Keit Pentus-Rosimannus
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 22.07.2022 nr 1.9-5/2515-1
Mittetulundusühingus liikmesõiguste teostamise
aruanne
Lugupeetud rahandusminister
Tulenevalt riigivaraseaduse § 98 lõikest 4 esitame aruande Sotsiaalministeeriumi liikmeõiguste
teostamise kohta mittetulundusühingus 2021. aasta kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Peep Peterson
tervise- ja tööminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Lisa: Euroopa sotsiaaluuringu infrastruktuuris ESS ERIC riigi liikmeõiguste teostamise
aruanne 2021
Anna Agejeva 626 9165
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
LISA
Euroopa sotsiaaluuringu infrastruktuuri ESS ERIC ja riigi liikmeõiguste teostamine
2021–2022. aastal
I ESS ERIC eesmärgid ja töökord
Euroopa Sotsiaaluuring (ESS – European Social Survey) on rahvusvaheline sotsiaalteaduslik
uuring ja selle läbiviimiseks vajalik teadustaristu, mida juhitakse rahvusvahelise Euroopa
sotsiaaluuringu infrastruktuuri (ESS ERIC) abil. ESS eesmärgiks on tagada ühiskondade
arengu ja inimeste käitumise uurimiseks kõrge kvaliteediga andmestik. Andmeid kogutakse
alates 2001. aastast. Eesti ühines ESS uuringuga 2004. aastal. Kokku on kogus üle 500 000
inimese andmed ning vähemalt ühes küsitlusvoorus on osalenud kokku 38 riiki. Eri riikide
andmete võrreldavuse tagamiseks nõutakse rangete protseduurireeglite järgimist. Kogutud
andmed võimaldavad analüüsida hoiakute, institutsioonide arengu ja inimeste käitumise
vahelist seost ning mitmeid muid protsesse ühiskondades. ESSi andmeid kogutakse iga kahe
aasta tagant. Praegu toimub üheksas rahvusvaheline andmete kogumise voor.
ESS ERIC-ut juhib Üldkogu (General Assembly), mis nimetab ametisse direktori. Direktori
ülesandeid täidab professor Rory Fitzgerald Londoni City Ülikoolist. ERIC töökorra sätestab
põhikiri (ESS ERIC Statutes). Tegevusaasta põhitegevused võetakse kokku aastaaruandes
(Annual Activity Report), mis on kättesaadavad ka ESS ERIC-u inglisekeelsel kodulehel.
Üldkogu liikmed on liikmesriikide poolt ERIC-usse nimetatud esindajad, kes koordineerivad
riiklikult Euroopa sotsiaaluuringu läbiviimist liikmesriikides. Eesti esindajaks on
Sotsiaalministeerium nimetanud dr Erle Rikmanni (Sotsiaalministeeriumi teadusnõunik).
Üldkogu koguneb reeglina kaks korda aastas ning selle tööd juhib professor Michael Breen,
Limericki Ülikoolist, Iirimaalt. Üldkogu tööd toetavad kaks alalist komisjoni – Teaduskomisjon
ja Metodoloogia komisjon, mille liikmed valitakse reeglina Üldkogu hulgast ja need roteeruvad.
Lisaks sellele valitakse Üldkogu liikmete hulgast roteeruv Finantskomisjon.
ESS ERIC peakorteris (London City Ülikool) tegutseb ESS teadlaste töörühm (Core Scientific
Team), mis tegeleb uuringu igapäevase andmekogumise ja analüüsi koordineerimisega.
Teadlaste töörühma juhib ESS ERIC direktor. Tema vastutab ka liikmesriikide teadustöö
koordinaatorite kogu (National Coordinators’ Forum) töö korraldamise eest. Eestit esindab seal
dr Mare Ainsaar Tartu Ülikoolist, alates 11. andmete kogumise voorust vastutab Eesti
osauuringu läbiviimise eest dr Liisa Talving Tartu Ülikoolist. 11. andmete kogumise voor
käivitub 2022. aasta suve lõpul.
Seni on olnud ESS ERIC registreeritud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis. Seoses
Brexitiga võib saada ERICu ajutiseks peakorteriks Norra. Praegu arendatakse Norras välja
ühtset andmeladu ja Norrast on palgatud konsortsiumi andmehalduse kontrollijad-arendajad.
Asjade edasine käik sõltub Briti ja Euroopa Liidu kokkulepetest teaduspoliitika küsimustes ning
sellest, kas ja mil määral saab Suurbritannia jätkata osalemist ELi teaduskonsortsiumites.
29.04.2020 toimunud ERICu üldkogu koosolekul otsustati, et kui ELi õigus seda võimaldab,
jätkab peakorter tegutsemist Londonis ka järgmisel perioodil, ehk juuni 2021 – juuni 2025.
2022. aasta kevadel informeeris ESS ERICu peakorter üldkogu liikmeid, et kaalutakse
konsortsiumi õigusliku aluse muutmist tulumaksusoodustusega, avalikuks hüvanguks
tegutsevaks ettevõtteks.
ESS ERIC-usse kuulub praegu 27 riiki, kümnendas andmete kogumise voorus osales kokku
32 riiki, neist 5 külalisstaatuses (ühekordne osalus).
2022. aasta juunis avaldati ESS ERICu uues ühtses andmeportaalis 10. vooru esimese kümne
riigi kontrollitud andmed, nende hulgas ka Eesti. Ülejäänud voorus osalenud riikide andmed
soovitakse avaldada ja muuta teadlastele kättesaadavaks 2022. aasta novembriks.
ESS ERICu suurimad väljakutsed 2021–2022. aastal on olnud toimetulek
koroonapandeemiaga, Ukraina sõja mõju (Venemaa staatuse peatamine, Ukrainale tasuta
osalemise võimaluse loomine), põhimõttelised muudatused andmete kogumise metodoloogias
(järk-järguline üleminek elektroonilisele andmekorjele) ning jätkuv ebakindlus Suurbritannia ja
Euroopa Liidu teadusruumi reguleerimise küsimustes.
II Eesti liikmelisus ESS ERIC-us
Alates 2013. aastast on ESS Euroopa Teaduse Infrastruktuuri ERIC (European Research
Infrastructure Consortium) projekt. Eesti on üks ESS ERIC 14-st asutajaliikmest. Vastavalt
Vabariigi Valitsuse 31.01.2013. a korraldusele nr 39 teostab ESS ERIC-us Eesti riigi
liikmeõigusi Sotsiaalministeerium.
Eestis juhib Euroopa sotsiaaluuringu läbiviimist ESS Nõukoda, mis ühendab uuringuga seotud
osapooli: Sotsiaalministeerium, Tartu Ülikool, Statistikaamet. Nõukoda koguneb Tartus
vähemalt kord aastas, muul ajal toimub töö peamiselt elektroonilise infovahetuse-teavitusega.
Enne ESS ERIC Üldkogu või teadustöö koordinaatorite kogu kokkusaamisi arutatakse läbi
Eesti peamised seisukohad.
Liikmelisus ESS ERIC-us annab Eestile olulist teavet ja võrdlusvõimalusi järgmistes
küsimustes:
kaardistab Euroopa riikide sotsiaalset struktuuri, inimeste elutingimusi ja hoiakuid ning
interpreteerib Euroopa sotsiaalse, poliitilise ja moraalse olemuse muutusi;
aitab arendada ning levitada teaduslikke standardeid riikidevaheliste sotsiaalteaduslike
võrdlusuuringute läbiviimisel. Selleks keskendutakse uuendustele näiteks küsimustike
koostamisel ja eeltestimisel, valimite loomisel, andmete kogumisel, et vähendada vigu
ning suurendada uuringute usaldusväärsust ning täpsust;
aitab töötada välja usaldusväärsed riigi edusamme kirjeldavaid indikaatorid, mis
põhinevad elanike arusaamadel ja hinnangutel ühiskonna eesmärkide kohta;
aitab kaasa Euroopa sotsiaalteadlaste koolitamisele võrdlevate kvantitatiivsete
uuringute läbiviimise ja analüüsi alal;
parandab sotsiaalseid muutusi kajastavate andmete nähtavust ja kättesaadavust
teadlaste, seaduseloojate ning ka laiema kogukonna hulgas.
2021. aastal toetas Sotsiaalministeerium kümnenda vooru andmete kogumist 20 000 euroga,
tellides Tartu Ülikoolilt selles mahus analüüse. 2022. aastal tellib Sotsiaalministeerium ESS
andmetel põhinevaid analüüse 40 000 euro eest.
III Liikmemaks ja tegevuse rahastamise küsimused
ESS ERIC-us on kehtestatud liikmesriikidele kindla suurusega liikmemaks, mis võtab arvesse
nende SKP suurust. Eesti liikmemaksu suurus 2022–2023. aastal on 22 500 eurot. ESS ERIC
rahandusaasta kestab 1. juuni – 31. mai. Liikmemaks tuleb tasuda hiljemalt rahandusaasta
alguses ettemaksuna. Viimati tasus Sotsiaalministeerium liikmemaksu 2022. aasta juunis.
Kõik ESS ERIC-us osalevad riigid on võtnud endale kohustuse rahastada andmete kogumist
ja analüüsi. Eestis rahastati seni uuringu läbiviimist Teadustaristu teekaardi meetmest, ent
2019. aastal arvati ESS uuring teekaardi nimistust välja. Sealt alates on andmete kogumise
rahastamine muutunud problemaatiliseks. Püsivat riigipoolset rahastusmehhanismi praegu ei
ole. 2021. aastal algatas Sotsiaalministeerium koos Riigikantselei, HTMi ja Eesti
Teadusagentuuriga RITA4 meetmest rahastatava uuringu, mille peamiseks eesmärgiks on
anda sisendit riigile oluliste rahvusvaheliste ühiskonnauuringute rahastamise mudeli
väljatöötamiseks. Uuringu esialgne valmimise aeg oli planeeritud 2022. aasta kevadesse, aga
see lükkus edasi 2022. aasta augusti lõppu.
Riiklikus statistikas kajastub ESS ERIC-u Eesti liikmemaks HTM-i poolt kogutavas teadus-ja
arendustegevuse riigipoolse rahastamise statistikas (osaluskava).