Vastus pöördumisele

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 13.07.2022 13:00 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: Vastuskiri Pealkiri: Vastus Tervise- ja tööministri käskkirja nr 84 „„COVID-19 vaktsiini ja vaktsineerimistarvikute soetamine, vaktsineerimise korraldamine, COVID-19 RT-PCR testimine ja riigi tervishoiuvaru suurendamine toetuse andmise tingimused muutmise eelnõule Registreerimise kuupäev: 13.07.2022 Registreerimise number: 8.1-1/22/5873-2 Juurdepääsupiirang: Avalik Tere Vastuseks tervise- ja tööministri käskkirja nr 84 „„COVID-19 vaktsiini ja vaktsineerimistarvikute soetamine, vaktsineerimise korraldamine, COVID-19 RT-PCR testimine ja riigi tervishoiuvaru suurendamine toetuse andmise tingimused muutmise eelnõule saadame Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja kommentaaridega dokumendi. LugupidamisegaTerviseametTel 794 3500E-post [email protected] Käesolev kiri on konfidentsiaalne ning mõeldud kasutamiseks kirja päises nimetatud isikule/asutusele. Käesoleva kirja mistahes viisil kasutamine või kopeerimine isiku poolt, kes ei ole märgitud selle adressaadiks, on keelatud. Kui te olete saanud käesoleva kirja ekslikult, palume sellest koheselt teavitada kirja saatjat ning kustutada saadud kiri koos kõikide lisadega.This e-mail is confidential and meant for use by the person named in the letterhead. Any use in any way or copying of it by a person not marked as the addressee thereof is prohibited. If you have got this e-mail by mistake, please notify of it the sender without delay and delete the received e-mail together with all its attachments.Äàííîå ïèñüìî ÿâëÿåòñÿ êîíôèäåíöèàëüíûì è ïðåäíàçíà÷åíî äëÿ èñïîëüçîâàíèÿ àäðåñàòîì. Ëþáîå èñïîëüçîâàíèå äàííîãî ïèñüìà êàêèì-ëèáî îáðàçîì èëè êîïèðîâàíèå ëèöîì, êîòîðîå íå îáîçíà÷åíî àäðåñàòîì, çàïðåùåíî. Åñëè Âû ïîëó÷èëè äàííîå ïèñüìî ïî îøèáêå, ïîæàëóéñòà, íåìåäëåííî ñîîáùèòå îá ýòîì îòïðàâèòåëþ ïèñüìà è óäàëèòå ïîëó÷åííîå ïèñüìî âìåñòå ñ ïðèêðåïë¸ííûìè ê íåìó ôàéëàìè.www.terviseamet.ee KINNITATUD tervise - ja töö ministri 03.08.2021. a käskkir jaga nr 84 Lisa MUUDETUD t ervise - ja tööministri … käskkirjaga nr … Lisa „ COVID-19 vaktsiini ja vaktsineerimistarvikute soetamine , vaktsineerimise korraldamine , COVID-19 RT- PCR testimine ja riigi tervishoiuvaru suurendamine “ toetuse andmise tingimused TAT abikõlblikkuse periood 01.02 .20 20 –31. 12 .2023 Rakendusasutus (RA) Sotsiaalministeerium Rakendusüksus (RÜ) Riigi Tugiteenuste Keskus Toetuse saaja Sotsiaalministeerium Partner id MTÜ Eesti Perearstide Selts, Eesti Haigekassa, Terviseamet , Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus , SA Viljandi Haigla 2312035 292735 0 0 SISUKORD TOC \o "1-4" \h \z \u 1. TAT kirjeldus PAGEREF _Toc76119758 \h 3 1.1. Seos rakenduskavaga PAGEREF _Toc76119759 \h 3 1.1.1. Prioriteetne suund PAGEREF _Toc76119760 \h 3 1.1.2. Meetme eesmärk PAGEREF _Toc76119761 \h 3 1.2. TAT PAGEREF _Toc76119762 \h 3 1.2.1. Eesmärk PAGEREF _Toc76119763 \h 3 1.2.2. Tulemus PAGEREF _Toc76119764 \h 3 1.2.3. Eelarve PAGEREF _Toc76119765 \h 3 1.2.4. Sihtrühm PAGEREF _Toc76119766 \h 4 2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks PAGEREF _Toc76119767 \h 4 2.1. COVID-19 vaktsiini ja vaktsineerimistarvikute soetamine, vaktsineerimise korraldamine PAGEREF _Toc76119768 \h 4 2.1.1. Sihtrühm PAGEREF _Toc76119769 \h 5 2.1.2. Tegevuse üldajaraam PAGEREF _Toc76119770 \h 5 2.1.3. Toetuse saaja ja partnerid PAGEREF _Toc76119771 \h 5 2.2. COVID-19 RT-PCR testimine PAGEREF _Toc76119772 \h 5 2.2.1. Tegevuse üldajaraam PAGEREF _Toc76119773 \h 6 2.2.2. Toetuse saaja ja partnerid PAGEREF _Toc76119774 \h 6 2.3. Riigi tervishoiuvaru suurendamine PAGEREF _Toc76119775 \h 6 2.3.1. Lõppsaajate sihtrühm PAGEREF _Toc76119776 \h 6 2.3.2. Tegevuse üldajaraam PAGEREF _Toc76119777 \h 6 2.3.3. Toetuse saaja ja partnerid PAGEREF _Toc76119778 \h 6 3. Näitajad PAGEREF _Toc76119779 \h 6 4. Seos valdkondlike arengukavadega PAGEREF _Toc76119780 \h 7 5. TAT rakendamine PAGEREF _Toc76119781 \h 9 5.1. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused PAGEREF _Toc76119782 \h 9 5.2. Rakendusüksuse kohustused PAGEREF _Toc76119783 \h 9 5.3. Rakendusasutuse õigused ja kohustused PAGEREF _Toc76119784 \h 10 5.4. Kulude abikõlblikkus PAGEREF _Toc76119785 \h 10 5.5. Riigiabi PAGEREF _Toc76119786 \h 10 5.6. Toetuse maksmine PAGEREF _Toc76119787 \h 10 5.7. TAT muutmine PAGEREF _Toc76119788 \h 11 5.8. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamine PAGEREF _Toc76119789 \h 12 5.9. Finantskorrektsioon PAGEREF _Toc76119790 \h 12 5.10. Vaiete menetleja PAGEREF _Toc76119791 \h 12 TOC \o "1-3" \h \z \u TOC \o "1-3" \h \z \u TOC \o "1-3" \h \z \u TOC \o "1-3" \h \z \u Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel . Tegevusi rahastatakse E uroopa L iidu COVID-19 pandeemiale reageerimise raames. TAT kirjeldus Seos rakenduskavaga Prioriteetne suund ELi vahendite kasutamise eesmärk 13: COVID-19 pandeemiaga seotud kriisist väljumise ja selle sotsiaalsete tagajärgedega võitlemise tugi ning majanduse valmistumine roheliseks, digitaalseks ja vastupidavaks taastumiseks . Käskkirjaga sätestatakse toetuse andmi se tingimused rakendusasutuse tegevus eks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014 – 2020“ (edaspidi rakenduskava ) prioriteetse suuna 15 „ COVID-19 kriisiga võitlemine “ meetme 15.1 „ COVID-19 valmisoleku tagamine “ tegevus t e 15.1.1 „ COVID -19 kriisiks valmisolek“ ja 15.1. 2 „COVID vaktsineerimine“ el luviimiseks. 1.1.2. Meetme eesmärk Meetme eesmärk on COVID-19 valmisoleku tagamine. TAT Eesmärk Võttes arvesse TAT eelarve mahtu ja ulatust, on TAT eesmärk toetada investeeringu id, mis tehakse COVID-19 haiguse vastase vaktsiini ja vaktsineerimise korraldamiseks vajalike tarvikute soetamiseks ning vaktsineerimise läbiviimiseks (sh komplekteerimi n e, lao- ja transporditeenus, teavitus tegevused ja koolitused, vaktsineerimise tasustamine ja ajutiste vaktsineerimiskeskuste rajamine, kommunikatsioon , IKT arendused ) , COVID-19 testimiseks (proovide võtmise ja analüüsimisega seotud kulud kulud , seadmed) ning riigi tervishoiuvaru ravimite (sh meditsiinitarvikute) koguste kuni ühe kuu varu (osade ravimite puhul on arvestatud kahe kuu vajadusega võimalike tarneraskuste tõttu) tagamiseks. Revaktsineerimise vajaduse tekkimisel toetatakse tervishoiuasutuste töötajate, hoolekandeasutuste töötajate ja elanike ning kõikide riskirühmadesse kuuluvatele inimeste revaktsineerimist . Tulemus TAT tulemusena on Eestis COVID-19 haiguse vast ase vaktsineerimisega saavutatud võimalikult kõrge hõlmatus , sh riskirühmade s ( 202 2 3 . a aprilli lõpuks on vaktsineeritud vähemalt 7 4 0 % vanuses 16+ Eesti elanikkonnast ) , tagatud on piisaval hulgal nakkuse tuvastamiseks vajalikke vahendeid ning suurendatud riigi tervishoiuvaru ravimite (sh meditsiinitarvikute) koguseid. Selleks on tehtud i nvesteeringuid COVID-19 haiguse vastase vaktsiini ja vaktsineerimise korraldamiseks vajalike tarvikute soetamiseks ja vaktsineerimise läbiviimiseks (sh vajaduse tekkimisel tervishoiuasutuste töötajate, hoolekandeasutuste töötajate ja elanike ning kõikide riskirühmadesse kuuluvatele inimeste revaktsineerimist ) , COVID-19 testimiseks (testide soetamise ja testimise kulud) ning riigi tervishoiuvaru ravimite (sh meditsiinitarvikute) koguste kuni ühe kuu varuni (osade ravimite puhul on arvestatud kahe kuu vajadusega võimalike tarneraskuste tõttu) tagamiseks. Eelarve Summa Osakaal 1 ERF REACT-EU meetme tegevuse 15.1.1 toetus 13 000 000 20 845 233 100 % 2 ERF REACT-EU meetme tegevuse 15.1.2 toetus 31 976 421 25 151 421 100% 3 ERF REACT-EU meetme tegevuste 15.1.1 ja 15.1.2 r iiklik kaasfinantseering 0 0 4 ERF REACT-EU meetme tegevuste 15.1.1 ja 15.1.2 o mafinantseering 0 0 5 TAT e elarve kokku , ERF REACT-EU toetus 52 821 654 38 151 421 100% Täpsem eelarve jaotus ERF REACT-EU meetme tegevuste 15.1.1 ja 15.1.2 toetuse saaja ja partnerite lõikes, sh aastate kaupa, on esitatud TAT lisana. Sihtrühm Sihtrühmad on määratletud TAT tegevuste all. Tegevus t e kirjeldus tulemus t e saavutamiseks COVID-19 vaktsiini ja vaktsineerimi s tarvikute soetami ne , vaktsineerimise korraldamine TAT tegevuse 2.1 tulemusena toetatakse vähemalt 7 0 4 %- le vanuses 16+ Eesti elanikkonna st (s.o 810 000 767 840 inimest) vaktsineerimiseks vajalik us kogus es COVID-1 9 haiguse vastaste vaktsiin ide ostmist (sh tõhustu sdoosid ) , hoiustamist, transporti ja vaktsineerimise korraldamis ega seotud kulusid. Vaktsiinitootja vastutab vaktsiinide transpordi eest Terviseameti kesklattu . Kesklaos või Terviseameti logistikapartneri laos tagatakse vajalikud tingimused vaktsiinide ladustamiseks, sh mis vajavad tavapärasest madala ma t temperatuur i (-15 ° C kuni - 7 0 ° C) . Terviseameti kesklaos ja logistikapartneri laos toimub vaktsiinide hoiustamine, laialijaotamine vastavalt vakt s iinide jaotuskavale ja vaktsineerijate vajadustele . V aktsineerijatele jagatakse koos vaktsiinidega vaktsiini lahustamiseks ja manustamiseks vajalikud süstlad, nõelad ja lahusti. Seetõttu toetatakse vaktsiinide lao- ja transporditeenuse id : kuivjää ja meditsiiniliste külmikute soetamine, vaktsiinide pakendamine koos selleks vajalike vahenditega, vaktsiinide mehitatud turvamist, tellimiskeskkonnaga seotud kulusid ning vaktsiinide ladustamist, samuti Eesti - siseseid transpordikulusid ning Terviseameti lisanduvaid tööjõu- ja majandamiskulusid. Vaktsineerimise korraldamiseks vajalik ud tarvikuid hangi b Terviseamet, sh jagatakse need vas tavalt vajadusele üldarstiabi teenuse osutajatele , haiglavõrgu arengukava (edaspidi HVA ) haiglatele , erasektorile , hooldekodudele ja nakkuskliinikutele või vaktsineerimiskabinettidele . Vaktsineerimist viivad läbi arstid, õed ja ämmaemandad, kes on läbinud immuniseerimise alase baaskoolituse ja täiendkoolituse viimase viie aasta jooksul. Samuti tehakse immuniseerijatele COVID-19 vaktsiinispetsiifilis i koolitus i, mida on võimalik läbida vahetult pärast vastava vaktsiini EL müügiloa saamist, kuna koolituse alusmaterjaliks on vaktsiiniomaduste kokkuvõtted, mis kinnitatakse ja tehakse avalikuks koos EL müügiloaga. Vaktsineerimise teavitus- ja koolituskulude raames toetatakse vaktsineeri.ee lehe täiendamis e ja tõlkimisega seotud kulusid, juhendmaterjalide väljatöötamist (sh esmatasandi tervishoiutöötajatele ja patsientidele suunatud visualiseeritud juhendmaterjalid ) , koolitus- ja teabepäevade läbiviimist vaktsineerijatele , sh eraldi perearstidele , vaktsineerijate praktilist juhendamist kohapeal probleemsetes piirkondades ning ekspertide kaasamist. Ekspertide kaasamisel on nende ülesandeks teha ettepanekuid protsesside sujuvamaks korraldamiseks ja kitsaskohtade lahendamiseks riskirühmade ja elanikkonna vaktsineerimise läbiviimisel esmatasandil , koondada ja vahendada teavet perearstide ja vaktsineerimise juhtrühma vahel . Vaktsineerimise tasustamist (sh vaktsineerimise tulemustasu) toetatakse Eesti Haigekassa kaudu , vastavalt Eesti Haigekassa kui pädeva asutuse poolt kehtestatud siseriiklikule ühikuhinnale , mis on sätestatud Eesti Haigekassa juhatuse otsus ega või kinnitatud Vabariigi Valitsuse määruses Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu . Lisaks püsivatele vaktsineerimiskohtadele esmatasandil, HVA haiglates ja eratervishoiuasutustes rajatakse vajadusel suurematesse tõmbekeskustesse üle Eesti ka ajutisi või mobiilseid vaktsineerimispunkte (sh toetatakse SA Viljandi Haigla uute mobiilsete üksuste soetamist ning olemasolevate mobiilsete üksuste võimekuse tõstmist ja kohaldamist COVID-19 vaktsineerimise läbiviimiseks) , kus kõigil soovijate l on võimalik end COVID-19 haiguse vastu vaktsineerida. Määrava tähtsusega on ka COVID-19 vaktsineerimisega seotud kommunikatsioon ja vajalike IT - lahenduste väljatöötamine . Eesmärk on tagada tõenduspõhise ja operatiivse info jõudmine kõikide Eesti inimesteni, olenemata nende rahvusest, soost, vanusest või puudest, et toetada COVID-19 vastase vaktsineerimise sujuvat toimimist ja võimaldada inimestel teha informeeritud otsuseid. Eesmärgi saavutamiseks on vajalik anda infot vaktsiinide, nende tõhususe, ohutuse ja võimalike kõrvalmõjude kohta , samuti vaktsiinide hankimise ja vaktsineerimise korralduse kohta Eestis . Oluline on pärssida faktiliselt eksliku ja pahatahtliku väärinfo levikut. COVID-19 vaktsineerimisega seotud IT-lahenduste puhul toetatakse nii arendustegevusi kui ka tööjõu- ja majanduskulusid. COVID-19 vaktsineerimisega seotud IT - lahendused on suunatud eelkõige sujuva andmevahetuse ning andmete ristkasutamise tagamisele. COVID-19 vaktsineerimise kommunikatsiooni juhib S otsiaalministeerium , IT - lahenduste eest vastutab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus . TAT tegevuse 2.1 tulemusena soetatakse lisaks vaktsiinidele ka kuiva jääd, vaktsineerimiseks vajalike süstlaid, nõelu ja lahusteid , külmikuid. T oetatakse vaktsiinide hoiustamist , komplekteerimist ning vaktsiinide jagamisega seotud transpordi kulusid (sh Eestisse tarnimise transpordikulud) , vaktsineeri jate teavitus- ja koolituskulusid (sh ekspertide kaasamine), vajalike IT-lahendus tega seotud kulusid ja kommunikatsioonikulusid ning vaktsineerimise kulusid (nii vaktsineerimise tasustamine siseriikliku ühikuhinna alusel kui ka TAT partnerite vaktsineerimise korraldusega seotud tegevus i ) . TAT tegevust 2.1 toetatakse REACT-EU ERFi meetme tegevusest 15.1.2 „COVID-19 vaktsineerimine“. Sihtrühm Eesti elanikkond Tegevuse üldajaraam 01.02.2020–31 . 12 .2023 Toetuse saaja ja partnerid TAT toetuse saaja on Sotsiaalministeerium . TAT tegevust 2.1 vii vad , lisaks Sotsiaalministeeriumile, partneri te na ellu MTÜ Eesti Perearstide Selts, Terviseamet , Eesti Haigekassa , Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus ja SA Viljandi Haigla COVID-19 RT- PCR testimine TAT tegevuse 2. 2 tulemusena toetatakse COVID-19 testimisvõimekuse tõstmist . Selleks s uurendatakse laborite võimekust, hangitakse testimiseks vajalikke seadmeid, ostetakse antigeeni kiirteste ning RT- PCR teste ja testimisteenust (sh proovivõtt, proovide logistika, laborianalüüsid ning nende tulemuste dokument eerimine jm) , korraldatakse täiendavaid proovivõtmise asukohti ning viiakse läbi koroonaviiruse genotüpiseerimine . Testitakse haigussümptomitega inimesi, riskigruppi kuulujaid , välisriigist Eestisse saabujaid ja meditsiinilise näidustuse saanud patsiente, aga ka asümptomaatilisi inimesi epidemioloogilisel näidustusel ning vajaduse korral tehakse laustestimisi . Testi tegemise vajalikkuse üle otsustab perearst, laustestimise korral Terviseamet. Juhuvalimi alusel testitakse ka neid, kes oma töö tõttu puutuvad kokku paljudega ning võivad olla ise viiruse kandjad. Soetatud antigeeni kiirteste jagatakse ennekõike perearstidele, hooldekodudele ning Ukraina sõjapõgenike testimiseks. Koroonaviiruse genotüpiseerimise puhul on tegemist SARS-CoV-2 PCR analüüsi jätkuanalüüsiga, mis määrab tuvastatud SARS-CoV-2 viiruse genoomis viirusetüvesid eristatavaid mutatsioone. Selle tulemusena on võimalik hinnata Ühendkuningrii gi , Lõuna-Aafrika Vabariigi , Brasiilia , India alfa, beta , gamma, delta, omikron ja muude viirustüvede levikut Eestis. SARS-CoV-2 PCR positiivsete proovide mutatsioonianalüüsi qPCR metoodikal sihitud mutatsioonide seire võimaldab uuringut teostada vähemalt 24 tunni jooksul peale SARS-CoV-2 RNA positiivse tulemuse kinnitamist . Eesmärk on võimalikult varakult COVID-19 nakatunud avastada ja nakkuskolded isoleerida , sh saada infot erinevate Eestis levivate viirustüvede kohta . TAT tegevust 2. 2 toetatakse REACT-EU ERFi meetme tegevusest 15.1. 1 „COVID-19 kriisiks v almisolek ” . Tegevuse üldajaraam 01.02.2020– 31. 12 .2023 Toetuse saaja ja partnerid TAT toetuse saaja on Sotsiaalministeerium, kellel ei teki TAT tegevuse 2.2 elluviimisel kulusid. TAT tegevust 2.2 viib partnerina ellu Terviseamet. Riigi tervishoiu varu suurendamine TAT tegevuse 2.3 tulemusena suurendatakse olemasolevat riigi tegevusvaru tervishoiuvaldkonna toimimise tagamiseks (ehk tervishoiuvaru ) ravimite ja meditsiinitarvikute koguseid kuni 1 kuu varuni (osade ravimite puhul on arvestatud 2 kuu vajadusega võimalike tarneraskuste tõttu) ning taga takse tsentraalne haldamine , sh kohustusega tagada varu ringlus. Terviseamet riigi tegevusvaru omaniku na on TAT tegevuse 2.3. partneri ks. TAT tegevust 2. 3 toetatakse REACT-EU ERFi meetme tegevusest 15.1. 1 „COVID-19 kriisiks valmisolek ”. Lõppsaajate s ihtrühm Vältimatu abi osutajad Tegevuse üldajaraam 01.02.2020–31 . 12 .2023 Toetuse saaja ja partnerid TAT toetuse saaja on Sotsiaalministeerium, kellel ei teki TAT tegevuse 2. 3 elluviimisel kulusid. TAT tegevust 2. 3 viib partnerina ellu Terviseamet. Näitajad Näitaja Näitaja nimetus Alg-tase Sihttase (2023) Selgitus Rakenduskava tulemusnäitaja Vaktsineeritute osakaal 16 ja vanemate elanike hulgas 0 7 4 0 % Rakenduskava tulemusnäitaja sihttaseme saavutamiseks panustab TAT tegevuse 2.1 Rakenduskava /meetme tegevuse 15.1.1 väljund i näitaja COVID-19 testimisvõimekuse toetamine 0 1 056 369 229 135 Võimalik testide arv. Rakenduskava väljund i näitaja sihttaseme saavutamiseks panustab TAT tegevus 2.2 Rakenduskava /meetme tegevuse 15.1.2 väljund i näitaja Kõigi vaktsineerimiskulude väärtus 0 31 976 421 25 15 1 421 Rakenduskava väljund i näitaja sihttaseme saavutamiseks panustab TAT tegevus 2.1 Ostetud vaktsi neerimis doosid 0 1 849 049 1 535 680 7 4 0 % 16+ Eesti elanikkonnast vaktsineeritakse kahe doosiga (va Jansseni vaktsiiniga vaktsineerimisel) . , sh ostetud tõhustusdoosid. Rakenduskava väljundnäitaja sihttaseme saavutamiseks panustab TAT tegevus 2.1 EL i toetuse l vaktsineeritud inimes ed 0 810 000 767 840 Panustab otseselt rakenduskava väljundnäitajasse. 7 4 0 % 16+ Eesti elanikkonnast . Rakenduskava väljund i näitaja sihttaseme saavutamiseks panustab TAT tegevus 2.1 TATi spetsiifilised näitajad COVID-19 tarbeks ostetud ravimite , meditsiinitarvikute, sh seadmete, väärtus 0 1 000 000 TAT tegevuse 2.3 spestiilfine näitaja, tegemist ei ole rakenduskava väljund i näitajaga Seos valdkondlike arengukavadega „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ alaeesmärk 6.2.5 sõnastab nakkushaiguste ennetamise ja leviku tõkestamise (sh vaktsineerimine, antimikroobne resistentsus, HIV ja hepatiit ) : Nakkushaigus on haigus või haigustunnusteta haiguse kandmine, mis on põhjustatud nakkustekitaja sattumisest organismi. Nakkushaigused levivad otseselt või kaudselt inimeselt inimesele või loomalt inimesele, kuid ka saastunud keskkonna ja esemete kaudu. Nakkushaiguste levikut mõjutab elanike teadlikkus nakkushaigustest ja nende ennetamise võimalustest. Eestis nakatutakse valdavalt ülemiste hingamisteede ägedatesse nakkustesse (st piisknakkustesse), mis moodustavad 86,1% kõigist nakatumistest (Terviseamet, 2018) ning see trend ei ole viimase seitsme aasta jooksul muutunud. Nakkushaiguste leviku ennetamiseks tuleb välja töötada terviklik ja kaasaegne poliitika ning seda tuleb järjepidevalt koostöös eri osapooltega rakendada. Nakkushaiguste ennetamine ja leviku tõkestamine on väga tihedalt põimunud tervist toetava keskkonna ja inimkeskse tervishoiu alaeesmärkidega. Seetõttu planeeritakse vajalikud tegevused ja teenused kõikide alaeesmärkide elluviimiseks koostatavatesse programmidesse. Prioriteedid sekkumiste puhul: i nfektsioonikontrolli ja tervishoiuteenuse osutamisega seotud nakkuste puhul kaasajastatud tervikliku poliitika loomine (sh infektsioonikontrolli aluspõhimõtete uuendamine ja õigusruumi kaasajastamine, riiklike infektsioonikontrolli juhiste koostamine, infektsioonikontrolli nõuete täitmise seire) ; e lanikkonna teadlikkuse suurendamine nakkushaigustest ja nende ennetamisest ; s eroepidemioloogiliste uuringute tegemine, et tagada tõenduspõhised otsused vaktsineerimise valdkonnas ; e pideemiateks ja nakkushaiguste puhanguteks valmisoleku tagamine. Vaktsineerimine on kõige tõhusam viis nakkushai guste vältimiseks. Laste ja noorukite õigeaegse vaktsineerimisega hõlmatuse tagamiseks on kehtestatud riiklik immuniseerimiskava. Selleks vajalikud vaktsiinid hangib riik ja need on kõigile tasuta. Riikliku immuniseerimiskava kohase vaktsinee rimisega hõlmatus on Eesti elanike seas hea, kuid märgata on mõningast langustrendi. WHO soovituse kohaselt peaks kaheaastaste laste hõlmatus immuniseerimisega olema 95% – see on tase, mille puhul peetakse nakkushaiguste puhanguid vähetõenäoliseks ning need on kiirelt kontrolli alla saadavad. Eestis jäi 2019.aastal kaheaastaste laste hõlmatus sõltuvalt vaktsiinist vahemikku 91–94% (Tervise Arengu Instituut, 2019).Riikliku immuniseerimiskava vaktsinee rimistega hõlmatuse vähenemine suurendab raskete nakkushaiguste epideemiate puhangu riski. Samuti on murekohaks väga väike hõlmatus gripivastase vaktsineerimisega, eriti riskirühmade seas.2018.aastal oli Eesti elanikkonna hõlmatus gripivastase vaktsineerimisega 7%, mis on 2019.aastaks suurenenud (10%) (Terviseamet, 2020). Nii nagu teistes riikides, on ka Eestis suure nemas vaktsineerimises kõhklejate ja keeldujate arv. Eestis tuleb hoida senist kõrget vaktsinee rimisega hõlmatuse taset, et hoida ära raskete nakkushaiguste puhangud. Prioriteedid sekkumiste puhul : Vaktsineerimise pikaajalise tegevuskava koostamine koostöös osapooltega ; Vaktsineerimisega hõlmatuse suurendamine kogu elukaare ulatuses ; Vaktsineerimisalase järjepideva kommunikat siooniplaani väljatöötamine ja rakendamine koostöös eri osapooltega ; Vaktsineerimise kättesaadavusest ja vajalik kusest tõenduspõhise teabe jagamine elanikkonnale ning tervishoiutöötajate vaktsineerimisalase teadlikkuse, hoiakute ja oskuste parandamine ; Vaktsineerimise kättesaadavuse paran damine, sealhulgas immuniseerimiskava väliste vaktsiinidega ; Infotehnoloogiliste lahenduste laialdasem rakendamine vaktsineerimisalase andmestiku parandamiseks. Alaeesmärk 8.2.4 sõnastab tervisesüsteemi kvaliteeti ja patsiendiohutust toetavate tegevuste arendamise: Võimalikult ohutu tervishoiuteenuste osutamine on seotud ka ravimite olemasoluga – ohutud, kvaliteetsed ja toimivad ravimid peavad olema kättesaadavad ja ravimite tarnehäired ei tohi ohustada patsientide tervist. „ Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ üks alaeesmärk on ennetav ja turvaline elukeskkond – Eesti on ohutu elukeskkonna ja turvaliste kogukondadega ühiskond, kus elanikud oskavad turvalisusriske märgata, neid vältida ja vajaduse korra l neile adekvaatselt reageerida. Tehakse mitmekesist ennetustööd, mida iseloomustab valdkondade ülesus, kogukonnakesksus ja eri partnerite koostöö. Igaühe kaasatus ning panus iseenda ja kogukonna turvalisusesse vähendab ohtu elule, tervisele, keskkonnale ja varale. TAT rakendamine Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused Toetuse saajale kohalduvad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus ) §-des 24 ja 26 ning partn e rile struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustused lisaks käesolevas TAT-s sätestatule. Lisaks peavad toetuse saaja ja partner täitma struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale ja partnerile sätestatud muid kohustusi. Ühtlasi on toetuse saaja ja partner id kohustatud : 5 .1.1 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate kaupa ( TAT lisa) ; 5 .1.2 TAT tegevus t e kirjelduse muutmise soovi korral esitama RA-le muudatustaotluse; 5 .1.3 teavitama RÜ-d, kui TAT -ga samalaadsele tegevus t ele on taotletud või saadud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest ; 5 .1.4 rakendama TAT vastavalt kinnitatud tegevus t e kirjeldusele ja eelarvele; 5 .1.5 edastama RÜ-le info riigihankega seotud dokumentide kohta järgmiselt: 5 .1. 5 .1 teavitama kümme tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest riigihangete registris ning võimaldama juurdepääsuõigused vaatlejana; 5 .1. 5 .2 teavitama riigihanke alusdokumentide muudatustest kümne tööpäeva jooksul nende esitamisest riigihangete registrile; 5 .1. 5 .3 edastama hankelepingu muudatused kümme tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmimist . 5.1.6. Lisaks on p artner id kohustatud esitama toetuse saaja nõudmisel TAT punktis 5.6.2 nimetatud partneri organisatsiooni dokumendid ning edastama toetuse saajale vahe- ja lõpp aruande koostamiseks vajalikku informatsiooni. 5.1.7. Toetuse saajal ja partnerill on õigus saada RÜ-lt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuetega ning toetuse saaja ja partneri kohustustega. Toetuse saajal on vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 2 punktidele 1 ja 3 õigus esitada oma seisukohad enne: 1) ettekirjutuse tegemist; 2) finantskorrektsiooni otsuse tegemist. Rakendusüksuse kohustused RÜ on kohustatud lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele: 5 .2.1 teavitama RA-d punkti 5.1.3 kohasest infost ja toetuse kasutamisel esinevatest probleemidest, kui need seavad ohtu TAT tegevuste elluviimise või väljamaksete tegemise; 5 .2.3 edastama RA-le teadmiseks finantskorrektsiooni otsuse viie tööpäeva jooksul otsuse allkirjastamisest arvates ; 5 .2.4 tegema muid struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud toiminguid. Rakendusasutuse õigu sed ja kohustused 5 .3.1. RA-l on õigus küsida TAT toetuse saajalt täpsustusi punktis 5 .1.1 nimetatud TAT tegevuste eelarve jagunemise kohta aastate kaupa ( TAT lisa) ning põhjendatud juhtudel teha ettepanek eelarve korrigeerimiseks. 5 .3.2. RA-l on kohustus vaadata läbi toetuse saaja punktis 5 .1.2. kirjeldatud muudatustaotlus 2 0 tööpäeva jooksul ning õigus muudatustaotluse kinnitamisest keelduda. Kulud e abikõlblikkus 5 .4.1 . Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus ) § 2 lõigetele 2, 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. 5 .4.2 . Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ja käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele. 5 .4.3 Abikõlblikud on järgmised käesoleva TAT tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt TAT punktis 1.2. 3 sätestatud osakaalule: 5 .4.3.1 COVID-19 vaktsiinide soetamine ja kõik sellega seotud kulud (sh transpordikulud) ; 5 .4.3.2 COVID-1 9 vaktsineerimise korraldamise tarvikute soetamine ja kõik vaktsineerimise korraldamisega seotud kulud (sh transpordi - ja kommunikatsiooni kulud , IT-kulud, teavitus- ja koolituskulud , ekspertide kaasamine , ( mobiilsete ) vaktsineerimisüksuste loomisega seotud kulud ) ; 5 .4.3.3 COVID-19 vaktsineerimise tasustamise kulud vastavalt standardiseeritud ühikuhinnale; 5 .4.3.4 kõik COVID-19 testimisega seotud kulud, sh laborite võimekuse suurendamine, testimiseks vajalike seadmete ja tarvikute hankimine, testide ja testimisteenuse ostmine, testide tegemine (koos tarvikutega), testimisega seotud transpordi-, proovivõtu- ja korraldamiskulud; 5 .4.3. 5 kõik riigi tegevusvaru ravimite (sh meditsiinitarvikute) soetamise ja ladustamise ning käitlemisega seotud kulud. 5 .4. 4 . Käibemaks on abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole TAT tegevuste raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Käibemaks on abikõlblik juhul, kui käibemaksukohustuslasest toetuse saaja kasutab oma raamatupidamises käibemaksu otsearvestuse meetodit. Riigiabi Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. Toetuse maksmine 5 .6.1 . Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel , välja arvatud TAT tegevuse 2.1 vaktsineerimise tasustamise kulud, mis makstakse välja ühikuhinna alusel . Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-des 28 ja 29, ühendmääruse §-des 11–14 ja § 15 lõikes 2 ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustest ja korrast. 5 .6.2 . Enne esimese maksetaotluse esitamist peab TAT toetuse saaja esitama RÜ-le: 5 .6.2.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; 5 .6.2.2 RHS-i tähenduses hankijaks olemisel koopia riigihangete korrast asutuses. 5 .6.3. Punktis 5 .6.2.2 nimetatud dokumenti ei pea esitama, kui TAT toetuse saaja on varasema TAT rakendamisel hankekorra esitanud ja seda ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. TAT toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse e-toetuse keskkonna postkasti kaudu. 5.6.4. Toetuse saaja esitab RÜ-le maksetaotluse e-toetuse keskkonna kaudu. Pärast maksetaotluse saamist kontrollib RÜ maksetaotluses esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist üldjuhul 20 tööpäeva jooksul maksetaotluse laekumisest RÜ-le. 5 .6. 5 . Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab RÜ puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2. 5 .6. 6 . RÜ võib maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult peatada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud alustel. 5 .6. 7 . Toetus makstakse välja vastavalt TAT punktis 1.2. 3 sätestatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem, kui on määratud toetuse piirsumma. 5 .6. 8 . Korraldusasutus (edaspidi KA) võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. KA võib kohustada RÜ-d peatama maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 4 nimetatud juhtudel. 5 .6. 9 . KA keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik. KA võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel. 5 .6. 10 . Lõppmakse taotlus esitatakse koos lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja maksete tõendamist ning lõpparuande kinnitamist RÜ poolt . TAT muutmine 5 .7.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemust, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab TAT toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse e-posti teel. 5 .7.2. RA vaatab punktis 5 .7.1 viidatud muudatustaotluse läbi 2 0 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta pärast punktis 5 .7.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 5 .7.8 nimetatud kooskõlastamist. 5 .7.3. Puuduste esinemise korral annab RA TAT toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 5 .7.4. RA edastab muutmise taotluse arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 5 .7.5. RÜ võib TAT toetuse saajale või RA-le teha ettepaneku TAT eelarvet muuta, kui TAT vahe aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT tegevuste eduka elluviimise tagamiseks. 5 .7.6. TAT toetuse saaja ei saa TAT muutmist taotleda sagedamini kui üks kord 12 kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas R A nõusolek. 5 .7.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või TAT toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses või kantakse jääk järgmisesse kalendriaastasse . 5 .7.8. TAT muutmine kooskõlastatakse reeglina KA-ga , Rahandusministeeriumiga, valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega ja teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuste või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. Peale kooskõlastamist esitab RA TAT tegevuste kirjelduse ja eelarve ministrile kinnitamiseks. RA edastab kinnitatud TAT RÜ-le. 5 .7.9. TAT muutmiseks punkti 5 .7.1 tähenduses ei loeta lisas 1 näidatud toetuse muutumist aastati (punkt 5 .1.1) tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamine 5 .8.1. Toetuse saaja esitab RÜ-le iga aasta 20. jaanuariks 31. detsembri seisuga ja 20. juuliks 30. juuni seisuga vahearuande e-toetuse keskkonna vahendusel. 5 .8.2. Toetuse saaja esitab RÜ-le lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul alates TAT tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast või meetme tegevuse eelarve täitumisel, kuid kõige hiljem 1 7 . jaanuar 202 4 . 5 .8.3. RÜ kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi aruanne ) laekumisest, kas TAT aruanne on nõuetekohaselt täidetud. 5 .8.4. Kui aruandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT aruande e-toetuse keskkonnas viie tööpäeva jooksul. 5 .8.5. A ruandes puuduste esinemise korral annab RÜ TAT toetuse saajale üldju h ul kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT seirearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. Finantskorrektsioon 5 .9.1. RÜ teeb finantskorrektsiooni otsuse ning toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule. 5 .9.2. Toetus makstakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel. 5 .9.3. Kui toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule. Vaiete menetleja R A otsuse või toimingu vaide menetleja on RA . RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja on RÜ . Lisa. TAT eelarve jagunemi n e aastate kaupa