Sotsiaalministeerium
[email protected]
Maaeluministeerium
[email protected] 30.06.2022 nr 4-10/295
Lõppraporti edastamine,
Käesolevaga edastame Teile Eesti rahvastiku soolatarbimise uuringu lõppraporti.
Lugupidamisega,
(allkirjastatud digitaalselt)
Annika Veimer
direktor
Lisa: Eesti rahvastiku soolatarbimise uuringu lõppraport
Anu Aaspõllu 659 3986
[email protected]
Hiiu 42, 11619 Tallinn rg-kood 70006292 tel 659 3900
[email protected] tai.ee
Tervise Arengu Instituut
Eesti rahvastiku soola
tarbimise uuring
Lõppraport
Anu Aaspõllu
Diva Eensoo
Aleksei Põlajev
Marge Saamel
Juuni 2022
Tervise Arengu Instituudi missioon on olla teaduspõhiste tervislike valikute kujundaja.
Retsenseerinud: Hanna Alajõe
Täname koostöö eest: Külli Johanson, Elis Kaljuvee, Haidi Kanamäe, Ramon Nahkur, Sille
Pihlak, Mari Teesalu.
Käesoleva uuringu tellisid Sotsiaalministeerium ja Maaeluministeerium programmi
“Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ (RITA) kaks tegevuse raames.
Projekti on finantseerinud Eesti Teadusagentuur, Sotsiaalministeerium,
Maaeluministeerium ja Tervise Arengu Instituut projektide RITA 2/111(SOOL3) ja RITA2/129
(SOOL3) kaudu.
Väljaande andmete kasutamisel viidata allikale.
Soovitatav viide käesolevale väljaandele: Aaspõllu A, Eensoo D, Põlajev A, Saamel M. Eesti
rahvastiku soola tarbimise uuring. Lõppraport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2022.
Sisukord
Lühikokkuvõte ............................................................................................................................................................................5
Summary ....................................................................................................................................................................................... 7
Sissejuhatus ................................................................................................................................................................................. 9
1 Eesti rahvastiku soola tarbimise uuringu eesmärgid ................................................................................. 10
2 Uurimisülesanded ............................................................................................................................................................... 11
3 Valimi kirjeldus ja uurimismetoodika .................................................................................................................... 12
3.1 Kokkuvõte uuringu läbimise kohta ................................................................................................................... 13
3.2 Uurimismetoodika täpne kirjeldus ................................................................................................................... 15
4 Tulemused ..............................................................................................................................................................................16
4.1 Antropomeetrilised ja vererõhu näitajad ......................................................................................................16
4.2 Läbiviidud uuringud analüütide kaupa ........................................................................................................ 17
4.3 Üldist .................................................................................................................................................................................... 17
4.4 Naatrium ........................................................................................................................................................................... 17
4.4.1 Keedusool ja selle tarbimisega seotud rahvatervishoiu alased probleemid .............. 17
4.4.2 Reformuleerimine ............................................................................................................................................ 21
4.4.3 Võrdlus teiste riikidega ............................................................................................................................... 24
4.4.4 Naatriumi analüüsimise tulemused ................................................................................................... 25
4.4.5 Naatriumi kogus 24 tunni jooksul eritunud uriini ja ühekordse (spot) uriini alusel
29
4.5 Kaalium ............................................................................................................................................................................. 32
4.5.1 Kaalium ja selle tarbimisega seotud rahvatervishoiu alased probleemid ................... 32
4.5.2 Kaaliumi analüüsimise tulemused ....................................................................................................... 32
4.6 Jood .................................................................................................................................................................................... 34
4.6.1 Jood ja selle tarbimisega seotud rahvatervishoiu alased probleemid .......................... 34
4.6.2 Joodi analüüsimise tulemused ............................................................................................................... 35
4.7 Fluor .................................................................................................................................................................................... 36
4.7.1 Fluor ja selle tarbimisega seotud rahvatervishoiu alased probleemid .......................... 36
4.7.2 Fluori analüüsimise tulemused ..............................................................................................................38
4.8 Seleen................................................................................................................................................................................ 40
4.8.1 Seleen ja selle tarbimisega seotud rahvatervishoiu alased probleemid ..................... 40
4.8.2 Seleeni analüüsimise tulemused ......................................................................................................... 44
4.9 Kreatiniin ......................................................................................................................................................................... 47
4.10 Üldküsimustiku vastused ................................................................................................................................... 48
4.10.1 Üldandmed ........................................................................................................................................................ 48
4.10.2 Teadlikkus tasakaalustatud toitumise seisukohalt ................................................................... 51
4.10.3 Tervisekäitumine ............................................................................................................................................58
4.10.4 Terviseandmed .............................................................................................................................................. 60
4.10.5 Kehaline (füüsiline) aktiivsus ...................................................................................................................61
5 Andmetabelid ..................................................................................................................................................................... 64
5.1 Üldküsimustiku andmetabelid .......................................................................................................................... 64
3
5.2 Korrelatsioonide tabelid ......................................................................................................................................... 73
Kasutatud kirjandus .............................................................................................................................................................83
Lisa 1. Valimite kokkuvõte Rahvastikuregistrist piirkonna, maakonna, soo ja vanuse järgi .. 93
Lisa 2. Soolatarbimise pilootprojektis läbi viidud laborianalüüside meetodid ............................. 94
Lisa 3. Uuringu lõpetanud statistiliste territoriaalüksuste nomenklatuuri (NUTS*) järgi soo-
ja vanusepõhiselt ................................................................................................................................................................... 95
4
Lühikokkuvõte
Ülemaailmselt rõhutatakse vajadust soolatatarbimise kontrollimiseks ja vähendamiseks.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovituste kohaselt tuleks soola tarbimist järk-
järgult vähendada <5 grammini päevas, 10% vähendamisega aastas. Soola tarbimine erineb
piirkonniti ja eri riigid on tulnud välja omapoolsete algatustega. Eestis soolatarbimist
rahvastikupõhiselt uuritud ei ole, kuid soovituslikult ei tohiks soolatarbimine naistel ületada
5 grammi ja meestel 6 grammi päevas.
Eesti rahvastiku soola tarbimise uuringu läbiviimisel lähtuti WHO/PAHO protokollist [1].
Uriinist määrati keskmine naatriumi, kaaliumi, joodi, fluori ja seleeni sisaldus ning
vereseerumist seleenisisaldus. Samuti hinnati nende elementide saadavust 48 tunni
toidupäeviku alusel. Lisaks täitsid uuritavad üldküsimustiku ja mõõdeti uuritavate vererõhk,
pulsisagedus ning viidi läbi antropomeetrilised mõõtmised.
Uuringus osales 292 meest ja 306 naist, kokku 598 uuritavat. Uuritavate valimi
moodustamise eesmärk oli kaasata üle-eestiliselt uuritavad soopõhiselt neljas
vanuserühmas: 25‐34, 35‐44, 45‐54, 55‐64. Uuringus osalejatest 81% olid eestlased ja 19%
muust rahvusest, nendest 63% olid kõrgharidusega (bakalaureusekraadiga ja rakendusliku
kõrgharidusega 29%, magistrikraadiga 31%, doktorikraadiga 2%), mis osutab tõenäoliselt
(tervise)teadlikumate indiviidide suuremale huvile ja paremale nõustumisele uuringus
osaleda.
Uuringus osalenud mees oli keskmiselt 45 aastane, 180,9 cm pikk ja kehamassiga 89,8 kg,
keskmine kehamassiindeks (KMI) oli 27,4. Vererõhk oli 132/83 mm/Hg.
Uuringus osalenud naine oli keskmiselt 46 aastane, 166,6 cm pikk ja kehamassiga 72,0 kg,
keskmine kehamassiindeks oli 26,0. Vererõhk oli 118/79 mm/Hg.
Uuritavatest 18% suitsetas (20% meestest ja 15% naistest), nendest 71% tarvitas
tubakatooteid igapäevaselt. Alkoholitarbijaid oli 87% uuritavatest (90% meestest ja 84%
naistest). Nende hulgas oli kõige enam neid, kes tarvitasid alkoholi umbes 2-4 korral kuus.
Uuritavatest 41% ei olnud arsti poolt diagnoositud ühtegi pikaajalist või kroonilist haigust
või sümptomit. Diagnoositud haigustest või sümptomitest oli uuritavatel enim
diagnoositud kõrget vererõhku, kõrget kolesteroolitaset ja ülekaalulisust või rasvumist.
Uuringus 24h uriinist määratud Na alusel jäid NaCl arvutuslikud tarbitud kogused meestel
vahemikku 2,5 – 53,9 g, keskmiselt 12,2 g ja naistel 1,0 - 26 g, keskmiselt 8,1 g. Kui võtta aluseks
WHO soovituslikud kogused meestel <6 g päevas ja naistel <5 g päevas [2], olid kogused
93,5% meestel ja 85,3% naistel üle normi. Keskmiselt oli meestel 24h uriini Na järgi arvutatud
soola kogus 6 g soovitusest üle 6 g kõrgem ja naistel 5 g soovitusest üle 3 g kõrgem.
Toidupäeviku alusel tarbisid mehed keskmiselt 7,1 g ja naised 5,4 g soola, kusjuures
toidupäevikute alusel ületas normi 58,6% meestest ja 48,5% naistest.
Tarbitud soola kogused 24h uriini proovide alusel ületasid toidupäeviku alusel arvutatud
soola koguseid keskmiselt 3,9 g võrra ja ületasid soovituslikke koguseid nii meeste kui ka
naiste korral (vastavalt meestel 5,1 g ja naistel 2,7 g). Erinevus võib tulla sellest, et
toidupäeviku andmed ei ole uuritava poolt piisavalt täpselt sisestatud (toidu koguste
alahindamine, söömisel ja toiduvalmistamisel toidule lisatava soola koguse ebatäpne
hindamine, unustatud toidud jms) või toidu koostise andmebaasi [3] iseärasustest (paljude
retseptide koostises puudub sool).
Toidupäeviku andmete alusel olid uuritavate toidulaual peamisteks naatriumiallikateks
lihatooted, leiva- ja saiatooted, kalatooted, juustud ja kastmed.
Toidupäevikute alusel arvutatud kaaliumi kogused päevas olid keskmiselt nii naistel kui ka
meestel kõrgemad kui 24h uriinist mõõdetud kogused, kuid jäid nii toidupäevikute kui ka
24h uriini tulemuste alusel soovituslikku vahemikku 1,6-3,7 g. Ent 24h uriini alusel said
naised kaaliumi vähem, kui päevas soovitatud keskmine kogus.
Toidupäevikute alusel arvutatud joodi kogused päevas olid keskmiselt nii naistel kui ka
meestel madalamad kui 24h uriinist mõõdetud kogused, kuid jäid nii toidupäevikute kui ka
24h uriini tulemuste alusel soovituslikku vahemikku 70-600 µg.
Fluoriidi väärused 24h uriinist jäid meestel vahemikku 0,3 - 7,1 mg/d, keskmiselt 1,3 mg/d.
Fluoriidide kogused olid meestel oluliselt kõrgemad kui naistel, kuid võrreldes
fluoriidisisaldust kehamassi kohta, meeste ja naiste vahel olulist erinevust ei ilmnenud.
Uuringu alusel eristus 24h uriinist määratud fluoriidi sisalduse põhjal kõrgeimate fluoriidi
näitajate poolest kõige selgemini Pärnu maakond.
Tarbitud seleeni kogused olid toidupäeviku alusel meestel vahemikus 15 - 220 µg päevas,
keskmiselt 73 µg ja naistel vahemikus 11 - 129 µg päevas, keskmiselt 53 µg. Toidupäevikute
andmetel said uuritavad päevas keskmiselt rohkem seleeni, kui uriini alusel arvutatult,
samas on toidugruppides seleeni sisaldused väga varieeruvad. Kõikide tarbitud toiduainete
korral ei pruugi seleeni sisaldused NutriData andmebaasis kajastada tegelikke koguseid,
millest võib olla tingitud ka üksikindiviidide ülimalt kõrged seleeni näitajad uriinist
määratuna.
Seleeni keskmised väärtused seerumist (meestel 86 µg/l ja naistel 87 µg/l) jäid normi
piiridesse ja osutavad seleenitaseme tõusule võrreldes Eestis varasemalt läbiviidud
uuringute tulemustega: 75 μg/l [4] ja 85 μg/l [5].
24h jooksul eritunud Na koguse võrdlemiseks ühekordse uriiniga kasutati erinevaid
algoritme, mis võtavad arvesse ka täiendavaid parameetreid, nagu näiteks kreatiniini ja
kaaliumi sisaldus, sugu, kehamass, vanus. Kõige tugevama korrelatsiooniga algoritmi alusel
arvutati nii naiste kui ka meeste jaoks kalibreerimiskoefitsiendid vastava mudeli alusel
ööpäevase NaCl koguse ennustamiseks grammides, mis võib olla kasulikuks alternatiiviks
Na tarbimise jälgimiseks Eesti rahvastikus populatsioonipõhiselt, kuid selle kasutamine ei
ole soovitatav üksikisiku tasandil soola tarbimise hindamiseks.
Kokkuvõttes ületas soola tarbimine soovituslikke koguseid nii naistel kui meestel.
Kuna ülemäärane soola tarbimine koos ülekaalulisusega on üheks kõrgvererõhu
riskiteguriks, tuleb elanikkonna hulgas jätkata terviseedenduslikku tööd, mis hõlmaks
tasakaalustatud toitumise edendamise kõrval tööd ka kehalise aktiivsuse tõstmiseks,
alkoholitarbimise ja suitsetamise vähendamiseks ning vaimse tervise tugevdamiseks.
Üheks tõhusaks viisiks rahvastiku soola/naatriumi tarbimise vähendamiseks on
naatriumisisalduse vähendamine sagedamini tarbitavates toitudes, sh toiduainete
reformuleerimine koos teabe kogumise jätkamise ja võrdlemisega varasemalt kogutud
teabega. Oluline on vähendada soolasisalduse erinevusi sarnaste toodete vahel.
Eestis tuleb regulaarselt läbi viia toitumisuuringuid, sh bioproovide analüüsimist soola
tarbimise olukorra ja trendide hindamiseks rahvastikus.
6
Summary
Globally, the need to control and reduce salt consumption is being emphasized. According
to the recommendations of the World Health Organization (WHO), salt intake should be
gradually reduced to <5 grams per day with a 10% reduction per year. Salt consumption
varies from region to region and different countries have come up with their own initiatives.
Salt consumption in Estonia has not been studied on a population basis, but it is
recommended that salt consumption should not exceed 5 grams per day for women and
6 grams per day for men.
The Salt consumption study in the Estonian population was based on the WHO/PAHO
protocol [1]. Mean sodium, potassium, iodine, fluorine and selenium in the urine samples
and serum selenium were determined. The intake of these elements was also assessed on
the bases of a 48-hour food diary. In addition, subjects completed a questionnaire and
measurements of subjects' blood pressure, heart rate, and anthropometric parameters
were performed.
A total of 598 subjects, 292 men and 306 women, participated in the study. The aim of
recruitment was to include participants by gender in four age groups: 25-34, 35-44, 45-54,
55-64. 81% of the participants in the study were Estonians and 19% of other nationalities,
63% of them had higher education (29% with a bachelor's degree and applied higher
education, 31% with a master's degree, 2% with PhD degree), which probably indicates a
greater interest and acceptance to participate in the study by (health)conscious
individuals.
The average male in the study was 45 years old, 180.9 cm tall and weighed 89.8 kg, and
had a mean body mass index (BMI) of 27.4. The average blood pressure was 132/83 mm/Hg.
The average woman in the study was 46 years old, 166.6 cm tall and weighed 72.0 kg, with
a mean body mass index of 26.0. The average blood pressure was 118/79 mm/Hg.
18% of the participants smoked (20% of men and 15% of women), of whom 71% used tobacco
products daily. Alcohol users accounted for 87% of the respondents (90% of men and 84%
of women, with the highest proportion of those using alcohol about 2-4 times a month).
41% of subjects had not been diagnosed with any long-term or chronic disease or
symptoms by a physician. Of the diagnosed diseases or symptoms, high blood pressure,
high cholesterol, and overweight or obesity were the most frequently diagnosed
conditions.
The consumed amounts of NaCl calculated on the bases of excreted Na over 24h urine,
ranged from 2.5 to 53.9 g for men, on average 12.2 g, and from 1.0 to 26 g for women, on
average 8.1 g. Based on the WHO recommendations of <6 g/day for men and <5 g/day for
women [2], the levels were above normal in 93.5% of men and 85.3% of women. On average,
the amount of salt calculated based on 24-hour urine Na was more than 6 g higher in men
than recommended and more than 3 g higher in women.
According to the 48h-food recall, men consumed an average of 7.1 g and women 5.4 g of
salt, whereas according to the food diary, 58.6% of men and 48.5% of women exceeded the
norm.
Estimated salt consumption based on 24-hour urine samples exceeded the amount of salt
calculated from the 48h-food recall by an average of 3.9 g and exceeded the
recommended amounts for both men and women (5.1 g for men and 2.7 g for women,
respectively). The difference may arise from that the data in the food diary are not entered
accurately enough by the participant (underestimation of food quantities, inaccurate
estimation of the amount of salt added to food during cooking and eating, forgotten foods
etc.) or the incompleteness of the formation in the food composition database [3] (many
recipes do not contain salt).
7
According to the 48h-food diary, the main sources of sodium were meat products, bread
products, fish products, cheese, and sauces.
The average daily potassium amounts calculated from food diaries were higher than from
the 24-hour urine in both women and men but were within the recommended range of
1.6-3.7 g based on both food diary and 24-hour urine results. However, women obtained
less than the recommended daily average potassium on a 24-hour urine basis.
The daily amounts of iodine calculated on the basis of food diaries were on average lower
than measured from the 24h urine in both women and men, however the amounts
remained within the recommended range of 70-600 µg based on the results of both food
diaries and 24h urine.
Fluoride values from 24-hour urine samples ranged from 0.3 to 7.1 mg/d in men, with an
average of 1.3 mg/d. Fluoride levels were significantly higher in men than in women, but
there was no significant difference between men and women when body mass index was
considered. Based on the study, Pärnu county differed in terms of the highest fluoride
content determined from the 24h urine.
According to the food diary, the selenium consumption ranged from 15 to 220 µg per day
for men, average 73 µg and from 11 to 129 µg per day for women, average 53 µg. According
to food diaries, study subjects received, on average, more selenium per day than based on
urine, however selenium levels vary widely across food groups. For all foods consumed, the
selenium amounts in the NutriData database may not reflect the actual amounts, which
may be related to the extremely high levels of selenium determined from the individual
urine samples in the study.
The mean serum selenium values (86 µg/l in men and 87 µg/l in females) remained within
the normal range and indicate an increase in selenium levels compared to previous
studies in Estonia: 75 μg/l [4] and 85 μg/l [5].
Different algorithms were used to compare the amount of Na excreted over 24h with spot
urine Na, considering additional parameters such as creatinine and potassium content,
gender, body weight, age. Based on the algorithm with the strongest correlation,
calibration coefficients were calculated for both women and men to predict the daily
amount of consumed NaCl in grams based on the respective model, which may be a useful
alternative for monitoring Na consumption in the Estonian population on the population
level, but its use is not recommended on an individual level.
In summary, the salt intake exceeded the recommended amounts/levels for both women
and men.
As an excessive salt intake combined with obesity is a one of the risk factors for high blood
pressure, the health promotion among the population groups needs to be continued and
supported, including not only promoting a healthy diet but also increasing possibilities for
physical activity, reducing alcohol consumption and smoking, as well as strengthening the
mental health.
One of the effective ways to reduce the salt/sodium intake on the population level is to
reduce the sodium content in foods that are consumed more often, including by
reformulating food products, and constantly monitoring the outcome considering the
information collected earlier. It is important to reduce the differences in salt content within
similar food groups.
Nutrition surveys must be conducted regularly in Estonia, including the analysis of
biological samples to assess the situation and trends in salt consumption in the
population.
8
Sissejuhatus
Teadusuuringud (epidemioloogilised, kliinilised ja loomkatsed) osutavad üha enam, et
naatriumi liigne tarbimine toidu ja joogiga seostub vererõhu tõusuga ja seega kõrgema
riskiga südame-veresoonkonna ja neeruhaiguste kujunemiseks. Kui normaalse või
kõrgenenud vererõhuga isikud vähendavad soola tarbimist, võib vererõhu tõusu vältida,
kõrgenevat vererõhku paremini kontrolli all hoida, tuhandeid surmi ennetada ja alandada
oluliselt nende haiguste ravimisega seotud tervishoiukulusid. Enamik
kardiovaskulaarsetest surmadest leiab aset normaalse vererõhu ülemise piiri lähedal,
tasemel, mida käesoleval ajal ravimitega edukalt ravida ei saa.
Kogu maailmas on muutunud oluliseks soolatatarbimise kontrollimine ja vähendamine.
Maailma Terviseorganisatsiooni soovituste kohaselt tuleks soola tarbimist järk-järgult
vähendada <5 grammini päevas, 10% vähendamisega aastas. Teisalt on soola tarbimine
piirkonniti väga erinev ja eri riigid on tulnud välja omapoolsete algatustega. Näiteks
Suurbritannia on võtnud eesmärgiks vähendada soolatarbimist 9,5 grammilt 6 grammini
päevas, Iirimaa 10 grammilt 6 grammini päevas, Prantsusmaa 8,5 grammilt kuni 8 grammini
päevas, Soomes naistel 8 grammilt 6 grammini päevas ja meestel 10 grammilt 7 grammini
päevas.
Rahvastiku soolatarbimise hindamist on võimalik läbi viia nö kaudsete või otseste
meetodite kaudu. Kaudsed meetodid hõlmavad hindamist toidupäevikute täitmise ja
sagedusküsitluste alusel. Otsesed meetodid hõlmavad hindamist biomarkerite
analüüsimise kaudu, kus nn kuldstandardiks on 24 tunni jooksul kogutud uriinist Na
määramine. Kuna 24 tunni uriini kogumine on tülikas, on rakendatud ka ühekordse,
eelkõige pärastlõunal kogutud uriiniproovi analüüsi ning välja on pakutud erinevaid
algoritme nende analüüsitulemuste teisendamiseks. Ent usaldusväärsemate tulemuste
saamise eelduseks on siiski esmalt 24 tunni uriiniproovidest eritunud Na määramine. Eestis
ei ole varasemalt soolatarbimist rahvastikupõhiselt biomarkerite analüüsimise kaudu
uuritud, kuid soovituslikult ei tohiks soolatarbimine naistel ületada Eestis 5 grammi ja
meestel 6 grammi päevas. Eesti rahvastiku toitumisuuringu kohaselt on 24 tunni
toitumispäevikute alusel soola tarbimist hinnatud, kuid need tulemused ei kajasta
tõenäoliselt tegelikku soolatarbimist, kuna ei võta arvesse reaalselt toitlustusasutustes või
kodumajapidamistes toitudele lisatud soola koguseid.
Uuringu eesmärgiks oli selgitada välja Eesti rahvastiku keskmine soola tarbimise tase ja
peamised soola allikad, võrrelda saadud tulemusi teiste riikide andmetega ning pakkuda
välja tõenduspõhised meetmed soola tarbimise vähendamiseks. Arusaamad liigse
soolatarbimisega seotud mõjude kohta annavad alust tõhustada tegevusi vähendamaks
toitumisega seotud terviseriske ning nendest tulenevaid tervishoiukulusid, ent eesmärgiks
on igakülgselt säilitada juurdepääs täisväärtuslikule toidule, sealhulgas toetada
tasakaalustatud ja tervislikku toitumist. Inimeste soolatarbimist hinnati WHO/PAHO
protokolli (küsimustike täitmine ja biomarkerite analüüs) ning toidupäevikute alusel. Lisaks
naatriumile analüüsiti bioproovidest ka teiste tervise seisukohalt oluliste elementide
sisaldust, nagu kaalium, jood, fluor ja seleen. Need on aluseks sekkumiste kavandamisele
Eestis ja vajadustele vastavate meetmete rakendamiseks nii tarbijate kui ka
tootjate/turustajate tasemel, sealhulgas toodete reformuleerimiskavade koostamiseks.
9
1 Eesti rahvastiku soola tarbimise
uuringu eesmärgid
Uuringu peamine eesmärk on selgitada välja Eesti rahvastiku keskmine soola tarbimise tase
ja peamised soola allikad, võrrelda saadud tulemusi teiste riikide sarnaste andmetega ning
pakkuda välja tõenduspõhised meetmed soola tarbimise vähendamiseks.
Lisaks soolatarbimise indikaatorina kasutatavale naatriumile analüüsitakse uriiniproovidest
ka kaaliumi, millel on samuti oluline osa südame- ja veresoonkonnahaiguste riski
vähendamisel ning naatriumi kahjuliku mõju tasakaalustamisel. Lisaks kaaliumile on
eesmärgiks mõõta uriiniproovidest ka joodi, fluori ja seleeni sisaldus ning seerumist seleeni
sisaldus.
Käesoleva uuringu käigus on eesmärgiks ka arendada ja testida uriiniproovide
kogumismetoodikaid, et tulevikus võimaldada lihtsamate ja kulutõhusamate metoodikate
rakendamist (nt uriini kogumist 24 tunni asemel ühekordsest uriinist).
Samuti selgitatakse välja, millised on teistes riikides rakendatud soola tarbimise
vähendamisele suunatud tegevused. Uuringu lõpptulemusel saadud teabe põhjal tekib
võimalus kavandada sekkumisi soola tarbimise vähendamiseks toetudes Eesti olukorrale ja
vajadustele.
10
2 Uurimisülesanded
1. Selgitamaks välja soola tarbimise tase Eestis rahvastiku põhiselt, tuleb viia läbi Eesti
rahvastikule esinduslik vanuse- ja soopõhine soola tarbimise uuring võttes aluseks
WHO/PAHO protokolli [1] või samaväärne ja sealjuures:
• Lisaks naatriumile tuleb kogutud uriiniproovidest määrata ka kaalium, kreatiniin ja
jood ning fluoriid ja seleen;
• Võrdlemaks 24 tunni uriini tulemusi ühekordse uriiniga, kogutakse paralleelselt
vähemalt 100 uuritavalt ühekordne (mitte hommikune) uriin, et määrata võrdluseks
naatriumi, kaaliumi ja kreatiniini tase ka selles;
• Lisaks 24 tunni uriiniproovidele kogutakse kõigilt osalejatelt vähemalt 48 tunni
toitumise andmed kahel järjestikusel päeval, alustades 24 tunni uriiniproovi
kogumisele eelnevast hommikust;
• Kõikide uuritavate kohta kogutakse antropomeetriliste mõõtmiste tulemused
(vähemalt pikkus ja kaal, eelistatavalt ka vöö- ja puusaümbermõõt), pulsisageduse
ja vererõhu väärtused, mis võimaldavad tulemusi põhjalikumalt analüüsida
arvestades erinevate faktorite mõju;
• Kõikide uuritavate kohta kogutakse täiendavad põhjendatud taustaandmed:
sotsiaal-demograafilised andmed, tervisekäitumist (tubaka ja alkoholi tarvitamine,
füüsiline aktiivsus ja teadlikkus tasakaalustatud toitumise seisukohalt) ja -seisundit
(kroonilised haigused, ravimite tarvitamine) kajastavad andmed;
2. Uuringus kogutud andmeid Eesti elanike soolatarbimise tasemest tuleb kõrvutada
teiste riikide vastavate tulemustega;
3. Uuringu käigus tuleb koostada rahvusvahelise teadus- ja tõenduspõhise kirjanduse
baasil ülevaade mujal riikides tarvitusele võetud soola tarvitamise vähendamise
meetmetest;
4. Vastavalt Eesti soolatarbimise andmetele ning rahvusvahelisele kogemusele pakutakse
välja võimalikud riiklikud sekkumistegevused soola tarvitamise vähendamiseks
vastavalt Eesti oludele.
11
3 Valimi kirjeldus ja uurimismetoodika
Projekti läbiviimiseks võeti uuritavate värbamiseks Eesti eri piirkondadest 3 valimit
Rahvastikuregistrist (Lisa 1).
I väljavõte Rahvastikuregistrist – 4796 isikut (väljastatud 21.12.2020)
II väljavõte Rahvastikuregistrist – 6093 isikut (väljastatud 22.10.2021)
III väljavõte Rahvastikuregistrist – 9673 isikut (väljastatud 22.02.2022)
Valimi moodustamise eesmärk oli kaasata üle-eestiliselt uuritavad soopõhiselt neljas
vanuserühmas: 25‐34, 35‐44, 45‐54, 55‐64 (Lisa 1).
Vastavalt WHO/PAHO protokollile [1] oli uuringusse valimise välistusteks rasedus ning
kroonilised haigused nagu neerupuudulikkus ja maksahaigused, samuti diureetikumide
tarvitamine.
Uuritavatele saadeti uuringus osalemise elektroonne kutse (e-kiri) LimeSurvey keskkonna
kaudu ja nõustumise korral täiendavad juhised. Uuringus osalemine oli vabatahtlik. Osaleja
allkirjastas uuringus osalemise nõusoleku vormi. Uuringuandmete töötlemine toimus
vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja osaleja kohta kogutud andmeid avalikustatakse
ainult isikustamata kujul.
Uuringuplaani on kooskõlastanud Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomitee
(uuring nr 2180; otsus nr 613; 21.01.2021)
Kokkuvõte uuritavate värbamisest on toodud Tabelis 1. Suurimaks probleemiks osutus
uuritavate kaasamine uuringusse. Uuringu käigus ilmnes, et uuringus osaleda nõustujate
hulk osutus prognoositust oluliselt madalamaks. Keeldumise põhjuseid oli erinevaid - ei ole
huvitatud, ei ole aega, ei sobi tervise tõttu, liiga keeruline uuring, ei saa tööpäeviti minna
proove andma, COVIDi kartus, rahvusvaheline olukord ja selle mõjud jne. Väga suureks
osutus ka kutsutute hulk, kes üldse kutsele ei vastanud, ei reageerinud korduvatele
kirjalikele ja suulistele meeldetuletustele, lubasid osaleda, kuid ei teinud seda või loobusid
osalemast.
Tabel 1. Uuritavate värbamise kokkuvõte
Välja saadetud esmakutsete arv 19029
Esialgselt jaatava vastuse andnud inimeste arv 1172
Mittetöötavate e-posti aadresside arv 1156
Eitava vastuse andnud inimeste arv 2061
Mittevastanute arv 14640
Esialgselt jaatava vastuse andnute protsent 6,16%
Oma otsusest (Osaleda/Mitte osaleda) teada andnute protsent 16,99%
Paberkandjal saadetud kutsete arv (LimeSurveyst kõrvaldatud inimestele, 773
kelle e-maili aadress ei tööta ja täiendavalt vanuserüma 55-64 kuuluvatele
inimestele)
Paberkutse alusel nõustujate arv 10
Paberkutse alusel keeldujate arv 23
Paberkutsete saatmise ebaõnnestumine (kutse tuli tagasi: postkast täis, 13
aadress ei ole kättesaadav, pole postkasti)
Paberkutsete alusel nõustujate protsent 1,29%
Inimeste arv, kellele saadeti proovivõtuvahendid ja juhised 706
Inimeste arv, kellele saadeti ühekordse keskjoa uriini proovivõtuanum 113
12
Inimeste arv, kes kogus ühekordse keskjoa uriini 98
Uuringust loobujate arv pärast esialgse jaatava vastuse andmist (muuhulgas 289
osalemist välistavate seisundite tõttu)
Uuringust eemaldatute arv pärast esialgse jaatava vastuse andmist (ei olnud 295
kättesaadavad korduvate helistamiste ja/või e-kirjade kaudu saadetud
meeldetuletustele)
Uuringu lõpetanute arv (kõik uuringutulemused on olemas ja kontrollitud, 598
vastused saadetud uuritavatele)
Uuringu osalusprotsent 3,1%
3.1 Kokkuvõte uuringu läbimise kohta
Üldküsimustiku täitsid 629 osalejat, kellest 309 olid mehed ja 320 naised. Toidupäevikut
kahel järjestikusel päeval pidas 598 uuritavat, vähemalt ühel päeval 602 uuritavat. Kõik
antropomeetrilised ja vererõhu mõõtmised on läbi viidud ning bioproovid kogutud ja
analüüsimiseks esitatud 598 uuritava korral (sh 292 meest ja 306 naist). Uuringu lõpetas 598
uuritavat (Tabel 2, Lisa 3). Tabelis 3 on toodud vastajate arvud taustaandmete, soo ja
vanuserühmade järgi. Ühekordse keskjoa uriini kogus ja esitas analüüsimiseks 98 uuritavat
(sh 61 meest ja 37 naist; kokku saadeti proovivõtuanum 113 uuritavale) (Tabel 1).
Tabel 2. Uuringu lõpetanute jaotus soo- ja vanusrühmade järgi
Sugu Vanuserühm Eesmärk Uuringu Lõpetanute protsent eesmärgist
lõpetanud (täisarvudes)
Mehed 25-34 79 79 100
35-44 78 67 86
45-54 75 75 100
55-64 69 70 101
Naised 25-34 71 67 94
35-44 72 66 92
45-54 75 86 115
55-64 81 88 109
KOKKU 600 598 100
13
Tabel 3. Vastajate arv taustaandmete, soo ja vanuserühmade järgi
Mehed Naised Kokku
Vanuserühm Vanuserühm
25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku 25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku
Perekonnaseis
Elab kooselus 59 63 61 61 244 56 55 61 52 224 468
Ei ela kooselus 22 8 18 16 64 14 13 29 40 96 160
Leibkonna suurus
Elab üksi 20 6 12 16 54 11 7 16 29 63 117
2-3 inimest 43 25 33 54 155 49 21 51 58 179 334
≥4 inimest 18 40 34 7 99 10 40 23 5 78 177
Rahvus
Eestlane 66 57 67 59 249 59 52 75 72 258 507
Mitte-Eestlane 15 14 12 18 59 11 16 15 20 62 121
Elupiirkond
Kesk-Eesti 3 6 6 4 19 5 2 12 9 28 47
Kirde-Eesti 12 4 7 10 33 9 7 10 15 41 74
Lõuna-Eesti 20 19 14 24 77 15 16 22 16 69 146
Lääne-Eesti 11 7 13 8 39 8 5 8 10 31 70
Põhja-Eesti 35 36 39 31 141 33 38 38 42 151 292
Haridus
Põhiharidus 3 1 0 0 4 3 0 0 0 3 7
Keskharidus 16 11 14 15 56 4 7 8 9 28 84
Kutseharidus1 6 2 7 3 18 2 1 1 2 6 24
2
Kutseharidus 10 13 16 21 60 7 15 17 20 59 119
3
Kõrgharidus 23 24 15 13 75 26 24 36 21 107 182
Magistrikraad 20 16 26 24 86 26 19 27 39 111 197
Doktorikraad 3 4 1 1 9 2 2 1 1 6 15
Majanduslik aktiivsus
Töötav 73 68 74 65 280 62 61 82 79 284 564
Töötu 3 3 5 2 13 2 4 6 2 14 27
Üliõpilane 2 0 0 1 3 3 1 0 1 5 8
Tasustamata
lapsehoolduspuhkusel 1 0 0 0 1 2 1 1 0 4 5
Kodune (mittetöötav) 2 0 0 3 5 1 1 1 1 4 9
Pensionär 0 0 0 6 6 0 0 0 9 9 15
Leibkonnaliime keskmine netosissetulek
Alla 100 euro 0 1 0 0 1 0 0 0 0 0 1
101-200 eurot 1 1 1 0 3 0 1 1 1 3 6
201-300 eurot 2 2 2 2 8 1 3 0 0 4 12
301-500 eurot 3 0 3 10 16 1 9 12 7 29 45
501-1000 eurot 12 22 9 19 62 15 17 27 31 90 152
1001-1500 eurot 21 11 16 26 74 11 9 24 25 69 143
1501-2000 eurot 15 10 12 9 46 21 5 5 14 45 91
2001-3000 eurot 17 10 14 7 48 12 13 10 10 45 93
Üle 3001 euro 8 13 14 2 37 7 4 5 2 18 55
Ei tea 2 1 8 2 13 2 7 6 2 17 30
1
Kutseharidus (põhihariduse baasil), 2 kutseharidus (keskhariduse baasil), 3 Kõrgharidus (bakalaureusekraad, rakenduslik
kõrgharidus
14
3.2 Uurimismetoodika täpne kirjeldus
Uuringus osalejad kodeeriti ja analüüsides kasutati ainult kodeeritud andmeid.
Uuringu käigus koguti uuritavatelt vere- ja uriiniproovid, paluti täita 48 tunni jooksul
toidupäevikut ning täita üldküsimustik (taustaandmed, tarbimisharjumused, kehaline
aktiivsus).
Uriiniproovide kogumiseks saadeti osalejatele proovivõtunõud koos proovide kogumise
juhistega. Uriinikogumise nõud märgistati eelnevalt uuritava koodiga. Lisaks oli anumale
märgitud uuritava sünniaeg ja sugu ning kantud väljad proovivõtmise kuupäeva ja kellaaja
märkimiseks. Verevõtupunkt sai info uuritava soo ja sünniaasta kohta, mis oli vajalik
analüüsitulemuste referentsväärtuse hindamiseks.
Kõik osalejad pidid koguma 24 tunni uriiniproovi ja valimisse sattumisel keskjoa uriini.
Osaleja pöördus pärast uriiniproovide kogumist SYNLABi verevõtupunkti, kus andis
kogutud uriiniproovi(d) üle. Verevõtupunktis mõõdeti osaleja pikkus, taljeümbermõõt,
puusaümbermõõt ning kehamass. Samuti mõõdeti osaleja vererõhk (süstoolne ja
diastoolne) ning pulsisagedus. Meditsiinitöötaja võttis osalejalt vastavasse katsutisse
veenivereproovi.
Uuritava seisupikkus mõõdeti stadiomeetri Tanita HR 001 abil, millel on vertikaalne
mõõtelaud, jalus ja liikuv pealaud. Ümbermõõte mõõdeti mitteveniva (Seca 201)
mõõdulindiga. Kehamass mõõdeti elektroonilise kaaluga Seca 878, alates 14.02.2022
kaaludega KERN MFB 150K100505 või Tanita HD 365. Pikkus, kaal ning vöö- ja
puusaümbermõõt mõõdeti täpsusega üks koht peale koma.
Vererõhk ja pulsisagedus mõõdeti automaatse õlavarre vererõhuaparaadiga Omron M3
Comfort (HEM-7134-E).
Osalejad täitsid elektroonselt (sh veebipõhiselt) või paberkandjal üldküsimustiku ja pidasid
toidupäevikut 48 tunni jooksul tarbitud toitude ja jookide kohta. Toidupäevikute ja
üldküsimustike andmed kanti NutriData toitumisuuringute küsitlusprogrammi.
Osalejad pidid üles kirjutama ka kõik protokollist kõrvalekalded (nt kui 24 tunni uriini
kogumisel jäi mingi osaproov lisamata).
Vereproovist (seerumist) määrati seleenisisaldus.
24 tunni uriinist määrati järgmised näitajad: naatriumi (Na), kaaliumi (K), fluoriidi (F), joodi
(I), kreatiniini ja seleeni (Se) sisaldus.
Keskjoa uriinist määrati naatriumi-, kaaliumi- ja kreatiniinisisaldus.
Bioproovide analüüs telliti lepingupartnerilt SYNLAB. Analüütide määramismeetodid on
toodud Lisas 2.
Verevõtupunktis kogutud andmed ja analüüsitulemused edastati Tervise Arengu
Instituudile elektroonselt läbi vastava turvalise veebipõhise lahenduse.
Uuringus osalejatele edastati teave nende analüüsitulemuste kohta krüpteerituna e-kirja
teel või tähitud postiga. Uuringus osaleja võis pöörduda konsultatsiooni saamiseks oma
perearsti poole, uuringu läbiviijad ei võtnud endale kohustust uuringus osalejaid nende
tervisenäitajate osas konsulteerida.
15
4 Tulemused
4.1 Antropomeetrilised ja vererõhu näitajad
Uuringus osalenud mees oli keskmiselt 45 aastane, 180,9 cm pikk ja kehamassiga 89,8 kg,
keskmine kehamassiindeks (KMI) oli 27,4. Keskmine taljeümbermõõt oli 96,7 cm ja
puusaümbermõõt 105,3 cm ning talje- ja puusaümbermõõdu suhe 0,9. Vererõhk oli 132 / 83
mm/Hg, pulss 71 lööki minutis (Tabel 4).
Uuringus osalenud naine oli keskmiselt 46 aastane, 166,6 cm pikk ja kehamassiga 72,0 kg,
keskmine kehamassiindeks oli 26,0. Keskmine taljeümbermõõt oli 84,1 cm ja
puusaümbermõõt 103,6 cm ning talje- ja puusaümbermõõdu suhe oli 0,8. Vererõhk oli 118 /
79 mm/Hg, pulss 76 lööki minutis (Tabel 4).
Tabelis 4 toodud tulemustest nähtub, et KMI suureneb vanusega nii naistel kui ka meestel
ja on meestel kokkuvõttes keskmiselt kõrgem kui naistel (vastavalt 27,4 vs 26,0, p<0,001). Nii
meeste kui ka naiste keskmised KMI väärtused ületavad normväärtuse piiri (24,9), mis viitab
ülekaalulisusele uuritavate hulgas. Samuti tõusevad vanusega nii naistel kui ka meestel
vererõhunäitajad (süstoolne ja diastoolne vererõhk), mis on meestel kokkuvõttes
keskmiselt kõrgemad kui naistel, vastavalt süstoolne vererõhk 132 vs 118 ja diastoolne
vererõhk 83 vs 79, mõlemal juhul p<0,001.
Tabel 4. Antropomeetriliste ja vererõhu näitajate andmete keskmised väärtused koos
standardhälvetega vanuserühmade ja sugude järgi
Referents- Sugu, valimi Vanuserühm
väärtused suurus 25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku
28,0 27,4
Mehed, n=291 25,5 (4,2) 27,7 (5,0) 28,7 (5)
(4,4) (4,8)
Kehamassiindeks, 26,5 28,2 26,0
Naised, n=307 23,4 (4,5)** 24,9 (4,8)**
keskmine (SD) 18,5-24,9 (6,2) (5,6) (5,6)***
97,7 102,7 96,7
Mehed, n=289 90,2 (10,5) 97,0 (13,6)
<102 (10,8) (14,0) (13,0)
Taljeümbermõõt, 75,6 80,8 85,6 91,0 84,1
Naised, n=307
keskmine (SD), [cm] <88 (10,1)*** (12,0)*** (14,0)*** (13,1)*** (13,7)***
Talje- ja puusa <1 Mehed, n=284 0,9 (0,1) 0,9 (0,1) 0,9 (0,1) 1,0 (0,1) 0,9 (0,1)
ümbermõõdu suhe, 0,8 0,8 0,8
Naised, n=306 0,8 (0,1)*** 0,8 (0,1)***
keskmine (SD) <0,8 (0,1)*** (0,1)*** (0,1)***
Süstoolne vererõhk, Mehed, n=291 127 (12) 131 (12) 133 (13) 137 (17) 132 (14)
keskmine (SD), 118 128 118
Naised, n=307 111 (10)*** 113 (10)***
[mm/Hg] <140 1 (12)*** (17)*** (15)***
Diastoolne vererõhk, Mehed, n=291 78 (8) 82 (9) 84 (9) 87 (11) 83 (10)
keskmine (SD), 79 79
Naised, n=307 75 (8) 77 (8)*** 83 (10)*
[mm/Hg] <90 1 (10)*** (10)***
* p<0,05, ** p<0,01, *** p<0,001, statistiliselt oluline erinevus vastava vanuserühma meestest
1
Ravijuhend, Täiskasvanute kõrgvererõhktõve käsitlus esmatasandil, RJ-I/1.2-2019. Tallinn: Eesti Haigekassa, Ravijuhendite
nõukoda; 2019. www.ravijuhend.ee.
Tabelis 5 on toodud antropomeetriliste ja vererõhu näitajate tulemused uuritavate
osakaalude kaupa. KMI oli normi piires 32,3% meestel ja 49,5% naistel, üle normi oli see
väärtus 67,7% meestel ja 46,9% naistel. Talje – ja puusaümbermõõdu suhe oli normi piires
87% meestel ja 48,4% naistel, üle normi oli see 13,0% meestel ja 51,6% naistel. Süstoolne
vererõhk oli üle normi 25,4% meestel ja 7,5% naistel, diastoolne vastavalt 22% meestel ja
14,7% naistel.
16
Tabel 5. Antropomeetriliste ja vererõhu näitajate tulemused uuritavate osakaalude kaupa
Sugu, Alla normi (%) Norm (%) Üle normi (%)
Referentsväärtused valimi
suurus Mees Naine Mees Naine Mees Naine
Mehed,
n=291
Kehamassiindeks 18,5-24,9 0 3,6 32,3 49,5 67,7 46,9
Naised,
n=307
Mehed,
<102 cm
n=289
Taljeümbermõõt - - 68,5 64,8 31,5 35,2
Naised,
<88 cm
n=307
Mehed,
<1
Talje- ja puusa n=284
- - 87,0 48,4 13,0 51,6
ümbermõõdu suhe Naised,
<0,8
n=306
Mehed,
n=291
Süstoolne vererõhk <140 mm/Hg 1 - - 74,6 92,5 25,4 7,5
Naised,
n=307
Mehed,
Diastoolne n=291
<90 mm/Hg 1 - - 78,0 85,3 22,0 14,7
vererõhk Naised,
n=307
1
Ravijuhend, Täiskasvanute kõrgvererõhktõve käsitlus esmatasandil, RJ-I/1.2-2019. Tallinn: Eesti Haigekassa, Ravijuhendite
nõukoda; 2019. www.ravijuhend.ee.
4.2 Läbiviidud uuringud analüütide kaupa
4.3 Üldist
Allpool tabelites toodud uriini ja seerumi referentsväärtuste aluseks on teenuse pakkuja
(SYNLAB) poolt kasutatavad vahemikud ning toidust saadavate mineraalainete soovituslike
koguste allikaks Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015 ja Maailma Terviseorganisatsiooni
soovitused [6, 7].
24h uriini kogus oli vahemikus 280 – 4200 ml, keskmiselt 1830 ml.
4.4 Naatrium
4.4.1 Keedusool ja selle tarbimisega seotud rahvatervishoiu alased
probleemid
Keedusool ehk naatriumkloriid (NaCl) on inimese organismi peamiseks naatriumi (Na)
allikaks.
Sool on traditsiooniline säilitusaine ning pärsib isegi madalates kontsentratsioonides
mikroorganismide ja mõnede patogeenide arengut.
17
Liigne soola tarbimine viitab tasakaalustamata toitumisele, mis koos teiste ebatervislike
eluviisidega nagu liigne alkoholi tarvitamine, suitsetamine ja vähene liikumisaktiivsus, on
oluliseks riskiks mittenakkuslike haiguste kujunemisel, näiteks südame- ja veresoonkonna
haigused (SVH), diabeet, vähk ja kroonilised hingamisteede haigused [2, 3, 6, 9].
Hinnanguliselt sureb igal aastal ülemaailmselt kõrge soola/naatriumi tarbimise tõttu 3
miljonit inimest [10]. Seoses liigse soola tarbimisega on kogu maailmas SVH-st enim uuritud
kõrgvererõhktõbe. Eurostat andmebaasi [11] 2018. a andmete põhjal ilmneb, et Eesti
kõrgvererõhktõve suremuskordaja 100 000 elaniku kohta on Euroopa maades kõige
kõrgem (22,64) (Joonis 1). Kõrgeima suremusega riikide hulka kuuluvad veel Rumeenia
(19,78), Bulgaaria (15,21), Serbia (12,86), Ungari (12,66) ning Läti (11,04). Neid riike iseloomustab
madalam sotsiaal-majanduslik (SM) taust kui näiteks Rootsis, kus hüpertensiooni
suremuskordaja on 1,27. Uuringutulemused näitavad olulist seost SM tausta ja normikohase
vererõhu saavutamise vahel [12]. Joonisel 1 toodud kõige kõrgemate kõrgvererõhktõve
suremuskordajaga riikides on teadaolevalt ka soola tarbimine kõrge (Eestis ja Lätis vastavalt
10 ja 7,1 [13] ning Bulgaarias 12 g päevas [14]). Samuti on teada, et mehed tarbivad soola
rohkem kui naised, näiteks Rumeenias vastavalt 12,5 vs 10,2 g [13] ja Ungaris 11,2 vs 9,6 g
päevas [8]. Samas tuleb igal riigil ise olemasolevate teadmiste ja uuenevate andmete põhjal
ülemäärasest soola tarbimisest tulenevaid riske hinnata ja ennetustegevust suunata.
Joonis 1. Kõrgvererõhktõve suremuskordajad 100 000 elaniku kohta Euroopa maades 2018. a
(Prantsusmaa kohta on esitatud 2016. a andmed) [11]
Üldlevinud seisukoha kohaselt on soola ülemäärane tarbimine seotud kõrgema vererõhuga
ning see seos tugevneb vanusega, aga samas sõltub ka soost [2, 15]. Ülemäärase
soolatarbimise seost on näidatud ka südameataki ja insuldiga [7]. Kui keedusoola
liigtarvitamine kestab ja inimesel on geneetiline eelsoodumus kõrgvererõhktõvele (nt
suguvõsas on esinenud kõrgvererõhktõbe), siis NaCl liigtarvitamine tõstab
kõrgvererõhktõve kujunemise riski [6]. Samas on näidatud, et keedusoola piiramise kasu on
selgemini ilmnenud uuritavatel, kelle menüüs on toidurasvade, köögiviljade, puuviljade ja
marjade tarbimine allpool optimaalset ning vähem nende indiviidide seas, kes juba toitusid
kooskõlas üldiste toitumissoovitustega [6]. Kõrgenenud vererõhu ja ka kõrgvererõhktõve
korral soovitatakse korrigeerida eluviisi, sh vähendada soola tarbimist [16, 17].
Brasiilias läbiviidud uuringus hinnati soola/naatriumi vähendamise mõju suremusele ja
SVH-ga seotud kuludele. Igal aastal põhjustavad südame-veresoonkonna haigustest
tingitud enneaegsed surmad Brasiilia tervishoiusüsteemile kahju üle 84 miljoni USA dollari
ja 827 miljonit USA dollarit tööviljakuse languse tõttu. Uuringus leiti, et 46 651 surma oleks
saanud ära hoida, kui elanikkond tarbiks keskmiselt 2 g naatriumi (5 g soola) päevas [18].
Aastal 1997 läbiviidud uuringu kohaselt tarbisid Eestis nii mehed kui naised soola keskmiselt
u 10 g päevas [13], 2014 aastal läbi viidud Eesti rahvastiku toitumise uuringu (RTU) kohaselt
tarbisid mehed soola keskmiselt 6,5 g ja naised 4,5 g päevas [19]. Paar aastat hiljem,
soolauuringu (SU) pilootprojektis, saadi 126 täiskasvanud uuritava toidupäeviku andmete
põhjal analoogne tulemus, 5,2 g päevas [5]. Eestis toidupäevikute ja küsimustike põhjal
18
tehtud uuringud, nagu Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring [20] ja
longituudne Eesti laste isiksuse, käitumise ja tervise uuring (ELIKTU) [21] näitavad küll
elanikkonna toitumisharjumuste tervislikumaks muutumist (aastatega vähem soola
kasutamist raporteerijate hulk suureneb; puu- ja köögiviljade tarbimine tõuseb), ent samas
rasvunud (KMI≥30) elanike osakaal on kasvamas, mis on samuti kõrgvererõhktõve üheks
oluliseks riskiteguriks [16, 17]. Kuigi teatud elanikkonna rühmad teevad tervislikumaid
valikud toitumises, osutab rasvunute osakaalu tõus ja ülemäärane soola tarbimine
kõrgvererõhktõve riskiteguritena olulisele probleemile rahvatervishoius. Seetõttu on vaja
kõrgvererõhktõve ennetamiseks teha elanikkonna hulgas tõhusamat ja mitmekesisemat
terviseedenduslikku tööd, mis hõlmaks tasakaalustatud toitumise edendamise kõrval tööd
ka kehalise aktiivsuse tõstmiseks, alkoholitarbimise ja suitsetamise vähendamiseks ning
vaimse tervise tugevdamiseks. Toitumisuuringute ja aju funktsioonide uuringute põhjal on
alust arvata, et liigne soola tarbimine võib samuti mõjutada aju neurokeemilisi protsesse ja
seeläbi ka käitumist ning vaimse tervise näitajaid [22, 23].
Tuginedes teaduspõhistele andmetele, osundavad mittenakkuslike haiguste, sh
kõrgvererõhktõve ennetamise poliitika soovitused [24] ühe meetmena soola (NaCl)
tarbimise kontrollimise vajadusele kogu rahvastikus [2, 3, 6, 7, 14, 15, 25‒29].
WHO soovitab täiskasvanutel mittenakkuslike haiguste riski vähendamiseks vähendada
naatriumi tarbimist tasemeni <2 g päevas (soola vastavalt <5 g päevas) [7].
Eesti toitumissoovituste kohaselt soovitatakse rahvastiku soola tarbimist piirata
täiskasvanutel kuni 6 g päevas (Na kuni 2,4 g päevas) [6]. Hinnanguliselt on Na
minimaalseks tarbimiskoguseks kehtestatud 575 mg päevas, mis vastab ligikaudu 1,5 g
soolale, arvestades erinevate kehalise aktiivsuse tasemete ning kliimaga [6].
Mittenakkuslike haiguste ennetamiseks ja kontrollimiseks on WHO liikmesriigid võtnud
eesmärgiks vähendada aastaks 2025 elanikkonna keskmist soola/naatriumi tarbimist 30%
võrra [2, 3, 26, 27, 30], kuid maailm ei suuda tänaste teadmiste valguses seda eesmärki
selleks tähtajaks saavutada [31].
Soola vähendamine võib omakorda suurendada toidu mikrobioloogilise saastumise ohtu,
mistõttu on vaja nõuetekohast riski hindamist ja juhtimist [32].
Paljudes kõrge sissetulekuga riikides ning üha enam ka madala ja keskmise sissetulekuga
riikides saadakse märkimisväärne osa toidus leiduvast soolast/naatriumist valmistoidust,
nagu teraviljatooted (sh leib), liha- ja piimatooted [33].
Eestis läbiviidud teadusuuringutes on seni hinnatud soola tarbimist toiduintervjuude
põhjal. Samas toiduintervjuude põhjal soola tarbimise hindamine ei kajasta tegelikku soola
tarbimist, kuna kasutatavas toidu koostise andmebaasis osades toiduretseptides soola
sisaldust ei kajastu ning inimesed kipuvad valesti hindama ja raporteerima toidule
juurdelisatavat soola. Täpseim meetod tarbitud soola hindamiseks on 24h uriiniproovist Na
määramise meetod, mille järgi arvutatakse tarbitud soola kogus päevas [1].
WHO Euroopa regioonis soola vähendamise võrgustiku (WHO Action Network on Salt
Reduction in the Population in the European Region (ESAN)) kohtumisel 2019.a Bernis
tõdeti rahvusvahelise koostöö jätkamise vajalikkust informatsiooni ja kogemuste
vahetamiseks, et suunata soolatarbimise vähendamise protsessi [8]. Uudse lähenemisena
võeti suund soola tarbimise vähendamisele väljaspool kodu söödud toidus [8].
Soolatarbimise vähendamise meetmetest on välja toodud viis kõige olulisemat: 1) andmete
kogumine, 2) peamiste toidukategooriate kehtestamine võrdluste läbiviimiseks, 3)
reformuleerimine ehk toidu koostise parandamine (soola, suhkru ja küllastunud rasvade
sisalduse vähendamine toitude koostises), 4) üldine tarbijate ja tootjate teadlikkuse
tõstmine ning 5) seire ja hindamine [13, 27, 29].
• Andmete kogumise meetme all mõeldakse riikides süsteemse, tõenduspõhise
lähenemise loomise vajadust, mille eelduseks on analüüsitavate ja hinnatavate
andmete olemasolu [13, 27, 29]. Koguda tuleks andmeid soola tarbimise ja selle mõjude
19
kohta, mis on sisendiks seire ja hindamise meetmele ning tarbijate ja tootjate
teadlikkuse tõstmise meetmele. Samuti tuleks koguda andmeid toiduainete ja
toidugruppide soolasisalduse kohta, mis on sisendiks järgmistele meetmetele, nagu
peamiste toidukategooriate kehtestamine ja reformuleerimine. Eestis on teave
soola/naatriumi tarbimise kohta puudulik – milline on elanikkonna hulgas tegelik
soola/naatriumi tarbimine, kuidas on see seotud kõrge vererõhuga, kuidas seda seost
mõjutavad teised näitajad nagu sugu, vanus, kaaliumi tarbimine, päevane toiduenergia,
antropomeetrilised-, vereseerumi kardiovaskulaarse riski näitajad (triglütseriidid,
kolesterool, HDL-kolesterool, LDL-kolesterool) jms. Samuti vajavad uuendamist andmed
toiduvalikute ja toitumise vastavuse kohta toitumissoovitustele.
Andmed soola/naatriumi sisalduse kohta toiduainetes on vajalikud tarbimise jälgimiseks,
peamiste soola/naatriumi allikate väljaselgitamiseks toidus, algtasemete
kindlaksmääramiseks, sobivate piiride või sihtmärkide seadmiseks ja edusammude
jälgimiseks. Eestis koguti 2018. a andmeid toitude toitumisalase teabe kohta (sh ka
soolasisalduse), kus andmete kogumine tugines toidupakendi märgistusele [34].
Toitumisalase teabe kohta käivate andmete kogumist on plaanis jätkata.
Võimaluse korral on müügiandmed olulised enim müüdud toodete tuvastamiseks ja
vähendamiste üldise mõju hindamiseks. Rahvastikupõhised andmed tarbimise kohta on
samuti olulised, kuid enamik riike tarbib soola/naatriumit tunduvalt üle soovitatud koguste,
mistõttu ei tohiks riigid meetmete rakendamisega oodata.
Seega, andmete kogumise meetme ning ka seire ja hindamise meetmete rakendamiseks
tuleks Eestis regulaarselt läbi viia toitumisuuringuid, sh bioproovide analüüsimist, et
hinnata soola tarbimise olukorda ja trende rahvastikus.
• Meede peamiste toidukategooriate kehtestamine soola tarbimise vähendamiseks
teeb ettepaneku koondada tegevused piiratud arvul toidukategooriatele, keskendudes
riiklikes kavades vähemalt viiele. Valikut soovitatakse teha pakutud 12 kategooria (leib,
lihatooted, juustud, valmistoidud, supid, hommikuhelbed, kalatooted, krõpsud ja
soolased suupisted, cateringi tooted, toitlustusasutuste toidud, kastmed-vürtsid-
maitseained, kartulitooted) või nende alamkategooriate hulgast. Ettepanek on
alandada toidukategooriates soolasisaldust 16% nelja aasta jooksul (4% aastas),
vähendades erinevusi sarnaste toodete vahel. Kui ühes toidukategoorias on juba väga
vähe soola, soovitatakse valida teine kategooria. Soovitatav on eelistada
toidukategooriaid, mis tavaliselt esindavad keskmise toitumise peamisi soola allikaid [13,
27, 29]. Toitude soolasisalduse kohta info esitamist reguleeriti Eestis esmakordselt
Vabariigi Valitsuse 19. detsembril 2003.a vastu võetud määrusega nr 324 [35], alates
2014.a lähtutakse Euroopa Liidu õigusaktist [36]. Eestis 2018. a läbiviidud pakendipõhise
soola teabe analüüsist selgus, et rikkalikud Na allikad, milles soola oli ≥1,2 g/100 g ja <2 g
soola/100 g toote kohta, on Eestis toodetud lihatoodetest grillvorstid, hakklihast tooted,
maitsestatud lihad, süldid, võileivamäärded ja pasteedid; juustudest hallitusjuustud ja
suitsujuustud; eriti kõrge soolasisaldusega (≥2 g soola/100 g toote kohta) olid uuritud
toidugruppides keeduvorstid, viinerid, sardellid, lihast snäkid, salaamid, suitsutatud liha-
ja tapasaaduste tooted. Samuti selgus, et uuritud toidugruppides varieerus soola
sisaldus grupisiseselt üsna suures ulatuses, mis osutab reaalsetele võimalustele soola
sisalduse vähendamiseks [34]. Toidu koostise tervist toetavamaks muutmise vajalikkuse
suhtes toidutootjate teadlikkuse tõstmine, toidu pakendi esikülje toitumisalase teabe
märgisüsteemi kasutuselevõtt (nt Nutri-Score) ja tarbija üha kasvav nõudlus tervist
toetavate toodete järgi peaksid mõjutama toidutootjaid tootma madalama
soolasisaldusega tooteid. Võrdlusalustes toidukategooriates soola vähendamise
protsessi monitoorimiseks ja hindamiseks tuleks soola sisaldust regulaarselt analüüsida
vähemalt pakendipõhiselt. Kui ühes võrdlusaluses toidukategoorias on juba eesmärk
täidetud, saab võrdlusaluseks kehtestada uue toidukategooria. Selline monitoorimine ja
hindamine annab sisendi reformuleerimise läbiviimiseks.
• Reformuleerimine ehk toidu koostise parandamine. Reformuleerimise poliitikatel on
oluline roll tasakaalustatud, tervisliku ja jätkusuutliku toitumise tagamises. See on suur
20
väljakutse eelkõige toiduainetetööstusele oma toodetes soolasisalduse (naatriumi),
samuti lisatud suhkrute, küllastunud rasvhapete ja energia vähendamisel ning toodete
koostise tervist toetavamaks muutmisel [3, 13, 28‒30, 37, 38]. Maailma
Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel (Global database on the implementation of
Nutrition Actions, (GINA) on 119 riigil poliitikad, strateegiad ja plaanid toidu
reformuleerimiseks. Üha enam keskendutakse toidu reformuleerimisprogrammide
rakendamisele, eriti soola/naatriumi vähendamisele [39]. Reformuleerimine on olnud
tasakaalustatud toitumise saavutamise meetmena aktuaalne juba üle kümne aasta.
Erinevaid praktikaid ja kogemusi on tutvustatud rahvusvahelistel foorumitel. Samas on
ilmne vajadus vähemalt Euroopa regioonis ühtlustada regulatsioone ja tegevusi, et
toidutootjad ja -pakkujad saaksid toimida sarnases õigus- ja kultuuriruumis [8].
• Üldine tarbijate ja tootjate teadlikkuse tõstmine on iga riigi vastutusala; tarbijate
teadlikkuse tõusuga suureneb nõudlus tervist toetavamate toodete järele;
toidutootjatega läbirääkimistesse tervist toetavate toodete tootmiseks tuleb kaasata
valitsusvälised organisatsioonid, toiduainetööstuse esindajad, meedia ja
tervishoiusektor [13, 29, 27]. Eestis on toitumis- ja toidusoovituste teadlikkuse tõstmisel
keskne roll Tervise Arengu Instituudil (TAI). Näiteks TAI kampaania "Soola pane kahvliga"
(2010-2013, 2015) eesmärgiks oli suunata ja õpetada sihtrühma lugema ning võrdlema
tootepakendeid, et vähendada valmistoodetest saadava soola tarbimist. Veel on TAI
välja andnud infomaterjali “Sool” (2019) laiema elanikkonna seas teavitustöö tegemiseks.
Viimastel aastatel on TAI kampaaniad suunatud tervisliku toitumise põhimõtetest
arusaamise suurendamisele tervikuna, mis hõlmab ka pakendi lugemise ja parema
valiku tegemise oskust. Elanikkonna hulgas on tõusmas huvi tasakaalustatud toitumise
vastu. Samuti on tõusmas tervist toetava toidu pakkumise huvi toidutootjate ja
toitlustuskohtade pidajate hulgas tervist toetava toidu nõudluse suurenemisel.
Toidukohtades ja toidutootjate poolt pakutavate toitude soolasisalduse vähendamise
teadlikkuse tõstmisel võiks motivaatorina rakendada tunnustamist [8], mis võtaks
arvesse teaduspõhist tasakaalustatud toitumis- ja toidusoovitusi. Korralduslikuks
eeskujuks on näiteks tunnustuste konkursid “Tunnustatud Eesti toit”, “Eesti parim
toiduaine” (https://toiduliit.ee/tegevused/parim) vms. Nii tarbijate, toidutootjate kui
toitlustuskohtade pidajate teadlikkuse tõstmisel ja oskuste arendamisel on võimalikuks
täiendavaks ressursiks veel toidublogijad oma postitustega sotsiaalmeedias, keda saaks
kaasata teaduspõhise info edastamisel, mh madala soolasisaldusega toitude
valmistamisel ja tutvustamisel.
• Seire ja hindamise käigus tuleb jälgida reformuleerimise ja üldise teadlikkuse tõstmise
protsessi ning hinnata elanikkonna tegelikku soola tarbimist. Seire ja hindamise viisid
tuleb valida vastavalt olukorrale; seire meetodid hõlmavad toidutootjate aruandlust,
toiduainete soolasisalduse jälgimist, tarbijate teadlikkuse taseme ja tegeliku käitumise
muutusi ajas, tarbimisandmete jälgimist ning soola tarbimise mõõtmist naatriumi
eritumise uuringute kaudu [13, 27, 29]. Seire ja hindamise tulemused on aluseks
toiduainetööstusega koostöös normide ja regulatsioonide väljatöötamisel.
Näiteks võib tuua ka Ungari, kus on kehtestatud rahvatervise tootemaks, mis on tõstnud
elanike tervisealase kirjaoskuse taset ja samas toonud märkimisväärset tulu; nn soolamaksu
puhul on oluline täpsustada, et see põhineb mis tahes naatriumisoolal (sealhulgas
naatriumfosfaat ja naatriumglutamaat) [8].
4.4.2 Reformuleerimine
Reformuleerimine mõjutab toiduvalikuid, toitainete tarbimist ja seeläbi terviseseisundit.
Üldiselt inimesed aktsepteerivad, ostavad ja tarbivad reformuleeritud tooteid. Eelkõige
peaksid tarbijad tähelepanu pöörama toodetele, mille soolasisaldust on vähendatud.
Uuringud Euroopas ja USAs on osutanud soola tarbimise vähenemisele pärast
reformuleerimist, langusega elanikkonna hulgas 0,57 g võrra [40].
21
Toidu reformuleerimine võib anda tervislikuma profiiliga tooted, ent reformuleerimine võib
tähendada suuremat töötlemist. Seetõttu tuleks eelistada värskete ja kodus valmistatud,
ideaaljuhul kohapeal toodetud, toitude tarbimist. Reformuleerimisprotsessi tõhustamiseks
on vaja põhjalikku ülevaadet reformuleerimisega seotud teguritest (tarbijate teadlikkus ja
ootused, regulatsioonid, maksupoliitika), mis oleksid diskussiooni aluseks toidutootjatega
eesmärkide seadmiseks ja edasise plaani väljatöötamiseks [3, 13, 27, 29, 37].
Soola/naatriumi vähendamine toidus tähendab sageli toidu töötlemisviisi või selles
sisalduvate koostisosade koguse või tüübi muutmist. Need muudatused võivad mõjutada
toidu füüsikalis-keemilisi ja sensoorseid omadusi, toodete aktsepteerimist/mitte
aksepteerimist tarbijate poolt, märgistuse nõudeid ja toiduohutust [41].
Eduka reformuleerimisplaani prioriteetseks osaks on maksimaalsete piirnormide
kasutamine toidutoodetes. Soola/naatriumi tarbimise vähendamiseks võib kehtestada
soola/naatriumi koguste maksimaalsed piirnormid erinevates toidukategooriates ja
reformuleerida need tooted vastavalt soola/naatriumi tarbimise vähendamiseks. Seda
soovitatakse nii tõhusa sekkumisena tasakaalustamata toitumise vähendamiseks, aga ka
mittenakkuslike haiguste ennetamiseks. Joonis 2 kujutab naatriumi vähendamise
kohustuslike ja vabatahtlike lähenemiste jaotust WHO piirkondades. Naatriumi
vähendamist toiduainetes (reformuleerimist) on kohaldatud 40 riigis, milledest pool asuvad
Euroopas.
Joonis 2. Naatriumi tarbimise vähendamise meetmed maailmas [42]
Toidu reformuleerimise tulusust võib hinnata kolmel tasemel:
• Rahvatervis. Vähendades toidust saadava soola/naatriumi liigset tarbimist paraneb
inimeste toitumine, mis vähendab omakorda toitumisega seotud mittenakkuslikesse
haigustesse haigestumise ja suremuse riski.
• Üksikisikud. Reformuleerimine parandab toitude koostist ja annab inimestele
võimaluse valida tervislikumaid alternatiive.
22
• Äri. Kohustuslikud reformuleerimispiirangud loovad võrdsed võimalused kogu
toiduainete töötlemise sektoris.
Ehkki reformuleerimine võib vajada täiendavaid investeeringuid, annab toitumise
seisukohalt tervislikuma koostisega toodete väljatöötamine ettevõtetele võimaluse oma
kaubamärki täiustada ja jõuda rohkemate oma tervisest huvitatud tarbijateni. Nendele
toodetele ei oleks vaja kehtestada täiendavaid maksumäärasid tulenevalt potentsiaalsetest
terviseriskidest ja neil võiks olla vähem turustamispiiranguid.
Iraan on rakendanud valitsuse juhitud lähenemisviisi soola/naatriumi sisalduse
vähendamiseks mitmesugustes toiduainetes ja jookides. 2015. aastal kehtestati soola
maksimaalselt lubatud piirnormid sagedamini tarbitavatele konservidele, soolastele
suupistetele, kastmetele ja kõikidele leivaliikidele. Seejärel alandati 2019. aastal soola
piirnorme leivas veelgi 1 protsendini [43, 44]. Lubatud soola/naatriumi taset vähendati ka
mitme toote, sealhulgas juustu, jogurti ja kääritatud jookide standardites [44, 45].
Järgmised riigid on kehtestanud määrad või andnud soovitused soola/naatriumi sisaldusele
toodetes, nagu leib, teraviljatooted, töödeldud lihatooted, juustud, krõpsud ja suupisted,
supid ja puljongid ning tomatitooted: Argentina, Austria, Bahrein, Belgia, Bulgaaria, Kreeka,
Ungari, Iraan, Iraak, Kiribati, Läti, Malaisia, Montenegro, Holland, Omaan, Paraguay, Portugal,
Saudi Araabia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Hispaania ja Usbekistan [39].
Ühendkuningriigis käivitati edukas soola vähendamise programm, mis on alates 2004.
aastast viieastmeliselt rakendanud järjest rangemaid naatriumisisalduse eesmärke, mille
tulemusena on mõnedes toodetes naatriumisisaldus vähenenud kuni 45% ja rahvastiku
soolatarbimine on vähenenud 15% võrra [46, 47].
Paljud riigid on rakendanud järkjärgulist lähenemisviisi, seades reformuleerimiseks järjest
ambitsioonikamad eesmärgid. Kohustuslik reformuleerimine näib vähendavat rahvastiku
soolatarbimist enam, kui muud sekkumised, nagu vabatahtlik reformuleerimine,
sekkumine koolides ja toidukaupade märgistus [48]. Reformuleerimine soola/naatriumi
taseme vähendamiseks on hinnanguliselt kulutõhus strateegia kõikide
sissetulekutasemega riikides [28, 49].
Eri riikide kogemused näitavad, et hästi kavandatud reformuleerimisplaan võib olla
märkimisväärselt kasulik soola/naatriumi sisalduse vähendamisel [48, 50] ja rahvastiku
soola/naatriumi tarbimise vähendamisel [40, 48, 50, 51]. Vähemalt 17 riiki on teatanud
rahvastiku soolatarbimise vähenemisest, kusjuures 12 riiki on teatanud olulisest (>2 g
päevas) või mõõdukast (1–2 g päevas) vähenemisest [51].
Reformuleerimise tulemuslikkus ei ole olnud piisav, mis puudutab kohaldatud meetmeid,
toiduainete kategooriaid ja piirmäärasid. Selle probleemi lahendamiseks on WHO
püsitanud ülemaailmsed naatriumikriteeriumid [52].
