Leping

Lepingu l isa 2 Ehitamise alustamise teatise ja vastuvõtu akti vorm Käesolev vorm on kahepoolne. Esmalt täidab ära tabelis toodud andmed teatise esitaja ning digi allkirjastab teatise. Peale ehitustööde valmimist digi allkirjastab sama vormi Maanteeameti esindaja ning siis saab vormist ehitise vastuvõtuakt. Allkirjastatud vastuvõtuakt on aluseks objekti kandmiseks teeregistrisse. I E hitamise alustamise teatis ( selle osa täidab lepingu sõlminud huvitatud isik ja allkirjastab faili tervikuna ) Tee nr , nim etus ja km Kinnistu katastriüksuse tunnus ja nimetus Ristumiskoha ehitamise lepingu nr Teatise esitaja nimi ( nimetus ) ja kontakt Ehitustööde kestvus Ehitaja nimi ( nimetus , reg . või isikukood ) ja kontakt Ehitaja MTR kood tegevusalal „ehitamine“ Ehitusaegse liikluskorralduse eest vastutaja ( nimetus , reg . või isikukood ) ja kontakt Ehitusaegse liikluskorralduse projekti kooskõlastuse nr ja kuupäev * Omanikujärelevalve teostaja nimi (nimetus) ja kontakt** Omanikujärelevalve MTR kood tegevusalal „omanikujärelevalve“ * Juhul kui ristumiskoha ehitamise lepingu kohaselt on nõutud ehitusaegse liikluskorralduse projekt , tuleb see koostada ja kooskõlastada enne käesoleva teatise esitamist . Projekti koostab selleks pädevust omav isik ja kooskõlastab MA piirkondlik liikluskorraldaja kelle kontaktid on leitavad siit: https://www.mnt.ee/et/kontakt **Juhul kui lepingus on omanikujärelevalve nõue Esitaja allkiri ja kuupäev /digitaalselt allkirjastatud/ /kuupäev digikonteineris/ II Ehitise vastuvõtu akt ( allkirjastab vastuvõtja ) Ristumiskoha rajamine on lõpetatud ja vastab ristumiskoha ehitamise lepingu dokumentidele. Garantiiperioodi (5 aastat) arvestus algab digiallkirjastamise kuupäevast. Vastuvõtja allkiri ja kuupäev /digitaalselt allkirjastatud/ /kuupäev digikonteineris/ Projekteerija Tellija Landverk OÜ Jõgeva Vallavalitsus Turu 34b, 50104 Tartu Suur tn 5, 48306 Jõgeva registrikood 11889198 [email protected] MTR: EEP003540 Töö number: T2024 Projekti staadium: Põhiprojekt Töö nimetus: Suure tänava rekonstrueerimise projekt Ehitise aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva linn Projektijuht: _________________ Aigar Reimann Vastutav projekteerija: _________________ Tarmo Rämmel Projekteerijad: _________________ Aigar Reimann _________________ Ott Ojaperv Tartu 2020  Suure tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T2024 SISUKORD I PROJEKTLAHENDUSE KOOSKÕLASTUSED 1. Kooskõlastuste koondtabel II LÄHTEANDMED PROJEKTEERIMISEKS Jõgeva Vallavalitsuse väljastatud projekteerimistingimused. III SELETUSKIRI ............................................................................................................................ 5 Kasutatud viited ja lühendid............................................................................................................ 5 1 ÜLDOSA .................................................................................................................................. 6 1.1 TÖÖ ÜLDANDMED ............................................................................................................................ 6 1.2 LÄHTEMATERJALID ........................................................................................................................... 6 1.2.1 Lähteülesanne ja projekti eesmärk .................................................................................... 6 1.2.2 Kasutatud õigusaktid, standardid ja juhendid ................................................................... 7 1.2.3 Lähteandmed projekteerimiseks........................................................................................ 7 1.2.4 Seotud planeeringud .......................................................................................................... 7 1.2.5 Seotud projektid................................................................................................................. 7 1.2.6 Uuringud ............................................................................................................................ 7 2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ..................................................................................... 7 2.1 MAAOMAND ..................................................................................................................................... 8 2.2 UURINGUTE TULEMUSTE KOKKUVÕTE ............................................................................................. 8 2.2.1 Geodeetilised uuringud ...................................................................................................... 8 2.2.2 Geoloogilised uuringud ...................................................................................................... 8 2.3 KAITSEALUSED OBJEKTID .................................................................................................................. 9 2.3.1 Keskkonnakaitse ................................................................................................................ 9 2.3.2 Veekaitse............................................................................................................................ 9 2.3.3 Muinsuskaitse .................................................................................................................... 9 2.3.4 Geodeetiline mõõdistusvõrk .............................................................................................. 9 2.3.5 Muud piirangud ................................................................................................................. 9 2.4 PROJEKTALAL PAIKNEVAD TEHNOVÕRGUD ..................................................................................... 9 3 PROJEKTLAHENDUS ................................................................................................................10 3.1 ÜLDANDMED .................................................................................................................................. 10 3.2 PLAANILAHENDUS .......................................................................................................................... 10 3.2.1 Asendiplaan ..................................................................................................................... 10 3.2.2 Ristlõige ja vertikaalplaneerimine ................................................................................... 11 3.3 EHITUSOBJEKTI ETTEVALMISTAMINE ............................................................................................. 11 3.3.1 Raadamine, juurimine ja puhastamine............................................................................ 11 3.3.2 Konstruktsioonide lammutamine, demonteerimine ja ümbertõstmine .......................... 11 3.3.3 Geodeetilise mõõdistusvõrgu punktide kaitsmine ja ümbertõstmine ............................. 11 3.4 MULLATÖÖD ................................................................................................................................... 12 3.4.1 Kasvupinnase eemaldamine ............................................................................................ 12 3.4.2 Mullete ehitamine............................................................................................................ 12 3.4.3 Dreenkiht ......................................................................................................................... 12 3.4.4 Planeerimistööd. .............................................................................................................. 12 3.5 KATEND ........................................................................................................................................... 13 3.5.1 Katendikonstruktsioonid .................................................................................................. 13 2 | 29  Suure tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T2024 3.5.2 Äärekivid ja sillutiskate .................................................................................................... 15 3.6 VEEVIIMARID .................................................................................................................................. 16 3.6.1 Sademeveekanalisatsioon ............................................................................................... 16 3.7 LIIKLUSKORRALDUS- JA OHUTUSVAHENDID ................................................................................... 16 3.7.1 Liiklusmärgid ja viidad ..................................................................................................... 16 3.7.2 Teekattemärgistus ........................................................................................................... 16 3.8 TEHNOVÕRGUD .............................................................................................................................. 16 3.8.1 Sidevarustus ..................................................................................................................... 16 3.8.2 Elektrivarustus ................................................................................................................. 16 3.8.3 Tänavavalgustus .............................................................................................................. 17 3.8.4 Vee-, sademevee- ja kanalisatsioonitorustikud ............................................................... 17 3.8.5 Gaasitorustikud................................................................................................................ 17 3.9 MAASTIKUKUJUNDUSTÖÖD ........................................................................................................... 17 3.9.1 Projekteeritud haljastus ................................................................................................... 17 3.9.2 Väikevormid ..................................................................................................................... 17 4 TÖÖDE TEOSTAMINE ..............................................................................................................18 4.1 ÜLDISED NÕUDED EHITUSTÖÖDE TEOSTAMISEKS ......................................................................... 18 4.1.1 Ehitusobjektilt liikuvate masinatega kanduva mustuse likvideerimine ........................... 19 4.2 AJUTINE LIIKLUSKORRALDUS .......................................................................................................... 19 4.3 TEETÖÖDE KIRJELDUS ..................................................................................................................... 19 4.3.1 Ehitusobjekti väljamärkimine .......................................................................................... 19 4.3.2 Raadamine, juurimine ja puhastamine............................................................................ 19 4.3.3 Olemasoleva kõrghaljastuse kaitsmine ........................................................................... 19 4.3.4 Lammutamine, demonteerimine ja ümbertõstmine........................................................ 20 4.3.5 Asfaltkatete freesimine .................................................................................................... 20 4.3.6 Olemasolevate kommunikatsioonide kaitsmine kaevetöödel ......................................... 20 4.3.7 Mullatööd ........................................................................................................................ 21 4.3.8 Sademeveekanalisatsioon ............................................................................................... 22 4.3.9 Äärekivid ja sillutiskate .................................................................................................... 25 4.3.10 Katend .............................................................................................................................. 25 4.3.11 Nõuded materjalidele ...................................................................................................... 26 4.3.12 Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid ................................................................................ 26 4.3.13 Maastikukujundustööd .................................................................................................... 27 4.4 KESKKONNAKAITSE ......................................................................................................................... 27 4.5 OBJEKTI PILDISTAMINE ................................................................................................................... 28 4.6 TEOSTUSMÕÕDISTAMINE JA -JOONISED........................................................................................ 28 5 HOOLDUSJUHEND ..................................................................................................................28 5.1 TEKKIVAD KOHUSTUSED VÕI ERISUSED .......................................................................................... 29 3 | 29 Suure tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T2024 IV TEETÖÖDE KOONDMAHUD: Teetööde koondmahud 3 lehte JOONISTE LOETELU: 1 Asukoha skeem, lehtede jaotus, tingmärgid 4-01 2 Tehnovõrkude koondplaan ja vertikaalplaneering 4-02-01…4-02-06 3 Asendiplaan ja liikluskorraldus 4-03-01…4-03-06 4 Pikiprofiil 6-01-01…6-01-04 5 Tüüpsed ristlõiked A-A, B-B, Aia ja värava tüüpjoonised 6-02 4 | 29  Suure tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T2024 III SELETUSKIRI Kasutatud viited ja lühendid EVS – Eesti standard; TEK nõuded – Tee ehitamise kvaliteedi nõuded; AKEJ – Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis; KKEJ – Killustikust katendikihtide ehitamise juhis; SKEJ – Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhis; – „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis„ Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised“, „Teealade MEJ kuivenduse projekteerimise juhend“, Muldkeha remondi projekteerimise juhis“ (peatükid 2 ja 3); MuKS - Muinsuskaitseseadus ; RHS - Riigihangete seadus; Normid – viide MKM määrusele „Tee projekteerimise normid“; AKÖL – aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus; a/ööp – autot ööpäevas; MS – mahasõit; AB – bussipeatus; PA – puurauk; KS – kompleksstabiliseeritud alus; fr – fraktsioon; KOV – kohalik omavalitsus; 5 | 29  Suure tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T2024 1 ÜLDOSA Käesolev projekt on koostatud Jõgeva Vallavalitsuse ja Landverk OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingu raames. Lepingu esemeks on Suure tänava rekonstrueerimiseks põhiprojekti koostamine. Projekti eesmärgiks on tänava teekatte seisukorra, sõidumugavuse ja liiklusohutuse parandamine. Lisaks on projekteeritud tänavavalgustus. Projekteeritud objekt paikneb Jõgeva maakonnas, Jõgeva linnas • AA_Uldosa • TL_Teed-ja-liikluskorraldus (Landverk OÜ) • EL_Tanavavalgustus (Line Engineering OÜ) 1.1 TÖÖ ÜLDANDMED Töö nimetus: Suure tänava rekonstrueerimise projekt Töö teostaja: Landverk OÜ Töö tellija: Jõgeva Vallavalitsus Esindaja: Aigar Reimann Aadress: Suur 5, Jõgeva 48306 Kontakt tel +372 5373 1431 Kontakt tel +372 776 6576 Kontakt e-post: [email protected] Kontakt e-post: [email protected] 1.2 LÄHTEMATERJALID 1.2.1 Lähteülesanne ja projekti eesmärk Projekti koostamisel on aluseks võetud Jõgeva Vallavalitsuse väljastatud projekteerimistingimused. 6 | 29  Suure tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T2024 1.2.2 Kasutatud õigusaktid, standardid ja juhendid Projekteerimisel on arvestatud Eestis kehtivaid seadusi, standardeid, normdokumente ning juhendeid, mis on kätte saadavad Elektroonilise Riigi Teataja kataloogist, Standardikeskus ning Maanteeameti veebilehel rubriigist „Juhendid“. Juhul kui projekteerimise ja ehituse vahelisel perioodil leiavad nimetatud dokumentides aset muutused või need asendatakse uute asjakohaste dokumentidega, tuleb lähtuda hanke ajal kehtivatest dokumentidest. 1.2.3 Lähteandmed projekteerimiseks Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. Katendi kasutusajaks tuleb võtta kõigil katenditüüpidel 20 aastat. Sõiduraja laius: 3m Rentsliriba laius: 0,5m Külgohutusriba laius: 0,5m Kõnnitee laius: 2,0m Jalgratta- ja jalgtee laius: 3,0m 1.2.4 Seotud planeeringud • Jõgeva linna üldplaneering 1.2.5 Seotud projektid • „Jõgeva linn, Suur tn, Piiri tn ja Puiestee tn ristmiku ringristmikuks rekonstrueerimine“ OÜ Palmpro töö nr 109-TE-2015 (projekt on realiseeritud) • „Jõgeva valla tänavavalgustuse energiasäästlikuks rekonstrueerimine“ OÜ THS Projekt projekt P19081 • „Pargi tänav km 0,000-0,869 koos Lai tänavaga km 0,000-0,165 ja kõnnitee projekt“ OÜ Keskkonnaprojekt töö nr 2014 (projekt on osaliselt realiseeritud) 1.2.6 Uuringud Nimetus Ettevõte Töö number Valmimise aeg Geodeesia Raxoest OÜ GE-56-20 Juuli 2020 Geoloogia OÜ Rakendusgeoloogia 20-076 Oktoober 2020 2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS Olemasolev Suur tänav on kahesuunaline ning asfaltkattega, teekatte laius varieerub vahemikus 8,8- 11,2m. Kate on amortiseerunud. Olemasolevad kõnniteed asuvad sõidutee mõlemas servas ning on eraldatud äärekiviga, osaliselt ka haljastatud eraldusribaga. Tänav asub asulasisese kiiruspiirangu 50km/h mõjualas. Suur tänav on kõikide ristuvate tänavate suhtes eesõiguslik. Projektala lõpus olev riigitee nr 39 Tartu-Jõgeva-Aravete tee on eesõiguslik Suure tänava suhtes. Olemasolev tänavavalgustus asub tänava paremas servas. Alljärgnevalt on kirjeldatud tee ehitusprojektiga käsitletaval alal teostatud uuringuid, maa omandi andmeid, maaomandil paiknevaid tehnovõrke ja maaomandil paiknevaid kaitsealuseid objekte. 7 | 29  Suure tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T2024 2.1 MAAOMAND Tee ehitusprojektiga ei ole ette nähtud täiendava maa kaasamist piirnevate kinnistute arvelt. 2.2 UURINGUTE TULEMUSTE KOKKUVÕTE 2.2.1 Geodeetilised uuringud Geodeetiline alusplaan on koostatud Raxoest OÜ poolt „Suur tn, Jõgeva linn, Jõgeva vald. Geodeetiline mõõdistus“, töö number GE-56-20. Tööde teostamise aeg oli juuli 2020. Koordinaadid L-Est 97 aasta süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis. Geodeetiliste uuringute aruanne asub projekti lisades. 2.2.2 Geoloogilised uuringud Geoloogilised uuringud on koostatid OÜ Rakendusgeoloogia poolt „Suur tänava rekonstrueerimine, Jõgeva linn. Geoloogilise uuringu aruanne“, töö nr 20-076. Välitöid tehti objektil 24.09.2020. uuringualale rajati 10 puurauku sügavusega 0,3-3,0m. Uuringus kasutati lisaks kolme puurauku Rakendusgeoloogia OÜ varasemalt teostatud geoloogilisest uuringust: „Jõgeva linna vee- ja kanalisatsiooni trass; etapp II; Jõgevamaa“, töö nr 10-032, 08.2010. Varasemalt teostatud uuringu puuraukude andmed konverteeriti uude EH2000 kõrgussüsteemi. Geoloogiline ehitus Teepinna abs. kõrgused jäid vahemikku 72,50...78,00 meetrit. Uuringulõigu kirdepoolses otsas on tänapäevase asfaltkatte all säilinud munakivisillutis, mida ei olnud võimalik puurimise teel läbida Aruandesse on lisatud puuraugud varasemalt teostatud geoloogilisest uuringust, mis kirjeldavad ka munakivisillutise-alust geoloogilist lõiget. Tehnogeensetest pinnastest kirjeldati uuringulõigus pudedat asfalti, killustikku, kruusaga kuni rohke kruusaga kesk- kuni jämeliiva, kruusaga kuni rohke kruusaga möllist peen- kuni keskliiva, peenliiva, savist peenliiva, täitemoreeni ning mullast täitepinnast. Enamasti on tehnogeensete kihtide all säilinud ka looduslik mulla/mullase mölli kiht. Looduslikest mineraalpinnastest kirjeldati uuringusügavuses peamiselt kruusaga savimöllist koosnevat moreenpinnast, kohati ka jääjärvelist mölli ja savimölli, järvelist vähese orgaanikaga savimölli ning liivaga savimöllist koosnevat moreenpinnast. Uuringusügavuses kuni 4,50 meetrit eraldati välja 16 kihti – geoloogilist elementi. Ehitusgeoloogilised tingimused Ehitusgeoloogilised tingimused rekonstrueeritava Suur tänava alal on mitmekesised. Uuringulõigu kirdepoolses otsas esineb teetammis vana munakivisillutis, vee- ja kanalisatsioonitrasside paigaldamise käigus on trasside ehitusalale jäävalt osalt munakivisillutis tõenäoliselt eemaldatud. Niiskuspaikkonna tüübilt jääb vaadeldav tänavalõik niiskesse niiskuspaikkonda. Uuringualal on enamasti säilinud loodusliku mulla / mullase mölli kiht, looduslikest mineraalpinnastest on enimlevinud pinnasteks moreenpinnased. Looduslik liivpinnas (kiht 8) on tundlik struktuuri rikkumise suhtes ning kaotab ümbertõstmisel kordades oma kandevõimes. Looduslikud savipinnased (kihid 9...11) on tundlikud leondumise suhtes. Leondumise vältimiseks ei tohi märjal savipinnasel - ka vihmaga - sõtkuda (sõita) ehitusmasinatega ega lasta lahtisel kaevikul seista vee all. 8 | 29  Suure tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T2024 Looduslikud mineraalpinnased on SN 449-72 järgi mittedreenivad – filtratsioonimoodulid jäävad alla 0,5 meetri/ööpäevas. Ka tänava mulde kihtide hulgas ei ole ühtegi dreenivat pinnast – filtratsioonimoodulid jäävad maksimaalse tiheduse ja optimaalse veesisalduse juures alla 0,5 meetri/ööpäevas. Kuna olemasolevas muldes kasutatud pinnasekihid on praktiliselt mittedreenivad, tuleb uuele tänavale projekteerida korralik dreenkiht. Piirkonna külmumissügavus on ca. 1,45 meetrit, lumest lahti hoitavatel teedel ja platsidel võib talvel pinnas külmuda kuni 2,0 m sügavuseni. Kruusaga kuni rohke kruusaga mölline peen- kuni keskliiv (kiht 2), savine peenliiv (kiht 4), täitemoreen (kiht 5), mullane täitepinnas (kiht 6), muld / mullane möll (kiht 7), jääjärveline möll (kiht 8), jääjärveline ja järveline savimöll (kihid 9 ja 9A) ning moreenpinnased (kihid 10 ja 11) on külmatundlikud pinnased. Geoloogiliste uuringute aruanne asub projekti lisades. 2.3 KAITSEALUSED OBJEKTID 2.3.1 Keskkonnakaitse Projektalale ei jää ühtegi keskkonnakaitselist objekti. 2.3.2 Veekaitse Projektalale ei jää ühtegi veekaitsealust objekti. 2.3.3 Muinsuskaitse Projektalale ei jää ühtegi muinsuskaitsealust objekti. 2.3.4 Geodeetiline mõõdistusvõrk Tee ehitusprojektiga käsitletavale alale ning selle vahetusse lähedusse jäävad järgnevad geodeetilise mõõdistusvõrgu punktid: • SRP 5, kõrgusvõrk IV klass, PK 5+88 par. joonis 4-03-01. Kaitsevöönd 0.5m • POL 1316, kohalik võrk 2. järk, PK 9+03 vas. joonis 4-03-02. Kaitsevöönd 3.0m (asub teetööde alalt väljas) • POL 5339, kohalik võrk 2.järk, PK 11+82 par. Joonis 4-03-04. Kaitsevöönd 3.0m • POL 317, kohalik võrk 2.järk, PK 12+82 par. Joonis 4-03-04. Kaitsevöönd puudub • POL 5438, kohalik võrk 2.järk, PK 15+49 vas. Joonis 4-03-05. Kaitsevöönd 3.0m • SRP 619, kõrgusvõrk IV klass, PK 17+80 vas. Joonis 4-03-06. Kaitsevöönd 0.5m • SRP 248, kõrgusvõrk I klass, PK 18+17 vas. Joonis 4-03-06. Kaitsevöönd 0.5m • POL 45, kohalik võrk 1. järk, PK 19+09 par. Joonis 4-03-06. Kaitsevöönd 3.0m (asub teetööde alalt väljas). • POL 901, kohalik võrk 2.järk, PK 19+10 par. Joonis 4-03-06. Kaitsevöönd 3.0m. 2.3.5 Muud piirangud Projektala jääb Kesk-Eesti üldgeoloogilise kaardistamise alale U1225. 2.4 PROJEKTALAL PAIKNEVAD TEHNOVÕRGUD Sidevarustus: Projekteeritaval alal asuvad Telia Eesti AS sidekaablid. Elektrivarustus: Projekteeritaval asuvad Elektrilevi OÜ kõrge- ja madalpinge maakaablid ja madalpinge õhuliinid. 9 | 29  Suure tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T2024 Tänavavalgustus: Projekteeritaval alal on asub olemasolev tänavavalgustus. Tänavavalgustuse haldaja on Jõgeva Vallavalitsus. Kanalisatsiooni- ja veevarustus: Projekteeritaval alal asuvad vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveetorustikud. Torustike haldaja on Jõgeva Veevärk OÜ. Gaasivarustus: Projektalal asuvad AS Gaasivõrk torustikud. 3 PROJEKTLAHENDUS Ehitusprojekt koosneb seletuskirjast, joonistest ja muudest asjakohastest dokumentidest s.h töömahutabel. Töömahu tabelis on toodud konstruktiivsed põhitööde mahud, mis võimaldab hinnata tööde eeldatavat maksumust. Töövõtjal tuleb hanke maksumuse arvutamisel kontrollida projekti mahte ning arvestada kõigi asjakohaste ehitustehnoloogiast tingitud kuludega, et mitte eksida ehitusprojekti realiseerimise kogumaksumuses ning tagada ehitusprojekti kogu mahus väljaehitamiseks vajalikud vahendid. Ehitusprojekti dokumendid täiendavad üksteist ja moodustavad terviku. Vastuolude esinemisel sama staadiumi erinevate ehitusprojekti dokumentide vahel lähtutakse kõigepealt seletuskirjast, seejärel joonistest ja viimasena muudest ehitusprojektis sisalduvatest dokumentidest. Täiendavalt tuleb töövõtjal arvestada valitud ehitustehnoloogiast või ehitustoodetest tulenevalt vajalike tööjooniste ning monteeritavate, tehases toodetavate elementide tootmiseks vajalike töö- ja tootejooniste koostamisega ning kaasnevate kuludega. Toote- ja tööjoonised ei ole koostatud ehitusprojekti osa. Töövõtjal tuleb arvestada kõigi vajalike kooskõlastuste ja lubade hankimisega ning seonduvate kuludega s.h vee erikasutusluba vajadusel. 3.1 ÜLDANDMED Projekteeritud teede kogupikkus on ca 1350m. Projektlahendus jaguneb kolmeks etapiks: • I etapp km 0,460 – 0,830 (Ristiku tn ristmik- ringristmik) • II etapp km 0,933 – 1,441 (ringristmik – Heina tn ristmik) • III etapp km 1,441 – 1,909 (Heina tn ristmik – Riigimaantee nr 39 rismik) 3.2 PLAANILAHENDUS 3.2.1 Asendiplaan Projekteeritud plaanilahendus ja liikluskorraldus on välja toodud joonistel 4-03-01…4-03-06 „Asendiplaan ja liikluskorraldus“. Projekteeritud lahenduse kogupikkuseks on ca 1350 m. Töömahtude piiril on projekt asendiplaaniliselt ja kõrguslikult kokku viidud olemasoleva olukorraga. Projekteeritud on asfaltkattega sõidutee. Sõidutee paremasse serva on kogu projektala ulatuses projekteeritud jalgtee ning vasakusse serva kergliiklustee. Projektala algusest kuni PK 10+74 on kergliiklustee ja sõidutee vahele projekteeritud haljasala ning säilitatakse olemasolev kõrghaljastus. Alates PK 10+74 kulgeb kergliiklustee sõidutee vahetus läheduses. PK 5+36…5+84 on projekteeritud teeäärsed parkimiskohad 8 sõiduauto tarbeks, PK 7+22…PK 7+58 9 sõiduauto tarbeks. Parkimiskohad on teega 0⁰ nurga all, ning mõõtudega 2,5x6,0m Ristumine Pargi ja Laia tänavaga on lahendatud künnisena. 10 | 29  Suure tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T2024 PK 9+67 on projekteeritud bussipeatus avatud taskuga. Tasku täisosa laius on 3,5m. PK 16+56 on projekteeritud bussipeatus 2m laiendusega. Bussipeatusesse on ette nähtud kollane teekattemärgis 933. PK 17+80 on projekteeritud bussipeatus avatud taskuga. Tasku täisosa laius on 3,0m. PK 6+22, PK 12+66 ja PK 16+30 on projekteeritud ülekäigurajad üle Suure tn. Projekteeritud on kolm puhkekohta pingi ja prügikastiga. Suur nt 29 (kat 24901:005:0160) ja Suur tn 90 (kat 24901:002:0080) on projekteeritud olemasoleva võrkaia ja värava asemele uued. Seda seetõttu, et projektpind tõuseb ja sissesõidu kalded muutuvad vastasel korral liiga järsuks. 3.2.2 Ristlõige ja vertikaalplaneerimine Tüüpristlõiked asuvad joonisel 6-02 „Tüüpsed ristlõiked A-A, B-B, Aia ja värava tüüpjoonised“ Verikaalplaneering on välja toodud joonistel 4-02-01…4-02-06 „Tehnovõrkude koondplaan ja vertikaalplaneering“. Suure tänava katendi lauseks on 7,0m. Sõiduraja laiuseks on 3,0m millele lisanduvad mõlemas servas 0,5m laused ohutusribad. Paremas servas asuva jalgratta- ja jalgtee laius on 3,0m ning vasakul pool asuva jalgtee laius 2,0m. Sõidutee on jalgratta- ja jalgteest ja jalgteest eraldatud äärekiviga ning 0,5m laiuse tehiskivist kattega külgeraldusribaga. Jalgratta- ja jalgtee teise serva on projekteeritud 0,25m laused murukülviga tugipeenrad. Projektala alguses, kus jalgtee ei asu sõidutee vahetus läheduses, on projekteeritud haljastatud külgeraldusriba 2,6-4m. Äärekivi kõrguseks on projekteeritud 10cm. Kohtades, kus sõiduk peab äärekivi ületama on see langetatud kõrguseni 2cm, kohtades, kus jalakäija peab äärekivi ületama 0cm. Sõidutee on projekteeritud kahepoolse põikkaldega 2,5%. Jalgratta- ja jalgteel ning jalgteel on ühesuunaline põikkalle 2,0% üldjuhul sõidutee suunas. Piki ja põikkalletega kindlustatakse sademevee äravool teedelt haljasaladele ning projekteeritud sademevee restkaevudesse. 3.3 EHITUSOBJEKTI ETTEVALMISTAMINE 3.3.1 Raadamine, juurimine ja puhastamine Tee maa-ala tuleb puhastada kividest, prahist jms. Kasvama jäetakse võimalikult suur osa olemasolevast kõrghaljastusest. Ette on nähtud üksikute puude likvideerimine või võra ja okste kärpimine. Raadamis- ja piiramistööd on välja toodud joonistel 4-03-01…4-03-06 „Asendiplaan ja liikluskorraldus“ 3.3.2 Konstruktsioonide lammutamine, demonteerimine ja ümbertõstmine Olemasolevad liiklusmärgid ja viidad asendatakse uutega. Suur nt 29 (kat 24901:005:0160) ja Suur tn 90 (kat 24901:002:0080) on ette nähtud olemasolevate võrkaedade ja väravate asendamine uutega. Täpsemalt on näidatud toodud joonistel 4-03-01…4-03-06 „Asendiplaan ja liikluskorraldus“ 3.3.3 Geodeetilise mõõdistusvõrgu punktide kaitsmine ja ümbertõstmine Ehituse ajaks tuleb kaitsta tuleb järgmised mõõdistusvõrgu punktid: 11 | 29  Suure tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T2024 • SRP 5, kõrgusvõrk IV klass, PK 5+88 par. joonis 4-03-01. Kaitsevöönd 0.5m • SRP 619, kõrgusvõrk IV klass, PK 17+80 vas. Joonis 4-03-06. Kaitsevöönd 0.5m • SRP 248, kõrgusvõrk I klass, PK 18+17 vas. Joonis 4-03-06. Kaitsevöönd 0.5m Ümber tõsta tuleb järgmised kõrgusvõrgu punktid: • POL 5339, kohalik võrk 2.järk, PK 11+82 par. Joonis 4-03-04. Kaitsevöönd 3.0m • POL 317, kohalik võrk 2.järk, PK 12+82 par. Joonis 4-03-04. Kaitsevöönd puudub • POL 5438, kohalik võrk 2.järk, PK 15+49 vas. Joonis 4-03-05. Kaitsevöönd 3.0m • POL 901, kohalik võrk 2.järk, PK 19+10 par. Joonis 4-03-06. Kaitsevöönd 3.0m. Vastavalt RAS §-le 35 võib geodeetiliste punktide rajamise, rekonstrueerimise ning hooldamise töid võib teha füüsiline isik, kellel on geodeedi kutse, mis vastab vähemalt kutseseadusega sätestatud kvalifikatsiooniraamistiku 7. tasemele kõrgema geodeesia valdkonnas. Geodeetilise võrgu taastamiseks teeb töid tegev ettevõte märkide ülevaatuse, projekteerimis-, ehitus-, mõõtmis- ja arvutustööd. Geodeetilise töö projekt ja uute märkide asukohad kooskõlastatakse Jõgeva Vallavalitsusega. Vastavalt ruumiandmete seaduse § 26 lg-le 1 on geodeetilise märgi kaitsevööndis ilma märgi omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust, takistada sellele juurdepääsu või sellega seotud mõõtmisi. Kõik geodeetiliste märkide ümbertõstmisega ja kaitsmisega seotud kulud tasub Töövõtja (ehitaja). Töövõtja peab ehitustööde alustamisel tähistama tööpiirkonnas (maha märkima) kõik geodeetilised märgid. Töövõtja vastutab selle eest, et geodeetiliste märkide asukohta ja tasandit ei muudeta ehitusperioodi jooksul. Samuti tuleb tagada, et ehitustööde käigus ei kahjustataks geodeetilisi märke. Kui geodeetilised märgid asuvad piirkonnas, kus ei ole võimalik neid säilitada (kaitsta) kogu ehitustööde perioodi jooksul, siis määrab võrgu taastamisega tegelev geodeet uute geodeetiliste märkide asukohad enne vanade märkide likvideerimist, kahjustamist. Ühtegi olemasolevat geodeetilist märki ei likvideerita enne, kui geodeet on andnud selleks nõusoleku. Selleks, et geodeetiline märk säiliks, tuleb tööde teostamise ajaks paigutada punkti ümber betoonist kaevurõngas läbimõõduga 1,5 m, kõrgus 0,9m. Rõngale paigaldada metallist kaas. Kaevurõngas eemaldada punkti ümbert tööde viimases etapis. Pinnase tihendamiseks kaitsevööndis kasutada väikese võimsusega järelveetavaid pinnasetihendajaid (tihendustugevus kuni 100 kg). Kategooriliselt on keelatud kaitsevööndis töötada suurte vibrorullidega (tihendustugevus alates 300 kg). Kaitsevööndis on keelatud kasutada mehhanisme ja seadmeid, mis põhjustavad vibratsiooni. Tööd teostada soovitavalt käsitsi. Töövõtja teavitab Jõgeva Vallavalitsust geodeetilise töö tegijast enne ehitustööde algust! 3.4 MULLATÖÖD 3.4.1 Kasvupinnase eemaldamine Uute konstruktsioonide asukohtades on ette nähtud kasvupinnas kogu paksuses eemaldamine. 3.4.2 Mullete ehitamine Valdavalt on uus katendi konstruktsioon projekteeritud olemasolevale muldele. Osaliselt toimub olemasoleva mulde laiendamine. 3.4.3 Dreenkiht Dreenkiht on ette nähtud kõikidele katendikonstruktsioonidele. 3.4.4 Planeerimistööd. Nõlvade planeerimistööd sisalduvad artiklite „Ehituseks sobiva täitepinnase kaevandamine“, „Ehituseks sobimatu täitepinnase kaevandamine“, „Muldkeha ehitamine kohalikust pinnasest“, 12 | 29  Suure tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T2024 „Muldkeha ehitamine juurde veetavast pinnasest“ ja „Muru kasvualuse rajamine ja külv“ tööde hulgas ja eraldi ei tasustata. 3.5 KATEND 3.5.1 Katendikonstruktsioonid Katendite konstruktsioonid on näidatud plaanijoonistel erinevate värvide ja viirutustega. 1. KONSTRUKTSIOON 1A, sõidutee katend Katendi kiht Kihi paksus Asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 5 cm Asfaltbetoon AC 32 base 70/100 7 cm Killustikust alus 30 cm Dreenkiht hmin=30 cm Täitepinnas (vajadusel) Profileeritud olemasolev aluspinnas 2. KONSTRUKTSIOON 1B, sõidutee konstruktsiooni astmeline kokkuviimine olemasoleva asfaltkattega. Katendi kiht Kihi paksus Asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 5 cm Freesitud alus 3. KONSTRUKTSIOON 2, kergliiklustee katend Katendi kiht Kihi paksus Asfaltbetoon AC 8 surf 70/100 5 cm Killustikust alus 20 cm Dreenkiht Hmin 20cm Täitepinnas (vajadusel) Profileeritud olemasolev aluspinnas 4. KONSTRUKTSIOON 3A, eraldusriba katend Katendi kiht Kihi paksus Betoonkivist sillutiskate (Romb Kehra kivi „või sellega samaväärne“) 6cm koos paigalduskihiga 3cm 13 | 29 Suure tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T2024 Killustikust alus 20 cm Dreenkiht Hmin 20cm Täitepinnas (vajadusel) Profileeritud olemasolev aluspinnas 5. KONSTRUKTSIOON 3B, murukivi Katendi kiht Kihi paksus Murukivi 240x160 „või sellega samaväärne“ 8cm koos paigalduskihiga 3cm Killustikust alus 20 cm Dreenkiht Hmin 20cm Täitepinnas (vajadusel) Profileeritud olemasolev aluspinnas 6. KONSTRUKTSIOON 3C, tardkivist sillutiskate Tardkivist sillutiskate „täringukivi“ (5x5x5 cm) 5 cm koos betoonist paigalduskihiga 7 cm Killustikust alus 20 cm Dreenkiht hmin=20 cm Täitepinnas (vajadusel) Profileeritud olemasolev aluspinnas 7. KONSTRUKTSIOON 3D, olemasoleva tänavakivi ümberladumine Olemasoleva tehiskivist sillutiskatte ümberladumine Uus paigalduskiht 3 cm Killustikust alus Hkeskm20 cm Profileeritud olemasolev aluspinnas 8. KONSTRUKTSIOON 4A, mahasõidu kokku viimine, sirbikujulise profiiliga katend Katendi kiht Kihi paksus Optimaalse terakoostisega segu 15 cm 14 | 29  Suure tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T2024 Täitepinnas (vajadusel) Profileeritud olemasolev aluspinnas 9. KONSTRUKTSIOON 4B, Tugipeenra katend Katendi kiht Kihi paksus Optimaalse terakoostisega segu 5-12 cm 10. Konstruktsioon 5, Haljastus Katendi kiht Kihi paksus Murukülv Kasvualus 5-7cm 3.5.2 Äärekivid ja sillutiskate Betoonist äärekivid (ristl.150x300mm või ristl.150x290mm) on projekteeritud järgnevalt: • 10cm – sõidutee serv • 2cm – mahasõidud • 0cm- ülekäigurajad Betoonist äärekivid (ristl.80x200) on projekteeritud järgnevalt: • 2cm – jalgtee ja haljastatud külgeraldusriba lõigul jalgtee vasakus servas • 0cm- mahasõitude servad, jalgtee ja haljastatud külgeraldusriba lõigul jalgtee paremas servas, puhkekohtade ümber Betoonist sillutiskate (h=6cm) on projekteeritud järgnevalt: • Punane – külgeraldusribad Betoonist sillutiskate (h=8cm) on projekteeritud järgnevalt: • Murukivi – mahasõidud, mis asuvad üle haljastatud külgeraldusriba 15 | 29  Suure tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T2024 Tardkivist sillutiskate (h=5cm) on projekteeritud järgnevalt: • Puhkekohtades 3.6 VEEVIIMARID 3.6.1 Sademeveekanalisatsioon Tulenevalt uuest asendiplaanilisest lahendusest on Suure tänava sõiduteele ja jalgteele projekteeritud uued sademevee restkaevud. Täpsemad nõuded asuvad punktis 4 TÖÖDE TEOSTAMINE. 3.7 LIIKLUSKORRALDUS- JA OHUTUSVAHENDID 3.7.1 Liiklusmärgid ja viidad Sõiduteel olevad liiklusmärgid peavad kuuluma suurusgruppi I. Liiklusmärke 435 ja 445 paigaldada 0- gruppi suurusega. Tekstiliste märkide suurtähe kõrgused on viitadel 644 100mm. Täpsemalt vaata projekti joonistel 4-03-01…4-03-06„Asendiplaan ja liikluskorraldus“. 3.7.2 Teekattemärgistus Kõik projekteeritud teemärgised sõiduteedel teostada kuumvaluplastikuga. Teemärgiste asukohti vaata projekti joonistel 4-03-01…4-03-06„Asendiplaan ja liikluskorraldus“. 3.8 TEHNOVÕRGUD 3.8.1 Sidevarustus Projekteeritaval alal asub sidekanalisatsioon. Projektalal on valdav kaeve sügavus 0.7m, arvestatuna olemasoleva katte pinnast. Arvestatud on, et olemasolevad sidetrassid paiknevad tee muldkehas vähemalt 0,8m sügavusel olemasolevast maapinnast. Kõik olemasolevad sidekaevude kaaned tuleb tõsta samasse tasapinda projekteeritud kattega. Vajadusel tuleb sidekaevud asendamised uutega. NB! Olemasolevate sidekaablite kaitsmisest kirjutatud punktis „Olemasolevate kommunikatsioonide kaitsmine kaevetöödel“. Tehnovõrkude kaitsmine on näidatud joonistel 4-02-01…4-02-06 „Tehnovõrkude koondplaan ja vertikaalplaneering“. Sidevarustuse haldaja on Telia AS. Enne kaevetööde alustamist kohale kutsuda tehnovõrkude valdajad! 3.8.2 Elektrivarustus Töömahtude piiris asuvad Elektrilevi OÜ-le kuuluvad madalpinge ja kõrgepinge elektrimaakaablid ja madalpinge õhuliinid. Projekteeritaval lõigul on valdav kaeve sügavus 0.7m, arvestatuna olemasoleva katte pinnast. Arvestatud on, et olemasolevad elektri maakaalbid paiknevad tee muldkehas vähemalt 0,8 m sügavusel olemasolevast maapinnast, seetõttu ei ole täiendavat kaablikaitsmist ette nähtud. Käesolevas projektis tehtavad tööd ei mõjuta elektri õhuliine ja õhuliinide poste. 16 | 29  Suure tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T2024 NB! Olemasolevate elektrikaablite kaitsmisest kirjutatud punktis „Olemasolevate kommunikatsioonide kaitsmine kaevetöödel“. Tehnovõrkude kaitsmine on näidatud joonistel 4-02-01…4-02-06 „Tehnovõrkude koondplaan ja vertikaalplaneering“. Elektrivarustuse haldaja on Elektrilevi OÜ. Enne kaevetööde alustamist kohale kutsuda tehnovõrkude valdajad! 3.8.3 Tänavavalgustus Olemasoleva tänavavalgustuse haldajaks on Jõgeva Vallavalitsus. Projekteeritavale teele rajatakse tänavavalgustus. Tänavavalgustuse projektlahendust on kirjeldatud kaustas EL_Valisvalgustus. 3.8.4 Vee-, sademevee- ja kanalisatsioonitorustikud Kõik olemasolevad vee- ja kanalisatsioonikaevude kaaned, tuleb tõsta samasse tasapinda projekteeritud katetega. 3m latiga mõõdetuna ei tohi kõrguste erinevus piki sõiduraja rattajälge olla rohkem kui 18 mm. Kõrgemal asetsev kaevupäis tuleb lasta ümbritseva sõidutee katte pinda, kui erinevus ümbritseva kattega on suurem kui 5 mm. Kui tegemist olemasolevate betoonkaevudega, siis tuleb kaevukaante tõstmiseks projekteeritud tasapinda kasutada, vastavalt vajadusele, betoonist tõsterõngaid. Katte väljaehitamise järgselt peavad kõigi reoveekanalisatsiooni kaevude teleskoobid küündima tõusutorusse min 250mm. Juhul kui mõõt on väiksem tuleb kaevu teleskoobid asendada vastavalt Jõgeva Veevärk OÜ nõuetele. Vajadusel tuleb välja vahetada olemasolevad kaevukaaned ja luugid. Rajatiste kahjustamisel tööde käigus tagada oma kuludega rajatiste taastamine. 3.8.5 Gaasitorustikud Standardites toodud tehnovõrkude ja ehituskonstruktsioonide kujade vähendamine gaasipaigaldise suhtes on lubatud ainult valdaja nõusolekul, kui on tarvitusele võetud meetmed, mis välistavad gaasipaigaldise kahjustamise. Sulgeseadmete kaped viia tänavakatte / haljasala tasapinda, sulgeseadme spindli / sifooni ülemine ots peab jääma kape kaane alumisest tasapinnast 10 cm allapoole. Gaasitrassi haldaja on AS Gaasivõrgud. Enne kaevetööde alustamist kohale kutsuda tehnovõrkude valdajad! 3.9 MAASTIKUKUJUNDUSTÖÖD 3.9.1 Projekteeritud haljastus Projektiga on ette nähtud haljastada mulde nõlvad murukülviga (III klassi muru). Kasvualuse projekteeritud paksus on min 10cm. 3.9.2 Väikevormid Asendiplaanil näidatud puhkekohtadesse on ette nähtud paigalda pingid ning prügikastid. Lisaks asendatakse Suure tn ja Ristiku tn nurgal olev prügikast. Pinkide tüübi ja joonised esitab töövõtjale Tellija. Prügikastid Extery VANDAL 75 „või sellega samaväärne“. 17 | 29  Suure tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T2024 • Prügikasti kõrgus min 1000mm. • Materjal: prügikasti raam kuumtsingitud ja pulbervärvitud toru; • konteiner - tsingitud lehtmetall, pulbervärvitud RAL 9007 (hall), • mahutavus 75 l. Extery OÜ toode „VANDAL 75“ (tootekood VAN75) 4 TÖÖDE TEOSTAMINE 4.1 ÜLDISED NÕUDED EHITUSTÖÖDE TEOSTAMISEKS Tööde teostamisel lähtuda hanke ajal kehtivast „Teetööde tehniline kirjeldus“ esitatust. Kui projektlahendis on viide mingile kindlale tootele, siis tuleb lähtuda RHS §88 lg 6 „või sellega samaväärne“, mis lubab kasutada mistahes samasuguste või paremate näitajatega toodet. Ehitustööde teostamisel erakinnistutelt lähtuda maaomanike kooskõlastusteste tingimustest (vt KOOSKÕLASTUSED: Maaomanike kooskõlastuste tabel). Kõik tööd, mis teostatakse erakinnistutel, tuleb eelnevalt kinnistu omanikega kirjalikult kooskõlastada. Ehitustööde tegemise ajaks on vajalik objekt nõuetekohaselt tähistada ning paigaldada ehitusaegne liikluskorraldus, mille peab enne ehitustööde algus kooskõlastama KOV esindajaga. Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb välja märkida kõik iseloomulikud tee-elemendid. Väljamärgitud punktid tuleks looduses kindlustada ning vastavalt vajadusele ka taastada või uuesti välja märkida. Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana iga konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on Töövõtja kohustatud ise enne tööde algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Vajadusel tuleb ajutiste laoplatside asukohad täpsustada ja/või kooskõlastada täiendavalt Tellijaga enne ehitustööde algust. Kasutuskõlblikud lammutussaadused (freespuru, tänavakivid jm) ladustada vastavalt Tellija juhtistele ning Tellija poolt näidatud asukohta, ülejääk utiliseerida vastavalt jäätmekäitlusseadusele. Töövõtja peab hoolitsema, et ehitustööde käigus teostataks kõik seaduste ja määrustega määratud ülevaatused ja kontrollid vastavate ametiisikute poolt. Kontrollidest tuleb eelnevalt Tellijat teavitada, kuid mitte vähem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta. Tööde alustamisel tuleb informeerida tehnovõrkude valdajaid ja vajadusel täpsustada tehnovõrkude täpne asukoht surfimise teel. 18 | 29  Suure tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T2024 Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine peab olema kooskõlas tööde tellijaga. Tööde teostamisel tehnovõrkude kaitsetsoonis tuleb kinni pidada kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest. Kommunikatsioonide kaitsevööndis kaevetööd teostada käsitsi. Kaitsevööndi ulatus valikul lähtuda määrusest „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ Töövõtja peab tagama ehitusperioodil kodanikele ligipääsu oma kinnistutele, mis piirnevad ehitusobjektiga. Kui piiritähis looduses puudub, tuleb see fikseerida maaomaniku ja Tellija esindaja juuresolekul. Piirinaabrite piiride tähised, mis on looduses leitud ja fikseeritud, peavad säilima ehitusperioodi lõpuni. Kui ehituse käigus piirinaabrite piiride tähised saavad kahjustada või hävinevad, peab need töövõtja oma kuludega taastama. 4.1.1 Ehitusobjektilt liikuvate masinatega kanduva mustuse likvideerimine Ehitamisega kaasnevate veoste vedamisel ja muude sõidukite liiklemisel peab Töövõtja kindlustama ehitusobjektilt väljuvate sõidukite rehvide puhtuse ja vältima ehitusprahi, pinnase, tolmu ning veekandumise väljapoole ehitusobjekti piire. Selleks tuleb rajada ehitusobjektile või selle vahetusse lähedusse rehvide puhastamiseks sobiv hooldusala (näidatud asendiplaanil „Ehitusmasinate hooldusala“) ning korraldada vajadusel teehooldetööd. Juhul kui hooldusala asub väljaspool ehitusobjekti tuleb tagada ka selle ala ehitusjärgne heakorrastamine. 4.2 AJUTINE LIIKLUSKORRALDUS Enne töödega alustamist tuleb koostada Ajutise liikluskorralduse projekt, mis tuleb kooskõlastada Maanteeameti, Tellija ja Inseneriga vähemalt 10 päeva enne ajutise liikluskorralduse kehtestamist. Ajutisel liikluskorraldusel lähtuda Maanteeameti peadirektori käskkirjaga 14.11.2018.a nr 1-2/18/458 kinnitatud juhendist „Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel MA 2018-009“ ning majandus- ja taristuministri 13.07.2018 nr 43 määrusest „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Liikluse sulgemine tänaval ei ole lubatud. 4.3 TEETÖÖDE KIRJELDUS 4.3.1 Ehitusobjekti väljamärkimine Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb maha märkida tee telje piketaaž ja vajalikud tee elemendid. Tee kõrvale kantud piketaaži numeratsiooni tähised peavad olema teelt nähtavad ja need tuleb säilitada kuni ehituse lõpuni. Hävinud või kadunud tähised tuleb taastada. 4.3.2 Raadamine, juurimine ja puhastamine Kogu maa-ala, kus töid teostatakse, tuleb puhastada võsast, põõsastest, kividest, prügist jne. Langetada tuleb asendiplaanil näidatud üksikud puud ja põõsad. Likvideeritavate puude kännud juurida ning utiliseerida. Jäätmete utiliseerimise kohustus on Töövõtjal. Kõik raadamisega ja kändude juurimisega seotud tööd erakinnistutel ja nende naabruses tuleb töövõtjal kooskõlastada kinnistute omanikega enne tööde algust. Lisaks sellele kooskõlastada raadatava materjali ladustamispaik. 4.3.3 Olemasoleva kõrghaljastuse kaitsmine Olemasolevad töötsooni jäävad säilitatavad puud tuleb ehitustööde vältamise ajaks kaitsta. Puu tüve ümber siduda püstised prussid, prusside ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill, autokummid vms, prussidest kaitse peab ulatuma kogu tüve kõrguseni) ning jälgida, et ehitustööde 19 | 29  Suure tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T2024 käigus ei vigastataks puu oksi. Vajadusel võib kärpida puu alumisi oksi, kuid peab säilima antud puule iseloomulik võra kuju. Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda. Kui sellise läbimõõduga juured jäävad kaevetööde alasse, siis tuleb seal kaevata labidaga käsitsi. Samuti tuleb jälgida, et ehitusseadmetega ei sõidetaks puude juurtel ega ladustataks ehitusmaterjale sinna. Tallamise eest kaitset vajav juurestik ulatub vähemalt puu võra välisjooneni. Kui ruumipuudus sunnib ehitusmaterjali puu alla ladustama, kaetakse koht kõigepealt ~20 cm paksuse liiva- või kergkruusa kihiga, mille peale asetatakse puidust vms materjalist restid ehitusmaterjalide ladustamiseks. Ehituse lõppedes koristatakse kaitsekihid. Viide: Kadi Tuul, 2006 „Linnahaljastus“. 4.3.4 Lammutamine, demonteerimine ja ümbertõstmine Tõsta ümber ja kaitsta projektiga ette nähtud objektid. Olemasolevad demonteeritavad pingid ja prügikastid kuuluvad tellijale ja tuleb transportida tellija poolt määratud ladustamiskohta. Eemaldatakse olemasolevad liikluskorraldusvahendid Inseneriga kooskõlastatud järjekorras. Likvideeritavad liiklusmärgid ja nende postid demonteeritakse neid kahjustamata ning veetakse tellija poolt määratud ladustuskohta. 4.3.5 Asfaltkatete freesimine Teostatakse süvafreesimine kuni asfaltkihi põhjani, olemasoleva kattega kokkuviimisel ja ülekatte puhul tasandusfreesimine. Ennem või koheselt peale freesimistöid tuleb olemasolevad teepeenrad maha lükata, tagamaks vee äravoolu muldkehalt. Ülesvõetud materjal ladustada vastavalt Tellija juhtistele ning Tellija poolt näidatud asukohta. Välistatud peab olema freesmaterjali segunemine teiste materjalidega (nt pinnas, savi, kruus jne). Tellija ei aktsepteeri materjali massi kadu. Ülesfreesitud materjalid objektil jooksvalt dokumenteeritakse ja esitatakse täitedokumentides. Kogu tegevus peab olema kooskõlas jäätmekäitlusseadusega. Freesimisel ja kaevetöödel arvestada sellega, et objekti alguses asub vana asfaltkihi all olemasolev munakivisillutis (geoloogilised puuraugud pikiprofiil 6-01). Olemasolev munakivisillutis kuulub Tellijale ning tuleb ladustada vastavalt Tellija juhistele ning Tellija poolt näidatud asukohta. 4.3.6 Olemasolevate kommunikatsioonide kaitsmine kaevetöödel Kaevetööd tuleb läbi viia vastavalt Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja nõuete kohaselt. Tööde teostamisel järgida Eesti Vabariigi töötervishoiu- ja tööohutusalaste õigusaktide nõudeid. Töövõtja peab olema tutvunud eelnevalt kommunikatsioonivaldajate kooskõlastustingimustega ja neid täitma. Enne kaevetöödega alustamist tuleb töövõtjal koos olemasolevate võrguvaldajatega täpsustada ja maha märkida olemasolevate kommunikatsioonide asukohad töömaal ja täpsustada kommunikatsioonide sügavused. Töövõtjal tuleb kommunikatsioonide vahetus läheduses täita valdajate poolt ettenähtud (kirjutatud) nõudeid. Side- ja elektrikaablite läheduses teostada kaevamistööd käsitsi, vajadusel tuleb rajatised toestada ja kaitsta selliselt, et oleks välditud nende vigastamine ja liikumine ehitustööde ajal. Kaablite lahtikaevamisi või mullatöid nende läheduses võib teha ainult kaableid ekspluateeriva organisatsiooni loal. Seejuures peab olema tagatud kaablite puutumatuse järelevalve kogu tööde 20 | 29  Suure tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T2024 teostamise ajal. Lahtikaevatud kaablid tuleb läbirippumise vältimiseks kinnitada ja mehhaanilise vigastamise eest kaitsta. Juhul kui maapinnas või veekogus töid teostav isik avastab teadmata omanikuga liinirajatise või selle olemasolule viitavat märgistust, tuleb tööd koheselt peatada ja võtta tarvitusele abinõud võimaliku liinirajatise kaitseks ja omaniku väljaselgitamiseks. Töövõtja peab tagama kõikide olemasolevate torustike (drenaažitorud, sademeveetorud, truubid, veetorud jms) ja kraavide töötamise peale ehitustööde lõpetamist. Vajadusel tuleb olemasolevad torustikud asendada uutega. Teostatud tööde kohta koostada teostusjoonised ja kaetud tööde aktid. Kõrvalekalded projektist fikseerida vastavates protokollides ja kooskõlastada ehitusjärelevalve teostajaga. Kommunikatsioonide ja rajatiste kahjustamise korral peab töövõtja taastama olemasoleva olukorra ja katma kõik sellega seotud kulutused ning nõuded. Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine on Töövõtja kohustus. 4.3.7 Mullatööd Enne kaevetööde alustamist on vajalik trassivaldajate teavitamine Töövõtja poolt ja vajalike kaevelubade hankimine. Kaevetööde läbiviimisel arvestada pinnase kvaliteeti ja kaevikute sügavust, olemasolevaid konstruktsioone ja koormatust ning vee ja transpordi mõjul tekkivaid ohtusid. Töövõtja kindlustab kaeviku määral, mis tagab ohutu tööde korraldamise. Et töid saaks teostada kuivades oludes, peab Töövõtja kõik kaevikud, kaevekohad ja muldkeha hoidma veevabad. Vajadusel peab rajama ajutised äravoolud, voolusängid või truubid vete juhtimiseks töövõtja poolt rajatud veekogumiskohtadesse. Üheski ehituse faasis ei tohi lubada vee püsimist kaevendites ja aluspinnase läbi leondumist. Kraavide kaevamist tuleb alustada eesvoolu poolt. Kasvupinnase eemaldamine Projekteeritavate uute mullete või olemasolevate mullete laienduste alla jääv kasvupinnas tuleb eemaldada kogu paksuses sh nõlvadelt. Kõlblik kasvumuld tuleb ladustada teemaa-alal ja kasutada hiljem nõlvade ja kraavide kindlustamisel ning teemaa haljastamisel. Haljastustöödeks kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada re-kultiveeritavate- ja haljasalade täiteks. Ülejääva kõlbmatu pinnase peab töövõtja utiliseerima vastavalt jäätmeseaduses ja maapõueseaduses toodule. Kaevetööd Laienduste puhul tuleb rajatava mulde alt eemaldada olemasolev kasvupinnas ja olemasoleva mulde nõlv lõigata astmeliseks. Astmete lõikamine ei ole vajalik liivpinnasest muldkeha korral. Astmete pealispinna kalle tuleb rajada muldkehast eemale 10-20%. Objektil ülejääv ehituseks sobimatu pinnas tuleb töövõtjal utiliseerida vastavalt jäätmeseadusele. Olemasoleva muldkeha profileerimisel saadav pinnas on arvestatud ehituseks sobivana ja tuleb ära kasutada laienduste ja õgvenduste muldkeha ehitamisel. Kui ühes kaevikus on nii sobivat kui ka sobimatut pinnast, tuleb need kaevata eraldi, vältides seejuures pinnaste segunemist. Muldkeha ehitamine Oleva mulde laiendustöid tuleb alustada peenarde ja nõlvade lahtilükkamisest, et tagada sademevee äravool ning eemaldada laienduse alt sobimatu pinnas. Tee laiendamine tuleb teostada astmete kaupa, mis võimaldab aluse kihtide normide kohast tihendamist. 21 | 29  Suure tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T2024 Muldkeha pealispind tuleb planeerida vastavalt tüüpristprofiilidel toodud kalletele nõlva suunas ning tihendada. Täitepinnas, mis paigaldatakse muldkeha laienduste all, tuleb paigaldada ning tihendada mitte üle 0,3m paksuste kihtidena, tagades seejuures normikohase niiskusrežiimi (kuiva ilma korral täiendavalt niisutades). Juurdeveetava täitepinnase filtratsioonimoodul peab killustiku põhjast minimaalselt 20cm ulatuses olema vähemalt 1,0m/ööp. Sellest allapoole jääva materjali täitepinnasena kasutada olevast muldkehast profileerimisel ja astmete kaevamisel saadavat liiv- või kruuspinnast, mille peenosise sisaldus on alla 5%. Vajadusel juurde veetava täitepinnase filtratsioonimoodul peab olema minimaalselt 0,5m/ööp (filtratsioon EVS 901-20 järgi). Nõlvade planeerimistööd sisalduvad artiklite „Ehituseks sobiva täitepinnase kaevandamine muldest“, „Muldkeha ehitamine kohalikust pinnasest“ ja „Muldkeha ehitamine juurde veetavast pinnasest“ tööde hulgas ja eraldi ei tasustata. Dreenkihi ehitamine Dreenkihi ehitamiseks kasutatava materjali filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 1,0m/ööp (filtratsioon EVS 901-20 järgi). 4.3.8 Sademeveekanalisatsioon Sademeveekanalisatsiooni restkaevude ühendused on projekteeritud PE/PP SN8 De200…De250 mm torudest. Sademeveekanalisatsioonitorud ja liitmikud peavad vastama standardile EVS-EN 13476-3:2007 +A1:2009 või mõnele teisele samaväärsele standardile. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. Kinnitusvahendid, tihendid ja määrdeained Kõik kasutatavad (poldid, mutrid, seibid, jms) kinnitusvahendid peavad vastama roostevaba terase A2. Ühenduses kasutatav polt peab olema minimaalselt nii pikk, et lõpuni pingutamisel oleks mutter kogu ulatuses peale keeratud. Kasutatavad poldid peavad olema varustatud 2. seibiga. Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad vastama standardile SS 367612 ja SBR tihendid standardile SS 367611. Ühendustel kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada kahjulikku mõju ei torudele, tihenditele ega ühendustele ja olla ise mõjutatavad torudes transporditava vedeliku poolt. Torude ühendamiseks kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada mõju vee maitsele ja/või värvile, omada kahjulikku toimet inimeste tervisele ning peavad olema vastupidavad bakterite kasvu suhtes. Kasutada tuleb tootja poolt soovitatavaid määrdeaineid. Torude ühendamiseks kasutatavad ühendusliitmikud peavad olema sobilikud kasutatavatele torudele. Kaevud Kaevudena võib kasutada tehaseliselt valmistatud polüetüleenkaeve. Kaevud peavad olema veetihedad. Kaevud peavad vastama EVS-EN 13598 nõuetele. Kaevu tõusutoru ja teleskoobi rõngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN2. Teleskoobi sisseulatus tõusutorusse peab olema minimaalselt 150 mm. Kaevud ja nende luugid peavad sobima kasutamiseks linnatingimustes kattega teede all ja olema “ujuva” paigaldusega. Kaevuluugid peavad vastama normi EN124 klassile D400 (kandejõud 400 kN). Kaevuluugid peavad olema varustatud fiksaatoriga, kaevu luuk peab kaevu kraes paiknema selliselt, et selle liikumine krae sees ja kolksuva heli tekitamine on välistatud. Enne kaevuluukide tarnet on töövõtja kohustatud kõik kaevuluugid, ka restkaevu luugid, eelnevalt kirjalikult kooskõlastama tellijaga. Kaevuluugid peavad olema kaetud korrodeerumist takistava kattega. 22 | 29 Suure tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T2024 Restkaevuks paigaldada 300 liitri suuruse setteosaga kaevud De560/500, mis on kaetud pealt restkaanega (nelikant luuk). Haljasaladel kasutada kuppelresti. Ehitustööde korraldamine torustike rajamisel Erinevate tööliikide ajalisel planeerimisel tuleb arvestada tiheasustusalal kehtivate piirangutega mürale, tolmule jms. Torustiku ehituskaeviku kaevamine, torude paigaldamine ning tagasitäitmine kooritud pinnani peab toimuma samal päeval, jättes iga päeva lõppedes avatuks 3 – 5 m pikkuse kaevikulõigu. Veetõrjetöödega peab olema välditud vee kogunemine kaevikusse. Täitmata kaevikus peavad paigaldatud torud olema kaitstud vigastuste eest (kivide kukkumine jms).Ehitustööde käigus tuleb vajadusel likvideeritavate puude raie teostada vastavalt kohaliku omavalitsuse korrale. Kui ehitustöid teostatakse puule lähemal, kui 2 m, siis tuleb kohale kutsuda kohaliku omavalitsuse haljastusspetsialist ja järgida tema poolt ette antud juhiseid. Kaevetööd hõlmavad kogu selle pinnase väljakaevamist olenemata selle olemusest, mis on vajalik tööde teostamiseks. Omanikujärelevalve kooskõlastab tööde teostamiseks vajalikud seadmed ja meetodid. Kaevetööd on lubatud kohalikult omavalitsuselt saadud kaevloa alusel. Töövõtjal tuleb kaevetöödel juhinduda kohaliku omavalitsus poolt kehtestatud kaevetööde eeskirjast. Üldjuhul tehakse ehituskaevik võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks nõuetekohaselt tihendada. Ehituskaeviku ristlõige (ehituskaeviku nõlva kalle) selgitatakse konkreetsel töölõigul Töövõtja poolt sõltuvalt geoloogilistest tingimustest võttes aluseks EVS 1997-1:2003 kriteeriumid. Kõik võimalikud kulud, mis on seotud tingimuste hindamisega ehitusplatsil arvestada Töövõtja pakkumise hinna sisse. Ehituskaeviku toestamise vajadus konkreetsel töölõigul otsustatakse Töövõtja poolt sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. Töövõtjal tuleb ehituskaevik toestada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud. Toestamata ehituskaeviku nõlva kalde ( α ) määrab Töövõtja konkreetsel töölõigul sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. Toestamata kaeviku põhja minimaalne laius on 1,2 m ja kaevik on vähemalt 0,4m laiem toru läbimõõdust. Toestatud kaeviku põhja minimaalne laius on 1,0 m ja kaevik on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Töövõtjal tuleb ehituskaevik rajada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud. Kasutatavad mehhanismid ja tööde teostamise tehnoloogia peab olema valitud nii, et oleks välditud olemasoleva kõrghaljastuse vigastamine tööde käigus. Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et maa-aluste rajatiste avamine ja nende vahetus läheduses kaevetööde teostamine tuleb teha käsitsi. Kaevetööde käigus tuleb arvestada kultuuriväärtuste leidude ilmsikstuleku võimalusega väljaspool mälestisi või nende kaitsevööndit. Kultuuriväärtuste leidude ilmnemisel on leidja kohustatud neist teatama Muinsuskaitseametile ning säilitama leiukoha muutumatul kujul. Tulenevalt Tartu linna jäätmehoolduseeskirja §23 lg 5, kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 10 m3, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele lisada ehitusjäätmete õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. https://www.riigiteataja.ee/akt/401022013026. Ehituskaevikust väljakaevatav, tagasitäiteks mittekasutatav materjal ja lammutatud ehitiste materjal tuleb koheselt ära vedada ja ladustada kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud kohas. Ehituskaevikust väljakaevatav pinnas, mis sobib tagasitäiteks, tuleb ladustada kohapeal. Pinnase vaheladustamise kohad tuleb leida (vahetult enne töödega alustamist) vastavalt Töövõtja logistilisele vajadusele ning kokkuleppele Omanikujärelevalvega. Väljakaevatud pinnase ladustamisel tuleb vältida olukordi, kus suletakse olemasolevad sademevee voolusängid põhjustades sellega vee kogunemise või väljakaevatud pinnase uhtumise. 23 | 29 Suure tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T2024 Kui väljakaevatud materjal on ajutiselt ladustatud murukattele või selle servale, siis pärast tööde lõpetamist tuleb taastada antud murukatte esialgne olukord. Toru aluse, tasanduskihi rajamine Toru aluse, tasanduskihi rajamisel tuleb juhinduda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77. Tasanduskiht tehakse ehituskaeviku põhja. Tasanduskiht peab olema vähemalt 0,4 m laiem kui toru läbimõõt. Tasanduskihi tihendusaste peab olema vähemalt 90% ja tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega kogu kaeviku laiuselt. Tihendustestid tehakse vastavalt Omanikujärelevalve poolt antud juhistele. Sõltuvalt geoloogilistest tingimustest tehakse toru alus, tasanduskiht ehituskaeviku põhja liivast, mille kihi paksus on vähemalt 150 mm või filterkangasse paigaldatud peenefraktsioonilisest killustikust, mille kihi paksus on vähemalt 150 mm. Toru aluse, tasanduskihi materjal Toru aluse materjali valikul tuleb lähtuda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77. Tasanduskiht tehakse liivast, kruusast või peenefraktsioonilisest killustikust. Tasanduskihina kasutatava loodusliku kivimaterjali suurim lubatud fraktsioon dmax sõltub paigaldatava toru välisläbimõõdust De. Kui 200 <= De <= 600 mm, siis dmax = 0,1x De. Materjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi (kas eraldi või kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust. Materjal peab olema tihendatav ja filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööp. Peenefraktsioonilist killustikku võib kasutada De110 mm ja suuremate torude korral. Tasanduskihina kasutatava killustiku fraktsiooni suurus ei tohi olla suurem kui 16 mm. Ehituskaeviku tagasitäide ja selle tihendamine Ehituskaeviku tagasitäitmisel ja materjali valikul tuleb juhinduda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77. Ehituskaeviku täitmine ja tihendamine toimub ettevaatlikult ja kihtidena. Toru ümbrus tuleb tihendada käsitsi. Toruümbruse tagasitäidet võib mehhanismide abil tihendada alles siis, kui toru peale jääva tagasitäitekihi paksus on vähemalt 300 mm. Tihendatava kihi paksus sõltub tihendamisel kasutatavast mehhanismist. Liikluspiirkonnas (teede ja platside all) tuleb tagasitäide tihendada 98 % maksimumtiheduseni (Proctorini), väljaspool liikluspiirkonda (haljasaladel) 95% maksimumtiheduseni (Proctorini). Algtäide Algtäite all mõeldakse toru ja kaevu ümber tasanduskihi peal kasutatavat materjali. Algtäide peab torude puhul ulatuma 300 mm toru ülaservast kõrgemale. Algtäidet ei tohi torule ja kaevule valada nii, et see toru või kaevu paigast nihutaks. Esimene täitekiht võib maksimaalselt ulatuda poole toru kõrguseni. Täide tihendatakse ja surutakse toru külgedele ja alla nii, et täitmise ja tihendamise ajal toru ei nihkuks paigast ega saaks kahjustada. Ehituskaeviku algtäide tehakse võimalikult võrdsete kihtidena toru mõlemal poolel ja ka toru piki suunas. Eriti hoolikalt tuleb tihendada toru alumist poolt toetav kiht. Torustiku nihkumise ja kerkimise vältimiseks tihendamise ajal tuleb see ballastida. Toru peal olevat täitekihti võib tihendada mehhanismidega alles siis,kui kihi paksus on vähemalt 300 mm. 24 | 29  Suure tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T2024 Algtäite materjal on sama, mis toru aluse, tasanduskihi materjal (vt p Torualuse, tasanduskihi rajamine). Lõpptäide Ehituskaevik tuleb liikluspiirkonnas (kattega sõidu- ja jalakäijate teede all) tagasi täita liivaga (filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööp), väljaspool liikluspiirkonda kohapeal väljakaevatud, tagasitäitmiseks ja tihendamiseks sobiva pinnasega. Juhul kui kaevikust väljakaevatud pinnas on hästi tihendatav ja sobib kasutamiseks liikluspiirkonnas lõpptäitena, kasutatakse seda, muudel juhtudel tuleb kasutada juurdeveetavat lõpptäiteks sobivat pinnast. Tihendamine tuleb sooritada kihtide kaupa. Toru ülaservast mõõdetud 1,0 m paksuses lõpptäitekihis ei tohi olla üle 300 mm läbimõõduga kive ega kamakaid. Lõpptäite ülaosas ei tohi kivide läbimõõt ületada 2/3 ühekorraga tihendatava kihi paksusest. Täitematerjal peab olema mitmekesiseteralise koostisega, et täitesse ei jääks tühimikke. Torustiku paigaldus, lubatud kõrvalekalded Torude paigaldamisel tuleb järgida järgmisi paigaldusnõudeid ja nende kõrvalekaldeid: • Torustiku lubatud horisontaalne kõrvalekalle projekteeritud asukohast ±100 mm; • Torustiku lubatud kõrvalekalle projekteeritud kõrgusest -50/+200 mm (isevoolse torustiku puhul eeldusel, et on tagatud nõuded kaldele); • Isevoolse torustiku kalde lubatud kõrvalekalle on 1,0‰, üle 7,0‰ kalde puhul 1,5‰. Nõutav kalle peab olema tagatud kogu lõigu pikkuses (lubatavad on üksikud lühikesed läbivajumisega lõigud täitega kuni 10% toru sisediameetrist); • Isevoolse torustiku kaevus ei tohi siseneva toru põhi olla sügavamal väljuva toru põhjast. • Kanalisatsioonikaevu tõusutoru ja teleskoobi lubatud kõrvalekalle vertikaalist on 10 mm kaevu kõrguse 1 m kohta. Torustike katsetamine ja kontrolltoimingud Töövõtja peab hoolitsema, et sooritataks kõik seaduste ja määrustega määratud ametiisikute poolt teostatavad katsetused, ülevaatused ja kontrollid. Katsetustest, ülevaatustest ja kontrollidest tuleb eelnevalt teatada Tellijale piisavalt varakult, kuid mitte hiljem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta. 4.3.9 Äärekivid ja sillutiskate Projekteeritud sõidutee betoonäärekivi peab olema valmistatud tardkivimi baasil (klass 3) vastavalt EVS-EN 1340 nõuetele. Betoonist sillutiskivid peavad vastama standardile EVS-EN 1338. Tardkivimist sillutiskivid peavad vastama standardi EVS-EN 1342 toodud nõuetele Äärekivide ja sillutiskivide parameetreid võib muuta Tellija kirjalikul nõusolekul. Projekteeritud äärekivid paigaldada 10 cm paksusele betoonkihile. Betoonkihi alla ehitada killustikust tihendatud alus. Äärekivid toestada mõlemalt poolt kivi betooniga. 4.3.10 Katend Killustikust aluste rajamine Õigele kõrgusele välja ehitatud ja tihendatud muldkehale rajatakse projektsed killustikalused. Killustikalused tuleb rajada kiilumismeetodil. Killustikalused ehitada vastavalt juhisele KKEJ; 25 | 29  Suure tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T2024 Asfaltkate Asfaltkatted ehitada vastavalt juhisele AKEJ; Asfaltkate kruntida vastavalt juhisele AKEJ; Kõik vuukide teostamise ja katete kruntimise töömahud tuleb arvestada asfaltkatete paigaldamise töömahtude juurde ja eraldi ei tasustata. Asfaltbetoonkatte pealmise kihi pikivuugid teostada kuumvuukidena. Vuukide töötlemine teostada vastavalt juhisele AKEJ; Tugipeenrad ja mahasõidu kokku viimine sirbikujulise profiiliga katendiga Optimaalse terakoostisega segu peab vastama määruses TEK nõuded ning terakoostise osas lisale 10. 4.3.11 Nõuded materjalidele Katendikonstruktsiooni 1: • Asfaltbetoon AC 16 surf 70/100: 3000 ≤ „AKÖL 20“ < 6000 (AKEJ, Tabel 1, veerg 4); • Asfaltbetoon AC 32 base 70/100: 3000 ≤ „AKÖL 20“ < 6000 (AKEJ, Tabel 1, veerg 4); • Killustik: „AKÖL 20“ 3000–6000 (KKEJ, Tabel 1, veerg 4). Katendikonstruktsiooni 2: • Asfaltbetoon AC 8 surf 70/100: 900 ≤ „AKÖL 20“ < 1500 (AKEJ, Tabel 1, veerg 2); • Killustik: „AKÖL 20“ 500–3000 (KKEJ, Tabel 1, veerg 6). Mahasõidu kokkuviimised ja tugipeenrad • Optimaalse terakoostisega segu (pos 6) (TEK nõuded lisa-10). 4.3.12 Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid Liiklusmärgid ja viidad Liiklusmärgid peavad vastama EVS 613 toodud nõuetele. Kõik liiklusmärgid, liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad vastu pidama EVS-EN 12899-1 kirjeldatud koormustele. Tuulerõhu klassiks võtta vähemalt WL4 ja dünaamilise lumekoormuse klassiks võtta vähemalt DSL3. Vundamendi valmistamisel tuleb kasutada vähemalt EVS-EN 206 toodud järgmiste keskkonnaklassidega betooni: külmakindlus XF2; karboniseerumine XC3; kloriidist põhjustatud korrosioon XD2. Kasutatava liiklusmärgikile kohta tuleb esitada vastavussertifikaadid. Liiklusmärgid peavad olema valmistatud alumiiniumalustele. Sõiduteele paigaldatavatel liiklusmärkidel kasutada II-klassi valgust peegeldavat kilet. Kõik postid peavad olema kuum-galvaniseeritud terastorud, mille mõõtmed tagavad liikluskorraldusvahendi püsimise EVS-EN 12899-1 kirjeldatud koormuste korral. Vundament peab vastu võtma EVS-EN 12899-1 kirjeldatud koormused. Liiklusmärgi konstruktsiooni võib paigaldada betoonvundamendile, kui vundament on saavutanud 80 % tugevusest. Enne tekstiliste liiklusmärkide tellimist, tootmist ja paigaldamist, tuleb töövõtjal liiklusmärkide tööjoonised kooskõlastada tellijaga. Liiklusmärkide paigaldamise asukohad täpsustada enne paigaldamist objektil Maanteeameti liikluskorralduse osakonna esindajaga. Projekteeritud liiklusmärgid paigaldada vastavalt standardile „EVS 613 Liiklusmärgid ja nende kasutamine” ja MA juhisele „Riigiteede liikluskorralduse juhis“. Teekattemärgistus 26 | 29  Suure tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T2024 Projekteeritud teekattemärgistus paigaldada vastavalt standardile „EVS 614 Teemärgised ja nende kasutamine” ja MA juhisele „Riigiteede liikluskorralduse juhis“. Teekattemärgistuse peegelduse mõõtmisi peab teostama märgistusmaterjali paigaldaja vastavalt standardile EVS 1436, mitte varem kui kaks nädalat pärast märgistustööde lõpetamist ja peab tellijale esitama enne tööde vastuvõtmist õiendi märgiste peegeldusvõime mõõtmise kohta. 4.3.13 Maastikukujundustööd Kasvualuse rajamiseks on lubatud kasutada välja kaevatud kasvupinnast, mis tuleb ennem objektile tagasi paigutamist läbi sõeluda. Kasvumuld ei tohi sisaldada prahti, kive ega mitmeaastaseid juur- umbrohte. Kasvumuld ei tohi olla liiga tihke ja kõvastunud, peab surumisel kergesti lagunema. Uue kasvualuse rajamisel tuleb kasvualuse materjal laotada eelnevalt planeeritud pinnale, seda veidi aluspinda segades, et ei tekkiks järsku üleminekut eri kihtide vahel. Töövõtja peab kindlustama, et kasvualuse valminud osadel ei liiguks rasked masinad. Juhul kui kasvualus on liigselt tihenenud, tuleb see kobestada ja taastada. Muru külviks tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis- ja katvusomadused. Külvatav III klassi muru. Ehitustööde käigus vigastada saanud olemasolevad puud, hekid ja põõsad tuleb asendada sama liiki hekkide ja põõsastega. Paigaldatavate pinkide tüübi valik kooskõlastada kirjalikult Tellijaga. Metallist võrkaed Aia kõrgus on 1.2m. Piirdeaia kandepostideks on projekteeritud kuumtsingitud metallist nelikanttorud (60x60mm, toru seina paksus 4mm). Igale postile paigaldada otsakork. Metallist postide omavaheline vahemaa on projekteeritud 2,5m. Metallist kandepostid paigaldada 0,8m sügavusele pinnasesse betooniga. Kandepostidele kinnitada punutud võrk tsingitud traadiga, silma suurusega 50x50 mm. Võrk tuleb pingutada ning paigaldada pingutustraat. Kõik metallaia osad peavad olema kuumtsingitud ja värvitud. Metallist sõiduauto värav Värava kõrgus on 1.2 m. Projekteeritud sõiduauto värava postide vahe on 4m. Sõiduauto väravad on kahepoolsed (kumbki pool 2m). Väravate kandepostideks on projekteeritud kuumtsingitud metallist nelikanttorud (80x80mm, toru seina paksus 4mm). Metallist kandepostid paigaldada 1,0m sügavusele pinnasesse betooniga. Postide betoonvundamendi läbimõõt peab olema minimaalselt 0,4m. Projekteeritud piirdeaia ja värava tüüpjoonised on välja toodud joonisel 6-02-01. Väikevormid Väikevormid paigaldada vastavalt konkreetse tootja juhenditele. 4.4 KESKKONNAKAITSE Töövõtja peab oma tegevuses lähtuma headest ehitustavadest ning ei tohi kahjustada keskkonda. Töövõtja peab vältima saasteainete sattumist pinnasesse ja/või (põhja) vette. Kütused ja õlid peavad olema ladustatud viisil, mis välistab võimalikud lekked. Masinate ja seadmete tankimine ei tohi toimuda veekogule lähemal kui 30 meetrit. Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende 27 | 29  Suure tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T2024 puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine on Töövõtja kohustus. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Kõik ehitustööde ajal ajutiselt hõivatud tööpiirkonnad tuleb lepingu lõppedes taastada nende endises seisukorras. 4.5 OBJEKTI PILDISTAMINE Enne ehitustööde algust peab Töövõtja üle vaatama ja fikseerima ehitusobjektil ning selle vahetus läheduses (vähemalt 50 m kaugusel) piirnevate kolmandatele isikutele kuuluva vara (hooned, rajatised, piiritähised jms) seisukorra. Antud fotod on tõestusmaterjaliks ehitustegevusele eelnenud olukorra fikseerimisel. Pildistamisel tuleb fikseerida hooned (pöörates erilist tähelepanu olemasolevatele kahjustustele – praod, vajumise ilmingud jms), teekatted, äärekivid, kraavid, haljasalad, puud, põõsad, liikluskorraldusvahendid, tehnovõrkude maapealsed elemendid (kaevud, postid), piirded, piirdeaiad, väravad, piirinaabrite piiritähised, säilitatavad puud, hekid jms. Fotod tuleb teha vahetult enne ehitustegevuse algust. Fotod peavad olema digitaalsed ning salvestatud andmekandjale, need tuleb nimetada ja süstematiseerida nii, et on tagatud vajaliku info kiire ülesleidmine ja pildistuse asukoht üheselt määratletav. Üks eksemplar igast andmekandjast tuleb esitada Tellijale enne ehitustööde alustamist vastaval lõigul. Eeltoodud abinõud on vajalikud ehituseelse olukorra taastamise üksikasjade kindlaksmääramiseks ning kolmandate isikute võimalike kahjunõuete (hoonetele, piiretele, piiritähistele jne tekitatud kahjude) õigustatuse hindamiseks. Kui Töövõtja ei ole täitnud eeltoodud nõudeid ehituseelse olukorra fikseerimisel ega suuda seetõttu tõendada, et ta ei ole vastutav Tööde tegemise piirkonnas olevate ehitiste või muude objektide kahjustuste eest, loetakse Töövõtja nende defektide eest vastutavaks ning defektide likvideerimine ja sellega seonduvate kulude kandmine kuulub Töövõtja kohustuste hulka. 4.6 TEOSTUSMÕÕDISTAMINE JA -JOONISED Peale ehitustööde lõppemist objektil teeb Töövõtja teostusmõõdistused ja esitab Tellijale teostusjoonised. Teostusmõõdistamine ja –joonised peavad vastama Majandus- ja taristuministri 14.04.2016.a määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded. Töö kuulub maksustamisele artikkel 10211 – Tööde mõõdistamine ja märkimistööd alt. 5 HOOLDUSJUHEND Antud projektiga pole erilahendusi ette nähtud ning tee hoolde teostamisel järgida Majandus ja taristuministri määrust nr 92 „Tee seisundinõuded“ ning Maanteeameti poolt koostatud „Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtteid“ 28 | 29  Suure tänava rekonstrueerimise projekt Landverk OÜ Töö nr T2024 5.1 TEKKIVAD KOHUSTUSED VÕI ERISUSED Järgnevalt on kirjeldatud käesoleva projektiga tekkivad täiendavad kohustused või erisused tee hoolduses võrreldes olemasoleva olukorraga: • Lisanduvad betoonkivikatted; • lisanduvad tardkivikatted; • lisanduvad uued liiklusmärgid ja viidad; • lisanduvad pingid ning prügikastid; • lisanduvad sademeveekanalisatsiooni restkaevud ja torustikud. Koostas: Maia-Liisa Vares 02-11-20 29 | 29   73.2 73 73.2 . 60 1 8 73.3 3 5 4 K . S 3 7 45 73. 0 5 4 .3 K Uus tn 7 7 3 27 9 . 73 3 50 K Uus tänav Jätkub j Pargi tn 23 24901:005:1180 . 73 73 OSK-1 . 24901:005:0019 60 K 24901:005:0700 73 e Pa sk 0 2 74,70 . 60 0, rg ko .2 .2 O 9 2 00 it nn S 73 .2 .1 73 (74,80) K ooni Pargi tn 25 3 0- än ap - 73 7 73 3 73 1) 72,05 a 0, v or 24901:005:0140 j ( ,9 km ap 16 k e .6 2) 73,03 73 5 .1 4 .94 sel 4-02-02 5 m k 0 t 1) , 3 Et 9 7 .93 3) 73,33 Suur tn 21a ja 0, O 2) 71 0) 72 Ü Side maakaabli kaitsmine poolitatava kõ 00 A 4) 72,06 t 7 , 3 0 Ia 3 72 24901:005:1050 nn 0- ö ö ) 1 9 kaablikaitsetoruga (sh markepallid ja .12 4) 71 , 94 .4 5) 73,33 Suur tn 23 0 i 86nr torusulgurid otstesse) 8 tee , p , 3 73 7 h 7 3 K 2 1 =2 2, 9 3 7 6 l h=2,65m 24901:005:0120 pr 9 k 01 750N A-klass, D100, pikkus=7m 73.1 .6 , 6 56 7 0 us oj o 4 0 2 ek os 2. 1 m , 5 9 3 7 t L R 3. 30 Suur tn 29 .6 PK ai g K 73 2 7 - 2 3 t 7 2 7 4 än 24901:005:0160 K 8 .7 1 .7 . 73 .4 73. 40 73 av 2 2 0 73 , 4 7 ( 90 7 ag .95 .22 + a 1) , Mp.liin H=79.48 5 9 1 h= 72 5) .0 72 5 73 Olol. võrkaed ja värav 3 29.06.2020 +29°C 73 1, , 7 7 5 7 . 4 50 3 20 0 3 RK-3 likvideerida L=21.5m K .7 S 7 6 m 3 3 Suur tn 25 1 0 K Pargi tänav L1 Proj. uus autovärav L=3.5m K 4 U S 2 M .1 (h=1.2m) tn 73.21 74,45 24901:005:0340 24901:001:0041 A 3 73 73 M 1 Suur tänav L1 L 73 E H 6 t .60 .1 Be S (74,35) Proj. uus võrkaed L=18m .8 6 .21 25 3 k. 3 3 24901:001:0048 5 7 0 PK S .6 1 K 1) 73,25 2 (h=1.2m) ks 1 73. S .2 3 .0 6 73 R o 7 8 73 . h=1,20m K 5 3 85 4+ 7 - 73 ks 1 7 7 . 6 R 0 U 1 .2 7 . .0 3 3 t. 70 3 7 . 7 K s OSK-2 K k 74 58 .2 3 - 5 n S 7 3 n A e i 13 7 7 7 7 i 7 , .3 Uu 3 ORK-1 ( 00 P 1 U 9 Or 3 U 74 7 .2 3 8 1) 3, .8 M . 7 , 7 3 9 ( 00 0 4 LA 08 0 74,50 7 73. S 3 h= 72 0) 7 .2 0 73 K 1) 3, E H .8 :000 . 73 74,65 3 83 80 - 9 4 6 (74,55) 1, , A 2 8 2 h= 72 0) A 7 7 . .0 t. 20 0 7 1 3 M .9 7 tn 74 0 2 2 (74,60) n 4 9 1, , r 1) 71,83 Pa S P tn 2 8 5 e .1 r m .5 .3 ri 7 0 R 7 , K 7 UR 0 ( 25 20 0 .31 7 . K i 1) 73,37 5 O K 3 . 7 k. 1:005 73 2) 73,20 rg K 1) 4, R 73 H 4 - rg 7 m M S PK 5+ 04 3 7 o 5 t. 73 K 8 M S PK 5+ 20 it 6+ 35 9 S KU 2 .6 73 h=1,28m en - .6 1 a . 3 3) 71,83 74 90 7 2) 1 ) 12 .5 8 6 M S PK 6+ 28 ri .6 7 n 4 8 3 1 3 P 64 . 4 .5 .3 6 . 9 3) 71 , 74 5 Suur 74 , 7 O . 0 7 7 49 7 2 4 74 9 ( 00 5 3 . 2 . 3 8 4) 73,16 4 .3 7 4 4 73. 4 3 7 , 2 7 . 7 9 . r h= 72 , ( 15 7 7 7 K 3 00 49 3 1) , 2 3 7 2490 4 K 2 S 8 7 h=2,67m 1) 4, 7 . 71 7 1 3 2) 72 5) . 2, , 4 0 H 74 01 1 0 3 Ø1 8 74 .9 7 . .7 t. 76 h= 72 5) . h= 72 , 4 00 Vä .18 4 80 0 3 2 4 7 0 6 n K 0 0 6 0 7 m v 1, , . 0 6 e 88 .6 . 9 6 ri 1, , 8 7 5 1 . ra 6 . .6 . 3 4 t. 74 . 20 5 1 5 7 4 Ø 4 73 34 6 7 O .56 7 8 7 5 7 9 1 .0 2 .2 8 8 73 90 2 en 2 3 0 4 . . 5 m 34 . 3 89 m . 3 SK 7 0 .4 86 73 ks 2 74.9 5 6 5 9 ri Vä .00 . 7 . 73 7 R 9 SK Vä .26 2 .6 3 6 0 1 .6 . 73 .56 . 4 v 79 3 4 8 7 9 73.89 .9 1 2 v 3 O . K 1 73.87 ra 8 4 4 1 7 3 .1 4 7 33 4 . ra 4 U 2 73.93 K 4 4 7 = 3 07 .7 7 7 7 8 U 1 AM S 4 7 H 9 7 1 7 1 73 74 7 3 9 5 Vä .07 . .8 74 8 22 1 .6 K33 EL 7 5 . 23 4. .9 P ELAMU 10 4 4 1 1 v 3 .7 K 4 1 7 1 7 S MU 2H ELA 3 0 ra 7 2 4 0 2 5 4 9 3 1 . 74 3 ks 4 5 97 2 A 2H 5 5 3 . n 7 3 90 5 ra 1 . K 0 .4 K t 74.1 7 . . 1 3 4 3 k. 3 k. 8 5 4 4 Vä .5 . 8 sõiduauto H 4 v 4 5 K 7 3 2 ra 1 3 3 Kr 4 S .4 S .1 4 7 7 2 S 1 k. 8 U .1 r K 3 7 7 Bet Vä .8 k. 6 1 0 9 v 7 5 2 S .8 AM 4 4 U uu parkimiskohta 7 S .9 .6 3 .9 1 .5 3 190 A 2 o o 7 7 7 R 2. 59 74 MU LAMU 3 ELA E 0 6 EL 7 A 3 3 4 1 . Suur tn 24 03 . o S 73. 3 . 7 0 00 57 K 2 H 74 k. 82 73. 7 8 o 7 74.00 7 1 A 8 10 Kr03 73. 2 2 9 73.94 4 7 .8 2 K 2 2 2H V 2 H 2 2 0 K 2 So 7 4 K 8 PK R4 k. 2 . 49 JG 73. 1 0.25 4 59 73. 3 K 80 S 73. 24901 .8 :005:0011 K 74.10 29 8 78 73. 27 73.69 S .1 4 25 3.5 7 Kr 74 74. 50 4.5 65 10 .7 73. 2 3 1 74 4 4.5 1 4+4 53 . 2 5 r K 11 .9 1 0 . 74 74. 7 71 74 10 74 2 2 K . o 4 ient. 7 2 or .5 80 1.16 50+ 3 00 74. Ø32 . . 1 .7 A 80 ore int. 70 73. 7 70 4 55 00 74. 57 2 12 74.04 73. 4 . 27 74. .0 5 6 . 74 34 74. 74. 1 74.4 1 4 1 74. 1 2 99 1 73. 7 07 74. 2 2 8 9 . 4 74 01 74. 74. 01 74 10 93 73. 3 0 7 2 4 82 7 0 0 K11 007 74. 40 . 0 1 73.97 . A7 2 . .7 . 4 74 0 4. 2 0 0 1 r 32 7 . R .3 74. 74. . 0 1 36 1 74.7 4 R 4 82 00 020 7 4. 1 74.5 1 74.2 7 .1 74.09 V1 2 K 20 98 73. 97 0 4 0 02 74. 73. .7 4 3 7 4 . 4 03 R 7 . 74. 05 3 K 4 2 62 K 7 20 4 57 74 741 .0 7 0 4 0 0 60 74. 2 .2 =0 , 4. 74 1 . 0 S 7 74 =0, 0 S 2 0 1 . 02 7 742 .0 74. 74 7 4 De← 8 PA . 742 .0 741 .0 seinal .7 0 8 0 2 2.5 3 74.307 742 . 74 49 1 4 74. .5 30 74. 4. 7 30 4. 7 74.20 0 , 0.5 0 8 43 . 0 2 . 4.2 4 7 2 .0 1 4 K 74 . 7 6 L= 30 4 - 4.40 74. 42 .0 7 60 0 74.30 7 7 0.5 3 0 76 . M S 4 34 74. 31 7 4i Kaabel hoone 4 39 1 . 5 0 74.40 . 36 36 2 26 74. 74. 74. 3 3 37 P 74. A- 7 2 24 9 74. /10 . P - 032 4.8 1 1 74 .5 74 22 74. 1 74.8 74 2i A- d 4 7 74.09 n /1 rt S 7 4 Suu 1 K 30 7 69 . 4 . 0 223 4 , 0 0 0 4 e 0 .4 10 0 2 74.27 74.9 1 74.22 741 . 74. . 2 1 0 1 0 4 0 1 5 , 28 7 . S 7 4 =0 2 1 . 0 i 7 a . . 1 4 4 0 L=10 0- 7 4 7 .2 0 0 1 u 74 Vä .9 K 60 .7 74. 5 l 1 PK 1 ← 6 74.90 74 7 I =8, C 2020 +29° 4 06. 29. 2 L S v k. 7 03 74. K . Ø R 10 R 10 7 K 0 74 4 2 4 S ra 7 S .7 R 74. S 9 PA-2 R 6 M 200 50 2 K 7 De 7 PA 7 A 40 - 3 7 1 3 0 4 / 4 7 1 K 0 0 2 74. - 032 0 . 4 1 2 1 2 . Mpl .i i 22 n H=81. 74. . . 0 1 1 5 1 9 4 3 1 1 S 4 0 1 ← 3 0.5 0.5 4+ 7 7 R 7 3 9 0 S e200 1 3 1 K o 2 3 K K 7 3 7 K . 0 7 4 4 K 9 6 . 8 0 7 10 2 S K K K 34 1 74. R S 3 3 S 0 2 2 4 . 3 K5 43 4 A 0 3 1 K . R 45 0 S S S 7 3 K 2 39 32 74. 02 K 74. 1 1 42 4 0 74. A PK 33 K 74. K 74 3 S -5 1 S 2 .7 4 , 1 6 34 4. 53 2 74.30 K 2 2 1 S .8 1 6 2 8 0.5 = 8, D3 PK 2 1 0.5 0.5 1 2 2 3 i 7. 1 4 3 R .8 U 4 51 1 = 3 78 74. 30 23 7 1 74. 0 1 L 0 2 74. 60 2 00 7 20 1 0 . 3 1 R 30 3 2 1 M 0130 R 5 40 2 0 4 4 . 7 4+ 7 7 3 4 1 4 . 4 1 100 4 3 1 7 74. 30 7 e 4 2 1 4 . 3 LA 4 4 3 Ø 2 50 7 2 1 . K 2 74. 0 3 3 D 2 m 3 =0 ← 7 1 0 + 3 74. 3 80 82 S .7 4 i 7 3 71 2 6 74. 74. 4. 4 82 2 1 . 1 =0, E 6 , 1 0 0 2 1 7 02 2 2 5 K 6 H 0 2 5 4 .4 89 67 74. L 1 Ø100 =7 1 70 74. 5 59 74. K12 2 45 74. 3 0 20 8 43 74. 4. , 0 7 1 S 1 . 1 9 5 K 74 80 41 74. 10 32 74. 33 74. H=74. 43 3i 0.5 2 70 74. 50 74. 31 74. D 3 Ø100 74. .4 .3 S 74. 74 .2 4+ 27 74. 34 . 3 . e K 7 . 69 2 9 0 2 74 55 3 4 68 74. 74. 56 74. 0 S 0.5 .8 92 7 30 ← 7 3 60 50 74. 74.40 4 74 40 0.5 =10, 74 74. 6 74. P8 44 74.50 56 74. 74. 3 74. 43 5 40 74. 80 74. .20 . . .18 K10 V1 2 0 74. K 1 4 0 74 3 . SK10 20 3 7 .9 .7 74 A 1 A 2 4 74. 4. S 2 3 7 20 74 → 75 ku 4+ 74.78 10 0 30 1 .3 8 66 74. 4. 74. 20 K . 54 74. 48 74. . 2 1 4 3 1 4 7 46 7 K 3 74 50 53 74. 2 S 90 R SP 74. Rekl. 74 t 40 74. 5 7 .9 Be . 33 74. 74 7 74 . . 1 250 L 1 74 20 7 1 L 4. 0 5 30 74. i 0.25 M 6 7 K 74.49 4 4 Pi 4 st K nk 7 0.25 1 2 2 6 .6 . 8 4 91 74. 1 31 20 4 .4 74. 7 1 1 74. . 65 5 74.3 0 nn 20 74. 30 . 74 .1 0 4 7 6+50 7 0 4 K 1 i 1 26 74. 74. 10 .1 10 .4 S 7 K 74 .9 2 . 0 i 0 Sok 74. . K 3 4 95 Ø32 De 00 km ap 74. 00 73. 1 As 47 1 8 4 MS P 4 28 2 1 2 69 4 6 32 1 K Ø Sok. 7 7 . 73. 90 2 34 proj. prügikast nr.3 73. . K 7 74. 28 5 00 S 38 te .8 E te 80 3 32 73. 74. 3 R0 4 6- . 1 28 4 6 72.367 34 74 12 2 3 7 , 3 2 2. 74.36 . . 2 5m 9 So 7 k .7 0 proj. pink nr. 2 t 74.57 e 75 1 Kr 7 U ELAMU 7 e 0 74. R -57.00m PK 5+06.2 2 8 9 AM Kr PK 27 6 3 4 8 Ø1 7 - RK-1 EL 5 4 85 .8 4 0 Ia . 69 .0 te . .9 R 85 7 Vä .76 73 4. 2 37 74. 3 3 6 2 K . 2H 4 2H ELAMU 5 v A 7 0 .4 74 73. S .9 73.94 E 74. 4 .8 7 8 5+ 00 ra 5 . ks 6 3 4 09 74. 7 0 32 4 4+ 1 p 88 2 34 00 7 7 .3 73.65 k 5+ 25 .9 2 74.02 R .7 5+ 50 . ks 0 7 7 . 5+ 75 , A .1 2 3. 6+ 00 74.09 1 73 2H 0 1 74 6+ 25 =0 73.90 o .2 9 7 4 ku 3 .6 5 VA 74,70 MS 6 l 2 4 73. 4 75 4 i 7 ste 15 73 1 7 ks 1 S .0 .0 0 2 .5 tn 7 9 8 3 4 33 7 . 7 MU 9 0, 4 .4 K 5 85 7 7 3.9 U 0 i 3 1 0 us . .6 7 Vä .92 2 .1 R 7 (74,70) 4 A 20 7 K L= U st 4 74 7 ks 94 7 As .69 11 v H .75 30 i 6 4 . 1 6 0 , 5 74 2 ra 20 92 7 ELA Kr 8 7 .9 PK g 3 U 7 74. 3 0 4 . i K U 1) 73,50 te .0 0e . . A r 5 0 .0 8 7 3 01 4 S 9D 73 73 3 3 PK 2 . 9 g 9 1 7 . 0 73 3a 7 .0 . 7 R 0 73. K 0, 7 0 34 3 3 h=1,20m S P R 7 5 7 .4 0 .9 73 6+ H 0 5 = 5 4 7 4 73. 2 5 .0 8i U .5 .8 4 80 8 4 1 .3 . proj. prügikast nr.1 .9 .3 7 .90 7 9 U 3 3 74 4 , M 5 7 7 7 4 74 L= → . 10 25 74 3 82 39 74. K .9 3 Pa S P 2 34 74. 3 7 0 + 2 Mp.liin H=79.16 .9 3 7 . 7 M S PK 5+ 35 K 7 S 0 .9 73.80 S 3 rg K 0 4 4 .9 25.06.2020 +30°C 3 4 2 84 5 Suur tn 28 7 .6 2 7 Vä .70 La A De250 it 6+ .0 4 u .8 M S PK 5+ 71 44 U K 3 1 R 7 u . v 7 4 4 1 4 Mp.liin H=81.54 2 73 M 3 7 5 .6 7 K n 5 r 73 ra 9 5 08 3 7 24901:005:1340 3 LA H M S PK 5+ 77 7 .1 2. 2 1 6 01 - 1 8 4 k. 9 70 4 06 4 25.06.2020 +26°C 4 7 t S . 9 .8 Suur tn 26a . . :0 n E A S .8 0 7 7 tn 6 K 70 0 73 3 5 . 5: 4 3 74 2 . .9 4 .9 - 4 3 7 y= 3 7 73.7 3 00 34a 3 7 ks 1 7 ste 09 3 24901:005:0620 0 7 8 3 7 , o 7 . 8 3 2 .2 7 5 ( 05 06 4 t 74 04 A .8 7 .9 7 e 2 i :0 7 1) 4, A 4 .7 0 2 B . 1: tn 8 7 , 4 73 3 ( 05 7 Ø10 .4 A 0 5: 0 U 4 7 7 .0 9 12 h= 72 5) 1) 4, R 7 k. 2 73 86 00 3 .9 4 tn Kr K .51 0 7 S .7 ur 0 7 .0 3 1, ,8 - 4 4 . 2) 72 0) .9 10 3 20 5 1 7 .6 0 73 0 .1 1 o 5 7 ur 73 4 Su 73 3 73 68 3) 72 , 1: 6 4 7 11 0 .6 m 1 1 6 5 73.80 0 4 5 90 73 , 7 .7 K . ( 95 1 0 7 2 3 .3 h= 72 , 1 3 Su . S 60 90 3 K 2 3 7 73 UR 4 7 7 RK-2 proj. pink nr. 1 1) , 1 24 1, , 2 7 8 L1 4 11 H 3 2 R h= 72 5) 3 Suur tn 28a 24 1 94 2 02 K 1 2 KU proj. prügikast nr.2 7 K 3 1 m 3 - 1, ,7 6 73.70 9 5 0 2 .7 . 0 Suur tn 26 24901:005:1330 6 20 5 n .61 1 74,45 :40 1: 73 av 34 2 4 1 9. 0 73 6 .4 9 7 7 Pargi tn 14 6 4 22 070 .8 , m .8 2 RK-8 .5 24901:005:0190 Kõr gusv õrgu punkt ( 7 7 . 35 (74,60) K 24 i tä73 2 73 5 1 7 7 4 24901:005:1240 2 73 3 7 1 1) , K kooskai tsekujaga 2 x= 5 .8 1) 73,25 8 . 73 74 6+ h= 72 0) 4 .8 6 SK-1 0 7 5 Keskkonnaprojekt OÜ töö nr 2014 . 73,65 .9 9 73 h=1,20m 73 1, , 73 5 .0 .80 k lass:Kõ rgusvõrkIVka lss 20 5 90 Pargi tänav km 0,000-0,869 La PK 4 8 La Ristiku tee L1 (73,65) .8 7 0 . m n liik: SRP 74,10 4 0 koos Lai tänavaga 0,000-0,165 73 it 24901:001 :0148 1) 72,45 7 MS Mp.liin H=81.17 Ka itstae ht iusö t ödeaa jks! (74,30) ja kõnnitee projekt h=1,20m 29.06.2020 +29°C 1) 71,58 2) 72,71 Tellija Töö nr SK-4 3) 71,58 Jõgeva Vallavalitsus T2024 Suur tn 30 4) 72,80 Töö nimetus Objekti aadress 73,75 h=2,52m 24901:005:1300 Lait n 4 // 4a LANDVERK OÜ Turu 34b, Tartu, [email protected] (73,75) Suure tänava rekonstrueerimise projekt Jõgeva maakond Registrikood:11889198 MTR: EEP003540 N 24901:005:1060 1) 72,37 Kontrollis Jõgeva vald Aia tn 7 2) 72,47 Allkirjastatud digitaalselt Jõgeva linn 24901:005:0380 3) 72,42 Tarmo Rämmel h=1,38m Projekteerija Joonis Projekti staadium Allkirjastatud Tehnovõrkude koondplaan ja Side maakaabli kaitsmine poolitatava Ott Ojaperv digitaalselt Põhiprojekt Mõõtkava 1:500 vertikaalplaneering kaablikaitsetoruga (sh markepallid ja torusulgurid otstesse) Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis Allkirjastatud 25 20 15 10 5 0 25[m] 750N A-klass, D100, pikkus=38m digitaalselt T2024_PP_TL-4-02_tehnovorgud-vertikaal 02.11.2020 1:500 Aigar Reimann 4-02-01 .58 73  5 .4 3 7 45 73. .27 73 Uus tänav Jätkub j Jätkub j 24901:005:0019 ooni OSK-6 ooni RK-15 74,90 sel 4-02-01 sel 4-02-03 (75,05) 74,40 RK-18 1) 72,63 (74,50) 2) 73,08 1) 73,20 74,85 3) 73,55 h=1,20m (74,95) 0 4) 72,63 0 5) 73,59 1) 73,65 0 Suur tn 29 h=1,20m 4 h=2,27m 1 24901:005:0160 Puiestee tn 2a 5 0 Pa 6 5 24901:006:0730 l m 3 pr 8 3 o x= Olol. võrkaed ja värav 6 PA likvideerida L=21.5m Puiestee tn 2 -1 Proj. uus autovärav L=3.5m y= 24901:006:0780 (h=1.2m) Suur tn 31 Suur tn 37 Suur tn 39 Pa Proj. uus võrkaed L=18m l m (h=1.2m) 24901:005:0490 24901:005:0600 24901:005:0710 pr o PA R -2 K km 0.830,PK 8+ 37.4 Etapp I l -13 74 7 , M S PK 6+ 78 M S PK 6+ 85 M S PK 7+ 12 M S PK 7+ 66 M S PK 7+ 80 M S PK 8+ 16 ( 00 1) 3,9 Pui estee tänav h= 72 0) 1, ,8 24901:001:0016 20 0 R m K -12 Pi i ritänav L3 õpp 74 Suur tn 35 78 24901:006:0025 7 , . ( 15 73 8 1) 4, 24901:005:0610 .7 2 3 3 78 1 h= 72 5) 7 3 . 1, ,9 7 7 ks 9 20 5 Suur tn 41 2 .8 .5 0 Suur tn 33 0 1 0 m 5 3 K Ge ode etl iinepunkt 3 73.94 24901:005:0029 1 73.93 7 7 K .2 U 24901:005:0020 1 S kooskai s t e aga kuj tn 2 4 ks 8 74 16 .2 7 .6 .18 0 . 1316 .14 4 Vä .24 .2 4 Vä .87 .14 ks 1 7 74 k. 8 v 7 .5 v ss:Ko halkv i õrk2j .äk r S .3 k la 0 U HOONE 74 ra RI Vä .06 Ä 4 e 74 es 64 .1 ra 3 5 74 9 v 5 7 5 K 7 7 liik: POL ra 1 te o ra 7 74 k. 0 4 U 1 2H S K k. 5 Vä .5 k. 3 39 Vä .35 S v S .2 7 A S .7 S .4 6 sõiduauto v 74. 1 3 k. 6 99 75. t 4 ELAMU 19 4 6 .17 ra 7 4 S .9 4 74.25 o 74.24 7 Be 74.35 o 74.27 7 5 1 .2 parkimiskohta o ent. 7 2 AMU 7 EL 4 .1 4 3 25 A 5 ui 73. 99 K 74 2H 5 o K 7 74 ELAMU Gr 73.10 2 K MU 74 A S K EL 2 2H ori 74. 74.24 74. 10 .2 0.25 ent. V4 74.15 75 74. 0.25 73.49 0.25 3 74.88 74.18 2H Bet 4 31 4 30I 7 73 74. 2 74. P 74.66 2H ae 57 d 74. 1Kr 2 lu 7 88 4 4 74. 1 Bet 37 ori Suur tn 47 K 94 74. 0 35 .3 Kr 00 75. Kr 0.8 1. 7 3.5 2 1 64 74. 2 2 7 V 1.16 1. 3 74 74. 2 6 32 7 4 3.5 Kr K 1 2 4 70 73. 74. 3. 33 JG 69 7 . S 3 1 90 K 74 74. 4 90 73. .1 6 24901:006:0410 2.38 3 74. 60 74 2 1 74. 2 93 73. 01 74. 05 74. 74 73 A 1 74 74. 7 90 74. 4 0 S A7 03 74. 07 74 3 8 68 74. . 1 0 4. 74. 22 74. 4.50 74 70 74 90 . 0 0 7 7 7 91 74. 7 4. 1 4. 0 4 4 4 42 020 3 7 . A 94 74. . 6 . . 2 . 74. 2 . 30 . . 1 2 20 40 80 74 1 1 50 60 90 5 1 97 5 73. 00 4 06 77 74. 78 8 05 74. 74. .41 51 75 74. 74. 98 74. 74.78 74. 65 57 74. 7 4 1 74. 26 74. 74 74. K S22 75.21 01 75. 4 05 1 98 75. K 74. 9 =0, 3 7 2 K 4. 5 5 2 seinal 0 7 S 74.7 7 3 74 0 4 6 7 4 S 4. . . 8 .4 5 7 0 2 7 0 7 0 0 750 . 10.5 4 5 4. 7 74 . 6 K 1 4 0 74. 4.2 7 74.8 0 . . 4 5 . 2 2.5 3 20 30 7 8 0 00 62 K 4 . 6.5 7 S . . 6 0 74. 74. 80 75 7 50 7 4i Kaabel hoone 39 0 73 36 74. 50 7 7 4 74. 4 4 S 74. . 20 587 74. 4. 3 76 74. 7 62 4. 94 74. .90 05 75. 287 75. 5 23 75. 28 0 7 1 75.2 . 00 75. 24 75. 74. 84 ra 9 4. 0 74. 52 74 74 8 , 10 74 . 7 2 22 7 . Vä .4 74. 4 74 5 0 28 7 74. . 1 v 74. 74 35 74. 44 74. 74.58 40 82 74. 91 74. 74. 94 0 74. 00 07 06 75.05 75. 74. 74 25 4 . . 75. 75. 7 0 2 . . 9 5. 03 75. L=10 10 4.2 0 74. 50 60 70 80 7 7 1 5.0 80 0 3 . 1 0 5 1 0 . K 6 1 3 0 90 1 ← 74 27