Sotsiaalministeerium Teie: 01.07.2022 nr 1.2-2/93-1
Meie: 26.07.2022 nr 1.2-1/22/5923-2
Eelnõu kooskõlastamine
Terviseamet kooskõlastab veeseaduse muutmise seaduse ja selle rakendusaktide kavandite
16.06.2022 eelnõu järgmiste märkustega.
1. Soovitame lisada määruse „Joogivee kvaliteedi-, kontrolli- ja tarbijale teabe esitamise nõuded
ning analüüsimeetodid“ kavandi § 10 lg 8 toodud tabelis „kuni 10“ vahemiku asemele selguse
huvides „10 kuni 100“. Samuti on selle vahemiku tavakontrolli minimaalne proovide arv 2
analüüsi, mitte 1. Lisaks palume kaaluda ja seletuskirjas kirjeldada, kas selle vahemiku
süvakontrollide minimaalse vahemiku vähendamine 10-lt aastalt 6-le aastale ei põhjusta
veekäitlejatele täiendavaid kulutusi.
2. Määruse seletuskirja 5. lehekülje viimast lõiku tuleks täpsustada:
„kõikidele olemasolevatele joogivee käitlejate veevärkide veevõtukohtadele modelleeritakse...“
Ilmselt mõeldakse siin vaid reaalses kasutuses olevaid veevõtukohti. Need veevõtukohad, mis on
ettevõtetel reservis, neid ei modelleerita. Ettevõtetele tekib seega reservis olevate, kuid
potentsiaalselt iga hetk kasutusse võetavate ja uute lisanduvate veevõtukohtade osas kohustus ise
toitealasid modelleerida.
See haakub ka § 36 lg 1 p 4 sõnastusega, kus „selle veehaarde sanitaarkaitseala ja selle
joogiveehaarde toiteala või valgala, mida kavatsetakse kasutada käesoleva lõike punktis 3
nimetatud otstarbel;“ Veevärgi reservpuurkaeve ilmselt kavatsetakse või võidakse mingil hetkel
kasutada.
3. Veeseaduse § 17 lisatakse joogivee mõistesse „sealhulgas allikavesi“.
Võiks kaaluda selle lisamist toidukäitlejate valdkonna juurde (§ 87).
4. Veeseaduse § 85 lg 13 „Pudelisse või mahutisse villitavale veele kohalduvad üksnes käesolevas
paragrahvis ning §-des 87, 92 ja 195 esitatud nõuded.“
Säte on segadust tekitav, sest pudelivee osas teeb riiklikku järelevalvet Põllumajandus- ja
Toiduamet. Kui pudelivee all mõeldakse mahutitega transporditavat vett, siis tuleks seda
täpsustada. Kui mõeldakse allikavett ja looduslikku mineraalvett, siis soovitame täpsustada:
"pudelisse või mahutisse villitavale looduslikule mineraalveele ja allikaveele kohalduvad..."
Allikaveele ja looduslikule mineraalveele esitatavad nõuded on täpsemalt reguleeritud SoM
määrusega nr 62.
Paldiski mnt 81 / 10617 Tallinn / 794 3500 /
[email protected] / www.terviseamet.ee /Registrikood 70008799
§ 87 sätestab joogivee käitleja ülesanded. Tekib küsimus, kas pudelivee pakendaja peab valgala
ja jaotusvõrgu riskihindamised ka tegema?
5. Veeseaduse muutmise seaduse § 92 sätestab Terviseameti ülesanded, kuid riiklik järelevalve
pudelivee üle ei ole Terviseameti ülesanne. Tuleks täpsustada.
6. Veeseaduse § 853 lg 3 „...ei pea tegema veevarustussüsteemi riskihindamist ja -juhtimist, kui see
ei ohusta joogivee kvaliteeti.“
Seletuskirjas ei ole lahti kirjutatud, mida mõeldakse joogivee kvaliteedi ohustamise all. Jääb
mulje, et nimetatud vahemiku veekäitlejad on riskihindamisest vabastatud ja neile jääb võimalus
seda teha, kui nad seda soovivad.
Lisaks tuleks täpsustada, et joogivee käitlejad, kellel on veevärk selles vahemikus, ei pea
hindamist tegema sellele konkreetsele veevärgile. Hetkel eksitav, sest tundub, et joogivee
käitleja, kellel on üks veevärk väiksemas vahemikus, mis on hindamisest vabastatud, ei pea
tegema riskihindamist ja -juhtimist ka oma suuremale veevärgile.
7. Veeseaduse § 854 lg 2 „Tarbimiskoha veevärgi riskihindamine ei hõlma kodumajapidamisi.“
Tuleks täpsustada, kas siin on mõeldud kõiki elamumaa funktsiooniga pindasid (nt eramud ja
kortermajad) või oma puurkaevuga majapidamisi. Kaaluda siia prioriteetse tarbimiskoha mõiste
lisamist.
8. Veeseaduse § 92 lg 1 p 5 „nõustab tarbijaid, vara omanikke ja käitlejaid ning annab soovitusi
parandusmeetmete rakendamiseks ja terviseohtude kõrvaldamiseks;“
Sättest võib jääda mulje, et Terviseamet peab hakkama andma nõu, missugust konkreetset filtrit
mingisugusesse kohta paigaldada. Siiani on amet andnud üksnes üldisi soovitusi ning detailseid
asukohast olenevaid lahendusi pakuvad vastavad eraettevõtted.
Direktiivi artikkel 6.3.a kohaselt on tegemist näitlikustava võimalusega: „võetakse
nõuetekohased meetmed parameetrite väärtustele mittevastavuse ohu vähendamiseks, näiteks
vara omanike nõustamine võimalike parandusmeetmete alal, mida nad võivad võtta ...“
9. Veeseaduse § 195 lg 4 osas teeme ettepaneku lisada täpsustus „kasutab selle konkreetse
süsteemi veelekete“. Muidu võib tekkida segadus, et joogivee käitleja peab rakendama veelekete
hindamist ka oma teistele veevärkidele, mitte vaid sellele, millega varustatakse vähemalt 10 000
m3öp või teenindatakse 50 000 inimest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Agne Ojassaar
õigusnõunik
2 (2)