WHO ühtlustatud ülemaailmsed võrdluskriteeriumid näitavad riikidele, kuidas nad saavad
kohaliku toidukeskkonna alusel oma eesmärke järk-järgult saavutada ning julgustavad
tööstust vastavalt vähendama töödeldud toidu naatriumisisaldust. Võrdlusnäitajad
(kriteeriumid) on määratletud naatriumi maksimaalsete väärtustena (milligrammides 100
g/ml kohta) konkreetsete toiduainete alamkategooriate puhul; põhimõtteliselt põhinevad
need iga alamkategooria madalaimal väärtusel olemasolevatest riiklikest või piirkondlikest
eesmärkidest/tasemetest. Need võrdlusnäitajad on mõeldud täiendama olemasolevaid
riiklikke ja piirkondlikke algatusi [52].
Euroopa Komisjon on teinud rida reformuleerimise algatusi, milles osalemine võimaldab
ühiselt tegevusi ellu viia. Tegevuste aluseks on riigisisene reformuleerimise plaan, milles
määratakse kindlaks eesmärgid ja indikaatorid, mille kaudu saab protsessi monitoorida ja
hinnata [8]. Reformuleerimise plaani koostamisse tuleb kaasata nii valitsusasutuste kui
valitsusväliste organisatsioonide esindajad, sh toiduainetööstuse, toitlustusasutuste,
tervishoiusektori ja teadusasutuste esindajaid. Eestis on reformuleerimise plaani tegemise
vajadus küll välja toodud Rahvastiku tervise arengukavas 2020-2030 [53], Vähitõrje
tegevuskavas 2021-2030 [54] ning Toitumise ja liikumise rohelises raamatus [55], aga plaan
ise on veel koostamisel ja vajab ellu viimist.
23
4.4.3 Võrdlus teiste riikidega
Liigne soola tarbimine on probleemiks üle kogu maailma. 2010. a oli maailmas
hinnanguliselt keskmine Na tarbimine päevas 3,95 g (10 g NaCl) [56]. Täiskasvanud
elanikkonnast 99,2% tarbisid hinnanguliselt rohkem Na, kui on WHO soovitus ning 88,3%
maailma elanikkonnast ületas WHO soovituslikku Na kogust rohkem kui 1 g võrra päevas
[56].
Hinnanguliselt sureb igal aastal ülemaailmselt kõrge soola/naatriumi tarbimise tõttu 3
miljonit inimest [10]. WHO soovitab vähendada täiskasvanutel naatriumi tarbimist alla 2 g
päevas (5 g soola päevas) [7].
Tabelis 6 on toodud eri riikides läbiviidud uuringute, kus määrati Na sisaldus 24h uriinist,
tulemused.
Tabel 6. Eri riikide uuringute tulemused Na koguse määramiseks 24h uriinis soo järgi
Riik Aasta Vanus Uuritavate Na uriinis, NaCl, g/päevas
arv mmol/päevas
Mehed Naised Mehed Naised
Belgia [57] 2015 23-64 205 179 136 10,5 8,0
Kreeka [58] 2015- 18-75 252 194 159 11,3 9,3
2016
Šveits [59] 2010- ≥ 15 1448 184 136 10,8 8,0
2011
Holland [60] 2010 19-70 342 174 128 10,2 7,5
Inglismaa [61] 2018- 19-64 596 157 130 9,2 7,6
2019
Nepaal [62] 2018 25-65 451 246 217 14,4 12,7
Hiina [63] 2013 18-69 2281 172 162 10,1 9,5
Norra [64] 2015- 40-69 493 178 129 10,4 7,5
2016
Itaalia [65] 2018- 35-74 1977 164 124 9,6 7,3
2019
Moldova [66] 2016 18-64 858 184 166 10,8 9,7
Soome [67] 2002 25-64 879 160 125 9,4 7,3
Ameerika Ühendriigid 2014 20-69 827 183 132 10,7 7,7
[68]
WHO soovitab täiskasvanutel mittenakkuslike haiguste riski vähendamiseks vähendada
soola tarbimist tasemeni <5 g päevas [7]. WHO soovituste järgi on Eestis varasemalt
paikapandud meeste soola tarbimise soovituslik piir päevas <6 g ja naiste soovituslik piir
päevas <5 g [2].
24
Joonis 3. Soola tarbimine päevas (g) eri riikides soo järgi. Soola kogused on arvutatud 24h uriini Na
tulemuste järgi (Tabel 6 ja 7)
Jooniselt 3 on näha, et kõrgeim on soola tarbimine Nepaalis (13,6 g), järgnevad Kreeka (10,3
g) ja Moldova (10,2 g). Kõige madalam on soola tarbimine Soomes (8,3 g) ja Inglismaal (8,4
g), kuid ka seal jäävad kogused üle soovitusliku normi. Eestis tarbitakse keskmiselt 10,2 g
soola päevas (mehed 12,2g ja naised 8,1g) (Tabel 7). Kõikides välja toodud riikides on tarbitud
soola kogus kõrgem, kui soovituslik kogus ning mehed tarbivad rohkem soola kui naised
(Joonis 3). Joonisel on sinise joonega välja toodud meeste soola tarbimise soovituslik piir
päevas (<6 g) ja punase joonega naiste soovituslik piir päevas (<5 g) [2].
4.4.4 Naatriumi analüüsimise tulemused
Naatrium koos kloriidi ja bikarbonaadiga on tähtsaim vee ekskretsiooni ja happe-aluse
tasakaalu säilitamise reguleerija. Toitumisega seotult on hüponatriuuria põhjuseks
naatriumivaene toit, hüpernatriuuria põhjuseks on naatriumirikas toit [69].
Naatriumi väärtused 24h uriinist jäid meestel vahemikku 43 - 922 mmol/d, keskmiselt 208
mmol/d (mediaan 196 mmol/d) ja naistel 16 - 445 mmol/d, keskmiselt 139 mmol/d (mediaan
130 mmol/d), mis jäid keskmiselt nii meestel kui ka naistel kliiniliste normide piiridesse
(Tabel 7).
NaCl arvutuslikud tarbitud kogused 24h uriini alusel jäid meestel vahemikku 2,5 – 53,9 g,
keskmiselt 12,2 g (mediaan 11,5 g) ja naistel 1,0 - 26 g, keskmiselt 8,1 g (mediaan 7,6 g) (Tabel
7). Kui võtta aluseks WHO soovituslikud kogused [2] meestel <6 g päevas ja naistel <5 g
päevas, olid kogused normi piires 6,5% meestel ja 14,7% naistel, üle normi 93,5% meestel ja
85,3% naistel (Tabel 8). Keskmiselt oli meestel 24h uriini Na järgi arvutatud soola kogus üle
6 g soovitusest kõrgem ja naistel üle 3 g kõrgem. Kui võtta naistel aluseks Eesti
toitumissoovitused <6 g päevas [6], olid kogused normi piirides 28,0% naistel ja üle normi
72,0% (Tabel 8), keskmiselt üle 2 g kõrgemad (Tabel 7).
24h uriini alusel arvutatud keskmised soola kogused (10,2 g NaCl päevas) ületasid vastavaid
tulemusi Soome (8,3 g) [67] ja Inglismaa (8,4 g) [61] uuringutest.
25
Tabel 7. Na ja NaCl keskmised väärtused koos standardhälvetega bioproovidest ja toidupäeviku alusel
vanuserühma ja soo järgi
Sugu, Vanuserühm
Referentsväärtus/ valimi
25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku
Meetod soovitus suurus
24h uriin: Na, RF: 40-220 2 Mehed,
202 (121) 197 (75) 207 (88) 227 (96) 208 (98)
keskmine n=291
(SD), Naised, 148 136 142 131 139
[mmol/d] RF: 27-287 2
n=307 (67)*** (53)*** (57)*** (54)*** (58)***
Mehed,
24h uriin: Soovitus päevas: <6 1,5 11,8 (7,1) 11,5 (4,4) 12,1 (5,1) 13,3 (5,6) 12,2 (5,7)
n=291
NaCl*,
keskmine Soovitus päevas: <6 1 Naised, 8,7 8,0 8,3 7,7 8,1
(SD), [g] 5 n=307 (3,9)*** (3,1)*** (3,3)*** (3,2)*** (3,4)***
Soovitus päevas: <5
Keskjoa uriin: Mehed,
93 (46) 109 (56) 114 (33) 83 (37) 100 (46)
Na, keskmine n=61
RF: 54-190 3
(SD), Naised,
[mmol/l] 118 (52) 57 (31)** 75 (40)* 53 (23) 83 (48)
n=37
Keskjoa uriin: Mehed,
Soovitus päevas: <6 1,5 10,3 (2,3) 12,4 (2,9) 11,7 (2,0) 11 (2,2) 11,1 (2,5)
ennustatud 4 n=61
NaCl,
Soovitus päevas: <6 1 Naised, 6,9 6,9 6,2 6,7
keskmine 7,5 (1,9)
(SD), [g] Soovitus päevas: <5 5 n=37 (1,8)*** (2,7)*** (1,4)*** (2,0)***
Mehed, 3057 2665 2668 2817 2814
Toidupäevik: n=290 (1419) (1415) (1210) (1219) (1323)
Soovitus päevas: 575-
Na, keskmine
2400 1 Naised, 2397 2180 2196 1947 2165
(SD), [mg]
n=307 (1248)** (966)* (1098)** (983)*** (1082)***
Mehed,
Toidupäevik: Soovitus päevas: <6 1,5 7,7 (3,6) 6,7 (3,6) 6,8 (3,1) 7,1 (3,1) 7,1 (3,3)
n=290
NaCl,
keskmine
(SD), [g] Soovitus päevas: <6 1 Naised, 5,5 4,9 5,4
6,0 (3,2)** 5,5 (2,4)*
Soovitus päevas: <5 5 n=307 (2,8)** (2,5)*** (2,7)***
* p<0,05, ** p<0,01, *** p<0,001, statistiliselt oluline erinevus vastava vanuserühma meestest;
SD - standardhälve, RF - referentsväärtus, mmol/d - millimooli päevas.
*NaCl 24h uriinist on arvutatud 24h uriini Na alusel.
1
Pitsi T, Sammel A, Nurk E, et al. Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2017.
2
Synlab. Laboriteatmik. Referentsväärtuste tabel. https://synlab.ee/arstile/laboriteatmik/referentsvaartused/. Kasutatud 30. mai
2022.
3
Tartu Ülikooli Kliinikum. Ühendlabor. Naatrium uriinis. 2022
https://www.kliinikum.ee/yhendlabor/pildid/kasiraamat/MN/naatrium%20uriinis.pdf.
4
Vt peatükk 4.4.5.
5
World Health Organization (WHO). Mapping salt reduction initiatives in the WHO European Region. Copenhagen: World Health
Organization; 2013.
26
Tabel 8. Na ja NaCl tulemused uriinist ning 24h toidupäevikutest uuritavate osakaalude kaupa
Sugu, Alla normi (%) Norm (%) Üle normi (%)
Referentsväärtus/ valimi
Meetod soovitus suurus Mees Naine Mees Naine Mees Naine
Mehed,
RF: 40-220 mmol/d 2
n=291
24h uriin: Na 0 0,3 62,2 97,4 37,8 2,3
Naised,
RF: 27-287 mmol/d 2
n=307
Mehed,
Soovitus päevas: <6 g 1,5
n=291
6,5 28,0 93,5 72,0
24h uriin: 1 Naised,
Soovitus päevas: <6 g
NaCl* n=307
Naised,
Soovitus päevas: <5 g 5 14,7 85,3
n=307
Mehed,
Keskjoa uriin: RF: n=61
16,4 40,5 80,3 59,5 3,3 0
Na 54-190 mmol/l 3 Naised,
n=37
Mehed,
Soovitus päevas: <6 1,5
n=61
Keskjoa uriin: - - 0 32,4 100,0 67,6
Soovitus päevas: <6 1 Naised,
ennustatud 4
n=37
NaCl
Naised,
Soovitus päevas: <5 5 18,9 81,1
n=37
Mehed,
Toidupäevik: Soovitus päevas: n=290
0,7 0,7 41,7 63,8 57,6 35,5
Na 575-2400 mg 1 Naised,
n=307
Mehed,
Soovitus päevas: <6 g 1,5
n=290
41,4 64,5 58,6 35,5
Toidupäevik: Soovitus päevas: <6 g 1 Naised,
NaCl n=307
Naised,
5 n=307 51,5 48,5
Soovitus päevas: <5 g
RF - referentsväärtus, mmol/d - millimooli päevas.
*NaCl 24h uriinist on arvutatud 24h uriini Na alusel.
1
Pitsi T, Sammel A, Nurk E, et al. Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2017.
2
Synlab. Laboriteatmik. Referentsväärtuste tabel. https://synlab.ee/arstile/laboriteatmik/referentsvaartused/. Kasutatud 30.mai
2022.
3
Tartu Ülikooli Kliinikum. Ühendlabor. Naatrium uriinis. 2022.
https://www.kliinikum.ee/yhendlabor/pildid/kasiraamat/MN/naatrium%20uriinis.pdf.
4
Vt peatükk 4.4.5.
5
World Health Organization (WHO). Mapping salt reduction initiatives in the WHO European Region. Copenhagen: World Health
Organization, 2013.
Uuritavate toidupäeviku alusel olid meestel naatriumi arvutuslikud kogused vahemikus 110
– 7728 mg ja naistel vahemikus 491 – 7005 mg päevas. Meestest 57,6% ületas soovituslikku
päevast naatriumi tarbimise kogust, naistel oli see näitaja 35,5 %. Arvutustes ei ole võimalik
täielikult arvestada toidu valmistamisel ja söömisel lisatavat soola (Tabel 8).
Toidupäeviku alusel tarbisid mehed keskmiselt 7,1 g ja naised 5,4 g NaCl (Tabel 7). Normi
piires (<6g) [6] oli see 41,4% meestest ja 51,5% naistest ning üle normi 58,6% meestest ja
48,5% naistest (Tabel 8).
27
Tarbitud soola kogused 24h uriini proovide alusel ületasid toidupäeviku alusel arvutatud
soola koguseid keskmiselt 3,9 g võrra ja ületasid soovituslikke koguseid nii meeste kui ka
naiste korral (vastavalt meestel 5,1 g ja naistel 2,7 g). Erinevus võib tulla sellest, et
toidupäeviku andmed ei ole uuritava poolt piisavalt täpselt sisestatud (toidu koguste
alahindamine, söömisel ja toiduvalmistamisel toidule lisatava soola koguse ebatäpne
hindamine, unustatud toidud jms) või toidu koostise andmebaasi [3] iseärasustest (paljude
retseptide koostises puudub sool).
Toidupäeviku andmete alusel olid uuritavate toidulaual peamisteks naatriumiallikateks
lihatooted, leiva- ja saiatooted, kalatooted, juustud, kastmed (Tabel 9).
Tabel 9. NaCl saamine erinevate toiduainete tootegruppidest toidupäevikute andmete põhjal
Keskmine
Tootegrupi toitudest saadud NaCl Osakaal tootegrupi
kogus uuritava kohta päevas päevasest NaCl soolasisaldus,
Tootegrupp keskmiselt, g saadavusest, % g/100g [3]
Lihatooted 0,95 15,2 2,1
Leiva- ja saiatooted 0,70 11,2 1,0
Kalatooted 0,43 6,8 3,2
Juustud 0,43 6,9 1,5
Kastmed 0,34 5,4 3,0
Hamburger, pitsa, pelmeenid 0,21 3,3 1,2
Soolased näksid 0,15 2,4 2,2
Purgitoidud ja pakisupid 0,12 1,9 1,2
Tabelis 9 on tooted grupeeritud järgnevalt:
• Lihatooted - erinevatest lihaliikidest (linnu, sea, veise jt) valmistatud nii
kuumtöötlemata kui kuumtöödeldud tooted (viinerid, vorstid, lihapallid, marineeritud
liha, süldid, pasteedid).
• Leiva ja saiatooted - rukkileib, täisteraleib, seemneleib, peenleib, sai, sepik, täisterasai,
mitmeviljasai.
• Kalatooted - suitsukala, soolatud kala, marineeritud ja konserveeritud kala,
kalahakkmassist tooted.
• Juustud - sulatatud juustud, toorjuustud, hallitusjuustud, kõvad juustud.
• Kastmed - majoneesid, majoneesikastmed, salatikastmed, ketšup, sinep, sojakaste jms.
• Hamburger, pitsa, pelmeenid.
• Soolaste näkside alla kuuluvad kartulikrõpsud, popcorn, soolased küpsised,
soolapähklid, küüslauguleivad jne.
• Purgitoidud ja pakisupid.
28
Ka teistes riikides (Joonis 4) on peamisteks Na (sh ka NaCl) allikateks leib, liha ja lihatooted
ning juust ja piimatooted. Eestis moodustavad leivatooted küll suure osakaalu (11,2%) (Tabel
9) kogu soola tarbimisest, kuid võrreldes teiste riikidega (Joonis 4) on see madalam.
Joonis 4. Peamised Na allikad erinevates Euroopa riikides [37]
Naatriumi keskmiste väärtuste (Na 24h uriinist ja Na toidupäevikutest) omavahelisel
võrdlemisel ja võrdlemisel teiste uuritud parameetritega statistiliselt olulist erinevust ja
tugevat korrelatsiooni ei ilmnenud. (Andmetabelid 26-27). Na väärtuste osas ei leitud
tugevaid korrelatsioone teiste näitajatega 25-34 aastaste naiste (Andmetabel 28), 35-44
aastaste naiste ja meeste (Andmetabelid 30-31), 45-54 aastaste naiste ja meeste
(Andmetabelid 32-33), 55-64 aastaste naiste ja meeste (Andmetabelid 34-35)
vanuserühmades. 25-34 aastaste meeste vanuserühmas ilmnes tugev korrelatsioon
(r=0,600) toidupäeviku 2 päeva keskmise naatriumi ja 2 päeva keskmise seleeni vahel
(Andmetabel 29).
4.4.5 Naatriumi kogus 24 tunni jooksul eritunud uriini ja
ühekordse (spot) uriini alusel
24 tunni jooksul eritunud Na koguse võrdlemiseks ühekordse uriiniga saadeti nõud
proovide kogumiseks 113 uuritavale, kellest proovid kogusid 98 uuritavat (Tabel 1).
Analüüsitulemuste hindamiseks ja võrdlemiseks kasutati erinevaid algoritme (Tabel 10), mis
võimaldavad spot uriinist määratud Na alusel ennustada 24 tunni jooksul erituva Na (NaCl)
kogust, võttes arvesse ka täiendavaid parameetreid, nagu näiteks kreatiniini ja kaaliumi
sisaldus, sugu, kehamass, vanus. Korrelatsioonide arvutamisel kasutati Spearmani
korrelatsioonikordajat.
29
Tabel 10. Erinevad mudelid ja valemid 24h naatriumi eritumise ennustamiseks ühekordse (spot) uriini
alusel
Arvutamise algoritmid Valemid
Kawasaki mudel [70] Ennustatav 24-h USE = 23 x 16,3 x (Naspot/Crspot x
PrUCr24h)0,5
Mehed: PrUCr24h = 15,12 x kehamass + 7,39 x pikkus -
12,63 x vanus - 79,9
Naised: PrUCr24h = 8,58 x kehamass + 5,09 x pikkus -
4,72 x vanus - 74,5
INTERSALT mudel [71] Mehed: Ennustatav 24-h USE = 23 x ((25,46 + 0,46 x
Naspot) - 2,75 x Crspot - 0,13 x Kspot + 4,10 x KMI + 0,26 x
vanus)
Naised: Ennustatav 24-h USE = 23 x ((5,07 + 0,34 x
Naspot) - 2,16 x Crspot - 0,09 x Kspot + 2,39 x KMI + 2,35 x
vanus - 0,03 x vanus2)
Tanaka mudel [72] Ennustatav 24-h USE = 23 x 21,98 x (Naspot/Crspot x
PrUCr24h)0,392
PrUCr24h = 14,89 x kehamass + 16,14 x pikkus - 2,04 x
vanus - 2244,45
SunSMU mudel [73] Mehed: Ennustatav 24-h USE = 23 x 0,218 x PrUCr24h
x (NaSMU/CrSMU)0,344
PrUCr24h = e [5,961 - 0,009 x vanus + 0,005 x pikkus +
0,013 x kehamass]
Naised: Ennustatav 24-h USE = 23 x 0,180 x PrUCr24h x
(NaSMU/CrSMU)0,302
PrUCr24h = e [5,824 - 0,010 x vanus + 0,007 x pikkus +
0,010 x kehamass]
SunPM mudel [73] Mehed: Ennustatav 24-h USE = 23 x 0,159 x PrUCr24h
x (NaPM/CrPM)0,252
PrUCr24h = e [5,961 - 0,009 x vanus + 0,005 x pikkus +
0,013 x kehamass]
Naised: Ennustatav 24-h USE = 23 x 0,247 x PrUCr24h x
(NaPM/CrPM)0,455
PrUCr24h = e [5,824 - 0,010 x vanus + 0,007 x pikkus +
0,010 x kehamass]
USE – naatriumi eritumine uriini kaudu; PM – pärastlõunane uriin; SMU – teine hommikune uriin; Naspot - spot uriini naatrium
(mmol/l); Crspot - spot uriini kreatiniin (mmol/l); Kspot - spot uriini kaalium (mmol/l); PrUCr24h - ennustatav 24h uriini kreatiniini
eritumine (mg/päevas); NaSMU/CrSMU – uriini naatriumi ja kreatiniini suhe teises hommikuses uriinis (mmol/10 mg); KMI –
kehamassiindeks; kehamass, pikkus ja vanus on vastavalt kilogrammides, sentimeetrites ja aastates. Tabel koostatud Zhang et al
2019 [74] põhjal.
Tabel 11. Korrelatsioonid 24h jooksul eritunud uriini Na/NaCl ning ühekordse uriini ja toidupäevikute
alusel 24 tunni jooksul ennustatavalt erituva Na koguste vahel
Korrelatsioonikordaja (r)
NaCl kogus 24h jooksul NaCl kogus 24h jooksul
Spot uriini ja toidupäeviku alusel ennustatud eritunud uriini järgi [g], eritunud uriini järgi [g],
Na/NaCl kogused mehed, n=61 naised, n=37
Na kogus Tanaka mudeli järgi [mg] [72] 0,424 0,367
Na kogus Kawasaki mudeli järgi [mg] [70] 0,409 0,375
Na kogus SunSMU mudeli järgi [mg] [73] 0,325 0,311
Na kogus INTERSALT mudeli järgi [mg] [71] 0,298 0,329
Na kogus SunPM mudeli järgi [mg] [73] 0,286 0,331
Toidupäeviku alusel hinnatud NaCl kogus spot
uriini kogumisele eelneva 24 tunni jooksul [g] 0,300 0,253
Kõikide arvutatud korrelatsioonikordajate (r) absoluutväärtused jäid allapoole 0,6 (Tabel 11),
mis ei osuta tugevale korrelatsioonile.
30
Meeste puhul leiti kõige tugevam korrelatsioon (r=0,424) spot uriini alusel ennustatava Na
ja 24h jooksul erituva NaCl vahel Tanaka mudelit kasutades [72].
Spot uriini alusel eri valemeid kasutades ennustatud NaCl koguste teisendamisel
massiühikuteks, ilmnesid erinevused suurusjärkudes, võrreldes 24h uriini järgi arvutatud
NaCl kogustega. Suurusjärkude korrigeerimiseks arvutati kalibreerimiskoefitsient meestel
Tanaka valemi alusel arvutatud spot uriini Na tulemuse ja 24h alusel eritunud Na
võrdlemiseks. Kalibreerimiskoefitsiendi 0,00046147 rakendamisel (n=61) on eritunud NaCl
koguse erinevus 24h uriini analüüsi ja spot uriini alusel ennustatud NaCl (Tanaka ennustus)
vahel keskmiselt väga väike, 2,45E-06 g, aga standardhälbega 3,5 g.
Järelikult võib soola tarbimise hindamine spot uriini kaudu konkreetse uuritava tulemusi
3,5 g võrra üle- või allahinnata, kui võrrelda 24h uriini analüüsimisega. Tanaka mudel
arvestab samuti uuritavate pikkusi, kehamasse ja vanuseid koos uriinist määratud
kreatiniinisisaldusega.
Naiste puhul andis parima korrelatsiooni spot uriini ja 24h uriini Na vahel Kawasaki mudel
[70], r=0,375. Selle mudeli alusel ööpäevase NaCl koguse ennustamiseks grammides on vaja
Kawasaki valemi tulemused korrutada läbi kalibreerimiskoefitsiendiga 0,00015028. Sellisel
juhul on erinevus 24h uriini analüüsi ja spot uriini alusel ennustatud NaCl (Kawasaki
ennustus) vahel keskmiselt 0,000127 g, standardhälbega 2,4 g.
Samas tuleb veelkord märkida, et 24h uriini proovide alusel ületasid tarbitud soola kogused
hinnanguliselt keskmiselt 3,9 g võrra toidupäeviku alusel arvutatud soola koguseid, mis on
kõrgem kui eespool spot uriini alusel arvutatud väärtuste standardhälbed (3,5 vs 2,4
vastavalt meestel ja naistel).
Kõikide arvutuste tegemisel eeldati, et uuritavad järgisid 24h uriini kogumisel korrektselt
proovikogumise juhiseid.
Spot uriini alusel on Na tarbimise jälgimine Eesti rahvastiku hulgas võimalik, kasutades
eelnimetatud mudeleid koos vastavate kalibreerimiskoefitsientidega, mis võib olla
populatsioonipõhiselt kasulikuks alternatiiviks, kuid selle kasutamine ei ole soovitatav
üksikisiku tasandil soola tarbimise hindamiseks.
Kokkuvõttes ületas soola tarbimine soovituslikke koguseid nii naistel kui meestel
määratuna nii 24h uriini kui ka toidupäeviku alusel.
Kuna ülemäärane soola tarbimine koos ülekaalulisusega on üheks kõrgvererõhu
riskiteguriks, tuleb elanikkonna hulgas jätkata mitmekesist terviseedenduslikku tööd, mis
hõlmaks tasakaalustatud toitumise edendamise kõrval tööd ka kehalise aktiivsuse
tõstmiseks, alkoholitarbimise ja suitsetamise vähendamiseks ning vaimse tervise
tugevdamiseks.
Üheks tõhusaks viisiks rahvastiku soola/naatriumi tarbimise vähendamiseks on
naatriumisisalduse vähendamine toitudes, sh toiduainete reformuleerimine koos teabe
kogumise jätkamise ja võrdlemisega varasemalt kogutud teabega. Oluline on vähendada
soolasisalduse erinevusi sarnaste toodete vahel.
Eestis tuleb regulaarselt läbi viia toitumisuuringuid, sh bioproovide analüüsimist soola
tarbimise olukorra ja trendide hindamiseks rahvastikus koos toidupäevikute hindamisega.
31
4.5 Kaalium
4.5.1 Kaalium ja selle tarbimisega seotud rahvatervishoiu alased
probleemid
Tasakaalustamata toitumise korral võib Na ülemäärase tarbimisega kaasneda kaaliumi
vähene tarbimine [6, 7]. Madalat K tarbimist seostatakse mitmete mittenakkuslike
haigustega, sh samuti kõrgvererõhktõve, kroonilise neerukivide moodustumise ja madala
mineraalse luutihedusega. Kõrgem kaaliumi tarbimine võib vähendada vererõhku ja SVH
riski, avaldada soodsat mõju mineraalsele luutihedusele ja leevendada naatriumi kõrge
tarbimise negatiivseid tagajärgi [6, 7]. WHO soovitab täiskasvanutel SVH riski
vähendamiseks suurendada toiduga K saadavust vähemalt koguseni 3,5 g päevas. 2014
aastal läbi viidud Eesti rahvastiku toitumise uuringu kohaselt tarbisid mehed keskmiselt 3,7
g ja naised 2,9 g K päevas [19]. Kaalium on väga levinud mineraalaine, mida leidub paljudes
toitudes. Parimateks kaaliumi allikateks on taimse päritoluga toidud, eriti kuivatatud
puuviljad ja marjad, pähklid, seemned, maapirn, kartul, redis, kapsas, rohelised köögiviljad,
kamajahu, peet, banaan, leib, sõstrad, tomat. Soovituslikult peaks nende tarbimist
suurendama. Selline sekkumine nõuab tarbijate koolitamist ning rahvatervise, sh toitumise
alast teavitustööd. Soovitusi saab lisada olemasolevatesse riiklikesse rahvatervisega seotud
toitumisalase hariduse kampaaniatesse, toitumissoovitustesse ja toitumisprogrammidesse
[7]. Naatriumi ja kaaliumi suhtes tasakaalustatud toitumise saavutamiseks tuleks
suurendada toiduga saadava kaaliumi kogust ja samaaegselt vähendada naatriumi
tarbimist [7].
4.5.2 Kaaliumi analüüsimise tulemused
Kaaliumi eritumine toimub peamiselt neerude kaudu. Kaaliumisekretsioon konkureerib
vesinikioonide sekretsiooniga ning toimub vahetusena naatriumiioonide vastu. Kaaliumi
eritumine uriiniga sõltub toiduga saadavast kaaliumi hulgast, neerude funktsioonist,
happe-aluse tasakaalust ja mineraalkortikoidide kontsentratsioonist. Toitumisega seoses
on hüperkaleemia põhjuseks liigne suukaudne manustamine (harva) ja hüpokaleemia
põhjuseks kaaliumivaene dieet (harva) [69].
Tabel 12. Kaaliumi keskmised väärtused koos standardhälvetega bioproovidest ja toidupäeviku alusel
vanuserühma ja soo järgi
Vanuserühm
Sugu,
Referentsväärtus/ valimi
25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku
Meetod soovitus suurus
24h uriin: K, Mehed,
81 (30) 93 (29) 97 (37) 87 (28) 89 (32)
keskmine n=291
2
RF: 25-125
(SD), Naised,
[mmol/d] 72 (28) 70 (29)*** 73 (26)*** 68 (21)*** 71 (26)***
n=307
Mehed,
24h uriin: K, 3,2 (1,2) 3,7 (1,1) 3,8 (1,4) 3,4 (1,1) 3,5 (1,2)
Soovitus päevas: n=291
keskmine
1,6-3,7 1 Naised, 2,7 2,9 2,7 2,8
(SD), [g] 2,8 (1,1)
n=307 (1,1)*** (1,0)*** (0,8)*** (1,0)***
Keskjoa uriin: Mehed,
57 (31) 55 (25) 73 (32) 41 (17) 58 (29)
K, keskmine n=61
RF: 20-80 3
(SD), Naised,
[mmol/l] 64 (41) 45 (21) 53 (26) 29 (6) 53 (31)
n=37
32
Vanuserühm
Sugu,
Referentsväärtus/ valimi
25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku
Meetod soovitus suurus
Mehed,
Toidupäevik: 3,5 (1,0) 3,6 (1,1) 3,8 (1,2) 3,7 (1,3) 3,7 (1,1)
Soovitus päevas: n=290
K, keskmine
1,6-3,7 1 Naised, 3,0 3,2 3,1 3,1
(SD), [g] 3,0 (0,8)***
n=307 (0,8)*** (0,9)*** (0,9)*** (0,8)***
*** p<0,001, statistiliselt oluline erinevus vastava vanuserühma meestest;
SD - standardhälve, RF - referentsväärtus, mmol/d - millimooli päevas.
1
Pitsi T, Sammel A, Nurk E, et al. Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2017.
2
Synlab. Laboriteatmik. Referentsväärtuste tabel. https://synlab.ee/arstile/laboriteatmik/referentsvaartused/. Kasutatud 30. mai
2022.
3
Tartu Ülikooli Kliinikum. Ühendlabor. Kaalium uriinis. 2022.
https://www.kliinikum.ee/yhendlabor/pildid/kasiraamat/K/kaalium%20uriinis.pdf.
Kaaliumi väärtused 24h uriinist jäid meestel vahemikku 17 - 267 mmol/d, keskmiselt 89
mmol/d (mediaan 86 mmol/d) ja naistel 7 - 223 mmol/d, keskmiselt 71 mmol/d (mediaan 68
mmol/d) (Tabel 12). Normi piires oli see 90,8% meestel ja 95,8% naistel, üle normi 8,9%
meestel ja 2,9% naistel ning alla normi 0,3% meestel ja 1,3% naistel (Tabel 13).
Kokku tarbisid mehed kaaliumi enam kui naised kõikides vanuserühmades (vastavalt 89
mmol/d vs 71 mmol/d, p<0,001). Kaaliumi arvutuslikud tarbitud kogused 24h uriini alusel jäid
meestel vahemikku 0,7 – 10,5 g, keskmiselt 3,5 g päevas (mediaan 3,4 g päevas) ja naistel
vahemikku 0,3 – 8,7 g, keskmiselt 2,8 g päevas (mediaan 2,7 g päevas).
Tabel 13. Kaaliumi tulemused uriinist ning 24h toidupäevikutest uuritavate osakaalude kaupa
Referentsväärtus/ Sugu, Alla normi (%) Norm (%) Üle normi (%)
soovitus valimi
Meetod suurus Mees Naine Mees Naine Mees Naine
RF: 25-125 mmol/d 2 Mehed,
n=291
24h uriin 0,3 1,3 90,8 95,8 8,9 2,9
Naised,
n=307
Soovitus päevas: Mehed,
1,6-3,7 1 g n=291
24h uriin 3,1 8,4 58,4 77,6 38,5 14
Naised,
n=307
RF: 20-80 mmol/l 3 Mehed,
n=61
Keskjoa uriin 8,2 5,4 63,9 78,4 27,9 16,2
Naised,
n=37
Soovitus päevas: Mehed,
24h 1,6-3,7 g 1 n=290
1,4 0,3 56,5 79,2 42,1 20,5
toidupäevik Naised,
n=307
RF - referentsväärtus, mmol/d - millimooli päevas.
1
Pitsi T, Sammel A, Nurk E, et al. Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2017.
2
Synlab. Laboriteatmik. Referentsväärtuste tabel. https://synlab.ee/arstile/laboriteatmik/referentsvaartused/. Kasutatud 30. mai
2022.
3
Tartu Ülikooli Kliinikum. Ühendlabor. Kaalium uriinis. 2022.
https://www.kliinikum.ee/yhendlabor/pildid/kasiraamat/K/kaalium%20uriinis.pdf.
Toidupäeviku põhjal olid meestel arvutuslikud kaaliumi kogused vahemikus 0,6 – 8,7 g,
keskmiselt 3,7 g (mediaan 3,5 g) päevas ja naistel vahemikus 1,6 – 6,4 g, keskmiselt 3,1 g
(mediaan 3,0 g) päevas (Tabel 12). Toidust saadava kaaliumi soovituslik alampiir päevas on
1,6 g ja ülempiir 3,7 g [6]. Toidupäeviku järgi tarbis 42,1 % meestest kaaliumi üle 3,7 g, naistel
33
oli see näitaja 20,5 % (Tabel 13). Alla normi tarbis kaaliumi 1,4 % meestest ja 0,3 % naistest.
Soovituslik kaaliumi tarbimine päevas on meestel 3,5 g ja naistel 3,1 g [6].
Toidupäevikute alusel arvutatud kaaliumi kogused päevas olid keskmiselt nii naistel kui ka
meestel kõrgemad kui 24h uriinist mõõdetud kogused, kuid jäid nii toidupäevikute kui ka
24h uriini tulemuste alusel vahemikku 1,6-3,7 g. Ent 24h uriini alusel said naised kaaliumi
vähem, kui keskmiselt päevas soovitatud kogus.
Kaaliumi keskmiste väärtuste (kaalium seerumist, 24h uriinist, kaalium toidupäevikutest)
omavahelisel võrdlemisel ja võrdlemisel teiste uuritud parameetritega tugevat olulist
korrelatsiooni ei tuvastatud (Andmetabelid 26-27).
Kuigi kaaliumi 24h uriini ja toidupäeviku alusel määratud keskmiste koguste vahel on
erinevused, jäävad väärtused soovituslike väärtuste piiridesse ning teadlik ja mitmekülgne
toitumine peaks tagama rahvastikupõhiselt piisava koguse kaaliumi tarbimise.
4.6 Jood
4.6.1 Jood ja selle tarbimisega seotud rahvatervishoiu alased
probleemid
Suurem osa joodist paikneb organismis kilpnäärmes, kus seda kasutatakse hormoonide
sünteesiks, mis osalevad kudede ja rakkude arengus, ainevahetuse normaalse kiiruse
tagamises, kehatemperatuuri säilitamises ja mitmetes biosünteesiprotsessides [6, 75].
Lisaks leidub joodi vähesel määral vereplasmas, luustikus ja lihastes [75].
Organism omastab joodi eelkõige tarbitud toidust ja veest. Peamised joodi allikad on
merekalad (räimed, kilud, lestad, tursad, lõhed jt) ja nendest valmistatud tooted, karbid
(austrid, mere-, ranna-, süda-, kammkarbid), merelist päritolu koorikloomad (homaarid,
langustid, krevetid, krabid), meretaimed (merevetikad) ja nendest valmistatud tooted, ent
ka joodirikkal pinnasel kasvatatud taimede seemned (päevalille- ja seesamiseemned) ja
teraviljad; samuti sõltub söögiseente joodisisaldus kasvupinnasest [6, 75]. Joodisisaldust
loomades (loomalihas, piimas jm) saab suurendada nende söötmise kaudu nt merevetikate
või kalajahulisanditega. Toiduahelas joodiga rikastatud (nt merevetikate või kalajahu
lisamisel) väetiste ja söötade kasutamisega on joodivaestes piirkondades võimalik
joodivaegust ennetada. Joodivaestes piirkondades on soovitatav kasutada
toiduvalmistamisel jodeeritud või pan-soola. Kuigi ülemaailmselt ja isegi Euroopas on
joodivaegus veel oluline rahvatervishoiu probleem [76, 77], ei tohiks Eestis joodi saamisega
enam probleeme olla, kuna sool, mis on peamiseks joodi allikaks, on üldjuhul jodeeritud ja
samas soola tarbimise tase Eestis on suhteliselt kõrge. Söögisoola jodeerimine on küll kulu-
tõhus meetod joodipuuduse ennetamisel, aga samas jodeeritud soola ja samaaegne
joodirikaste toitude tarbimine võib viia joodi ülemäärase tarbimiseni [78].
Täiskasvanutele on joodi tarbimise alampiir 70 µg ja ülempiir 600 µg, soovituslikult 150 µg
päevas, raseduse ja imetamise korral mõnevõrra kõrgem, vastavalt 175 ja 200 µg päevas [6].
2014 aastal läbi viidud Eesti rahvastiku toitumise uuringu kohaselt tarbisid mehed
keskmiselt 133 µg ja naised 108 µg joodi päevas [19].
Kestva joodivaeguse korral võib tekkida struuma koos kilpnäärmehormoonide taseme
langusega, millega kaasneb südamepekslemine, üldine külmakartus, pulsisageduse tõus,
rasvumine, uimasus, väsimus ja arterite elastsuse vähenemine. Lastel võivad esineda
tugevad koordinatsioonihäired. Rasedusaegne joodipuudus võib imikul põhjustada
kasvupeetust ja vaimset alaarengut, hilisemas eas ebanormaalselt aeglast sugulist arengut,
aeglast kasvu, üldist nõrkust, närvilisust [6, 75, 77, 78].
34
Joodi liigtarbimise korral võivad esineda järgmised sümptomid: alakõhuvalud, palavik,
metallimaitse suus, suuhaavandid, keele ja igemete kuivus, nahalööve, tugev kipitustunne
kätes ja jalgades, iiveldus, kõhulahtisus, hingamishäired, nõrkus ja peavalu [6, 75, 77, 78].
4.6.2 Joodi analüüsimise tulemused
Kuna jood elimineerub peamiselt uriini kaudu, siis epidemioloogiliselt hinnatakse
rahvastikus joodi ekspositsiooni joodi kontsentratsiooni järgi uriiniproovis [1, 77, 78].
Tabel 14. Joodi keskmised väärtused koos standardhälvetega bioproovidest ja toidupäeviku alusel
vanuserühma ja soo järgi
Sugu, Vanuserühm
Referentsväärtus/ valimi
Meetod soovitus suurus 25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku
Mehed, 2,02 1,65 1,65
24h uriin: I, 1,27 (0,68) 1,61 (2,01)
n=291 (5,64) (3,99) (3,68)
keskmine (SD), RF: 0,21-3,18 2
[µmol/d] Naised, 0,76 0,86 1,23 1,02
1,10 (1,37)
n=305 (0,3) (0,47)*** (2,16) (1,4)**
Mehed, 256 209 210
24h uriin: I, 161 (87) 205 (255)
Soovitus päevas: n=291 (716) (507) (467)
keskmine (SD),
70-600 1 Naised, 109 157 129
[µg/d] 97 (39) 140 (173)
n=305 (60)*** (274) (178)**
Mehed,
Toidupäevik: I, 155 (85) 146 (72) 161 (138) 129 (54) 148 (94)
Soovitus päevas: n=290
keskmine (SD),
70-600 1
[µg/d] Naised, 115 117
132 (109) 108 (41)** 116 (63)
n=307 (60)** (71)***
** p<0,01, *** p<0,001, statistiliselt oluline erinevus vastava vanuserühma meestest;
SD - standardhälve, RF - referentsväärtus, µmol/d - mikromooli päevas, µg/d - mikrogrammi päevas.
1
Pitsi T, Sammel A, Nurk E, et al. Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2017.
2
Synlab. Parameter Index. Environmental and occupational health. Iodium. https://extern.synlab.com/Catalog/?idLoc=83.
Kasutatud 30. mai 2022.
Tabel 15. Joodi tulemused 24h uriinist ning 24h toidupäevikutest uuritavate osakaalude kaupa
Sugu, Alla normi (%) Norm (%) Üle normi (%)
Referentsväärtus/ valimi
Meetod soovitus suurus Mees Naine Mees Naine Mees Naine
Mehed,
RF: n=291
24h uriin 0 1,6 94,5 95,8 5,5 2,6
0,21-3,18 µmol/d 2 Naised,
n=305
Mehed,
Soovitus päevas: n=291
24h uriin 7,9 23,0 90,0 76,0 2,1 1,0
70-600 µg 1 Naised,
n=305
Mehed,
24h Soovitus päevas: n=290
9,3 20,5 90,4 79,2 0,3 0,3
toidupäevik 70-600 µg 1 Naised,
n=307
RF - referentsväärtus, µmol/d - mikromooli päevas
1
Pitsi T, Sammel A, Nurk E, et al. Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2017.
2
Synlab. Parameter Index. Environmental and occupational health. Iodium. https://extern.synlab.com/Catalog/?idLoc=83.
Kasutatud 30. mai 2022.
35
Joodi väärtused 24h uriinist jäid meestel vahemikku 0,36 – 48,76 µmol/d, keskmiselt 1,65
µmol/d (mediaan 1,05 µmol/d) ja naistel 0,08 - 20,11 µmol/d, keskmiselt 1,02 µmol/d (mediaan
0,78 µmol/d) (Tabel 14). Joodi arvutuslikud tarbitud kogused 24h uriini alusel jäid meestel
vahemikku 46 – 6188 µg, keskmiselt 210 µg päevas (mediaan 133 µg päevas) ja naistel
vahemikku 10 – 2552 µg, keskmiselt 129 µg päevas (mediaan 99 µg päevas).
Toidupäeviku alusel olid meestel arvutuslikud kogused vahemikus 33 - 1157 µg päevas ja
naistel vahemikus 20 - 860 µg päevas. Keskmiselt tarbisid mehed 148 µg (mediaan 134 µg)
ja naised 117 µg (mediaan 102 µg) joodi (Tabel 14). Joodi tarbimise alampiir päevas on 70 µg
ja ülempiir 600 µg [6]. Alla 70 µg päevas tarbis joodi 9,3% meestest 20,5% naistest, üle 600
µg tarbis joodi 0,3% meestest kui ka naistest (Tabel 15).
Toidupäevikute alusel arvutatud joodi kogused päevas olid keskmiselt nii naistel kui ka
meestel madalamad kui 24h uriinist mõõdetud kogused. Nii toidupäevikute kui ka 24h
uriini tulemuste alusel jäid keskmised joodi kogused uuritavatel alla päevast soovituslikku
kogust (150 µg) [6].
Joodi tulemused sõltuvad kilpnäärme talitusest: arsti poolt oli kilpnäärme alatalitus
diagnoositud kokku 27 uuritaval (24 naisel ja 3 mehel) ja ületalitus 4 naisel.
Joodi keskmiste väärtuste (jood 24h uriinist ja jood toidupäevikutest) omavahelisel
võrdlemisel ja võrdlemisel teiste uuritud parameetritega tugevat olulist korrelatsiooni ei
ilmnenud (Andmetabelid 26-27).
Kokkuvõttes on joodi tarbimise tegelikul hindamisel oluline roll 24h uriinist määratud joodil,
mis võtab arvesse nii tasakaalustatud toitumisest saadava joodi piisavuse kui ka
meditsiinilistel näidustustel manustatud ravimitest saadava joodi, mis võimaldab
haigusseisundeid kontrolli all hoida.
4.7 Fluor
4.7.1 Fluor ja selle tarbimisega seotud rahvatervishoiu alased
probleemid
Fluor on inimese organismile oluline element, aga seda õiges kontsentratsioonis. Inimese
põhiliseks fluoriallikaks on joogivesi [79‒84]. Toiduga (nt luudega söödud sardiinid, mõned
teesordid, kala, merikapsas) kaetakse päevas maksimaalselt 10-20% fluori vajadusest [6, 75].
Tänapäeval on märkimisväärseks fluori allikaks veel fluoreeritud hambapasta, hambaravis
kasutatavad fluorilisandid (tabletid) ja ravimid (lakid, geelid, vahud, loputusvedelikud) [82,
84]. Joogivees sisalduv fluor (fluoriidina (F-) ühendites: HF, CaF2, NaF, SF6, H2SiF6) imendub
tõhusamalt (>90%) kui toitudes kompleksühenditesse seotud fluor [6]. Umbes 50%
imendunud fluorist eritub neerude kaudu ning ülejäänu ladestub luudesse ja lapseeas ka
hammastesse kaltsiumiga kompleksi seotult [6]. Kaasaegseks fluori ekspositsiooni
hindamise meetodiks peetakse fluoriidide ekskretsiooni hindamist 24h uriinis [85]. Eestis ei
ole fluori tarbimissoovitusi välja antud [6], kuid näiteks USA-s on hinnanguliste vaatluste
põhjal soovitatud täiskasvanutel hambakaariese ennetamiseks tarbida naistel 3 mg ja
meestel 4 mg päevas [6, 84]. Sobiv päevane annus sõltub vanusest ja kehakaalust [84].
Empiiriliselt on näidatud, et joogivee kontsentratsiooni 0,13 mg/l korral on fluori saadavus
ligikaudu 0,06 mg päevas ning vastavalt kontsentratsiooni 1,0 mg/l korral ligikaudu 0,1 mg
päevas [6]. Eestis varieerub joogivee fluoriidisisaldus suurtes piirides: 0,05 kuni 6,95 mg/l.
Seega ka Eesti elanike fluoriidiekspositsioon, mida saadakse peamiselt joogivee kaudu,
varieerub suurtes piirides. Kasutatava vee fluoriidisisaldus sõltub regioonist, veehorisondist
ja seguvee kasutamisest veevärkides. Kõrgema fluoriidi kontsentratsiooniga vesi pärineb
Siluri-Ordoviitsiumi veekihist, mis on Pärnu ja Lääne maakonnas peamiseks põhjavee
allikaks. Samuti on fluoriidirikas Kesk-Alam-Devoni-Siluri veekiht, mida kasutatakse Kesk-
36
Eestis [82]. Kui sügaval maapõues mis ajastu settekihid konkreetses kohas on, annavad
täpsemalt teada geodeetilised uuringud ja nende põhjal valminud kaardid. Indermitte
näitas aastal 2010 oma doktoritöös [86], et optimaalse fluoriidisisaldusega (0,5-1,5 mg/l) vett
tarbis 38,1% uuritavatest; samal ajal oli fluoriidivaesele (<0,5 mg/l) veele eksponeeritud üle
poole (57,8%) uuritavatest; fluoriidivaene oli joogivesi Võru, Põlva ja Valga maakonnas;
joogivee normist suuremale fluoriidisisaldusele (>1,5 mg/l) oli eksponeeritud 42 571 (4,1%
uuritavatest) isikut, kes elasid peamiselt Pärnu, Lääne, Rapla ja Tartu maakonnas. Eestis on
nüüdseks veeseadusest [87] tulenevalt kehtestatud joogiveele kvaliteedinõuded, mille
kohaselt käideldava joogivee fluoriidide piirsisaldus on 1,5 mg/l [88]. Suurtes veevärkides,
kus vett saadakse mitmetest puurkaevudest ja erinevatest veehorisontidest, on võimalik
seguvee kasutamisega tagada tarbijatele fluoriidide suhtes normikohane joogivesi.
Terviseameti 2021. aasta andmetel vastas üle 2000 tarbijaga veevärkides fluoriidide sisaldus
nõuetele kõikides veevärkides ja väiksemates veevärkides ületas fluorisisaldus lubatud piiri
4 veevärgi vees, mida kasutas kokku 3 püsitarbijat [89]. Eestis on ühisveevärgid riikliku
järelevalve all, aga erakaevude vee kvaliteedi eest vastutavad erakaevude omanikud ise.
Liigne fluoritarbimine (üldjuhul fluoririkkast joogiveest) põhjustab fluoroosi, mis on
krooniline hambahaigus (hambaemaili arenguhäire). Kõige raskemad tagajärjed on sel
jäävhammaste arengu ajajärgul ehk väikelapse eas. Fluoroos avaldub valgete või pruunide
laikudena, emaili tuhmumise ja lõpuks osalise või täieliku hävimisena kas mõnel
hambarühmal või kogu hammaskonnal.
Fluori seost hambakaariese ja -fluoroosi esinemissagedusega on Eestis varasemalt
põhjalikult uuritud [82, 86, 90]. Hammaste tervishoiu seisukohast on teada, et fluorivaese
joogivee korral (<0,5 mg/l) on hambakaariese risk suurem ning neile elanikele on vaja
rakendada ennetusmeetmeid (nt fluoritablettide manustamine) vajaliku fluoriannuse
saamiseks; keskmise fluorisisaldusega joogivee piirkondades soovitavad hambaarstid pesta
hambaid kaks korda päevas fluori sisaldava hambapastaga; kõrge fluorisisaldusega
joogivee (>1,5 mg/l) tarbimise korral on elanikud ohustatud fluori toksilisest toimest sh
hambafluoroosist [82, 90 ‒ 92] ja seetõttu peaks fluori manustamist vältima. Eestis veevärgi
vee fluoreerimist ei ole kasutatud, aga rahvusvahelisel tasandil on näidatud, et fluori
tarbimise suurendamise tähtsus vee fluoreerimise teel on hambakaariese
ennetamismeetmena tänapäeval kahanenud, kuna fluori ekspositsioon teistest allikatest
(nt fluoritud hambapasta, fluori sisaldavate väetiste, pestitsiidide või insektsiidide
kasutamine toiduahelas) on suurenenud ja suuhügieeni eest hoolitsemine on paranenud
[90, 93, 94]. WHO soovitab joogivee fluori sisalduseks kuni 1,5 mg/l, kuna sellise
kontsentratsiooni korral jääb hamba fluoroosi esinemine minimaalseks [83].
Eestis tuleks kohalikel omavalitsustel teha elanikkonna teadlikkuse tõstmiseks tõhusamat
koostööd stomatoloogidega, kelle kaudu oleks hea võimalus läbi viia personaliseeritud
ennetustööd laste hambakaariese ja hambafluoroosi ennetamiseks vastavalt piirkondliku
joogivee fluorisisaldusele ja suuhügieenile.
Lisaks hambafluoroosile on fluori toksilistest toimetest kirjeldatud veel teisi tõsiseid
tervisehäireid: skeletiluude fluoroos, luumurrud, pahaloomulised kasvajad, kilpnäärme
talitluse häired [6, 82, 83, 86, 90, 93].
Skeleti fluoroosi iseloomustab luu tiheduse suurenemine, luu struktuuri kahjustumine,
liigeste ja ligamentide kaltsifitseerumine [86, 90, 93]. Alates 1990-ndatest aastatest on
uuritud luumurdude (sh. reieluumurd) seoseid joogivee fluorisisaldusega [83, 90, 95‒98].
Eakatel inimestel on näidatud kraanivee fluoriidide kontsentratsiooni >1,0 või ≥1,5 mg/l
pikemaajalise ekspositsiooni korral oluliselt kõrgemat reieluumurru (RHK-10 kood S72.0-
S72.2) esinemise tõenäosust [96, 97]. Samas on näidatud, et oluline seos kõrge fluori
ekspositsiooni ja puusaluu murdude vahel muutub mitteoluliseks kui võtta arvesse
kehamassiindeksit ja kehalist aktiivsust [95].
Kõrgenenud vähiriski on leitud eelkõige seoses fluoreeritud joogivee kasutamisega [83, 86,
90, 93, 99‒101]. Kuigi erinevate uuringute tulemused on vastuolulised, annavad loomkatsed
ja uuringud rakukultuuridega kinnitust fluori kartsinogeense toime kohta [93].
37
Fluori kõrge ekspositsioon võib mõjutada kilpnäärme talitlust [6, 82], arvatakse, et fluori
ekspositsiooni mõju võib sõltuda geneetilisest taustast, vanusest, soost ja ka toitumisest
[93]. Näiteks on kilpnäärmehaiguste sagenemist täheldatud juhtudel kui joodi tarbimine on
langenud; samuti tõuseb kõrgema fluori tarbimise korral kaltsiumi vajadus [93]. Samas
Ameerika Stomatoloogide Ühing (American Dental Association, ADA) kinnitab, et
fluoreeritud joogiveest tingitud kilpnäärme talitluse häire ei ole leidnut piisavat teaduslikku
põhjendust [84].
Muudest fluori võimalikest toksilistest toimetest on kirjeldatud veel näiteks häireid seoses
käbinäärme funktsioneerimisega, fertiilsusega, Downi sündroomiga, neuroloogilisi
mõjusid, sh IQ langust, kuid kirjeldatud seosed ei ole saanud põhjuslikkuse kinnitust [83, 84,
90, 93].
Erakaevude korral, kus on kõrge fluorisisaldusega vesi, ei tohiks võimalike riskide tõttu
kasutada fluoreeritud hambapastat ja seda eriti väikelastel ning imikutele ei tohiks
toitesegude valmistamiseks kasutada kõrge fluorisisaldusega joogivett.
4.7.2 Fluori analüüsimise tulemused
Eestis ei ole seni rahvastikupõhiselt fluori sisaldust bioloogilistest proovidest määratud.
Läbiviidud rahvastikupõhine soolauuring annab võimaluse muuhulgas hinnata fluori
ekspositsiooni uriiniproovide põhjal Eesti täiskasvanud elanikkonna hulgas. Fluoriidi
omastamine aitab ära hoida hambakaariese teket [94]. Hammaste arengu ja
hambakaariese ennetamise seisukohalt on joogivee optimaalne fluorisisaldus 1,0 – 1,2 mg/l.
Eestis on näidatud fluori osakaalu kõikumist joogivees 0,01 kuni 6,95 mg/l [102].
Tabel 16. Fluoriidi keskmised väärtused koos standardhälvetega bioproovidest vanuserühma ja soo
järgi
Sugu, Vanuserühm
Referentsväärtus/ valimi
Meetod soovitus suurus 25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku
Mehed,
24h uriin: 1,2 (0,6) 1,4 (1,0) 1,4 (0,9) 1,3 (0,8) 1,3 (0,8)
n=291
F,
keskmine RF: <1,5 1
Naised,
(SD), 1 (0,7) 1,1 (1,0) 1,1 (0,6)* 1,2 (0,9) 1,1 (0,8)**
n=307
[mg/d]
* p<0,05, ** p<0,01, statistiliselt oluline erinevus vastava vanuserühma meestest;
SD - standardhälve, RF - referentsväärtus, mg/d - milligrammi päevas.
1
Synlab. Parameter Index. Environmental and occupational health. Fluoride. https://extern.synlab.com/Catalog/?idLoc=83.
Kasutatud 30. mai 2022.
Fluoriidi väärused 24h uriinist jäid meestel vahemikku 0,3 - 7,1 mg/d, keskmiselt 1,3 mg/d
(mediaan 1,1 mg/d) ja naistel 0,2 - 7,5 mg/d, keskmiselt 1,1 mg/d (mediaan 0,9 mg/d) (Tabel
16). Fluoriidide kogused olid meestel oluliselt kõrgemad kui naistel (p=0,0003). Võrreldes
fluoriidisisaldust kehamassi kohta, meeste ja naiste vahel olulist erinevust ei ilmnenud.
Ligi 23% uuritavatel oli fluori tarbimine üle normi (≥1,5 mg/d) ja seda sagedamini meeste kui
naiste hulgas, p=0,017 (Tabel 17). Kuna fluoriidide peamiseks allikaks on joogivesi, siis on
ootuspärane, et kõrge fluoriidisisaldus kajastub toidupäeviku järgi ka oluliselt kõrgemas
päevases vee tarbimises võrreldes normikohase fluoriidisisaldusega (vastavalt 2,7 l/d vs 2,3
l/d; p<0,0001). Varasemalt on Eestis hinnanud, et joogivee fluoriidisisalduse järgi oli normist
kõrgemale fluoriidisisaldusele eksponeeritud ligi 4% uuritavatest [86]. Seetõttu on
käesoleva töö tulemuste põhjal alust arvata, et kõrge fluoriidide ekspositsioon ligi 1/5
uuritavatest on põhjustatud lisaks joogiveele muudest allikatest (nt fluoritud hambapasta),.
Seega liigse terviseriski ennetamiseks oleks elanikkonna hulgas vaja suurendada
teadlikkust oma joogivee fluori baastasemest, et teistest allikatest pärit fluori liigset
ekspositsiooni oleks võimalik teadlikult ennetada.
38
Tabel 17. Fluoriidi tulemused 24h uriinist uuritavate osakaalude kaupa
Sugu, valimi Norm (%) Üle normi (%)
Meetod Referentsväärtus/ soovitus suurus Mees Naine Mees Naine
Mehed,
n=291
RF:
24h uriin Naised, 72,5 80,8 27,5 19,2
<1,5 mg/d 1
n=307
RF - referentsväärtus, mg/d - milligrammi päevas.
1
Synlab. Parameter Index. Environmental and occupational health. Fluoride. https://extern.synlab.com/Catalog/?idLoc=83.
Kasutatud 30. mai 2022.
Uuringu tulemused tõid välja 24h uriinist määratud fluoriidi sisalduse põhjal mitmed
piirkondlikud erinevused. Kartogrammil (Joonis 5) eristuvad kõrgeimate fluoriidi näitajate
poolest Pärnu ja Järva maakond. Võrreldes maakondi omavahel fluoriidi sisalduse suhtes,
ilmnesid olulised erinevused järgmiste maakondade vahel: Tartu maakonnas oli F
ekspositsioon kõrgem kui Tallinnas (p=0,003) ja Ida-Viru maakonnas (p=0,02), Pärnu
maakonnas kõrgem kui Tallinnas (p=0,002), Ida-Viru maakonnas (p=0,005) ja Jõgeva
maakonnas (p=0,004), Harjumaal kõrgem kui Tallinnas (p=0,004) ja Ida-Viru maakonnas
(p=0,01) (Joonis 6). Järva maakonna võrdlemisel teiste maakondadega statistiliselt olulist
erinevust ei ilmnenud ja seda ilmselt seetõttu, et Järva maakonnas oli uuritavate arv
suhteliselt madal. Joonisel 6 on näha maakonniti F ekspositsiooni suurt hajuvust, mis annab
kinnitust F ekspositsiooni rohkusest muudest allikatest peale joogivee tarbimise ning
ilmselt peegeldab ka isiklike veevärkide rohkust, milledes on vee kvaliteedi kontrollimine ja
selle tagamine raskendatud. Samas Pärnu ja Tartu maakond, mis esindavad vastavalt
Lääne-Eestit ja Lõuna-Eestit suurema uuritavate arvuga, eristuvad oluliselt oma kõrgemate
fluoriidide tasemete poolest nii nagu põhjavee mineraalse koostise põhjal võis eeldada [82].
Joonis 5. Fluoriidide sisaldus 24h uriinis [mg/d] kartogrammina uuritavate jaotuse järgi maakondades
ja Tallinnas
39
Joonis 6. Fluoriidi sisaldus 24h uriinis karpdiagrammidena uuritavate jaotuse järgi maakondades
(mk) ja Tallinnas
Varasemalt on näidatud, et kraaniveest saadud fluoriidide pikemaajaline ekspositsioon juba
>1,0 mg/l korral võib olla terviseriskiks [96, 97]. Haigusi, mille kulg võiks olla seotud fluoriidide
ekspositsiooniga, oli käesolevas uuringus osalejatel diagnoositud järgmiselt: 1) kilpnäärme
alatalitlus (n=27), 2) kilpnäärme ületalitlus (n=4), 3) maksapõletik ehk hepatiit (n=4), 4)
sapipõiepõletik ja/või sapikivitõbi (n=17), 5) neerupõletik ja/või neerukivitõbi (n=6), 6)
osteoporoos (n=9), 7) vähktõbi (n=6) (Tabel 36). Loetletud haigustest ilmnes kilpnäärme
ületalitluse oluline seos fluoriidide ekspositsiooniga (p=0,049), kus haiguse korral oli F
sisaldus uriinis oluliselt kõrgem kui vastava diagnoosita uuritavatel (vastavalt 2,0 ± 1,3 (SD)
mg/d vs 1,2 ± 0,8 mg/d). Osteoporoosi diagnoosiga uuritavatel oli F tase uriinis
ootuspärasest vastassuunalise seosega: haiguse korral oli oluliselt madalam fluoriidide tase
vastava diagnoosita uuritavatega võrreldes (vastavalt 0,8 ± 0,3 mg/d vs 1,2 ± 0,8 mg/d),
p=0,004. Uuringus osalenute andmete põhjal ei saa kinnitada fluoriidide kõrge
ekspositsiooni rolli olulisust osteoporoosi prognoosimisel, kuna uuritavad on juba diagnoosi
saanud ja fluoriidide varasema ekspositsiooni kohta info puudub. Põletikuliste haiguste
seost fluoriidide kõrgema ekspositsiooniga ei ilmnenud. Kilpnäärme alatalitlus ja vähktõbi
ei olnud käesolevas töös oluliselt seotud fluoriidide ekspositsiooniga. Kokkuvõtteks võib
öelda, et peale kilpnäärme ületalitluse ei ilmnenud teiste loetletud haigusseisundite korral
olulist seost kõrgema fluoriidi ekspositsiooniga, kuid märkimata ei saa jätta eri
diagnoosidega uuritavate väikesi arve rühmades, mis võib tulemusi kallutada.
4.8 Seleen
4.8.1 Seleen ja selle tarbimisega seotud rahvatervishoiu alased
probleemid
Seleen on oluline antioksüdant, mis kaitseb rakke vabade radikaalide kahjustuste eest,
aidates sellega vähendada vähki ja südamehaigustesse haigestumise riski, nt Kešani tõve,
mida iseloomustab südame suurenemine ja –puudulikkus. Seleen osaleb kilpnäärme
talituse reguleerimises, olles sellega oluliseks lüliks normaalse arengu, kasvu ning
ainevahetuse protsessides. Seleeni defitsiidi korral tõuseb risk autoimmuunseteks
haigusteks (näit reumatoidartriit, 1. tüüpi diabeet, Hashimoto türeodiidid, Gravesi tõbi) ning
40
rasketest haigustest paranemine on tavapärasest aeglasem [103]. Organism vajab seleeni
peamiselt immuunsüsteemi tugevdamiseks, kilpnäärmehormoonide normaalseks tekkeks
ja rakkudes kofaktorina antioksüdantse ensüümi (glutatiooni peroksüdaas) töö
reguleerimisel [6, 104]. Seleenil on oluline roll põletike, infektsioonide ja vähi ennetamises
ning kaitses enneaegse vananemise ja suremuse eest [4, 6, 104‒106]. Geneetiliste
kahjustuste ja vähi progresseerumise vähendamiseks soovitatakse tarbida 100-200 μg
seleeni päevas [107]. Immuunsüsteemi toimimise kaudu on seleenil oluline roll ka COVID-19
nakatumises ja haiguskulus; nimelt on seleeni defitsiidi korral COVID-19-ga nakatumise
tõenäosus kõrgem ja haigus kulgeb raskemini [103, 108‒113].
Suur osa tarbitud seleenist eritatakse organismist uriini kaudu, mida saab määrata 24h
uriinist [114]. Normaalseks tasemeks peetakse seleeni sisaldust 24h uriinis 20–90 μg/l [115].
Toiduga saadud seleeni hulka peegeldab samuti kontsentratsioon vereplasmas, normiks
peetakse 100-139 μg/l [115, 116]. Normikohase ja toksilise seleeni kontsentratsiooni vahe
organismis on üsna väike. Kui organismi satub seleeni tavapärasest rohkem (900 μg seleeni
päevas), tekivad mürgistusnähud nagu iiveldus, oksendamine ja küüslauku meenutav
hingeõhk [6, 107]. Seleeni liigtarbimise ebasoodsa mõjuna on täheldatud alopeetsiat
(koldeline juuksekadu) ning 1. kuni 2. astme dermatiiti [6, 103]. Uriinis ja veres on letaalsusega
leitud seos kontsentratsioonidega vastavalt >170 μg Se/l ja >300 μg Se/l [115].
Tabel 18. Eri riikide uuringute tulemused Se koguse määramiseks seerumist/plasmast soo järgi
Riik Aasta Vanus Uuritavate arv Se seerumis/plasmas,
μg/l
Mehed Naised
Belgia [117] - 18-65 160 79,7*
Kreeka [118] 2001-2002 26-51 506 (296 meest, 210 90,5 93,9
naist)
Šveits [119] 2005-2006 18-72 1847 (1191 meest, 99,9 95,6
656 naist)
Holland [120] 1997-2007 40-65 5973 (2870 meest, 84,6*
3103 naist)
Suurbritannia [121] 2000-2001 19-64 1045 (577 naist, 468 86,07 84,49
meest)
Nepaal [122] 2006-2008 6-8 3305 67,9*
Hiina [123] 1999–2006 Keskmine 34 940 129,09
30,32
Norra [124] 2003 Keskmine 184 95*
50
Itaalia [125] 2017-2019 30-60 137 (62 meest, 75 119,9 116,2
naist)
Hispaania [126] - 21-59 84 (31 meest, 53 87,3 67,3
naist)
Soome [127] 2010 - 60 110,4*
Ameerika Ühendriigid 2011-2016 >20 3827 (1795 meest, 127,9*
[128] (keskmine 2032 naist)
47,5)
Prantsusmaa [129] 1994-1995 Naised 30- 1821 naist, 1307 89,22 85,28
60 meest
Mehed 45-
60
Saksamaa [130] 1999-2002 51-55 792 (430 naist, 362 60,4 74,8
meest)
Taani [131] 1997-1998 Naised 18– 817 98,7*
ja 2004- 22, 40–45,
2005 60–65;
mehed 60–
65
*Väärtused on meeste ja naiste keskmised
41
Seleeni biosaadavus toidust oleneb esinemisvormist – orgaanilisest ühendist on seleeni
biosaadavus kõrgem kui anorgaanilisest ühendist [107, 116]. Seleeni leidub kõikides kudedes,
sh ka rinnapiimas [4, 6, 116]. Seleen eraldub organismist peamiselt uriini ja rooja kaudu,
mõnevõrra vähem kopsude, sülje, juuste ja küünte kaudu ja seda mitmete metaboliitidena,
nagu näiteks trimetüülselenooniumi ioonid, selenosuhkrud ja metüülseleniidid [6, 116, 132].
Arvestades 24h uriini kogumise keerukust, peetakse vereplasma seleeni kontsentratsiooni
otstarbekamaks indikaatoriks toiduga tarbitud seleeni koguse hindamisel [132].
Eestis ei ole rahvastikupõhiselt seleeni sisaldust bioloogilistes proovides seni veel uuritud.
Varasemalt on Eestis hinnatud seleenisisaldust 1990-ndatel, kus vabatahtlikkuse alusel
määrati 404 indiviidi vereseerumist seleeni keskmiseks kontsentratsiooniks 75 μg/l
(vahemikus 26 μg/l - 131 μg/l), mis oli sarnane Soome tulemustega 1980-ndatel (60-70 μg/l),
kui toidutootmise ahelasse seleeni veel ei lisatud (põllumajanduses loomasöödale ja
väetistele; toiduainetetööstuse toodetele) [4]. Soome kogemuste põhjal on teada, et pärast
seleeni kasutuselevõtmist toidutootmise ahelas tõusid seleeni tasemed kiiresti peaaegu
50% ning seda täheldati esmalt uuritavate vereseerumis ning ligi aasta hiljem ka uuritavate
täisvere proovides [4]. Hiljuti Eestis läbiviidud soolauuringu pilootprojektis oli seleeni
kontsentratsioon seerumis mõnevõrra kõrgem (keskmine 85 μg/l, vahemikus 59 -220 μg/l)
[5] kui 1990-ndatel Eestis [4].
Piirkondlikult võib toidust saadava seleeni kogus olulisel määral erineda (Tabel 19). Näiteks
1990-ndatel leiti madalaimad seleeni tasemed Serbias, Bulgaarias ja kõrgeimad Norras,
samas on teada, et looduslikult asub üks seleenirikkaimaid piirkondi Hiinas Hubei provintsis
Enshi maakonnas [103]. Uuringutest järeldub, et nii riikide vaheliselt kui ka riigisiseselt võib
olla piirkondi, kus tavatoiduga saadav seleeni kogus võib olulisel määral erineda ning samas
tuleks arvesse võtta ka tarbimisharjumusi – kas tarbitakse mahetoitu või seleeniga
rikastatud tooteid. Seleeni defitsiidist tulenevat probleemi on sageli alahinnatud, kuna
seleeni toidulisandina kasutamisel tekkivaid kõrvalnähte on üle hinnatud [103]. Seleeni
liigtarbimise korral on kirjeldatud teatud adapteerumist, kuid seda on veel vähe uuritud
[133].
Tabel 19. Se kontsentratsioonid pinnases, päevane Se tarbimine, Se seerumis ja uriinis eri riikides [134]
Toiduga saadavus
Riik Muld (mg/kg) Seerum (μg/l) Uriin (μg/l)
(μg/päevas)
Belgia 0,11 28–61 73–110 13–30
Brasiilia - 60 - -
Hiina (Enshi
10–40 3200–6690 1300–7500 2680
provints)
Hiina (Keshani
0,17 3-11 23,9 7
piirkond)
Soome 0,15–0,72 125 77-134 -
Prantsusmaa 0,18 47 84,7 12,3
Saksamaa 6,6 47 63–106 16–23
Itaalia - 49 76–94 7,4
Jaapan 0,7–1,0 133 - 36–288
Hispaania 0,07–0,39 60 74-84 -
Rootsi 0,39 38 105 36
Šveits - 70 96–113 -
Türgi 0,03 30 58–113
Holland - 67 93,6 -
Suurbritannia 0,18–29,70 41 60–81 5
Ameerika
0,11–18,36 98 95–320 19,2–118
Ühendriigid
Seleeni tarbimise hindamine toidu koostise andmebaasidest on raske, kuna seleenisisaldus
varieerub vastavalt seleeni kontsentratsioonile pinnases, kus kultuurid on kasvanud või
42
mida loomad on söönud; näiteks Põhjamaades kasvatatud teraviljatooted ja köögiviljad on
madala seleenisisaldusega, kui nende kasvatamisel ei ole kasutatud seleeniga rikastatud
väetisi, samas kala ja muud mereannid, munad ja rupskid sisaldavad suhteliselt palju
seleeni [6, 113, 135, 136].
Erinevaid seleeniga rikastatud toiduaineid on saadud väetiste kasutamise kaudu (nt
küüslauk, sibul, spargelkapsas, nisu) [136], rikastatud sööda kasutamise kaudu (nt
piimatooted, munad) [138, 139] või seleniseeritud kasvukeskkonna rakendamise kaudu
(seleenipärm) [140].
Rahvastikupõhised uuringud, kus seleeni määratakse uriinist, seerumist/plasmast ja
toidupäeviku alusel annavad sisendi toidu koostise andmebaaside täiendamiseks.
