dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Pöördumise edastamine

Sotsiaalministeerium · 6. juuni 2022
Viit
5.2-2/2055-1
Registreeritud
6. juuni 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu sotsiaalkomisjon, Eesti Haigekassa
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-2/2022
Vastutaja
Vootele Veldre (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Vaimse tervise osakond)

Failid

  • 📎5.2-22055-1 06.06.2022 Väljaminev kiri.asice321 KB

Sisu (failidest)

Siret Kotka Riigikogu sotsiaalkomisjon [email protected] Meie 06.06.2022 nr 5.2-2/2055-1 Muudatusettepanekud eelnõule 600 SE Lugupeetud Siret Kotka Lähtudes Eesti Haigekassa (edaspidi EHK) 25.05.2022 (kiri nr 3-23/14159-1) esitatud ettepanekutest sotsiaalkomisjonile ning arvestades täiendavaid tervishoiusüsteemi arendusvajadusi, esitame muudatusettepanekud Riigikogu menetluses olevale Vabariigi Valitsuse algatatud psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõule 600 SE. Teeme ettepaneku asendada eelnõu § 2 tekst järgmise tekstiga: „§ 2. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: ˮ(6) Kui isik osutab ravi ja on registreeritud tervishoiukorraldamise infosüsteemis, on tervishoiutöötajaga võrdsustatud: 1) füsioterapeut; 2) kliiniline psühholoog; 3) logopeed.ˮ; 2) paragrahvi 41 lõike 12 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ˮAndmete töötlemise õigus tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks laieneb eriarstiabi, ning iseseisva füsioteraapia, logopeedilise ravi, psühholoogilise ravi, õendusabi ja ämmaemandusabi osutajale üksnes varem sõlmitud tervishoiuteenuse lepingu olemasolul ning ennetustegevused on ellu viidud mõistliku aja jooksul lepingu lõppemisest.ˮ; 3) paragrahvi 43 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: „31) isik, kellel on omandatud käesoleva seaduse §-s 29 nimetamata välisriigis õe, proviisori või farmatseudi kvalifikatsioon, mis ei vasta käesoleva seaduse § 30 lõikes 11 nõutule;“; 4) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses: „(22) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 31 nimetatud isiku tegevus loetakse selle isiku tegevuseks, kelle juhendamisel ja vastutusel ta tegutseb. Isik võib osaleda tervishoiuteenuse osutamisel ajutiselt kuni kaks aastat alates tööle asumisest ning tema rakendamise ulatuse tervishoiuteenuse osutamisel määrab tervishoiuteenuse osutaja sõltuvalt tervishoiuteenuse Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 sisust ning juhendaja vastavast kvalifikatsioonist ja kogemusest. Kahe aastast perioodi hakatakse lugema alates esimesest tööle asumisest tervishoiuteenuse osutamisel osalejana.“; 5) paragrahvi 14 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: ˮ(1) Üldarstiabi osutaval äriühingul ei või olla muud tegevusala peale üldarstiabi ning iseseisvalt osutada lubatud füsioteraapia, logopeedilise ravi, psühholoogilise ravi, õendusabi ja ämmaemandusabi ning sotsiaalteenuste osutamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö ning kinnisasja kasutusse andmise. (2) Füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse kantud perearst võib äriregistrisse kantud ärinime all osutada ainult üldarstiabi ning iseseisvalt osutada lubatud füsioteraapiat, logopeedilist ravi, psühholoogilist ravi, õendusabi, ämmaemandusabi ning sotsiaalteenuseid, tegeleda tervishoiualase õppe- ja teadustööga ning kinnisasja kasutusse andmisega.ˮ; 6) paragrahvi 22 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ˮ(3) Haiglat pidaval aktsiaseltsil ja sihtasutusel ei või olla muud tegevusala peale eriarstiabi, kiirabi ning iseseisvalt osutada lubatud füsioteraapia, logopeedilise ravi, psühholoogilise ravi, õendusabi ja ämmaemandusabi ning sotsiaalteenuste osutamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö, haiglaapteegi pidamise, täisvere ja verekomponentide tootmise, rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise ning kinnisasja kasutusse andmise.ˮ; 7) seaduse 2. peatükki täiendatakse 41–43. jaoga järgmises sõnastuses: ˮ41. jagu Füsioteraapia § 231. Füsioteraapia Füsioteraapia on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida füsioterapeut osutab ravi eesmärgil koos pere- või eriarstiga või iseseisvalt. § 232. Füsioteraapia iseseisev osutamine (1) Iseseisvalt võib füsioteraapiat ravi eesmärgil osutada sellekohase tegevusloaga äriühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja. (2) Iseseisvalt võib füsioteraapiat osutada ravi eesmärgil vaid ambulatoorselt. (3) Ravi eesmärgil iseseisvalt osutatava füsioteraapia osutamise tingimused ja nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 233. Iseseisva füsioteraapia rahastamine (1) Ravi eesmärgil ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud iseseisva füsioteraapia eest tasub Eesti Haigekassa ravikindlustuse seaduses sätestatud korras. (2) Ravikindlustusega hõlmamata isik tasub iseseisva füsioteraapia eest ise. 42. jagu Logopeediline ravi § 234. Logopeediline ravi Logopeediline ravi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutab logopeed koos pere- või eriarstiga või iseseisvalt. § 235 Logopeedilise ravi iseseisev osutamine (1) Iseseisvalt võib logopeedilist ravi osutada sellekohase tegevusloaga äriühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja. (2) Iseseisvalt võib logopeedilist ravi osutada vaid ambulatoorselt. 3 (3) Iseseisva logopeedilise ravi osutamise tingimused ja nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 236 Iseseisva logopeedilise ravi rahastamine (1) Ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud iseseisva logopeedilise ravi eest tasub Eesti Haigekassa ravikindlustuse seaduses sätestatud korras. (2) Ravikindlustusega hõlmamata isik tasub iseseisva logopeedilise ravi eest ise. 43. jagu Psühholoogiline ravi § 237. Psühholoogiline ravi Psühholoogiline ravi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutab kliiniline psühholoog koos pere- või eriarstiga või iseseisvalt. § 238. Psühholoogilise ravi iseseisev osutamine (1) Iseseisvalt võib psühholoogilist ravi osutada sellekohase tegevusloaga äriühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja. (2) Iseseisvalt võib psühholoogilist ravi osutada vaid ambulatoorselt. (3) Iseseisva psühholoogilise ravi osutamise tingimused ja nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 239. Iseseisva psühholoogilise ravi rahastamine (1) Ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud iseseisva psühholoogilise ravi eest tasub Eesti Haigekassa ravikindlustuse seaduses sätestatud korras. (2) Ravikindlustusega hõlmamata isik tasub iseseisva psühholoogilise ravi eest ise.ˮ; 8) paragrahvi 40 lõiget 1 täiendatakse punktidega 6–8 järgmises sõnastuses: ˮ6) iseseisvalt füsioteraapia osutamine ravi eesmärgil; 7) iseseisvalt logopeedilise ravi osutamine; 8) iseseisvalt psühholoogilise ravi osutamine.ˮ; 9) paragrahvi 41 lõiget 2 täiendatakse punktidega 72–74 järgmises sõnastuses: ˮ72) iseseisvalt ravi eesmärgil füsioteraapia osutamise korral füsioterapeudi pädevust tõendavad dokumendid; 73) iseseisvalt logopeedilise ravi osutamise korral logopeedi pädevust tõendavad dokumendid; 74) iseseisvalt psühholoogilise ravi osutamise raames kliinilise psühholoogi pädevust tõendavad dokumendid;ˮ; 10) paragrahvi 42 täiendatakse punktidega 51–53 järgmises sõnastuses: ˮ51) iseseisvalt ravi eesmärgil füsioteraapia osutamiseks vajalikud nõuded ja tingimused on täidetud ning füsioterapeudi pädevus vastab käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele; 52) iseseisvalt logopeedilise ravi osutamiseks vajalikud nõuded ja tingimused on täidetud ning logopeedi pädevus vastab käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele; 53) iseseisvalt psühholoogilise ravi osutamiseks vajalikud nõuded ja tingimused on täidetud ning kliinilise psühholoogi pädevus vastab käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;ˮ; 11) paragrahvi 52 lõike 1 punkt 12 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 593 lõike 21 punktid 2, 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 593 lõige 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 4 ˮ(22) Käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud isikute ja käesoleva seaduse § 3 lõikes 6 nimetatud isikute juurdepääsu ulatuse tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele määrab valdkonna eest vastutav minister määrusega.ˮ; 14) seadust täiendatakse §-ga 723 järgmises sõnastuses: ˮ§ 723. Füsioteraapia, logopeedilise ravi ja psühholoogilise ravi osutamine tegevusloata Ilma tegevusloata võib ravi eesmärgil füsioteraapiat ning logopeedilist ja psühholoogilist ravi osutada kuni 2024. aasta 30. juunini.“. Selgitus Eelnõu § 2 uuendatud punktide 1 ja 2, 5–10 ning 12–14 muutmine on otseselt seotud EHK ettepanekutega – nõustume sisuliselt esitatud ettepanekutega, sõnastust on seevastu mõneti muudetud kompaktsemaks ja seadust vähem koormavaks ning täpsustatud on terminoloogiat. Nagu EHK kirjas sotsiaalkomisjonile on argumenteeritud, rahastatakse kliiniliste psühholoogidega sarnaselt nn teraapiafondi kaudu ka füsioterapeutide ja logopeedide tegevust. Seega iseloomustab ka füsioterapeutilise ja logopeedilise abi pakkumist esmatasandil oluline halduskoormus, millele Sotsiaalministeerium juhtis tähelepanu enda 05.05.22 kirjas (nr 5.2-2/2055-1).Kliiniliste psühholoogide kõrval on ka füsioterapeutidel ja logopeedidel takistatud tervise infosüsteemi (TIS) andmete edastamine. Kõigi kolme kutseala esindajad osutavad Eesti elanike jaoks olulisi teenuseid, nende teenuste osutamise ja rahastamise põhimõtted on sarnased, mistõttu on põhjendatud ka nende spetsialistide võrdväärne käsitlemine õigusruumis. Nimetatud spetsialistide õiguslik käsitamine samaväärsena aitab ületada samu probleemkohtasid Sotsiaalministeerium on mitmed EHK esitatud ettepanekud sõnastanud kompaktsemalt, seadust vähem koormavalt ning täpsustatud on terminoloogiat. Tervishoiukorralduse raamseadusesse tuuakse uued õigusterminid – (ravi eesmärgil osutatav) füsioteraapia ja logopeediline ravi. Füsioteraapia on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) tähenduses ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida füsioterapeut osutab ravi eesmärgil koos pere- või eriarstiga või iseseisvalt. Logopeediline ravi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutab logopeed koos pere- või eriarstiga või iseseisvalt. Nagu psühhoteraapia, hõlmavad ka füsioteraapia ja logopeediline abi tegevusi, mis ravi valdkond ei kuulu. Tegutsemisõiguse piiramine on põhjendatud üksnes meditsiinilistel näidustustel ehk arsti diagnoositud häire korral osutatavate ravisekkumiste puhul ning seetõttu reguleeritakse selle eelnõuga üksnes ravi eesmärgil osutatavaid tegevusi. Uueneva regulatsiooniga seatavad tegutsemisõiguse piirang ja tegevusloa kohustus ei laiene näiteks spordiklubidele või spaadele, kus füsioterapeudi tegevus on suunatud sportlaste või harrastajate võistlussoorituse või võistlustest-treeningutest taastumise parandamisele, ega näiteks ka neile koolieelsetele lasteasutustele ja koolidele, kus logopeedid tegelevad kõne korrigeerimisega. Eelnõu § 2 uuendatud punktide 3 ja 4 muutmine on ajendatud vajadusest kohandada tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) kehtestatud tervishoiukorralduse raamistikku võttes arvesse sõjapõgenike massilist Eestisse saabumist. Lähtudes sidusrühmade ettepanekuist teeb Sotsiaalministeerium parlamendile ettepaneku rakendada tervishoiukorraldust reguleerivas õiguses lühiajaliselt meedet, mis võimaldab Ukrainas tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni omandanud tervishoiuspetsialiste rakendada erialasel tööl ning ühtlasi aidata leevendada Eesti tervishoius erinevate valdkonna spetsialistide puudust. Eestisse jõudnud Ukraina sõjapõgenikud võivad tõsta tööjõupuuduse all kannatava tervishoiusüsteemi koormust. Tahame võimalikult kiiresti kõrvaldada olukorra, kus heade erialaste teadmistega tervishoiu tippspetsialistid hoitakse tervishoiukorralduslike piirangutega tervishoiusüsteemist eemal ning nad on toimetulekuks sunnitud kasutama Eesti 5 sotsiaaltoetusi, kuigi tervishoiusüsteemis on vabad töökohad, kus nad saaks end kutsealaselt rakendada. Nende Ukraina Vabariigis tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni omandanud inimeste rakendamisega, kelle kvalifikatsioon vastab Eestis nõutavale tasemele (nt üldarstid), ei ole tervishoius rakendamiseks õiguslikke takistusi, sest nende puhul kehtib TTKS § 30 alusel muus välisriigis hariduse saanud isiku registreerimisprotsess. Õigusesse tuleks lisada toetav säte, mis rakenduks neile spetsialistidele, kelle kvalifikatsioon ei vasta EL-is ja Eestis nõutule ning keda ei saa suunata registreerimisprotsessi raames vastavuseksamile või sobivustestile. Näiteks on sellised spetsialistid Ukrainas ettevalmistuse saanud õed, proviisorid ja farmatseudid. EL komisjoni 5. aprilli soovituste1 kohaselt peavad liikmesriigid tegusema selle nimel, et võimaldada Ukrainas tervishoiualase hariduse saanud migreerunud spetsialistide kiire kutse- ja erialane rakendumine. Komisjon ei soovita kvalifikatsiooninõudeid alandada vaid pigem mõelda täiendavatele soodustavatele võimalustele jõuda kiiremini nõutud kvalifikatsioonini ning vähendada sealjuures bürokraatiat. EL komisjoni soovituse punkt 17 ütleb, et liikmesriik võib EL kvalifikatsioonile mittevastava spetsialistil lubada tegutseda teatud tegevustes teistsuguses staatuses kui registreeritud tervishoiutöötajad. Muudatusettepanekud näevad ette TTKS §-s 43 täiendamist. Esiteks täiendatakse paragrahvi esimeses lõikes sisalduvat tervishoiuteenuste osutamisel osalevate isikute loetelu ning sellesse lisatakse isik, kellel on omandatud TTKS §-s 29 nimetamata välisriigis õe, proviisori või farmatseudi kvalifikatsioon, mida ei ole eelnevalt tunnustanud EL liikmesriik, EMP liikmesriik või Šveits. Seaduse täiendus võimaldab täiendada TTKS § 43 lõike 5 alusel kehtestatud määrust, kus tuuakse välja piiratud õigusega tegutsemise täpsemad nõuded. Lisaks täiendatakse paragrahvi uue lõikega, mille kohaselt loetakse ülal nimetatud isiku tegevus selle isiku tegevuseks, kelle juhendamisel ja vastutusel ta tegutseb. Sarnaselt abiõdedele, abiarstidele ja residentidele võib isik osaleda seega tervishoiuteenuse osutamisel ning tema rakendamise ulatuse tervishoiuteenuse osutamisel määrab tervishoiuteenuse osutaja sõltuvalt tervishoiuteenuse sisust ning juhendaja vastavast kvalifikatsioonist ja kogemusest. Lisatavas lõikes sätestatakse ajaline piirang, mille kohaselt võib isik osaleda tervishoiuteenuse osutamisel ajutiselt kuni kaks aastat alates tööle asumisest. Kaheaastast perioodi hakatakse lugema alates esmasest tööle asumisest tervishoiuteenuse osutamisel osalejana. Sotsiaalministeerium soovib rakendada lisatavaid sätteid eelkõige Ukraina kvalifikatsiooniga õdede ja proviisorite töötamise võimaldamiseks piiratud tingimustel. Tallinnas asuvad haiglad (SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, AS Ida-Tallinna Keskhaigla, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla ja SA Tallinna Lastehaigla) on esitanud aprilli alguses Sotsiaalministeeriumile ettepanekud Ukrainast sõjapõgenikena Eestisse saabunud õdede ja ämmaemandate kiiremaks integreerimiseks Eesti tervishoidu ning nende kutsealaste oskuste rakendamiseks tervishoiuteenuse osutamises piiratud õigustega. Loodav õiguslik alus lubaks võtta Ukrainast sõjapõgenikena saabunud kutsetunnistusega ning eelneva kutsealase töökogemusega õed tööle piiratud õigustega õe abilise positsioonile (väldime siin abiõe ametinimetuse kasutamist, kuna see on õppeprotsessis osalevate üliõpilase staatusega töötajate kohta kasutatav ametinimetus riigis). Õe abilise positsiooni sisu kirjeldavad ära TTO-d ise ning määravad seal ka ühiselt ametikohal nõutud minimaalsed olulised eeldused – nt keeloskus vähemalt A2 tasemel, õendusalane keskeriharidus, erialane töökogemus, tervishoiu kõrgkoolide poolt pakutavatele täiendkursustele registreerumine jne. 1 Vt Komisjoni soovitus (EL) 2022/554, 5. aprill 2022, Venemaa sissetungi tõttu Ukrainast põgenevate inimeste kvalifikatsiooni tunnustamise kohta 6 Eesti tervishoiukõrgkoolide töötavad Ukraina õe õppekavasid arvestades 2022. a sügisest õe põhiõppe tasemeõppe kursused, millele Ukraina õed saavad edasi õppima minna, et omandada Eestis ja EL-is nõutud kvalifikatsioon. Kuni õed ootavad õppima asumist, oleks vajalik neile juba tutvustada Eesti tervishoiusüsteemi, anda neile võimalus rakendada Ukrainas omandatud oskuseid tervishoiuteenuste osutajate vastutusel ja juhendaja käe all ja toetada erialase eesti keel omandamist. Tallinna haiglatel on valmisolek ja ressurss, et panustada Ukraina õdede kiiresse Eesti tervishoidu integreerimisse. Nad on valmis toetama igakülgselt Ukraina õdede nii pikema- kui lühemaajalist keele-, täiend-, ja ümberõpet. Haiglad on koostanud õe abilise tegevusjuhendi, kus on loetletud tegevused, mida piiratud õigustega Ukrainast pärit õde saab õe juhendamisel ellu viia. Olles selliselt õe abilise positsioonis, ei ole ta ise tervishoiuteenuse osutaja, vaid osaleja tervishoiuteenuse osutamise protsessis ning seda juhendaja vastutusel. Samuti võimaldab seadusemuudatus Ukraina kvalifikatsiooniga proviisoritel, kes on suunatud registrisse saamiseks sobivustestile, alustada töötamist tööandja poolt kehtestatud piiratud tingimustel, võttes arvesse keeleoskust ja rakendades vajalikke töökorralduslikke meetmeid tagamaks apteegis ka eestikeelne teenindus. Piiratud õigusega tervishoiuteenuse osutamisel osaleva isiku staatuse tähtajalisuse (sh läbi tähtajaliste töölepingute) eesmärk on motiveerida keeleõppe ja tervishoiu kõrgkoolide pakutavate kursuste läbimist. Seaduses sisalduv kaheaastane piirang annab isikutele piisava aja õppida selgeks eesti keel tasemel, et asuda eriala kvalifikatsiooni viima vastavusse ELis nõutuga. Tasemeõppe eduka läbimise järel on neil võimalik registreerida end tervishoiutöötajana. Kui inimene 2 aasta jooksul ei soovi oma kvalifikatsiooni EL-is nõutavaga vastavusse viia, kaotab ta õiguse töötada piiratud õigusega ametikohal ning TTO peab lõpetama temaga töösuhte. Ülal kirjeldatud sätted on koostatud Tallinna haiglate juhtide ning õendusjuhtide ühiste ettepanekute alusel. Ajutise piiratud õiguse rakendamist õiguses toetas märtsi lõpus toimunud ümarlaual enamik osalenud sidusgruppidest. Sidusgruppide ettepanekul tehtud õigusliku analüüsi kohaselt on vajalik õiguslik muudatus teha seaduses – üksnes rakendusaktide toel õiguse muutmine ei ole seaduse antud volitusi ületamata võimalik. Pakutavale lahendusele puuduvad head alternatiivid. Tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni- nõuete leevendamine ei ole EL direktiivile reguleeritud kutsealadel võimalik. Ukraina õdede rakendamine madalama kvalifikatsiooniga töökohtadel (nt hooldajana) on küll tavaline praktika, kuid sellisel juhul jääb omandatud õe pädevus rakendamata – tööjõupuuduse kontekstis oleks see kahetsusväärne. Kui asjasse puutuvaid sätteid õigusesse mitte tuua, tekib oht, et mõned teenuseosutajad hakkavad Ukraina õdesid rakendama mõne teise ametinimetuse varjus õe ametikohal. Sotsiaalministeeriumi hinnangul tuleks sellist olukorda proaktiivselt vältida ning tagama õigusselguse nii töötajate õiglase kohtlemise tagamiseks kui ka – see annab ka täpsema aluse teenuse osutamisel osalevate isikute kontrollimiseks ning õiglaseks kohtlemiseks. Esialgsetel hinnangutel on Eestis ligikaudu 150 Ukraina õe kvalifikatsiooniga isikut, kelle rakendamine võib parandada tervishoiuteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust nii Eesti elanikele kui ka Ukraina sõjapõgenikele. Teeme ettepaneku asendada eelnõu § 3 tekst järgmise tekstiga: „§ 3. Seaduse jõustumine (1) Käesoleva seaduse § 1 ja § 2 punktid 3, 4 ja 11 jõustuvad 2022. aasta 1. juulil. (2) Käesoleva seaduse § 2 punktid 1, 2, 5–10 ja 12–14 jõustuvad 2023. aasta 1. oktoobril.“ Selgitus 7 Eelnõu § 3 uuendatud lõikes 1 toome punktide kõrvale, mis peavad sundravi rahastuse EHK - sse üleviimise tõttu jõustuma 2022. aasta 1. juulil, ka Ukraina sõjapõgenikest tervishoiutöötajate Eesti tervishoiusüsteemis rakendamisega seotud punktid. Uute punktide selline jõustamise aeg võimaldab tervishoiuteenuse osutajatel hakata uutel alustel koheselt töösuhteid sõlmima ja tagavad Ukraina sõjapõgenikest tervishoiutöötajate kiire rakendumise Eesti tervishoiusüsteemis. Lisatud lõikega 2 jõustatakse füsioterapeutide, logopeedide ja kliiniliste psühholoogide iseseisva tegutsemisõiguse andmine, tervishoiutöötajatega võrdsustamine ja TIS-i andmete edastamisõiguse andmise alates 2023. aasta 1. oktoobrist. Tähtaja pikendamine on võrreldes algselt kavandatud ajaplaaniga tingitud kahest aspektist. Esiteks on esmane infosüsteemide analüüs tuvastanud, et tervishoiutöötajatega võrdsustavatele isikutele TIS-i andmete edastamise õiguse andmiseks on vajalikud täiendavad olulised infotehnoloogilised arendused. Ilma TIS-i andmete edastamise võimaluseta ei ole tegevusloa taotlemine ja väljastamine põhjendatud, kuna liidestus TIS-iga on tervishoiuteenuse osutajate tegevuslubade väljastamisel üks kontrollikriteerium. TEHIK täpsustab 2022. aasta II pa jooksul muutuvast õigusest tingitud infotehnoloogilise arendusvajaduse, täpsustuv arenduskulu planeeritakse 2023. aasta riigieelarvesse. Teine faktor õiguslike muudatuste jõustamise edasilükkamisel on nende tervishoiu- spetsialistide ringi laienemine, kes saavad õiguse iseseisvalt tegutseda. Sidusrühmadega on vajalik läbi rääkida tegevusloa andmiseks ja iseseisvaks tegutsemiseks seatavad tingimused ning need piisava ajalise varuga ennetavalt vastu võtta, et tagada iseseisvalt tegutsevatele praksistele piisav aeg, et viia oma tegevus iseseisva tegutsemise tingimustele ja nõuetele vastavaks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister tervise- ja tööministri ülesannetes Lisaadressaat: Eesti Haigekassa Vootele Veldre 626 9106 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel