.2 mõttest, ei ole enam tegemist selge, täpse ja ühemõttelise regulatsiooniga RHS § 123 lg 1 punkti 2 tähenduses. Näiteks hankelepingu punktis 10.2 on hankija selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt sätestanud, et vaidlustus- ja kohtumenetlusega seotud põhjuste tõttu võib hankelepingut pikendada perioodi võrra, mille osas tööde teostamine viibis pooltest mitteoleneval põhjusel. Hankelepingu punktides 10.3, 10.3.1 või 10.3.2 analoogne muudatuse ajaline ulatus puudub. Teiseks peab RHS § 123 lg 1 punkti 2 rakendamiseks olema muudatuse kohaldamistingimused riigihanke alusdokumentides ette nähtud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt. Hankija selgitas 08.10.2021, et hankelepingut lugedes on selge, et lubatud muudatuste kohaldamistingimusteks on see, et esitatud oleks põhjendatud taotlus koos selgitustega takistatud tegevuste osas takistatud tegevuste kaupa. Lisaks töövõtja (ühispakkujate) esitatud põhjendatud taotlusele hankelepingu tähtaja pikendamiseks on hankelepingu punkti 10.3 kohaselt selle kohaldamistingimuseks koroonaviiruse levikust tingitud vajadus tagada inimeste tervis ja ohutu elukeskkond. Rakendusüksus on seisukohal, et hankelepingu punkti 10.3 regulatsioon ei ole piisavalt selge, täpne ja ühemõtteline selles osas, millisel koroonaviiruse puhangu ja leviku tõttu tekkinud põhjusel on õigus hankelepingu tähtaega pikendada. Hankelepingu punkt 10.3 ei nimeta mitte ühtegi konkreetset koroonaviiruse levikust tulenevat põhjust. Vaidlust ei ole selles, et perioodil 11.03.2021 kuni 25.04.2021 kehtisid Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangud koroonaviiruse leviku tõkestamiseks, kuid hankelepingu punktides 10.3 ega 10.3.2 ei ole lepingu pikendamise põhjusena nimetatud Vabariigi Valitsuse kehtestatud piiranguid. Tegemist on jällegi asjaoluga, mida peab hakkama tuletama hankelepingu punktide 10.3 ja 10.3.2 mõttest, kuid selliselt juhul ei ole enam tegemist selge, täpse ja ühemõttelise regulatsiooniga RHS § 123 lg 1 punkti 2 tähenduses. Riigihange nr 225420 oli riigihangete registris alustatud 25.09.2020, kui selja taga olid 2020. aasta kevadel koroonaviiruse leviku tõkestamiseks seatud piirangud. Seega oli hankijal võimalik riigihanke alusdokumentides täpsemalt sõnastada, millisel koroonaviiruse levikust tingitud põhjusel (nt piirangute kehtestamine) on õigus hankelepingu tähtaega pikendada. Hankija selgitas 08.10.2021, et hankelepingu täitmise tähtaja pikendamine oli tingitud asjaolust, et hankelepinguga hõlmatud videote õigeaegne tootmine oli takistatud, sest ühispakkujatel oli võimatu külastada peresid, kes pidid videote filmimisel osalema. Rakendusüksuse hinnangul ei olnud videote tootmine formaalses mõttes takistatud Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangute tõttu. Vabariigi Valitsus ei seadnud perioodil 11.03.2021 kuni 25.04.2021 piiranguid inimeste külastamisele nende kodudes. Rakendusüksus mõistab hankija ja ühispakkujate soovi vältida koroonaviiruse kiire leviku olukorras inimeste füüsilisi kontakte, aga RHS § 123 lg 1 punkti 2 alusel hankelepingu pikendamiseks oleks hankelepingu punktid 10.3, 10.3.1 ja 10.3.2 pidanud olema ka vastavalt sõnastatud, s.t riigihanke alusdokumentides oleks pidanud olema muu hulgas nimetatud konkreetsed koroonaviiruse levikust tulenevad tagajärjed, mille esinemise korral on õigus hankelepingu tähtaega pikendada.  6 Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et hankelepingu tähtaja pikendamine RHS § 123 lg 1 punkti 2 ja hankelepingu punkti 10.3 alusel ei olnud õiguspärane, sest hankelepingu punktides 10.3, 10.3.1 ja 10.3.2 ei olnud hankelepingu tähtaja pikendamise ulatus ja kohaldamistingimused ette nähtud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt. Rakendusüksuse hinnangul ei ole hankelepingu täitmise tähtaja pikendamiseks sobivat alust ka RHS § 123 lg 1 punktis 1 või punktides 3-6. Seetõttu tuleb hinnata, kas tegemist võib olla mitteolulise muudatusega RHS § 123 lg 1 punkti 7 tähenduses. RHS § 123 lg 1 punkti 7 kohaselt on keelatud hankelepingut muuta, kui muudatus on oluline RHS § 123 lg 2 tähenduses. RHS § 123 lg 2 punkti 1 kohaselt on hankelepingu muudatus oluline, kui muudatusega lisatakse tingimus, mis laiendanuks võimalike riigihankes osalejate hulka, kui riigihanke alusdokumendid oleks sellist tingimust sisaldanud. Riigihanke alusdokumentide koosseisu kuuluva „Hankelepingu projekti“ ja sõlmitud hankelepingu punkti 4.1 kohaselt oli teenuse osutamise tähtaeg 5 kuud lepingu sõlmimisest. Hankeleping sõlmiti 12.01.2021 ja selle täitmise tähtaeg oli seega 12.06.2021. Hankelepingu lisa 1 kohaselt oli teenuse osutamise uus tähtaeg hankija poolt kooskõlastatud tegevuste ajakavas viimase tegevuse aeg. Teenuse osutamine pidi toimuma vastavalt ühispakkujate esitatud ja hankija poolt 06.04.2021 kinnitatud ajakavale. Ühispakkujad esitasid 26.03.2021 taotluse hankelepingu tähtaja muutmiseks ja uue ajakava, milles oli viimase tegevuse ajaks märgitud 12.08.2021. Ühispakkujad tegid ajakavas 06.04.2021 muudatuse infoklippide võtteperioodis ja hankija kinnitas 06.04.2021 ajakava, milles oli viimase tegevuse ajaks ehk hankelepingu täitmise tähtpäevaks märgitud 12.08.2021. Riigihangete registri andmetel toimus hankelepingu täitmine 13.08.2021. Hankija selgitas, et 12.08.2021 tutvustasid ühispakkujad kampaania tulemusi ja 13.08.2021 toimus tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamine. Seega pikendati hankelepingu tähtaega kahe kuu võrra viielt kuult seitsme kuuni. Hankelepingu täitmise tähtaeg on riigihankest huvitatud ettevõtja jaoks ülitähtis asjaolu ning sellest sõltub riigihankest huvitatud ettevõtja osalemine riigihankel, tema pakkumuse maksumus ja hankelepingu hind. Seetõttu peavad hankelepingu täitmise tähtaega reguleerivad sätted olema riigihankest huvitatud ettevõtjatele teatavaks tehtud juba riigihanke alusdokumentides, et riigihankest huvitatud ettevõtjad saaksid õigeaegselt hinnata, kas neil on võimalik hankija kehtestatud tingimustel riigihankes osaleda ja millise maksumusega pakkumust riigihankele esitada. Kui hankija oleks riigihanke alusdokumentides sätestanud pikema hankelepingu täitmise tähtaja ja määranud selleks näiteks seitse kuud lepingu sõlmimisest, oleks hankelepingu pikem tähtaeg võinud laiendada võimalike riigihankes osalejate hulka. Arvestades, et riigihanke alusdokumentide kohaselt pidi hankelepingu täitmise tähtaeg olema viis kuud, on tähtaja pikendamine kahe kuu võrra hankelepingu oluline muudatus RHS § 123 lg 2 punkti 1 tähenduses. RHS § 123 lg 2 punkti 2 kohaselt on hankelepingu muudatus oluline, kui muudatus tingib hankelepingust tuleneva lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise pakkuja kasuks hankelepingus sätestamata viisil.  7 Kui hankelepingu täitmine toimub viie kuu asemel seitsme kuu jooksul, tingib see muudatus hankelepingust tuleneva lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise ühispakkujate kasuks hankelepingus sätestamata viisil. Ühispakkujad said hankelepingu täitmiseks juurde 2 kuud, mis moodustab hankelepingu täitmiseks ette nähtud tähtajast ca 40%. Sellega said ühispakkujad hankijalt olulise eelise riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjate ees, kes oleksid olnud võimelised hankelepingut täitma viie kuu asemel seitsme kuu jooksul või kes oleksid saanud hankelepingu pikema tähtaja korral esitada riigihankele majanduslikult soodsama pakkumuse kui ühispakkujad. Seega on tegemist olulise hankelepingu muudatusega ka RHS § 123 lg 2 punkti 2 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et hankelepingu täitmise tähtaja pikendamine ca 40% võrra on hankelepingu punkti 4.1 oluline muudatus RHS § 123 lg 2 punktide 1 ja 2 tähenduses, mistõttu ei ole hankelepingu tähtaja pikendamine lubatud ka RHS § 123 lg 1 punkti 7 alusel ning hankelepingu punkti 4.1 muutmine on RHS § 123 lõiget 1 arvestades õigusvastane. 1.3.2. Maksetingimuste muutmine hankelepingus Hankija ja ühispakkujate vahel 12.01.2021 sõlmitud hankelepingu punktid 3.3 ja 3.3.1 olid sõnastatud järgmiselt: „3.3. Tellija tasub tööde eest kahes osas, pärast vastava etapi tööde vastuvõtmist töövõtja esitatud arve alusel. 3.3.1. Esimene etapp: teavituse strateegia ja kampaania ettevalmistamine ja kampaania materjalide valmimine (sh materjalide kooskõlastamine tellijaga) – osamakse 40% lepingu hinnast.“. Hankelepingu lisaga 1 muutsid hankija ja ühispakkujad hankelepingu punkte 3.3 ja 3.3.1 ning sõnastasid need järgmiselt: „3.3. Tellija tasub tööde eest mitmes osas, pärast vastava etapi tööde vastuvõtmist töövõtja esitatud arve alusel. 3.3.1. Esimene etapp: teavituse strateegia ja kampaania ettevalmistamine ja kampaania materjalide valmimine (sh materjalide kooskõlastamine tellijaga) – osamakse 40% lepingu hinnast. Etapi tööde eest makstakse kahes osas vastavalt teostatud ja tellija poolt kinnitatud töödele.“. Seega hankelepingu punktide 3.3 ja 3.3.1 muutmise tulemusena toimus hankelepingu esemeks oleva teenuse eest tasumine kolmes osas, kuigi riigihanke alusdokumentide koosseisu kuuluva hankelepingu projekti punkti 3.3 kohaselt pidi teenuse eest tasumine toimuma kahes osas. Hankelepingu punkti 3.3.1 kohaselt kuulusid esimese etapi tööde hulka teavituse strateegia ja kampaania ettevalmistamine ning kampaania materjalide valmistamine. Riigihanke alusdokumentide ja sõlmitud hankelepingu kohaselt pidi hankija esimese etapi tööde eest maksma 40% lepingu hinnast pärast kõikide esimese etapi tööde teostamist ja vastu võtmist. Ühispakkujad esitasid hankijale 26.03.2021 taotluse, milles palusid lisaks hankelepingu tähtajale muuta ka hankelepingus sätestatud maksetingimusi ja tasuda ühispakkujatele esimese etapi koosseisu kuuluvate tööde eest osas, milles need olid selleks hetkeks teostatud. Ühispakkujad põhjendasid maksetingimuste muutmise vajadust COVID-19 viiruse levikust tingitud takistustega hankelepingut õigeaegselt täita. Ühispakkujate 26.03.2021 esitatud  8 taotluse kohaselt olid esimese etapi koosseisu kuuluvatest töödest teostatud tööde maksumus 20 431,55 eurot, millele lisandub käibemaks, ja mis moodustab 21% hankelepingu maksumusest. Hankija oli maksetingimuste muutmisega nõus ja leidis, et hankelepingu punktide 3.3 ja 3.3.1 muutmine on lubatud RHS § 123 lg 1 punkti 4 ja/või punkti 7 alusel. Hankija hinnangul oli tegemist mitteolulise muudatusega RHS § 123 lg 1 p 7 mõttes, sest hankija võttis esimese etapi tööd vastu proportsionaalselt teostatud töödega, ettemaksu ei tehtud ja hankelepingu kogumaksumus ei suurenenud. Kui hankelepingu täitmine ei oleks olnud takistatud piirangute tõttu, oleksid esimese etapi tööd olnud hankelepingu muutmise hetkeks tervikuna vastu võetud. Tegevuste osas, mis olid juba teostatud, olid ühispakkujatel tekkinud kulutused ja esimese etapi ajakava pikenemine ei olnud tingitud ühispakkujatest. Kuivõrd tööd olid osaliselt teostatud, oleks esimese etapi eest osaliselt tasumata jätmine võinud seada ohtu hankelepingu nõuetekohase täitmise ja ühispakkujate kohustuste täitmise töid teostanud meeskonnaliikmete ees. Hankelepingu muudatust saab pidada mitteoluliseks RHS § 123 lg 1 punkti 7 tähenduses üksnes siis, kui muudatus ei vasta ühelegi RHS § 123 lõikes 2 sätestatud alusele. RHS § 123 lg 2 punkti 1 kohaselt on hankelepingu muudatus oluline, kui muudatusega lisatakse tingimus, mis laiendanuks võimalike riigihankes osalejate hulka, kui riigihanke alusdokumendid oleks sellist tingimust sisaldanud. Maksetingimustest sõltub riigihankest huvitatud ettevõtja osalemine riigihankel, tema pakkumuse maksumus ja hankelepingu hind. Seetõttu peavad maksetingimusi reguleerivad sätted olema riigihankest huvitatud ettevõtjatele teatavaks tehtud juba riigihanke alusdokumentides, et riigihankest huvitatud ettevõtjad saaksid õigeaegselt hinnata, kas neil on võimalik hankija kehtestatud tingimustel riigihankes osaleda ja millise maksumusega pakkumust riigihankele esitada. Kui hankija oleks riigihanke alusdokumentides sätestanud, et hankelepingu esemeks oleva teenuse eest tasumine toimub kolmes, mitte kahes osas, oleks see võinud laiendada võimalike riigihankes osalejate hulka. Seetõttu on hankelepingu punktide 3.3 ja 3.3.1 muudatus oluline RHS § 123 lg 2 punkti 1 tähenduses. RHS § 123 lg 2 punkti 2 kohaselt on hankelepingu muudatus oluline, kui muudatus tingib hankelepingust tuleneva lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise pakkuja kasuks hankelepingus sätestamata viisil. Riigihanke alusdokumentide koosseisu kuuluva hankelepingu projekti ja sõlmitud hankelepingu punktide 3.3 ja 3.3.1 kohaselt pidi hankelepingu esemeks oleva teenuse eest tasumine toimuma kahes osas ja esimene osamakse pidi toimuma, kui kõik esimese etapi tööd on tehtud ja vastu võetud. See tähendab, et riigihankele pakkumust koostades ja esitades pidid ühispakkujad arvestama sellega, et neil peab olema piisavalt rahalisi vahendeid, et esimese etapi koosseisu kuuluvad kampaania materjalid valmis teha, tasuda sellega seotud arved oma alltöövõtjatele ja töötasud töötajatele. Esimese etapi tööde maksumus kokku moodustas ühispakkujate pakkumuse ja 26.03.2021 taotluse selgituse kohaselt 33,32% hankelepingu maksumusest. Hankelepingu lisa 1 kohaselt tasus hankija esimese etapi tööde eest kahes osas ja esimene osa moodustas hankelepingu maksumusest 21%, mille hankija tasus  9 ühispakkujatele enne seda, kui kõik esimese etapi tööd olid tehtud ja vastu võetud. Esimese etapi tööde eest maksmise kaheks jagamine muutis hankelepingust tuleneva lepinguliste kohustuste vahekorra ühispakkujate kasuks hankelepingus sätestamata viisil. Sellega said ühispakkujad olulise eelise nii riigihankes nr 225420 osalenud kui ka osalemisest huvitatud ettevõtjate ees, kuivõrd ühispakkujatele tasuti 21% hankelepingu hinnast enne riigihanke alusdokumentides sätestatud tähtpäeva (kõikide esimese etapi tööde teostamist). Rakendusüksuse järeldust ei muuda asjaolu, et hankija tasus ühispakkujatele vaid maksmise hetkeks reaalselt teostatud tööde eest, ettemaksu ei tehtud ja hankelepingu kogumaksumus ei suurenenud, sest hankelepingu projekti punkti 3.3.1 kohaselt pidi esimese etapi tööde eest tasumine toimuma mitte proportsionaalselt teostatud töödega, vaid pärast seda, kui kõik esimesse etappi kuuluvad tööd on tehtud ja hankija poolt vastu võetud. Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et ühispakkujatele esimese etapi koosseisu kuuluvate tööde eest hankelepingu maksumusest 21% suuruse summa tasumine enne seda, kui kõik esimese etapi tööd olid tehtud ja vastu võetud, on hankelepingu punktide 3.3 ja 3.3.1 oluline muutmine RHS § 123 lg 2 punktide 1 ja 2 tähenduses. Seetõttu on tegemist hankelepingu olulise muudatusega RHS § 123 lg 1 punkti 7 kohaselt. RHS § 123 lg 1 punkti 4 kohaselt on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud. RHS § 123 lg 1 punktis 4 märgitud ettenägematu asjaolu näol peab olema tegemist sellise sündmusega, mida mõistlikult tegutseval ja hoolikal hankijal polnud võimalik ette näha. Hankija selgitustest ja ühispakkujate 26.03.2021 taotlusest ilmneb, et maksetingimuste muutmine oli tingitud COVID-19 viiruse levikust ja selle tõkestamiseks seatud piirangutest. Rakendusüksus on seisukohal, et 25.09.2020, kui alustati riigihanget nr 225420, ei saanud hoolas ja mõistlikult tegutsev hankija COVID-19 viiruse levikut ja sellega seotud võimalikke piiranguid pidada enam ettenägematuks asjaoluks. Sellele viitavad muu hulgas ka riigihanke alusdokumentide koosseisu kuuluva hankelepingu projekti punktid 6.10.2 ja 10.3, mille kohaselt oli hankija teadlik COVID-19 viiruse leviku võimalikkusest hankelepingu täitmise perioodil. COVID-19 viiruse leviku tõttu hankelepingus sätestatud maksetingimuste muutmise õiguspärane alus 2020. aasta sügisel ja hiljem saaks olla ainult RHS § 123 lg 1 punkt 2, kuid sellisel juhul oleks hankija pidanud riigihanke alusdokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nägema muudatuse ulatuse, sisu ja kohaldamistingimused. Hankelepingu projektis sellist regulatsiooni ette nähtud ei olnud. Asjaolu, et hankelepingu tähtaja pikendamise tõttu oleksid ühispakkujad esimese etapi tööde esimese osamakse saanud hiljem, kui nad planeerisid, ei õigusta RHS § 123 lg 1 punkti 4 või 7 alusel hankelepingus sätestatud maksetingimuste muutmist. Rakendusüksus juhib tähelepanu, et ka ühispakkujad olid oma pakkumuses (lk 69) arvestanud COVID-19 viiruse levikuga seotud riskidega. Seetõttu pidid ühispakkujad pakkumust esitades ette nägema, et hankija tasub neile esimese etapi tööde eest ühes osas ja alles siis, kui kõik esimese etapi tööd on tehtud ja vastu võetud, k.a juhul, kui pooled pikendavad hankelepingu täitmise tähtaega.  10 Eeltoodust tulenevalt ei olnud rakendusüksuse hinnangul hankelepingu punktides 3.3 ja 3.3.1 sätestatud maksetingimuste muutmine õiguspärane ka RHS § 123 lg 1 punkti 4 alusel. Kuivõrd hankija on hankelepingut oluliselt muutnud vastuolus RHS § 123 lõikega 1, on hankija sellega ühtlasi rikkunud ka RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, mille kohaselt peab hankija tegutsema riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt (punkt 1) ning kohtlema kõiki isikuid võrdselt (punkt 2). Hankija kehtestas riigihanke nr 225420 alusdokumendid, viis nende alusel läbi hankemenetluse ning sõlmis riigihanke alusdokumentide ja edukaks tunnistatud pakkumuse alusel hankelepingu. Rakendusüksus tuvastas, et hankelepingu täitmine on toimunud oluliselt teistsugustel tingimustel, kui hankija oli riigihanke alusdokumentides sätestanud. Kui hankija ei järgi enda kehtestatud tingimusi ja võimaldab hankelepingut täita riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustest oluliselt erinevatel tingimustel, rikub hankija sellega RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, sest ta ei tegutse läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt ning ei kohtle kõiki isikuid võrdselt. RHS § 3 punktis 1 kirjeldatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et riigihankest huvitatud ettevõtjad teaksid täpselt riigihanke tingimusi, et menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning pädevate asutuste poolt. RHS § 3 punktis 2 sätestatud isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et hankija ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat olukorda. Võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et samadel asjaoludel koheldakse isikuid ühtemoodi. Hankija on nii riigihankest huvitatud kui ka sellel osalenud ettevõtjaid kohelnud ebavõrdselt ja asetanud ühispakkujad soodsamasse olukorda, kui nad oleksid pidanud olema, sest hankija võimaldas neil hankelepingut täita riigihanke alusdokumentide koosseisu kuuluvas hankelepingu projekti punktides 3.3, 3.3.1 ja 4.1 kehtestatud tingimustest soodsamatel tingimustel, tekitas neile sellega eelisolukorra ja rikkus seeläbi ka RHS § 3 punktis 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtet. Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi menetluse hilisemas etapis pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist muutma või laiendama. Kokkuvõttes on rakendusüksus seisukohal, et hankija on rikkunud RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ning hankelepingu lisaga 1 tehtud muudatused on RHS § 123 lõiget 1 arvestades õigusvastased. Sellest tulenevalt ei ole toetuse saaja ja hankija täitnud STS § 26 lõikest 1 tulenevat kohustust järgida RHS-i. 1.4. Rikkumistele kohaldatav finantskorrektsiooni määr STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse toetuse vähendamiseks, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. STS § 46 lg 1 kohaselt, kui  11 finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatud ulatuses. Vastavalt ühendmääruse § 21 lõikele 1, kui STS § 46 lg 1 kohaselt ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele. Ühendmääruse § 228 kohaselt, kui hankemenetluses ilmneb ühendmääruse §-des 22-227 nimetamata RHS-i rikkumine, kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale ühendmääruse § 21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra, välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne. Rakendusüksus on seisukohal, et hankelepingu tähtaja pikendamine ja hankelepingus sätestatud maksetingimuste muutmine vastuolus RHS § 123 lõikes 1 sätestatuga ei ole formaalne RHS-i rikkumine, sest riigihankes nr 225420 oleks võinud osaleda rohkem pakkujaid ja/või riigihankes nr 225420 osalenud, kuid mitteedukad pakkujad oleksid võinud esitada teise sisuga pakkumused, kui nad oleksid teadnud, et hankelepingu täitmine toimub riigihanke alusdokumentides sätestatust oluliselt teistsugustel tingimustel. Seega esineb põhjendatud oht, et RHS § 123 lg 1 rikkumine võis kaasa tuua rahalise mõju, sest hankija oleks võinud hankelepingu sõlmida teise pakkujaga ja/või teise maksumusega pakkumuse alusel, kui ta oleks juba riigihanke alusdokumentides sätestanud hankelepingu täitmise tähtajaks viie kuu asemel seitse kuud ja teenuse eest tasumise kolmes osas. Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt ei ole riigihangete rikkumiste korral üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. Ühendmääruse muutmise eelnõu seletuskirja kohaselt tuleb ühendmääruse § 228 alusel asjakohase protsendimäära valikul lähtuda analoogia alusel samalaadse rikkumise korral kohaldatavast finantskorrektsiooni määrast, arvestades asjaolude kaalukuse ning nende menetluste eripära ja erireeglitega.1 Ühendmääruse § 227 lg 2 kohaselt kohaldatakse hankelepingule 25%-list finantskorrektsiooni määra, kui hankelepingu muutmise korral ei ole järgitud RHS § 123 lõiget 1 ja muudatuse väärtus on kuni 50% algse hankelepingu maksumusest. Rakendusüksuse hinnangul on otsuse 1 09.10.2020 jõustunud ühendmääruse muutmise eelnõu seletuskiri, lk 11. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/91b355fa-7522-4c05-bbdb-02d7a777b222  12 punktides 1.3.1 ja 1.3.2 käsitletud RHS-i rikkumiste puhul tegemist ühendmääruse § 227 lõikes 2 nimetatud analoogsete rikkumistega, sest rikutud on RHS § 123 lg 1, kuid erinevalt ühendmääruse §-s 227 sätestatust ei ole otsuse punktides 1.3.1 ja 1.3.2 kirjeldatud hankelepingu muudatustel kindlaks määratud rahalist väärtust. Seega peab rakendusüksus antud juhtumi puhul finantskorrektsiooni määra kohaldama ühendmääruse § 228 alusel ja kohaldatava finantskorrektsiooni määra valikul võtab rakendusüksus arvesse, et: 1) riigihange nr 225420 oli korraldanud avatud hankemenetlusena, milles osalemise vastu on ettevõtjatel hankelepingu maksumuse tõttu eeldatavalt suurem huvi kui näiteks lihthankemenetluses osalemise vastu. Seega oleks pakkujate ring võinud olla laiem, kui hankija oleks juba hankelepingu projektis ette näinud hankelepingu muutmise võimalused otsuse punktides 1.3.1 ja 1.3.2 kirjeldatud viisil; 2) otsuse punktides 1.3.1 ja 1.3.2 käsitletud RHS-i rikkumiste puhul on tegemist ühendmääruse § 227 lõikes 2 nimetatud analoogsete RHS-i rikkumistega, mille eest on ette nähtud 25%-lise finantskorrektsiooni määra kohaldamine; 3) hankelepingu tähtaja pikendamine ca 40% ulatuses ja maksetingimuste muutmine otsuse punktis 1.3.2 kirjeldatud viisil on mõlemad raske kaaluga RHS-i rikkumised, sest need avaldavad mõju pakkujate pakkumuste sisule - nende maksumusele ja kontseptsioonile ning seega ka hankemenetluse lõpptulemusele ehk sellele, kellega ja millise hinnaga hankelepingu oleks hankija pidanud sõlmima, kui ta oleks hankelepingu muutmise võimalused ette näinud juba riigihanke alusdokumentides. Eeltoodust tulenevalt peab rakendusüksus põhjendatuks ja proportsionaalseks kohaldada hankelepingule mõlema otsuse punktides 1.3.1 ja 1.3.2 nimetatud RHS-i rikkumise eest 25%- list finantskorrektsiooni määra. Ühendmääruse § 21 lg 3 kohaselt, kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra. Riigihankes nr 225420 on tuvastatud kaks rahalise mõjuga RHS-i rikkumist, millest mõlema RHS § 123 lg 1 rikkumise eest on finantskorrektsiooni määr 25%. Seega jääb kohaldatavaks finantskorrektsiooni määraks 25%. Kokkuvõttes kohaldab rakendusüksus hankelepingule finantskorrektsiooni määra 25% ja vähendab hankelepingu alusel tekkinud abikõlblikku kulu 25% võrra. 1.5. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine Toetuse saaja on riigihanke nr 225420 hankelepingu alusel tekkinud abikõlblikke kulusid kajastanud tegevuse nr 4 „Teavitustegevused“ raames kokku summas 116 751,73 eurot käibemaksuga. Riigihankega nr 225420 seotud kulude täpsem jaotus maksetaotluste kaupa on toodud alljärgnevas tabelis:  13 Maksetaotluse nr Abikõlblik summa Rikkumisega seotud summa 25% 72485 rida 30 24 517,86 6 129,47 72485 rida 33 14 932,14 3 733,04 75422 rida 31 77 301,73 19 325,43 Kokku 116 751,73 eurot 29 187,94 eurot Lähtudes otsuses tehtud järeldustest ja võttes aluseks ühendmääruse § 21 lg-d 1 ja 3 ning § 228 loeb rakendusüksus projekti tegevuse nr 4 „Teavitustegevused“ raames hankelepinguga seotud kuludest mitteabikõlblikuks 25% ehk 29 187,94 eurot (116 751,73*25%), millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus moodustab 24 809,75 eurot ja riiklik kaasfinantseering 4 378,19 eurot. STS § 46 lg 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal toetuse andmise tingimuste käskkirjas kehtivale proportsioonile. STS § 47 lg 2 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse on teinud rakendusüksus, vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet. Käskkirja lisa kohaselt on rakendusasutus Sotsiaalministeerium ja rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus. Seega vähendab Sotsiaalministeerium käesoleva finantskorrektsiooni otsuse alusel sotsiaalkaitseministri 28.05.2015 käskkirjaga nr 98 „Asendushoolduse kvaliteedi parandamine“ kinnitatud projekti abikõlblike kulude eelarvet tegevuses nr 4 „Teavitustegevused“ 29 187,94 euro võrra. 2. Toetuse saaja arvamus ja vastuväited otsuse eelnõu kohta Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõike 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 18.03.2022 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu ja andis võimaluse esitada selle kohta oma seisukoht hiljemalt 01.04.2022. Toetuse saaja edastas 01.04.2022 hankija seisukoha finantskorrektsiooni otsuse eelnõu kohta, milles hankija jääb oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja leiab, et RHS-i rikkumist ei ole toimunud. Hankija põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt. 2.1. Hankelepingu tähtaja pikendamine Hankija leiab, et hankelepingu tähtaja pikendamine oli õiguspärane, sest hankelepingu punkt 10.3 nägi ette võimaluse hankelepingu tähtaja pikendamiseks RHS § 123 lg 1 punkti 2 alusel. Hankija selgitas järgmist: „[p]akkuja on esitanud pakkumuses ajakava, millest nähtuvad tegevuste kestused. Muudatuse ulatus on sätestatud lepingu punktides 10.3.1 ja 10.3.2 – ajakava muudatus või lepingu tähtaja pikendamine on lubatud tegevuste osas, mis on piirangutest tulenevalt takistatud. Seega on ulatuseks ajakavas välja toodud tegevuste kestus,  14 mis olid takistatud. Muudatuse sisuks on tööde teostamise ajakava muutmine ja/või lepingu täitmise tähtaja pikendamine. Muudatuse kohaldamistingimused on koroonaviiruse puhangu ja leviku tõttu või muud inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise vajadusest tingitud põhjused.“ Rakendusüksus jääb oma seisukoha juurde, et hankelepingu punkti 10.3 regulatsioon ei vasta RHS § 123 lg 1 punktis 2 nõutud täpsusastmele ja seetõttu ei ole selle sätte alusel hankelepingu pikendamine õiguspärane (vt otsuse punkt 1.3.1). Rakendusüksus ei ole hankijale ette heitnud, et RHS § 123 lg 1 punkti 2 kohaldamiseks oleks hankelepingu punktis 10.3 reguleerimata või ebatäpselt sõnastatud muudatuse sisu. Rakendusüksus nõustub hankijaga, et muudatuse sisu on hankelepingu punktis 10.3 reguleeritud korrektselt, kuid puudu on muudatuse ulatus ja laialivalguvalt on sõnastatud muudatuse kohaldamistingimused. Hankija leiab, et hankelepingu punkti 10.3.2 kohaselt on muudatuse ulatus ajakavas välja toodud tegevuste kestus, mis olid piirangutest tulenevalt takistatud. Rakendusüksus selgitab, et ühispakkujate pakkumuses esitatud ja 08.02.2021 lepingupoolte poolt muudetud ajakavas on üksnes nimetatud hankelepingu täitmise raames läbi viidavad tegevused ja nende kestused. Nimetatud ajakava alusel ei ole võimalik selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt tegevuste aegu siduda Vabariigi Valitsuse COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vastu võetud korraldustega. Näiteks oletame, et hankelepingu ese on restoranis toitlustusteenuse pakkumine ja Vabariigi Valitsuse korraldusega keelati lepingu täitmise ajal toitlustusasutustes kohapeal söömine. Sellisel juhul saab öelda, et periood, mille jooksul oli Vabariigi Valitsuse korraldusega toitlustusasutustes kohapeal söömine keelatud, on aeg, mille osas oli lepinguga ette nähtud tegevus takistatud. Antud juhul on hankija rakendusüksusele üksnes selgitanud, et kehtisid Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirangud ja osade hankelepinguga ette nähtud tegevuste läbiviimine oli selle tõttu takistatud. See ei anna aga vastust küsimusele, miks oli õigustatud hankelepingu tähtaja pikendamine just kahe kuu võrra. Eeltoodust tulenevalt pöördus rakendusüksus 05.04.2022 veel kord hankija poole ja palus ajakava valguses selgitada, kuidas oli piirangute kehtivust arvestades hankelepingu tähtaja pikendamine proportsionaalne just kahe kuu võrra. Rakendusüksus selgitas hankijale, et ta ei ole ajakavas toodud tegevusi sidunud piirangute kehtivusega, ja palus hankijal seda teha. Hankija selgitas 08.04.2022 vastuses, et perioodil 11.03-16.05.2021 kehtisid Vabariigi Valitsuse poolt seatud piirangud ja seetõttu algas kampaania 17.05.2021. Vastuses nimetas hankija ühispakkujate ajakavas nimetatud tegevused, nende planeeritud läbiviimise aja vastavalt 08.02.2021 kinnitatud ajakavale ja tegeliku toimumise aja vastavalt hankelepingu lisaga 1 tehtud muudatusele. 08.04.2022 vastuses on hankija välja toonud, mis aja võrra osad tegevused edasi lükkusid ja millal nad tegelikult toimusid. Seejuures märkis hankija 01.04.2022 vastuses, et hankelepingu tähtaja pikendamine kahe kuu võrra oli lühem, kui valitsuse kehtestatud piirangute kestus. Hankija vastas 08.04.2022, et veebiklippide võtted lükati edasi nädalatele 16.-19. ehk perioodile 19.04-16.05.2021, kui piirangud veel kehtisid. Hankija selgitas, et tänu kiirtestide tegemise võimalusele olid võimalikud ka veebiklippide võtted ja muu seotud tegevus.  15 Rakendusüksusele jääb hankija 01.04.2022 ja 08.04.2022 selgituste valguses jätkuvalt arusaamatuks, miks lükkusid ajakavas nimetatud tegevused edasi just selle aja võrra, mille võrra nad edasi lükkusid, ja miks pikendati hankelepingut lõppkokkuvõttes kahe kuu võrra. Hankija juhtis 01.04.2022 vastuses rakendusüksuse tähelepanu asjaolule, et riigihanke korraldamise üheks üldpõhimõtteks on ka hankija rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine. Avalikkusele suunatud kampaania elluviimine piirangute tingimustes ei vastaks hankija arvates riigihanke korraldamise üldpõhimõttele hankija rahaliste vahendite säästlikku ja otstarbeka kasutamise osas. Rakendusüksus viitab Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2018 otsusele haldusasjas nr 3-18-657, mille punktis 14 on kohus selgitanud, et „[h]ankija rahaliste vahendite säästliku kasutamise eesmärk ei ole iseenesest kaalukam teistest riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest (nt läbipaistvus ja kontrollitavus ning võrdne kohtlemine). Seega ei saa hankelepingu õigusvastast pikendamist õigustada hankija rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise üldpõhimõttega. Hankija selgitas, et pidas hankelepingu muutmisel silmas ka Rahandusministeeriumi vastavaid suuniseid2 osas, milles hankelepingu muutmine on lubatav vastavalt eriolukorrast tulenevate piirangute kestusele. Rakendusüksus juhib hankija tähelepanu, et vaidlus taandub jällegi küsimusele, kuidas oli Vabariigi Valitsuse piiranguid arvestades õigustatud hankelepingu tähtaja pikendamine just kahe kuu võrra. Eelkõige arvestades, et hankelepingu täitmine oli osaliselt võimalik ka piirangute kehtivuse ajal ja hankija 08.04.2022 selgituse kohaselt olid veebiklippide võtted tänu kiirtestidele võimalikud ka piirangute ajal. Hankija on viidanud, et hankelepingus ette nähtud lepingu muutmise võimalus jõudis kehtivasse hankedirektiivi ja kehtivusse RHS-i Euroopa Kohtu kohtuotsuste nr C-454/06 pressetext Nachrichtenagentur ja nr C-496/99 Succhi di Frutta kaudu. Hankija selgitas 01.04.2022, et: [a]ntud Euroopa Kohtu lahendid on tehtud aastatel 2004 ja 2008 ehk ajal, kui koroonaviirust ei olnud olemas. Nimetatud lahendite kohaselt olid muudatused riigihanke tingimustes võimalikud juhul, kui need olid piisava detailsusega riigihanke alusdokumentides ette nähtud. Paljuski tänu nendele lahenditele on kujunenud hankedirektiivis ja selle kaudu ka RHS-is (§ 123 lõige 1 punkt 2) lepingu muutmise võimalus nii, et lepingu pooled näevad ette lepingu muutmise võimaluse selgelt ja ühemõtteliselt. Arvestades koroonaviiruse levikuga kaasnenud globaalset segadust, oli hankelepingu punkt 10.3 koroonaviiruse leviku olukorras selge ja ühemõtteline, mille alusel oli võimalik hankelepingut muuta.“. Nagu hankija oma selgituses välja tõi, on Euroopa Kohtu lahenditest nr C-454/06 Pressetext ja nr C-496/99 Succhi di Frutta tulenevad lepingu muutmise põhimõtted kehtivasse RHS-i juba üle võetud ja nendel lahenditel põhineb RHS § 123 lg 1 punkti 2 regulatsioon, kuid rakendusüksuse hinnangul ei vasta hankelepingu punkt 10.3 RHS § 123 lg 1 punktile 2. Rahandusministeeriumi suuniste3 kohaselt õigustas globaalne segadus, mille COVID-19 haiguse levik põhjustas, hankelepingute muutmist, sh hankelepingu tähtaja pikendamist, RHS § 123 lg 1 punkti 4 alusel, mitte punkti 2 alusel, ning seda vaid kuni 2020. aasta kevadeni sõlmitud hankelepingute suhtes. Peale pandeemiaga seotud eriolukorra kehtestamist sõlmitud hankelepingute puhul (nagu seda on ka riigihanke nr 225420 alusel sõlmitud hankeleping) ei saanud COVID-19 haiguse levikuga seotud piirangud enam olla hankijale ettenägematuks 2 Kättesaadav: https://www.rahandusministeerium.ee/et/hankelepingute-muutmine-ja-vaaramatu-joud 3 Ibid  16 asjaoluks. Seetõttu ei ole eespool viidatud Rahandusministeeriumi suunised antud juhul asjakohased. 2.2. Maksetingimuste muutmine hankelepingus Hankija selgitas hankelepingus sätestatud maksetingimuste muutmise kohta, et: „[t]ööde ülevõtmine osade kaupa ei muutnud hankelepingu üldist olemust, tegemist oli töövõtulepinguga kampaania teostamiseks, hankelepingu eseme ulatust ei laiendatud. Lepingus oli ette nähtud etapiti tasumine. Lepinguliste kohustuste vahekord ei muutunud pakkuja kasuks, kuivõrd hankija ei teostanud ettemaksu, mis oleks vastuolus riigi raamatupidamise põhimõtetega. Muudatus ei laiendanuks riigihankes osalejate ega vastavaks tunnistatud pakkumuste hulka, normaalstsenaariumis oleks töövõtjale teostatud esimene väljamakse täies ulatuses. Hankija juhib tähelepanu, et lepinguliste kohustuste vahekorra muutumine on defineeritud VÕS § 97 lg 1. Poolte kohustuste muutumine toimus töövõtja kahjuks – lepingujärgsed tööd olid olulises osas teostatud, ent asjaolude muutumine ei kuulunud töövõtja mõjusfääri.“ Rakendusüksus nõustub hankijaga, et kui on täidetud võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 97 sätestatud eeldused, võib kahjustatud lepingupool nõuda teiselt lepingupoolelt lepingu muutmist ja tugineda VÕS §-le 97 ka riigihankelepingutes. Samas ei nõustu rakendusüksus, et antud juhul oleks kahjustatud lepingupool (ühispakkujad) nõudnud hankijalt hankelepingus sätestatud maksetingimuste muutmist VÕS § 97 alusel ja isegi, kui ühispakkujad oleksid seda teinud, ei olnud täidetud VÕS §-s 97 sätestatud lepingu muutmise eeldused. VÕS § 97 lg 1 kohaselt võib kahjustatud lepingupool nõuda teiselt lepingupoolelt lepingu muutmist poolte kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks, kui pärast lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine, mistõttu ühe lepingupoole kohustuste täitmise kulud suurenevad oluliselt või teiselt lepingupoolelt lepinguga saadava väärtus väheneb oluliselt. Seega esiteks põhineb VÕS § 97 lg 1 rakendamine kahjustatud lepingupoole nõudel muuta lepingut, et taastada lepingupoolte kohustuste esialgne vahekord. Antud juhul ei ole ühispakkujad VÕS §-le 97 tuginenud ega selgitanud, et nende kohustuste täitmise kulud oleksid oluliselt suurenenud või hankijalt hankelepingu alusel saadava väärtus oleks oluliselt vähenenud. Hankija ei saa sellist otsust (et ühispakkujate kohustuste täitmise kulud oluliselt suurenevad või hankelepingu alusel saadava väärtus ühispakkujate seisukohalt oluliselt väheneb) teha ühispakkujate asemel. Ühispakkujad esitasid 26.03.2021 hankijale taotluse hankelepingus sätestatud tegevuste edasilükkamiseks tulenevalt COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks seatud piirangutest ja lisasid e-kirja lõppu järgmist: „Lisaks eelpooltoodule palume muuta ka projekti etapilise tasumise tingimusi, kuna kampaania ettevalmistustöödele ja läbiviimisele on tekkinud COVID-19 pandeemiaga seoses takistused. Tasumise etapiline muudatusettepanek on hinnapakkumise failis.“. Seega ei ole ühispakkujad väitnud, et lepinguliste kohustuste vahekord oleks lepingu sõlmimisega võrreldes oluliselt muutunud – et nende kohustuste täitmise kulud oleksid oluliselt suurenenud või et hankijalt hankelepinguga saadava väärtus oleks oluliselt vähenenud. Ühispakkujad on 26.03.2021 lihtsalt teinud hankijale ettepaneku  17 hankelepingus sätestatud maksetingimuste muutmiseks tulenevalt hankelepingu täitmise tähtaja pikendamisest. Teiseks saab VÕS § 97 lg 1 kohaselt kahjustatud lepingupool nõuda lepingu muutmist, kui pärast lepingu sõlmimist muutunud asjaolud toovad kaasa lepingupoolte kohustuste vahekorra olulise muutumise. VÕS § 97 lõikes 1 on selgitatud, et lepingupoolte kohustuste vahekord muutub oluliselt, kui ühe lepingupoole kohustuste täitmise kulud suurenevad oluliselt või teiselt lepingupoolelt lepinguga saadava väärtus väheneb oluliselt. Antud juhul ei ole ühispakkujad taotlenud hankija käest hankelepingu hinna muutmist. Hankelepingu hind jäi samaks. Järelikult ei saa asuda seisukohale, et ühispakkujate kohustuste täitmise kulud oleksid üldse suurenenud. Kuivõrd tegemist ei ole kestvuslepinguga ei saa jõuda ka järeldusele, et perioodil 12.01.2021 (hankelepingu sõlmimine) kuni 13.04.2021 (hankelepingu lisa 1 sõlmimine) oleks hankijalt hankelepinguga saadava (raha) väärtus oluliselt vähenenud. Kolmandaks võib VÕS § 97 lg 2 punkti 1 kohaselt kahjustatud lepingupool nõuda lepingu muutmist VÕS § 97 lõikes 1 nimetatud asjaoludel, kui kahjustatud lepingupool ei saanud lepingu sõlmimise ajal mõistlikult arvata, et asjaolud võivad muutuda. VÕS § 97 lg 1 kohaselt tuleb lepinguliste kohustuste vahekorra muutumist hinnata lepingu sõlmimise (mitte pakkumuse esitamise) aja seisuga. Hankeleping sõlmiti 12.01.2021, kui Vabariigi Valitsus oli juba kehtestanud teatud piirangud COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks. Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 redaktsioon4, mis kehtis 12.01.2021, sätestas juba piirangud üldkasutatavate ruumide täituvusele (kuni 50%), avalike ürituste korraldamise ajale ja osalejate arvule, kohustuse hoida avalikes siseruumides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad jne. Seega pidid ühispakkujad 12.01.2021 hankelepingut sõlmides mõistlikult arvama, et COVID-19 haiguse leviku olukord ei ole enam selline, nagu see oli pakkumuse esitamise ajal 04.11.2020, ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangud võivad hankelepingu täitmise ajal veelgi karmistuda. Seetõttu ei ole rakendusüksuse hinnangul täidetud VÕS § 97 lg 2 punktist 1 tulenev lepingu muutmise eeldus. Neljandaks võib VÕS § 97 lg 2 punkti 3 kohaselt kahjustatud lepingupool nõuda lepingu muutmist VÕS § 97 lõikes 1 nimetatud asjaoludel, kui asjaolude muutumise riisikot ei kanna seadusest või lepingust tulenevalt kahjustatud lepingupool. Rakendusüksus on otsuse punktis 1.3.2 selgitanud, et 04.11.2020 (pakkumuste esitamise tähtpäev) ei saa hankija enam COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks kehtestatavaid piiranguid pidada ettenägematuks asjaoluks RHS § 123 lg 1 punkti 4 tähenduses. Sarnaselt ei saa ka pakkuja 04.11.2020 ja ammugi mitte 12.01.2021, kui teatud piirangud juba kehtisid, tugineda Vabariigi Valitsuse piirangutele kui ettenägematule asjaolule. Nagu rakendusüksus otsuse punktis 1.3.2 mainis, olid ka ühispakkujad oma pakkumuses (lk 69) arvestanud võimalusega, et COVID-19 haigus võib hankelepingu täitmise ajal levida. Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks piirangute kehtestamise riisikot kannavad RHS-ist tulenevalt ühispakkujad. Seega asjaolu, et hankelepingu tähtaja pikendamise tõttu oleksid ühispakkujad hankelepingus ettenähtud tasu saanud hiljem, on ühispakkujate äririsk, mis ei saa õigustada maksetingimuste muutmist. 4 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/308012021002  18 Hankija on 01.04.2022 selgitanud, et tema arvates on asjakohatu ja kontekstist välja rebitud rakendusüksuse seisukoht viitega hankelepingu punktile 6.10.2, mille kohaselt on hankija väidetavalt jaatanud võimalust COVID-19 haiguse levikule ja sellega seotud võimalikele piirangutele ning sellega on välistatud lepingu muutmine ettenägematute asjaolude tõttu. Rakendusüksus jääb oma seisukoha juurde, et hankelepingu punktid 6.10.2 ja 10.3 viitavad sellele, et COVID-19 haiguse levikut ja sellest tulenevaid võimalikke piiranguid, mis piiravad inimeste koosviibimist, ei saa riigihanke nr 225420 alustamise aja seisuga (25.09.2020) pidada enam ettenägematuks asjaoluks RHS § 123 lg 1 punkti 4 tähenduses. Seda järeldust ei muuda asjaolu, et hankelepingu punkt 6.10.2 paikneb lepingu punktis pealkirjaga „Poolte vastutus ja vääramatu jõud“, sest oluline on hankelepingu punkti sõnastus, mitte selle paiknemine hankelepingus. Rahandusministeerium on selgitanud, et: „RHS § 123 kohane hankelepingu muutmine ei ole samastatav VÕS § 103 olukorraga, kus lepingupool ei saa vääramatu jõu tõttu oma lepingulisi kohustusi täita.“5. Küll aga võib lepingus konkretiseeritud vääramatu jõu mõiste välistada sellise sündmuse kui hoolsale hankijale ettenägematu asjaolu. Kuivõrd hankelepingu punktides 6.10.2 ja 10.3 oli hankija juba arvestatud võimalusega, et COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks võidakse hankelepingu täitmise ajal kehtestada piiranguid, mis hakkavad takistama lepingu täitmist, ei saa selliseid võimalikke piiranguid pidada hoolsale hankijale ettenägematuks asjaoluks, mis võimaldaksid hankelepingu muutmist RHS § 123 lg 1 punkti 4 alusel. Hankija on 01.04.2022 selgitanud, et ta ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet, sest samas olukorras oleks olnud iga teine pakkuja. Rakendusüksus leiab, et riigihankes nr 225420 osalemisest huvitatud ettevõtjad ei saanud riigihankele pakkumust tehes arvestada asjaoluga, et võimalik hankelepingu täitmise tähtaja pikendamine toob automaatselt kaasa ka hankelepingus sätestatud maksetingimuste muutmise. Kui riigihankes nr 225420 osalemisest huvitatud ettevõtjad oleksid pakkumust tehes teadnud, et hankelepingus sätestatud maksetingimusi võib muuta, oleksid nad võinud riigihankele esitada teistsuguse kontseptsiooni ja maksumusega pakkumuse, kuivõrd hankelepingu täitmine eeldas koostööd väga mitmete partneritega, kellele pidi tasuma edukas pakkuja. Eeltoodust tulenevalt on hankija maksetingimuste muutmisega rikkunud lisaks RHS § 123 lõikele 1 ka RHS § 3 punktis 2 sätestatud isikute võrdse kohtlemise põhimõtet. 2.3. Rikkumistele kohaldatav finantskorrektsiooni määr Hankija leidis, et rakendusüksuse kohaldatud finantskorrektsioon ei ole põhjendatud ja finantskorrektsiooni määrale RHS § 123 lg 1 rikkumisel analoogia kohaldamine vastavalt ühendmääruse § 227 lõikele 2 ei ole kohane, sest ühendmääruse § 227 lg 2 kohaldamise eelduseks on RHS § 123 lg 1 rikkumine, mille väärtus on kuni 50% hankelepingu maksumusest, kuid hankelepingu muudatused ei omanud väärtust. Rakendusüksus selgitab, et käesoleval juhul ei olegi finantskorrektsiooni kohaldamise õiguslikuks aluseks ühendmääruse § 227 lg 2, vaid ühendmääruse § 228. Kuid ühendmääruse § 228 alusel kohaldatava finantskorrektsiooni määra valikul peab rakendusüksus lähtuma 5 Kättesaadav: https://www.rahandusministeerium.ee/et/hankelepingute-muutmine-ja-vaaramatu-joud  19 Euroopa Komisjoni 14.05.2019 otsusest nr C(2019) 34526 ja ühendmääruse muutmise eelnõu seletuskirjast. Euroopa Komisjoni 14.05.2019 otsus nr C(2019) 3452 ei erista finantskorrektsiooni määra valikul hankelepingu muudatuse rahalist väärtust ja näeb ette kohaldatavaks finantskorrektsiooni määraks 25%, kui lepingus on tehtud muudatusi, mis ei ole kooskõlas direktiivi 2014/24/EL7 artikli 72 lõikega 1, mis on omakorda siseriiklikusse õigusesse üle võetud RHS § 123 lõikega 1. Ühendmääruse muutmise eelnõu seletuskirja kohaselt peab rakendusüksus § 228 alusel finantskorrektsiooni määra valikul lähtuma ühendmääruses analoogse RHS-i rikkumise eest ette nähtud finantskorrektsiooni määrast. Otsuse punktides 1.3.1 ja 1.3.2 kirjeldatud RHS-i rikkumistega analoogne rikkumine on sätestatud ühendmääruse § 227 lõikes 2, mille eest tuleb kohaldada 25%-list finantskorrektsiooni määra. Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et hankija selgitused, mis puudutavad hankelepingu lisaga 1 tehtud muudatusi, ei anna alust finantskorrektsiooni tegemisest loobumiseks ega finantskorrektsiooni määra vähendamiseks. 3. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 29 187,94 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus moodustab 24 809,75 eurot ja riiklik kaasfinantseering 4 378,19 eurot; 2. vähendada maksetaotlustes nr 72485 ja 75422 riigihankega nr 225420 seotud abikõlblikke kulusid 25% võrra ehk kokku summas 29 187,94 eurot; 3. vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 4 „Teavitustegevused“ mitteabikõlbliku kulu 29 187,94 euro võrra. Otsuse peale on õigus esitada vaie STS § 51, HMS § 71 lg 1 ja § 75 ning käskkirja lisa punkti 7.7.2 alusel Riigi Tugiteenuste Keskusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik sai otsusest teada või oleks pidanud teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams Toetuste rakendamise osakonna juhataja 6 Kättesaadav: https://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/informat/2014/GL_corrections_pp_irregularities_annex_E T.pdf 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24/EL, 26.02.2014, riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32014L0024  20 Otsuse koostaja: Kristel Kivijärv 663 1417 [email protected]  Sotsiaalministeerium [email protected] Kuupäev digitaalallkirjas nr 11.4-9 / 01699 Projekti „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ abikõlblike kulude eelarve vähendamine Riigi Tugiteenuste Keskus teavitab, et on projekti „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ (struktuuritoetuse registris projekti nr 2014-2020.2.02.002.01.15-0003; edaspidi projekt) raames: 1) 04.05.2022 teinud Sotsiaalministeeriumile finantskorrektsiooni otsuse nr 11.4-9/0428 (lisa 1), millega luges projekti mitteabikõlblikuks kuluks 29 187,94 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus moodustab 24 809,75 eurot ja riiklik kaasfinantseering 4 378,19 eurot; 2) 21.02.2022 teavitanud Sotsiaalministeeriumit (lisa 2), et tuvastas riigihangete seaduse § 30 lg 9 p 4 rikkumise riigihankes „Kujundusteenused“ (viitenumber 207909), mille tõttu luges projekti mitteabikõlblikuks kuluks 399,50 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus moodustab 339,58 eurot ja riiklik kaasfinantseering 59,92 eurot. Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 23 lg 4 alusel jättis Riigi Tugiteenuste Keskus selle rikkumise osas finantskorrektsiooni otsuse tegemata ja asendas toetuse muu riikliku finantseeringuga. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 47 lg 2 kohaselt peab Sotsiaalministeerium vastavalt Riigi Tugiteenuste Keskuse 04.05.2022 finantskorrektsiooni otsusele nr 11.4-9/0428 vähendama sotsiaalkaitseministri 28.05.2015 toetuse andmise tingimuste käskkirjaga nr 98 „Asendushoolduse kvaliteedi parandamine“ kinnitatud projekti abikõlblike kulude eelarvet. Samuti peab Sotsiaalministeerium projekti abikõlblike kulude eelarvet vähendama Riigi Tugiteenuste Keskuse 21.02.2022 teavituses toodud mitteabikõlbliku kulu 399,50 euro võrra. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mairi Uusen Riskijuhtimise ja järelevalve talituse juhataja Toetuste arendamise osakonna juhataja ülesannetes Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee Registrikood 70007340  2 Lisad: 1. Riigi Tugiteenuste Keskuse 04.05.2022 otsus nr 11.4-9/0428; 2. Riigi Tugiteenuste Keskuse 21.02.2022 teavitus Kristel Kivijärv 663 1417 [email protected] Saatja: <[email protected]> Saadetud: 04.07.2022 13:55 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: Dokumendi edastamine: 11.4-9/01699 Projekti „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ abikõlblike kulude Tere, Teile on saadetud Riigi Tugiteenuste Keskuse dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument 22.06.2022 nr 11.4-9 / 01699 Pealkiri: Projekti „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine abikõlblike kulude eelarve vähendamine Lugupidamisega Riigi Tugiteenuste Keskuse-post: tel: 663 8200 ________________________________ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist.This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message.