Kooskõlastuskiri

-864235 -144145 Sotsiaalministeerium Teie: 3.06.2022 nr 1.2-2/77-1 Meie : [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Heaolu arengukava 2023-2030 eelnõu kooskõlastamine Täname H eaolu arengukava 2023-2030 eelnõu Haridus- ja Teadusministeeriumile kooskõlastamiseks esitamise eest ja a nname teada, et kooskõlastame dokumendi all järgnevate märkustega : Palume täiendada arengukava valdkondliku teadus- ja arendustegevuse temaatikaga. Hetkel on väga kergelt puudutatud vaid andmete kasutamist teadus- ja arendustööks , kuid arengukava lugedes ei selgu, mis on peamised valdkonna teadus- ja arendustegevuse vajadused ning suunad tulevikuks. Kuivõrd haridussüsteemis ei kasutata terminit „ baasharidus “, palume see lk 14 asendada terminiga „ tasemeharidus “. Palume täpsustada, millel põhineb lk 27 väide, et noored ei asu õpitud (sotsiaalvaldkonna) erialal tööle? OSKA sotsiaaltöö uuringuaruanne aastast 2021 lk 78 ütleb, et probleemiks pole mitte erialane rakendumine , vaid töötajate suur voolavus . Samuti näitavad detailsemad sotsiaalteenuste õppekavagrupi lõpetanute andmed, et a asta peale lõpetamist (nt 2019.a lõpetanud 2020.a) oli 72% lõpetanute põhitöö avaliku halduse, riigikaitse ja riikliku sotsiaalkindlustuse (23%), hariduse (30%) või tervishoiu ja sotsiaalhoolekande (19%) valdkonnas. Kõikidest perioodil 2005.-2019.a lõpetanutest töötas nimetatud kolmes valdkonnas 67%. Sh 2019. a lõpetajatest ligi veerand on otseselt seotud sotsiaalhoolekande ja tervishoiuga (nt vanurite ja puuetega inimeste hooldus, haiglaraviteenus, sotsiaalkindlustus jms) ning kolmandik koolidega. Palume korrigeerida lk 26 kehtivate õppekavade lõigus toodud sõnastust : „ Kehtivad õppekavad ja õppevormid ning väljaõpe ei vasta tööturu uuenenud vajadustele.“ . Hetkel jääb lõigust ekslik mulje, nagu ei vastaks sotsiaalvaldkonna õppekavad ja õppevormid üldse tööturu vajadustele, kuid nii see siiski ei ole. Näiteks suur osa hooldussektori töötajaid, kes osalevad kutseõppes, teevad seda läbi töökohapõhise õppevormi. Samuti on õppekavade uuendamisel lähtutud OSKA soovitustest ning kutsestandarditest. OSKA sotsiaaltöö 2021.a. uuringuaruandes on nii kutse- kui ka kõrghariduse õppekavade puhul tugevustena välja toodud, et õppekavade arvestavad tööturu vajadustega. Õppekavade jätkuva arendusvajadusega nõustume, kuid antud sõnastuses on arengukava eelnõus väidetav väär. Samuti ei ma me nõustuda väitega, et „ k ehtivad …õppevormid ei vasta tööturu uuenenud vajadustele “. Õppevormidena on ülikoolides kasutusel päevaõpe ja sessioonõpe. OSKA sotsiaaltöö 2021.a. uuringuaruandes on lk 70 välja toodud: „ Täiskasvanud õppijate rohkuse üheks põhjuseks võib olla see, et ülikoolide õppekorraldus on küllaltki paindlik, mis võimaldab tööd ja õpinguid ühitada… “. Võimalik, et arengukavas on õppevormi all mõeldud midagi muud, kuid ülikoolide vahel on õppevormi mõiste kokku lepitud ning kõrghariduse puhul peaks lähtuma sellest. L k 3 3 on välja toodud: „ 2021/2022. õppeaastal oli hariduse erialadel õppijatest mehi kõigest 10%, tervise ja heaolu erialadel 16% ning humanitaaria ja kunsti erialadel 31%. Samal ajal on kõige kiirema kasvupotentsiaali ja suurima tööjõuvajadusega IKT-valdkonnas meeste osakaal õppurite seas üle 70%.“ Viidete puudumise tõttu ei selgu, kas räägitakse kutse- või kõrgharidusest või mõlemast korraga. Edastame eraldi e-kirjaga korrektsed statistilised andmed ja palume lõiku täpsustada. Samuti soovime tähelepanu juhtida asjaolule, et lisaks erialade valik ule on erisused ka õpiteede valik us. Näiteks H aridusvaldkonna arengukavas oleme toonud kitsaskohana välja ka järgmist „ Erinevad õpiteed keskhariduses ei ole võrdselt väärtustatud. Õpiteede valikut mõjutavad õppijate elukoht, sugu, päritolu, keeleoskus, soolised stereotüübid, erivajadused jms tegurid, mis takistavad sotsiaalset mobiilsust, suurendavad hariduslikku ja sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust ning segregatsiooni nii tööturul kui ka ühiskonnas laiemalt .“ Palume täpsustada lk 37 tegevust tasemehariduse mõistega - „ Toetada soolise võrdõiguslikkuse põhimõtete lõimimist tasemehariduse õppekavadesse ja -materjalidesse “ , kuna vastasel korral kuuluks selle alla ka täiendkoolitus. Juhime tähelepanu, et sõnastus lk 39 – „ tagada kõigis valdkondades regulaarne soopõhise ja intersektsionaalse statistika kogumine, temaatiliste analüüside ja regulaarsete uuringute tegemine “ , ei toeta andmete kogumise ja kasutamise mõistlikkuse ja asjakohasuse printsiipi. Juba hetkel analüüsib HTM kõikide indikaatorite puhul, kus vähegi võimalik ja asjakohane, andmeid vanuse, soo, haridustaseme, piirkonna, emakeel jne lõikes ning leiame, et see peaks jäämagi nii. Palume täiendada sõnastust lisamisega, ’ …kus asjakohane’ . Lisaks palume üle vaadata ka järgmised märkused: Lk 5 soovitame ü mber sõnastada lause „ Hea sotsiaalkaitse tähendab probleemide ennetamist – ennetus on tõhusaim lapseeas, ent võimaldab tagada pikemaaegse iseseisva toimetuleku igas eluetapis “. Hetkel jääb ebaselgeks, mis võimaldab pikemaaegse iseseisva toimetuleku, kas sotsiaalprobleemide ennetamine või lapseeas ennetamine. Lk 5 palume üle vaadata sõnastus lauses „ Inimese vajadusi hinnatakse ja abi pakutakse terviklikult, vältides asjatuid dubleerimisi ning inimese, spetsialistide ja raharessurssi raiskamist “. Hetkel jääb sõnastuses arusaamatuks seos inimese ja raiskamise vahel. L k 7 on välja toodud töövõtu- ja käsunduslepingute osakaal u suurenemine. Palun täiendage seda võimalusel asjakohase statistikaga. Teeme ettepaneku täiendada lk 7 lauset „ Kuigi elukestvas õppes osalemise määr on oluliselt kasvanud… “ infoga, et õppes osalevad vähem ka mehed ning lisaks on erisused piirkonniti. Kui teil on infot erinevuse põhjuste kohta, palume v õimaluse l täiendada selle infoga lk 9 välja toodud puudega laste soolis e erinevus e näitajaid - 67% poisse ja 33% tüdrukuid . Lk 14 lauses „ luua laste heaolu valdkonnas terviklik kvaliteedisüsteem …“ palume täpsustada, kas mõeldakse teenuste või koostöömudeli kvaliteedisüsteemi, et paremini aru saada, mida välja töötatakse. L k 16 olukorra kirjelduse s on riigile olulise valdkonna näitena, kus tuntakse teravat puudust spetsialistidest, toodud vaid IT sektor. Soovitame lähtuvalt OSKA raportist ära markeerida ka teised olulisel määral kasvavad valdkonnad. Palun vaadake üle alaviide nr 20. Lk 22 on vanemaealiste heaolu tegevussuuna all välja toodud vajadus luua vanemaealistele võimalused aktiveerivateks tegevusteks ja vabatahtlikuks tööks, keskendudes äsja tööhõivest lahkunud inimestele. Soovitame kaaluda ka võimalust alustada kaasamist nt vabatahtlikusse tegevusse juba varem, enne pensioniiga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Vinter-Nemvalts kantsler Anu Lihtmaa 7354006 [email protected] Saatja: SM Info <[email protected]> Saadetud: 26.07.2022 09:44 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: FW: Heaolu arengukava kooskõlastus From: Anu Lihtmaa &lt;&gt; Sent: Monday, July 25, 2022 6:11 PMTo: Maris Mälzer &lt;&gt;; Kristiina Hunt &lt;&gt;Cc: Britt Järvet &lt;&gt;; Merike Reiljan &lt;&gt;Subject: Heaolu arengukava kooskõlastus Tere! Vabandust, et oleme Heaolu arengukava kooskõlastuse vastusega hilinenud. Saadan infoks meie vastuskirja, mis on hetkel menetlusel ja lisan juurde ka kirjas viidatud andmefaili. Tervitades, Anu PS! Kuna ma hetkel suundun puhkama ja Merike ka puhkab, siis jääb meie kontaktiks selles teemas Britt. Kõrgharidus Valdkond mees naine Kokku meeste osakaal 01 Haridus 375 3157 3532 11% 02 Humanitaaria ja kunstid 1953 4118 6071 32% 03 Sotsiaalteadused, ajakirjandus ja teave 995 1854 2849 35% 04 Ärindus, haldus ja õigus 3246 5452 8698 37% 05 Loodusteadused, matemaatika ja statistika 1131 1681 2812 40% 06 Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad 3311 1469 4780 69% 07 Tehnika, tootmine ja ehitus 4401 1864 6265 70% 08 Põllumajandus, metsandus, kalandus ja veterinaaria 407 658 1065 38% 09 Tervis ja heaolu 983 5101 6084 16% 10 Teenindus 1400 1055 2455 57% Kokku 18202 26409 44611 41% Kutseharidus Valdkond mees naine Üldkokkuvõte meeste osakaal 00 Üldõppekavad 71 73 144 49% 02 Humanitaaria ja kunstid 536 1192 1728 31% 04 Ärindus, haldus ja õigus 437 2459 2896 15% 05 Loodusteadused, matemaatika ja statistika 27 87 114 24% 06 Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad 2040 484 2524 81% 07 Tehnika, tootmine ja ehitus 7248 2551 9799 74% 08 Põllumajandus, metsandus, kalandus ja veterinaaria 905 1204 2109 43% 09 Tervis ja heaolu 158 1183 1341 12% 10 Teenindus 2019 3188 5207 39% Kokku 13441 12421 25862 52% K utse + kõrgharidus 00 Üldõppekavad 71 73 144 49% 01 Haridus 1953 4118 6071 32% 02 Humanitaaria ja kunstid 911 4349 5260 17% 03 Sotsiaalteadused, ajakirjandus ja teave 995 1854 2849 35% 04 Ärindus, haldus ja õigus 3683 7911 11594 32% 05 Loodusteadused, matemaatika ja statistika 1158 1768 2926 40% 06 Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad 5351 1953 7304 73% 07 Tehnika, tootmine ja ehitus 11649 4415 16064 73% 08 Põllumajandus, metsandus, kalandus ja veterinaaria 1312 1862 3174 41% 09 Tervis ja heaolu 1141 6284 7425 15% 10 Teenindus 3419 4243 7662 45% Kokku 31643 38830 70473 45%