Arvamuse edastamine

Sotsiaalministeerium 22. juuli 2022 Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse st Olete teatanud, et Sotsiaalministeeriumi poolt on ette valmistatud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) muutmise seaduse väljatöötamise kavatsus (VTK) (erihoolekandeteenuste korralduse ja rahastuse ajakohastamine), mis on alates 27.06.2022 avalikul kooskõlastusringil ning t äpsed seadusemuudatused selguvad eelnõu väljatöötamise käigus. Esitame omalt poolt järgnevad kommentaarid VTK’ga seonduvas: VTK’s on märgitud, et r ahastuse suurendamine aitab lahendada kahe eesmärgi rakendamist: viia ööpäevaringsete teenuste puhul nõutud tegevusjuhendajate arv vajaduspõhisele tasemele ja viia EHT-de rahastamine kulupõhisele tasemele. Samuti on märgitud, et SHS-i teenusenõuetesse personali lisamisega tuleb tõsta ka teenuse maksumust lisanduva personali tööjõutasu võrra, et teenuseosutajatel oleks võimalik nõuetele vastata . Vastavad eesmärgi d on väga vajalikud, kuid tuleb ette näha ka meede eesmärkide sisuliseks täitmiseks. Seega on asjakohane ette näha, et rahastusmudel arvestab tegelike tööjõukuludega ning näeb ette tööjõukulude korrigeerimise lähtuvalt elukalliduse kasvust vähemalt kord aastas. Seeläbi oleks võimalik tagada rahastamine kulupõhisel taseme l ega jätkuks olukord, kus 2019. aastal kulupõh i selt väljatöötatud teenuse rahastus kata b järgneval perioodil vaid 58% tegelikest kuludest , millele on ka VTK’s viidatud. VTK kohaselt kavandatakse muuta ühe toetava teenuse (TTT) puhul teenuse sisu enne seda, kui toetavad teenused komponentidena KOV-ile koordineerida antakse. Eesmär giks on märgitud tagada psüühikahäirega inimestele stabiilne ja paindlik töökeskkond, kus teenuse raames on võimalik teha töiseid ja arendavaid tegevusi, millel on omakorda positiivne mõju nii perekonnaliikmete igapäevasele koormusele kui ka psüühikahäirega inimese tervisele tervikuna . Seevastu on täielikult puudu 100% puuduva töövõimega inimestele ”töölaadsete tegevuste” teenus , mis nõuab nii juhendamist kui tööjõu rahastamist . Palume vastav teenus VTK’s samuti ette näha. VTK kohaselt s õltuvushäirega ja psüühikahäirega inimestele luuakse tervishoiuvaldkonnaga integreeritud tugi, autismispektri häirega inimestele tagatakse piisav tugi kas olemasolevate teenuste raames või spetsiifilise teenusena . Palume VTK’s täpsustada, kas autismispektrihäiretega inimestele ( ilma ÄK-käitumise ta ) luuakse eraldi IET PNH teenus ning kuidas võetakse teenuse puhul arvesse ka raskesti mõistetava käitumise ja kommunikatsioonit a klientide tegelik toetusvajadus . VTK kohaselt muu detakse paindlikumaks regulatsiooni, mis lubab EHT saajal teenust mitte kasutada aasta jooksul kaks kuud põhjendusel, et t eenuste paindlikkus ja lähedastega koos aja veetmise soodustamine on EHT-de puhul väga oluline, et tagada teenusesaajate elukvaliteet . Arvestades tänapäevast olukorda, kus erinevad kaugtöö mudelid on igapäevase elu osa ning paljud pered viibivad teatud perioodi aastas välisriigis, siis on kaks kuud liiga lühike aeg. Ettepanek on, et vastav periood oleks kuni kuus kuud. VTK näeb ette luua uus, äärmusliku toetusvajadusega inimeste ööpäevaringse teenuse eelne teenus ehk intervallteenus. VTK kohaselt intervallteenus vähendab lähedaste hoolduskoormust, toetab nende töötamist ja ühiskonnaelus osalemist ning pakub raske või sügava intellektihäirega inimestele nende toimetulekuks vajalike tegevuskomponentidega teenust, mis võimaldab jätkata elamist koduses keskkonnas. Vajalik on täpsustada, et milles on vastava teenuse erinevus võrreldes IET PNH-ga. Juhul kui on tegemist ööpäevaringse teenuse eelse teenusega, siis on ülioluline et oleks selge kes katab ruumidega seotud kulud nende tegelikes kuludes. VTK näeb ette viia EHT-de rahastamine kulupõhisele tasemele (sh lisada teenuse hinda amortisatsiooni-/investeeringukomponent) . Põhjendusena märgitakse, et i gale teenuseosutajale, sh EHT osutajale, on oluline, et teenuse osutamise kulud saaksid kaetud, samuti see, et säiliks selle hoone heakord, kus teenuseid osutatakse. Lisaks on esile toodud, et EHT-de rahastuse kulupõhisele tasemele viimisega tekitatakse huvi EHT-de osutamise vastu ka erasektoris, mis toob kaasa teenuste järjekordade vähenemise ning tervitatav on konkurentsi tekkimine valdkonnas, mis aitab kaasa teenuste kvaliteedi paranemisele . Vastava eesmärgi tegelikuks realiseerimiseks on vajalik ette näha ka selge ja üheselt mõistetav regulatsioon, mille lähtekohaks on tegelike investeeringute tegemine . Juhul kui asuda kõigile teenuse osutajatele tasuma investeeringukomponenti ilma tegeliku investeeringuta, siis ei saa kuidagi tagada, et ka reaalselt investeeringuid tehakse ja uued teenuskohad tekiksid. Investeeringu komponent pea b lähtuma eelnevalt kooskõlastatud ja avalikult hangitud varadele ning rakenduma alles peale investeeringu teostamist (võimalik saada garantii vms). Ilma investeeringut tegemata e hk ko g udes reservi vmt, kulutab teenuseosutaja selle põhitegevuskuludeks litsalt ära ja investeeringut ei tehta , k una vahendid puuduvad . Amortisatsioon kompo nendi rakendamisel selgelt ette näha, et rakendatakse üksnes lõpu n i amortiseerimata varade puhul ning a mortisatsiooni komponent peab arvestama sõltuvalt varalt erinevalt lähtuvalt amortiseeruvate komponentide tegelikku elueaga ( kulumisega ) . Lähtekohaks pea b olema tõendatud soetusväärtus . VTK märgitakse, et SHS § 89 regulatsioon peab olema selge ja läbipaistev ning võimaldaks EHT osutajal kulusid planeerida ning pakute välja SHS § 89 uue d võimalikud sõnastused, mis aga kahjuks ei muuda regulatsiooni kuidagi selgemaks, vaid piirab veelgi enam ruumidega seotud kulude kandmist ning annab kohalikule omavalitsusele piiramatu voli otsustada kulude kandmise ulatus ja seda sõltumata sellest, millised on tegelikud kulud. VTK kohaselt kavandatakse teenuse hinda lisada amortisatsiooni-/investeeringukomponent ehk vastavas osas on teenuse osutamisega seotud ruumidega seotud kulud vastavas osas riigi kanda ning vastava eesmärgi tähtajaks on märgitud 2024. Puudub vaidlus, et amortisatsioon on ruumidega seotud kulu, mille osas oleme varasemalt esitanud audiitorbüroo ekspertarvamuse ning vastavas osas ka sisuline vaidlus puudub. Seega on vajalik regulatsioon, mis kohaselt näeb ette üheselt ja selgelt ruumidega seotud kulude, sh amortisatsiooni-/investeeringukomponen di katmise. Vastasel juhul kehtestatakse läbi SHS § 89 regulatsioon, millega piiratakse täielikult ruumidega seotud kulude katmise amortisatsiooni-/investeeringukomponen di ulatuses , mis ilmselgelt on vastuolus aluspõhimõttega , mille kohaselt on isikul õigus riigi ja kohaliku omavalitsuse vahenditest erihoolekandeteenusele ning ilmselgelt ilma ruumidega seotud kuludeta ei ole võimalik ka teenust osutada. Juhul kui riik soovib jätta kohalike le omavalitsusele otsustada, millises ulatuses kulusid kantakse ja seda sõltumata tegelikest kulu dest, siis tuleb vastavat regulatsiooni täiendada vastavalt, et üheselt ja arusaadavalt oleks ette nähtud, et kohalike omavalitsuste poolt katmata kulud hüvitab riik (näiteks kui kohalik omavalitsus otsustab, et kannab kulud x summas, kuid tegelikud kulud on mitmed korda kõrgemad üksnes näiteks elektrihinnast tulenevalt, siis peab olema tagatud ka vastavate kulude katmine). Lisaks on arusaamatu SHS § 89 välja pakutud sõnastus kululiikide osas, mida peaks kohalik omavalitsus kandma s.o. ruumide korrashoiu, kütte-, elektri-, üüri- ja remondikulud . Vastav sõnastus piirab täielikult ruumide omanikul endal teenuse osutamise, vaid suunab ruume üksnes üürima. Nagu korduvalt märgitud, siis ruumide amortisatsioon on sarnane kulu ruumide üürile ning kohalike omavalitsuste poolt kulude piiramine üksnes üürikuluga, on õigusvastane ja piirab ruumide omanikul teenust osutamast. Samuti ei saa kõiki ruumidega seotud kulude komponente ette näha ning ära piirata konkreetsete kululiikidega, näiteks on pakutud sõnastusest välja jäetud vee- ja kanalisatsioonikulu, mis ilmselgelt on samuti vajalik ruumides teenuse osutamiseks. Samuti jääb arusaamatuks, mida on mõeldud pakutud sõnastuses , et hüvitataks teenuse osutamise ga seotud ruumidega, mis ei ole isiku eluruumid , kulud. Teenuse osutamisega seotud ruumid on kõik vastava objekti ruumid, sh näiteks tehniline ruum jmt, kuna ilma vastava ruumita ei saa ka teenust osutada. Lisaks tuleb märkida, et teenust eluruumides ei osutata ning viide eluruumidele on sisutu ning tekitab üksnes võimalikke väärarusaamu . Seega SHS § 89 pakutud sõnastused ei ole vähimalgi määral kooskõlas selge ja läbipaistva õigusloome põhimõttega, vaid annavad kohalikele omavalitsustele piiramatu diskretsiooni otsustamaks kulude katmisega seonduva s ning puudub igasugune regulatsioon kulude hüvitamiseks kui kohalik omavalitsus ei otsusta üldse kulude katmist või teeb seda piiratud ulatuses. Eeltoodust järeldub, et kavandatav muudatus mitte ei muuda olemasolevat regulatsiooni selgeks, vaid muudab olemasoleva regulatsiooni vastavalt, et ruumidega seotud kulude katmiseks igasugune kohustus nii riigil kui kohalikul omavalitsusel puudub. SHS § 72 lg-st 1 tuleneb üheselt, et igapäevaelu toetamise teenuse rahastamine on riigi ja kohaliku omavalitsuse jagatud kohustus, mis tähendab, et ühe teenuse osutamisega seotud kulukomponendi s.o. ruumidega seotud kulu katmiseks tuleb ette näha regulatsioon, mille kohaselt vastav kulu saab täielikult riigi ja kohaliku omavalitsuse poolt kantud. Vastav põhimõte peab olema lähtekohaks SHS § 89 uue redaktsiooni väljatöötamisel, mida kahetsusväärselt VTK ei kajasta. Ootame eeltoodu osas sisulist koostööd ja tagasisidet . Lugupidamisega ……………………. Saatja: Janno Kell <[email protected]> Saadetud: 22.07.2022 16:20 Adressaat: Elen Preimann <[email protected]>; SM Info <[email protected]>; Kärt Muller <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Fwd: VTK Manused: 2022 07 22 seisukoht eelnõu kavatsusele.docx Lugupeetud Elen Preimann Saadan kooskõlastatuna Erihoolekande Teenusepakkujate Liidu juhatuse esimehe Liina Lannoga, veel eraldi SA Liikva Päikesekodu ja SA Autosmifond "Toetan Erilist Elu" poolsed tähelepanekud ja seisukohad Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse osas Parimate soovidega Janno Kell