Riigikantselei Teie 13.05.2022 nr 2-5/22-01051, 1-
[email protected] 1/14-619/
Meie 12.07.2022 nr 1.2-3/1772-2
Arvamus perehüvitiste seaduse muutmise
seaduse eelnõule SE619
Erinevalt Eesti elanikkonnast tervikuna on laste vaesus viimasel ajal vähenenud. Kui veel
2014. aastal olid mõlemad üle 20%, siis 2020. aastal elas lastest suhtelises vaesuses 15,5%
ning kogu elanikkonnast 20,6%. Lastega leibkondade võrdluses on oluliselt vähenenud
vähemalt kolmelapsega leibkondade suhteline vaesus (26,2% 2014. a; 13,5% 2020. a). Sama
ei saa aga öelda ühe täiskasvanuga lastega leibkondade kohta, kus 2020. aastal elas
suhtelises vaesuses 37,5% (2014.a 38,8%) ning mis oli seega ka kõrgem näitaja lastega
leibkondade seas. Lisaks on vaesusest enam ohustatud ka puuetega lapsed. Viimastel
aastatel on mõnevõrra suurenenud ka ühe lapsega ja kahe lapsega leibkondade suhteline
vaesus.
Laste vaesuse vähenemisele on aidanud kaasa perehüvitised, kuid teisalt on oluline roll ka
teenustel, mille mõju vaesusele kajastub nt tööturuolukorra paranemise, töise tulu saamise või
suurenemise läbi. EL riikide võrdluses on aga Eesti lastele ja peredele suunatud sotsiaalkaitse
kulud mitterahalistele hüvitistele (teenustele) kõige madalamad.
Sotsiaalministeerium toetab peretoetuse suurendamist erinevate sihtgruppide puhul
vajaduspõhiselt, kuid antud eelnõu osas tuleb välja tuua olulised puudused.
Alljärgnevalt toome välja perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõuga SE619 seotud
tähelepanekud:
1. Eelnõu § 1 punkt 4 -lasterikka pere toetuse maksmise sujuv vähendamine:
1.1 Sättes on segamini mõisted lasterikka pere toetus ja lapsetoetus, mistõttu ei ole sätte
eesmärk arusaadav ega ka rakendatav.
1.2 Ebamõistlik on siduda lasterikka pere toetuse maksmise sujuv lõppemine lapse
täisealiseks saamisega, st 18-aastaseks saamisega. Kehtivas seaduses makstakse
peretoetusi, sh lasterikka pere toetust kuni lapse 16-aastaseks saamiseni ja õppimise
korral jätkatakse toetuse maksmist kuni lapse 19-aastaseks saamiseni.
1.3 Planeeritud kujul lasterikka pere toetuse maksmise sujuv vähendamine toob kaasa
laste ja perede väga ebavõrdse kohtlemise kuna toetuse vähendamine on seatud
sõltuma vaid laste vanusevahest. Näide: peres on kolm last vanustes 17, 7 ja 5 aastat.
Pere vanima lapse 18-aastaseks saades maksaks riik perele veel ligikaudu 10 aastat
2/3 summas lasterikka pere toetust ja seejärel veel paar aastat 1/3 suuruses summas.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Samas kui ühe- ja kahelapseline pere riigilt lisaks lapsetoetusele täiendavat toetust
laste kasvatamisel ei saa.
1.4 Reguleerimata on, kas ja kuidas rakendatakse toetuse vähendamise põhimõtet
mitmike puhul.
1.5 Ebaselgeks jääb, et kui toetuse maksmist sujuvalt vähendatakse, mis täpsusega
arvutatakse makstava toetuse summa.
1.6 Reguleerimata on toetuse maksmise sujuva vähendamise alguskuu ja lõpukuu reeglid.
2. Eelnõu § 1 punkt 5 lasterikka pere toetuse indekseerimine:
2.1 Lasterikka pere toetuse indekseerimine tagab vaid suurperedele kindlustunde, et
seoses elukalliduse tõusuga säilib igakuiselt makstava peretoetuse reaalväärtus.
Hinnatõus ja inflatsioon mõjutab aga ühtviisi nii ühelapselisi, kahelapselisi kui ka
enamate lastega peresid, mistõttu on pered ebavõrdselt koheldud.
