Arvamus eelnõule

Sotsiaalministeerium Teie 21.06.2022 nr 1.2-2/86-1 [email protected] Meie 14 . 0 7 .202 2 nr 4/ 161 Arvamuse avaldamine tööturumeetmete seaduse eelnõu kohta Lugupeetud Signe Riisalo ! Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Sotsiaal ministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust tööturumeetmete seaduse eelnõu kohta. Järgnevalt esitame oma kommentaarid ja ettepanekud eelnõu kohta. 1. Tööandja ja muu isiku mõiste Eelnõu § 3 lg 2 alusel kohaldatakse eelnõud tööotsijale, töötajale, muule isikule ja tööandjale. Eelnõu § 3 lg 1 punkti 6 kohaselt on tööandja residendist juriidiline või füüsiline isik, Eesti riigi- või KOV-i asutus või mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht või kellel on Eestis töötajad. Muu isik on eelnõus (§ 3 lg 5) defineeritud kui isik, kes ei tööta ega ole tööotsijana töötukassas registreeritud ning pöördub töötukassa poole tööturumeetme saamiseks. Eelnõus jääb ebaselgeks, kas muu isiku mõiste alla kuulub ka tööandja . Kui lugeda eelnõus muu isiku definitsiooni ning lähtuda grammatilisest tõlgendamisest, siis kuulub ka tööandja muu isiku alla, kui ta pöördub töötukassa poole tööturumeetme saamiseks. Samas kui vaadata eelnõu järgnevaid sätteid, sii s on mitme sätte juures eraldi välja toodud nii muu isik kui tööandja . Näiteks eelnõu § 4 lõikes 1 on eraldi välja toodud, milliseid t öö turumeetmeid pakutakse muule isikule ja milliseid meetmeid tööandjale. Sellest võib järeldada, et eelnõu koostajate soov on olnud tööandjat mitte paigutada muu isiku alla. Kaubanduskoja ettepanek : Õigusselguse tagamiseks teeme ettepaneku tuua eelnõu § 3 lõikes 5 selgelt välja, et tööandja ei lähe muu isiku mõiste alla. Sama täpsustus tuleb teha ka seletuskirjas. Kui eelnõu koostajad on soovinud, et tööandja läheb ka muu isiku mõiste alla, siis tuleb see selgemalt eelnõus ja seletuskirjas välja tuua. Lisaks tuleb sellisel juhul eelnõus üle vaadata, kas muu isiku ja tööandja õigused ja kohustused on eelnõus läbivalt õigesti sätestatud. Näiteks oleksid sellisel juhul tööandjal kõik samad õigused ja kohustused, mis on eelnõu kohaselt muul isikul. 2. Tööturumeetmete sihtrühmad Eelnõu §-s 4 on tööturumeetmete sihtrühma d sätestatud järgmiselt: „ § 4. Tööturumeetmete sihtrühmad (1) Käesolevas seaduses nimetatud tööturumeetmeid pakutakse, võttes arvesse tööhõiveprogrammist tulenevaid erisusi, järgmiselt: 1) tööotsijale § 13 lõikes 2 nimetatud tööturumeetmed; 2) töötajale ja muule isikule § 13 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud tööturumeetmed; 3) tööandjale § 13 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tööturumeetmed. (2) Käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud isikule pakutakse § 13 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud tööturumeetmeid. (3) Käesoleva seaduse § 13 lõike 2 punktis 4 nimetatud tööturumeedet pakutakse töötajale ja muule isikule juhul, kui see on vajalik talle teiste tööturumeetmete pakkumiseks. (4) Käesoleva seaduse § 13 lõike 2 punktides 5–10 nimetatud tööturumeetmeid pakutakse töötajale, tööandjale ja muule isikule tööhõiveprogrammis sätestatud juhul ja tingimustel. (5) Isikul on õigus tööturumeetmetele ulatuses, mis vastab töötukassa hinnangul isiku vajadusele, et saavutada käesolevas seaduses sätestatud eesmärke. “ Kaubanduskoja hinnangul on eelnõus väga keeruliselt sõnastatud, milliseid tööturumeetmeid pakutakse erinevatele sihtrühmadele. Viidatud sättest arusaamist raskendab eelkõige see, et töötajale, tööandjale ja muule isikule pakutavad tööturumeetmed on paigutatud erinevatesse lõigetesse. Inimene, kel ei ole õigusalaseid teadmisi, ei pruugi eelnõud lugedes aru saada, milliseid tööturumeetmeid on lubatud talle pakkuda. Segadust tekitab ka § 4 lg 2 , mille puhul j ääb ebaselgeks, miks on töötajate sihtrühma kuulu vad isikud eraldi lõikena välj a toodud, kuigi sama sisu on sätestatud § 4 lõike 1 punkti s 2. Tööotsijale pakutavad tööturumeetmed on eelnõus ühe punkti all välja toodud ning nende osas segadust ei teki. Kaubanduskoja ettepanek : Eelnõu peab ole m a lihtsasti ja selgelt arusaadav ka isikule, kel ei ole õigusalaseid teadmisi. Seetõttu teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 4 selliselt, et üks lõige sätestab kõik tööturumeetmed, mida ühel e konkreetsel e tööturumeetme sihtrü h male pakutakse. Seega peaks sättes olema vähemalt neli lõiget ( tööotsija, töötaja, tööandja ja muu isik). Kui see ettepanek ei leia toetust, siis palume vähemalt seletuskirjas selgitada § 4 sisu sihtrühmade lõikes. 3. Ajutine töötamine Eelnõu § 11 on sätestatud järgmiselt: „ § 11. Ajutine töötamine (1) Ajutine töötamine käesoleva seaduse tähenduses on tööotsijana registreerituse ajal töötamine töölepingu või töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus teenistuses olek, mille ühekordne kestus ei ületa kaheksat päeva. (2) Tööotsijana registreerituse ajal võib isik ajutiselt töötada kuni kaheksa päeva kalendrikuus, kuid kõige rohkem 12 kalendrikuul 24-kuulise ajavahemiku jooksul. 24-kuulise ajavahemikuna arvestatakse igale ajutisele töötamisele eelnevat 24 kalendrikuud. (3) Ajutise töötamise eest makstav tasu ühes kalendrikuus kokku ja iga ühekordse töötamise eest ei tohi ületada 40 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud käesoleva kalendriaasta kuu töötasu alammäärast. “ Kaubanduskoda peab positiivseks, et eelnõus sisaldub jätkuvalt ajutise töötamise erisus tööotsijatele. Samas oleme saanud ettevõtjatelt tagasisidet, et ajutist töötamist lubav regulatsioon võiks olla tänasest veelgi paindlikum. Esiteks võiks lubada tööotsijal ajutiselt töötada rohkem kui kaheksa päeva kuus . Ettevõtjatelt on tulnud ettepanek, et tööotsijal võiks lubada töötada näiteks kümnel päeval ühes kuus . Teiseks tuleks tõs ta töötasu piirmäära, mida tööotsijal o n õigus ajutise töötamise eest saada. Praegune piirmäär (40% alampalgast) võimaldab teha üksnes lihttööd . K ui tööotsija soovib teha keeruka ma id töid, näiteks koolitust läbi viia või teha tööampsu seoses veebilehe arendamise ga, siis ei ole seda võimalik teha. Meie hinnangul aitaksid kaks eelnevalt kirjeldatud muudatus t vähendada tööotsijate motivatsiooni töötada tööotsimise ajal mus talt. Seega võiks Kaubanduskoja ettepaneku elluviimisega kaasneda positiivne mõju ka riigi maksutuludele. Kaubanduskoja ettepanek : Asendada eelnõu § 11 lõikes 1 ja 2 kaheksa tööpäeva kümne tööpäeva ga ning m uuta eelnõu § 11 lg 3 sõnastust selliselt, et ajutise töötamise eest makstav tasu ühes kalendrikuus kokku ja iga ühekordse töötamise eest ei tohi ületada ühe kuu töötasu alammäära. Loodame, et peate võimalikuks Kaubanduskoja kommentaare ja ettepanekuid arvesse võtta. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Palts Eesti Kaubandus-Tööstuskoja p eadirektor Koostanud: Marko Udras [email protected] 6040070 Saatja: Marko Udras <[email protected]> Saadetud: 14.07.2022 11:33 Adressaat: SM Info <[email protected]>; Kristi Suur <[email protected]> Koopia: Mait Palts <[email protected]> Teema: Kaubandus-Tööstuskoja arvamus tööturumeetmete seaduse eelnõu kohta Tere! Edastan Kaubandus-Tööstuskoja seisukohad tööturumeetmete seaduse eelnõu kohta. Parimate soovidega Marko UdrasPoliitikakujundamise ja õigusosakonna juhatajaEesti Kaubandus- Tööstuskoda E-post Tel &#43;372 604 0070