Arvamus eelnõule

Saatja: Liina Lanno <[email protected]> Saadetud: 08.07.2022 20:47 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: SHS muutmise seaduse väljatöötamise kavatsuse kooskõlastus Tere! Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit saadab SHS muutmise väljatöötamise kavatsuse kooskõlastuse. Lugupidamisega Liina Lanno Juhatuse esimees Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit [email protected] Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 Teie 22.06.2022 1.2-1/2235-1 10122 Tallinn Meie 0 8 .07.2022 Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse väljatöötamise kavatsus (erihoolekandeteenuste korralduse ja rahastuse ajakohastamine) kooskõlastus MTÜ Erihoolekande teenuste Pakkujate Liit on tänulik, et fookusesse on tõstetud olulised teemad, mida soovitakse parandada. Saame aru, et kõikide pakutud lahenduste realiseerimiseks on riigil vaja leida ressursse juurde väga suures mahus , mis kahjuks tänast majanduslikku olukorda hinnates tundu b võimatu. Väga oluline on , et psüühilise erivajadustega inimestele pakutavate teenuste ja toetuse alarahastamist teadvustatakse. Loodetavasti tekivad plaanidele hiljem realistlikud rakenduskavad . Üheks pikemaajaliseks murekohaks on 16-18 aastaste isikutele abi ja toetuse pakkumine erihoolekande põhimõtete alusel. Meie ettepanek on kaaluda, kas tulevikus oleks võimalik laiendada teenuste saamist vähemalt 16 - aastastele psüühilise erivajadustega , põhikooli lõpetanud isikutele, kelle õppetööd on siiani kunstlikult venitatud haridusasutuste poolt lisa - aastate korraldamise teel . Eriti suur on probleem äärmusliku toetusvaj a dustega noortel, sest neid ei saa ilma järelevalveta koju jätta , mida kergema toetusvajadusega isikute puhul ette tuleb. 16-18 aastaste sügava puudega inimeste teenuste korraldamise küsimus on eksisteerinud viimased 20 aastat ja ei ole leidnud seaduslikku lahendust. Kuni põhikooli lõpuni on laste elu korraldatud kooli ja erinevate lastehoiuteenustega ja vanemad saavad osaleda tööturul. Kooli lõppedes kaovad peaaegu kõik võimalused, aga erihoolekandeteenusele suunamine ei ole enne täisealiseks saamist võimalik. Anname siinkohal oma kommentaarid dokumendile . 1.Toetavate teenuste üleminek KOV - ide rahastusele Oleme nõus, et oluline on tõsta KOV - ide vastutust psüühilise erivajadusega isikutele toetuse ja abi pakkumisel. Teenusosutajatena toetame selle protsessi kulgemist, sest ühest külj e st on omavalitsustes palju isikuid, kes praegu abi ei saa , aga teisest küljest on viimastel aastatel toetavate teenuste pakkujaid juurde tekkinud väga suurel hulgal, aga t äitmata teenuskohti (ITT, TTT, TET) on püsivalt 50% ulatuses (aprillis 55% täitmata koht a ). Ehk pakkumine ületab tugevalt nõudluse ja see näitab, et riik praegu ei planeeri ega reguleeri turgu. T oetavate teenuskohtade ja ööpäevaringsete teenuste suh tarv võib küll näida eduka DI protsessi tulemusena , aga tegelikult pole riigil ressursse neid toetavaid teenusekohti täita . Teistsugusele rahastamisele üleminek aitab tegelikul vajadusel selgineda (turgu puhastada) ja mõnele inimesele pakkuda vaid mõnda komponenti, et ta toime tuleks. Kuigi kogukonnas elamise teenus ei ole oma olemuselt toetav teenus , (kust selline arusaam on tekkinud? - teenuse nõudeid ja regulatsioone on alati koos ÖE teenusega kirjeldatud (k.a vaktsineerimine jne) ) vaid väiksema toetusvajadusega ööpäevaringne teenus , võib katsetada ka selle teenuse üleminekul teistsugusele rahastamisele. Arvestada tuleb aga seda, et reorganiseerimise protsessi käigus ei jäänud inimesed elama oma registrij ärgsesse elukohta , vaid liikusid kogukondadesse , kus nad on omavalitsuste jaoks võõrad inimesed ning omavalitsused ei näe neid inimesi oma elanikena, kellel e tuleb abi osutada ehk edaspidi nende erinevaid teenus e komponente rahastada. Seega vastutus inimese elukorralduse eest saab olema omavalitsusel kus ta kunagi elas, aga millega tal enam sidet ei ole. Kindlasti tuleb tulevases rahastamismudelis arvestada sellega, et kui kohalik omavalitus hakkab teenuskomponente kõigepealt hindama ja siis rahastama, võib tekkida olukord, kus raha kokkuhoidmise ja mujale suunamise eesmärgil hinnatakse kliendi vajadusi minimaalseteks ja vajalikke teenuseid osutatakse ka minimaalselt nii, et tegelikult inimene ei pruugi piisavalt abi saada ning tervise halvenedes liigub ta uuesti ööpäevaringsele teenusele. Eriti sel juhul kui inimene ei ole juba aastaid selles omavalitsuses reaalselt elanud (KOV pigem hoolitseb oma praeguste elanike eest). Kogukonnateenustel on praegu kliente, kes on nö „katsetamiseks “ sellel e teenusele saadetud. Kui teenuselt jääb ära kompleksne lähenemine inimesele kui tervikule (igapäevaelu toetamine, töö ja õppimise ning aktiivse elu komponendid koos ), võib toimetulek halveneda. Seega võiks K OV - idele rahastamise tingimustesse panna, et inimesel peavad olema kaetud kõik eluvaldkonnad (eluase, toit, töö, õppimine, vaba aeg, suhted jne), et midagi raha kokkuhoidmise arvelt tegemata ei jääks. Dokumendis on kirjeldatud , et KOV - idele planeeritakse muutuse käigus väljaõpet. See on meie hinnangul väga oluline, sest praegu on osade eestkoste ülesannet täitvate omavalitsute peamiseks lahenduseks probleemsete inimeste „ära paigutamine“ teenustele ilma, et muud abi oleks kaalutud. Samuti on mitmete KOV - ide huvi oma elanik e vastu olematu ja teenusosutaja poolt peale sunnitud (seda ka toetavatel teenustel inimese elukohajärgses omavalitsuses). Kõige positiivsem teistsugusele rahastamisele üleminekul on loodetavasti võimalus psüühilise erivajadusega inimeste sotsiaalse rehabilitatsiooni saamisel (teraapiateenuseid), mille hetkel SKA väga suures osas välistab ja tagasisides annab teada, et erihoolekandeteenus sisaldab rehabilitatsioonikomponente . 2. Spetsiifilist tuge vajavad teenused. Tervitatav on sõltuvushäirega inimeste ja autismispektrihäirega inimestele spetsiaalse toe ga teenuste väljatöötamine. Praeguste teenusesaajate varasemat elukäiku uurides, on alkoholiprobleemid väljakujunenud valdavalt kergema intellektipuude või psüühilise haigusega isikutel just noorukieas, kus keeruliste sotsiaalsete olude ja ebapiisava toe tõttu on hakatud abi otsima sõltuvusega mõttekaaslastelt. Seega kindlasti nende teenuste ennetamisel tuleb olulisemalt pöörata tähelepanu laste ja noorte terviskäitumisele ning juba tekkinud käitumishäirete puhul varajasele sekkumisele. Alkoholisõltuvusega inimeste igapäevaelus peab olema kindlasti sees vähemalt 4 tundi töötamist, mis eeldab eraldi töötamise toetamise väljaõppega tegevusjuhendajat või töötamise toetamise lisateenuse võimaldamist sõltuvusega isikutele. Autismiga inimestele teenus e osutamisel on kindlasti vaja piisavalt personali, kes on saanud spetsiaalse ja praktilise väljaõppe (praegune HENK abi videonõustamise teel on kasutu, sest töötajad ei oska kaudsete nõuannete järgi iseseisvalt tegutseda ) . Väljaõpe peab sisaldama väga praktilist ja näitlikku õpet (ette näitamist ja koos tegemist). Kindlasti tuleb selle teenuse loomise käigus välja selgitada inimese ebasoovitava käitumise katkestamise meetodite õiguspärasus (inimese kinni hoidmine, tooli või diivanile surumine jne). Praegu sed autismiteenuste osutajad praktiseerivad eelpoolnimetatud võtteid koolitajate soovitusel, olemata väga kindlad meetodite õiguspärasuses. Kuna otseselt meetodite kirjeldamist seadusesse või määrusesse sisse kirjutada pole võimalik, siis peaks teenuste kirjeldus seda aspekti kindlasti ka jastama . 3. EHT saaja teenuselt viibimise aja muutmine. Siiani kehtinud reegel, et rohkem kui kaks kuud teenuselt eemalviibimine on olnud inimeste jaoks väga piirav ja bürokraatlik. Juhtunud on mitmeid inetuid intsidente, kus SKA on lõpetanud teenustele suunamise, mitte arvestades inimese tegelikku teenusvajadust , küsinud teenusosutajatelt neile tasutud raha tagasi , kuna lähedased ei julgenud oma noori koroonaperioodil teenusele tuua jne Kui teenus e saajatel ilmneb võimalus teenuselt kauem eemal olla, on nii mõnelgi perel kergem otsustada teenusele suunamine vastu võtta. Näiteks kui inimene saaks igal nädalava hetusel vanemate koju minna, siis puuduks ta aastas u 104 päeva (52 nädalavahetust), mis teeb kokku u 3 kuud ja kui ka suvel sooviks pere puhkuse ajal kuu või pool koos viibida, siis luba puududa kuni 4 kuud teenuselt oleks teenus selline, et tegelikult ei olekski vaja luua eraldi intervall - või nädalahoiuteenust äärmusliku abivajadusega inimestele. Se lline korraldus ei tekitaks vanematel tunnet, et nad on lapse „ära andnud“, vaid kodus käimine oleks tavaline rutiin. Oluline on, et teenusosutajale oleks püsikulud kliendi puudumise ajal kaetud. 3. Personali suhtarvu nõude muudatus ÖET teenustel . Reorganiseerimisjärgne ööpäevaringsete teenuste osutamine on üles ehitatud võimalikult tavapärasele elukorraldusele. Inimesed elavad 6-12 liikmelistes grupikodudes. Enam ei ole võimalik 50 inimest katta 3 töötajaga, kes pikka koridori jälgivad, vaid on vajalik, et igas elamise grupis oleks igapäevaselt vähemalt 1 töötaja. D okumendis Tabel 9 olevad personali suhtarvude mah ud on teenusosutajatele sobivad . Aga o luline on, et kui riik tõdeb, et sellist ressurssi ei ole võimalik lähiaastatel erihoolekandesse lisada, siis tuleb kindlasti ellu viia võimalused kõige haavatavama te ja keerulise käitumisega sihtgrup pide jaoks lisapersonali värbamiseks (ÖET, autistid) . Samuti ei tohi edaspidi jätt a tähelepanuta personali madalad töötasud, sest ka praegusi väheseid ametikohti on keeruline täita . Tänane töötasu ei pane inimest eelistama erivajadustega inimeste valdkonda, vaid sarnast tasu saadakse eakate hoolduses (kus ootused inimese arendamisele puuduvad), muudes teenindus- ja tööstussektorites. Viimastel aastatel on suurenenud töövõimetuslehtede arv, mis omakorda vähendab reaalselt tööl olevate isikute arvu. Seda on tinginud teisest päevast makstav haigusraha ja väga kerge töövõimetuslehtede saamise võimalus. 4. Õendusteenus erihoolekandes Peame oluliseks hinnata koduõendusteenuse vajadust erihoolekandeteenuste puhul ning viia teenus e osutamine haigeka s sa rahast usele (pereõed, vaimse tervise õed) . Tänane praktika õendusabi teenusel on see, et valdavalt on õde vaja arsti aegade registreerimisel, retseptide pikendamisel ja ravimite jaendamisel . Tegelikku tähelepanu teenuse saajale on vaja psüühilise haigusega inimeste puhul kohtumäärusega teenust e ja ebastabiilse remissiooniga teenustel , kus vajadus meditsiiniteenuse järgi tuleneb enesele ja teistele ohtlik olemisest (suitsiidsus, rünnakutega seotud vigastused , sage ravimite muutuste mõju hindamine ). Üldjuhul vajavad elanikud tegevusjuhendajate toetust ravimisoostumuse tekkimiseks . Ehk kõige olulisem on tegevusjuhendajaid välja koolitada ravimitega seotud teadmiste osas ( eriliigilised ravimid, nende mõju, ravimite käitlemine (hoidmine), inimesele vajaduse selgitamine jne). See on riigile oluliselt mõistlikum lahendus kui panna õed hoolekandeasutustesse ravimeid karpidesse jagama ja oma tunde täis istuma. Kindlasti on oluline teada, et praeguse õendusteenuse põhikomponendi (ravimite jaendamise ) saaks asendada ravimite automatiseeritud pakendamisega (seda praktiseeritakse muudes Euroopa riikides psüühilise erivajadustega inimeste toetamisel) ja hoida kokku õdede tööaega. Kahjuks on täna ravimite pakendamine ühe apteegiketi monopoolne võimalus, mistõttu ei ole pakendamise hindu võimalik valida ja kõik kliendid ei saa seda endale lubada. Teadmiseks veel niipalju, et õendusteenuse tunnihinnad, mida erihoolekande le pakutakse on 2022 . aastal alates 22 eurost. 5. Töötamise toetamise teenuse muutmine Erihoolekandeteenuste Pakkujate L iit loeb murelikult, et töötamise teenuse osutamine plaanitakse panna sõltuvusse inimese saadavatest teenustest ja ööpäevaringset teenust saavad isikud ei ole teenusele õi gustatud. Täiskasvanud tööealise inimese jaoks on töö tegemine oluline identi t eedi osa ja inimesed loevad seda oma elu tähtsamaks rolliks, mis aitab neil eneseteadvust tõsta, oma puue või haigus tahaplaanile jätta ja ühiskonnas olulises rollis olla. Sõltumata sellest, millist muud erihoolekande teenust ta saab. Ööpäevaringsel teenusel ollakse täna palju ka põhjusel, et ravimite võtmine ja enese eest hoolitsemine ei ole piisav iseseisvaks eluks, aga oskus erinev aid töötegevusi teha on olemas . Ööpäevaringsetel teenustel olevad inimesed on väga edukalt kaasatud avalikul tööturul olevatesse töödesse (kojamehed, KOV - ide haldusbrigaadid, alltöövõtud) ja PKT-l on nad seepärast olnud, sest see on olnud ainuke pakutud võimalus (TT-d ju ööpäevaringsed inimesed pole saanud). Teenuse saamine pea b olema sõltuvuses inimese võimetest, mitte pakutavast teenusest. Ainult toetavatele teenustele (tulevikus komponendipõhisele teenusele) seda võimaldades lõigatakse ära ööpäevaringsete teenuste saajatele nende võimalus. Tabelis 5 on välja toodud, et ÖE teenusel saavad 95 inimest täna PKT teenust. See on piisav näide sellest, et selline võimekus on töötamisel olemas. Ei tohi üldistada, et kõik teenusosutajad mängivad töötegemist , vaid see on väga oluline komponent inimese taastumisel. Nt AS HKT kohtumäärusega teenustel tegi lepingulisi töid selle aasta I kvartalil 38% teenuse saajatest. Peamine, mida töötamise teenusel on vaja, pole mitte stipendium ja kohustuslik tööleping ning miinimumpalgale vastav tasu, mis on riigile koormav, vaid on vaja juhendajat, kes inimes t abistab , saadab, töökohal toetab . T öötasu saadakse tehtud töö eest käsundus - või töövõtulepingu alusel. Teenuse rahastamise komponentideks peavad olema töötaja töötasu, töökeskuse ruumikulu ja väike bürookulu. Nagu on praegu TT - teenusel. Teenuseosutaja otsib ise töö ja maksab ise tasu kliendile vastavalt väljateenitule. Ega see ei tähenda, et kõik ööpäevaringsed teenuse saajad seda teenust vajaksid vaid spetsialistid hindavad, kas konkreetsele inimesele on seda vaja või mitte. Seega me ei nõustu, kui töötamise toetamise teenust osutatakse teise EHT saamise alusel ja see on suletud ÖE teenuse klientide jaok s. Teenuse saamiseks peab olema hinnatud inimese võimekus töö d teha (mitte töötukaasa mõõdikute alusel - osalise või täieliku töövõimetusega, vaid SKA poolt, kes hindab mitut tundi inimene nädalas on võimeline töötama). 6. ÖET - eelne teenus Erihoolekandeteenuste P akkujate L iit palub kaaluda, kas sellise teenuse loomine on otstarbekas, kui vajadus tuleneb vaid sellest, et inimesed soovivad oma lähedasi rohkem koju võtta. Kui realiseerub nt 100-120 päeva teenuselt puudumise võimalus, siis ei ole eraldi teenust vaja vaid peredel on võimalik oma lähedaste eest ise sagedamini hoolitseda. Praegused IET-PNH teenuse osutajad osutavad paljudele klientidele teenust 30 päeva kuus, mille kliendid ise kinni maksavad. 7 . SHS§ 89 sõnastu se täpsustamine on väga oluline, sest siiani on olnud arusaamatu, kas ruumide ülalpidamise kohustus on teenuse osutaja asukohajärgsel omavalitsusel või inimese registrijärgse elukoha omavalitsusel. 8.Teenuste kulupõhine rahastamine Dokumendi s on kirjeldatud, et teenuste isikupõhine rahastamine tooks rohkem erinevaid teenuseosutajaid erihoolekande turule. Teg e likult on uute teenuste rajamise taki s tusek s täna ikkagi amortisatsiooni/investeerimise komponendi puudumine teenusekomponentidest. Selle tõttu ei saa teenusosutajad osta kortereid või maju ja pakkuda kaasaegseid teenus e tingimusi, selle tõttu pole rajatud siiani ühtegi äärmuslikult kahjustava käitumisega autistide teenust jne Teine komponent, mis täna ei soosi uute teenus e pakkujate teket on personali koolituskulu. Kui teenus e osutajal on valida, kas tõsta olemasolevate töötajate palka, värvata lisatöötajaid spetsiifiliste probleemidega klientidele või suunata raha koolitusele, siis kõik teenusosutajad valivad olemasolevate töötajate töötasu suurendamise. Need kaks ülejäänud komponenti peavad ootama . Seega tuleb teenus e hinna tõstmisel arvestada lisaks koolituskulude katmist. Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit on huvitatud kõikide dokumendis kirjeldatud arendusprojektide töömeeskondades osalema ja oma kogemusi jagama. Lugupidamisega /di g iallkirjastatud/ Liina Lanno Juhatuse esimees Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit