Arvamuse edstamine

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 24.07.2022 22:34 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: Re: Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Tähtsus: Tavaline tere,saadan arvamused.lugupidamisegaMaire KoppelESJN -------- Original Message --------From: &quot;[email protected]&quot; &lt;[email protected]&gt;To: &quot;Eesti Puuetega Inimeste Koda&quot; &lt;[email protected]&gt;, &quot;Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon&quot; &lt;[email protected]&gt;, &quot;Eesti Töötukassa&quot; &lt;[email protected]&gt;, &quot;Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit&quot; &lt;[email protected]&gt;, &quot;Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda&quot; &lt;[email protected]&gt;Date: 2022-06- 27 11:42:20Subject: Re: Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Tere!Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu eelnõu arvamuse avaldamiseks. Ootame teie tagasisidet hiljemalt 22. juuliks 2022. a. e-posti aadressile [email protected] või DVK kaudu.Pealkiri: Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamiseks esitamineRegistreerimise kuupäev: 22.06.2022Registreerimise number: 1.2- 1/2235-1LugupidamisegaSotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 TallinnTel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209e- post: [email protected] Sotsiaalministeerium Arvamuste ja ettepanekute esitamine SHS muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusele. 22,07,2022 Eesti Sotsiaalasutuse Juhtide Nõukoda tänab võimaluse eest avaldada arvamust SHS muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsusse. Tunnustame Sotsiaalministeeriumi koostööpartnerite kaasamisel. ESJN toetab SHS muutmis kavatsust ehk kehtiva seaduse kaasajas tamist. ESJN arvamused ja ettepanekud esitame tabeli vormis, mis peaks hõlbustama ettepanekute lugemist . Tekst SHS muutmise seaduse väljatöötamise kavatsusest (erihoolekandeteenuste korralduse ja rahastuse ajakohastamine) ESJN poolsed arvamused, ettepanekud I probl e em, sihtrühm ja eesmärk; Peatükk 2. Sihtrühm ja teenuse saajad. Leiame, et sihtrühma kasv on suurem kui rahavstiku vähenemise protsent. Seega peaks SHS muutmise kavatsuses arvestama diagnoositud F00-F98 isikute arvu kasvuga, mida kinnitab kavatsuses väljatoodud võrdlus lk.7 Table 2. inimesed, kellel on sõltuvus psühhoaktiivsetest ainetest ja kes saavad EHT-d. Kõige suurem % EHT-l on TET-l. lk.8. Sõltuvusega, psüühiliste häiretega inimeste arv kasvab ettearvamatult. Täna puudub psüühilise häirega sõltlastele suunatud teenus. Sihtgrupi TET-e suur osakaal viitab eluasemeprobleemidele. Esmalt on kiiremas korras vaja luua võimalus teenuse osutajal taotleda lisakomponente koos rahastusega sõltalste juhendamiseks. Näiteks; TET viibivat inimest juhendab TO 5 päeva nädalas (kuigi teenuse maht ei nõua seda) , kuid L ja P on sõltlasel vaba voli elukohas korraldada joominguid, kogunemisi. Puudub järelevalve, puudub süsteem püühilise erivajadusega sõltlast juhendada. Tulemuseks on isiku elukoha kaotamine , negatiivne kogemus isikule, kogukonnale ja süsteemile. Samuti vajab ÖET kõnealuse sihtgrupi juhendamiseks ja arendamiseks lisakomponente koos rahastusega. § 89. Igapäevaelu toetamise teenuse osutamise ruumide kulude katmine Kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud tagama teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmise kohaliku om avalitsuse kehtestatud ulatuses; T äpsustamine - variante 2 Juba praegu kohu s tab seadus inimese elukohajärgse l KOV-I hoolitsema ja tagama piisavad hoolekandeteenused olenemata isiku viibiskohast. Mõlemad pakutud variandid jäävad ikka kaheti mõistetavaks. Pakume välja, et isiku elukohajärgne KOV on kohustatud tasuma IET ruumide olemasolu ja heakorra eest n.t. 85% IET teenuse hinnast. Kindel % välistab poliitilised tõmbetuuled KOV juhtimises ja lubab TO koostada eelarve, millega võib arvestada, mitte loota. Ühtlasi tagab kindel % hinnatõusudega kaasnevad kulud. Tab e l 3. EHT järjekorras olevate inimeste arv teenuste järgi, 01.03.2022 Teenuse osutajatelt saadud info põh jal saab väita, et järjekord on täna paljuski SKA suutamtu sel täita TO -te po o lt pakutavaid teenuse kohti . Ei peaks ootama SHS muutmist, vaid peaks vaatama SKA töökorraldust nüüd ja praegu. Tabel 4. Erihoolekande tegevusjuhendajate keskmine brutopalk. Lk.12 Tegevusjuhendajate madal palk on suureks takistuseks ameti väärtustamisel ja populariseerimisel. ISTE mudelile üleminekul peaks tegevusjuhendaja palk tulema KOV-i eelarvest. Selle eelduseks on, et riik suudab tegevusjuhendaja brutopalga tõsta hiljemalt 2024-ks aastaks 95% tervishoiu õendustöötaja keskmisest brutopalgast. (kava oli tõsta 2022-ks aastaks). Vastasel juhul pole KOV-l raha ega tahet nii suurt palgalõhet likvideerida , sest ISTE mudeli käivitamine koormab niigi KOV-de suutlikust. Heaolu arengukava 2023-2030 Inimesele võimalikult paindlik teenuse osutamine vastavalt inimese vajadusele ja sellest tulenev info liikumine erinevate valdkondade vahel. Vaimse tervise roheline raamat toob välja puuduse tervikliku ja ühtse lähenemise psüühilise erivajadusega inimese vaimse ja füüsilise tervise hoolitsemisel …. Koostöö meditsiini- ja sotsiaalvaldkonnas (info) ESJN toetab ideed, teenuse saaja peaks saama temale vajalikku teenust ühest kohast ja võimalikult lühikese ooteajaga. Täna näeme takistust Isikuandmete kaitse seaduses, mis keelab näiteks haiglal anda infot KOV-le. See on lahendatav vastavate regulatsioonide loomisega. Abi vajav inimene ei tohiks jääda abita, kuna n.t. Haigla ei või anda infot teenuse osutajale või KOV-le. Koos ISTE mudeli käivitumisega peab rakenduma ka inimese heaolu tagava info liikumise regulatsioon. IV. peatükk Regulatiivsete võimaluste kirjeldus Probleemina pole kirjeldatud KOV-de võimekust korraldada psüühilise erivajadusega inimetele vajalike teenuste hanke korraldamist. Tänane kogemus on, et KOV-l on võimekus hankida hinda, kuid erihooleknades ainult madalamat hinda soovides on tulemuseks (väga) madal teenuse sisu ja kvaliteet. Ettepanek on jätkata raamlepingute põhimõttel, et vältida KOV-des ettetulevaid poliitilis i otsusi teenuseid vähendada, kulukomponente vähendda, odavaimat hinda hankida jne jne. ISTE mudelile üle minnes peab vaatama laiemat pilti. Lihtsalt KOV-le raha andes ISTE mudeli käivitamiseks ilma kindlate kriteeriumite või mõõdikuteta on tulemus olenevalt KOV-i tahtest ja võimekusest 0-st 100-ni. EHT kättesaadavus Enne ISTE mudeli täielikku KOV-le üle andmist peab olema tehtud teenuse osutajate kaardistus. Tänases suurtes ja ülisuurtes valdades võib olla mitmeid teenuse pakkujaid, kuid kõik on koondunud ühte või kahte suuremasse keskusesse ja keskusest kaugel elava erivajadusega inimeseni ükski teenus ei ulatu. Keskusest kaugel elava inimeseni jõudmine on kulukas ja aeganõudev, mis sunnib teenuse osutajat või KOV sotsiaaltöötajat tegema “liigseid” kulutusi. Samas soovitavad kõik uuringud osutada teenuseid võimalikult inimese kodus või kodu lähedal, et vältida institutsionaliseerimist. Baastoetuse teenuskomponendid . Elukoht. Elukoht. Välja on toodud ainult elukoha vahetamise toetamine. Tegelikult peab rõhk olema olemasoleva elukoha säilitamisel (tasutud arved, kodurahu, eluruumi heakord, hea läbisaamine naabritega jne). Elukoha säilitamine on üli oluline, sest korduvalt elukoha kaotanud erivajadusega inimesele korterit enam ei rendita, “kuulsus käib inimesest ees” Kaitstud töö keskused Töö päästab inimese ! Kaitstud töö on psüühilise erivajadusega inimesele teraapia, mis annab inimesele julgust, võimekust, staatust , oskusi ja struktureeritud päeva. Kõike seda, mis loob inimeseks olemise tunde. Väga vajalik teenus. Oluline suurendada kaitstud töö algatusi ja levimust. Ebaselgeks jääb kaitstud töö keskuse ruumide- ja vahendite rahastamine. Psüühilise erivajadusega inimesed ei teeni tasa tootmiskulusid nagu tavalises ettevõttes. Seega on oluline ruumide-ja vahendite rahastus selgelt välja kirjutada. Kaitstud töö juhendaja haridusnõuded. Kaitstud töö keskendub töö tegemisele, mitte kodukülastusele või vabaja tegevustele. Seega vajab kaitstud töö keskuse juhendaja tööga seotud erialast haridust (nt. Köögis peab töötama koka haridusega juhendaja, mitte lihtsalt tegevusjuhednaja, kes on läbinud töötamise toetamise täiendkoolituse). SHS muutmisel peab arvestama, mis on soovitud tulemus. Kaitstud töö keskuse eesmärk on toota/valmistada realiseeritavat toodet/kaupa – seega peab toote valmimist juhendama erialase haridusega (puit/tisler, toit/kokk jne) meister/juhendaja, kelle erialasele haridusnõudele lisandub töötamise toetamise täiendkoolitus (mitte tegevusjuhendaja koolitus - nagu täna). TTT ülesehitus TTT teenus sobib psüühilise erivajadusega inimesele, kes on äsja tööturult lahkunud, kellel on olemas tööharjumus, oskus suhelda tööandja- ja kolleegidega, on säilinud töödistsipliin. Erivajadusega inimesed, kes on kaua tööturult eemal olnud või pole kunagi töötanud – vajavad pikka ettevalmistusaega. Ilmselgelt n.t. intellektihäirega inimene aastaga ei omanda avatud tööturu nõudeid. Seega tänane nõue, aastaga lepingulisele tööle on ebarealistlik nõue. Ö ET tegevusjuhendajate suhtarvu suurendamine . Väga vajlik samm. Eraldi seisvate majade osas kindlasti, kuid ka komorbiidselt esinevate häiretega inimeste toetamisel, juhendamisel. Psüühiline erivajadus koos sõltuvshäirega vajab eriala teadmisi ja piisavat inimressurssi. Vastasel juhul ei toimu erivajadusega inimeses positiivseid muutusi ega tahet oma elujärge parandada. Suurendada tegevusjuhendaja suhtarvu ja lubada öövahetustesse hooldaja haridusega töötajad. Leevendab personali kriisi. Rahastus Täna on erihoolekandeteenused alarahastatud. EHT osutajad/tegevusjuhendajad on madalapalgalised, nõuded on kõrged. Töö on vaimselt kurnav, füüsilist ohtu sisaldav. Kvalifitseeritud töötajate leidmine madala palga tõttu keeruline. On hea kui lisandub füüsilise keskkonna säilimise ja parendamise kulukomponent. Vajab kriteeriumite lahti kirjutamist. Küsimus jääb, kas SHS muutmise kavatsusega kaasneb riiklik e erihoolekandeteenuste kulupõhine rahastus? Või? Jääb õiglane erihoolekndeteenuse rahastamine KOV- kanda. Teenuse osutajad vajavad turvalist ja jätkusuutlikku tööõhkkonda, et toetada tegevusjuhendajaid ja teenuse saajaid koos lähedastega. Tervishoiutöötaja hoolekandes Täna rahastab EHT meditsiiniõe tööjõukulu SKA. Ettepanek; seaduse muudatusega läheb tervishoiutöötaja rahastamine üle Eesti Haigekassale, mis tagab Õdede Liidu ja Ametühingu vahel sõlmitud kokkuleppelise brutopalga. Vajalik algatus. Erihoolekandeteenused on ühiskonna arengust maha jäänud ja vajavad kaasajastamist. ESJN toetab SHS muutmise seaduse väljatöötamise kavatsust ja soovib koostööpartnerina osaleda kavatsuse elluviimisel. Lugupidamisega digiallkiri Maire Koppel Juhatuse esimees ESJN