Vastus pöördumisele

Teie 30.05.2022 Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus Meie 30.06.2022 nr 10-4/4183-2 [email protected] Vastus selgitustaotlusele Pöördusite Justiitsministeeriumi poole selgitustaotlusega, milles soovisite teada, kuidas on seaduselooja mõelnud avaliku teenistuse seaduse kohaselt õigusvastase teenistusest vabastamise korral tagada selliste teenistujate kaitse õigustamatuks negatiivseks mõjuks kui teenistussuhte lõpetamise alust ei ole võimalik vaadelda avaliku teenistuse seaduse § 90 tuleneva koondamisena ehk teenistuse vabastamise aluse muutmine võimatu? Tõepoolest ei nähtud avaliku teenistuse seadusega (edaspidi ATS) enam ette ametniku teenistusse ennistamist sarnaselt 1995. a avaliku teenistuse seadusega. Küll aga säilib teenistusest vabastatud ametnikul õigus esitada halduskohtusse nõue halduskohtumenetluse seadustiku § 37 lõike 2 punkti 6 alusel haldusakti õigusvastasuse kindlaks tegemiseks (tuvastamiskaebus). Eeltoodud õiguskaitsevahendi eesmärk ongi pakkuda inimesele võimalust enda suhtes aset leidnud ebaõiglase otsuse kohtulikku tuvastamist olukorras, kus tal muud õiguskaitsevahendid puuduvad või on ammendunud. Halduskohtumenetluses on tuvastamiskaebusel just muuhulgas selline nn sotsiaalselt rehabiliteeriv eesmärk. Ametniku teenistusse ennistamine õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise meetmena ei ole mõistlik põhjusel, et ametniku ja ametisse nimetamise õigust omava isiku edasine sujuv koostöö on juba jäädavalt kahjustatud, samuti ei ole kohtumenetluse pikkuse tõttu tihti võimalik enam isikut kuhugi ennistada.1 Tulenevalt sellest, et teenistusse ennistamine on ebamugav nii ametnikule kui ametiasutusele tekkinud vastastikuste arusaamatuste tõttu, nähti nö uue avaliku teenistuse seadusega ette, et ametnikule, kes oli teenistusest vabastamise ajal rase, kellel on õigus emapuhkusele, isapuhkusele või lapsendajapuhkusele või kes kasvatab alla seitsmeaastast last, on õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral õigus hüvitise asemel nõuda enda teenistusse ennistamist. Teiste õigusvastaselt teenistusest vabastatud isikute puhul peab kohus hindama, kas ja millisel alusel oli ametiasutusel õigus ametnik vabastada. Kohus võib seaduses ettenähtud hüvitise suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kehtiva töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 2 järgi ei ole töötuskindlustushüvitisele õigust kindlustatul, kelle viimane töö- või teenistussuhe lõppes töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel ametniku algatusel, välja arvatud töösuhte lõpetamisel töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 37 lõikes 5, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 nimetatud alustel. Seega ametnike puhul on kehtiva regulatsiooni puhul puudu välistus, mis töötajate puhul on olemas (TLS § 107 lg 2, ATS-s vastavalt § 105). Riigikohus leidis oma 19.04.2016 kohtuotsuse nr 3-3-1-83-15 punktis 14, et töötuskindlustuse seadus ei näe ette hüvitist isikule, kes vabastati õigusvastaselt teenistusest ka juhul, kui haldusakt õigusvastaseks tunnistatakse. Teenistussuhte aluse muutmise korral ei näe töötuskindlustusseadus ette hüvitist ka siis, kui uueks aluseks on ATS § 105 lg 1 või § 87 lg 1 (erinevalt töölepingu seaduse § 107 lg-st 2, mis annab aluse maksta hüvitist). Kolleegium on seisukohal, et juhtumil, kus seadusandja on kehtestanud erandid töölepingulises suhtes olevale isikule (TKindlS § 6 lg 2 p 1 kohaselt ei ole 1 Avaliku teenistuse seaduse käsiraamat. Lk 308. Kättesaadav veebis: (Microsoft Word - ATS k\344siraamat 13 05 2013.docx) (rahandusministeerium.ee) Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 töötuskindlustushüvitisele õigust kindlustatul, kelle viimane töö- või teenistussuhe lõppes töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel ametniku algatusel, välja arvatud töösuhte lõpetamisel töölepingu seaduse § 37 lõikes 5, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 nimetatud alustel), kuid ametnikule samas olukorras töötuskindlustushüvitist ette ei näe, võib olla tegemist põhiseadusega vastuolus oleva seaduse lüngaga. 2 Riigikohtu eelpool viidatud otsuses nr 3-3-1-83-15 ning ka Eesti Töötukassa praktikas esinenud juhtumitel, kus kohus tuvastas, et teenistussuhte lõpetamine oli õigusvastane (ATS § 105 lõikes 1 sätestatud olukord), lõpetati teenistussuhe ATS § 87 lõike 1 alusel (omal soovil lahkumine), mitte aga ATS § 105 lõike 1 alusel. ATS § 87 ei anna õigust töötuskindlustushüvitisele. Eesti Töötukassa teeb töötuskindlustushüvitise määramise otsused töötamise registri andmete alusel ning neil ei ole registris kajastuvate andmete põhjal võimalik eristada, kas isik tegelikult lahkus omal soovil või on selline lõpetamise alus tingitud hoopis teenistussuhte õigusvastasest lõpetamisest. Sellistes olukordades peab teenistussuhte lõpetamise alus olema ATS § 105 lõige 1. Sarnaselt toimub ka töösuhte puhul: kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud ning töösuhe lõpetatakse TLS § 107 lõike 2 alusel, mis annab õiguse töötuskindlustushüvitisele. Kui näiteks tuvastatakse, et teenistussuhte lõpetamisel oli tegelikult koondamisolukord, siis on ka mõistetav, et õige teenistussuhte lõpetamise alus on ATS § 90.3 Avaliku teenistuse seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (543SE) 4, täiendasime töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 2 punkti 1 selliselt, et tekib võrdne kohtlemine ametnike ja töötajate vahel, kelle töö- või teenistussuhe lõppes samadel alustel. Uus ATSi redaktsioon jõustub 14. juunil 2022. Seega muudatuse tulemusena võrdsustuvad ametnike ja töötajate õigused olukorras, kus on töö- või teenistussuhe lõppemine toimunud TLS § 107 või ATS § 105 alusel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Illimar Pärnamägi Juhataja Lisaadressaadid: Sotsiaalministeerium Monika Tappo 620 8184 [email protected] 2 Kättesaadav veebis https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=206132806 3 Avaliku teenistuse seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (543SE). Kättesaadav veebis: Eelnõu - Riigikogu 4 Kättesaadav veebis Eelnõu - Riigikogu