Arvamus eelnõule

Saatja: Ly Pärenson <[email protected]> Saadetud: 20.07.2022 10:06 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: FW: Heaolu arengukava eelnõu kommentaarid From: Elo Piksarv &lt;&gt; Sent: Friday, July 1, 2022 11:56 AMTo: Maris Mälzer &lt;&gt;Subject: Heaolu arengukava eelnõu kommentaarid Tere, Edastan Rahandusministeeriumi kommentaarid Heaolu arengukavale e-mailiga ja ametlikku vastust ei saada. Rahandusministeerium ei ole arengukava koostamise vastu ning kommentaarid on pigem tähelepanekud ja ettepanekud täiendusteks. Tervitades, Elo Piksarv Heaolu arengukava 2023-2030 eelnõu tähelepanekud/kommentaarid Rahandusministeerium 30.06.2022.a Lisas 2 on valitsuse esindajaks menetlemisel Riigikogus määratud tervise- ja tööministrina Tanel Kiik , tuleb korrigeerida. Kui üldiselt heaolu arengukava räägib kogu Eestist, siis arengukava lk 5 alalõigus „Toimepidevus“ on kirjas: „ Ministeerium ja selle allasutused tegutsevad järjepidevalt ning tagatud on teenuste jm toe osutamise jätkusuutlikus vastavalt kokkulepitud kavadele nii tava- kui kriisiolukordades. “ Milli sest ministeerium ist on jutt ? Võib küll tuletada, millist ministeeriumi on siin antud lausega mõeldud, aga vaid ühe ministeeriumi toimepidevusest rääkimine langeb kogu muu dokumendi kontekstist pisut välja. Olukorra kirjeldus lk 5 algab kindlas kõneviisis tõdemusega, et Eesti rahvastik vananeb ja väheneb. V õimalik rahvastiku vähenemine (tulevikus) vastab küll Statistikaameti pikaaegsetele prognoosidele, aga samas ütlevad viimaste aastate ja ka värske rahvaloenduse andmed, et Eesti rahvastik on viimase kümne aastaga eelkõige tänu sisserändele hoopiski pisut kasvanud . Seetõttu ei ole antud osa sellises sõnastus es päris täpne. https://rahvaloendus.ee/et/uudised/rahvaloendus-eesti-rahvaarv-ja-eestlaste-arv-kasvanud Lk 10 on soovitud ja tegelike laste arvu vahe mõõdiku osas kirjas „Regulaarselt avaldatava näitaja väljatöötamiseks alustatakse tegevusi 2017. aastal“ - peaks ilmselt olema, et alustati tegevusi. Lk 40 on toodud arengukava maksumuse prognoos vaid ühe üldnumbrina iga aasta kohta. Kas võiks olla siin ka prognoositava maksumuse suurusjärgud välja toodud iga sihi kaupa eraldi, mis aitaks paremini aru saada, milliste arengukavas kirjeldatud sihtide ja tegevuste puhul on arv estatud (sihi saavutamiseks vajalikud) olulisemad vahendite tõusud . Seletuskirja lõpus on link, et arengukava materjalid ja lisainformatsioon on kättesaadavad veebilehel http://www.sm.ee/et/sotsiaalse-turvalisuse-kaasatuse-ja-vordsete-voimaluste-arengukava-2016-2023 , veebileht vastab sellele minnes, et lehte ei leitud. Arengukavas võiks lisaks arengukava ametlikele mõõdikutele esitada ka lihtsad sissetulekute erinevust kajastavad mõõdikud (sissetulekute erinevused rahvastiku detsiilide/kvintiilide kaupa, Gini koefitsient) A rengukava tööturu osas (2. siht) võiks käsitelda expressis verbis ka palgalõhet ning selle liigse kasvu vältimist (praegu on palgalõhet käsitletud ainult soolise võrdõiguslikkuse kontekstis) A rengukava üks kriitilisemaid küsimusi on tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreeritud osutamine ning selleks vajalik tööjaotus/korraldus valitsuse/KOV ning EHK vahel, sh. vastutus juhtumikorralduse eest ning ühtsete teenusestandardite tagamine kohalikes omavalitsustes. Eelnõu: Sisukorras (ja ka tekstis) siht 2 ja siht 5 – seal on pealkirja lõpus midagi üleliigset (siht 2: tööturg ja tööelu, siht 5: sooline võrdsus ja vähemusrühmade võrdsed võimalused) Lk 3: Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik arvutatakse 4 inimese kirjelduse põhjal – numbri võiks sõnana kirjutada Seletuskiri: Lk 4: Sama viga on ka siia dokumenti sattunud – vt siht 2 ja siht 5 Hoolivuse ja koostöömeelsuse indeksit toodab Statistikaamet Euroopa sotsiaaluuringust (ESS) saadud andmete põhjal Eesti 2035 näitaja tootmise lepingu alusel (tellija Sotsiaalministeerium). ESSi puhul on tõenäosus, et seda Statistikaamet enam läbi ei vii ning peame mõtlema alternatiivile (küsimuste lisamine mõnesse teise iga-aastasesse uuringusse iga kahe aasta tagant). Uuringu lõpetamisel on vaja ka näitaja "Nende inimeste osakaal, kes enda arvates kuuluvad mõnda gruppi, mida Eestis diskrimineeritakse" jaoks leida uus allikas (lisada muusse uuringusse) ja tootmiseks rahastus. Sotsiaalse tõrjutuse määr ja laste sotsiaalse tõrjutuse määr: neid näitajaid arvutab ja avaldab ainult Eurostat , Statistikaamet mitte. Ilmselt võtategi näitajad Eurostatist? Tööelu kestus aastates, aktiivsena vananemise indeks ja kodust iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste ja ööpäevaringse institutsionaalse hooldusteenuse saajate suhtarv. Millisest allikast need näitajad saate? Suure hoolduskoormusega inimeste osakaal: Eesti 2035 jaoks lepinguga Eesti tööjõu-uuringust avaldatav näitaja (tellija Sotsiaalministeerium). Ligipääsetavuse indeks. Mõõdiku väljatöötamine on pooleli (kavatsetakse saada KOV rahulolu-uuringust). Arengukavast ei paista välja, et sõltuvusteemadega tegelemine, sellest rääkimine, sõltuvuses olevate inimeste abistamine (nii meditsiiniliselt kui ka muude meetoditega) oleks plaanis selle arengukava perioodil fookusesse tõsta. Samas on see sageli perevägivalla või laste/naiste väärkohtlemise juurpõhjus, sama perede toimetuleku puhul. Võlgadesse sattumise põhipõhjuseid on samuti sõltuvusteemad ja riik võib moodustada parima võlanõustamise süsteemi, aga kui inimesi ei aidata välja nende sõltuvushäirest (alkohol, erinevad ained jne), siis pole sellest palju kasu. E ttepanekuid prioriteetsete eesmärkide mõõdikute kohta sihtide kaupa, mis võiksid olla potentsiaalselt huvipakkuvad: Üksikvanematega perekondade osakaal Tööjõu pakkumise ja nõudluse erinevus sektorite kaupa Sotsiaalse kaasatuse/tõrjutuse indeks Teenuste ühetaolise kättesaadavuse ja standardiseerituse indeks Vähemusrühma(de) kindlustunne