2.2 Indekseerimise reeglite sätestamisel on osaliselt aluseks võetud riikliku pensioni
indekseerimise põhimõtted, aga kuna seda on tehtud puudulikult, siis ei ole see
rakendamiseks piisavalt õigusselge.
2.3 Indekseerimise sättel ei ole kehtestatud eraldi jõustumise aega, mistõttu tekib olukord,
et toetuse hüppelisele tõusule järgneb kahe kuu möödudes ka toetuse kohene
indekseerimine, mille kuludega ei ole eelnõu esitaja arvestanud.
3. Eelnõu mõjusid hinnatud ei ole:
3.1 Hea õigusloome põhimõtted ja nõuded näevad ette eelnõuga planeeritavate
muudatuste mõjude hindamise, mille käigus kogutakse tõendusmaterjali
poliitikavalikute eeliste ja puuduste kohta ja prognoositakse nende võimalikke tagajärgi.
Antud eelnõu puhul mõjusid hinnatud ei ole, kuigi eelnõuga kaasneb märkimisväärne
riigieelarve kulu ning sotsiaalne, sh demograafiline ja majanduslik mõju. Oluline on
hinnata, mis on planeeritavate muudatuste mõju sündimusele, perede majanduslikule
toimetulekule jne.
3.2 Eelnõu seletuskirjas on prognoositud muudatuste rakendamisel täiendavaks lisakuluks
ca 226,2 miljonit eurot 2023 aastal, kusjuures hinnatud on üksnes 1. ja 2. lapse toetuse
tõstmise ja 3-6 lapselise pere lasterikka pere toetuse tõstmisega seotud kulusid.
Hinnatud ei ole seitsme ja enama lapsega pere lasterikka pere toetuse tõstmisega
kaasnevat kulu ega lasterikka pere toetuse maksmise sujuva vähendamise ja
indekseerimisega seotud kulusid. Sotsiaalministeeriumi hinnangul lisandub 2023 a
seega veel ca 12 miljonit eurot lisakulu, mis järgnevatel aastatel veelgi suureneb.
4. Eelnõus ei ole hinnatud ega arvestatud seaduse muudatuste rakendamiseks
vajalike sotsiaalkaitse infosüsteemi arendusteks kuluva aja ja kuluga.
4.1 Igakuiselt makstavate toetuste summa suurendamine ja lasterikka pere toetuse
indekseerimine nõuab IT-arendusi hinnanguliselt 10 000 + km. Lisaks vajab SKA juurde
kolm täiendavat ametikohta, sest välisperehüvitisi tuleb menetleda infosüsteemi väliselt
nö „käsitööna“, teavitades teiste riikide asutusi ja inimesi ümberarvestusest. Lisaks on
eraldi vaja käsitsi teha indekseerimine. Lisanduvad ka uued pered Soomega
3
seonduvalt, kus täna on kasvamas üks ja kaks last. Täna on Soome lapsetoetus
suurem ja nad ei ole Eestist lapsetoetust taotlenud. Edaspidi oleks Eesti makstav
toetus suurem ja tingib lisahüvitise määramise. Kolme täiendava ametikoha aastane
palgakulu on 73 000 eurot.
4.2 Lasterikka pere toetuse maksmise sujuva vähendamise korral on arenduskulu
Sotsiaalkindlustusameti esmase hinnangu põhjal 400 000 + km – 500 000 + km.
Muudatuse rakendamine 01.02.2023 on hetkeolukorras võimatu. Arvestades
olemasolevat Sotsiaalkindlustusameti arendusplaani ning arendajate ressursi vähesust
on reaalne jõustumise aeg 01.04.2024.
5. Eelnõus puudub jõustumise säte, millest nähtub, et eelnõu jõustub üldises korras, st 10
päeva pärast Riigi Teatajas avaldamist. Planeeritavate muudatuste rakendamiseks ei ole
jäetud piisavalt aega, sh sotsiaalkaitse infosüsteemi arenduseks. Eelnõu üldises korras
jõustumine ei ole reaalne. Seletuskirjas on siiski märgitud, et eelnõu jõustuks 1. veebruar
2023.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Kersna
haridus- ja teadusminister
sotsiaalkaitseministri ülesannetes
Merlin Murumets 626 9806
[email protected]