WHO soovitustes on lähtutud teadmisest, et 0,1 μg/g seleenisisaldusega dieet oli piisav kõigi
uuritud imetajaliikide maksimaalseks kasvuks ja paljunemiseks. Kui eeldada, et
täiskasvanud inimesed tarbivad päevas 500 g segatoitu (kuivaine kaal), oleks optimaalne
seleenikogus 50 μg päevas [75]. Ühendkuningriigis on Se soovituslik kogus täiskasvanud
naistel 60 μg päevas ja meestel 75 μg päevas [141]. USAs on soovituslik kogus 55 μg päevas
nii meestele kui naistele [142]. Euroopa toiduohutusamet (EFSA) on seadnud seleeni
päevaseks piisavaks koguseks täiskasvanutele 70 μg [143]. Eesti toitumissoovituses
hinnatakse seleeni päevaseks soovituslikuks koguseks täiskasvanud meestel ja naistel
vastavalt 60 μg ja 50 μg päevas, tarbimise alam- ja ülempiiriks on täiskasvanutel vastavalt
20 μg ja 300 μg päevas [6]. 2021 ilmunud ülevaateartiklis on soovitatud minimaalselt tarbida
seleeni 40 μg päevas [107]. 2014 aastal läbi viidud Eesti rahvastiku toitumise uuringu
kohaselt tarbisid mehed keskmiselt 65 μg ja naised 48 μg seleeni päevas [19].
Suurbritannia Riiklikus toitumisuuringus leiti 2008/2009 aastal, et ligikaudu 50%
täiskasvanud naistest ja 20% meestest tarbis Se alla soovitusliku alampiiri [144].
Seleeni tarbimise lubatud ülempiir on USAs täiskasvanutel 400 µg päevas ning see hõlmab
nii toiduga saadavat seleeni, mis on USA-s täiskasvanutel keskmiselt umbes 100 µg päevas,
kui ka toidulisanditest saadavat seleeni. Riikliku tervise- ja toitumisuuringu III laine (National
Health and Nutrition Examination Survey - NHANES III) kohaselt vastas üle 99% USA
osalejate seerumi seleenisisaldus seleenivajadusele, mis osutab et seleeni lisamine toidule
(toiduained, toidulisandid) pole USA-s vajalik [145].
Vereplasmas on enim levinud selenoproteiinide selenoproteiin P SEPP1 (antioksüdant) ja
ekstratsellulaarne glutatiooni peroksidaas GPx3. SEPP1 arvele läheb tavaliselt umbes 30–
60% ja GPx3 arvele 10–30% seleenist vereplasmas [146].
Keskmiselt saadakse USAs toiduga hinnanguliselt umbes 100 µg seleeni päevas, mis on
tunduvalt kõrgem kui praegune soovituslik päevane kogus (55 µg päevas) ja näib olevat
piisav plasma ja raku glutatiooni peroksidaasi (GPx) aktiivsuse optimeerimiseks. 10-
nädalases randomiseeritud kontrolluuringus tervete Briti täiskasvanutega (vanuses 50–64
aastat) hinnati, et seleeni teise olulise biomarkeri – SEPP1 - plasmakontsentratsiooni
maksimeerimiseks on vaja umbes 105 µg seleeni päevas [147]. Sarnases uuringus Ameerika
kohordis, kus seleeni algväärtus plasmas oli kõrgem, ei leitud aga seleeni lisamisel efekti
SEPP1 kontsentratsioonidele [148].
Mõnedel andmetel võib seleeni kõrge tase seerumis avaldada negatiivset mõju
glükeemilisele kontrollile, mistõttu peaksid kõrge seleenitasemega indiviidid ja/või II tüüpi
suhkurtõve riskiga inimesed seleenilisandite võtmist vältima [149].
Arvestades seleeni metaboliseerumist on WHO soovituse järgi seleeni minimaalseks
kontsentratsiooniks vereplasmas individuaalsel- ja populatsiooni tasemel vastavalt 27 ja 39
μg/l [75]. Kuigi vereplasmast on rahvastiku seleeni tarbimist hinnata mugavam, on läbi
viidud ka populatsioonipõhiseid uuringuid seleeni sisalduse määramiseks uriiniproovidest
[150‒153].
43
Uuringutes on näidatud, et rasvunud uuritavatel on seleeni tase oluliselt madalam kui
normkaalulistel [153], mis võib viidata seleeni kehvemale omastamisele rasvumise korral ja
vajadusele korrigeerida seleeni tarbimise soovitust rasvunutele.
Kuigi seleeni kogus multivitamiinide/mineraalide toidulisandites varieerub
märkimisväärselt, annavad need toidulisandid seleeni harva rohkem kui päevanormid.
Mitmekülgne toitumine ja igapäevane toidulisandite tarbimine peaks tagama piisava
seleenisisalduse ja parandama seleeni seisundit seda vajavatel indiviididel.
4.8.2 Seleeni analüüsimise tulemused
Toiduainete seleenisisaldus sõltub eelkõige taimede kasvukoha seleenisisaldusest, mis on
piirkonniti/riigiti väga erinev.
Käesolevas uuringus määrati seleen 24h uriiniproovidest ja vereseerumist ning hinnati
saadavust 2 päeva toidupäeviku alusel. Kasutatav metoodika võimaldab teisendada
tulemused erinevale kujule (nt seleeni sisaldus uriinis μg/l, g/päevas või mg/kg kehamassi
kohta). Kuigi erinevate meetodite puhul on numbrilised referentsväärtused erinevad, saab
erinevate metoodikate puhul võrrelda seleeni ala- ja ületarbijate hulka ning seega hinnata
toiduohutuse olukorda.
Seleeni kontsentratsioonid 24h uriinist jäid meestel vahemikku 8 - 274 µg/l, keskmiselt 30
µg/l (mediaan 25 µg/l) ja naistel 5 - 410 µg/l, keskmiselt 23 µg/l (mediaan 19 µg/l) (Tabel 20),
nii naiste kui ka meeste korral leiti nii alatarbijaid kui ka ületarbijaid, kelle individuaalsed
näitajad jäid normi piiridest (normi piiridena kasutatud vahemikku 12-60 μg/l) väljapoole.
Samas jäid keskmised väärtused nii meestel kui ka naistel normi piiridesse ja 91,4% meeste
ja 85,3% naiste seleeni kontsentratsioonid olid referentsvahemikus (Tabel 21).
24h uriinist määratud Se keskmised väärtused jäid samasse vahemikku, kui Belgias
läbiviidud uuringus, kuid olid madalamad kui Jaapani ja Hiina uuringutes(Tabel 19).
24h uriini alusel tarbisid mehed seleeni 13 - 740 µg päevas, keskmiselt 57 µg päevas
(mediaan 50 µg päevas) ja naised 4 - 459 µg päevas, keskmiselt 38 µg päevas (mediaan 34
µg päevas) (Tabel 20). Kui võtta aluseks Eesti toitumissoovitused, kus päevaseks
soovituslikuks koguseks on meestel ja naistel vastavalt 60 μg ja 50 μg päevas [6], siis olid
uriini alusel määratud päevased seleeni kogused nii meeste kui naiste osas keskmiselt alla
soovituslikku kogust, vastavalt 57 µg ja 38 µg päevas.
Seleeni kontsentratsioonid seerumis jäid meestel vahemikku 49 - 191 µg/l, keskmiselt 86 µg/l
(mediaan 85 µg/l) ja naistel 46 - 218 µg/l, keskmiselt 87 µg/l (mediaan 85 µg/l) (Tabel 20).
Meeste ja naiste keskmiste väärtuste vahel eri vanuserühmades olulist erinevust ei
tuvastatud, välja arvatud vanuserühmas 35-44, kus ilmnes meestel kõrgem keskmine
tarbimine – 90 µg/l vs 83 µg/l (p<0,01).
Seleeni keskmised väärtused seerumist (meestel 86 µg/l ja naistel 87 µg/l) jäid kliiniliste
normide piiridesse ja osutavad seleenitaseme tõusule võrreldes Eestis varasemalt läbiviidud
uuringute tulemustega: 75 μg/l [4] ja 85 μg/l [5]. Teistes riikides läbiviidud uuringutega
võrreldes on keskmised seleeni väärtused seerumist/plasmast madalamad leitud näiteks
Nepaalis ja ka Saksamaal läbiviidud uuringus (Tabel 18), samas oluliselt kõrgemad
tulemused näiteks Hiina Enshi provintsis (Tabel 19).
44
Tabel 20. Seleeni keskmised väärtused koos standardhälvetega bioproovidest ja toidupäeviku alusel
vanuserühma ja soo järgi
Sugu, Vanuserühm
Referentsväärtus/ valimi
Meetod soovitus suurus 25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku
Mehed,
Seerum: Se, 83 (15) 90 (15) 89 (18) 84 (16) 86 (16)
n=291
2
keskmine RF: 80-120
(SD), [µg/l] Naised,
86 (19) 83 (14)** 89 (17) 89 (22) 87 (18)
n=306
Mehed,
24h uriin: Se, 30 (20) 32 (14) 34 (32) 25 (13) 30 (22)
n=291
2
keskmine RF: 12-60
(SD), [µg/l] Naised,
31 (49) 21 (13)*** 21 (11)** 21 (12) 23 (25)***
n=306
Soovitus päevas: Mehed,
24h uriin: Se, 56 (30) 60 (23) 65 (82) 48 (21) 57 (47)
20-300 1 n=291
keskmine
(SD), [µg/d] Naised,
45 (53) 36 (14)*** 38 (14)** 35 (16)*** 38 (28)***
n=306
Mehed,
Toidupäevik: 74 (36) 72 (29) 76 (30) 70 (26) 73 (31)
Soovitus päevas: n=290
Se, keskmine
20-300 1 Naised, 53 55
(SD), [µg/d] 54 (22)*** 52 (22)*** 53 (21)***
n=307 (21)*** (21)***
** p<0,01, *** p<0,001, statistiliselt oluline erinevus vastava vanuserühma meestest;
SD - standardhälve, RF - referentsväärtus, µg/l - mikrogrammi liitris, µg/d – mikrogrammi päevas.
1
Pitsi T, Sammel A, Nurk E, et al. Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2017.
2
Synlab. Parameter Index. Environmental and occupational health. Selenium. https://extern.synlab.com/Catalog/?idLoc=83.
Kasutatud 30. mai 2022.
Tabel 21. Seleeni tulemused bioproovidest ning toidupäevikutest uuritavate osakaalude kaupa
Sugu, Alla normi (%) Norm (%) Üle normi (%)
Referentsväärtus/ valimi
Meetod soovitus suurus Mees Naine Mees Naine Mees Naine
Mehed,
RF: n=291
Seerum 34,4 36,9 63,2 59,8 2,4 3,3
80-120 µg/l 2 Naised,
n=306
Mehed,
RF: n=291
24h uriin 3,4 12,7 91,4 85,3 5,2 2,0
12-60 µg/l 2 Naised,
n=306
Mehed,
Soovitus päevas: n=291
24h uriin 0,7 5,9 99,0 93,8 0,3 0,3
20-300 µg 1 Naised,
n=306
Mehed,
24h Soovitus päevas: n=290
1 2,0 99 98 0 0
toidupäevik 20-300 µg 1 Naised,
n=307
RF – referentsväärtus.
1
Pitsi T, Sammel A, Nurk E, et al. Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2017.
2
Synlab. Parameter Index. Environmental and occupational health. Selenium. https://extern.synlab.com/Catalog/?idLoc=83.
Kasutatud 30. mai 2022.
45
Seerumist määratud Se normi 80-120 µg/l alusel jäi 34,4% meestest ja 36,9% naiste tulemus
normist allapoole, kuid normkogusest kõrgem tulemus saadi 2,4% meeste ja 3,3% naiste
korral (Tabel 21).
Toidupäevikute alusel olid meestel seleeni kogused vahemikus 15 - 220 µg päevas,
keskmiselt 73 µg (mediaan 68 µg) ja naistel vahemikus 11 - 129 µg päevas, keskmiselt 53 µg
(mediaan 50 µg) seleeni (Tabel 20). Keegi uuritavatest ei saanud toiduga seleeni üle 300 µg
ning 99% uuritavatel jäi tarbimine soovituslikku vahemikku (Tabel 21). Toiduga saadava
seleeni alampiir päevas on 20 µg ja ülempiir 300 µg [6]. Soovituslik seleeni tarbimine päevas
on meestel 60 µg ja naistel 50 µg [6] ning kokkuvõttes said uuritavad toidupäevikute alusel
seleeni keskmiselt veidi enam, kui päevane soovituslik kogus (mehed 73 µg ja naised 53
µg). Toidupäevikute andmetel said uuritavad päevas keskmiselt rohkem seleeni, kui uriini
alusel arvutatult, samas on toidugruppides seleeni sisaldused väga varieeruvad (Tabel 22).
Kõikide tarbitud toiduainete korral ei pruugi seleeni sisaldused NutriData andmebaasis
kajastada tegelikke koguseid, kuna arvesse ei ole võimalik võtta seleeniga rikastatud
väetiste kasutamist või kasvupinnaste erinevuste tõttu tulenevaid Se sisalduse erinevusi või
toodete muul viisil rikastamist. Üksikindiviidide ülimalt kõrged seleeni näitajad näiteks
uriinist määratuna võivad olla tingitud ka andmebaasis mittesisalduvate toidulisandite
kasutamisest.
Märkimist väärib, et nii 24h uriini kui ka toidupäeviku alusel tarbisid mehed rohkem seleeni
kui naised, vastavalt 57 µg vs 38 µg/l ja 73 µg päevas vs 53 µg päevas (mõlemal juhul
statistiliselt oluline erinevus p<0,001).
Tabel 22. Seleenisisaldus valitud toiduainetes (toorkaal)
Toiduained Seleenisisaldus (µg/100g) Viide
Seleenipärm 300000 Pedrero & Madrid 2009 [154]
Brasiilia pähklid 85–686 Fairweather-Tait et al 2010 [155]
Küüslauk 50 Ip et al 2000 [156]
Sibul 50 Fairweather-Tait et al 2010 [155]
Kanaliha 57 Thiry et al 2012 [157]
Veiseliha 35–47 Smrkolj et al 2005 [158]
Lõhe 21–27 Waegeneers et al 2013 [159]
Munad 17 Pappa et al 2006 [160]
Piimatooted 1–55 Fairweather-Tait et al 2010 [155]
Toidupäeviku andmete alusel olid uuritavatel parimateks seleeni allikateks kalad ja
kalatooted, järgnesid muna ja munaroad, kana ja linnuliha, rupskid ja rupskitest tooted,
pähklid ja seemned (Tabel 23). Kuigi pähklite seleenisisaldus on kõrge, võib nendest saadava
seleeni kogus olla madal tingituna tarbitavast kogusest.
Tabel 23. Seleeni saamine erinevatest toidugruppidest toidupäevikute andmete põhjal
Tootegrupi toitudest saadud Se
kogus uuritava kohta päevas Keskmine tootegrupi seleenisisaldus,
Tootegrupp keskmiselt, µg µg/100g [3]
Kala ja kalatooted, mereannid 7,1 22,9
Muna ja munaroad 5,5 17,5
Kana- ja linnuliha 3,6 10,3
Rupskid ja rupskitest tooted 2,5 31,8
Pähklid ja seemned 1,7 22,3
Veiseliha 0,7 17,7
46
Tabelis 23 on tooted grupeeritud järgnevalt:
• Kala ja kalatooted, mereannid – kalaroad, kalatooted (sh ka kala hakkmassist tooted),
suitsukala, soolatud kala, konserveeritud kala, kalamari, mereannid (vähid, krabid,
krevetid).
• Muna ja munaroad – keedetud muna, praetud muna, omlett, munapuder jt.
• Kana ja linnuliha – road kana ja linnulihast, maitsestatud ja marineeritud liha.
• Rupskid ja rupskitest tooted – maks, keel, maksapasteet, verivorst.
• Pähklid ja seemned.
• Veiseliha.
Seleeni keskmiste väärtuste (Se seerumist, 24h uriinist, Se toidupäevikutest) omavahelisel
võrdlemisel ja võrdlemisel teiste uuritud parameetritega statistiliselt olulist ja tugevat
korrelatsiooni ei ilmnenud (Andmetabelid 26-27). Tugev korrelatsioon (r=0,705) ilmnes 25-
34 aastaste naiste toidupäeviku 2 päeva keskmise seleeni ja toidupäeviku 2 päeva keskmise
joodi vahel (Andmetabel 28). 25-34 aastaste meeste vanuserühmas ilmnesid tugevad
korrelatsioonid (r=0,600) 2 päeva keskmise seleeni ja 2 päeva keskmise naatriumi vahel
(Andmetabel 29). Samuti ilmnes tugev korrelatsioon 35-44 aastaste naiste ja meeste
toidupäeviku 2 päeva keskmise seleeni ja toidupäeviku 2 päeva keskmise joodi vahel,
vastavalt r=0,605 ja 0,629 ning 55-64 aastaste naiste korral (r=0,640) (Andmetabelid 30-31 ja
34). Korrelatsioon kordajaga r=0,607 oli 55-64 aastaste meeste 24h uriini seleeni ja 24h uriini
kaaliumi vahel (Andmetabel 35).
Rahvastikupõhiselt seleeni tarbimise hindamiseks tulevikus on võimalik kasutada kõiki
käesolevas uuringus rakendatud lähenemisi (nii bioproovid kui ka toidupäevikud), milledel
on kõikidel omad eelised ja puudused, kuid võimaldavad jälgida muutusi ajas. 24 tunni
uriiniproovi korral tuleb välja tuua kogumise ebamugavus, mis võib mõjutada ka tulemuse
usaldusväärsust (st kas kogumine toimub vastavalt kogumisjuhendile), vereproovide korral
on tegemist invasiivse lähenemisega, mis ei ole kõikidele vastuvõetav ning toidupäevikute
tulemused sõltuvad andmebaasis olevate andmete terviklikkusest ja oma toitumise
korrektsest sisestamisest uuritavate poolt.
Kokkuvõttes peaks teadlik ja mitmekülgne toitumine tagama rahvastikupõhiselt
varustamise piisava koguse seleeniga.
4.9 Kreatiniin
Kreatiniini kliirens väljendab seerumi/plasma kreatiniini kontsentratsiooni suhet
ekskreteeritud uriini kreatiniini kontsentratsiooni tavaliselt 24 tunni jooksul. Ainevahetuse
käigus tekkinud kreatiniin filtreerub neerudes vereplasmast läbi glomerulaarmembraani ja
eritatakse uriiniga. Kui sekreteeritud kreatiniini hulka mitte arvestada, võib kreatiniini
kliirensit käsitleda neerude glomerulaarse filtratsioonikiiruse (GFR) näitajana [161].
Ebausaldusväärselt kõrge või madala kreatiniini sisalduse puhul võib olla tegemist
toidulisandite tarbimisega või taimetoitlusega [69].
Tabel 24. Kreatiniini keskmised väärtused koos standardhälvetega bioproovidest vanuserühma ja soo
järgi
Sugu, Vanuserühm
Referentsväärtus/ valimi
Meetod soovitus suurus 25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku
24h uriin: Mehed,
kreatiniin, RF: 7,1-17,7/8,4-22 1 19,5 (5,4) 19,8 (4,8) 19,4 (5,2) 17,2 (4,4) 19,0 (5)
n=291
keskmine
(SD), Naised, 12,6 12,0 11,7 10,3 11,5
RF: 5,3-15,9/6,3-14,6 1
[mmol/d] n=307 (3,7)*** (2,9)*** (3,3)*** (2,0)*** (3,1)***
47
Sugu, Vanuserühm
Referentsväärtus/ valimi
Meetod soovitus suurus 25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku
Keskjoa Mehed,
uriin: RF: 3,5-23,0/5,6-14,7 n=61
11,9 (6,0) 10,1 (5,8) 11,3 (5,5) 7,9 (2,6) 11,0 (5,6)
kreatiniin,
keskmine Naised,
(SD), RF: 2,5-19,0/4,2-9,7 n=37
10,2 (4,9) 5,6 (3,9)* 7,7 (4,0) 4,1 (2,7) 7,7 (4,6)**
[mmol/l]
* p<0,05, ** p<0,01, *** p<0,001, statistiliselt oluline erinevus vastava vanuserühma meestest;
SD - standardhälve, RF - referentsväärtus, mmol/d - millimooli päevas.
1
Synlab. Laboriteatmik. Referentsväärtuste tabel. https://synlab.ee/arstile/laboriteatmik/referentsvaartused/. Kasutatud 30. mai
2022.
Kreatiniini väärtused 24h uriinist jäid meestel vahemikku 7,1 - 47,9 mmol/d, keskmiselt 19,0
mmol/d (mediaan 18,4 mmol/d) ja naistel 1,7 - 27,9 mmol/d, keskmiselt 11,6 mmol/d (mediaan
11,2 mmol/d) (Tabel 24).
Kreatiniini analüüsitulemusi kasutati uuringus normaliseerimise eesmärkidel.
4.10 Üldküsimustiku vastused
4.10.1 Üldandmed
Uuringus osalejatest 81% olid eestlased ja 19% muust rahvusest (Tabel 25).
Tabel 25. Vastajate jaotus (%) rahvuse, soo ja vanuse järgi
Mehed Naised Kokku
Vanuserühm Vanuserühm
25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku 25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku
Eestlane 81,5 80,3 84,8 76,6 80,8 84,3 76,5 83,3 78,3 80,6 80,7
Mitte-Eestlane 18,5 19,7 15,2 23,4 19,2 15,7 23,5 16,7 21,7 19,4 19,3
Kokku (%) 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
Vastanud (arv) 81 71 79 77 308 70 68 90 92 320 628
Mittevastanud (arv) 0 1 0 0 1 0 0 0 0 0 1
Uuringus osalejate elupiirkondade jaotus on toodud Tabelis 26.
Tabel 26. Vastajate jaotus (%) elupiirkonna, soo ja vanuse järgi
Mehed Naised Kokku
Vanuserühm Vanuserühm
25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku 25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku
Kesk-Eesti 3,7 8,3 7,6 5,2 6,1 7,1 2,9 13,3 9,8 8,8 7,5
Kirde-Eesti 14,8 5,6 8,9 13,0 10,7 12,9 10,3 11,1 16,3 12,8 11,8
Lõuna-Eesti 24,7 26,4 17,7 31,2 24,9 21,4 23,5 24,4 17,4 21,6 23,2
Lääne-Eesti 13,6 9,7 16,5 10,4 12,6 11,4 7,4 8,9 10,9 9,7 11,1
Põhja-Eesti 43,2 50,0 49,4 40,3 45,6 47,1 55,9 42,2 45,7 47,2 46,4
Kokku (%) 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
Kokku (arv) 81 72 79 77 308 70 68 90 92 320 629
48
Uuringus osalejate jaotus haridustasemete alusel on toodud Tabelis 27. Kõige enam
osalejaid oli magistrikraadiga (31%). Uuringus osalejatest 63% olid kõrgharidusega
(bakalaureusekraadiga ja rakendusliku kõrgharidusega 29%, magistrikraadiga 31%,
doktorikraadiga 2%). Statistikaameti 2021. aasta andmetel on Eestis 25-64 aastasest
elanikest kõrgharidusega 34% (bakalaureusekraadiga ja rakendusliku kõrgharidusega 13%,
magistrikraadiga 20%, doktorikraadiga 1%) [162], mis osutab tõenäoliselt
(tervise)teadlikumate indiviidide suuremale huvile ja paremale nõustumisele uuringus
osaleda ja see läbi teha.
Tabel 27. Vastajate jaotus (%) kõrgeima lõpetatud haridustaseme, soo ja vanuse järgi
Mehed Naised Kokku
Vanuserühm Vanuserühm
25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku 25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku
Põhiharidus 3,7 1,4 - - 1,3 4,3 - - - 0,9 1,1
Keskharidus 19,8 15,5 17,7 19,5 18,2 5,7 10,3 8,9 9,8 8,8 13,4
Kutseharidus1 7,4 2,8 8,9 3,9 5,8 2,9 1,5 1,1 2,2 1,9 3,8
Kutseharidus2 12,3 18,3 20,3 27,3 19,5 10,0 22,1 18,9 21,7 18,4 18,9
Kõrgharidus3 28,4 33,8 19,0 16,9 24,4 37,1 35,3 40,0 22,8 33,4 29,0
Magistrikraad 24,7 22,5 32,9 31,2 27,9 37,1 27,9 30,0 42,4 34,7 31,4
Doktorikraad 3,7 5,6 1,3 1,3 2,9 2,9 2,9 1,1 1,1 1,9 2,4
Kokku (%) 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
Vastanud (arv) 81 71 79 77 308 70 68 90 92 320 628
Mittevastanud (arv) 0 1 0 0 1 0 0 0 0 0 1
1
Kutseharidus (põhihariduse baasil), 2 kutseharidus (keskhariduse baasil), 3 Kõrgharidus (bakalaureusekraad, rakenduslik
kõrgharidus)
Uuringus osalejate jaotus majandusliku aktiivsuse alusel on toodud Tabelis 28. Uuritavatest
90% töötasid.
Tabel 28. Vastajate jaotus (%) majandusliku aktiivsuse, soo ja vanuse järgi
Mehed Naised Kokku
Vanuserühm Vanuserühm
25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku 25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku
Töötav 90,1 95,8 93,7 84,4 90,9 88,6 89,7 91,1 85,9 88,8 89,8
Töötu 3,7 4,2 6,3 2,6 4,2 2,9 5,9 6,7 2,2 4,4 4,3
Üliõpilane 2,5 - - 1,3 1,0 4,3 1,5 - 1,1 1,6 1,3
Tasustamata lapsehoolduspuhkusel 1,2 - - - 0,3 2,9 1,5 1,1 - 1,3 0,8
Kodune (mittetöötav) 2,5 - - 3,9 1,6 1,4 1,5 1,1 1,1 1,3 1,4
Pensionär - - - 7,8 1,9 - - - 9,8 2,8 2,4
Kokku (%) 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
Vastanud (arv) 81 71 79 77 308 70 68 90 92 320 628
Mittevastanud (arv) 0 1 0 0 1 0 0 0 0 0 1
49
Uuringus osalejate jaotus leibkonnaliikme netosissetulekute alusel kuus on toodud Tabelis
29. Enamasti jäi osalejate leibkonnaliikme netosissetulek 501-1000 euro vahele (24%
uuritavatest).
Tabel 29. Vastajate jaotus (%) leibkonnaliikme keskmise netosissetuleku, soo ja vanuse järgi
Mehed Naised Kokku
Vanuserühm Vanuserühm
25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku 25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku
Alla 100 euro - 1,4 - - 0,3 - - - - - 0,2
101-200 eurot 1,2 1,4 1,3 - 1,0 - 1,5 1,1 1,1 0,9 1,0
201-300 eurot 2,5 2,8 2,5 2,6 2,6 1,4 4,4 - - 1,3 1,9
301-500 eurot 3,7 - 3,8 13,0 5,2 1,4 13,2 13,3 7,6 9,1 7,2
501-1000 eurot 14,8 31,0 11,4 24,7 20,1 21,4 25,0 30,0 33,7 28,1 24,2
1001-1500 eurot 25,9 15,5 20,3 33,8 24,0 15,7 13,2 26,7 27,2 21,6 22,8
1501-2000 eurot 18,5 14,1 15,2 11,7 14,9 30,0 7,4 5,6 15,2 14,1 14,5
2001-3000 eurot 21,0 14,1 17,7 9,1 15,6 17,1 19,1 11,1 10,9 14,1 14,8
Üle 3001 euro 9,9 18,3 17,7 2,6 12,0 10,0 5,9 5,6 2,2 5,6 8,8
Ei tea 2,5 1,4 10,1 2,6 4,2 2,9 10,3 6,7 2,2 5,3 4,8
Kokku (%) 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
Vastanud (arv) 81 71 79 77 308 70 68 90 92 320 628
Mittevastanud (arv) 0 1 0 0 1 0 0 0 0 0 1
Uuritavatest 75% elas kooselus (Tabel 30) ja kõige enam oli neid (53%), kelle leibkonnas oli 2-
3 liiget (Tabel 31).
Tabel 30. Vastajate jaotus (%) perekonnaseisu, soo ja vanuse järgi
Mehed Naised Kokku
Vanuserühm Vanuserühm
25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku 25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku
Elab kooselus 72,8 88,7 77,2 79,2 79,2 80,0 80,9 67,8 56,5 70,0 74,5
Ei ela kooselus 27,2 11,3 22,8 20,8 20,8 20,0 19,1 32,2 43,5 30,0 25,5
Kokku (%) 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
Vastanud (arv) 81 71 79 77 308 70 68 90 92 320 628
Mittevastanud (arv) 0 1 0 0 1 0 0 0 0 0 1
Tabel 31. Vastajate jaotus (%) leibkonnaliikmete arvu, soo ja vanuse järgi
Mehed Naised Kokku
Vanuserühm Vanuserühm
25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku 25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku
Elab üksi 24,7 8,5 15,2 20,8 17,5 15,7 10,3 17,8 31,5 19,7 18,6
2-3 inimest 53,1 35,2 41,8 70,1 50,3 70,0 30,9 56,7 63,0 55,9 53,2
≥4 inimest 22,2 56,3 43,0 9,1 32,1 14,3 58,8 25,6 5,4 24,4 28,2
Kokku (%) 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
Vastanud (arv) 81 71 79 77 308 70 68 90 92 320 628
Mittevastanud (arv) 0 1 0 0 1 0 0 0 0 0 1
50
4.10.2 Teadlikkus tasakaalustatud toitumise seisukohalt
Uuritavatele esitati küsimused nende soola tarbimisharjumuste ja selle mõju kohta
terviseseisundile. Söömise ajal toidule täiendavalt soola ei lisa 28% meestest ja 30% naistest.
Alati lisavad söömise ajal toidule soola 3% meestest ja 2% naistest. Kõige enam on neid
(45%meestest ja 47% naistest), kes lisavad toidule söömise ajal harva soola (Joonis 7 ja
Andmetabel 3).
50 47
45
45
40
35
30
30 28
25
%
20 18 17
15
10 7
4
5 3 2
0
Mitte kunagi Harva Mõnikord Sageli Alati
Mehed Naised
Joonis 7. Vastajate jaotus (%) söömise ajal toidule soola lisamise sageduse ja soo järgi
Kodudes söögi valmistamise ajal lisatakse valmivale toidule soola 39% meeste ja 56% naiste
arvates. Mitte kunagi ei lisata kodus söögi valmistamise ajal soola 2% nii meeste kui ka naiste
arvates (Joonis 8 ja Andmetabel 4).
60 56
50
39
40
34
30 28
%
20 16
9 7 8
10
2 2
0
Mitte kunagi Harva Mõnikord Sageli Alati
Mehed Naised
Joonis 8. Vastajate jaotus (%) kodus toiduvalmistamise käigus soola lisamise sageduse ja soo järgi
Just õiges koguses soola tarbivad enda arvates 65% meestest ja 66% naistest. Liiga palju
soola tarbib enesehinnangu kohaselt 18% meestest ning 19% naistest. Selgelt liiga palju
soola tarbivad enda arvates 2% nii meestest kui ka naistest (Joonis 9 ja Andmetabel 5).
51
70 65 66
60
50
40
%
30
18 19
20
13
9
10
2 2 3 3
0 0
0
Selgelt liiga Liiga palju Just õiges Liiga vähe Selgelt liiga Ei tea
palju koguses vähe
Mehed Naised
Joonis 9. Vastajate jaotus (%) soola (sh valmistoitude) tarbimise hinnangu ja soo järgi
Väga soolased toidud meeldivad ühele mehele. Mõõdukalt soolaseid toite eelistavad 73%
meestest ja 72% naistest. Pigem magedaid ja magedaid toite eelistavad 15% meestest ja 21%
naistest (Joonis 10 ja Andmetabel 6).
80 73 72
70
60
50
40
%
30
20 15
11 8
7 7 6
10
0 0
0
Väga soolased Soolased toidud Mõõdukalt Magedad toidud Pigem magedad
toidud soolased toidud toidud
Mehed Naised
Joonis 10. Vastajate jaotus (%) toidu soolasuse eelistuse ja soo järgi
Kõrge soolasisaldus võib põhjustada tõsiseid terviseprobleeme 83% meeste ja 89% naiste
arvates (Joonis 11 ja Andmetabel 7). Jooniselt 12 (Andmetabel 8) on näha, et põhilisteks
terviseprobleemideks, mida kõrge soolasisaldus võib põhjustada, märgiti kõrge vererõhk
(79% vastajatest) ning neerukivid (43% vastajatest).
52
100
89
90 83
80
70
60
50
%
40
30
20 13
9
10 4 2
0
Jah, võib Ei või Ei tea
Mehed Naised
Joonis 11. Vastajate jaotus (%) arvamuse alusel, kas soolasisaldus võib põhjustada tõsiseid
terviseprobleeme, soo järgi
90 82
80 76
70
60
49
50
%
37
40
30
18 19
20 11 13
7 10 5
10 3
0
Kõrge Osteoporoos Maovähk Neerukivid Mitte ükski Ei tea
vererõhk ülal
nimetatutest
Mehed Naised
Joonis 12. Vastajate jaotus (%) terviseprobleemide alusel, mida nende arvates kõrge soolatarbimine
võib põhjustada, soo järgi
Soola ja/või naatriumi koguste vähendamist oma toidus pidasid mõnevõrra oluliseks üle
poole meestest ja naistest. Soola vähendamist pidas väga oluliseks 15% meestest ja 14%
naistest, ent üldse mitte oluliseks 21% meestest ja 18% naistest (Joonis 13 ja Andmetabel 9).
53
80
68
70 64
60
50
40
%
30
21
18
20 15 14
10
0
Ei pea üldse oluliseks Peab mõnevõrra oluliseks Peab väga oluliseks
Mehed Naised
Joonis 13. Vastajate jaotus (%) toidus soola ja/või Na vähendamise olulisuse ja soo järgi
Enamus vastajaid ei tee oma soola ja/või naatriumi tarbimise kontrollimiseks mitte midagi
(79% nii meestest kui ka naistest). Vastanutest 17% kontrollib soola ja/või naatriumi tarbimist
(Joonis 14 ja Andmetabel 10). Jooniselt 15 (Andmetabel 11) on näha, et paljud neist (90%
meestest ja 65% naistest) ei lisa söömise ajal toidule täiendavalt soola, väldivad/vähendavad
valmistoitude tarbimist (44% meestest ja 70% naistest) ja/või lisavad toidu valmistamise ajal
muid maitseaineid soola asemel (50% meestest ja 46% naistest).
90
79 79
80
70
60
50
%
40
30
20 17 17
10 5 4
0
Jah, kontrollib Ei kontrolli Ei tea
Mehed Naised
Joonis 14. Vastajate jaotus (%), soola või Na tarbimise kontrollimise ja soo järgi
54
Väldib kodust väljas söömist 26
17
Kasutab toiduvalmistamisel muid maitseaineid 46
50
Ei lisa toiduvalmistamisel soola 13
17
Ostab madala soolasisaldusega alternatiive 7
13
Ei lisa söömise ajal toidule täiendavalt soola 65
90
Vaatab soola või naatriumi sisalduse infot 30
pakendilt 33
Väldib valmistoitude tarbimist 70
44
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
%
Naised Mehed
Joonis 15. Vastajate jaotus (%) tegevuste alusel, mida tehakse soolatarbimise
vähendamiseks, soo järgi
Uuritavatel paluti hinnata skaalal ühest viieni, kui tervislikult nad enda arvates toituvad (1 -
ei toitu tervislikult, 5 - toitun väga tervislikult). Kõige enam oli neid, kes andsid hinnanguks
3 (56% vastajatest). Vaid 2% uuritavatest andis hinnanguks 5 ehk arvasid, et nad toituvad
väga tervislikult (Joonis 16 ja Andmetabel 13).
5 2
1
4 28
23
3 56
56
2 10
15
1 4
4
0 10 20 30 40 50 60
%
Naised Mehed
Joonis 16. Vastajate jaotus (%) tervisliku toitumise enesehinnangu ja soo järgi ( 1- ei toitu tervislikult, 5
– toitub väga tervislikult)
Jooniselt 17 (Andmetabel 1) on näha, et kõige enam oli neid, kes söövad väljaspool kodu 2-3
korral kuus (20%). Igapäevaselt sööb väljaspool kodu 12% uuritavatest ning vähem kui kord
kuus sööb väljaspool kodu 20% uuritavatest või ei söö väljaspool kodu mitte kunagi. Väljas
söömisele kulutab 31-50 eurot kuus 17,4% uuritavatest (Andmetabel 2). Seoses COVID-19
viirusega on väljas söömise sagedus ilmselt vähenenud, kuid võib olla sagenenud
toidukulleritega toidu kojukanne, mis käesolevas küsimuses ei kajastu.
55
30
24
25
20
20
16 16 16 17
15 13
%
13
11 11 11 11
10 9
7
5 3 3
0
Vähemalt 2-3 päeval4-6 päeval 1 päeval 2-3 korda 1 kord Vähem Mitte
1 kord nädalas nädalas nädalas kuus kuus kui kord kunagi
päevas kuus
Mehed Naised
Joonis 17. Vastajate jaotus (%) väljaspool kodu (sööklas, baaris, kohvikus, restoranis jm) söömise
sageduse ja soo järgi
Vastavalt Eesti toitumis- ja liikumissoovitustele [6] tarbib puuvilju ja marju vaid 17%
uuritavatest, 12% meestest ja 22% naistest. Kõige enam oli neid (39%), kes tarbivad puuvilju
ja marju 1-5 peotäit nädalas (Joonis 18 ja Andmetabel 14).
50 46
45
40 37
35 33
29
30
25 22
%
20
15 11 12
10 7
5 2
1
0
Ei söö (peaaegu) 1-3 peotäit kuus 1-5 peotäit (Ligikaudu) 1 Vähemalt 2
üldse nädalas peotäis päevas peotäit päevas
Mehed Naised
Joonis 18. Vastajate jaotus (%) puuviljade/marjade söömise sageduse ja soo järgi
Vastavalt Eesti toitumis- ja liikumissoovitustele [6] tarbib köögivilju vaid 5% uuritavatest, 2%
meestest ja 8% naistest. Kõige enam oli neid (33%), kes tarbivad köögivilju 1 peotäie päevas
(Joonis 19 ja Andmetabel 15). Naised tarbivad rohkem puu- ja köögivilju, kui mehed.
56
45
40 38
33 33
35 31
30
24
25 20
%
20
15
8
10 6
5 3 2
0 0
0
Ei söö 1-3 peotäit 1-5 peotäit 1 peotäis 2 peotäit Vähemalt 3
(peaaegu) kuus nädalas päevas päevas peotäit
üldse päevas
Mehed Naised
Joonis 19. Vastajate jaotus (%) köögiviljade söömise sageduse ja soo järgi
Liha ja lihatooteid tarbib igapäevaselt 55% uuritavatest (Joonis 20 ja Andmetabel 16), 62%
meestest ja 48% naistest. Peaaegu üldse ei söö liha ja lihatooteid 3% uuritavatest.
70
62
60
48
50
43
40 35
%
30
20
10 5 5
1 2
0
Ei söö (peaaegu) 1-3 korda kuus 1-5 korda nädalas (Ligikaudu) iga päev
üldse
Mehed Naised
Joonis 20. Vastajate jaotus (%) liha ja lihatoodete söömise sageduse ja soo järgi
33% uuritavatest tarbis leiba 2-3 viilu päevas. Peaaegu üldse ei söö leiba 6 % uuritavatest
(Joonis 21 ja Andmetabel 17).
57
40
35
35 32
29
30
25 22
19 21
20
%
15 12
10 6 7
6 6 5
5
0
Ei söö 1-3 viilu kuus 1-5 viilu 1 viil päevas 2-3 viilu Vähemalt 4
(peaaegu) nädalas päevas viilu päevas
üldse
Mehed Naised
Joonis 21. Vastajate jaotus (%) leiva söömise sageduse ja soo järgi
4.10.3 Tervisekäitumine
Tubakatooteid (sigaretid, e-sigaretid, sigarid, sigarillod, piip jne) tarvitas kokku 18%
uuritavatest (20% meestest ja 15% naistest) (Tabel 32). Nendest 71% tarvitas tubakatooteid
igapäevaselt (Tabel 33). Kõige enam oli neid (31%), kes olid tubakatooteid tarvitanud üle 15
aasta (Andmetabel 12).
Tabel 32. Vastajate jaotus (%) tubakatoodete tarvitamise soo ja vanuse järgi
Mehed Naised Kokku
Vanuserühm Vanuserühm
25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku 25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku
Ei ole tarvitanud 49,4 38,9 45,6 40,3 43,7 51,4 64,7 70,0 64,1 63,1 53,6
Varem tarvitasin 27,2 38,9 36,7 42,9 36,2 28,6 20,6 16,7 21,7 21,6 28,8
Tarvitab
(sealhulgas ka
aeg-ajalt) 23,5 22,2 17,7 16,9 20,1 20,0 14,7 13,3 14,1 15,3 17,6
Kokku (%) 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
Vastanud (arv) 81 72 79 77 309 70 68 90 92 320 629
Mittevastanud
(arv) 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Tabel 33. Vastajate jaotus (%) tubakatoodete tarvitamise sageduse, soo ja vanuse järgi
Mehed Naised Kokku
Vanuserühm Vanuserühm
25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku 25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku
Iga päev 73,7 75,0 71,4 84,6 75,8 57,1 50,0 66,7 84,6 65,3 71,2
4-6 päeval nädalas 5,3 - 14,3 - 4,8 7,1 - 16,7 - 6,1 5,4
2-3 päeval nädalas - 6,3 - 7,7 3,2 7,1 10,0 8,3 15,4 10,2 6,3
1 kord nädalas 10,5 12,5 - - 6,5 7,1 10,0 - - 4,1 5,4
1 kord kuus 5,3 - 7,1 - 3,2 - 20,0 - - 4,1 3,6
Vähem kui kord kuus 5,3 6,3 7,1 7,7 6,5 21,4 10,0 8,3 - 10,2 8,1
Kokku (%) 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
Vastanud (arv) 19 16 14 13 62 14 10 12 13 49 111
Mittevastanud (arv) 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
58
Alkoholitarbijaid oli 87% uuritavatest (90% meestest ja 84% naistest) (Tabel 34). Nende
hulgas oli kõige enam neid (41%), kes tarvitasid alkoholi umbes 2-4 korral kuus (Tabel 35).
Keskmiselt tarbiti korraga 2,4 annust alkoholi. Annuste arvutamisel lähtuti järgmistest
kogustest: 1 annus õlut, siidrit = 0,5 liitrit; 1 annus veini, šampanjat = 120 ml; 1 annus vermutit,
portveini = 4 cl = 40 ml; 1 annus viina, konjakit, rummi, viskit, likööri jm kanget alkoholi = 4 cl
= 40 ml.
Tabel 34. Vastajate jaotus (%) alkoholi tarvitamise, soo ja vanuse järgi
Mehed Naised Kokku
Vanuserühm Vanuserühm
25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku 25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku
Ei tarbi 14,8 6,9 8,9 9,1 10,0 12,9 16,2 14,4 18,5 15,6 12,9
Tarbib 85,2 93,1 91,1 90,9 90,0 87,1 83,8 85,6 81,5 84,4 87,1
Kokku (%) 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
Vastanud (arv) 81 72 79 77 309 70 68 90 92 320 629
Mittevastanud (arv) 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Tabel 35. Vastajate jaotus (%) alkoholi tarvitamise sageduse, soo ja vanuse järgi
Mehed Naised Kokku
Vanuserühm Vanuserühm
25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku 25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku
Iga päev - 1,5 1,4 - 0,7 - - - - - 0,4
4-6 korda nädalas 1,4 4,5 6,9 5,7 4,7 3,3 1,8 2,6 - 1,9 3,3
2-3 korda nädalas 20,3 28,4 40,3 32,9 30,6 19,7 14,0 15,6 13,3 15,6 23,2
Umbes 2-4 korda kuus 50,7 49,3 31,9 37,1 42,1 37,7 49,1 39,0 34,7 39,6 40,9
Umbes kord kuus 13,0 14,9 8,3 15,7 12,9 18,0 14,0 20,8 28,0 20,7 16,8
Vähem kui kord kuus 14,5 1,5 11,1 8,6 9,0 21,3 21,1 22,1 24,0 22,2 15,5
Kokku (%) 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
Vastanud (arv) 69 67 72 70 278 61 57 77 75 270 548
Mittevastanud (arv) 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
59
4.10.4 Terviseandmed
Teadaolevalt ei olnud 41% uuritavatest mitte ühtegi kroonilist haigust või sümptomit arsti
poolt diagnoositud (Tabel 36).
Uuritavatel arsti poolt diagnoositud pikaajalised või kroonilised haigused või sümptomid on
toodud Tabelis 36. Enim oli uuritavatel diagnoositud kõrget vererõhku (16,7% uuritavatel),
kõrget kolesteroolitaset (13,2% uuritavatel) ja ülekaalulisust või rasvumist (14,3% uuritavatel).
Tabel 36. Vastajate jaotus (%) arsti poolt diagnoositud krooniliste haiguse/pikaajalise sümptomi, soo
ja vanuse järgi
Mehed Naised Kokku
Vanuserühm Vanuserühm
25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku 25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku
Ülekaalulisus/rasvumine 6,2 11,3 20,3 24,7 15,6 7,1 5,9 17,8 18,5 13,1 14,3
Astma 1,2 1,4 3,8 5,2 2,9 - 4,4 2,2 6,5 3,4 3,2
Allergia (ekseem, heinapalavik) 11,1 9,9 6,3 6,5 8,4 15,7 8,8 4,4 10,9 9,7 9,1
Suhkurtõbi - - 2,5 13,0 3,9 - - 1,1 3,3 1,3 2,5
Kilpnäärme alatalitlus 2,5 1,4 - - 1,0 2,9 5,9 8,9 10,9 7,5 4,3
Kilpnäärme ületalitlus - - - - - 2,9 1,5 1,1 - 1,3 0,6
Südame-veresoonkonna
haigused 3,7 2,8 - 11,7 4,5 2,9 1,5 3,3 9,8 4,7 4,6
Kõrge vererõhk 9,9 11,3 24,1 48,1 23,4 1,4 1,5 7,8 26,1 10,3 16,7
Madal vererõhk 1,2 1,4 - - 0,6 5,7 8,8 5,6 7,6 6,9 3,8
Kõrge kolesteroolitase 1,2 7,0 19,0 24,7 13,0 1,4 8,8 8,9 30,4 13,4 13,2
Südameinfarkt - - - 3,9 1,0 - - - - - 0,5
Ajuinsult - 1,4 - 2,6 1,0 - - 1,1 - 0,3 0,6
Kopsutuberkuloos - - - - - - 1,5 - - 0,3 0,2
Mao- või kaksteistsõrmiksoole
haavand/põletik - 5,6 1,3 3,9 2,6 2,9 2,9 4,4 6,5 4,4 3,5
Maksapõletik - 1,4 - 3,9 1,3 - - - - - 0,6
Sapipõiepõletik ja/või
sapikivitõbi - - 2,5 - 0,6 - 1,5 4,4 10,9 4,7 2,7
Neerupõletik ja/või
neerukivitõbi 1,2 - - 3,9 1,3 - - 1,1 1,1 0,6 1,0
Luuhõrenemine 1,2 - - 1,3 0,6 1,4 1,5 1,1 4,3 2,2 1,4
Vähk (pahaloomuline kasvaja, ka
leukeemia ja lümfoom) - - - 1,3 0,3 - - 1,1 4,3 1,6 1,0
Krooniline ärevus või
depressioon 6,2 7,0 5,1 3,9 5,5 7,1 7,4 4,4 8,7 6,9 6,2
Toidutalumatus (mitte allergia,
nt tsöliaakia, laktoositalumatus) 2,5 1,4 - 2,6 1,6 8,6 13,2 4,4 5,4 7,5 4,6
Teadaolevalt mitte 56,8 57,7 40,5 26,0 45,1 57,1 32,4 42,2 20,7 37,2 41,1
Muu 11,1 4,2 10,1 16,9 10,7 1,4 19,1 17,8 17,4 14,4 12,6
Vastanud (arv) 81 71 79 77 308 70 68 90 92 320 628
Mittevastanud (arv) 0 1 0 0 1 0 0 0 0 0 0
Kolme kuu jooksul enne uuringuga alustamist oli retseptiravimeid tarbinud 44%
uuritavatest, sh 39% meestest ja 50% naistest (Andmetabel 18).
60
Nelja nädala jooksul enne uuringuga alustamist oli käsimüügiravimit/vitamiini/toidulisandit
tarbinud 74% uuritavatest, sh 73% meestest ja 75% naistest (Andmetabel 19). Nelja nädala
jooksul enne uuringuga alustamist oli toidulisandit või vitamiinipreparaati tarbinud 83%
uuritavatest (Andmetabel 20).
Kolme aasta jooksul enne uuringuga alustamist oli 20% uuritavate toiduvalik olnud mingil
põhjusel piiratud (Andmetabel 21). Peamise piirangute põhjusena toodi välja toitumise
piiramine kaalu jälgimise eesmärgil või tingituna valitud spordialast (Tabel 37).
Tabel 37. Vastajate jaotus (%) viimase 3 aasta jooksul toiduvaliku piiramise põhjuste, soo ja vanuse
järgi
Mehed Naised Kokku
Vanuserühm Vanuserühm
25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku 25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku
Dieedil arstliku järelevalve
all, ülekaalulisuse tõttu - 33,3 - - 7,5 3,2 - 4,2 4,5 3,2 4,7
Toitumise piiramine kaalu
jälgimise eesmärgil või
tingituna valitud spordialast 42,9 16,7 27,3 50,0 35,8 19,4 33,3 37,5 31,8 29,5 31,8
Allergiast/astmast tulenevad
toidupiirangud - - 9,1 - 1,9 6,5 - - 9,1 4,2 3,4
Diabeetiku toidupiirangud - - 9,1 18,8 7,5 - - - - - 2,7
Tsöliaakiahaige
toidupiirangud - - - - - 9,7 - - 4,5 4,2 2,7
Ei söö gluteeni sisaldavaid
tooteid - - - - - 9,7 11,1 8,3 - 7,4 4,7
Ei söö piimatooteid laktoosi-
või kaseiinitalumatuse tõttu 14,3 8,3 18,2 6,3 11,3 12,9 11,1 16,7 13,6 13,7 12,8
Muu 42,9 41,7 36,4 25,0 35,8 38,7 44,4 33,3 36,4 37,9 37,2
Vastanud (arv) 14 12 11 16 53 31 18 24 22 95 148
Mittevastanud (arv) 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Skaalal 1-10 (1 – väga madal või peaaegu puudub, 10 – ülikõrge) hindas oma stressitaset väga
madalaks (hinnang 1-2) 13%, madalaks (hinnang 3-4) 23%, keskmiseks (hinnang 5) 20%,
kõrgeks (hinnang 6-7) 29% ja väga kõrgeks (hinnang 8-10) 15% uuritavatest (Andmetabel 23).
4.10.5 Kehaline (füüsiline) aktiivsus
Intensiivse sportliku tegevuse sagedus soo järgi on toodud Tabelis 38. Seitsme päeva
jooksul enne uuringuga alustamist tegeles intensiivse sportliku tegevusega (raskuste
tõstmine, hoogne suusatamine, jooks, aeroobika, korv- või võrkpallitrenn, kiire jalgrattasõit
jne) 45% uuritavatest, sh 53% meestest ja 38% naistest. Keskmiselt kulus ühel nendest
päevadest intensiivsele kehalisele tegevusele 79 minutit.
61
Tabel 38. Vastajate jaotus (%) 7 päeva jooksul intensiivse kehalise tegevuse sageduse, soo ja vanuse
järgi
Mehed Naised Kokku
Vanuserühm Vanuserühm
25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku 25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku
Intensiivne kehaline tegevus puudus 38,3 54,9 35,4 59,7 46,8 58,6 63,2 65,6 62,0 62,5 54,8
1 päeval 16,0 8,5 15,2 11,7 13,0 10,0 11,8 6,7 16,3 11,3 12,1
2 päeval 14,8 11,3 11,4 13,0 12,7 11,4 16,2 12,2 7,6 11,6 12,1
3 päeval 14,8 12,7 21,5 7,8 14,3 12,9 4,4 10,0 2,2 7,2 10,7
4 päeval 6,2 4,2 7,6 1,3 4,9 4,3 2,9 3,3 3,3 3,4 4,1
5 päeval 2,5 - 5,1 2,6 2,6 1,4 1,5 1,1 3,3 1,9 2,2
6 päeval 6,2 4,2 2,5 3,9 4,2 1,4 - - - 0,3 2,2
7 päeval 1,2 4,2 1,3 - 1,6 - - 1,1 5,4 1,9 1,8
Kokku (%) 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
Vastanud (arv) 81 71 79 77 308 70 68 90 92 320 628
Mittevastanud (arv) 0 1 0 0 1 0 0 0 0 0 1
Mõõduka sportliku tegevuse sagedus soo järgi on toodud Tabelis 39. Seitsme päeva jooksul
enne uuringuga alustamist tegeles mõõduka kehalise tegevusega (mõõdukate raskuste
kandmine, jalgrattaga rahulikus tempos sõitmine, kepikõnd, rulluisutamine või
vesivõimlemine) 65% uuritavatest, sh 63% meestest ja 66% naistest. Keskmiselt kulus ühel
nendest päevadest mõõdukale sportlikule tegevusele 1,6 tundi.
Tabel 39. Vastajate jaotus (%) 7 päeva jooksul mõõduka kehalise tegevuse sageduse, soo ja vanuse
järgi
Mehed Naised Kokku
Vanuserühm Vanuserühm
25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku 25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku
Mõõdukas kehaline tegevus puudus 33,3 36,6 44,3 35,1 37,3 32,9 45,6 34,4 25,0 33,8 35,5
1 päeval 21,0 9,9 13,9 6,5 13,0 18,6 10,3 18,9 15,2 15,9 14,5
2 päeval 16,0 14,1 15,2 23,4 17,2 14,3 10,3 10,0 21,7 14,4 15,8
3 päeval 9,9 14,1 10,1 7,8 10,4 7,1 14,7 17,8 14,1 13,8 12,1
4 päeval 3,7 9,9 2,5 5,2 5,2 7,1 1,5 8,9 4,3 5,6 5,4
5 päeval 7,4 4,2 6,3 5,2 5,8 14,3 14,7 2,2 3,3 7,8 6,8
6 päeval 2,5 5,6 2,5 9,1 4,9 1,4 2,9 2,2 4,3 2,8 3,8
7 päeval 6,2 5,6 5,1 7,8 6,2 4,3 - 5,6 12,0 5,9 6,1
Kokku (%) 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
Vastanud (arv) 81 71 79 77 308 70 68 90 92 320 628
Mittevastanud (arv) 0 1 0 0 1 0 0 0 0 0 1
62
Seitsme päeva jooksul vähemalt 10 minutit kõndinud uuritavate arv soo järgi on toodud
Tabelis 40. Seitsme päeva jooksul kõndis vähemalt 10 minutit järjest 95% uuritavatest.
Keskmiselt kulus ühel nendest päevadest kõndimisele 57 minutit.
Tabel 40. Vastajate jaotus (%) 7 päeva jooksul vähemalt 10 min järjest kõndimise sageduse, soo ja
vanuse järgi
Mehed Naised Kokku
Vanuserühm Vanuserühm
25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku 25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku
Ei kõndinud - 5,6 10,1 7,8 5,8 2,9 7,4 2,2 6,5 4,7 5,3
7 päeval 42,0 38,0 34,2 46,8 40,3 50,0 51,5 44,4 46,7 47,8 44,1
6 päeval 8,6 7,0 7,6 3,9 6,8 14,3 5,9 7,8 8,7 9,1 8,0
5 päeval 16,0 16,9 12,7 11,7 14,3 10,0 16,2 10,0 8,7 10,9 12,6
4 päeval 7,4 12,7 8,9 6,5 8,8 8,6 2,9 8,9 6,5 6,9 7,8
3 päeval 16,0 9,9 8,9 11,7 11,7 5,7 8,8 6,7 12,0 8,4 10,0
2 päeval 6,2 8,5 7,6 9,1 7,8 4,3 7,4 14,4 8,7 9,1 8,4
1 päeval 3,7 1,4 10,1 2,6 4,5 4,3 - 5,6 2,2 3,1 3,8
Kokku (%) 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
Vastanud (arv) 81 71 79 77 308 70 68 90 92 320 628
Mittevastanud (arv) 0 1 0 0 1 0 0 0 0 0 1
Enne uuringuga alustamist viibis 4 nädala jooksul välitingimustes ligikaudu 1 tund päevas
33% uuritavatest ja ligikaudu 2-3 tundi päevas 35% uuritavatest (Andmetabel 22).
Oma töötamist (tööl, kodutööl jne) iseloomustasid uuritavad järgnevalt: peamiselt istumise
või seismisena kirjeldas töötamist (tööl, kodutööd jne) 63% meestest ja 69% naistest. 30%
uuritavate töötamist iseloomustab peamiselt kõndimine või on nende töö seotud
tegevustega, mis nõuavad kerget või mõõdukat kehalist pingutust. 4% uuritavate töö
nõuab füüsiliselt rasket pingutust (Joonis 22 ja Andmetabel 25).
80
69
70 63
60
50
40
%
31 28
30
20
10 6
2
0
Peamiselt istumine või Peamiselt kõndimine või on Peamiselt füüsiliselt rasket
seismine seotud tegevustega, mis pingutust nõudev töö
nõuavad kerget või
mõõdukat kehalist
pingutust
Mehed Naised
Joonis 22. Vastajate jaotus (%) nende töö iseloomu ja soo järgi
7 päeva jooksul tugevat kehalist pingutust nõudvat kodu- või aiatööd ei teinud 64%
uuritavatest (Andmetabel 24).
63
5 Andmetabelid
5.1 Üldküsimustiku andmetabelid
Andmetabel 1. Vastajate jaotus (%) väljaspool kodu (sööklas, baaris, kohvikus, restoranis jm) söömise
sageduse, soo ja vanuse järgi
Mehed Naised Kokku
Vanuserühm Vanuserühm
25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku 25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku
3 korda päevas - 1,4 - - 0,3 - - 1,1 1,1 0,6 0,5
2 korda päevas 1,2 1,4 2,5 1,3 1,6 1,4 - - 2,2 0,9 1,3
1 kord päevas 13,6 11,3 10,1 7,8 10,7 11,4 7,4 10,0 9,8 9,7 10,2
2-3 päeval nädalas 28,4 29,6 17,7 5,2 20,1 37,1 11,8 13,3 6,5 16,3 18,2
4-6 päeval nädalas 11,1 8,5 20,3 11,7 13,0 4,3 7,4 8,9 7,6 7,2 10,0
1 päeval nädalas 11,1 16,9 12,7 3,9 11,0 11,4 19,1 5,6 9,8 10,9 11,0
2-3 korda kuus 21,0 11,3 15,2 14,3 15,6 18,6 30,9 27,8 19,6 24,1 19,9
1 kord kuus 4,9 11,3 7,6 11,7 8,8 5,7 8,8 18,9 7,6 10,6 9,7
Vähem kui kord kuus 7,4 8,5 10,1 39,0 16,2 10,0 14,7 13,3 28,3 17,2 16,7
Mitte kunagi 1,2 - 3,8 5,2 2,6 - - 1,1 7,6 2,5 2,5
Kokku (%) 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
Vastanud (arv) 81 71 79 77 308 70 68 90 92 320 628
Mittevastanud (arv) 0 1 0 0 1 0 0 0 0 1 1
Andmetabel 2. Vastajate jaotus (%) väljaspool kodu söömisele kulutatud summa, soo ja vanuse järgi
Mehed Naised Kokku
Vanuserühm Vanuserühm
25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku 25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku
Üldse ei kuluta 2,5 - 5,1 10,4 4,5 1,4 5,9 2,2 10,9 5,3 4,9
Kuni 5 eurot 6,2 - 3,8 6,5 4,2 5,7 - 5,6 6,5 4,7 4,5
6-10 eurot 2,5 5,6 11,4 16,9 9,1 5,7 4,4 13,3 14,1 10,0 9,6
11-20 eurot 3,7 5,6 7,6 13,0 7,5 4,3 19,1 11,1 18,5 13,4 10,5
21-30 eurot 9,9 11,3 5,1 14,3 10,1 12,9 5,9 12,2 15,2 11,9 11,0
31-50 eurot 17,3 21,1 19,0 14,3 17,9 14,3 22,1 17,8 14,1 16,9 17,4
51-100 eurot 22,2 25,4 13,9 6,5 16,9 18,6 20,6 11,1 7,6 13,8 15,3
101-150 eurot 22,2 15,5 12,7 6,5 14,3 17,1 7,4 12,2 4,3 10,0 12,1
151-200 eurot 6,2 8,5 7,6 5,2 6,8 7,1 2,9 4,4 2,2 4,1 5,4
201-250 eurot 1,2 1,4 3,8 - 1,6 2,9 - 1,1 - 0,9 1,3
251-300 eurot - 1,4 - - 0,3 2,9 2,9 2,2 - 1,9 1,1
Üle 300 euro 2,5 2,8 5,1 3,9 3,6 1,4 - 1,1 1,1 0,9 2,2
Ei tea 3,7 1,4 5,1 2,6 3,2 5,7 8,8 5,6 5,4 6,3 4,8
Kokku (%) 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
Vastanud (arv) 81 71 79 77 308 70 68 90 92 320 628
Mittevastanud (arv) 0 1 0 0 1 0 0 0 0 1 1
64
Andmetabel 3. Vastajate jaotus (%) söömise ajal toidule soola lisamise sageduse, soo ja vanuse järgi
Mehed Naised Kokku
Vanuserühm Vanuserühm
25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku 25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku
Mitte kunagi 28,4 19,4 32,9 28,6 27,5 31,4 17,6 35,6 31,5 29,7 28,6
Harva 43,2 51,4 46,8 40,3 45,3 45,7 57,4 40,0 47,8 47,2 46,3
Mõnikord 16,0 18,1 13,9 23,4 17,8 12,9 17,6 20,0 15,2 16,6 17,2
Sageli 9,9 9,7 1,3 6,5 6,8 7,1 4,4 2,2 4,3 4,4 5,6
Alati 2,5 1,4 5,1 1,3 2,6 2,9 2,9 2,2 1,1 2,2 2,4
Kokku (%) 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
Vastanud (arv) 81 72 79 77 309 70 68 90 92 320 629
Mittevastanud (arv) 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Andmetabel 4. Vastajate jaotus (%) kodus toiduvalmistamise käigus soola lisamise sageduse, soo ja
vanuse järgi
Mehed Naised Kokku
Vanuserühm Vanuserühm
25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku 25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku
Mitte kunagi 1,2 4,2 1,3 1,3 1,9 2,9 1,5 2,2 - 1,6 1,7
Harva 7,4 9,7 11,4 6,5 8,7 7,1 5,9 8,9 6,5 7,2 7,9
Mõnikord 13,6 12,5 16,5 22,1 16,2 8,6 7,4 10,0 5,4 7,8 11,9
Sageli 43,2 29,2 26,6 35,1 33,7 31,4 26,5 24,4 29,3 27,8 30,7
Alati 34,6 44,4 44,3 35,1 39,5 50,0 58,8 54,4 58,7 55,6 47,7
Kokku (%) 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
Vastanud (arv) 81 72 79 77 309 70 68 90 92 320 629
Mittevastanud (arv) 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Andmetabel 5. Vastajate jaotus (%) soola (sh valmistoitude) tarbimise hinnangu, soo ja vanuse järgi
Mehed Naised Kokku
Vanuserühm Vanuserühm
25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku 25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku
Selgelt liiga palju 2,5 2,8 - 2,6 1,9 2,9 - 3,3 1,1 1,9 1,9
Liiga palju 22,2 25,0 17,7 9,1 18,4 28,6 20,6 16,7 12,0 18,8 18,6
Just õiges koguses 63,0 59,7 68,4 67,5 64,7 62,9 67,6 63,3 68,5 65,6 65,2
Liiga vähe 2,5 - 2,5 5,2 2,6 - 1,5 - - 0,3 1,4
Selgelt liiga vähe 1,2 1,4 3,8 5,2 2,9 - 1,5 - - 0,3 1,6
Ei tea 8,6 11,1 7,6 10,4 9,4 5,7 8,8 16,7 18,5 13,1 11,3
Kokku (%) 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
Vastanud (arv) 81 72 79 77 309 70 68 90 92 320 629
Mittevastanud (arv) 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
65
Andmetabel 6. Vastajate jaotus (%) toidu soolasuse eelistuse, soo ja vanuse järgi
Mehed Naised Kokku
Vanuserühm Vanuserühm
25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku 25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku
Meeldivad väga
soolased toidud 1,2 - - - 0,3 - - - - - 0,2
Meeldivad soolased
toidud 8,6 18,1 11,4 5,2 10,7 14,3 5,9 6,7 3,3 7,2 8,9
Meeldivad mõõdukalt
soolased toidud 75,3 73,6 68,4 75,3 73,1 64,3 83,8 67,8 72,8 71,9 72,5
Meeldivad magedad
toidud 7,4 4,2 8,9 9,1 7,4 7,1 4,4 6,7 4,3 5,6 6,5
Meeldivad pigem
magedad toidud 7,4 4,2 11,4 10,4 8,4 14,3 5,9 18,9 19,6 15,3 11,9
Kokku (%) 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
Vastanud (arv) 81 72 79 77 309 70 68 90 92 320 629
Mittevastanud (arv) 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Andmetabel 7. Vastajate jaotus (%) arvamuse alusel, kas soolasisaldus võib põhjustada tõsiseid
terviseprobleeme, soo ja vanuse järgi
Mehed Naised Kokku
Vanuserühm Vanuserühm
25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku 25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku
Jah, võib 72,8 84,7 88,6 88,3 83,5 94,3 89,7 84,4 90,2 89,4 86,5
Ei või 6,2 2,8 2,5 2,6 3,6 1,4 - 1,1 4,3 1,9 2,7
Ei tea 21,0 12,5 8,9 9,1 12,9 4,3 10,3 14,4 5,4 8,8 10,8
Kokku (%) 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
Vastanud (arv) 81 72 79 77 309 70 68 90 92 320 629
Mittevastanud
(arv) 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Andmetabel 8. Vastajate jaotus (%) terviseprobleemide alusel, mida nende arvates kõrge
soolatarbimine võib põhjustada, soo ja vanuse järgi
Mehed Naised Kokku
Vanuserühm Vanuserühm
25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku 25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku
Kõrge vererõhk 78,0 73,8 77,1 73,5 75,6 69,7 83,6 86,8 85,5 81,8 78,9
Osteoporoos 20,3 6,6 8,6 10,3 11,2 21,2 19,7 22,4 10,8 18,2 14,9
Maovähk 10,2 11,5 4,3 2,9 7,0 15,2 11,5 10,5 3,6 9,8 8,5
Neerukivid 57,6 37,7 32,9 23,5 37,2 53,0 47,5 48,7 48,2 49,3 43,6
Mitte ükski ülal
nimetatutest
- 1,6 4,3 4,4 2,7 3,0 8,2 5,3 2,4 4,5 3,7
Ei tea 16,9 23,0 14,3 20,6 18,6 25,8 13,1 6,6 9,6 13,3 15,8
66
Andmetabel 9. Vastajate jaotus (%) toidus soola ja/või Na vähendamise olulisuse, soo ja vanuse järgi
Mehed Naised Kokku
Vanuserühm Vanuserühm
25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku 25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku
Ei pea üldse oluliseks 27,2 23,6 13,9 19,5 21,0 25,7 19,1 15,6 14,1 18,1 19,6
Peab mõnevõrra
oluliseks 64,2 63,9 67,1 61,0 64,1 65,7 69,1 68,9 67,4 67,8 66,0
Peab väga oluliseks 8,6 12,5 19,0 19,5 14,9 8,6 11,8 15,6 18,5 14,1 14,5
Kokku (%) 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
Vastanud (arv) 81 72 79 77 309 70 68 90 92 320 629
Mittevastanud (arv) 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Andmetabel 10. Vastajate jaotus (%), soola või Na tarbimise kontrollimise, soo ja vanuse järgi
Mehed Naised Kokku
Vanuserühm Vanuserühm
25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku 25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku
Jah, kontrollib 12,3 11,1 20,3 23,4 16,8 15,7 10,3 20,0 19,6 16,9 16,9
Ei kontrolli 81,5 88,9 73,4 71,4 78,6 81,4 86,8 75,6 76,1 79,4 79,0
Ei tea 6,2 - 6,3 5,2 4,5 2,9 2,9 4,4 4,3 3,8 4,1
Kokku (%) 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
Vastanud (arv) 81 72 79 77 309 70 68 90 92 320 629
Mittevastanud (arv) 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Andmetabel 11. Vastajate jaotus (%) tegevuste alusel, mida tehakse soolatarbimise
vähendamiseks, soo ja vanuse järgi
Mehed Naised
Vanuserühm Vanuserühm
25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku 25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku
Väldib valmistoitude (st mitte
isevalmistatud) tarbimist 70,0 62,5 37,5 27,8 44,2 63,6 85,7 77,8 61,1 70,4
Vaatab soola või naatriumi sisalduse
infot pakendi märgisel 40,0 62,5 25,0 22,2 32,7 45,5 28,6 16,7 33,3 29,6
Ei lisa söömise ajal toidule täiendavalt
soola 100,0 75,0 93,8 88,9 90,4 63,6 57,1 72,2 61,1 64,8
Ostab madala soolasisaldusega
alternatiive 20,0 25,0 6,3 11,1 13,5 - - 16,7 5,6 7,4
Ei lisa toiduvalmistamisel soola 10,0 37,5 18,8 11,1 17,3 18,2 - 16,7 11,1 13,0
Kasutab toiduvalmistamisel muid
maitseaineid, mitte soola 30,0 62,5 50,0 55,6 50,0 72,7 14,3 55,6 33,3 46,3
Väldib kodust väljas söömist 10,0 25,0 12,5 22,2 17,3 18,2 14,3 16,7 44,4 25,9
67
Andmetabel 12. Vastajate jaotus (%) tubakatoodete tarvitamise aja, soo ja vanuse järgi
Mehed Naised Kokku
Vanuserühm Vanuserühm
25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku 25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku
Alla aasta 12,2 2,3 4,7 4,3 5,7 26,5 16,7 14,8 6,1 16,1 9,9
1-5 aastat 39,0 25,0 16,3 8,7 21,8 35,3 41,7 33,3 12,1 29,7 25,0
6-10 aastat 31,7 18,2 16,3 17,4 20,7 23,5 12,5 7,4 9,1 13,6 17,8
11-15 aastat 14,6 25,0 23,3 10,9 18,4 11,8 12,5 11,1 15,2 12,7 16,1
Üle 15 aasta 2,4 29,5 39,5 58,7 33,3 2,9 16,7 33,3 57,6 28,0 31,2
Kokku (%) 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
Vastanud (arv) 41 44 43 46 174 34 24 27 33 118 292
Mittevastanud (arv) 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
Andmetabel 13. Vastajate jaotus (%) tervisliku toitumise enesehinnangu, soo ja vanuse järgi (1 - ei toitu
tervislikult, 5 - toitub väga tervislikult)
Mehed Naised Kokku
Vanuserühm Vanuserühm
25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku 25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku
1 2,5 1,4 3,8 6,5 3,6 2,9 2,9 4,4 6,5 4,4 4,0
2 17,3 16,9 17,7 9,1 15,3 12,9 7,4 6,7 12,0 9,7 12,4
3 54,3 53,5 59,5 58,4 56,5 54,3 55,9 65,6 48,9 56,3 56,4
4 25,9 26,8 16,5 24,7 23,4 28,6 32,4 22,2 30,4 28,1 25,8
5 - 1,4 2,5 1,3 1,3 1,4 1,5 1,1 2,2 1,6 1,4
Kokku (%) 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
Vastanud (arv) 81 71 79 77 308 70 68 90 92 320 628
Mittevastanud (arv) 0 1 0 0 1 0 0 0 0 0 1
Andmetabel 14. Vastajate jaotus (%) puuviljade ja marjade söömise sageduse, soo ja vanuse järgi
Mehed Naised Kokku
Vanuserühm Vanuserühm
25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku 25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku
Ei söö (peaaegu) üldse 1,2 - 3,8 3,9 2,3 2,9 - - - 0,6 1,4
1-3 peotäit kuus 13,6 9,9 10,1 10,4 11,0 11,4 7,4 7,8 3,3 7,2 9,1
1-5 peotäit nädalas 45,7 45,1 49,4 44,2 46,1 31,4 45,6 34,4 22,8 32,8 39,3
1 peotäis päevas 29,6 26,8 26,6 31,2 28,6 37,1 30,9 37,8 41,3 37,2 33,0
Vähemalt 2 peotäit päevas 9,9 18,3 10,1 10,4 12,0 17,1 16,2 20,0 32,6 22,2 17,2
Kokku (%) 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
Vastanud (arv) 81 71 79 77 308 70 68 90 92 320 628
Mittevastanud (arv) 0 1 0 0 1 0 0 0 0 0 1
68
Andmetabel 15. Vastajate jaotus (%) köögiviljade söömise sageduse, soo ja vanuse järgi
Mehed Naised Kokku
Vanuserühm Vanuserühm
25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku 25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku
Ei söö (peaaegu) üldse - - - - - 1,4 - - - 0,3 0,2
1-3 peotäit kuus 9,9 2,8 5,1 3,9 5,5 2,9 2,9 4,4 1,1 2,8 4,1
1-5 peotäit nädalas 33,3 39,4 34,2 46,8 38,3 20,0 32,4 20,0 25,0 24,1 31,1
1 peotäis päevas 35,8 31,0 36,7 29,9 33,4 24,3 30,9 40,0 34,8 33,1 33,3
2 peotäit päevas 18,5 26,8 19,0 18,2 20,5 37,1 27,9 28,9 31,5 31,3 26,0
Vähemalt 3 peotäit päevas 2,5 - 5,1 1,3 2,3 14,3 5,9 6,7 7,6 8,4 5,4
Kokku (%) 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
Vastanud (arv) 81 71 79 77 308 70 68 90 92 320 628
Mittevastanud (arv) 0 1 0 0 1 0 0 0 0 0 1
Andmetabel 16. Vastajate jaotus (%) liha ja lihatoodete söömise sageduse, soo ja vanuse järgi
Mehed Naised Kokku
Vanuserühm Vanuserühm
25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku 25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku
Ei söö (peaaegu) üldse - 2,8 1,3 - 1,0 10,0 4,4 3,3 2,2 4,7 2,9
1-3 korda kuus - 1,4 2,5 3,9 1,9 7,1 2,9 6,7 2,2 4,7 3,3
1-5 korda nädalas 37,0 31,0 27,8 44,2 35,1 41,4 36,8 42,2 48,9 42,8 39,0
(Ligikaudu) iga päev 63,0 64,8 68,4 51,9 62,0 41,4 55,9 47,8 46,7 47,8 54,8
Kokku (%) 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
Vastanud (arv) 81 71 79 77 308 70 68 90 92 320 628
Mittevastanud (arv) 0 1 0 0 1 0 0 0 0 0 1
Andmetabel 17. Vastajate jaotus (%) leiva söömise sageduse, soo ja vanuse järgi
Mehed Naised Kokku
Vanuserühm Vanuserühm
25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku 25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku
Ei söö (peaaegu) üldse 11,1 5,6 2,5 2,6 5,5 8,6 5,9 7,8 3,3 6,3 5,9
1-3 viilu kuus 4,9 7,0 6,3 5,2 5,8 12,9 5,9 7,8 2,2 6,9 6,4
1-5 viilu nädalas 34,6 26,8 15,2 13,0 22,4 42,9 38,2 24,4 16,3 29,1 25,8
1 viil päevas 19,8 26,8 15,2 16,9 19,5 12,9 23,5 22,2 22,8 20,6 20,1
2-3 viilu päevas 25,9 32,4 40,5 40,3 34,7 17,1 25,0 34,4 46,7 32,2 33,4
Vähemalt 4 viilu päevas 3,7 1,4 20,3 22,1 12,0 5,7 1,5 3,3 8,7 5,0 8,4
Kokku (%) 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
Vastanud (arv) 81 71 79 77 308 70 68 90 92 320 628
Mittevastanud (arv) 0 1 0 0 1 0 0 0 0 0 1
69
Andmetabel 18. Vastajate jaotus (%) 3 kuu jooksul retseptiravimite tarbimise, soo ja vanuse järgi
Mehed Naised Kokku
Vanuserühm Vanuserühm
25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku 25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku
Ei ole tarbinud 76,5 70,4 60,8 37,7 61,4 62,9 57,4 57,3 29,3 50,5 55,8
Jah, olen tarbinud 23,5 29,6 39,2 62,3 38,6 37,1 42,6 42,7 70,7 49,5 44,2
Kokku (%) 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
Vastanud (arv) 81 71 79 77 308 70 68 89 92 319 627
Mittevastanud (arv) 0 1 0 0 1 0 0 1 0 1 2
Andmetabel 19. Vastajate jaotus (%) 4 nädala jooksul käsimüügiravimi või vitamiini või toidulisandi
tarbimise, soo ja vanuse järgi
Mehed Naised Kokku
Vanuserühm Vanuserühm
25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku 25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku
Ei ole tarbinud 18,5 21,1 32,9 33,8 26,6 30,0 22,1 24,7 25,0 25,4 26,0
On tarbinud 81,5 78,9 67,1 66,2 73,4 70,0 77,9 75,3 75,0 74,6 74,0
Kokku (%) 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
Vastanud (arv) 81 71 79 77 308 70 68 89 92 319 627
Mittevastanud (arv) 0 1 0 0 1 0 0 1 0 1 2
Andmetabel 20. Vastajate jaotus (%) 4 nädala jooksul toidulisandi või vitamiinipreparaadi tarbimise,
soo ja vanuse järgi
Mehed Naised Kokku
Vanuserühm Vanuserühm
25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku 25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku
Ei ole tarbinud 21,2 19,6 13,2 21,6 19,0 18,4 11,3 12,1 4,4 11,0 14,9
Ei soovi vastata 3,0 3,6 3,8 3,9 3,5 2,0 - 4,5 - 1,7 2,6
Tarbisin 75,8 76,8 83,0 74,5 77,4 79,6 88,7 83,3 95,6 87,3 82,5
Kokku (%) 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
Vastanud (arv) 66 56 53 51 226 49 53 66 68 236 462
Andmetabel 21. Vastajate jaotus (%) toiduvaliku piiramise, soo ja vanuse järgi
Mehed Naised Kokku
Vanuserühm Vanuserühm
25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku 25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku
Ei ole piiratud 84,0 84,5 88,6 80,5 84,4 70,0 77,9 77,5 80,4 76,8 80,5
On piiratud 16,0 15,5 11,4 19,5 15,6 30,0 22,1 22,5 19,6 23,2 19,5
Kokku (%) 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
Vastanud (arv) 81 71 79 77 308 70 68 89 92 319 627
Mittevastanud (arv) 0 1 0 0 1 0 0 1 0 1 2
70
Andmetabel 22. Vastajate jaotus (%) keskmiselt päevas 4 nädala jooksul välitingimustes viibitud
tundide, soo ja vanuse järgi
Mehed Naised Kokku
Vanuserühm Vanuserühm
25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku 25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku
Alla 1 tunni 9,9 7,0 11,4 5,2 8,4 12,9 11,8 15,7 18,5 15,0 11,8
Ligikaudu 1 tund 37,0 33,8 27,8 27,3 31,5 25,7 29,4 41,6 37,0 34,2 32,9
Ligikaudu 2-3 tundi 33,3 35,2 38,0 39,0 36,4 41,4 42,6 27,0 30,4 34,5 35,4
Ligikaudu 4-5 tundi 9,9 9,9 5,1 15,6 10,1 12,9 10,3 13,5 8,7 11,3 10,7
Ligikaudu 6-7 tundi 2,5 1,4 6,3 3,9 3,6 1,4 4,4 1,1 1,1 1,9 2,7
Üle 8 tunni 7,4 12,7 11,4 9,1 10,1 5,7 1,5 1,1 4,3 3,1 6,5
Kokku (%) 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
Vastanud (arv) 81 71 79 77 308 70 68 89 92 319 627
Mittevastanud (arv) 0 1 0 0 1 0 0 1 0 1 2
Andmetabel 23. Vastajate jaotus (%) stressitaseme hinnangu, soo ja vanuse järgi (1 – väga madal või
peaaegu puudub, 10 – ülikõrge)
Mehed Naised Kokku
Vanuserühm Vanuserühm
25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku 25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku
1 1,2 - 11,4 11,7 6,2 2,9 - 3,4 4,3 2,8 4,5
2 8,6 4,2 5,1 19,5 9,4 1,4 11,8 5,6 8,7 6,9 8,1
3 17,3 7,0 15,2 16,9 14,3 8,6 11,8 15,7 8,7 11,3 12,8
4 7,4 11,3 11,4 5,2 8,8 14,3 14,7 6,7 12,0 11,6 10,2
5 16,0 19,7 22,8 13,0 17,9 17,1 20,6 30,3 19,6 22,3 20,1
6 22,2 15,5 10,1 15,6 15,9 14,3 10,3 6,7 18,5 12,5 14,2
7 17,3 23,9 11,4 6,5 14,6 12,9 19,1 18,0 12,0 15,4 15,0
8 7,4 11,3 8,9 5,2 8,1 22,9 7,4 7,9 6,5 10,7 9,4
9 2,5 5,6 1,3 5,2 3,6 4,3 4,4 3,4 7,6 5,0 4,3
10 - 1,4 2,5 1,3 1,3 1,4 - 2,2 2,2 1,6 1,4
Kokku (%) 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
Vastanud (arv) 81 71 79 77 308 70 68 89 92 319 627
Mittevastanud (arv) 0 1 0 0 1 0 0 1 0 1 2
Andmetabel 24. Vastajate jaotus (%) 7 päeva jooksul tugevat kehalist pingutust nõudva kodu- või
aiatööga tegelenute, soo ja vanuse järgi
Mehed Naised Kokku
Vanuserühm Vanuserühm
25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku 25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku
Ei 79,0 67,6 58,2 55,8 65,3 61,4 73,5 67,8 50,0 62,5 63,9
Jah 21,0 32,4 41,8 44,2 34,7 38,6 26,5 32,2 50,0 37,5 36,1
Kokku (%) 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
Vastanud (arv) 81 71 79 77 308 70 68 90 92 320 628
Mittevastanud (arv) 0 1 0 0 1 0 0 0 0 0 1
71
Andmetabel 25. Vastajate jaotus (%) nende töö iseloomu, soo ja vanuse järgi
Mehed Naised Kokku
Vanuserühm Vanuserühm
25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku 25-34 35-44 45-54 55-64 Kokku
Peamiselt istumine või
seismine 66,7 70,4 68,4 48,1 63,3 70,0 75,0 68,9 65,2 69,4 66,4
Peamiselt kõndimine või on
seotud tegevustega, mis
nõuavad kerget või mõõdukat
kehalist pingutust 29,6 23,9 30,4 40,3 31,2 27,1 25,0 30,0 30,4 28,4 29,8
Peamiselt füüsiliselt rasket
pingutust nõudev töö 3,7 5,6 1,3 11,7 5,5 2,9 - 1,1 4,3 2,2 3,8
Kokku (%) 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100
Vastanud (arv) 81 71 79 77 308 70 68 90 92 320 628
Mittevastanud (arv) 0 1 0 0 1 0 0 0 0 0 1
72
5.2 Korrelatsioonide tabelid
Andmetabel 26. Naiste korrelatsioonikordajad erinevate parameetrite vahel
Na, Se, 24h Na, 2 K, 2 päeva I, 2 päeva Se, 2
Se, K, 24h 24h I, 24h uriinist, F, 24h päeva TP TP TP päeva TP Alkoholi Ülekaalulisus/ Kõrge Kõrge
seerumist uriinist uriinist uriinist µg/l uriinist keskmine keskmine keskmine keskmine KMI tarvitamine rasvumine vererõhk kolesteroolitase
Se, seerumist 1 0,098 0,016 0,111 0,081 0,031 -0,046 0,060 0,030 0,086 0,046 0,077 0,028 -0,030 0,030
K, 24h uriinist 1 0,398 0,238 -0,029 0,175 0,089 0,449 0,068 0,088 0,021 -0,022 0,043 -0,014 -0,034
Na, 24h uriinist 1 0,187 -0,131 0,198 0,323 0,152 0,025 0,095 0,125 -0,006 0,078 0,085 -0,037
I, 24h uriinist 1 0,099 0,117 0,082 0,207 0,311 0,172 0,111 -0,006 -0,010 -0,046 0,086
Se, 24h uriinist, µg/l 1 -0,183 -0,095 -0,121 0,030 0,113 0,037 0,043 0,078 -0,033 -0,042
F, 24h uriinist 1 0,019 -0,011 -0,084 -0,043 0,068 0,041 0,002 0,052 -0,013
Na, 2 päeva TP keskmine 1 0,290 0,360 0,360 0,065 0,008 0,107 -0,047 -0,079
K, 2 päeva TP keskmine 1 0,368 0,447 0,121 0,049 0,130 0,046 -0,001
I, 2 päeva TP keskmine 1 0,577 0,171 -0,017 0,098 -0,010 0,053
Se, 2 päeva TP keskmine 1 0,158 0,001 0,100 -0,036 -0,029
KMI 1 -0,127 0,519 0,325 0,141
Alkoholi tarvitamine 1 -0,260 -0,029 -0,090
Ülekaalulisus või rasvumine 1 0,343 0,127
Kõrge vererõhk 1 0,267
Kõrge kolesteroolitase 1
TP – toidupäevik; KMI – kehamassiindeks
Andmetabel 27. Meeste korrelatsioonikordajad erinevate parameetrite vahel
Na, Se, 24h Na, 2 K, 2 päeva I, 2 päeva Se, 2 päeva
Se, K, 24h 24h I, 24h uriinist, F, 24h päeva TP TP TP TP Ülekaalulisus/ SVH Kõrge Südame
seerumist uriinist uriinist uriinist µg/l uriinist keskmine keskmine keskmine keskmine KMI rasvumine haigused vererõhk infarkt
Se, seerumist 1 0,142 0,007 0,191 0,251 0,061 -0,002 0,166 0,179 0,278 0,093 0,018 -0,042 0,010 -0,115
K, 24h uriinist 1 0,468 0,178 0,125 0,269 0,083 0,438 0,119 0,257 0,073 0,099 0,069 -0,045 0,011
Na, 24h uriinist 1 0,211 0,041 0,343 0,360 0,238 0,109 0,276 0,145 0,088 0,068 0,112 0,011
I, 24h uriinist 1 0,250 0,125 0,087 0,098 0,352 0,234 0,140 0,143 0,110 0,112 0,035
Se, 24h uriinist, µg/l 1 -0,066 0,027 0,001 0,012 0,212 0,207 0,033 -0,054 0,025 -0,047
F, 24h uriinist 1 0,130 0,150 0,092 0,161 0,230 0,124 -0,063 0,057 -0,108
Na, 2 päeva TP Keskmine 1 0,328 0,310 0,430 0,034 -0,056 0,044 0,007 -0,008
K, 2 päeva TP keskmine 1 0,430 0,511 0,017 0,043 -0,077 -0,042 -0,099
I, 2 päeva TP keskmine 1 0,551 0,016 0,050 0,056 0,040 -0,029
Se, 2 päeva TP keskmine 1 0,067 0,106 0,000 0,075 -0,074
KMI 1 0,517 0,080 0,287 0,037
Ülekaalulisus/rasvumine 1 0,115 0,290 0,056
SVH haigused 1 0,131 0,492
Kõrge vererõhk 1 0,185
Südame infarkt 1
TP – toidupäevik; KMI – kehamassiindeks
74
Andmetabel 28. 25-34 aastaste naiste korrelatsioonikordajad erinevate parameetrite vahel (sinised toonid heledast tumedamaks on vastavalt
korrelatsioonikordajatega 0,3-0,5, punane korrelatsioonikordajaga >0,5)
Se, 24h Na, 2 K, 2 päeva I, 2 päeva Se, 2
Se, K, 24h Na, 24h I,24h uriinist, F, 24h päeva TP TP TP päeva TP Süstoolne Diastoolne
seerumist uriinist uriinist uriinist µg/päevas uriinist keskmine keskmine keskmine keskmine KMI vererõhk vererõhk
Se, seerumist 1 -0,071 -0,075 0,292 0,293 -0,016 0,071 -0,044 0,135 0,030 0,053 0,104 0,190
K, 24h uriinist 1 0,398 0,294 0,237 0,195 0,238 0,436 0,237 0,185 -0,079 -0,109 0,020
Na, 24h uriinist 1 0,158 0,187 0,101 0,421 0,309 0,221 0,255 0,096 0,171 0,333
I, 24h uriinist 1 0,305 -0,007 0,166 0,147 0,399 0,298 0,054 0,228 0,176
Se, 24h uriinist, µg/päevas 1 0,163 0,121 0,032 0,165 0,184 0,241 0,043 0,052
F, 24h uriinist 1 0,022 -0,055 -0,065 -0,109 0,153 0,084 -0,094
Na, 2 päeva TP keskmine 1 0,485 0,528 0,448 0,084 0,265 0,197
K, 2 päeva TP keskmine 1 0,465 0,479 0,032 0,114 0,071
I, 2 päeva TP keskmine 1 0,705 0,084 0,224 0,289
Se, 2 päeva TP keskmine 1 0,101 0,135 0,117
KMI 1 0,274 0,176
Süstoolne vererõhk 1 0,669
Diastoolne vererõhk 1
TP – toidupäevik; KMI – kehamassiindeks
75
Andmetabel 29. 25-34 aastaste meeste korrelatsioonikordajad erinevate parameetrite vahel (sinised toonid heledast tumedamaks on vastavalt
korrelatsioonikordajatega 0,3-0,5, punane korrelatsioonikordajaga >0,5)
Se, 24h Na, 2 päeva K, 2 päeva I, 2 päeva Se, 2 päeva
Se, K, 24h Na, 24h I,24h uriinist, F, 24h TP TP TP TP Süstoolne Diastoolne
seerumist uriinist uriinist uriinist µg/päevas uriinist keskmine keskmine keskmine keskmine KMI vererõhk vererõhk
Se, seerumist 1 0,146 0,031 0,063 0,396 0,084 0,067 0,170 0,253 0,288 0,208 0,156 0,086
K, 24h uriinist 1 0,401 0,271 0,432 0,153 0,151 0,460 0,254 0,282 -0,125 -0,118 -0,108
Na, 24h uriinist 1 0,361 0,451 0,242 0,310 0,238 0,042 0,255 0,028 -0,037 -0,061
I, 24h uriinist 1 0,334 -0,071 0,227 0,238 0,402 0,297 0,142 0,005 -0,133
Se, 24h uriinist, µg/päevas 1 0,172 0,357 0,322 0,322 0,569 0,179 -0,018 -0,165
F, 24h uriinist 1 0,218 0,182 0,032 0,194 0,230 0,302 0,377
Na, 2 päeva TP keskmine 1 0,361 0,282 0,600 0,165 0,114 0,076
K, 2 päeva TP keskmine 1 0,660 0,567 0,063 -0,129 -0,142
I, 2 päeva TP keskmine 1 0,599 0,072 -0,069 -0,118
Se, 2 päeva TP keskmine 1 0,047 0,038 -0,003
KMI 1 0,439 0,284
Süstoolne vererõhk 1 0,783
Diastoolne vererõhk 1
TP – toidupäevik; KMI – kehamassiindeks
76
Andmetabel 30. 35-44 aastaste naiste korrelatsioonikordajad erinevate parameetrite vahel
(sinised toonid heledast tumedamaks on vastavalt korrelatsioonikordajatega 0,3-0,5, punane korrelatsioonikordajaga >0,5)
Se, 24h Na, 2 päeva K, 2 päeva I, 2 päeva Se, 2 päeva
Se, K, 24h Na, 24h I,24h uriinist, F, 24h TP TP TP TP Süstoolne Diastoolne
seerumist uriinist uriinist uriinist µg/päevas uriinist keskmine keskmine keskmine keskmine KMI vererõhk vererõhk
Se, seerumist 1 0,261 0,002 0,018 0,290 0,179 -0,031 0,113 -0,184 0,018 -0,004 0,251 0,124
K, 24h uriinist 1 0,372 0,165 0,369 0,089 0,007 0,320 -0,046 -0,114 0,033 -0,083 -0,168
Na, 24h uriinist 1 0,124 0,274 0,193 0,309 0,108 0,019 0,045 0,136 0,199 0,190
I, 24h uriinist 1 0,336 0,153 -0,105 0,073 0,251 0,119 0,077 -0,162 -0,018
Se, 24h uriinist, µg/päevas 1 0,080 0,008 0,170 0,235 0,194 0,172 0,054 -0,063
F, 24h uriinist 1 -0,004 -0,087 -0,115 -0,022 -0,048 -0,042 -0,286
Na, 2 päeva TP keskmine 1 0,321 0,371 0,460 -0,054 0,049 0,021
K, 2 päeva TP keskmine 1 0,198 0,320 -0,072 0,015 -0,006
I, 2 päeva TP keskmine 1 0,605 0,164 -0,084 0,086
Se, 2 päeva TP keskmine 1 0,145 0,058 0,181
KMI 1 0,254 0,305
Süstoolne vererõhk 1 0,664
Diastoolne vererõhk 1
TP – toidupäevik; KMI – kehamassiindeks
77
Andmetabel 31. 35-44 aastaste meeste korrelatsioonikordajad erinevate parameetrite vahel (sinised toonid heledast tumedamaks on vastavalt
korrelatsioonikordajatega 0,3-0,5, punane korrelatsioonikordajaga >0,5)
Se, 24h Na, 2 K, 2 päeva I, 2 päeva Se, 2 päeva
Se, K, 24h Na, 24h I,24h uriinist, F, 24h päeva TP TP TP TP Süstoolne Diastoolne
seerumist uriinist uriinist uriinist µg/päevas uriinist keskmine keskmine keskmine keskmine KMI vererõhk vererõhk
Se, seerumist 1 -0,075 -0,007 0,135 0,127 -0,024 0,050 0,335 0,279 0,321 0,035 0,270 0,269
K, 24h uriinist 1 0,438 0,112 0,310 0,146 0,046 0,265 0,066 0,152 0,075 0,033 -0,009
Na, 24h uriinist 1 0,225 0,347 0,428 0,450 0,243 0,283 0,279 0,358 0,223 0,055
I, 24h uriinist 1 0,331 0,289 0,065 0,105 0,503 0,342 0,221 0,082 0,112
Se, 24h uriinist, µg/päevas 1 0,416 0,072 0,023 0,271 0,478 0,413 0,243 -0,028
F, 24h uriinist 1 0,117 0,074 0,217 0,163 0,418 0,124 -0,003
Na, 2 päeva TP keskmine 1 0,357 0,278 0,318 0,268 0,328 0,229
K, 2 päeva TP keskmine 1 0,302 0,390 0,130 0,304 0,305
I, 2 päeva TP keskmine 1 0,629 0,281 0,292 0,237
Se, 2 päeva TP keskmine 1 0,334 0,197 0,125
KMI 1 0,449 0,289
Süstoolne vererõhk 1 0,674
Diastoolne vererõhk 1
TP – toidupäevik; KMI – kehamassiindeks
78
Andmetabel 32. 45-54 aastaste naiste korrelatsioonikordajad erinevate parameetrite vahel (sinised toonid heledast tumedamaks on vastavalt
korrelatsioonikordajatega 0,3-0,5, punane korrelatsioonikordajaga >0,5)
Se, 24h Na, 2 päeva K, 2 päeva I, 2 päeva Se, 2 päeva
Se, K, 24h Na, 24h I,24h uriinist, F, 24h TP TP TP TP Süstoolne Diastoolne
seerumist uriinist uriinist uriinist µg/päevas uriinist keskmine keskmine keskmine keskmine KMI vererõhk vererõhk
Se, seerumist 1 0,081 0,082 0,005 0,248 -0,051 -0,113 -0,011 -0,005 0,036 0,011 -0,085 -0,039
K, 24h uriinist 1 0,324 0,241 0,347 0,161 0,014 0,500 0,008 0,109 0,017 -0,102 -0,169
Na, 24h uriinist 1 0,263 0,229 0,122 0,290 -0,032 -0,223 -0,063 0,130 0,016 0,027
I, 24h uriinist 1 0,249 0,109 0,226 0,258 0,341 0,082 0,059 -0,042 -0,080
Se, 24h uriinist, µg/päevas 1 0,187 0,046 0,084 0,118 0,289 0,282 0,057 0,008
F, 24h uriinist 1 0,099 -0,036 -0,124 0,015 0,018 -0,105 -0,128
Na, 2 päeva TP keskmine 1 0,146 0,186 0,212 0,216 0,102 0,187
K, 2 päeva TP keskmine 1 0,437 0,373 0,109 -0,031 -0,086
I, 2 päeva TP keskmine 1 0,364 0,148 0,159 0,057
Se, 2 päeva TP keskmine 1 0,219 0,073 -0,004
KMI 1 0,374 0,412
Süstoolne vererõhk 1 0,763
Diastoolne vererõhk 1
TP – toidupäevik; KMI – kehamassiineks
79
Andmetabel 33. 45-54 aastaste meeste korrelatsioonikordajad erinevate parameetrite vahel (sinised toonid heledast tumedamaks on vastavalt
korrelatsioonikordajatega 0,3-0,5, punane korrelatsioonikordajaga >0,5)
Se, 24h Na, 2 päeva K, 2 päeva I, 2 päeva Se, 2 päeva
Se, K, 24h Na, 24h I,24h uriinist, F, 24h TP TP TP TP Süstoolne Diastoolne
seerumist uriinist uriinist uriinist µg/päevas uriinist keskmine keskmine keskmine keskmine KMI vererõhk vererõhk
Se, seerumist 1 0,091 0,061 0,318 0,375 -0,080 -0,161 0,104 0,223 0,174 -0,043 0,035 -0,060
K, 24h uriinist 1 0,464 0,073 0,383 0,195 -0,071 0,436 0,026 0,155 0,045 0,136 0,013
Na, 24h uriinist 1 0,120 0,294 0,328 0,339 0,079 0,049 0,228 -0,036 0,158 0,055
I, 24h uriinist 1 0,390 0,256 0,046 0,017 0,328 0,119 -0,055 0,038 -0,027
Se, 24h uriinist, µg/päevas 1 0,273 -0,057 0,126 0,052 0,278 0,149 0,281 0,013
F, 24h uriinist 1 0,048 0,106 0,067 -0,005 -0,021 -0,002 -0,062
Na, 2 päeva TP keskmine 1 0,168 0,283 0,393 -0,209 0,101 0,011
K, 2 päeva TP keskmine 1 0,307 0,412 -0,143 -0,027 -0,163
I, 2 päeva TP keskmine 1 0,501 -0,024 0,057 0,005
Se, 2 päeva TP keskmine 1 -0,122 0,182 -0,090
KMI 1 0,152 0,260
Süstoolne vererõhk 1 0,719
Diastoolne vererõhk 1
TP – toidupäevik; KMI – kehamassiindeks
80
Andmetabel 34. 55-64 aastaste naiste korrelatsioonikordajad erinevate parameetrite vahel (sinised toonid heledast tumedamaks on vastavalt
korrelatsioonikordajatega 0,3-0,5, punane korrelatsioonikordajaga >0,5)
Se, 24h Na, 2 päeva Se, 2 päeva
Se, K, 24h Na, 24h I,24h uriinist, F, 24h TP K, 2 päeva TP I, 2 päeva TP TP Süstoolne Diastoolne
seerumist uriinist uriinist uriinist µg/päevas uriinist keskmine keskmine keskmine keskmine KMI vererõhk vererõhk
Seleen seerumist 1 0,104 0,040 0,124 0,332 0,028 -0,029 0,080 0,164 0,241 0,011 -0,162 -0,048
Kaalium 24h uriinist 1 0,472 0,275 0,371 0,227 0,096 0,504 0,044 0,139 0,124 -0,019 -0,053
Na, 24h uriinist 1 0,245 0,237 0,322 0,277 0,269 0,109 0,156 0,201 0,072 0,032
I, 24h uriinist 1 0,503 0,166 0,102 0,301 0,300 0,222 0,180 0,121 0,112
Se, 24h uriinist, µg/päevas 1 0,165 -0,017 0,188 0,191 0,235 0,049 -0,038 -0,039
F, 24h uriinist 1 0,004 0,087 -0,020 -0,044 0,083 -0,065 -0,107
Na, 2 päeva TP keskmine 1 0,308 0,386 0,320 0,288 0,147 0,201
K, 2 päeva TP keskmine 1 0,411 0,572 0,289 0,156 0,127
I, 2 päeva TP keskmine 1 0,640 0,375 0,257 0,236
Se, 2 päeva TP keskmine 1 0,272 0,138 0,132
KMI 1 0,484 0,561
Süstoolne vererõhk 1 0,830
Diastoolne vererõhk 1
TP – toidupäevik; KMI – kehamassiindeks
81
Andmetabel 35. 55-64 aastaste meeste korrelatsioonikordajad erinevate parameetrite vahel (sinised toonid heledast tumedamaks on vastavalt
korrelatsioonikordajatega 0,3-0,5, punane korrelatsioonikordajaga >0,5)
Se, 24h Na, 2 päeva K, 2 päeva I, 2 päeva Se, 2 päeva
Se, K, 24h Na, 24h I,24h uriinist, F, 24h TP TP TP TP Süstoolne Diastoolne
seerumist uriinist uriinist uriinist µg/päevas uriinist keskmine keskmine keskmine keskmine KMI vererõhk vererõhk
Seleen seerumist 1 0,154 -0,081 0,169 0,314 0,132 0,054 0,090 -0,107 0,278 0,098 -0,148 -0,078
Kaalium 24h uriinist 1 0,564 0,247 0,607 0,463 0,354 0,590 0,180 0,425 0,036 -0,038 -0,065
Na, 24h uriinist 1 0,159 0,493 0,382 0,384 0,389 0,135 0,372 0,074 0,134 0,050
I, 24h uriinist 1 0,495 0,069 0,083 -0,021 0,100 0,147 0,255 -0,119 -0,199
Se, 24h uriinist, µg/päevas 1 0,381 0,298 0,336 0,100 0,510 0,186 -0,223 -0,218
F, 24h uriinist 1 0,162 0,195 0,053 0,246 0,191 -0,092 -0,077
Na, 2 päeva TP keskmine 1 0,440 0,480 0,450 0,027 -0,071 -0,144
K, 2 päeva TP keskmine 1 0,434 0,591 -0,039 -0,165 -0,241
I, 2 päeva TP keskmine 1 0,476 -0,163 -0,011 -0,116
Se, 2 päeva TP keskmine 1 0,044 -0,113 -0,177
KMI 1 0,127 0,094
Süstoolne vererõhk 1 0,840
Diastoolne vererõhk 1
TP – toidupäevik; KMI – kehamassiindeks
82
Kasutatud kirjandus
[1] World Health Organization (WHO). Protocol for population level sodium determination
in 24-hour urine samples. World Health Organization, Pan American Health
Organization; 2010. https://www.paho.org/hq/dmdocuments/2013/24h-urine-Protocol-
eng.pdf.
[2] World Health Organization (WHO). Mapping salt reduction initiatives in the WHO
European Region. Copenhagen: World Health Organization; 2013.
https://www.euro.who.int/__data/assets/pdf_file/0009/186462/Mapping-salt-reduction-
initiatives-in-the-WHO-European-Region-final.pdf.
[3] Tervise Arengu Instituut. NutriData toidu koostise andmebaas, versioon 11. Tervise
Arengu Instituut; 2021. https://tka.nutridata.ee/. Kasutatud 30. mai 2022.
[4] Rauhamaa P, Kantola M, Viitak A, et al. Selenium levels of Estonians. Eur J Clin Nutr
2008;62(9):1075-8. DOI:10.1038/sj.ejcn.1602818.
[5] Aaspõllu A, Liivak M. Eesti soolatarbimise uuringu pilootprojekti raport. Tallinn: Tervise
Arengu Instituut; 2019.
[6] Pitsi T, Sammel A, Nurk E, et al. Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015. Tallinn:
Tervise Arengu Instituut; 2017.
[7] World Health Organization (WHO). Guideline: Sodium intake for adults and children.
Geneva: World Health Organization; 2012.
https://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/77985/9789241504836_eng.pdf.
[8] World Health Organization (WHO). 11th Meeting of the WHO action network on salt
reduction in the population in the European region (ESAN). Meeting Report.
Copenhagen: World Health Organisation; 2020.
https://www.euro.who.int/__data/assets/pdf_file/0019/426205/01.29-ESAN-meeting-
Bern-May-2019-report.pdf.
[9] Graudal NA, Hubeck-Graudal T, Jurgens G. Effects of low sodium diet versus high
sodium diet on blood pressure, renin, aldosterone, catecholamines, cholesterol, and
triglyceride. Cochrane Database Syst Rev 2011;(11):Cd004022
(https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22071811/).
[10] GBD. Health effects of dietary risks in 195 countries, 1990–2017: a systematic analysis for
the Global Burden of Disease Study 2017. Lancet 2019;393(10184):1958–72
(https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/30954305/).
[11] Eurostat. https://ec.europa.eu/eurostat.
[12] Mourtzinis G, Manhem K, Kahan T, et al. Socioeconomic status affects achievement of
blood pressure target in hypertension: contemporary results from the Swedish primary
care cardiovascular database. Scand J Prim Health Care 2021;39(4):519-526. DOI:
10.1080/02813432.2021.2004841.
[13] Publications Office of the European Union (POEU). Implementation of the EU salt
reduction framework, results of member states survey. Luxembourg: Publications
Office of the European Union; 2012. DOI:10.2772/2754.
[14] European Commission (EC). Collated information on salt reduction in the EU. Brussels:
European Commission; 2008.
https://ec.europa.eu/health/ph_determinants/life_style/nutrition/documents/compilati
on_salt_en.pdf.
[15] Campbell NRC, Neal BC, MacGregor GA. Interested in developing a national
programme to reduce dietary salt? J Hum Hypertens 2011;25:705–10.
DOI:10.1038/jhh.2011.25.
83
[16] Ravijuhend, Täiskasvanute kõrgvererõhktõve käsitlus esmatasandil, RJ-I/1.2-2019.
Tallinn: Eesti Haigekassa, Ravijuhendite nõukoda; 2019. www.ravijuhend.ee.
[17] Flack JM, Adekola B. Blood pressure and the new ACC/AHA hypertension guidelines.
Trends Cardiovasc Med 2020;30:160–4. DOI:10.1016/j.tcm.2019.05.003.
[18] Nilson EAF, Metlzer AB, Labonté ME, et al. Modelling the effect of compliance with
WHO salt recommendations on cardiovascular disease mortality and costs in Brazil.
PLoS One 2020;15(7):e0235514. (https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/32645031/).
[19] Tervise Arengu Instituut. Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. Eesti
rahvastiku toitumise uuring 2014. Tabel RTU051. Keskmine toitainete tarbimine päevas
vanuse ja soo järgi.
https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__05Uuringud__09RTU__e_T
oitained/RTU051.px/. Kasutatud 30.mai 2022.
[20] Reile R, Veideman T. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2020.
Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2021. https://tai.ee/sites/default/files/2021-
04/TKU2020_kogumik.pdf.
[21] Katus U, Villa I, Ringmets I, et al. Neuropeptide Y gene variants in obesity, dietary
intake, blood pressure, lipid and glucose metabolism: a longitudinal birth cohort study.
Peptides 2021;139:170524.
https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0196978121000322.
[22] Bénard M, Bellisle F, Kesse-Guyot E, et al. Impulsivity is associated with food intake,
snacking, and eating disorders in a general population. Am J Clin Nutr 2019;109:117–26.
[23] Liu L, Artigas SO, Ulrich A, et al. Eating to dare - nutrition impacts human risky
decision and related brain function. NeuroImage 2021;233:117951.
[24] World Health Assembly (WHA). Preparation for the third high-level meeting of the
general assembly on the prevention and control of non-communicable diseases, to be
held in 2018. The seventieth World Health Assembly; 2017.
http://apps.who.int/gb/ebwha/pdf_files/WHA70/A70_R11-en.pdf.
[25] World Health Organization (WHO). Global status report on noncommunicable
diseases 2010. Geneva: World Health Organization; 2011.
https://www.who.int/nmh/publications/ncd_report_full_en.pdf.
[26] World Health Organization (WHO). Salt reduction and iodine fortification
strategies in public health: Report of a joint technical meeting convened by the World
Health Organization and The George Institute for Global Health in collaboration with
the International Council for the Control of Iodine Deficiency Disorders Global
Network, Sydney, Australia, March 2013. Geneva: World Health Organization; 2014.
https://www.who.int/nutrition/publications/publichealth_saltreduc_iodine_fortification/
en/.
[27] World Health Organization (WHO). SHAKE the salt habit. Geneva: World Health
Organization; 2016. http://www.who.int/dietphysicalactivity/publications/shake-salt-
habit/en.
[28] World Health Organization (WHO). 'Best buys' and other recommended
interventions for the prevention and control of noncommunicable diseases. Tackling
NCDs. Geneva: World Health Organization; 2017.
[29] European Commission (EC). National salt initiatives implementing the EU
framework for salt reduction initiatives. Brussels: European Commission; 2009.
https://ec.europa.eu/health/archive/ph_determinants/life_style/nutrition/documents/n
ational_salt_en.pdf.
[30] World Health Assembly (WHA). Follow-up to the political declaration of the high-
level meeting of the general assembly on the prevention and control of non-
84
communicable diseases. The sixty-sixth World Health Assembly, 2013 (WHA66.10, 27
May 2013). https://apps.who.int/gb/ebwha/pdf_files/WHA66/A66_R10-en.pdf.
[31] Global nutrition report: action on equity to end malnutrition. Bristol: United Kingdom;
2020. https://globalnutritionreport.org/reports/2020-global-nutrition-report/.
[32] Carraro C, Machado R, Espindola V, et al. The effect of sodium reduction and the use of
herbs and spices on the quality and safety of bologna sausage. Food Sci Technol
2012;32:289–97 (https://www.scielo.br/j/cta/a/rYdY8bSDNM5qYBwX4xW8ypP/?lang=en).
[33] Bhat S, Marklund M, Henry ME, et al. A systematic review of the sources of dietary salt
around the world. Adv Nutr 2020;11(3):677–86
(https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/31904809/).
[34] Kanamäe H, Minossenko A. Pakendipõhine soola, suhkrute ja küllastunud
rasvhapete teabe analüüs. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2020.
https://www.tai.ee/sites/default/files/2021-
03/16062273364_Pakendipohine_soola_suhkrute_ja_kullastunud_rasvhapete_teabe_an
aluus__2020.pdf.
[35] Toidu märgistusele esitatavad nõuded ning muul viisil teabe esitamise kord
(19.12.2003). RT I 2003, 83, 562. https://www.riigiteataja.ee/akt/688026.
[36] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1169/2011 (25.10.2011). ELT 22.11.2011,
L 304/18. https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32011R1169&from=ET.
[37] Kloss L, Meye JD, Graeve L, et al. Sodium intake and its reduction by food
reformulation in the European Union – A review. NFS J 2015;1:9–19.
DOI:10.1016/j.nfs.2015.03.001.
[38] Scott C, Hawkins B, Knai C. Food and beverage product reformulation as a
corporate political strategy. Soc Sci Med 2017;172:37–45.
(https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/27886526/).
[39] GINA. Sodium country score card. Global Database on the Implementation of
Nutrition Actions (GINA). Geneva: World Health Organization; 2012
(https://extranet.who.int/nutrition/gina/en/sodium-score-card-data).
[40] Gressier M, Swinburn B, Frost G, et al. What is the impact of food reformulation on
individuals' behaviour, nutrient intakes and health status? A systematic review of
empirical evidence. Obes Rev 2021;22(2):e13139.
(https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/obr.13139).
[41] Bansal V, Mishra SK. Reduced-sodium cheeses: implications of reducing sodium
chloride on cheese quality and safety. Compr Rev Food Sci Food Saf 2020;19(2):733–58
(https://ift.onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/1541-4337.12524).
[42] GINA. Sodium country score card. Global Database on the Implementation of
Nutrition Actions (GINA). Geneva: World Health Organization; 2022.
(https://extranet.who.int/nutrition/gina/en/scorecard/sodium).
[43] Hajifaraji M, Zahra A. The challenges and successes of salt, sugar and fat reduction
program to prevent NCSs (Iran experiences). J Food Nutr Disord 2017;6,3.
https://www.scitechnol.com/proceedings/the-challenges-and-successes-of-salt-sugar-
and-fat-reduction-program-to-prevent-ncds-iran-experiences-2870.html.
[44] Moslemi M, Kheirandish M, Mazaheri RNF, et al. National food policies in the
Islamic Republic of Iran aimed at control and prevention of noncommunicable
diseases. East Mediterr Health J 2020;26(12):1556–64.
[45] Al-Jawaldeh A, Taktouk M, Chatila A, et al. Salt reduction initiatives in the Eastern
Mediterranean Region and evaluation of progress towards the 2025 global target: a
systematic review. Nutrients 2021;13(8):2676 (https://www.mdpi.com/2072-
6643/13/8/2676).
85
[46] Public Health England. Salt targets 2017: second progress report. A report on the
food industry’s progress towards meeting the 2017 salt targets. London: Public Health
England; 2020. (https://www.gov.uk/government/publications/salt-targets-2017-
second-progress-report).
[47] He FJ, Brinsden HC, MacGregor GA. Salt reduction in the United Kingdom: a
successful experiment in public health. J Hum Hypertens 2014;28(6):345–52.
(https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/24172290/).
[48] Hyseni L, Elliot-Green A, Lloyd-Williams F, et al. Systematic review of dietary salt
reduction policies: evidence for an effectiveness hierarchy? PLoS One
2017;12(5):e0177535 (https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/28542317/).
[49] Hope SF, Webster J, Trieu K, et al. A systematic review of economic evaluations of
population-based sodium reduction interventions. PLoS One 2017;12(3):e0173600
(https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/28355231/).
[50] Trieu K, Neal B, Hawkes C, et al. Salt reduction initiatives around the world – a
systematic review of progress towards the global target. PLoS One 2015;10(7):e0130247.
(https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/26201031/).
[51] Santos JA, Tekle D, Rosewarne E, et al. A systematic review of salt reduction initiatives
around the world: a midterm evaluation of progress towards the 2025 Global Non-
Communicable Diseases Salt Reduction Target. Adv Nutr 2021;12(5):1768–80.
(https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/33693460/).
[52] World Health Organization (WHO). WHO global sodium benchmarks for different food
categories. Geneva: World Health Organization; 2021.
(https://www.who.int/publications/i/item/9789240025097).
[53] Sotsiaalministeerium. Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 (RTA). Tallinn:
Sotsiaalministeerium; 2021. https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Tervishoid/rta_05.05.pdf.
[54] Vähitõrje tegevuskava 2021-2030 (VTTK). Tallinn: Sotsiaalministeerium, Tervise
Arengu Instituut; 2021.
[55] Sotsiaalministeerium, Rahvatervise osakond. Toitumise ja liikumise roheline raamat.
Tallinn: Sotsiaalministeerium, Rahvatervise osakond; 2016.
https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Tervishoid/tervise_roheline_raamat/toitumise_ja_liikumise_roheline_raamat_15.
11versioon.pdf.
[56] Mozaffarian D, Fahimi S, Singh G, et al. Global sodium consumtion and death from
cardiovascular causes. The New England Jouurnal of Medicine 2014;371:624-634.
https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMoa1304127.
[57]Koppen G, Paulussen M, Van de Mieroop E, et al. Estimation of salt intake by the
Belgian population through analysis of sodium in 24-hour urine. Report Number
2015/MRG/R/0208.
[58] Vasara E, Marakis G, Breda J, et al. Sodium and potassium intake in healthy adults
in Thessaloniki greater metropolitan area – the salt intake in northern Greece (SING)
Study. Nutrients 2017;22;9(4):417.
[59] EFSA. Dietary reference values for sodium. EFSA Journal 2019;17(9):5778.
[60] Hendriksen MA, van Raaij JM, Geleijnse JM, et al. Monitoring salt and iodine
intakes in Dutch adults between 2006 and 2010 using 24h urinary sodium and iodine
excretions. Public Health Nutrition 2014; 17:1431–1438.
[61] NDNS. National Diet and Nutrition Survey - Assessment of salt intake from urinary
sodium in adults (aged 19 to 64 years) in England, 2018 to 2019. PHE publications 2020.
https://assets.publishing.service.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachm
ent_data/file/876252/Report_England_Sodium_Survey_2018-to-2019__3_.pdf.
86
[62] Neupane D, Rijal A, Henry ME, et al. Mean dietary salt intake in Nepal: A
population survey with 24-hour urine collections. J Clin Hypertens 2020;22:273–279.
[63] Xu J, Chen X, Ge Z, et al. Associations of Usual 24-Hour Sodium and Potassium
Intakes with Blood Pressure and Risk of Hypertension among Adults in China’s
Shandong and Jiangsu Provinces. Kidney Blood Press Res 2017;42:188-200.
[64] Meyer H, Johansson L, Eggen A, et al. Sodium and Potassium Intake Assessed by
Spot and 24-h Urine in the Population-Based Tromsø Study 2015–2016.
Nutrients 2019;11(7):1619.
[65] Donfrancesco C, Noce C, Russo O, et al. Trend of salt intake measured by 24-h
urine collection in the Italian adult population between the 2008 and 2018 CUORE
project surveys. Nutrition Metabolism & Cardiovascular Diseases 2021;31(3):802-813.
[66] Cappuccio F, D’Elia L, Obreja G, et al. Dietary salt intake survey in the republic of
Moldova. WHO Regional Office for Europe; 2016.
https://www.euro.who.int/en/countries/republic-of-moldova/publications/dietary-salt-
intake-survey-in-the-republic-of-moldova-2016.
[67] Reinivuo H, Valsta LM, Laatikainen T, et al. Sodium in the Finnish diet: II Trends in
dietary sodium intake and comparison between intake and 24-h excretion of
sodium. European Journal of Clinical Nutrition 2006;60(10):1160–1167.
[68] Cogswell M, Loria C, Terry A, et al. Estimated 24-Hour Urinary Sodium and
Potassium Excretion in US Adults. JAMA 2018; 319(12):1209–1220.
[69] Fischbach FT, Dunning MB. A manual of laboratory and diagnostic tests. 9th ed.
Philadelphia: Lippincott Williams & Wilkins; 2015. p. 1261.
[70] Kawasaki T, Itoh K, Uezono K, et al. A simple method for estimating 24h urinary
sodium and potassium excretion from second morning voiding urine specimen in
adults. Clin Exp Pharmacol Physiol 1993;20:7–14.
[71] Brown IJ, Dyer AR, Chan Q, et al. Estimating 24-h urinary sodium excretion from casual
urinary sodium concentrations in Western populations: the INTERSALT study. Am J
Epidemiol 2013; 177:1180–1192.
[72] Tanaka T, Okamura T, Miura K, et al. A simple method to estimate populational 24-h
urinary sodium and potassium excretion using a casual urine specimen. J Hum
Hypertens 2002;16:97–103.
[73] Han W, Sun N, Chen Y, et al. Validation of the spot urine in evaluating 24-h sodium
excretion in Chinese hypertension patients. Am J Hypertens 2015;28:1368–1375.
[74] Zhang Y, Peng Y, Li K, et al. Assessing whether a spot urine specimen can predict
24-h urinary sodium excretion accurately: a validation study. J Hypertens 2019;37(1):99-
108. doi: 10.1097/HJH.0000000000001879.
[75] World Health Organization (WHO), International Atomic Energy Agency & Food and
Agriculture Organization of the United Nations (IAEA/FAO). Trace elements in human
nutrition and health. Geneva: World Health Organization; 1996.
http://apps.who.int/iris/handle/10665/37931.
[76] Katagiri R, Yuan X, Kobayashi S, et al. Effect of excess iodine intake on thyroid
diseases in different populations: A systematic review and meta-analyses including
observational studies. PLoS One 2017;12(3):1–24. DOI: 10.1371/journal.pone.0173722.
[77] O'Kane SM, Mulhern MS, Pourshahidi LK, et al. Micronutrients, iodine status and
concentrations of thyroid hormones: a systematic review. Nutr Rev 2018;76(6):418–
31. DOI: 10.1093/nutrit/nuy008.
[78] Vargas-Uricoechea H, Pinzón-Fernández MV, Bastidas-Sánche BE, et al.
Iodine status in the Colombian population and the impact of universal salt iodization: A
double-edged sword? Journal of Nutrition and Metabolism 2019;1–10. DOI:
10.1155/2019/6239243.
87
[79] Zohuri FV, Rugg-Gunn AJ. Sources of dietary fluorid intake in 4-year-old children
in low, medium and high fluoride areas in Iran. Int Jl of Food Sci Nutr 2000;51:317–26.
[80] Levy SM. An update on fluorides and fluorosis. Can Dent Assoc 2003;69:286–91.
[81] Zhang B, Hong M, Zhao YS, et al. Distribution and risk assessment of fluoride in
drinking water in the wet plain region of Jilin province, China. Environ Geochem
Health 2003;25:421–31.
[82] Indermitte E, Saava A, Saag M, et al. Joogivee fluorisisaldus Eestis, selle tähtus
hambakaariese ja -fluoroosi levimuses ning ennetuses. Tartu: Eesti stomatoloogia selts,
Tartu Ülikool, stomatoloogia kliinik, tervishoiu instituut; 2005.
[83] Fawell J, Bailey K, Chilton J, et al. Fluoride in drinking-water. London: World
Health Organization by IWA Publishing; 2006.
[84] American Dental Association (ADA). Fluoridation Facts. Chicago: ADA; 2018.
[85] Rugg-Gunn AJ, Villa AE, Buzalaf MAR. Contemporary biological markers of
exposure to fluoride. In: Monogr Oral Sci; Basel, Switzerland. Krager 2011;22:37–51.
DOI:10.1159/000325137.
[86] Indermitte E. Exposure to fluorides in drinking water and dental fluorosis risk
among the population of Estonia. Dissertationes Geographicae Universitatis
Tartuensis. Tartu: Tartu University Press; 2010.
[87] Veeseadus (22.02.2019(1)). RT I 21.09.2021(6).
[88] Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid. RT I 26.09.2019(2).
[89] Terviseamet. Joogivee kvaliteet aastal 2021.
https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Keskkonnatervis/Joogivesi/joogivee_kvali
teet_eestis_kokkuvote_2006-2021.zip
[90] Indermitte E ja Saava A. Fluor joogivees, selle võimalikud tervisemõjud. Eesti Arst
2006;85(1):26–31.
[91] Palmer C & Wolfe SH. Position of the American Dietetic Association: The impact of
fluoride on health. J Am Diet Assoc 2001;101:126–32.
[92] O'Mullane D. Summary: Strong association between water fluoride concentration
and proportion of the population with dental fluorosis. Evid Based Dent 2002;3:43–4.
DOI: 10.1038/sj.ebd.6400100.
[93] Prystupa J. Fluorine—A current literature review. An NRC and ATSDR based
review of safety standards for exposure to fluorine and fluorides. Toxicol Mech Methods
2011;21(2):103–70. DOI: 10.3109/15376516.2010.542931.
[94] Iheozor-Ejiofor Z, Worthington HV, Walsh T, et al. Water fluoridation for the
prevention of dental caries. Cochrane Database Syst Rev 2015;2015(6):CD010856. doi:
10.1002/14651858.CD010856.pub2.
[95] Hillier S, Cooper C, Kellingray S, et al. Fluoride in drinking water and risk of hip
fracture in the UK: a case-control study. Lancet 2000;355:265–69. DOI: 10.1016/S0140-
6736(99)07161-5.
[96] Näsman P, Ekstrand J, Granath F, et al. Estimated drinking water fluoride
exposure and risk of hip fracture: A cohort study. J Dent Res 2013;92(11):1029-34. DOI:
10.1177/0022034513506443.
[97] Helte E, Vargas CD, Kippler M, et al. Fluoride in Drinking Water, Diet, and Urine in
Relation to Bone Mineral Density and Fracture Incidence in Postmenopausal Women.
Environ Health Perspect 2021;129(4):47005. DOI: 10.1289/EHP7404.
[98] Thomas D. Summary: No association between water fluoridation and bone
fractures. Evid Based Dent 2002;3:45–6. DOI: 10.1038/sj.ebd.6400110.
88
[99] Takahashi K, Akiniwa K, Narita K. Regression analysis of cancer incidence rates
and water fluoride in the U.S.A. based on IACR/IARC (WHO) data (1978–1992). J
Epidemiol 2001;11(4):170–9.
[100] Comber H, Deady S, Montgomery E, et al. Drinking water fluoridation and
osteosarcoma incidence on the island of Ireland. Cancer Causes Control 2011;22:919–24.
DOI: 10.1007/s10552-011-9765-0.
[101] Blakey K, Feltbower RG, Parslow RC, et al. Is fluoride a risk factor for bone cancer?
Small area analysis of osteosarcoma and Ewing sarcoma diagnosed among 0-49-
yearolds in Great Britain, 1980-2005. Int J Epidemiol 2014;43:224–34.
[102] Karro E, Indermitte E, Saava A, et al. Fluoride occurrence in publicly supplied
drinking water in Estonia. Environ Geol (2006) 50: 389–396.
[103] Schomburg L. Selenium deficiency due to diet, pregnancy, severe illness, or
COVID-19 – A preventable trigger for autoimmune disease. Int J Mol Sci 2021;22:8532.
DOI:10.3390/ijms22168532.
[104] Jenkins DJA, Kitts D, Giovannucci EL, et al. Selenium, antioxidants, cardiovascular
disease, and all-cause mortality: a systematic review and meta-analysis of randomized
controlled trials. Am J Clin Nutr 2020;112:1642–52. DOI:10.1093/ajcn/nqaa245.
[105] Alehagen U, Opstad TB, Alexander J, et al. Impact of selenium on biomarkers and
clinical aspects related to ageing. A review. Biomolecules 2021;11:1478.
DOI:10.3390/biom11101478.
[106] Radomska D, Czarnomysy R, Radomski D, et al. Selenium as a bioactive
micronutrient in the human diet and its cancer chemopreventive activity. Nutrients
2021;13:1649. DOI:10.3390/nu13051649.
[107] Hu W, Zhao C, Hu H, et al. Food sources of selenium and its relationship with
chronic diseases. Nutrients 2021;13:1739. DOI:10.3390/nu13051739.
[108] Bae M, Kim H. The Role of Vitamin C, Vitamin D, and Selenium in Immune System
against COVID-19. Molecules 2020;25(22):5346. DOI:10.3390/molecules25225346.
[109] Bermano G, Méplan C, Mercer DK, et al. Selenium and viral infection: are there
lessons for COVID-19? Br J of Nutr 2021;125;618–27. DOI:10.1017/S0007114520003128.
[110] Coelho-Ravagnani CF, Corgosinho FC, Sanches FFZ, et al. Dietary
recommendations during the COVID-19 pandemic. Nutr Rev 2021;79(4):382–93.
DOI:10.1093/nutrit/nuaa067.
[111] Keflie TS, Phil M, Biesalski HK. Micronutrients and bioactive substances: Their potential
roles in combating COVID-19. Nutrition 2021;84:111103. DOI:10.1016/j.nut.2020.111103.
[112] Khatiwada S, Subedi A. A mechanistic link between selenium and coronavirus
disease 2019 (COVID-19). Curr Nutr Rep 2021;10(2):125–36. DOI:10.1007/s13668-021-00354-
4.
[113] Shakoor H, Feehan J, Al Dhaheri AS, et al. Immune-boosting role of vitamins D, C,
E, zinc, selenium and omega-3 fatty acids: Could they help against COVID-19?
Maturitas 2021;143:1–9. DOI:10.1016/j.maturitas.2020.08.003.
[114] Alaejos MS, Romero CD. Urinary selenium concentrations. Clin Chem
1993;39(10):2040-52.
[115] Hadrup N, Ravn-Haren G. Acute human toxicity and mortality after selenium
ingestion: A review. J Trace Elem Med Biol 2020;58:126435.
DOI:10.1016/j.jtemb.2019.126435.
[116] Hadrup N, Ravn-Haren G. Absorption, distribution, metabolism and excretion
(ADME) of oral selenium from organic and inorganic sources: A review. J Trace Elem
Med Biol 2021;67:126801. DOI:10.1016/j.jtemb.2021.126801.
89
[117] Van Cauwenbergh R, Robberecht H, Van Vlaslaer V, et al. Plasma selenium levels
in healthy blood bank donors in the central-eastern part of Belgium. Trace Elem Med
Biol 2007;21(4):225-33. doi: 10.1016/j.jtemb.2007.06.003.
[118] Letsiou S, Nomikos T, Panagiotakos D, et al. Serum total selenium status in Greek
adults and its relation to age. The ATTICA study cohort. Biol Trace Elem Res 2009
Apr;128(1):8-17. doi: 10.1007/s12011-008-8252-2.
[119] Burri J, Haldimann M, Dudler V. Selenium status of the Swiss population:
assessment and change over a decade. Trace Elem Med Biol 2008;22(2):112-9. doi:
10.1016/j.jtemb.2007.11.002.
[120] Al-Mubarak AA, Grote Beverborg N, Suthahar N, et al. High selenium levels
associate with reduced risk of mortality and new-onset heart failure: data from
PREVEND. Eur J Heart Fail 2022;24(2):299-307. doi: 10.1002/ejhf.2405.
[121] Spina A, Guallar E, Rayman MP, et al. Anthropometric indices and selenium status
in British adults: The UK National Diet and Nutrition Survey. Free Radic Biol Med
2013;65:1315–1321. doi:10.1016/j.freeradbiomed.2013.09.025.
[122] Schulze KJ, Christian P, Wu LS, et al. Micronutrient deficiencies are common in 6-
to 8-year-old children of rural Nepal, with prevalence estimates modestly affected by
inflammation. Jr J Nutr 2014;144(6):979-87. doi: 10.3945/jn.114.192336.
[123] Lin J, Shen T. Association of dietary and serum selenium concentrations with
glucose level and risk of diabetes mellitus: A cross sectional study of national health
and nutrition examination survey, 1999-2006. J Trace Elem Med Biol 2021;63:126660. doi:
10.1016/j.jtemb.2020.126660.
[124] Birgisdottir BE, Knutsen HK, Haugen M, et al. Essential and toxic element
concentrations in blood and urine and their associations with diet: results from a
Norwegian population study including high-consumers of seafood and game. Sci Total
Environ 2013;463-464:836-44. doi: 10.1016/j.scitotenv.2013.06.078.
[125] Urbano T, Filippini T, Lasagni D. Associations between urinary and dietary
selenium and blood metabolic parameters in a healthy northern Italy population.
Antioxidants 2021;10(8):1193. DOI:10.3390/antiox10081193.
[126] Millán Adame E, Florea D, Sáez Pérez L, et al. Deficient selenium status of a
healthy adult Spanish population. Nutr Hosp 2012;27:524–528. doi:10.1590/S0212-
16112012000200026.
[127] Alfthan G, Eurola M, Ekholm P, et al. Effects of nationwide addition of selenium to
fertilizers on foods, and animal and human health in Finland: From deficiency to
optimal selenium status of the population. J Trace Elem Med Biol 2014;31:142-7
doi:10.1016/j.jtemb.2014.04.009.
[128] Wang X, Seo YA, Park SK. Serum selenium and non-alcoholic fatty liver disease
(NAFLD) in U.S. adults: National Health and Nutrition Examination Survey (NHANES)
2011-2016. Environ Res 2021;197:111190. doi: 10.1016/j.envres.2021.111190.
[129] Galan P, Viteri FE, Bertrais S, et al. Serum concentrations of betacarotene,
vitamins C and E, zinc and selenium are influenced by sex, age, diet, smoking status,
alcohol consumption and corpulence in a general French adult population. Eur J Clin
Nutr 2005;59:1181–1190.
[130] Berthold HK, Michalke B, Krone W, et al. Influence of serum selenium
concentrations on hypertension: The Lipid Analytic Cologne cross-sectional study. J
Hypertens 2012;30:1328–1335. doi:10.1097/HJH.0b013e32835414df.
[131] Rasmussen LB, Hollenbach B, Laurberg P, et al. Serum selenium and
selenoprotein P status in adult Danes—8-year follow up. J Trace Elem Med Biol
2009;23:265–271.
90
[132] Hawkes WC, Alkan FZ, Oehler L. Absorption, Distribution and Excretion of
Selenium from Beef and Rice in Healthy North American Men. J Nutr 2003;133:3434–42.
DOI:10.1093/jn/133.11.3434.
[133] White L, Romagne F, Müller E, et al. Genetic Adaptation to Levels of Dietary
Selenium in Recent Human History. Mol Biol Evol 2015;32(6):1507–18.
DOI:10.1093/molbev/msv043.
[134] Dumont E, Vanhaecke F, Cornelis R. Selenium speciation from food source to
metabolites: a critical review. Analytical and Bioanalytical Chemistry 2006;385(7):1304–
1323. doi:10.1007/s00216-006-0529-8.
[135] Jamioł-Milc D, Biernawska J, Liput M, et al. Seafood intake as a method of non-
communicable diseases (NCD) prevention in adults. Nutrients 2021;13(5):1422.
DOI:10.3390/nu13051422.
[136] Liu C, Ralston NVC. Chapter Seven - Seafood and health: What you need to know?
Advances in Food and Nutrition Research 2021;97:275–318.
DOI:10.1016/bs.afnr.2021.04.001.
[137] Fairweather-Tait SJ, Bao Y, Broadley MR, et al. Selenium in human health and
disease. Antioxidants and Redox Signalling 2011;14(7):1337-1383.
[138] Heard JW, Walker GP, Royle PJ, et al. Effects of short-term
supplementation with selenised yeast on milk production and composition of
lactating cows. Australian Journal of Dairy Technology 2004;59:199-203.
[139] Fisinin VI, Papazyan TT, Surai PF. 2008. Producing specialist poultry products to
meet human nutrition requirements: selenium enriched eggs. World's Poultry Science
Journal 2008;64:85-97.
[140] Demirci A, Pometto AL 3rd, Cox DJ. Enhanced organically bound selenium yeast
production by fed-batch fermentation. Journal of Agricultural and Food Chemistry
1999;47:2496-2500.
[141] Department of Health. Dietary reference values for food, energy and nutrients for
the UK: Report of the panel on dietary reference values of the committee on medical
aspects of food policy. 8th ed. London: Stationery Office; 1991. p. 1–210.
[142] Institute of Medicine. Dietary Reference Intakes for Vitamin C, Vitamin E,
Selenium and Carotenoids. Washington: National Academy Press; 2000; p. 7.
[143] EFSA. Scientific Opinion on Dietary Reference Values for Selenium. EFSA Panel on
Dietetic Products, Nutrition and Allergies (NDA). EFSA Journal 2014;12(10):3846.
Available online: http://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/doc/3846.pdf.
[144] Department of Health, Food Standards Agency. National Diet and Nutrition
Survey: Headline Results from Years 1, 2 and 3 (combined) of the Rolling Programme
(2008/2009–2010/2011). Department of Health; 2012.
http://www.natcen.ac.uk/media/175123/national-diet-and-nutrition-survey-years-1-2-
and-3.pdf.
[145] IMPDARC. Institute of Medicine (US) Panel on Dietary Antioxidants and Related
Compounds. Dietary Reference Intakes for Vitamin C, Vitamin E, Selenium, and
Carotenoids. Washington (DC): National Academies Press; 2000.
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK225470/.
[146] Wastney ME, Combs GF Jr, Canfield WK. A human model of selenium that
integrates metabolism from selenite and selenomethionine. Journal of Nutrition
2011;141:708-717.
[147] Hurst R, Armah CN, Dainty JR, et al. Establishing optimal selenium status: results
of a randomized, double-blind, placebo-controlled trial. Am J Clin Nutr 2010;91(4):923-
31. doi: 10.3945/ajcn.2009.28169.
91
[148] Burk RF, Norsworthy BK, Hill KE, et al. Effects of chemical form of selenium on
plasma biomarkers in a high-dose human supplementation trial. Cancer Epidemiol
Biomarkers Prev 2006;15(4):804-10. doi: 10.1158/1055-9965.EPI-05-0950. PMID: 16614127
Clinical Trial.
[149] Steinbrenner H. Interference of selenium and selenoproteins with the insulin-
regulated carbohydrate and lipid metabolism. Free Radic Biol Med 2013;65:1538-1547.
doi: 10.1016/j.freeradbiomed.2013.07.016.
[150] Yoneyama S, Miura K, Itai K, et al. Dietary intake and urinary excretion of selenium
in the Japanese adult population: the INTERMAP Study Japan. Eur J Clin Nutr
2008;62(10):1187-93. DOI:10.1038/sj.ejcn.1602842.
[151] Dos Santos M, Veneziani Y, Muccillo-Baisch AL, et al. Global survey of urinary
selenium in children: A systematic review. J Trace Elem Med Biol 2019;56:1–5.
DOI:10.1016/j.jtemb.2019.07.001.
[152] Phiri FP, Ander EL, Lark RM, et al. Urine selenium concentration is a useful
biomarker for assessing population level selenium status. Environ Int 2020;134:105218.
DOI:10.1016/j.envint.2019.105218.
[153] Urbano T, Filippini T, Lasagni D, et al. Association of Urinary and Dietary Selenium
and of Serum Selenium Species with Serum Alanine Aminotransferase in a Healthy
Italian Population. Antioxidants 2021;10(10):1516. doi: 10.3390/antiox10101516.
[154] Pedrero Z, Madrid Y. Novel approaches for selenium speciation in foodstuffs and
biological specimens: A review. Anal Chim Acta 2009;634:135–152.
[155] Fairweather-Tait SJ, Collings R, Hurst R. Selenium bioavailability: Current
knowledge and future research requirements. Am J Clin Nutr 2010;91:1484–1491.
[156] Ip C, Thompson HJ, Zhu Z, et al. In vitro and in vivo studies of methylseleninic acid:
Evidence that a monomethylated selenium metabolite is critical for cancer
chemoprevention. Cancer Res 2000;60:2882–2886.
[157] Thiry C, Ruttens A, De Temmerman L, et al. Current knowledge in species-related
bioavailability of selenium in food. Food Chem 2012;130:767–784.
[158] Smrkolj P, Pograjc L, Hlastan-Ribic C, et al. Selenium content in selected Slovenian
foodstuffs and estimated daily intakes of selenium. Food Chem 2005;90:691–697.
[159] Waegeneers N, Thiry C, De Temmerman L, et al. Dietary intake of selenium by a
general adult population in Belgium. Food Addit Contam Part A 2013;30:278–285.
[160] Pappa EC, Pappas AC, Surai PF. Selenium content in selected foods from the
Greek market and estimation of the daily intake. Sci Total Environ 2006;372:100–108.
[161] Burtis CA, Ashwood ER, Bruns DE. (2012) Tietz Textbook of Clinical Chemistry and
Molecular Diagnostics. 5th Edition. Elsevier; 2012. p. 2238.
[162] Statistikaamet. Statistika andmebaas. Tabel RV0231U: Vähemalt 15-aastased
hariduse, soo, vanusrühma ja maakonna järgi, 1. jaanuar. Haldusjaotus seisuga
01.01.2018. https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-
koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis/RV0231U. Kasutatud 30.mai 2022.
92
Lisa 1. Valimite kokkuvõte
Rahvastikuregistrist piirkonna,
maakonna, soo ja vanuse järgi
Vanuserühm
Piirkond Maakond Sugu 25-34 35-44 45-54 55-64 KOKKU
Põhja-Eesti Harju maakond Mehed 1458 864 1009 1383 4714
Naised 417 540 377 864 2198
Kesk-Eesti Järva maakond Mehed 112 112 44 44 312
Naised 12 6 108 110 236
Kesk-Eesti Lääne-Viru maakond Mehed 79 79 101 101 360
Naised 71 71 51 77 270
Kesk-Eesti Rapla maakond Mehed 107 49 84 111 351
Naised 35 76 73 57 241
Kirde-Eesti Ida-Viru maakond Mehed 1073 215 679 934 2901
Naised 245 270 194 975 1684
Lõuna-Eesti Jõgeva maakond Mehed 46 43 44 68 201
Naised 7 17 34 34 92
Lõuna-Eesti Põlva maakond Mehed 35 34 52 34 155
Naised 15 5 33 55 108
Lõuna-Eesti Tartu maakond Mehed 336 459 111 1365 2271
Naised 88 82 143 158 471
Lõuna-Eesti Valga maakond Mehed 70 38 64 61 233
Naised 7 25 51 34 117
Lõuna-Eesti Viljandi maakond Mehed 95 58 67 116 336
Naised 21 44 37 37 139
Lõuna-Eesti Võru maakond Mehed 22 42 42 38 144
Naised 7 7 58 38 110
Lääne-Eesti Hiiu maakond Mehed 3 3 3 3 12
Naised 3 3 4 4 14
Lääne-Eesti Lääne maakond Mehed 14 29 29 29 101
Naised 10 19 23 23 75
Lääne-Eesti Pärnu maakond Mehed 845 120 729 233 1927
Naised 143 41 70 113 367
Lääne-Eesti Saare maakond Mehed 90 86 63 61 300
Naised 42 9 46 23 120
KOKKU Mehed 4385 2231 3121 4581 14318
Naised 1123 1215 1302 2602 6242
KOKKU 20560
93
Lisa 2. Soolatarbimise pilootprojektis
läbi viidud laborianalüüside meetodid
Analüüt Analüüsimeetod Proovi tüüp
Seleen AAS (aatomabsorptsioon-spektroskoopia) Seerum
Kaalium ISE (Ioonselektiivne elektrood) 24 tunni uriin
Naatrium ISE (Ioonselektiivne elektrood) 24 tunni uriin
Kreatiniin PHO (Kolorimeetria) 24 tunni uriin
Seleen AAS (aatomabsorptsioon-spektroskoopia) 24 tunni uriin
Fluoriid PHO (Fotomeetria) 24 tunni uriin
Jood IPMS (induktiivseoseline plasma mass-spektromeeteria) 24 tunni uriin
+ CALC
Naatrium ISE (Ioonselektiivne elektrood) Keskjoa uriin
Kaalium ISE (Ioonselektiivne elektrood) Keskjoa uriin
Kreatiniin PHO (Kolorimeetria) Keskjoa uriin
94
Lisa 3. Uuringu lõpetanud statistiliste
territoriaalüksuste nomenklatuuri
(NUTS*) järgi soo- ja vanusepõhiselt
Uuringu Lõpetanute
Piirkond Sugu Vanuserühm Eesmärk lõpetanud protsent
Harjumaa Mehed 25-34 38 35 92
35-44 39 33 85
45-54 32 37 116
55-64 27 27 100
Naised 25-34 38 30 79
35-44 39 37 95
45-54 33 37 112
55-64 34 39 115
Kesk-Eesti (Järvamaa, Lääne-Virumaa, Raplamaa) Mehed 25-34 7 3 43
35-44 7 4 57
45-54 8 6 75
55-64 7 4 57
Naised 25-34 5 5 100
35-44 5 2 40
45-54 7 10 143
55-64 8 9 113
Ida-Virumaa Mehed 25-34 6 11 183
35-44 7 4 57
45-54 8 7 88
55-64 9 10 111
Naised 25-34 5 9 180
35-44 6 6 100
45-54 8 9 113
55-64 11 15 136
Lõuna-Eesti (Jõgevamaa, Põlvamaa, Tartumaa,
Valgamaa, Viljandimaa, Võrumaa) Mehed 25-34 19 19 100
35-44 17 19 112
45-54 18 13 72
55-64 17 22 129
Naised 25-34 16 15 94
35-44 15 16 107
45-54 18 22 122
55-64 19 15 79
Lääne-Eesti (Hiiumaa, Läänemaa, Pärnumaa,
Saaremaa) Mehed 25-34 9 11 122
35-44 8 7 88
45-54 9 12 133
55-64 9 7 78
Naised 25-34 7 8 114
35-44 7 5 71
45-54 9 8 89
55-64 9 10 111
*NUTS - Nomenclature of territorial units for statistics
95
Saatja: Tervise Arengu Instituut <
[email protected]>
Saadetud: 01.07.2022 08:45
Adressaat: SM Info <
[email protected]>; <
[email protected]>
Teema: Eesti rahvastiku soolatarbimise uuringu lõppraport
Tere, Käesolevaga edastame Teile Eesti rahvastiku soolatarbimise uuringu
lõppraporti.Reg nr: 4-10/295Reg kp: 30.06.2022Lugupidamisega, Terje
[email protected] 3900