Haridus- ja Teadusministeerium Teie 17.06.2022 nr 8-2/22/2702,
[email protected] HTM/22-0735/-1K/
Meie 14.07.2022 nr 1.2-3/2191-2
Kooskõlastuskiri täiskasvanute koolituse
seaduse muutmise ja sellega seotud teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõule
Lugupeetud minister
Kooskõlastame täiskasvanute koolituse seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu järgmiste tähelepanekutega:
1. Eelnõu § 1 punktis 9 täiendatakse seadust §-ga 71, mille lõike 6 punkt 2 sätestab
järgmist:
„(6) Kvaliteedihindamise tulemusel hindamisnõukogu:
1) annab hinnangu, et õppekavarühmas toimuv õppetöö vastab õigusaktides sätestatud
nõuetele ja vastab täienduskoolituse kvaliteedi hindamise kriteeriumidele, ning teeb
positiivse hindamisotsuse viieks aastaks;
2) annab hinnangu, et täienduskoolitusasutuse täienduskoolituse kvaliteedis esineb olulisi
puudusi ja tulemus ei vasta kriteeriumide abil seatud kvaliteedinõuetele.“
Palume selgitada, kas antav hinnang täienduskoolitusasutuse täienduskoolituse kvaliteedi
osas sisaldab ka ettekirjutusi?
Lisaks palume selgitada, et juhul, kui hindamise tulemusel tuvastatakse kvaliteedis olulisi
puudusi ja tulemus ei vasta kriteeriumide alusel kvaliteedinõuetele, siis millise aja jooksul ja
mis tingimustel saab esitada uue avalduse kvaliteedi hindamiseks?
2. 1) Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse seadust §-ga 91, mille lõige 2 sätestab
järgmist:
„(2) Mikrokvalifikatsiooniõppe maht on 6 kuni 30 ainepunkti.“
Palume selgitada ja lisada selgitus ka seletuskirja, miks on minimaalne ainepunktide arv 6,
mis on võrdlemisi madal.
2) uue §-i 9¹ lõige 3 sätestab:
„(3) Mikrokvalifikatsioone on võimalik koguda ja kombineerida, et tõendada
täiskvalifikatsiooni omandamist.“
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Palume selgitada, kuidas toimub mikrokvalifikatsioonide kombineerimine täiskvalifikatsiooni
omandamiseks? Kas omandatud mikrokvalifikatsioone kantakse täiskvalifikatsiooni
omandamiseks üle VÕTA põhimõttel või on selleks muu ja lihtsam süsteem?
Lisaks palume selgitada, millise ajaperioodi jooksul peavad mikrokvalifikatsioonid olema
omandatud täiskvalifikatsiooni tõendamiseks. TäKSi lõige 3 ütleb, et on võimalik tõendada
täiskvalifikatsiooni omandamist, samas seletuskirjas on „/.../ võimalus taotleda
mikrokvalifikatsiooni arvestamist osana tasemeõppest.“ Eeltoodu tõttu jääb segaseks, et kas
on võimalik tõendada täiskvalifikatsioon või saab seda teha osaliselt. Juhul, kui tegemist on
osalise arvestamisega, siis millises mahus on võimalik mikrokvalifikatsioone arvestada
tasemeõppe osana?
3. Palume täiendada eelnõu §-ga 5, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmine,
kuna ka seal esineb sõna täienduskoolituse pidaja, järgmises sõnastuses:
„§ 5. Tööturuteenuste ja -toetuste seadus
Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 13 lõikes 2 asendada sõnad
„täienduskoolitusasutuse pidaja“ sõnaga „täienduskoolitusasutus“.“
4. Eelnõu §-ga 4 muudetakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 132 lõike 3 punkti
4, kuid peaks olema § 132 lõike 4 muudatus. Palume viitevea parandada.
5. Lisaks juhime tähelepanu, et muutmist vajab ka tervise- ja tööministri 22. novembri
2018. a määrus nr 50 „Töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikme ja
esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse kord täienduskoolitusasutuses“, kus
täienduskoolitusasutuse pidaja mõiste esineb kolm korda.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Susanna Jurs 626 9731
[email protected]