Töövõimetuslehe vormistamine ja edastamine Eesti Haigekassale

MINISTRI MÄÄRUS 22.07.2022 nr 62 Töövõimetuslehe vormistamine ja edastamine Eesti Haigekassale Määrus kehtestatakse ravikindlustuse seaduse § 52 lõike 4 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse töövõimetuslehe andmekoosseis ning töövõimetuslehe registreerimise, avamise, lõpetamise, kehtetuks tunnistamise ja Eesti Haigekassale (edaspidi haigekassa) edastamise tingimused ning kord. § 2. Töövõimetuslehe andmekoosseis (1) Töövõimetuslehe andmekoosseis on: 1) dokumendi number (omistab haigekassa); 2) liik (haigusleht või hooldusleht); 3) järgneva töövõimetuslehe korral esmase töövõimetuslehe number (esmasel töövõimetuslehel jääb nimetatud andmeväli tühjaks); 4) kindlustatud isiku isikukood, eesnimi ja perekonnanimi; 5) hooldatava isikukood, eesnimi ja perekonnanimi (hoolduslehe korral); välismaalasest hooldatava korral, kui hooldataval puudub Eesti isikukood, sisestada isikukoodi kohale hooldatava sünniaeg kujul aaaa-kk-pp; 6) diagnoosikood rahvusvahelise haiguste ja tervisega seotud probleemide statistilise klassifikatsiooni järgi; 7) tööst vabastamise põhjus numbri ja sõnadega (1. haigestumine ja olmevigastus; 2. kutsehaigus; 4. liiklusvigastus; 5. tööõnnetus; 6. tööõnnetus liikluses; 7. tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine; 8. vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel; 10. karantiin; 12. haige perekonnaliikme põetamine kodus; 13. alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamine, kui last hooldav isik on haige või talle osutatakse sünnitusabi; 14. alla 12-aastase haige lapse või alla 19-aastase puudega isiku põetamine; 17. terviseseisundile vastava töö andmine või üleviimine kergemale ametikohale; 18. liiklusvigastuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine; 19. haigestumine või vigastus raseduse ajal; 20. elundi või vereloome tüvirakkude annetus); 8) töövabastuse alguse ja lõpu kuupäev (pp.kk.aaaa); 9) hüvitamise piirangud (joove; ravi eiramine, hüvitamise piirangu kuupäev (pp.kk.aaaa); 10) töövõimetuslehe lõpetamise kuupäev; 11) töövõimetuslehe avanud või lõpetanud tervishoiutöötaja eriala kood, registreerimiskood, ees- ja perekonnanimi; 12) tervishoiuteenuse osutaja nimi ja äriregistri kood.  2 (2) Töövõimetuslehe võib väljastada paberil ravikindlustuse seaduse § 52 lõikes 11 sätestatud juhul. Paberil väljastatud töövõimetuslehel peab kajastuma lõike 1 andmekoosseis. § 3. Töövõimetuslehe liigid Töövõimetuslehe liigid on haigusleht ja hooldusleht. § 4. Töövõimetuslehe väljastamise õigus (1) Töövõimetuslehe väljastamise õigus on ravikindlustuse seaduse § 52 lõikes 2 nimetatud tervishoiutöötajal (edaspidi tervishoiutöötaja), kes teeb kindlaks kindlustatud isiku ajutise töövõimetuse ja osutab talle tervishoiuteenust. (2) Õel on haiguse või vigastuse, karantiini või kindlustatud isiku hooldamise korral töövõimetuslehe avamise ja lõpetamise õigus. § 5. Töövõimetuslehe avamine (1) Töövõimetusleht avatakse ravikindlustuse seaduse § 51 lõike 1 punktides 1–3 ja 5 ning § 51 lõikes 4 nimetatud kindlustusjuhtumi korral peale kindlustatu, hooldatava või põetatava läbivaatust või neile teenuse osutamist sidevahendi teel. (2) Töövõimetuslehe avamisel peab tervishoiutöötaja tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerima vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 lõike 3 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korrale. (3) Avamisel märgitakse töövõimetuslehele töövabastuse prognoositav lõppemise kuupäev või tulevase vastuvõtu kuupäev. (4) Tervishoiutöötaja avab ja lõpetab töövõimetuslehe kindlustatud isikule tervishoiuteenuse osutamise päeval ning edastab andmed samal päeval elektroonselt haigekassa andmekogusse. (5) Tagasiulatuvalt võib töövõimetuslehe avada, kui kindlustatud isik haigestub või hoolduse või põetuse vajadus tekib nädalavahetusel, rahvuspühal või riigipühal ja isik teavitab sellest tervishoiutöötajat sidevahendite teel või vastuvõtule tulles vahetult järgneval tööpäeval ja kui kindlustatud isiku haigestumise kohta on tehtud kanne tervise infosüsteemi. § 6. Järgneva töövõimetuslehe väljastamine (1) Töövõimetusleht väljastatakse eelmisele töövõimetuslehele järgnevana vähemalt iga 30 kalendripäeva järel. (2) Töövõimetusleht avatakse järgnevana, kui ravikindlustuse seaduse § 51 lõike 1 punktis 1 nimetatud kindlustusjuhtum leiab aset välisriigis viibimise ajal ja isik pöördub Eestis tervishoiutöötaja poole hiljemalt viie kalendripäeva jooksul välisriigi arsti tõendil märgitud viimast tervishoiuteenuse osutamise kuupäeva või ravi lõppemise eeldatavat kuupäeva. Järgnev haigusleht avatakse välisriigi arsti tõendil märgitud viimasele tervishoiuteenuse osutamise kuupäevale või ravi lõppemise eeldatavale kuupäevale järgnevast kuupäevast. § 7. Töövõimetuslehe avamise erijuhud (1) Raseduse tõttu terviseseisundile vastava töö andmisel või teenistuja ajutiselt teisele ametikohale viimisel või teenistustingimuste ajutisel kergendamisel väljastatakse haigusleht 30 päeva kaupa paranemiseni või emapuhkuse või vanemapuhkuse määramiseni.  3 (2) Raseduse katkestamisel meditsiinilistel näidustustel või raseduse iseeneslikul katkemisel enne raseduse 22. nädalat kirjutatakse töövõimetuse ajaks välja haigusleht. Enne raseduse 22. nädalat toimunud sünnituse korral kirjutatakse elusalt sündinud lapse korral välja haigusleht, mis lõpetatakse 22. nädalal sünnituslehe väljakirjutamise päevale eelneval päeval. (3) Mitme isiku samaaegseks hooldamiseks või põetamiseks avatakse üks hooldusleht. Samas hooldusjuhtumis põetajate vahetumisel avatakse uus hooldusleht eelmisele järgnevana. (4) Mitme isiku järjestikuseks hooldamiseks või põetamiseks avatakse uus esmane hooldusleht vastavalt haigestumise järjekorrale. § 8. Töövõimetuslehe lõpetamine (1) Töövõimetusleht lõpetatakse pärast tervishoiutöötajaga konsulteerimist töövõime taastumise päeval või hooldus- või põetusvajaduse lõppemise päeval (kaasa arvatud) või kui isik sureb, välja arvatud lõikes 4 sätestatud juhul. (2) Kui kindlustatud isik ei ilmu kokku lepitud ajal vastuvõtule või ei kontakteeru tervishoiutöötajaga kokku lepitud ajal ilma mõjuva põhjuseta, lõpetab tervishoiutöötaja töövõimetuslehe kolme tööpäeva jooksul kokkuleppe rikkumise kuupäevaga. (3) Tervishoiutöötajal on õigus lõpetada teise tervishoiutöötaja poolt välja kirjutatud töövõimetusleht. Toimingu õigsuse eest vastutab töövõimetuslehe lõpetaja. (4) Tervishoiutöötaja võib töövõimetuslehe lõpetada etteulatuvalt kuni kaheksa kalendripäeva kindlustatut, hooldatavat või põetatavat korduvalt läbi vaatamata. § 9. Ajutise töövõimetuse hüvitise saamise piirangu kanne töövõimetuslehel (1) Kui kindlustatud isik põhjustas liiklusõnnetuse ja joove on tuvastatud liiklusseaduse alusel kehtestatud korras ekspertiisiga, teeb arst töövõimetuslehele sellekohase kande. (2) Kui kindlustatud isik või põetatav isik eirab tervishoiutöötaja määratud meditsiiniliselt põhjendatud ravi, mille tõttu on tervenemine takistatud, teeb töövõimetuslehe lõpetaja töövõimetuslehele sellekohase kande. § 10. Tööandja poolt töövõimetuslehe kinnitamine Tööandja edastab haigekassale elektroonselt järgmised andmed: 1) äriregistri kood või füüsilisest isikust tööandja isikukood; 2) kalendrikuu kokkulepitud töötasu suurus eurodes esmasele töövõimetuslehele märgitud töövabastuse alguspäevale eelnenud päeval; 3) tervishoiutöötaja otsuse alusel terviseseisundile vastava töö või kergemale ametikohale üleviimise perioodi alguse ja lõpu kuupäev (pp.kk.aaaa); 4) tervishoiutöötaja otsuse alusel terviseseisundile vastava töö või kergemale ametikohale üleviimise perioodil tööandja poolt makstav töötasu eurodes; 5) periood, millal kindlustatud isikul puudub õigus saada hüvitist ravikindlustuse seaduse § 60 lõigetest 2 või 4 või § 61 lõikest 2 tulenevalt, alguse ja lõpu kuupäevad (pp.kk.aaaa); 6) põhjus, miks kindlustatud isikul puudub õigus saada hüvitist tulenevalt ravikindlustuse seaduse § 60 lõigetest 2 või 4 või § 61 lõikest 2. § 11. Tööinspektsiooni poolt edastatavad andmed (1) Kui töövabastuse põhjusteks on 2. kutsehaigus, 5. tööõnnetus, 6. tööõnnetus liikluses, 7. tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine, siis kontrollib haigekassa enne  4 ajutise töövõimetuse hüvitise väljamaksmist töökeskkonna andmekogust X-tee kaudu tööõnnetuse või kutsehaigestumise raporti olemasolu. (2) Tööinspektsioon edastab tööõnnetuse toimumise või kutsehaigestumise kuupäeva ja raporti numbri. § 12. Töövõimetuslehe andmete muutmine (1) Töövõimetuslehe andmete muutmise taotlused esitatakse haigekassale elektrooniliselt. (2) Haigekassa teavitab tööandjat parandustest, mis mõjutavad tööandja poolset hüvitise maksmist. (3) Kui kindlustatud isik loobub tervishoiutöötaja lõpetatud töövõimetuslehest, võib tervishoiutöötaja töövõimetuslehe kehtetuks tunnistada. Kui avatud staatuses töövõimetusleht on jõudnud tööandjani, siis märgib tööandja töövõimetuslehele andmed kindlustatud isiku töötamise kohta töövõimetuslehe perioodil. (4) Pärast töövõimetuslehe lõpetamise andmete edastamist haigekassale saab tervishoiutöötaja taotleda töövõimetuslehe kehtetuks tunnistamist õiendi alusel. § 13. Määruse kehtetuks tunnistamine Sotsiaalministri 26. septembri 2002. aasta määrus nr 114 „Töövõimetuslehe andmekoosseis ja pabervorm ning töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise ja haigekassale edastamise tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks. § 14. Määruse rakendamine Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 30. juunist 2022. a. (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Tervise- ja tööministri määruse „Töövõimetuslehe vormistamine ja edastamine haigekassale“ seletuskiri 1. SISSEJUHATUS 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõus kehtestatud töövõimetuslehtede väljastamise korralduse muudatused on tingitud vajadusest muuta töövõimetushüvitiste välja kirjutamise süsteem läbipaistvamaks ja täpsustada töövõimetuslehtede väljakirjutamise korda. Töövõimetuslehed väljastatakse juba praegu enamjaolt elektrooniliselt ja eelnõu vastuvõtmise järgselt võib töövõimetuslehe väljastada ka sidevahendite kaudu tervishoiuteenuse osutamise järgselt. Eraldi paberkandjal töövõimetuslehe vormi määrusega ei kehtestata. Paberkandjal töövõimetuslehte võib vajaduse korral endiselt välja kirjutada, oluline on, et paberkandjal töövõimetuslehele oleks kantud määruses sätestatud andmekoosseis. Määruse kehtestamise vajadus tuleneb tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest (eelnõu SE 533), millega muudeti mh ravikindlustuse seadust. Volitusnormi muutmise tõttu tunnistatakse kehtetuks sotsiaalministri 26. septembri 2002. aasta määrus nr 114 „Töövõimetuslehe andmekoosseis ja pabervorm ning töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise ja haigekassale edastamise tingimused ja kord“ (kehtiv määrus). Uue määruse sisu on suures osas kehtivast määrusest üle võetud, struktuuri on muudetud õigusselguse huvides. Samuti on määruse muutmine vajalik, et viia sätted kooskõlla eelnõuga SE 533 tehtud ravikindlustuse seaduse (RaKS) muudatustega. Määrus kehtestatakse ravikindlustuse seaduse § 52 lõike 4 alusel. 1.2. Määruse ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialistid Helen Trelin ([email protected], 6269 252) ja Kaily Susi ([email protected], 6269 171). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Susanna Jurs ([email protected], 6260 731). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Eelnõu kehtestatakse ravikindlustuse seaduse § 52 lõike 4 alusel. Eelnõu koosneb neljateistkümnest paragrahvist. Eelnõu §-s 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala vastavalt ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS) § 52 lg 4 volitusnormile. Eelnõu reguleerib töövõimetuslehe andmekoosseisu ja vormistamist ning töövõimetuslehe registreerimise, avamise, lõpetamise, kehtetuks tunnistamist ja haigekassale edastamise tingimusi ning korda. Eelnõu §-s 2 kehtestatakse töövõimetuslehe andmekoosseis. Andmekoosseis on üle võetud kehtivast määrusest ja sõnastust on kaasajastatud arvestades riiklike andmekogude ja registrite vahelist elektroonilist andmevahetust.  2 Lõikega 1 sätestatakse töövõimetuslehe andmeväljade loetelu, mida on täiendatud vastavalt eelnõus tehtavatele sisulistele muudatustele. Andmekoosseisu numeratsioon on jäetud samaks võrreldes seni kehtiva määrusega. Loendi punkti 1 haigestumise nimetuse alla on liidetud ka seni kehtiva regulatsiooni punkt 3 – olmevigastus. Numeratsiooni kehtiva määrusega võrreldes samaks jätmine on tingitud haigekassa andmebaasi andmekoosseisu olemasolevatest andmeväljadest, mida esialgu ei muudeta, kuna see nõuaks registrite vahelise infovahetuse muudatust laiemalt ja sellest tulenevalt ka IT arendust. Uue andmeväljana on lisatud andmeväli töövõimetuslehe lõpetaja kohta, kui seda teeb TVL avajast erinev isik (lg 1 p 12). Andmevälju on kavas määruses edaspidi täpsustada ja muuta 1. oktoobrist 2023, andes tervishoiu osapooltele piisava aja vajalikeks IT arendusteks. Eelnõu § 2 lõikega 2 kehtestatakse võimalus kirjutada välja töövõimetuslehte paberkandjal. Tingimused paberil töövõimetuslehe väljastamiseks ei muutu, seda võib ka edaspidi teha erandkorras, kui töövõimetuslehe elektroonne väljakirjutamine ja selle edastamine haigekassale pole tehniliselt objektiivsetel põhjustel võimalik. Paberil töövõimetuslehe vormi eraldi ei kehtestata, paberkandjal töövõimetuslehele kantakse andmekoosseis vastavalt eelnõu § 2 lõikele 1. Eelnõu §-s 3 kehtestatakse töövõimetuslehe liigid. Eelnõu § 3 on üle võetud kehtivast määrusest. Alates 1. aprillist 2022, kui jõustus uus perehüvitiste seaduse regulatsioon ja vanemapuhkuse korraldus, ei ole töövõimetuslehe liikideks enam sünnitusleht ja lapsendamise leht. Töövõimetuslehe liike on kaks – haigusleht ja hooldusleht. Nimetatud muudatus sisaldub juba ka kehtivas määruses. Eelnõu §-s 4 kehtestatakse töövõimetuslehtede väljastamise õigus. Eelnõu § 4 lõige 1 on seotud RaKS § 52 lõikega 2, mille alusel on alates 1. juulist 2022. a õdedele antud õigus avada ja lõpetada töövõimetuslehti. Seni oli töövõimetuslehtede avamise ja lõpetamise õigus ainult arstidel ja ämmaemandatel. Töövõimetuslehte võib väljastada tervishoiutöötaja (edaspidi tervishoiutöötaja), kes teeb kindlaks kindlustatud isiku ajutise töövõimetuse ja osutab talle tervishoiuteenust. Eelnõu § 4 lõige 2 sätestab õdede õiguse töövõimetuslehti avada ja lõpetada vastavalt RaKS § 52 lõikele 22. Õel on haigus- ja hoolduslehe avamise ja lõpetamise õigus haiguse, vigastuse, karantiini või kindlustatud isiku põetamise korral. Eelnõu §-s 5 kehtestatakse töövõimetuslehtede avamise regulatsioon. Eelnõu § 5 lõikes 1 sätestatu kohaselt võib töövõimetuslehti avada haigus- või hooldusjuhtumi korral peale kindlustatu, hooldatava või põetatava läbivaatust või neile teenuse osutamist ka sidevahendi teel. Covid-19 puhangu ajal tõusetus vajadus avada ja lõpetada töövõimetuslehti ka peale tervishoiuteenuse osutajaga konsulteerimist sidevahendite teel ilma, et patsient füüsiliselt vastuvõtule tuleks. Tulenevalt hädaolukorra ajal kehtinud erisustest kasutati seda võimalust üsna ulatuslikult ja haigus- ja hoolduslehti avati telefonikonsultatsioonide ja videokonsultatsioonide (kaugvastuvõttude) käigus. Selline praktika on end õigustanud ja tervishoiuteenuse osutajate ning patsientide poolt hästi vastu võetud. Seetõttu on vajalik anda ka tavaolukorras määruse tasandil õigus avada ja lõpetada töövõimetuslehti peale tervishoiuteenuse osutamist või tervishoiutöötajaga konsulteerimist kaugvastuvõttude käigus ja sidevahendite teel. Eelnõu § 5 lõikes 2 on kehtestatud tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise korraldus töövõimetuslehe väljakirjutamisel. Sama põhimõte on kehtivas määruses reguleeritud § 4 lõikes 4. Võrreldes kehtiva määrusega on eelnõus täpsustatud sätte sõnastust. Töövõimetuslehe avamisel peab tervishoiutöötaja tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerima vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 lõike 3 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korrale. Eelnõu § 5 lõige 3 sätestab kohustuse märkida töövõimetuslehe avamisel ka eeldatav töövabastuse lõppemise kuupäev. Võrreldes kehtiva määrusega on tegemist uue sättega. Seni kehtiva määruse kohaselt ei ole töövabastuse eeldatava lõppemise kuupäeva märkimine vajalik,  3 kuigi töövõimetusleht antakse välja kindla kestvusega. Töövabastuse lõppemise prognoosi on tervishoiutöötajal võimalik hinnata väga paljude tervislike seisundite puhul ja seetõttu on oluline töövõime taastumise eeldatava kuupäeva märkimine juba töövõimetuslehe avamisel. Määruse § 5 lõige 3 on seotud eelnõu § 8 lõikega 4, kus sätestatakse tervishoiuteenuse osutajatele õigus lõpetada töövõimetusleht etteulatuvalt kuni kaheksa kalendripäeva ilma patsienti uuesti vastuvõtule kutsumata. See säästab nii patsiendi kui ka tervishoiuteenuse osutaja aega ning vähendab järjekordi, kuna töövõimetuslehe lõpetamist taotlevad patsiendid, kellel töövõime taastumise prognoosi kohaselt töövõimetusleht lõpetatakse, ei pea enam selleks toiminguks eraldi tervishoiutöötaja vastuvõtule tulema. Eelnõu § 5 lõike 4 kohaselt on tervishoiutöötajal kohustus avada ja lõpetada töövõimetusleht tervishoiuteenuse osutamise kuupäeval. Andmed tuleb edastada samal kuupäeval elektroonselt haigekassa andmekogusse. Töövõimetuslehe avamise ja lõpetamise ning haigekassa andmekogusse esitamise nõue on reguleeritud ka kehtiva määruse § 2 lõikes 3. Võrreldes kehtiva määrusega on kohustuse sõnastus muudetud selgemaks. Eelnõu § 5 lõige 5 loob võimaluse avada töövõimetuslehte tagantjärgi. Tagantjärgi võib töövõimetuslehe avada, kui kindlustatud isik haigestub või hoolduse või põetuse vajadus tekib nädalavahetusel, rahvuspühal või riigipühal ja isik teavitab sellest tervishoiutöötajat sidevahendite teel või vastuvõtule tulles vahetult järgneval tööpäeval ja kui kindlustatud isiku haigestumise kohta on tehtud kanne tervise infosüsteemi. Eelnõu §-s 6 kehtestatakse järgneva töövõimetuslehe väljakirjutamise regulatsioon. Eelnõu § 6 lõige 1 on võrreldes kehtiva määruse § 5 lõikega 2 sisult uuenenud säte. Kui töövõimetuslehte tuleb pikendada, siis väljastatakse töövõimetusleht eelmisele järgnevana vähemalt iga 30 kalendripäeva järel. Kehtiva määruse § 5 lõige 4 sätestab, et kindlustatud isiku ajutise töövõimetuse ajal kindlaks tehtud teisest haigusest või vigastusest tingitud ajutise töövõimetuse korral lõpetatakse väljakirjutatud haigusleht ja kirjutatakse välja uus esmane haigusleht. Uue esmase haiguslehe väljastamine ja eelmise lõpetamine kindlustatud isiku jätkuva haiguse puhul ei ole mõistlik. Tegemist on sama haiguse jätkumisega ja iga uue haiguslehe avamisega rakendub uuesti ka inimese omaosalus. Eelnõu § 6 lõike 1 sõnastusest on välja jäetud viide teisele haigusele. Sätte eesmärgiks on see, et juhul, kui inimesel tekib ajutise töövõimetuse ajal teine haigus, siis väljastataks talle töövõimetusleht eelmisele töövõimetuslehele järgnevana, mitte ei kirjutata välja uut esmast töövõimetuslehte. Töövõimetuse jätkumisel juhul, kui lisandus mõni kaasnev haigus, ei ole vaja väljastada isikule uut esmast haiguslehte. Uue haiguslehe väljastamine siis, kui isik on jätkuvalt haige, on täiendav koormus tööandjale, kes peab haiguslehte menetlema ja täiendav kulu inimesele (taas omaosalus). Eelnõu § 6 lõige 2 on sisult sama võrreldes kehtiva määruse § 21 ja § 22. Säte on sõnastatud selgemaks. Töövõimetusleht avatakse järgnevana, kui kindlustusjuhtum leiab aset välisriigis viibimise ajal ja isik pöördub Eestis tervishoiutöötaja poole hiljemalt viie kalendripäeva jooksul välisriigi arsti tõendil märgitud viimast tervishoiuteenuse osutamise kuupäeva või ravi lõppemise eeldatavat kuupäeva. Järgnev haigusleht avatakse välisriigi arsti tõendil märgitud viimasele tervishoiuteenuse osutamise kuupäevale või ravi lõppemise eeldatavale kuupäevale järgnevast kuupäevast. Eelnõu §-s 7 kehtestatakse haiguslehe väljastamise erijuhud. Eelnõu § 7 lõige 1 reguleerib haiguslehe väljastamist raseduse tõttu terviseseisundile vastava töö andmisel või teenistuja ajutiselt teisele ametikohale viimisel või teenistustingimuste ajutisel kergendamisel. Sätet on võrreldes kehtiva määrusega muudetud seoses perehüvitiste seaduse muudatuste jõustumisega 1. aprillist 2022. a. Haigusleht antakse 30 päeva kaupa paranemiseni või emapuhkuse või isapuhkuse või vanemapuhkuse määramiseni.  4 Eelnõu § 7 lõige 2 on samuti seotud perehüvitiste seaduse muudatuste jõustumisega 1. aprillist 2022. a, millega viidi sünnitusleht ja sünnituspuhkus üle perehüvitiste seadusesse. Raseduse katkestamisel meditsiinilistel näidustustel või raseduse iseeneslikul katkemisel enne raseduse 22. nädalat kirjutatakse töövõimetuse ajaks välja haigusleht. Enne raseduse 22. nädalat toimunud sünnituse korral kirjutatakse elusalt sündinud lapse korral välja haigusleht, mis lõpetatakse 22. nädalal sünnituslehe väljakirjutamise päevale eelneval päeval. Muudatus on tingitud sellest, et alates 22. rasedusnädalast sündinud loodet loetakse surnult sünniks ning tekib õigus ema vanemahüvitisele ja sellega kaasnevale emapuhkusele. Eelnõu § 7 lõiked 3 ja 4 reguleerivad juhtumeid, kui hooldusleht tuleb anda mitme isiku hooldamiseks. Mitme isiku samaaegseks hooldamiseks või põetamiseks avatakse üks hooldusleht. Samas hooldusjuhtumis põetajate vahetumisel avatakse uus hooldusleht eelmisele järgnevana. Mitme isiku järjestikuseks hooldamiseks või põetamiseks avatakse uus esmane hooldusleht vastavalt haigestumise järjekorrale. Eelnõu §-s 8 kehtestatakse töövõimetuslehe lõpetamise regulatsioon. Eelnõu § 8 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse töövõimetuslehe lõpetamise tingimused. Eelnõu § 8 lõike 1 sätestatakse, et töövõimetusleht lõpetatakse pärast tervishoiutöötajaga konsulteerimist töövõime taastumise päeval või hooldus- või põetusvajaduse lõppemise päeval (kaasa arvatud) või kui isik sureb, välja arvatud juhul, kui töövõimetuslehe avamisel on töövõimetuslehele kantud töövõime prognoositav taastumise kuupäev. Viimasel juhul lõppeb töövõimetusleht sellel kuupäeval, kui isik ei pöördu töövõimetuslehe pikendamiseks uuesti tervishoiutöötaja vastuvõtule. Eelnõu § 8 lõike 2 kehtestatakse nõue, et juhul, kui kindlustatud isik ei ilmu kokku lepitud ajal vastuvõtule või ei kontakteeru tervishoiutöötajaga kokku lepitud ajal ilma mõjuva põhjuseta, lõpetab tervishoiutöötaja töövõimetuslehe kolme tööpäeva jooksul kokkuleppe rikkumise kuupäevaga. Kui isiku mitteilmumine on põhjendatud, siis töövõimetuslehte rikkumise tõttu ei lõpetata. Vastuvõtule mitteilmumine ei ole enam hüvitamise piirang, vaid töövõimetuslehe lõpetamise alus. Eelnõu § 8 lõige 3 on kehtiva määrusega võrreldes uus regulatsioon. Kehtiva määruse § 5 lõige 5 on teise tervishoiuteenuse osutaja juures töötava arsti või ämmaemanda poolt väljakirjutatud töövõimetuslehe lõpetamist keelav norm. Eelnõu § 8 lõikega 3 antakse tervishoiutöötajale õigus lõpetada ka teise tervishoiutöötaja poolt või teise tervishoiuteenuse osutaja juures välja kirjutatud haigus- või hooldusleht. See regulatsioon on kooskõlas RaKS § 52 lõikega 2 ja vajalik määruse tasandil sätestada juhuks, kui tervishoiuteenust osutaval tervishoiutöötajal tekib vajadus avada uus töövõimetusleht või jätkuv töövõimetusleht algsest haigusest teisel põhjusel, kuid patsiendi teisele tervishoiuteenuse osutajale üle andnud tervishoiutöötaja on jätnud eelneva töövõimetuslehe lõpetamata. Samuti ei piirata eelnõuga enam teise tervishoiutöötaja ja/või teise tervishoiuteenuse osutaja juures väljakirjutatud töövõimetuslehe lõpetamise õigust ainult arsti õigusega töövõimetuslehte lõpetada, vaid see õigus on jäetud tervishoiutöötaja üldiseks õiguseks. Kuni 30. juunini 2022. a puudus õdedel RaKSist tulenev õigus töövõimetuslehti avada ja lõpetada. Covid-19 puhangu perioodil alustasid ja lõpetasid tulenevalt tervishoiu hädaolukorra eriregulatsioonist lisaks arstidele ja ämmaemandatele ka kõik õed töövõimetuslehti. Korduvalt oli probleemiks see, et näiteks Tallinnas asuva tervishoiuteenuse osutaja juures töötava õe, ämmaemanda või arsti poolt välja kirjutatud töövõimetuslehte ei saanud lõpetada patsiendi mujal asuv elukohajärgne perearst või pereõde, õde, eriarst või ämmaemand, kuna määruses puudus vastav toimingut lubav regulatsioon. Seetõttu on põhjendatud ja vajalik anda määruse tasandil kõikidele tervishoiutöötajatele õigus lõpetada teise tervishoiutöötaja poolt väljakirjutatud töövõimetuslehti ning mitte piirata seda õigust ainult konkreetse tervishoiuteenuse osutaja arstide, õdede või ämmaemandatega.  5 Samuti ei ole eeltoodud põhjustel mõistlik anda töövõimetuslehe lõpetamise õigust ainult arstile arvestades asjaolu, et RaKS § 52 lõige 2 töövõimetuslehe väljakirjutamise õigust enam tervishoiutöötajate tasandil eraldi ei piira ning õed hakkavad järjest enam töövõimetuslehti välja kirjutama. Teise tervishoiutöötaja poolt väljakirjutatud töövõimetuslehe lõpetamise õiguse andmine ainult arsti pädevusse looks olukorra, kus ka õe või ämmaemanda poolt väljakirjutatud töövõimetuslehe peaks igal juhul lõpetama arst. See suurendaks asjatult arstide koormust ning ei täidaks RaKS § 52 lõikes 2 sätestatud eesmärki. Eelnõu § 8 lõikega 4 sätestatakse tervishoiuteenuse osutajatele õigus lõpetada töövõimetusleht etteulatuvalt kuni kaheksa kalendripäeva ilma patsienti uuesti vastuvõtule kutsumata. See säästab nii patsiendi kui ka tervishoiuteenuse osutaja aega ning vähendab järjekordi, kuna töövõimetuslehe lõpetamist taotlevad patsiendid, kellel töövõime taastumise prognoosi kohaselt töövõimetusleht lõpetatakse, ei pea enam selleks toiminguks eraldi tervishoiutöötaja vastuvõtule tulema. Eelnõu §-ga 9 kehtestatakse ajutise töövõimetuse hüvitise saamise piirangu kande tegemine. Korraldus on reguleeritud ka seni kehtiva määruse §-9. Eelnõus on kehtiva määruse § 9 sätete sõnastust täpsustatud ning koondatud kokku lõikesse 2. Eelnõu § 9 lõige 1 sätestab selgemalt, et juhul, kui kindlustatud isik põhjustas liiklusõnnetuse ja tema joove on tuvastatud liiklusseaduse alusel kehtestatud korras ekspertiisiga, teeb arst töövõimetuslehele sellekohase kande ja isikul puudub õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist. Eelnõu § 9 lõige 2 sätestab ajutise töövõimetushüvitise saamise piirangu, kui kindlustatud isik või põetatav isik eirab tervishoiutöötaja määratud meditsiiniliselt põhjendatud ravi, mille tõttu on tervenemine takistatud. Sel juhul teeb töövõimetuslehe lõpetaja haigus- või hoolduslehele sellekohase kande ning isikul puudub õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist. Eelnõu §-s 10 kehtestatakse tööandja poolt töövõimetuslehe kinnitamise andmete koosseis. Andmekoosseis on sama, mis kehtivas määruses. Eelnõu §-s 11 kehtestatakse töökeskkonna andmekogu poolt edastatavad andmed. Võrreldes kehtiva määrusega sisu ei muutu. Haigekassa kontrollib enne tööõnnetustega seotud töövõimetushüvitiste väljamaksmist andmeid töökeskkonna andmekogust X-tee kaudu. Eelnõu §-s 12 kehtestatakse töövõimetuslehel andmete muutmise kord. Eelnõu § 12 lõikega 1 kehtestatakse, et töövõimetuslehele parandamise taotlus tuleb teha Eesti Haigekassale elektrooniliselt ja lõikes 2 kehtestatakse haigekassa kohustus teavitada töövõimetuslehel tehtud muudatustest tööandjat. Lõikes 3 kehtestatakse tervishoiutöötaja õigus tunnistada avatud töövõimetusleht kehtetuks, kui kindlustatud isik töövõimetuslehe kasutamisest loobub. Kui avatud staatuses töövõimetusleht on juba jõudnud tööandjani, siis märgib tööandja töövõimetuslehele andmed kindlustatud isiku töötamise kohta töövõimetuslehe perioodil. Lõikega 4 kehtestatakse töövõimetuslehe kehtetuks tunnistamise korraldus, kui töövõimetuslehe lõpetamise andmed on juba haigekassale esitatud. Sel juhul saab tervishoiutöötaja taotleda töövõimetuslehe kehtetuks tunnistamist õiendi alusel. Eelnõu §-s 13 kehtestatakse kehtiva määruse kehtetuks tunnistamine. Eelnõu §-s 14 on määruse rakendussätted. Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 30. juunist 2022. a ja selle aluseks on RaKS muudatuste jõustumine 30. juunil 2022. a. Euroopa Liidu õigusallikatega seonduvat määruse eelnõus reguleeritud ei ole ning eelnõu ettevalmistamisel ei ole aluseks võetud teiste riikide õigusakte.  6 3. MÄÄRUSE MÕJUD Eelnõu muudatused on kas redaktsioonilised või seotud 30. juunil 2022. a kehtima hakanud RaKS muudatustega. Sotsiaalne, sh demograafiline ning rahaline mõju Sihtrühm on kõik tervishoiuteenuse osutajad, kindlustatud isikud ja haigekassa. Kuna töökorralduslikult määruse kehtestamisega seni kehtiv regulatsioon oluliselt ei muutu, siis on muudatuse mõju väike. Mõju on olemas õdede osas, kuna neil puudus kuni 30.06.2022. a. õigus töövõimetuslehti avada ja lõpetada. Mõju ulatus ei ole suur, sest Covid-19 puhanguga seoses rakendus tervishoius hädaolukord ning õed avasid ja lõpetasid töövõimetuslehti ka juba sellel perioodil. Kindlustatud isikute osas loob määrus soodsamad tingimused töövõimetuslehtede avamiseks ja lõpetamiseks sidevahendite teel osutatud tervishoiuteenuste järgselt. Samuti ei pea kindlustatud isik enam pöörduma eraldi tervishoiutöötaja vastuvõtule selleks, et töövõimetuslehte lõpetada, kui töövõimetuslehe avamisel on eeldatav töövõime taastamise kuupäev töövõimetuslehele kantud. See hoiab kokku tervishoiutöötajate tööaega, kuna nad ei pea avama eraldi vastuvõttu ja hoiab kokku ka patsientide aega. Määrusega ei kaasne täiendavaid kulutusi riigieelarvele ega haigekassa eelarvele. Koondmõju riigiasutuste, ettevõtjate ja/või kodanike halduskoormusele Muudatustega ei kaasne täiendavat halduskoormust haigekassale, tööandjatele ega tervishoiuteenuse osutajatele. Samuti ei suurenda muudatused Eesti Haigekassa töökoormust. 6. MÄÄRUSE RAKENDAMINE Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 30. juunist 2022. a. Määruse rakendamine 30. juunist 2022. a on seotud ravikindlustuse seaduse muudatustega, mis jõustusid 30. juunil 2022. a. Määruse rakendamine nimetatud kuupäevast ei too Eesti Haigekassale, tervishoiuteenuse osutajatele ega tööandjatele kaasa täiendavaid rahalisi kohustusi. 7. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE Määruse eelnõu saadeti EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Eesti Haigekassale ning arvamuse avaldamiseks Eesti Arstide Liidule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Perearstide Seltsile ja Eesti Haiglate Liidule. Rahandusministeerium kooskõlastas määruse eelnõu vaikimisi. Eesti Haigekassa kooskõlastas eelnõu märkustega. Määrust on vastavalt Eesti Haigekassa ettepanekule muudetud ning määrusest on välja jäetud sätted, mis vajavad veel IT- arendusi. Muudatusi kajastatakse tulevastes määruse muudatustes.