Arvamus eelnõule

Pr Signe Riisalo Teie 22.06.2022 nr 1.2-1/2235-1 Sotsiaalministeerium [email protected] Meie 15.07.2022 nr 1-11/22/5604 Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta arvamuse avaldamine Austatud minister Täname Teid võimaluse eest anda arvamus sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (VTK) kohta. Töötukassa leiab, et VTK koostamisel ei ole piisavalt analüüsitud planeeritavate muudatuste mõju tööturuteenuste ja -toetuste seaduses (TTTS) reguleeritud tööalase rehabilitatsiooniteenusele ja seeläbi ka töötukassale, samuti muude ettepanekute mõju töötukassale. VTKst võib välja lugeda muudatusi sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse korralduses. Täna on sotsiaalne rehabilitatsioon ja tööalane rehabilitatsioon õiguslikult seotud, mistõttu võivad muudatused sotsiaalses rehabilitatsiooni korralduses mõjutada tööalase rehabilitatsiooni korraldust. Täpsemalt leiab töötukassa järgmist: 1) VTK punktis 9 leheküljel 25 kirjeldatakse, et senise viie teenuse (ÖET TT, TTT, TET ja KET, SRT) asemel hakkab olema ISTE mudel ja ÖET ning kirjeldatakse uusi teenuseid. Nimetatud teenuste loetelus ei ole SRT-d. Seega jääb VTK-st mulje, et SRT senisel kujul kaotatakse. Kui SRT senisel kujul kaotatakse ning ta saab olema mõne teise teenuse komponent, on vaja hinnata ka TTTS-i muutmise vajadust. TTTS-is tööalase rehabilitatsiooniteenuse regulatsioonis viidatakse hetkel otseselt SRT sätetele, SRT tegevusloale, rehabiliteeritavatele tegevustele. Kui SRT senisel kujul kaob, on vaja hinnata ka tööalase rehabilitatsiooni regulatsiooni muutmise vajadust. Sama märkus kehtib ka VTK punkti 16 kohta, kus Puudutatud ja muudetavad õigusaktid on nimetatud üksnes sotsiaalhoolekande seadus. Kui SRT senisel kujul kaob ning ta muutub teise teenuse komponendiks, tekivad järgmised küsimused: 1.1. Kas rehabilitatsiooni tegevusluba, millele ka TTTS-is viidatakse, jääb alles? Kui tegevusloa nõue senisel kujul ei jää alles ja tuleb mingi uus nõue, on vaja hinnata uute nõuete sobivust TTTS-i kontekstis ning, kas TTTS-is on vaja eraldi sätestada nõuded teenuseosutajatele. Kui ka tegevusloa nõue jääb alles, siis kuna ISTE osutajatele on kindlasti uued nõuded, ei pruugi need olla asjakohased üksnes tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamiseks, kuna hetkel on mitmeid asutusi, kes osutavadki ainult tööalast rehabilitatsiooniteenust. Tegevusloa küsimusega on otseselt seotud ka nõuded rehabilitatsioonimeeskonna spetsialistidele, mis on hetkel kirjeldatud SHS-is. Eesti Töötukassa Reg nr 74000085 • Lasnamäe 2, 11412 Tallinn • tel 15501 [email protected] • www.tootukassa.ee  1.2. Hetkel on rehabiliteeritavad tegevused, mida tööalase rehabilitatsiooni käigus osutatakse, loetletud sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määruses nr 66. Kui SRT senisel kujul kaob, siis kas nimetatud määrus asendatakse uue rakendusaktiga ning kas selle sisu saab olema analoogne, millele on võimalik TTTSis viidata? Või vajab tööalane rehabilitatsioon täies ulatuses eraldiseisvat regulatsiooni? 1.3. Kui SRT senisel kujul kaob, siis kas ISTE-moodi asendus on võrdväärne teenus, mis välistab tööalase rehabilitatsiooniteenuse saamist? Hetkel on välistatud paralleelselt tööalase rehabilitatsiooni ja SRT osutamine. Ka uue mudeli rakendumisega ei tohiks isik saada samaaegselt sarnaseid rehabilitatsiooniteenuseid kahest kohast. Samas, mõned töötukassa kliendid võivad vajada korraga nii tööalast rehabilitatsiooni kui ka praeguseid erihoolekandeteenuseid (nt toetatud elamine või igapäevaelu toetamine). Kui ISTE koondab kõiki neid teenuseid, siis kõik praeguste erihoolekandeteenuste saajad on automaatselt ISTE saajad. Seega on vaja analüüsida, kuidas reguleerida teenused selliselt, et tööalase rehabilitatsiooni saajatel oleks jätkuvalt võimalik saada teatud ISTE teenuseid, kuid samas, et ei toimuks dubleerimist. 2) VTK punktis 9.2.1. (lk 29) on kirjeldatud kohandatud TTT mudelieid, kus mõlema mudeli puhul on teenusele õigustatud nii puuduva kui osalise töövõimega inimesed vastavalt hinnatud vajadusele. Kuna osalise töövõimega inimesed on üldjuhul aktiivsed tööotsijad ja töötukassas töötuna registreeritud, siis on nad ka tööturuteenuste kliendid. VTKst ei selgu, kuidas toimub osalise töövõimega inimeste puhul vajaduse hindamine, millal kasutab inimene tööturumeetmeid ja millal on TTT klient ning kuidas on välditud vajaduse hindamise ja teenuste osutamise dubleerimist tööturu- ja hoolekande süsteemi vahel. 3) VTK punktis 11.2.1.2.3 on öeldud, et töötukassa kui peamine koostööpartner tööhõive valdkonnas on muudatustest kas kaudselt või otseselt mõjutatud. Samas ei ole toodud, milles kaudne või otsene mõjutamine seisneb. Neid mõjusid tuleb täpsemalt hinnata ning analüüsida, kas mõju on siis otsene või kaudne ja milline täpsemalt. Mõjude analüüsimisse tuleb kaasata töötukassa. 4) VTK punktis 11.2.1.3 on öeldud, et võrreldes praeguse olukorraga, kus teenuse osutamine toimub nii SKA kui töötukassa kaudu, jäävad mudelis töökeskused vaid SKA hallata, mis tähendab, et süsteem ja ülesannete jaotus on selgemad. Jääb selgusetuks, kas ja mida see tähendab töötukassa jaoks. 5) Sarnaselt käeoleva kirja punktile 1.3 tekib küsimus töötukassa osutatava lühiajalise kaitstud tööga, mida töötukassa osutab sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27.03.2015 käskkirja nr 57 Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale punkti 2.1.6.5 alusel. Kuna ISTE tegevuste spekter on nii lai, siis kaitstud töö kuulub ka sinna. Pikaajalise kaitstud töö teenuse saajatest on 76% neid, kes saab samal ajal erihoolekandeteenuseid. Kuigi töötukassal puuduvad hetkel täpsed numbrid, on ilmselt ka lühiajalise kaitstud töö klientide seas isikuid, kes saavad samaaegselt erihoolekandeteenuseid ning peaksid neid saama ka tulevikus. 6) Hetkel välistab töötatud toetamise teenuse (TTT) saamine töötukassa osutatava lühiajalise kaitstud töö teenuse. VTK leheküljel 25 kirjeldatakse, et TTT on osa ISTE teenusest. Teisest küljest jääb mulje, et see on eraldiseisev teenus (VTK lk 30-31). Nii näiteks kirjeldatakse, et teenuste konsultant hindab, kas inimene vajab toetust ja kas see on vajalik TTT raames või töötukassast. Sellisel ettepanekul, et SKA hindab, kas isik peab saama teenust SHS alusel või töötukassast, on otsene mõju töötukassale, mida ei ole VTK-s kuidagi käsitletud. Samuti ei ole aktsepteeritav, et SKA hakkab töötukassa eest otsustama, kes ja millisel kujul töötukassalt teenuseid saab. Töötukassa osutab teenuseid samuti vajaduse hindamise alusel ning tekib 2 küsimus, kas töötukassa teeusekonsultant võib isiku teenuse vajaduse hindamisel jõuda vastupidisele järeldusele kui SKA teenuste konsultant. 7) Täiendavalt palume arvestada eelnõu avaliku konsultatsiooni ja kooskõlastamise aja ning õigusakti eeldatava jõustumisaja juures, et Sotsiaalministeerium on saatnud kooskõlastamisele tööturumeetmete seaduse (TöMS) eelnõu, millega reorganiseeritakse tööturuteenuste regulatsiooni õiguslik korraldus ning tunnistatakse TTTS kehtetuks. Tööturuteenuste täpsem regulatsioon, sh TTTS §-des 9´1 ja 23´1 nimetatud tööalase rehabilitatsiooni teenuse regulatsioon, viiakse seadusest Vabariigi Valitsuse kehtestatavasse tööhõiveprogrammi. TöMSi (ja tööhõiveprogrammi) eeldatav jõustumisaeg on 01.01.2024 ning selle õigeaegne rakendamine toob töötukassale kaasa 2023. aastaks olulisi arendustegevusi. Kui mõjude analüüsis selgub, et VTK-s kavandatud muudatused toovad kaasa olulisi muudatusi ka tööalase rehabilitatsiooni teenuse korralduses, eriti kui selguvad infosüsteemide arendusvajadused, ei pruugi töötukassal olla võimalik alustada nimetatud muudatuste elluviimiseks vajalike tegevustega, sh arendustöödega, enne 2024. aastat. Samuti leiame, et menetluslikult võib olla keerukas valmistada ette tööhõiveprorgammi, kui samaaegselt on menetluses SHSi muudatused, mis võivad oluliselt mõjutada tööhõiveprogrammi sisu. Mõistlik on, kui tööhõiveprorgamm on võimalik koostada senisele kehtivale SHS-i regulatsioonile tuginedes ning kavandatavad muudatused SHS-is jõustuvad minimaalselt 6 kuud peale TöMSi ja tööhõiveprogrammi jõustumist (sõltumata nende muudatuste mõju suurusest töötukassale). Selline ajaline nihe võimaldab täpsemalt analüüsida, milliseid muudatusi tööalase rehabilitatsiooni või muude tööturuteenuste korralduses toovad kaasa kavandatavad muudatused SHS-is ning peale TöMSi ja tööhõiveprorgammi jõustumist 01.01.2024 keskenduda üksnes SHS-i muutmisega kaasnevatele tööhõiveprorgammi muudatustele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Meelis Paavel juhatuse esimees Marge Mägi 614 7399 [email protected] Jevgeni Bugakin 614 8611 [email protected] 3