Arvamus eelnõule

Saatja: Ly Pärenson <[email protected]> Saadetud: 21.07.2022 08:48 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: FW: Arvamus „Heaolu arengukava 2023-2030“ ________________________________ From: Katrin Kiisk &lt;&gt;Sent: Tuesday, July 19, 2022 6:16:37 PMTo: &lt;&gt;Cc: &lt;&gt;Subject: Arvamus „Heaolu arengukava 2023-2030 Austatud sotsiaalkaitseminister! Edastan Sihtasutus Pere Sihtkapitali nimel arvamuse „Heaolu arengukava 2023-2030 kohta. Vabandan siiralt, et see on jõudnud teieni väikese viibega. Heade soovidega Katrin KiiskNõukogu esimeesKohtu 6, Tallinn 10130, Eesti SA Pere Sihtkapital +372 53 852 302 Arvamus Heaolu arengukava 2023-2030 kohta Pere Sihtkapital SA 18. juuli 2022 Käesolevaga edastab Pere Sihtkapital Sihtasutus oma märkused ja ettepanekud dokumendi “Heaolu arengukava 2023–2030” 1. juuni 2022. aasta versiooni (edaspidi HEA) kohta. Pere Sihtkapitalil on hea meel tõdeda, et käsitletud teemade loetelu on HEAs muutunud konkreetsemaks. Kahjuks ei ole teemade konkretiseerimise käigus arvestatud Pere Sihtkapitali poolt HEA versioonile novembris 2021 tehtud ettepanekuga täpsustada, milliseid rahvastikupoliitika elemente HEA käsitleb ning lisada selgitus, millistes riiklikes arengukavades käsitletakse ülejäänud rahvastikupoliitika valdkondi. Selline täpsustus annaks võimaluse aru saada Eesti rahvastikupoliitikast tervikuna. Pere Sihtkapitali ettepanek (EP1) on lisada HEAsse selgitus, milliseid rahvastikupoliitika osi HEAs käsitletakse ja viited dokumentidele, kus käsitletakse rahvastikupoliitika teisi teemasid. Soovitame lähtuda rahvastikupoliitika ühest võimalikust definitsioonist: rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu, selle demograafilise koosseisu ning paiknemise mõjutamisel. HEA uue versiooni teemadest on rahvastikupoliitika eemaldatud. Sisuliselt ei ole HEA eelmises versioonis olnud rahvastikupoliitika teemad uuest versioonist kadunud. Kuuest üldeesmärgi poole liikumist jälgivast mõõdikust on üks – kohortsündimuskordaja (HEA lk 3) – otseselt seotud rahvastikupoliitikaga, kolmandik olukorra kirjeldusest (HEA lk 5–9) käsitleb rahvastikupoliitika valdkonda ja sellest on valdav osa pühendatud sündimusele. Õigustatult tõdetakse, et olulisim rahvastikku kujundav protsess on sündimus. Nenditakse, et rahvastik vananeb ja väheneb, et sündimus pole endiselt piisav positiivse loomuliku iibe tagamiseks. Öeldakse, et rahvastiku vähenemist on keeruline peatada, sest sündimus on taastetasemest madalam, et eeldatav eluea kasv pole piisav ning ühiskond ei ole suuremaks sisserändeks valmis. Probleemid on seega sõnastatud. Probleemide valguses on raske nõustuda väitega, et sündimuse madalseis on ületatud ja mõeldes põhiseaduses seadud eesmärgile keele ja kultuuri kestmise osas, ei ole väga raske mõista kõhklusi suurema sisserände osas. Meenutagem siin Lennart Mere kõnet „Kas eestlastel on lootust?“, mille ta pidas loomeliitude pleenumil 1. aprillil 1988. aastal ning kus tulevane Eesti president ütles: „Neljakümne kolme sõjajärgse aastaga on Eestisse sisse rännanud igal aastal 13 000 inimest. Selle tendentsi jätkudes jäävad eestlased omal maal vähemusse hiljemalt aastal 2005, tõenäoliselt varemgi. Viimase poole sajandi kestel ei ole me suutnud taastada oma viimase sõjaeelse rahuaastaarvukust. Sõja vari kõnnib ikka veel meie kõrval. Ja veel; üheainsa inimpõlve vältel on rahvuslik homogeensus Eestis vähenenud üheksa korda. Euroopa ei tunne nii dramaatilisi muutusi, järelikult puuduvad ka analoogiad selle šoki tagajärgede prognoosimiseks.“ Küsigem, kas veelgi suurem sisseränne, millest räägime, ei põhjusta veelgi suuremat šokki. Meenutagem ka Rein Taagepera hoiatust „/…/ oleme kriitilise massi piiril, et mandri-Euroopas omakeelset kõrgkultuuri üleval 1 pidada /…/ Möödahiilimine on ka lootus tuleviku sisserändajate massile eesti keelt õpetada.“ (Rein Taagepera. Demograafiline vetsupott. Eesti Päevaleht, 20. august 2005). Hinnang võimalusele sündimuse kasvuks on HEA olukorda kirjeldavas osas siiski optimistlik: „Eestis on seejuures võrdlemisi head väljavaated sündimuse kasvuks, sest keskmine soovitud laste arv ületab saadud laste arvu oluliselt. Naiste puhul on soovitud keskmine laste arv 2,59 ja meeste puhul 2,55, mis on üks Euroopa paremaid näitajaid, sarnanedes Põhjamaade samade näitajatega.“ (HEA lk 6). Pere Sihtkapital on nõus hinnanguga, et reaalne on olukorda sündimuse vallas parandada. Oleme ka nõus, et oluline on vähendada laste saamise soovi ja laste tegeliku saamise vahet, aga sündimuses positiivse tulemuse saamise eelduseks on pered ja eriti sünnitusealiste naiste soov lapsi taastetasemest oluliselt rohkem saada. Kindlasti toetab Pere Sihtkapital mõtet, et lapse saamise soovi ja tegeliku olukorra vahet süstemaatiliselt mõõdetakse (HEA lk 10), aga juhib tähelepanu sellele, et kuigi HEAs öeldakse, et „regulaarselt avaldatava näitaja väljatöötamiseks alustatakse tegevusi 2017. aastal“ (HEA lk 10), pole näitaja siiski süstemaatiliselt kättesaadav ja et Pere Sihtkapitali poolt läbi viidud uuringud annavad põhjuse püstitada hüpotees, et olukord lapse saamise sooviga nooremates vanuserühmades ei pruugi sugugi enam nii ilus olla. Kuigi olukorra kirjelduses pööratakse sündimusele olulist tähelepanu, seda hiljem eraldi teemana ei käsitleta. Pere Sihtkapital kordab varasemat ettepanekut (EP2) lisada arengukavasse alaeesmärk: sündimuse suurendamine. Mõõdikutele seada vastavad sihttasemed. Lapse saamine on iga pere sisemine asi. Igal naisel on õigus otsustada, kas ta soovib last saada või mitte. Eesti ühiskonna ülesanne on tagada eesti rahva kestmine. Ilma laste sünnita ei ole rahva kestmine mõeldav. Ei piisa lihtsalt laste sünnist. Sündivate laste arv peab ületama taastetaseme ja eestlaste arvukus ei tohiks praegusest tasemest allapoole langeda. Tänases maailmas, kus noored on laste juhusliku mittesaamise osas hästi haritud, tuleb nentida, et ülioluline roll on sünnitusealiste naiste soovil lapsi saada. Lähtuvalt sellest kordab Pere Sihtkapital ettepanekut (EP3) lisada HEAs sündimust toetavate tegevuste hulka ka alla 40-aastaste eestimaalaste pere- ja lapsesõbralikkuse „nügimine“ laste rohkema saamise suunas. Rahvastikupoliitikale viidatakse HEAs kahel korral: lk 4 räägitakse rahvastikupoliitika valitsuskomisjonist ja lk 41 dokumendi viimases lõigus öeldakse, et dokumendi fookuses on ka rahvastiku küsimus ja et selle küsimuse koordineerimiseks on loodud rahvastikupoliitika valitsuskomisjon. Üldine lause, et rahvastikuga seotud küsimused on dokumendi fookuses, ei ole vale, kuid ei haaku hästi HEA teiste osadega ja võiks ehk sellisena HEAst välja jääda. Eesti riigi peamised eesmärgid on sõnastatud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Üheks olulisemaks eesmärgiks on eesti rahvuse ja keele kestmine, mis on rahvastikupoliitika teemad. Pere Sihtkapital ei saa aru olukorrast, kus põhiseaduses sõnastatud eesmärgi täitmiseks puudub riiklik strateegia. Kuna rahvastikupoliitika jaguneb mitme valdkonna vahel, on oluline, et ei läheks kaduma terviklik vaade Eesti jaoks keskse tähtsusega teemale. Pere Sihtkapital teeb rahvastiku valitsuskomisjonile ettepaneku (EP4) algatada Eesti rahvastikupoliitika 2 väljatöötamine. Vastava eesmärgi saaks seada HEA raames. Poliitika peab sõnastama Eesti rahvastikupoliitika täpsed eesmärgid ja nendeni jõudmise teed. Kui rahvastikupoliitiliste eesmärkideni jõudmise teed on sõnastatud mõnes muus riiklikus strateegias, siis dubleerimise vältimiseks piisab, kui rahvastikupoliitika dokument sisaldab täpseid viiteid vastavatele dokumentidele. Tulenevalt Pere Sihtkapitali põhikirjalistest eesmärkidest keskendume rahvastikupoliitiliste ettepanekute tegemisele. Samas oleme veendunud, et HEAs kavandatavad tegevused toetavad võimalike rahvastikupoliitiliste ettepanekute elluviimist. HEA versioon 1. juunist 2022 on loogiliselt ja arusaadavalt ülesehitatud. Puudusena näeme, et kavandatavad tegevussuunad ei ole prioriteetite järgi reastatud. Pere Sihtkapital teeb ettepaneku (EP5) arengukavas toodud tegevussuundade olulisus täpsustada. Loomulikult on kõik tegevussuunad olulised, aga neid on arengukavas piisavalt, et mitte aru saada, mis suunas siis tegelikult liikuma kavatsetakse hakata: kõikides suundades jõuliseks liikumiseks puuduvad tõenäoliselt vahendid. Pere Sihtkapital tunnustab poliitikuid, et sihtkapitali varasem ettepanek kolme ja enama lapsega peredele mõeldud toetuste regulaarseks indekseerimiseks on jõudnud realiseerimisele väga lähedale. Lugupidamisega Katrin Kiisk SA Pere Sihtkapital nõukogu esimees 3