Pöördumine

Lea Danilson-Järg justiitsminister Teie nr Justiitsministeerium [email protected] Meie 21.07.2022 nr 6-1/221020/2203893 Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Sotsiaalministeerium [email protected] Eestkoste täisealise inimese üle Lugupeetud ministrid Pöördun teie poole täisealise inimese eestkoste küsimuses. Puuetega inimeste õiguste konventsiooni (PIÕK) artikli 12 kohaselt tunnustavad konventsiooni osalisiirgid, et puuetega inimestel on õigus- ja teovõime kõigis eluvaldkondades teistega võrdsetel alustel. Seega ei saa PIÕK artikli 12 järgi puuetega inimeste üle eestkostet seada (PIÕK komitee üldkommentaar nr 1). Selle asemel abistavad inimest otsuste tegemisel usaldusväärsed isikud või nende võrgustik. Nii saab puudega inimene ise oma elu puudutavate küsimuste üle otsustada, kuid otsusega kaasnevaid seoseid, tagajärgi jm selgitavad talle abistajad. PIÕK komitee on ka oma üldkommentaaris nr 6 (punkt F) märkinud, et täiskasvanud inimestel on universaalne teovõime ilma igasuguse diskrimineerimisvormita. Eesti on teinud PIÕK ratifitseerides deklaratsiooni, mille kohaselt Eesti Vabariik tõlgendab konventsiooni artiklit 12 selliselt, et see ei keela pidamast isikut piiratud teovõimega isikuks, kui selline vajadus tuleneb isiku võimetusest oma tegudest aru saada või neid juhtida. Piiratud teovõimega isiku õiguste kitsendamisel lähtub Eesti enda riigisisesest õigusest. Vaatamata sellele deklaratsioonile on Puuetega Inimeste Õiguste Komitee 2021. a soovitanud (lk 24) Eestil üle vaadata artikkel 12 kohta tehtud deklaratsioon, tagada kõikide puuetega inimeste võrdne tunnustamine seaduse ees ja toetatud otsuste tegemine kõigis eluvaldkondades. Komitee soovitab muuta tsiviilseadustiku üldosa seadust, tunnistada eestkostesüsteem kehtetuks ja töötada puuetega inimeste jaoks välja toetatud otsuste süsteem. Tõsi, ka kehtiva õiguse järgi peab eestkostja määramine olema viimane meede inimese huvide kaitsmiseks (RKTK määrus asjas nr 3-2-1-87-11, p 21). Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu (perekonnaseadus § 202 lg 2). Niisiis võiks põhimõtteliselt ka praegu olla võimalik tagada inimese huvide kaitse eestkostjat määramata – inimest abistavad pereliikmed või muud abilised või ajab inimese asju  2 selleks volitatud isik. Paraku pole praktikas nende muude abinõude kasutamine sageli võimalik. Näiteks pole inimesel piisavalt arusaamisvõimet volikirja andmiseks, enne arusaamisvõime muutusi antud volikiri ei kata kõiki vajalikke olukordi või pole volikirja andmine inimese huvides (nt pole tagatud järelevalve volitatu tegevuse üle, vt täpsemalt ajakiri Juridica 2020/VI). Arvestades PIÕK-d ja Puuetega Inimeste Õiguste Komitee soovitust Eestile palun teil õiguskantslerile 15. septembriks 2022 teada anda kas, kuidas ja millal on Eestil kavas teha muudatusi perekonnaseaduse eestkostesüsteemis ja sellega seonduvates teistes õigusaktides. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Olari Koppel asetäitja-nõunik, õiguskantsleri kantselei direktor õiguskantsleri ülesannetes Aigi Kivioja 6938428 [email protected]