dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus

Sotsiaalministeerium · 27. juuli 2022
Viit
1.2-2/93-3
Registreeritud
27. juuli 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Terviseamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2022
Vastutaja
Ramon Nahkur (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond)

Failid

  • 📎1.2-1225923-2 26.07.2022 Väljaminev dokument.asice296 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Teie: 01.07.2022 nr 1.2-2/93-1 Meie: 26.07.2022 nr 1.2-1/22/5923-2 Eelnõu kooskõlastamine Terviseamet kooskõlastab veeseaduse muutmise seaduse ja selle rakendusaktide kavandite 16.06.2022 eelnõu järgmiste märkustega. 1. Soovitame lisada määruse „Joogivee kvaliteedi-, kontrolli- ja tarbijale teabe esitamise nõuded ning analüüsimeetodid“ kavandi § 10 lg 8 toodud tabelis „kuni 10“ vahemiku asemele selguse huvides „10 kuni 100“. Samuti on selle vahemiku tavakontrolli minimaalne proovide arv 2 analüüsi, mitte 1. Lisaks palume kaaluda ja seletuskirjas kirjeldada, kas selle vahemiku süvakontrollide minimaalse vahemiku vähendamine 10-lt aastalt 6-le aastale ei põhjusta veekäitlejatele täiendavaid kulutusi. 2. Määruse seletuskirja 5. lehekülje viimast lõiku tuleks täpsustada: „kõikidele olemasolevatele joogivee käitlejate veevärkide veevõtukohtadele modelleeritakse...“ Ilmselt mõeldakse siin vaid reaalses kasutuses olevaid veevõtukohti. Need veevõtukohad, mis on ettevõtetel reservis, neid ei modelleerita. Ettevõtetele tekib seega reservis olevate, kuid potentsiaalselt iga hetk kasutusse võetavate ja uute lisanduvate veevõtukohtade osas kohustus ise toitealasid modelleerida. See haakub ka § 36 lg 1 p 4 sõnastusega, kus „selle veehaarde sanitaarkaitseala ja selle joogiveehaarde toiteala või valgala, mida kavatsetakse kasutada käesoleva lõike punktis 3 nimetatud otstarbel;“ Veevärgi reservpuurkaeve ilmselt kavatsetakse või võidakse mingil hetkel kasutada. 3. Veeseaduse § 17 lisatakse joogivee mõistesse „sealhulgas allikavesi“. Võiks kaaluda selle lisamist toidukäitlejate valdkonna juurde (§ 87). 4. Veeseaduse § 85 lg 13 „Pudelisse või mahutisse villitavale veele kohalduvad üksnes käesolevas paragrahvis ning §-des 87, 92 ja 195 esitatud nõuded.“ Säte on segadust tekitav, sest pudelivee osas teeb riiklikku järelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet. Kui pudelivee all mõeldakse mahutitega transporditavat vett, siis tuleks seda täpsustada. Kui mõeldakse allikavett ja looduslikku mineraalvett, siis soovitame täpsustada: "pudelisse või mahutisse villitavale looduslikule mineraalveele ja allikaveele kohalduvad..." Allikaveele ja looduslikule mineraalveele esitatavad nõuded on täpsemalt reguleeritud SoM määrusega nr 62. Paldiski mnt 81 / 10617 Tallinn / 794 3500 / [email protected] / www.terviseamet.ee /Registrikood 70008799 § 87 sätestab joogivee käitleja ülesanded. Tekib küsimus, kas pudelivee pakendaja peab valgala ja jaotusvõrgu riskihindamised ka tegema? 5. Veeseaduse muutmise seaduse § 92 sätestab Terviseameti ülesanded, kuid riiklik järelevalve pudelivee üle ei ole Terviseameti ülesanne. Tuleks täpsustada. 6. Veeseaduse § 853 lg 3 „...ei pea tegema veevarustussüsteemi riskihindamist ja -juhtimist, kui see ei ohusta joogivee kvaliteeti.“ Seletuskirjas ei ole lahti kirjutatud, mida mõeldakse joogivee kvaliteedi ohustamise all. Jääb mulje, et nimetatud vahemiku veekäitlejad on riskihindamisest vabastatud ja neile jääb võimalus seda teha, kui nad seda soovivad. Lisaks tuleks täpsustada, et joogivee käitlejad, kellel on veevärk selles vahemikus, ei pea hindamist tegema sellele konkreetsele veevärgile. Hetkel eksitav, sest tundub, et joogivee käitleja, kellel on üks veevärk väiksemas vahemikus, mis on hindamisest vabastatud, ei pea tegema riskihindamist ja -juhtimist ka oma suuremale veevärgile. 7. Veeseaduse § 854 lg 2 „Tarbimiskoha veevärgi riskihindamine ei hõlma kodumajapidamisi.“ Tuleks täpsustada, kas siin on mõeldud kõiki elamumaa funktsiooniga pindasid (nt eramud ja kortermajad) või oma puurkaevuga majapidamisi. Kaaluda siia prioriteetse tarbimiskoha mõiste lisamist. 8. Veeseaduse § 92 lg 1 p 5 „nõustab tarbijaid, vara omanikke ja käitlejaid ning annab soovitusi parandusmeetmete rakendamiseks ja terviseohtude kõrvaldamiseks;“ Sättest võib jääda mulje, et Terviseamet peab hakkama andma nõu, missugust konkreetset filtrit mingisugusesse kohta paigaldada. Siiani on amet andnud üksnes üldisi soovitusi ning detailseid asukohast olenevaid lahendusi pakuvad vastavad eraettevõtted. Direktiivi artikkel 6.3.a kohaselt on tegemist näitlikustava võimalusega: „võetakse nõuetekohased meetmed parameetrite väärtustele mittevastavuse ohu vähendamiseks, näiteks vara omanike nõustamine võimalike parandusmeetmete alal, mida nad võivad võtta ...“ 9. Veeseaduse § 195 lg 4 osas teeme ettepaneku lisada täpsustus „kasutab selle konkreetse süsteemi veelekete“. Muidu võib tekkida segadus, et joogivee käitleja peab rakendama veelekete hindamist ka oma teistele veevärkidele, mitte vaid sellele, millega varustatakse vähemalt 10 000 m3öp või teenindatakse 50 000 inimest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Agne Ojassaar õigusnõunik 2 (2)
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →