Otsuse edastamine

OTSUS 01.06.2022 nr 1.1-15/22/8 Hädaolukorra lahendamise lõpetamine, hädaolukorra ohu lahendamise alustamine ja tervishoiu valmisoleku taseme määramine Hädaolukorra seaduse § 14 lõigete 1-4, Vabariigi Valitsuse 22.06.2017. a määruse nr 112 „Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustevahelise teabevahetuse ning ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise nõuded ja kord“ § 2 lõike 2 punktide 1-3 ja 13 ning Sotsiaalministri 06.11.2020. a määruse nr 46 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“ § 5 lõike 1 alusel otsustan: 1. Lõpetada hädaolukorra lahendamine ja alustada hädaolukorra ohu lahendamist COVID-19 pandeemiast põhjustatava hädaolukorra ennetamiseks. 2. Rakendada tervishoiu valmisoleku tase 1 kogu Eesti Vabariigi territooriumil. 3. Tervishoiu valmisoleku tase 1 kohaldub kõigi kiirabibrigaadi pidajate, üldarstiabi osutajate ja statsionaarse eriarstiabi osutajate suhtes. 4. Tunnistada kehtetuks Terviseameti peadirektori 31.01.2022 korraldus nr 1.1-15/22/5 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate valmisoleku taseme rakendamine ning ülesanded hädaolukorra ohu tõrjumisel või hädaolukorra lahendamisel“. Käesoleva otsuse peale on õigus esitada vaie Terviseametile haldusmenetluse seaduse §-s 75 sätestatud tähtaja jooksul või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatu kohaselt. Seisuga 31.05.2022 on SARS-COV-2 viiruse pandeemilisest levikust tingitud tervishoiusündmuse eskaleerumise oht peatunud. Eeldatav abivajajate hulk ei ületa tervishoiuteenuse osutajate tavapärase abi osutamise võimekust ning seetõttu otsustab Terviseamet lõpetada hädaolukorra lahendamise ja alustada hädaolukorra ohu lahendamist. Seoses hädaolukorra lahendamise lõpetamisega on vajalik ümber korraldada ka hädaolukorra lahendamiseks kasutatavad meetmed. Arvestades hetkeolukorda ja nakkusleviku prognoositavat tõusutrendi, võib COVID-19 nakatunute hulk lähiajal siiski taas hakata häirima tervishoiuteenuse osutajate tavapärast abi osutamise võimekust. ECDC hinnangule tuginedes näitavad matemaatilise modelleerimise tulemused, et kõigis Euroopa Liidu riikides on märkimisväärne osa elanikkonnast COVID-19 raskete tagajärgede suhtes haavatav, eriti madala vaktsineerimisega riikides. Staatilised prognoosid näitavad, et haiglaravil ja suremusel on proportsionaalselt suurem mõju 60-aastaste ja vanemate inimeste seas, kuid see mõjutab ka nooremaid kui 60-aastaseid inimesi. ECDC hoiatab, et uued variandid võivad tõsta lähimatel nädalatel ja kuudel nakatumiste arvu üle Euroopa. Koos nakatumiste arvu kasvuga võib suureneda koormus haiglatele ja intensiivravile, säilib potentsiaalne nakkuse sissetoomise, kohaliku leviku ja puhangute oht Eestis, sh majutuskohtades. Eesti andmetele tuginedes võib alates teise kvartali lõpust oodata haiglaravi täituvuse kasvutrendi, mis kolmanda kvartali alguseks ületab taas haiglate tavapärase võimekuse. See tingib vajaduse säilitada valmisolek kiireteks haiglaravi võimekuse ümberkorraldusteks teises ja kolmandas kvartalis. (allkirjastatud digitaalselt) Birgit Lao peadirektor 2/2